“The best investment in our future is the investment in our people. Skills and education drive Europe’s competitiveness and innovation. But Europe is not yet fully ready. I will ensure that we use all the tools and funds at our disposal to redress this balance.” President Von der Leyen “Everyone has the right to quality and inclusive education, training and lifelong learning in order to maintain and acquire skills that enable them to participate fully in society and manage successfully transitions in the labour market.” Principle 1 of the European Pillar of Social Rights We live in a time of transitions. The twin green and digital transitions are reshaping the way we live, work and interact. The EU’s move to a resource-efficient, circular, digitised and climate neutral economy and the wide deployment of artificial intelligence and robotics are expected to create new jobs while other jobs will change or even disappear. Demographic change will require Europe to draw on all of its talents and diversity. At the same time, it will also generate new job opportunities in the silver and care economies. These transitions show the need for an unparalleled shift in skill sets to reap their full potential. The COVID-19 pandemic has accelerated the digital transition. While telework and distance learning have become a reality for millions of people in the EU, the limitations of our current digital preparedness were often also revealed. The pandemic has accentuated the digital skills gap that already existed and new inequalities are emerging as many people do not have the required level of digital skills or are in workplaces or schools lagging behind in digitalisation. The pandemic has also significantly impacted the career opportunities for many people in the EU. The EU’s GDP is currently estimated to fall by over 7% in 2020 and unemployment to reach 9%, up from 6.6% at end 2019 - with some countries being even more affected. Commission estimates show that some sectors are projected to experience the largest losses in real gross value added in 2020, ranging from 20% to 40% compared to 2019 levels. Moreover, specific sectors could see a more than 70% drop in turnover in the second quarter of 2020. Countries and regions where the economy relies strongly on these sectors will face greater difficulties to recover. To face this challenge and to push forward the twin transitions, the Commission has proposed an ambitious recovery package to build a more sustainable, resilient and fairer Europe for the next generation . As Europe sets off on its path to recovery, the need to improve and adapt skills becomes an imperative. This will also be crucial to enable the EU, as a geopolitical actor, to pursue its leadership towards global recovery. Now, more than ever, the EU needs a paradigm-shift on skills. One that delivers a bold skills agenda for jobs to drive the twin transitions and ensure recovery from the socio-economic impact of the COVID-19 pandemic and in order to : Strengthen sustainable competitiveness: Skills and lifelong learning are crucial for long-term and sustainable growth, productivity and innovation and therefore a key factor for the competitiveness of businesses of all sizes, in particular small and medium-sized enterprises (SMEs) . Providing people with the right skills allows them to work more effectively and take advantage of advanced technologies , eliminates the major obstacle identified to business investment , prevents labour market mismatches and lays the ground for research and development (R&D) and firm-based innovation. It is only with the right skills that Europe can strengthen its position in global competition and have a sustained economic relaunch geared towards the green and digital transitions. This means, in particular, delivering on the European Green Deal, which is the EU’s growth strategy, and in the strategic sectors and ecosystems identified in the EU’s new Industrial Strategy. Ensure social fairness : Access to up- and reskilling opportunities is vital for the tens of millions of workers propelled into short-time work or unemployment, no matter their current level of skills or area of qualifications. Europe’s recovery will only be a success if cohesive and no one is left behind. Having the right skills means being able to more easily stay employed and master job transitions. This requires providing equal access to additional up-skilling opportunities for all people, regardless of gender, racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age or sexual orientation, and including low-qualified/skilled adults and people with a migrant background. Similarly, all territories should be covered, from big cities to rural, coastal or remote areas across the whole EU. Build our resilience: the last few months put a number of professions under strong pressure. This is particularly the case of health and care professionals, as well as frontline workers in retail, transport, social or sanitation services and teachers and trainers. Having enough skilled workers in these strategic sectors is crucial to ensure effective access to basic health, social or educational services for citizens in a period of crisis. For the individual, improving resilience through skills means reducing dependence on market conditions and increasing his or her potential to navigate through life and professional transitions. Moreover, the COVID-19 pandemic has also shown the need to be digitally ready to continue educational and business activity. Challenges to IT infrastructure and e-systems have revealed the need to improve our human capacity for cybersecurity preparedness and response. To succeed, lifelong learning for all must become a reality in Europe. All Europeans should have access to attractive, innovative and inclusive learning programmes also because skills become obsolete more quickly. Education at a young age remains fundamental, but is only the beginning of a life full of learning: from early childhood education and care, through primary and secondary schooling, to technical, vocational education and training and tertiary education to adult learning. Learning throughout life , including at an older age, is what will make the difference. Yet less than two in five adults participate in learning every year. This is not enough to relaunch our economy and reap all the benefits of the green and digital transitions. Each person in the EU should be empowered and rewarded to up- and reskill. Skilling for a job should be the guiding principle in this endeavour. This means starting from a mapping of each individual’s skill set, delivering targeted training which meets specific up- and reskilling needs, and helping the individual find a job in demand on the labour market. Whilst most responsibilities for skills policies remain at the national, regional and local level, Europe has an important role to play. Many people work for small companies belonging to value chains that span across Europe. In all sectors, from automotive to textile, from pharmaceuticals to energy, there is a European chain of talent. Strengthening this chain will reinforce the Single Market and the resilience of our economy. The EU can encourage and support Member States to enact policies that go in the same direction and effectively address the twin transitions and reinforce the resilience of our economy and society. Europe also provides valuable support through its budget. The Commission’s proposal for a Next Generation EU harnesses the EU budget to support Member States’ recovery and kickstart the economy. With a revamped long-term budget of 1.1 trillion euro reinforced by a dedicated temporary ‘Next Generation EU’ instrument of EUR 750 billion, the EU is mobilising to invest in a sustainable, inclusive and fair recovery. Investments in skills are at the heart of these proposals. They put at the disposal of Member States unprecedented opportunities for financing skills policies that strengthen the resilience to economic shocks and the ability to bounce back quicker from the current downturn and towards the twin transitions. Starting with the Sk ills Agenda adopted in 2016 and unlocking the potential of the Recovery Plan for Europe, this novel Skills Agenda covers the following five building blocks and: The novel Skills Agenda delivers on the European Pillar of Social Rights and notably its first principle spelling out the right to quality and inclusive education, training and lifelong learning. It is also firmly anchored in the European Green Deal , new Digital Strategy , and the new Industrial and SME Strategies as skills are key to their success. Moreover, it also supports the proposal for a Council Recommendation on a “ Bridge to Jobs – reinforcing the Youth Guarantee ” which the Commission has adopted today and takes account of the findings of the recent Report on the Impact of Demographic Change . The New Circular Economy Action Plan and the EU Biodiversity Strategy for 2030 also highlight the key role of skills in the transition to a green economy. It inter-links with other policy initiatives that support the lifelong learning approach . It will be followed by further proposals providing a new impetus in the field of education, in particular an initiative making the European Education Area a reality by 2025 through bringing down barriers across the Union to learning and promoting innovative and inclusive education and training for all. The European Research Area also promotes up- and reskilling of talent especially in academia. Together, these initiatives will help build a culture of lifelong learning in Europe, foster a demand-led approach to strengthening cooperation with industry and boost the employability of citizens. Working Together under a Pact for Skills There is a strong potential in boosting joint action to maximise the impact of skills investment. Skills policies and actions are shared between many actors. Ministries, education and training providers, the industry itself, research organisations, social partners, chambers of commerce and employment agencies are only a number of those who contribute to making up- and reskilling a reality. Concerted efforts can bring clarity to individuals and companies throughout the value chain, reduce costs and focus on priorities. Successful skills programmes combine the different phases in order to accompany each worker in his or her re- or up-skilling: from identifying skills needed for the twin transitions, building up those skills through targeted training programmes and supporting their use at the workplace or leading to new jobs. A first building block of the Skills Agenda is to foster cooperation through a Pact for Skills. Action 1: Pact for Skills The Pact will mobilise a concerted effort for quality investment in skills for all working age people across the Union. The Pact for Skills will bring together all stakeholders, private and public, which share the objective of up- and reskilling Europe’s workforce to enable people to participate in the twin transitions. All these stakeholders will sign a Charter, which will define the key principles that are essential to up- and reskill the workforce, within their organisations but also across their value chain or ecosystem. The Charter will be co-created with stakeholders. The Pact will facilitate public-private cooperation. In particular, it will set up large-scale partnerships , including at regional level, in strategic industrial ecosystems and priority areas identified in the European Green Deal to achieve ambitious commitments. These partnerships will involve all stakeholders, notably SMEs who struggle with access to skills. Stakeholders will be encouraged to pool expertise, resources (for example training facilities within the value chain) and funding towards concrete up- and reskilling actions with clear commitments that will allow people to keep, change or find new jobs. The Pact will also facilitate access to information on EU funding instruments for skills by offering a single-entry point at EU level. The launch of the Pact during the European Vocational Skills Week in November 2020 will involve the European Social Partners, the European Parliament, the Presidency of the Council of the European Union, the European Commission, stakeholders from strategic industrial ecosystem and other stakeholders. Miguel manages a small company supplying specialised parts for electric cars, an area where technological development is fast. Thanks to the Pact for Skills, his company joined a wide partnership involving the whole supply chain. His staff can now benefit from cutting-edge training, designed together with a research institute, in facilities owned by larger companies. Social Partners in a given sector agree to introduce in each concerned company a number of “ training ambassadors ”. These are employees who inform their colleagues about their training possibilities as well as about their training rights and motivate them to use them. In particular, low-skilled persons can be reluctant to talk to their supervisors about their training needs. The ambassadors would help to overcome this hurdle. The Pact for Skills will build bridges between pre-existing EU initiatives for cooperation and become, where relevant, the single-entry point for : The Blueprint for Sectoral Cooperation on Skills to define sectoral skills intelligence, map key occupation needs, define occupational profiles and roll-out training programmes. The idea of skilling for a job is ingrained in the DNA of the Blueprints and they will be upscaled, opened to more sectors and benefit from a reinforced budget . The Blueprints process will be significantly accelerated to ensure that it delivers timely outputs in phase with the skills needs of undertakings and individuals. The revamped Blueprints will also add a link to employment opportunities at the end of the training programme. The reinforced European Alliance for Apprenticeships. As set out in the Communication on Youth Employment Support: Bridge to Jobs for the Next Generation , it will mobilise new pledges to sustain apprenticeship offers despite the current economic downturn and to develop apprenticeship programmes. The renewed Alliance will launch new national apprenticeship coalitions, giving a voice to apprentices and reinforcing social dialogue. The Digital Skills and Jobs Coalition will canvass pledges from Member States, companies, social partners, non-profit organisations and education providers for new training programmes, recruitment or reskilling of the existing workforce to improve digital skills. A recent call for pledges in the context of COVID-19 has received more than 70 new pledges . By strengthening the administrative support to the Coalition, the Commission will provide a one-stop shop allowing sharing digital content, best practices and training opportunities, including for SMEs. The Pact for Skills is pan-sectoral and open to all stakeholders . It will initially focus on those industrial ecosystems heavily affected by the current crisis and the priority areas identified in the European Green Deal , for which ambitious up- and reskilling strategies will be essential to push forward the recovery, covering other ecosystems and areas later on : Health: the COVID-19 pandemic reminded us how much we depend on health workers, who are required to acquire skills and undergo training in infection-containment, quarantine protocols, use of protective gear and clinical management responsibilities. While the health and social care sector makes up 10% of total employment in the EU, estimates forecast an increase by more than 830,000 new jobs, which together with replacement needs means 8 million job openings in the next 10 years . Additionally, to satisfy the needs of healthcare organisations to successfully deploy new digital technologies, such as artificial intelligence, that improve the quality of care and increase efficiency in Member States’ health systems, the demand for basic and advanced digital skills will grow significantly by 2030. This reveals a significant skills gap that will only be aggravated due to demographic ageing and the rise of chronic diseases. Filling this gap is crucial to guarantee a high level of resilience and fairness of national welfare systems across the EU. Construction : the COVID-19 pandemic has had an important impact on the sector , mostly composed of small and micro-firms that provide local employment (more than 90% are SMEs ). This sector of 12 million workers finds it difficult to attract the young and qualified . Skills gaps are visible in green design, technologies and materials. As recovery starts, upskilling needs to focus on energy- and resource efficiency, decentralised renewable energy solutions, circularity, digitisation, and renovation of existing constructions, complying with accessibility requirements become apparent. The availability of skilled construction workers is key to the success of the European Green Deal’s Renovation Wave. Automotive and Transport : the travel restrictions put in place during the COVID-19 pandemic have had a significant impact on the aviation, rail, maritime, inland navigation and road sectors and have strongly affected the transport sector that employs more than 9 million people in the EU. The containment measures also significantly disrupted the automotive industry and its extensive supply chain, with at least 1.1 million jobs affected by factory shutdowns . The automotive sector, which accounts for 7% of EU GDP, was already confronted with major structural changes, and an imperative to invest in digitalisation, green technology (e.g. batteries to bring along electrification of transport and other alternative fuel solutions) and greater connectivity and automation as well as transform existing business models and value chains. The transport and especially the automotive sector needs a clear agenda to boost a range of new skills including big data analysis, software development, artificial intelligence, robotics, chemistry, electronic engineering and a new range of soft skills. The maximization of the use of these skills across the ecosystem and supply chains should be encouraged, for example in the roll out of the electrical charging infrastructure. Tourism: the COVID-19 pandemic has reduced activity by 80% and without urgent action 6 million jobs are at risk . Skills needs range from online marketing, recycling and management of waste, water and energy services for the transition to more sustainable tourism, to cross-cultural understanding and communication, as well as new hygiene protocols . O ptimising travellers’ experience will be based on a combination of digital data and human service . The existing Blueprint has already identified these skills gaps and new job profiles. It now needs to be upscaled as t echnological innovation and social trends are changing faster than some companies can keep up with. Staff will need to be able to work in different departments, at different levels and use various tools and applications. Skilling for a job: aligning policies to deliver results Embedding the idea of ‘skills for jobs’, the second building block of the Skills Agenda, is taking a comprehensive approach to up- and reskilling, that covers the whole value chain. It starts with reliable skills intelligence to deliver training relevant for the labour market. This needs to be embedded in national skills strategies and in training and education systems. Individual companies should also develop internal processes to identify skills gaps and measures to address upskilling of their own workforce. This section sets out the main components of the ‘skills for jobs’ approach, which aims to support the EU’s workforce in taking full advantage of the green and digital transitions. Improving skills intelligence: the foundation for up- and reskilling The first step to make sure people can acquire the skills they need for a current or future job is up-to-date information on skills needs. But often skills intelligence comes too late to inform choices. Accessible, easily understandable, targeted and up-to-date skills intelligence is necessary. Besides graduate tracking surveys and administrative data matching, artificial intelligence and big data analysis have a great potential. AI and big data can be applied to defining new job profiles in different sectors based on the specific skill sets required. The EU Agency Cedefop has been piloting the use of big data analysis using online job advertisements to examine the skills demanded by employers at regional level , while the Blueprints for Sectoral Skills Cooperation have been looking into skills needs in key sectors. Based on these success stories, renewed efforts are needed to further deepen skills intelligence, considering both regional and sectoral dimensions, bring it together and present it in an accessible way, also for education and training institutions and organisations. Action 2: Strengthening skills intelligence To strengthen and disseminate skills Intelligence, the Commission will: Support the development of new and deepened skills intelligence, including at regional and sectoral levels. Building upon the Cedefop pilot of big data analysis, a permanent online tool will be created where ‘real-time’ information will be published so that all interested stakeholders can use it . Partnerships to use data from private job portals and national skills intelligence will be explored. Centralise and widely disseminate skills intelligence through the Pact for Skills, in synergy with the European Research Area. Promote the participation of social partners in labour market projections and the identification of training needs to develop skills intelligence Encourage the use of skills intelligence by the public and private employment services and in particular, encourage the public employment services (PES) network to promote the early identification of skills shortages and trends linked to growing job opportunities, including to better draw on the potential of intra-EU mobility and migration from third countries. Present skills intelligence information tailored to individuals’ needs in Europass, the EU platform for people to manage their learning and careers. This will assist individuals in their study, training and work choices, and help counsellors and mentors, inter alia in Public Employment Services. Fostering National Skills Strategies, the role of Employment Services and legal migration Skilling for a job calls for national skills strategies, involving all stakeholders. National skills strategies, designed and delivered in a whole-of-government approach, align efforts across employment, education, research, industry and regional development policies. They should involve social partners, civil society, education, training and labour market stakeholders and build on existing national skills strategies. In light of the ongoing crisis and its impact on unemployment , in particular of young people, employment services, both public (PES) and private, in collaboration with education and training public bodies and providers, as well as the national Digital Skills and Jobs coalitions, have a crucial contribution to make to national skills strategies. PES can play a bigger role in guiding people towards more and better up- and reskilling and increasing the labour market relevance of education and training systems. National skills strategies align national and regional policies and investment on commonly agreed major challenges. They also orient Member States in the projects they co-finance with European funds. Having the right skills for the twin transitions and responding to demographic challenges can also be tackled with a more strategic approach to legal migration, oriented towards better attracting and keeping talent. Member States remain competent to decide on how many migrant workers they admit but a strong EU framework can support them in attracting the labour migrants that the EU needs and ensure labour migration benefits all. Channelling legal migration towards regions and occupations experiencing skills shortages requires better matching, and clear procedures. More needs to be done to improve the legal pathways into the EU and the recognition of third-country nationals’ competences on the EU labour market. This should be done in partnership with third countries in order to promote both development and mobility through increased investments in skills. Finally, it is equally important to make a more strategic use of the potential and the skills of third country migrants already residing in the EU. Despite an increasing level of education, they still face on average lower qualification levels, which act as a barrier to long-term inclusion into the labour market. Action 3: EU support for strategic national upskilling action The Commission will support all Member States to prepare holistic, whole-of-government national skills strategies. This will build on the work already done with the OECD in 11 Member States as well as on other existing skills strategies at Member State level. The Commission will support the establishment or review of strategies where needed and help monitor progress in implementing them. The Commission will encourage breaking of gender and other discriminatory stereotypes. It will put a particular focus on the importance of transversal and entrepreneurial skills as well as skills to accompany the digital and green transitions such as those delivered through Science, Technology, Engineering and Mathematics (STEM) studies. The Commission will join forces with the European Network of Public Employment Services to develop peer learning events to spotlight skills needed on the labour market, in particular for the unemployed and workers in short-time work. Activities will further focus on stepping up the provision of guidance services, also for people in employment and, in particular, vulnerable groups of people, and on closing skills gaps, notably digital skills gaps. Moreover, exploiting fully the opportunities of cross-border cooperation will be explored. Through the forthcoming Pact on Migration and Asylum, the Commission will aim at enhancing legal pathways to the EU , including through a relaunch of the negotiations on the Blue Card Directive to attract highly skilled workers . The Pact will also provide credible offers of legal migration places as part of new talent partnerships with third countries and explore new legal migration instruments. Because of the very high percentage of low-skilled adults in one Member State, its National Skills Strategy has shed light on the need to foster a culture of adult learning and improve participation and coherence. As a result, Peter , who works in the hotel and tourism sector, has been able to access a new adult vocational training programme in his home region. The programme puts a new emphasis on the digital skills and transversal skills increasingly required among tourism sector workers. Making vocational education and training (VET) future-proof Organisations providing education and training need to deliver relevant skills along the entire lifelong learning continuum. From the very first days of European cooperation, vocational education and training (VET) has been at the core of the EU project and has since also become part of the wider European cooperation framework for education and training and the European Education Area. Nowadays, around half of young learners in the EU are VET learners, increasingly at higher levels. Europe needs agile, resilient and future-proof VET systems, which can support young people to manage their entry to a changing labour market and ensure that adults access vocational programmes tailored to the twin green and digital transitions. Action 4: Proposal for a Council Recommendation on Vocational Education and Training for sustainable competitiveness, social fairness and resilience Today the Commission adopts a proposal for a Council Recommendation on Vocational Education and Training for sustainable competitiveness, social fairness and resilience. The initiative: Proposes a modernised EU policy vision for VET, with the view to equipping young people and adults with the skills to thrive in the labour market and supporting the green and digital transitions, including transversal skills, ensuring inclusiveness and equal opportunities, and establishing European VET as a global reference point for skills development; Presents principles to implement this vision, including a stronger focus on permeability with other education sectors, increased learning mobility and working in close partnership with employers. It also promotes VET as an attractive choice for women and men alike, and promotes inclusion of vulnerable groups; Sets objectives for VET systems to enhance the availability of work-based learning and mobility opportunities and the employability of vocational graduates; Puts forward a number of actions to be implemented at EU level to support VET reform in particular on enhancing the digital readiness of VET institutions, including for VET teachers, apprenticeships and Centres of Vocational Excellence linked to smart specialisation strategies and/or regional innovation and growth strategies. What is a Centre of Vocational Excellence? Many different types of Centres of Vocational Excellence (CoVE) exist. Notwithstanding this diversity, two broad types of CoVEs can be identified: 1. Centres that are ‘purpose built’ or designated entities as part of national/regional arrangements for vocational excellence, and; 2. Centres that are individual VET providers, functioning for a region, sub-region or sector. They support entrepreneurial initiatives and act as knowledge and innovation hubs for companies, in particular for SMEs. The proposed Recommendation has the ambition to support the establishment of 50 Centres of Vocational Excellence to be world-class reference points for both initial training of young people as well as continuing up- and reskilling of adults . For example, a VET centre working in the Cultural and Creative Industries (CCI) sector, financed by Erasmus, is setting-up a network of knowledge producers (research and VET providers) and companies with partners in other countries. The network establishes innovation hubs to support sectoral SMEs, qualified professionals, and VET learners. It develops and rolls out a training programme focusing on entrepreneurship, problem solving, critical thinking and process/product innovation, as well as business incubators for VET learners and CCIs staff as well as trainers. Rolling out the European universities initiative and upskilling scientists Higher education is an essential vehicle to provide students with the skills they need in the future . Universities generate the advanced knowledge and skills that help society innovate to address its big challenges. They are empowering people with high-level skills that allow them to boost their professional, social and personal development. The fast-changing labour market and societal transitions require a transformation of tertiary education institutions and to improve their alignment with the economic environment to ensure that graduates have the education and skills required by the labour market and especially those that are needed for the twin transitions. Researchers are at the forefront of science and innovation and require a specific set of skills. More can be done to define this and the core skills they need for a successful career within and outside academia, also to foster mobility of scientists across Europe. Action 5: Rolling out the European Universities initiative and upskilling scientists To roll out the European Universities , the Commission, in close cooperation with the stakeholders and the Member States, will: engage in the full rollout of the European Universities initiative under the Erasmus programme (2021-2027) and Horizon Europe, including by removing obstacles to effective and deeper transnational cooperation between higher education institutions and deepening the cooperation with economic operators, in particular to foster the twin transitions. European Universities will set standards for the transformation of higher education institutions across the European Education Area and the European Research Area, also making lifelong learning and talent circulation a reality. explore options stemming from their research and innovation dimension to help remove obstacles to effective transnational cooperation between higher education institutions, drawing on the lessons learnt during the pilot calls under Erasmus+ and Horizon 2020. The Commission will identify areas of support for Member State action, explore a concrete approach for a “European degree” and the feasibility of a European University statute (to tackle cross-border legal issues) and for a European Recognition and Quality Assurance System. work together with the European Institute for Innovation and Technology (EIT) and other European Research Area relevant initiatives to bring together leading organisations from business, education and research, in particular through the Knowledge and Innovation Communities to develop innovative teaching and learning, train the next generation of innovators, and accompany the transition of higher education institutions to more entrepreneurial organisations. Bring academia and industry together by testing a new Talents-On-Demand knowledge exchange to meet companies’ research and innovation needs, complementing university-business collaboration. To upskill scientists , in close cooperation with stakeholders and the Member States, the Commission will: develop a European Competence Framework for researchers and support the development of a set of core skills for researchers. define a taxonomy of skills for researchers, which will allow the statistical monitoring of brain circulation and agree with Member States on a set of indicators to allow monitoring and statistical analysis. develop open science and science management curricula for researchers. Skills to accompany the green and digital transitions in jobs and beyond The jobs of tomorrow require skills for the twin transitions. The green transition requires investments in skills of people to increase the number of professionals who build and master green technologies, including digital, develop green products, services and business models, create innovative nature-based solutions and help minimise the environmental footprint of activities . In addition, Europe will only become a climate neutral continent, a resource efficient society and a circular economy with an informed population and workforce that understands how to think and act green. Equally, achieving a human-centric digital transition calls for a step-change in digital skills. Already now, Europeans, men and women alike, need digital skills in life and at work: in some job categories, more than 90% of jobs require specific types of digital skills . The pandemic and its consequences on our lives and economies have highlighted the importance of digitalisation across all areas of the EU economy and society. Indeed, almost 4 in 10 employees started teleworking during the containment measures . Moreover, 40% of new jobs were created in digitally intensive sectors between 2005 and 2016 . However, the rapidly growing demand for digital experts cannot be met. For example, there is a gap of 291,000 professionals in cybersecurity . In addition, deployment of digital technologies across all economic sectors, including in non-tech sectors, will require a more digitally skilled workforce at all skills levels and at all ages. The COVID-19 pandemic and resulting containment measures were a stark reminder that Europe’s workforce - and more widely the whole population - need to rapidly increase their level of digital skills. This was particularly visible in the education sector, for students, teachers and trainers alike. Action 6: Skills to support the twin transitions The Commission will support the acquisition of skills for the green transition by: Defining a taxonomy of skills for the green transition, which will allow the statistical monitoring of the greening of our professions. Agreeing with Member States a set of indicators to allow monitoring and statistical analysis of developments in green skills. Developing a European competence framework on education for climate change, environmental issues, clean energy transition and sustainable development, which will spell out the different levels of green competence. Supporting the development of a core green skills set for the labour market to guide training across the economy with a view to creating a generation of climate, environment and health conscious professionals and green economic operators. Helping to integrate environmental and climate considerations into school, higher education, vocational education and training, as well as professional training. The Commission will support digital skills for all , in particular by: Updating the Digital Education Action Plan and presenting a vision for improving digital literacy, skills and capacity at all levels of education and training and for all levels of digital skills (from low to advanced). Based on lessons learnt from the COVID-19 crisis in areas such as online learning, the Action Plan aims to support the development of robust digital competences and organisational capabilities in education and training systems (including for distance-learning) while fully harnessing the potential of emerging technologies, data, content, tools and platforms to make education and training fit for the digital age. Implementing the Digital Europe programme, which aims to build the strategic digital capacities of the EU, strengthening investments in supercomputing, artificial intelligence, cybersecurity and the development of advanced digital skills. Supporting Digital Crash Courses for SMEs and “digital volunteers” programme to upskill the current workforce in digital areas, as already announced in the EU SME strategy. The Commission will also support and interlink SME intermediaries such as clusters, the Enterprise Europe Network and Digital Innovation Hubs to help upskill staff of SMEs, including in the area of sustainability. Supporting EU ICT-Jump-Start trainings to provide short-term intensive training to tackle ICT skills shortages, with a focus on gender-balanced participation. Anna manages a small logistics company. By participating in an ICT-Jump-Start training, she and her team have built the new skills they need to plan and execute climate-friendly delivery routes. STEM (Science, Technology, Engineering and Mathematics) skills are critical to drive the twin transitions. In a time of fast technological innovation, companies need people with high level skills in STEM subjects. Such skills are necessary to use new technologies, and a high level of STEM skills is crucial to foster innovation in cutting-edge ICT areas such as AI or cybersecurity. However, only one in five young people in Europe graduates from STEM tertiary education, less than two million STEM graduates every year . This number needs to increase, which could be achieved by promoting STEM pathways in particular among young women. Currently, only half as many women as men are graduating in STEM fields in the EU, although with huge variations across Member States . Enrolment in STEM rather than other higher education programmes often depends on performance in secondary schools , but as girls outperform boys in digital literacy, it becomes clear that general social perceptions and attitudes play a role too . There is a need to better explain to young learners, and notably to girls, the opportunities offered by the choice of a STEM pathway. A significant number of people in Europe have entrepreneurial aspirations , including an increasing trend towards social entrepreneurship. Both foster job creation and contribute to economic growth by increased competition, productivity and innovation. To make these aspirations a reality, a step change is necessary to put a focus on the development of entrepreneurial skills. Career guidance systems and practices should cover properly the entrepreneurial dimension. Raising awareness of social entrepreneurship and other social economy business models can also help increase the appeal of and interest in entrepreneurship. Social economy being a pioneer in job creation, for example linked to circular economy, also supports social inclusion and green transition. Beyond technical skills, the labour market increasingly needs transversal skills like working together, critical thinking, and creative problem solving. The increasing influence of robots and algorithms on our labour markets further increases the need for uniquely “human” skills such as empathy and adaptation to change in complex environments. These skills are also especially important in view of the growing silver and care economy due to demographic change and are in high demand on the labour market. While schools have a role to play, they are often developed outside formal learning, at work and throughout life. It can be difficult to identify, recognise and communicate those skills, this is why in the next phase of EU action on transversal skills, more needs to be done to capture them. Action 7: Increasing STEM graduates and fostering entrepreneurial and transversal skills To contribute to the required increase of STEM graduates the Commission will: raise the attractiveness of STEM studies and careers, with focused actions to attract girls and women, and by encouraging a cross-disciplinary and innovative teaching and learning approach in schools, VET and higher education. as part of the European Education Area Communication, introduce activities for teachers, helping address the shortage of STEM teachers in EU countries and regions. foster science education in research and innovation actions such as through the development of key competence and assessment framework; dissemination of research results on science education in partnership with the European SchoolNet; and use of socially empowered portals bringing together schools from different European countries, notably those that have experience with the open schooling culture. promote an integrated framework and learning continuum inter alia between secondary and higher education systems, education and business in partnership with business professionals, and further pursue open schooling and research-based methods, contests, and citizen science. To foster entrepreneurial skills , the Commission will launch a European Action on Entrepreneurship Skills, which focuses on development of entrepreneurial mindsets and a more resilient workforce. The action will include: leveraging and connecting existing networks to provide a European entrepreneurial support for aspiring entrepreneurs, focusing on young women entrepreneurs and self-employment opportunities in the digital and green economy, and which incorporates a knowledge platform of online resources on entrepreneurial skills and opportunities for collaboration . support in funding programmes for entrepreneurial skills activities, European mobility for entrepreneurs and for systematic use of EntreComp: the European Entrepreneurship Competence Framework. promotion of entrepreneurship skills at all levels of education and training - from primary and secondary school education, to VET and higher education to provide students with the knowledge and motivation to encourage entrepreneurial activity. This action will complement the Commission’s upcoming Action Plan for the Social Economy, which will inter alia promote entrepreneurial opportunities yielded by the social economy, such as helping local communities, striking local green deals and activating vulnerable groups. To foster transversal skills the Commission will: provide a strategic framework for the recognition of transversal skills to support validation practitioners in Europe. develop resources to support validation of transversal skills by employers and employment services. This will include exploration of EU-wide online courses and related micro-credentials for validation practitioners, and establishment of a network of validation pioneer organisations that can share best practices. The annual European Union Contest for Young Scientists (EUCYS ) is one of Europe's premier events for showcasing young scientific talent. It triggers national science competitions (young people between 14 and 20 years of age) and bings together winners to compete with their European counterparts. The COVID-19 pandemic and the related containment measures have underlined the importance of life skills and our capacity to adapt, manage change, and care for each other as a community. Resilience, media literacy, civic competence, financial, environmental and health literacy are key in this context. Open, democratic societies depend on active citizens who can discern information from various sources, identify disinformation, take informed decisions, are resilient and act responsibly. The European Agenda for Adult Learning has facilitated European cooperation in this area for the last decade. More needs to be done to support people to acquire these skills, and to reinforce Upskilling Pathways for adults, in particular for those with lower levels of skills and qualifications. This goes beyond skilling for a job but also includes voluntary work and older people who equally need new skills. Action 8: Skills for Life The Commission, together with Member States, will work on new priorities for the European Agenda for Adult Learning to complement the renewed European cooperation framework in education and training and to support the achievement of United Nations’ Sustainable Development Goals. It will aim towards building comprehensive, quality and inclusive adult learning systems, which reach out to all, including seniors and in particular those most in need of access to learning, including through distance and online learning. It will prioritise non-formal, life-wide learning, intergenerational, intercultural and community learning. Local learning centres, libraries and the wider community and civil society will be supported to work together to motivate and enable adults to learn, thus supporting crisis resilience. Krzysztof, aged 74, enrolled in a digital skills course at his local library. This taught him how to arrange a medical appointment and buy a train ticket online. His new passion is the chat group on local community relations in which he is currently organising a campaign on increasing green spaces. Developing Tools that Empower People to Build Skills Throughout Life The third building block of the Skills Agenda shall develop the necessary tools to empower everyone, whether employed, unemployed or inactive, to build skills throughout their lives. Skills can help the individual to progress in his/her career and to manage job transitions successfully. It is only by instilling a genuine culture of lifelong learning that we can ensure a competitive economy and cohesive society and bring to life the right to quality and inclusive education, training and lifelong learning, as spelled out in Principle 1 of the European Pillar of Social Rights. Enabling everyone to participate in learning: Individual learning accounts Lack of time for training, the cost of training, as well as lack of awareness of the need for or the opportunities to train are important obstacles to up- and reskilling . Direct incentives for people to train, such as individual learning accounts, can make lifelong learning a reality. They provide financing to adapt to evolving skills needs in a job, or to change occupation or sector, including moving to another Member State. Individual learning accounts could ensure that training entitlements are portable from job to job (or job to unemployment to job) and their introduction could be combined with significant improvements in guidance and validation systems and the quality and transparency of training offers. Where they exist, the financing of individual learning accounts differs from one country to another, in accordance with strategic choices made at national level. For example, in France they are financed primarily through an employers’ levy, whereas the Netherlands envisage using public financing. In exploring these accounts, the Commission will cover this core element, paying particular attention to ensuring that it is fit for SMEs. Individual learning accounts could also ensure that sufficient funds for training are available during economic downturns. They allow individuals to accumulate training entitlements over longer periods, so that they can use them during periods of low economic activity, e.g. during short-time work periods when they have more time for training. This prevents skills depreciation from involuntary inactivity and helps individuals acquire the skills they need for successful job transitions. Action 9: Initiative on individual learning accounts The Commission will assess how a possible European initiative on individual learning accounts can help close existing gaps in the access to training for working age adults and empower them to successfully manage labour market transitions. The Commission will also assess which enabling services and other factors could support individual learning accounts. This could include guidance, validation, and transparency on the quality of training opportunities, as well as educational or training leave provisions. In its work, the Commission will engage in broad consultations with Member States, social partners and all relevant stakeholders. Valuing learning outcomes: Micro-credentials Empowering workers to up- and reskill throughout their entire lives also means making sure that all learning experiences are properly valued. Increasingly, workers are attending short and tailored training and need to get recognition for that. Such courses can be offered by a variety of education and training providers (e.g. higher education institutions, VET providers, research organisations, industry, social partners, Chambers of Commerce, Industry or Crafts, civil society organisations). Micro-credentials recognise the results of such short courses, often in the digital field, and capture their results. They can increase permeability between different education pathways/systems and improve flexibility. They can make learning more adapted to individual needs, thus fostering more innovative and inclusive approaches and facilitating access to the labour market and job transitions. They can also facilitate further learning, as they may be cumulated to obtain a larger credential, allowing individuals to accumulate learning outcomes over time and across institutions, sectors and borders and also online through e-learning schemes. However, to date no European standards exist to support the quality, transparency and take-up of micro-credentials across the EU. Action 10: A European approach to micro-credentials The Commission will propose a new initiative to support the quality, transparency and take-up of micro-credentials across the EU. In particular, it will: Develop, together with all relevant stakeholders (public or private education and training providers, social partners, chambers of commerce, employers) European standards which address minimum requirements for quality and transparency. This will build trust in micro-credentials and facilitate their portability and recognition across the EU. Explore the inclusion of micro-credentials in qualifications frameworks, in dialogue with national qualification authorities. Make it easier for individuals to store and showcase to employers acquired micro-credentials through Europass and its Digital Credentials. This initiative builds, among others, on the results of the evaluation of the 2012 Council Recommendation on Validation of non-formal and informal learning, which are published in parallel with this Skills Agenda. Ivana is an experienced supermarket stock manager. A new software is opening up possibilities for less waste – if she and her staff can master its use. By following a short, targeted training module provided by her industry federation, she will be awarded a micro-credential as proof of her new skills – ready to put to use with her current or future employer. Showcasing skills: the new Europass platform Once the individual has a certificate proving her or his skills, they need to be able to communicate them when applying for a job or further learning . New technology opens up possibilities for communicating skills beyond the traditional CV and for linking people up with learning and job opportunities. Launched together with the Skills Agenda, the new Europass has been developed to become the EU’s online tool to help people effectively communicate their skills and qualifications and to proactively guide them to a job or learning opportunity. It offers free tools and information in all EU official languages for learners, workers and job seekers to manage each stage of their careers and learning. Action 11: New Europass platform The new Europass platform will support people to manage their careers in a fast-changing labour market. With modernised tools and information on learning and working in Europe the upgraded tool will: guide users to assess and describe their skills and communicate their qualifications and experience to training providers and employers, so they can take the next step in training or work; suggest to Europass users relevant jobs (via EURES and Euraxess jobs portals ) and learning opportunities; make use of skills intelligence to provide tailored information on skills trends and needs to users when planning a change of career or moving to another country; enable education and training institutions to issue digital diplomas and certificates to learners in a European-wide digital format of ‘Europass Digital Credentials’, encouraging easier recognition; support a “fast track” to recognition, reducing administrative burden and decreasing fraud by supporting automatic authentication of qualifications by employers and training providers; and support legally residing migrants to showcase their skills and qualifications and facilitate their recognition through better information . The EU ‘Skills Profile Tool for Third Country Nationals’ currently used in reception centres and by organisations guiding and supporting the integration of asylum seekers and refugees will be linked to the new Europass. Daniela has been working in a variety of jobs as a car mechanic since leaving high school and is unsure what to do next with her career. Thanks to the new Europass, Daniela can create a personal Europass profile to record all her skills and experiences and store her diplomas and certificates. Europass will suggest jobs and courses to Daniela and she can access information on guidance services near her, as well as information on studying and working across the EU. Setting Ambitious Skills objectives With this Agenda, the Commission sets out a new and dynamic approach to skills policy at EU level, aiming to guide Member States and help drive the twin transitions and ensure recovery from the socio-economic impact of the COVID-19 pandemic. To succeed, lifelong learning for all must become a reality in Europe, in each Member State and in each region. In order to deliver, and bearing in mind the momentum imposed by the recovery and the accelerating transitions, the Commission proposes to set quantitative objectives based on existing indicators , to be monitored by 2025. We need to first of all significantly increase the share of adults participating in learning overall – only this guarantees a lifelong learning approach. In addition, with a view to making sure that the recovery and the twin transitions are socially fair, the Commission also proposes distinct objectives on the participation in learning of low-qualified adults and the unemployed. By 2025, 120 million adults in the EU should participate in learning every year. This corresponds to 50% of the adult population and around 540 million training activities for this group over the five-year period. By 2025, 14 million adults with low qualifications in the EU should participate in learning every year. This corresponds to 30% of this group and around 60 million training activities for this group over the five-year period. Monitoring this indicator, in combination with the actions set out in this Communication, will also positively contribute to reducing the share of low-qualified adults which stands at 22% (2019) and where Europe falls behind its global competitors. By 2025, 2 million jobseekers or one in five should have a recent learning experience. This corresponds to around 40 million learning activities for this group over the five-year period . With regards to the content of the learning, a wide variety of skills will be required to ensure recovery and the twin transitions are a success. Exacerbated by the COVID-19 induced containment measures, digital skills are of critical value for working, learning and social interaction. This is why the fourth objective to be monitored is the share of adults with at least basic digital skills. By 2025, 230 million adults should have at least basic digital skills, which covers 70% of the adult population in the EU. The green transition needs to be just and has to pay special attention to those workers and regions particularly affected. Skills are crucial for this endeavour. At this stage, no quantitative indicators on green skills exist. The Commission will develop such indicators (Action 6). Member States, education and training providers, social partners, businesses, learners’ representatives and all relevant stakeholders are called upon to discuss in the context of the European Semester of economic policy coordination how to achieve these objectives. Progress towards the objectives will be regularly monitored in the European Semester. It will be published in the annual Joint Employment Report and serve as the analytical basis for more focused country specific recommendations on skills, education and training. Whenever possible, the Commission will monitor the objectives by gender, geographical areas and for vulnerable groups in addition to the low-qualified and unemployed, such as persons with disabilities. Indicators Objectives for 2025 Current level (latest year available) Increase (in %) Participation of adults aged 25-64 in learning during the last 12 months (in %) 50% 38% (2016) +32% Participation of low-qualified adults 25-64 in learning during the last 12 months (in %) 30% 18% (2016) +67% Share of unemployed adults aged 25-64 with a recent learning experience (in %) 20% 11% (2019) +82% Share of adults aged 16-74 having at least basic digital skills (in %) 70% 56% (2019) +25% Moreover, the learning mobility opportunities for VET learners all across the EU should be further boosted, as proposed in the new Erasmus+ and announced by the Council Recommendation on VET, where the Commission proposes to increase EU mobility of VET learners from 6% to 8%. Making it happen: unlocking investment Meeting these ambitious objectives by 2025 requires a considerable mobilisation of private and public investment in skills. The overarching adult learning participation goal would come at an estimated additional investment of EUR 48 billion annually. Beyond that, implementing the Skills Agenda will also require additional funding to ensure the roll-out of the various actions at the EU, national, regional and local levels. EU budget to support and unlock investment in human capital The Commission’s proposal for Next Generation EU provides significant resources as part of a major budgetary initiative to tackle the economic and social consequences of the crisis. The Commission will ensure that its instruments are put to good use to support and unlock investment in human capital, promoting gender equality and inclusiveness. Member States will be encouraged to use EU financial resources to implement national schemes for the re- and upskilling of the workforce. In the short term, REACT-EU , financed by Next Generation EU and the proposal for an adapted current financial framework for 2020, will endow cohesion policy funding with EUR 55 billion for 2020-22. This will allow the European Social Fund to direct additional funding towards skilling opportunities accompanying the green and digital transitions. Moreover, the Recovery and Resilience Facility , powered by EUR 560 billion in grants and loans, provides Member States with ample opportunities to fund up- and reskilling actions. The Commission proposal for country specific recommendations in 2020 focused on the immediate measures to mitigate the socio-economic impact of the pandemic and identified skills, education and training as a short-term priority for 22 Member States. The national recovery and resilience plans that Member States will prepare to access funding from this Facility should reflect skills as a priority for the programming. Throughout the 2021-2027 period, the European Social Fund Plus , with a proposed budget of EUR 86 billion, will remain an important funding source for national up- and reskilling activities. In addition, the proposed EUR 24.6 billion of Erasmus+ will contribute to skills development and fund some of the actions outlined above, such as the European Universities, the Centres of Vocational Excellence and the Blueprints for sectoral cooperation on skills. Moreover, Erasmus+ can support a substantial increase in physical and virtual learning mobility across the EU which opens up new learning opportunities that may not be accessible at home. Horizon Europe will play a key role in the recovery, notably the twin transitions, industry and SMEs, but also by supporting universities, researchers and underpinning brain circulation and mobility. The new Digital Europe Programme will invest in the development of academic offer in digital areas, as well as specialised training opportunities in fields like data, cybersecurity and artificial intelligence, to address the current shortages of these professionals. Other resources can directly support up- and reskilling the European workforce. Member States’ investments in ‘high social impact infrastructure’ for education and training, including digital infrastructure, can be further supported by the European Regional Development Fund and by InvestEU , which under its Social Investment and Skills window (with a proposed budget guarantee of EUR 3.6 billion) can support, amongst others, investments in critical infrastructure in the area of education and training. In the context of the green transition, the Commission identified investment in skills for a green transition as a priority for all 27 Member States in the use of the Just Transition Fund and its proposed total budget of EUR 40 billion . The public sector loan facility, under the Just Transition Mechanism, expected to mobilise between EUR 25 and 30 billion, can also invest in skills . The ceiling of the European Globalisation Adjustment Fund has been proposed to be doubled in the future financial framework to support upskilling for workers and the self-employed who are made redundant in mass industrial restructuring. Other programmes, such as the Modernisation Fund will also fund up- and reskilling programmes to help workers in regions and sectors affected by the green transition. The Commission urges Member States to step up support to up- and reskilling, seize the unique opportunity to mobilise tens of billions of Euros of the future EU budget to this effect and prioritise operations mentioned below, notably reforms that improve the offer and take-up of schemes to build skills. The Commission will actively engage with national authorities and other stakeholders so as to ensure that adequate EU resources are allocated to support the various aspects of the Skills Agenda set out in this Communication. In particular, the Commission will encourage and support Member States to prioritise investments in skills under the Recovery and Resilience Facility and monitor progress through the European Semester. A non-exhaustive overview of operations that can be supported with the future EU budget to deliver on the Skills Agenda, including on the Pact for Skills, in particular by making use of the resources of the Next Generation EU, includes: Investment in inter-company training centres , where companies in a value chain can pool resources for tailored staff training. Full roll-out of upscaled Blueprints for sectoral cooperation on skills at national and regional levels. Development and operation of skills forecasting systems , providing information on upskilling and reskilling needs on a national/regional and sectoral level, including for the twin transitions, covering all phases of information collection, analysis and dissemination. Development and implementation of National Skills Strategies , designed and delivered in a cross-government approach, accompanying the twin transitions, aligning efforts across a range of policies and with strong stakeholder involvement including social partners, civil society and labour market actors and the education and training sector. Implementing VET and apprenticeships reforms, which may include investments in curricula reforms for increased labour market relevance, mainstreaming of green and digital skills, flexibility and modularisation, expansion of higher VET programmes, setting up quality assurance and graduate tracking systems, training of teachers and trainers in VET, supporting mobility of VET learners, teachers and trainers and setting up Centres of Vocational Excellence linked to smart specialisation strategies and/or regional innovation and growth strategies. Direct subsidies for apprentices in SMEs including remuneration, recruitment bonuses and temporary social contributions coverage (up to 12 months), as well as trainers’ wages and/or their social contributions to stabilise and increase the supply of quality and effective apprenticeships. Investments in digital learning equipment and technologies and state of the art industry equipment and technologies for education and training providers. Incentives for the development of digital learning content and core curricula modules in line with labour market needs, focusing on digital and green skills, including through on-line training platforms. Design and delivery of short courses to reskill workers towards emerging jobs and new skills requirements related to the green and digital transitions, including the set-up of ICT-Jump-Start trainings and the Digital Crash courses for SMEs to provide short-term intensive training to tackle ICT skills shortages. Design and delivery of master courses to train digital experts in advanced digital skills necessary for the digital transformation and master courses to train experts in green skills for the green economy. Regional and local entrepreneurial skills hubs to support start-ups, entrepreneurial employees and innovators. Investment in the quality, equity and labour market relevance of education and training systems to ensure that people are equipped with the key competences needed in the labour market and in society. Investment in community adult learning centres , where people of all ages can learn and exchange, building a resilient and cohesive society. Set-up, experimentation and operation of a scheme to provide individual learning accounts . Incentives to support participation in training , e.g. study loans/grants for adults, financing of training leaves, training allowances for the unemployed. Support training programmes to accompany short-time work schemes protecting employees and self-employed in particular against the risk of unemployment. Improving the enabling framework to unlock Member States’ and private investments in skills EU funds can act as a catalyst, but investment in skills needs to be financed by other public and private investments. This pays off: 1 euro invested in up- and reskilling returns at least 2 euros in revenues or savings . To this end, and in addition to concrete funding opportunities through EU programmes, the Commission will carry out a number of actions to support public and private investment in skills and human capital. Action 12: Improving the enabling framework to unlock Member States’ and private investments in skills To incentivise investment in skills, the Commission will: pursue the question of how fiscal frameworks can contribute to building more resilient societies, supporting reforms and investment in human capital and skills as part of the ongoing public debate initiated by the Commission’s review of economic governance and with a view to the recovery, while safeguarding fiscal sustainability; seek to enhance reporting on human capital by large companies, including on the skills development of employees. Furthermore, the Commission will also study other ways of increasing transparency of companies’ expenditure on human capital, for example by presenting them more visibly in their accounts; work on statistics on public and private investment in adult skills together with national statistical offices, including by developing ‘satellite accounts’ to improve transparency of reporting on skills in national accounts and budgets; assess innovative financing mechanisms that can trigger additional investments in skills . The proposed enhanced InvestEU foresees the possibility to finance skills and education and training activities, including through social outcome contracting pilots as a way of leveraging private investment for social goals. Together with the European Investment Bank Group and other implementing partners, the Commission will, therefore, explore the potential of various kinds of social outcome contract schemes, for example social impact bonds , to boost investment in skills. What is a social impact bond? A social impact bond is an innovative financing mechanism in which governments enter into agreements with social service providers, such as social enterprises or non-profit organisations, and with investors that pay for the delivery of pre-defined social outcomes, for example on skills . The objective is to finance social services. In particular those focused on innovative solutions to social challenges or prevention measures. Through this mechanism, the government or an intermediary raises funds from private-sector investors, charities or foundations. These funds are distributed to service providers to cover their operating costs. If the measurable outcomes agreed upfront are achieved, the government proceeds with payments to the intermediary organisation or directly to the investors. Conclusion Now is the time to act. With this call to action, the Commission aims to put skills at the heart of the European policy agenda for the next 5 years to make the right to lifelong learning a reality and implement Principle 1 of the European Pillar of Social Rights. The recovery of our economy, strengthening Europe’s global competitiveness and pressing forward with the twin green and digital transitions, requires a bold skills policy. For this the Commission will: propose to businesses, social partners and other stakeholders to WORK TOGETHER, under an ambitious Pact for Skills; develop SKILLS FOR JOBS, thanks to a forward-looking approach to skills development, based on sound skills intelligence and modern and dynamic education and training provision that links directly with labour market and societal needs; EMPOWER PEOPLE to build up their skills by developing innovative tools, making learning pathways more flexible and accessible. To bring this ambition to life , the Commission proposes ambitious quantitative objectives that will allow to measure progress on an annual basis. The Commission is calling on Member States and all stakeholders to help bring about a skills revolution and make full use of the unprecedented opportunities offered by Next Generation EU.
„Parim investeering tulevikku on investeering inimestesse. Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni tõukejõud on oskused ja haridus. Kuid Euroopa ei ole selleks veel täiesti valmis. Teen nii, et kasutaksime kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid ja fonde selle tasakaalu parandamiseks.“ President Von der Leyen „Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ning elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule.“ Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõte Me elame üleminekute ajajärgul. Paralleelselt toimuvad rohe- ja digiüleminek kujundavad ümber seda, kuidas me elame, töötame ja suhtleme. ELi liigub ressursitõhusa, ring-, digi- ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekt ja robootika võetakse üha laiemalt kasutusele. Sellises olukorras tekib tõenäoliselt uusi töökohti, samal ajal kui varasemad töökohad muutuvad või isegi kaovad. Demograafilised muudatused on tekitanud olukorra, kus Euroopa peaks kõiki oma talente ja kogu mitmekesisust ära kasutama. Samal ajal kaasneb selliste muudatustega ka uute töövõimaluste teke hõbeda- ja hooldusmajanduses. Arvestades neid üleminekuid, tuleb kõik oskustega seonduv täielikult ümber mõelda, et oskuste potentsiaali täielikult ära kasutada. COVID-19 pandeemia on digiüleminekut kiirendanud. Kaugtöö ja distantsõpe on saanud ELis miljonite inimeste jaoks teiseks reaalsuseks, kuid samas on ilmnenud ka meie praeguse digivalmisoleku piiratus. Kuna paljudel inimestel ei ole nõutaval tasemel digioskusi või nad on töökohtadel või koolis digiüleminekust maha jäänud, on praegune digioskuste nappus pandeemia tõttu pigem süvenenud ning tekkimas on uus ebavõrdsus. Pandeemia on oluliselt mõjutanud ka paljude inimeste karjäärivõimalusi ELis. Praegu prognoositakse, et ELi SKP väheneb 2020. aastal üle 7 % ja töötus suureneb 9 %ni, võrreldes 6,6 %ga 2019. aasta lõpus. Mõnes riigis on olukord veelgi drastilisem. Komisjoni hinnangud näitavad, et mõnes sektoris võib reaalne kogulisandväärtus prognooside kohaselt 2020. aastal eriti palju väheneda ning võrreldes 2019. aasta tasemega võib langus ulatuda 20 %-st kuni 40 %-ni. Teatavate majandussektorite käive võib väheneda 2020. aasta teises kvartalis isegi rohkem kui 70 %. Sellistest sektoritest oluliselt sõltuva majandusega riikidel ja piirkondadel läheb taastumine keerulisemalt. Et olukorraga toime tulla ja kaksiküleminekuga edasi minna, pakkus komisjon välja ulatusliku taastepaketi, mille abil ehitada järgmiste põlvkondade jaoks üles jätkusuutlikum, vastupanuvõimelisem ja õiglasem Euroopa . Kui Euroopa hakkab taastumise suunas liikuma, muutub oskuste parandamine ja kohandamine hädavajalikuks. See on oluline ka selleks, et EL saaks geopoliitilise osalejana täita oma juhtrolli ülemaailmses taastumises. Praegu vajab EL rohkem kui kunagi varem oskuste paradigma muutust. See peaks sisaldama julget oskuste tegevuskava selliste töökohtade jaoks, mille abil edendada kaksiküleminekut ja tagada taastumine COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikust mõjust ning saavutada järgmisi eesmärke . Jätkusuutliku konkurentsivõime tugevdamine. Pikaajalise ja jätkusuutliku majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni jaoks ning seega igas suuruses ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime seisukohast on oskused ja elukestev õpe otsustava tähtsusega . Kui anda inimestele õiged oskused, saavad nad tõhusamalt töötada ja saada kasu edasijõudnud tehnoloogiatest ning suudavad ületada peamised takistused äriliste investeeringute ees, ühtlasi hoiab see ära ebakõlad tööturul ning loob aluse teadus- ja arendustegevuseks ning ettevõttepõhiseks innovatsiooniks. Ainult õigete oskustega saab Euroopa tugevdada oma positsiooni ülemaailmses konkurentsis ning jätkata rohe- ja digiüleminekule suunatud majanduse elavdamist. Eelkõige tähendab see, et Euroopa roheline kokkulepe kui ELi majanduskasvu strateegia viiakse ellu ELi uues tööstusstrateegias määratletud strateegilistes sektorites ja ökosüsteemides. Sotsiaalse õigluse tagamine Olenemata inimeste praegusest oskuste tasemest või kvalifikatsioonist on juurdepääs täiendus- ja ümberõppe võimalustele väga oluline kümnete miljonite töötajate jaoks, kes töötavad lühendatud tööajaga või on töötud. Euroopa taastumine on edukas ainult siis, kui see on sidus ja kedagi ei jäeta kõrvale. Kui inimesel on õiged oskused, on tal lihtsam jääda kindlaks ühele töökohale või töökohavahetust korraldada. See tähendab, et võrdne juurdepääs täiendusõppe võimalustele peab olema tagatud kõigile inimestele, olenemata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga või väheste oskustega täiskasvanutele ja rändetaustaga inimestele. Hõlmatud peaks olema ka kogu EL alates suurlinnadest kuni maa- ja rannikualade ning äärepoolseimate piirkondadeni. Meie vastupanuvõime suurendamine. Viimastel kuudel on teatavate elukutsete esindajate töökoormus oluliselt suurenenud. Eelkõige võib näiteks tuua tervishoiu- ja hooldustöötajad, samuti jaemüügi-, transpordi-, sotsiaal- ja sanitaarteenuste valdkonna töötajad ning õpetajad ja koolitajad. Selleks et tagada kriisi ajal kodanikele tõhus juurdepääs põhilistele tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenustele, on oluline, et kõnealustes strateegilistes sektorites oleks piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid. Üksikisiku jaoks tähendab vastupanuvõime parandamine oskuste abil seda, et ta sõltub vähem turutingimustes ja suudab elu ja töökohavahetustega paremini toime tulla. Lisaks on COVID-19 pandeemia osutanud vajadusele olla digitaalselt valmis haridus- ja äritegevuse jätkamiseks. IT-taristu ja e-süsteemidega seotud probleemid on toonud esile vajaduse parandada inimeste valmisolekut ja reageerimisvõimet küberturvalisuse valdkonnas. Edu saavutamiseks peab elukestev õpe saama Euroopas reaalsuseks. Kõigil eurooplastel peaks olema juurdepääs atraktiivsetele, uuenduslikele ja kaasavatele õppeprogrammidele ka seetõttu, et oskused aeguvad kiiremini. Endiselt on põhjapaneva tähtsusega hariduse omandamine noores eas, kuid sealt peaks alles algama elu täis õppimist: alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni alg- ja keskhariduseni ning tehnilise, kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni täiskasvanuõppes. Oluline on õppida kogu elu jooksul , kaasa arvatud vanemas eas. Igal aastal osaleb õppetegevuses vähem kui kaks täiskasvanut viiest. Sellest ei piisa meie majanduse taaskäivitamiseks ning rohe- ja digiülemineku eeliste ärakasutamiseks. Igal inimesel ELis peaks olema võimalus ja õigus täiendus- ja ümberõppele. Tööks vajalikud oskused peaksid olema selle püüdluse juhtpõhimõte. See tähendab, et tuleb alustada iga inimese oskuste kaardistamisest, pakkuda sihipärast koolitust, mis vastab konkreetsetele täiendus- ja ümberõppevajadustele, ning aidata üksikisikul leida tööturul vajalikku tööd. Kuigi oskustega seotud poliitika puhul jääb enamik vastutusest riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vastutusalasse, on Euroopal siiski oluline roll. Paljud inimesed töötavad väikeettevõtetes, mis kuuluvad kogu Euroopat hõlmavatesse väärtusahelatesse. Kõigis sektorites – autotööstusest tekstiilitööstuseni ja ravimitööstusest energiatööstuseni – on olemas Euroopa talendiahel. Selle ahela tugevdamine toetab ühtset turgu ja meie majanduse vastupanuvõimet. EL saab julgustada ja toetada liikmesriike, et viimased rakendaksid samasuunalist poliitikat ja tegeleksid tõhusalt kaksiküleminekuga ning tugevdaksid meie majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet. Väärtuslikku toetust annab Euroopa ka oma eelarvest. Komisjoni ettepanekus ELi taasterahastu „Next Generation EU“ kohta kasutatakse ELi eelarvet selleks, et toetada liikmesriikide majanduse taastumist ja hoogustada majanduse elavdamist. Uue pikaajalise 1,1 triljoni euro suuruse eelarvega, mida täiendati sihtotstarbelise ajutise ELi taasterahastuga, mille maht on 750 miljardit eurot, püüab EL investeerida jätkusuutlikku, kaasavasse ja õiglasesse taastumisse. Nende ettepanekute keskmes on investeerimine oskustesse. Selline investeerimine annab liikmesriikidele enneolematu võimaluse rahastada oskusi käsitlevat poliitikat, mis tugevdab vastupanuvõimet majandusvapustustele ja suutlikkust praegusest majanduslangusest kiiremini üle saada ja teha kaksiküleminek. Uus oskuste tegevuskava lähtub 2016. aastal vastu võetud oskuste tegevuskavast , mis avas Euroopa majanduse taastekava potentsiaali, ja põhineb alljärgnevalt loetletud viiel alustalal. Uue oskuste tegevuskavaga viiakse ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja eelkõige selle esimene põhimõte, milles sätestatakse õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele. Uus oskuste tegevuskava on kindlalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe uue digistrateegia ning uute tööstus- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegiatega, kuna oskused on nende edu võti. Lisaks toetatakse kõnealuses tegevuskavas täna komisjonis vastu võetud nõukogu soovituse ettepanekut „ Töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid “ ning võetakse arvesse demograafiliste muutuste mõju käsitleva hiljutise aruande järeldusi. Uues ringmajanduse tegevuskavas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse samuti oskuste keskset rolli üleminekul rohemajandusele. See on seotud muude poliitiliste algatustega , mis toetavad elukestva õppe lähenemisviisi. Et anda haridusvaldkonnale uut hoogu, tehakse täiendavaid ettepanekuid, näiteks algatus viia Euroopa haridusruum 2025. aastaks tegelikult ellu, kõrvaldades õppimise ees seisvad takistused kogu liidus ning edendades innovaatilist ja kaasavat haridust ja koolitust kõigi jaoks. Ka Euroopa teadusruum edendab talentide täiendus- ja ümberõpet, tehes seda eelkõige akadeemilistes ringkondades. Need algatused aitavad üheskoos kujundada Euroopas elukestva õppe kultuuri, edendada nõudluspõhist lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada koostööd tööstussektoriga ja suurendada kodanike töölesobivust. Koostöö oskuste pakti raames Oskustesse tehtavate investeeringute mõju aitab suurendada ka ühismeetmete hoogustamine. Oskustega seotud poliitikasuunad ja meetmed on jagatud paljude osalejate vahel. Ministeeriumid, haridus- ja koolitusasutused, tööstussektor ise, teadusasutused, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad ja tööhõiveametid on vaid paljud neist, kes aitavad kaasa sellele, et täiendus- ja ümberõpe saaks reaalsuseks. Kooskõlastatud jõupingutused aitavad tuua selgust üksikisikutele ja ettevõtetele kogu väärtusahelas, vähendada kulusid ja keskenduda prioriteetidele. Edukad oskusprogrammid võimaldavad ühendada eri etappe, et toetada iga töötaja täiendus- või ümberõpet: tehakse kindlaks oskused, mida on vaja kaksiküleminekuks, arendatakse neid oskusi sihipäraste koolitusprogrammide kaudu ja toetatakse nende kasutamist töökohal või luuakse nende abil uusi töökohti. Oskuste tegevuskava esimene alustala on koostöö edendamine oskuste pakti kaudu. Meede 1 – Oskuste pakt Paktiga tehakse ühiseid jõupingutusi, et suunata kvaliteetseid investeeringuid kõigi tööealiste inimeste oskustesse kogu liidus. Oskuste pakt koondab kõiki era- ja avaliku sektori sidusrühmi, kellel on ühine eesmärk pakkuda inimestele Euroopa töötajate täiendus- ja ümberõppe kaudu võimalusi osaleda kaksiküleminekus. Kõik need sidusrühmad allkirjastavad harta, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, mis on olulised töötajate täiendus- ja ümberõppeks nii oma organisatsioonis kui ka kogu väärtusahelas või ökosüsteemis. Harta luuakse koostöös sidusrühmadega. Pakt hõlbustab avaliku ja erasektori vahelist koostööd. Eelkõige luuakse sellega ulatuslikud partnerlussuhted , sealhulgas piirkondlikul tasandil, strateegilistes tööstusökosüsteemides ja prioriteetsetes valdkondades, mis on kindlaks määratud Euroopa rohelises kokkuleppes ambitsioonikate kohustuste täitmiseks. Need partnerlused hõlmavad kõiki sidusrühmi, eelkõige VKEsid, kellel on raskusi oskustele juurdepääsuga. Sidusrühmi innustatakse koondama eksperditeadmisi, ressursse (nt väärtusahelasse kuuluvad koolitusasutused) ning rahastamist konkreetsete täiendus- ja ümberõppemeetmete jaoks, millel on selged eesmärgid, mis võimaldavad inimestel säilitada, vahetada või leida uusi töökohti. Paktiga pakutakse ELi tasandil ühtset juurdepääsupunkti, et hõlbustada juurdepääsu teabele selliste ELi vahendite kohta , mis on ette nähtud oskuste rahastamiseks. Pakti käivitamisel 2020. aasta novembris toimuval Euroopa kutseoskuste nädalal osalevad Euroopa sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, Euroopa Komisjon, strateegilise tööstusökosüsteemi sidusrühmad ja muud sidusrühmad. Miguel juhib väikeettevõtet, mis tarnib spetsiaalseid varuosi elektriautodele. See on valdkond, kus tehnoloogia areng on kiire. Tänu oskuste paktile liitus tema ettevõte ulatusliku partnerlusega, mis hõlmas kogu tarneahelat. Tema töötajad võivad nüüd saada koos uurimisinstituudiga kavandatud tipptasemel koolitust suurematele ettevõtetele kuuluvates rajatistes. Konkreetse sektori sotsiaalpartnerid lepivad kokku, et igas asjaomases ettevõttes määratakse mitu nn koolitussaadikut . Need on töötajad, kes teavitavad oma kolleege koolitusvõimalustest ja koolitusõigustest ning motiveerivad neid võimalusi kasutama. Madala kvalifikatsiooniga isikutel ei pruugi olla soovi ülemusele oma koolitusvajadustest rääkida. Koolitussaadikud aitaksid sellest probleemist üle saada. Oskuste paktiga luuakse sild juba olemasolevate ELi koostööalgatuste vahel ja sellest saab vajaduse korral ühtne kontaktpunkt . Oskustealase valdkondliku koostöö kava sektoripõhiste oskuste prognoosimiseks aitab teha kindlaks, milliseid ameteid on eelõige vaja, aitab määratleda kutseprofiilid ning võtta kasutusele koolitusprogrammid. Tööks vajalike oskuste ideed arendatakse edasi oskustealase valdkondliku koostöö kavades ning neid laiendatakse, avatakse rohkematele sektoritele ja neile eraldatakse suurem eelarve . Selleks et ettevõtjate ja üksikisikute vajadused oskuste järele leiaksid kavade abil õigeaegse lahenduse, kiirendatakse märkimisväärselt kavade protsessi . Uuendatud kavade puhul lisatakse koolitusprogrammi lõpus ka link tööhõivevõimalustele. Euroopa Õpipoisiõppe Liidu tõhustamine. Nagu noorte tööhõivet käsitlevas teatises „Töösild järgmise põlvkonna jaoks“ on ette nähtud, püütakse leida uusi pakkumisi, et praegusest majanduslangusest hoolimata säilitada õpipoisiõppe praktika ja arendada edasi õpipoisiõppe programme. Uuendatud liit käivitab uued riiklikud õpipoisiõppe ühendused, annab praktikantidele kaasarääkimisvõimaluse ja tugevdab sotsiaalset dialoogi. Digioskuste parandamiseks annab digioskuste ja töökohtade koalitsioon liikmesriikidele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele, mittetulundusühendustele ja haridusteenuse osutajatele lubaduse osaleda uutes koolitusprogrammides, olemasoleva töötajate värbamises või ümberõppes. Vastuseks COVID-19 kontekstis tehtud hiljutisele üleskutsele on antud üle 70 uue lubaduse . Tugevdades koalitsiooni haldustuge, loob komisjon ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab jagada digisisu, parimaid tavasid ja koolitusvõimalusi, sealhulgas VKEde jaoks. Oskuste pakt on valdkonnaülene ja avatud kõigile sidusrühmadele . Paktis keskendutakse esmalt sellistele tööstusökosüsteemidele, mis on praeguses kriisis kõige rohkem kannatada saanud, ning Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks määratud esmatähtsatele valdkondadele , mille puhul sellised ambitsioonikad täiendus- ja ümberõppestrateegiad on taastumise edendamiseks eriti olulised, ja millele hiljem lisatakse muid ökosüsteeme ja valdkondi . Tervishoid. COVID-19 pandeemia tuletas meile meelde, kui palju me sõltume tervishoiutöötajatest, kes peavad omandama oskused ja läbima koolituse nakkuste leviku tõkestamise, karantiiniprotokollide, kaitsevarustuse kasutamise ja kliinilise juhtimisega seotud kohustuste alal. Kui tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor moodustab 10 % kogu ELi tööhõivest, siis prognooside kohaselt kasvab see rohkem kui 830 000 uue töökoha võrra, mis koos asendusvajadustega tähendab kaheksa miljoni töökoha loomist järgmise kümne aasta jooksul. .. Selleks et rahuldada tervishoiuorganisatsioonide vajadusi võtta edukalt kasutusele uus digitehnoloogia, näiteks tehisintellekt, mis parandab ravi kvaliteeti ja suurendab liikmesriikide tervishoiusüsteemide tõhusust, suureneb 2030. aastaks märkimisväärselt nõudlus põhi- ja kõrgtasemel digioskuste järele . See kõik annab tunnistust märkimisväärsest oskuste nappusest, mis rahvastiku vananemise ja krooniliste haiguste sagenemise tõttu aina süveneb. Selle lünga täitmine on väga oluline, et tagada riiklike sotsiaalhoolekandesüsteemide suur vastupanuvõime ja õiglus kogu ELis. Ehitus. Sellele sektorile, mis koosneb peamiselt väikestest ja mikroettevõtetest, mis pakuvad kohalikke töökohti (üle 90 % on VKEd ) on COVID-19 pandeemia erilist mõju avaldanud. Selles 12 miljoni töötajaga sektoris on raske noori ja kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada . Keskkonnasäästliku disaini, tehnoloogia ja materjalide puhul on oskuste nappus eriti märgatav. Kui majandus hakkab taastuma, tuleb erialasel enesetäiendamisel keskenduda energia- ja ressursitõhususele, detsentraliseeritud taastuvenergia lahendustele, ringmajandusele ja digilahendustele ning olemasolevate ehitiste ligipääsetavusnõuetele vastav renoveerimine muutub enesestmõistetavaks. Kvalifitseeritud ehitustöötajate olemasolu on Euroopa rohelise kokkuleppega ette nähtud renoveerimislaine puhul edu pant. Autotööstus ja transport. COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud reisipiirangutel on olnud märkimisväärne mõju lennundus-, raudtee-, mere-, sisevee- ja maanteesektorile ning see on tugevalt mõjutanud transpordisektorit, mis annab ELis tööd rohkem kui üheksale miljonile inimesele . Tõkestamismeetmed häirisid märkimisväärselt ka autotööstust ja selle ulatuslikku tarneahelat, kusjuures tehaste sulgemine mõjutas vähemalt 1,1 miljonit töökohta . Autotööstus, mis annab 7 % ELi SKPst, seisis juba varem silmitsi suurte struktuurimuutustega ning oli sunnitud investeerima digilahendustesse, keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse (nt akud transpordi elektrifitseerimiseks ja muud alternatiivkütustega seotud lahendused) ning suuremasse ühenduvusse ja automatiseerimisse, samuti muutma olemasolevaid ärimudeleid ja väärtusahelaid. Transport ja eelkõige autotööstus vajavad selget tegevuskava, et edendada mitmeid uusi oskusi, sealhulgas suurandmete analüüs, tarkvaraarendus, tehisintellekt, robootika, keemia, elektrooniline inseneriteadus ja uued pehmed oskused. Vaja oleks soodustada nende oskuste kasutamise maksimeerimist kogu ökosüsteemis ja tarneahelates, näiteks elektrilaadimistaristu kasutuselevõtmisel. Turism. COVID-19 pandeemia tõttu on sektori tegevus vähenenud 80 % ja kui kiireloomulisi meetmeid ei võeta, on ohus kuus miljonit töökohta . Vajalikud oskused ulatuvad veebiturundusest, jäätmete ringlussevõtust ja käitlemisest ning vee- ja energiateenustest, mis on vajalikud säästlikule turismile üleminekuks, kuni , kultuuridevahelise mõistmise ja teabevahetuse ning uute hügieenieeskirjadeni . Reisijate kogemuste optimeerimine põhineb digiandmete ja inimteenuse kombinatsioonil . Olemasolevas kavas on juba kindlaks tehtud oskuste nappus ja uued ametiprofiilid. Nüüd tuleb seda laiendada, sest tehnoloogiline innovatsioon ja sotsiaalsed suundumused muutuvad kiiremini ja mõned ettevõtted ei suuda sellega sammu pidada. Töötajad peavad olema võimelised töötama eri osakondades, eri tasanditel ning kasutama eri vahendeid ja rakendusi. Tööks vajalikud oskused: poliitika kooskõlastamine tulemuste saavutamiseks Oskuste tegevuskava teine alustala, milleks on töökohtade jaoks vajalikud oskused, on kogu väärtusahelat hõlmav terviklik lähenemisviis täiendus- ja ümberõppele. Uue lähenemisviisi alguspunkt on usaldusväärne oskuste prognoosimine, et pakkuda tööturu jaoks asjakohast koolitust. Lähenemisviis tuleb integreerida riiklikesse oskuste strateegiatesse ning koolitus- ja haridussüsteemidesse. Samuti peaksid eraldiseisvad ettevõtted töötama välja sisemised protsessid oskuste nappuse kindlakstegemiseks, et võtta meetmeid oma töötajate oskuste täiendamiseks. Käesolevas osas kirjeldatakse töökohtade jaoks vajalikke oskusi käsitleva lähenemisviisi põhielemente, mille eesmärk on aidata ELi töötajatel rohe- ja digiüleminekut täielikult ära kasutada. Oskuste parem prognoosimine : täiendus- ja ümberõppe alus Esimene samm selle tagamiseks, et inimesed saaksid omandada oskusi, mida nad vajavad praegusel või tulevasel töökohal, on ajakohastatud teave vajaminevate oskuste kohta. Kuid sageli jääb oskuste prognoosimine valikute tegemise seisukohalt liiga hiljaks. Vaja on kättesaadavat, sihipärast ja ajakohast oskuste prognoosimist. Lisaks hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise uuringutele ja haldusandmete ristvõrdlusele on suur potentsiaal tehisintellektil ja suurandmete analüüsil. Tehisintellekti ja suurandmeid saab kasutada uute ametiprofiilide määratlemiseks eri sektorites, lähtudes konkreetsetest nõutavatest oskustest. Et uurida oskusi, mida tööandjad piirkondlikul tasandil nõuavad, on ELi Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) proovinud kasutada suurandmete analüüsi veebipõhiste töökuulutuste puhul ning valdkondlike oskuste koostöökavas on vaadeldud olulisemates majandussektorites vajaminevaid oskusi. Nende edulugude põhjal on vaja teha uusi jõupingutusi, et süvendada oskuste prognoosimist, võttes arvesse nii piirkondlikku kui ka valdkondlikku mõõdet, viia see kokku ja esitada juurdepääsetaval viisil ka haridus- ja koolitusasutuste ja -organisatsioonide jaoks. Meede 2 – Oskuste tõhusam prognoosimine Oskuste tõhusamaks prognoosimiseks ja levitamiseks kavatseb komisjon teha järgmist. Toetada uut ja süvendatud oskuste prognoosimist, sealhulgas piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil. Tuginedes Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse suurandmete analüüsi katseprojektile, luuakse alaline veebipõhine vahend, kus avaldatakse reaalajas teavet, mida kõik huvitatud sidusrühmad saaksid kasutada . Uuritakse partnerlusi, et kasutada erasektori tööportaalidest saadud andmeid ja riiklikku oskuste prognoosimist. Tsentraliseerida ja laialdaselt levitada oskuste prognoosimist oskuste pakti kaudu koostoimes Euroopa teadusruumiga. Edendada sotsiaalpartnerite osalemist tööturu projektides ja koolitusvajaduste kindlakstegemist, et arendada oskuste prognoosimist. Innustada avaliku ja erasektori tööturuasutusi kasutama oskuste prognoosimist ning eelkõige julgustada riiklike tööturuasutuste võrgustikku edendama oskuste nappuse ja kasvavate töövõimalustega seotud suundumuste varajast kindlakstegemist, sealhulgas kasutama paremini ära ELi-sisese liikuvuse ja kolmandatest riikidest pärit rände potentsiaali. Esitada oskuste prognoosimisel põhinevat teavet, mis on kohandatud üksikisikute vajadustele seoses Europassiga, mis on ELi platvorm, mille kaudu inimesed saavad juhtida oma õppimist ja karjääri. See aitab üksikisikuid nende õpingutes, koolituses ja töövalikutes, samuti nõustajaid ja juhendajaid, muu hulgas riiklikes tööturuasutustes. Riiklike oskustestrateegiate edendamine, tööturuasutuste roll ja seaduslik ränne Tööks vajalike oskuste omandamiseks on vaja riiklikke oskustestrateegiaid, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad. Riiklikud oskustestrateegiad, mis on välja töötatud ja ellu viidud kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi raames, aitavad kooskõlastada jõupingutusi tööhõive-, haridus-, teadus-, tööstus- ja regionaalarengupoliitikas. Neisse peaks kaasama sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda, haridust, koolitust ja tööturu sidusrühmi ning nad peaksid tuginema olemasolevatele riiklikele oskuste strateegiatele. Pidades silmas praegust kriisi ja selle mõju eelkõige noorte töötusele, peavad nii riiklikud kui ka erasektori tööturuasutused koostöös haridus- ja koolitusasutuste ja -pakkujatega ning riiklike digioskuste ja töökohtade koalitsioonidega oluliselt panustama riiklikesse oskustestrateegiatesse. Riiklikel tööturuasutustel võib olla suurem roll inimeste suunamisel suuremale ja paremale täiendus- ja ümberõppele ning haridus- ja koolitussüsteemide tööturu vajadustele vastavuse suurendamisel. Riiklike oskustestrateegiatega kooskõlastatakse riiklik ja piirkondlik poliitika ning investeeringud ühiselt kokku lepitud peamiste probleemide lahendamiseks. Samuti antakse nendega liikmesriikidele suunised osalemiseks projektides, mida kaasrahastatakse Euroopa fondidest. Muu hulgas võiks selleks, et tagada kaksikülemineku jaoks vajalike oskuste olemasolu ja leida lahendus demograafilistele probleemidele, kohaldada seadusliku rände suhtes strateegilisemat lähenemisviisi, et andekaid töötajaid paremini ligi meelitada ja neid tööl hoida. Liikmesriikidele jääb pädevus otsustada, kui palju võõrtöötajaid nad vastu võtavad, kuid tugev ELi raamistik võib aidata neil meelitada ligi võõrtöötajaid, keda EL vajab, ning tagada, et tööjõuränne toob kasu kõigile. Seadusliku rände suunamine piirkondadesse ja ametitesse, kus valitseb oskuste nappus, eeldab ühtlustatud menetlusi ja selgeid protseduure. Tuleb teha rohkem, et parandada ühelt poolt seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks ja teiselt poolt kolmandate riikide kodanike pädevuste tunnustamist ELi tööturul. Seda tuleks teha partnerluses kolmandate riikidega, et edendada oskustesse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu nii arengut kui ka liikuvust. Sama oluline on kasutada strateegilisemalt ELis juba elavate kolmandatest riikidest pärit rändajate potentsiaali ja oskusi. Vaatamata nende üha paranevale haridustasemele seisavad nad endiselt silmitsi keskmiselt madalama kvalifikatsioonitasemega, mis takistab pikaajalist tööturule kaasamist. Meede 3 – ELi toetus strateegilistele riiklikele oskuste täiendamise meetmetele Komisjon toetab kõiki liikmesriike terviklike, kogu valitsemissektorit hõlmavate riiklike oskuste strateegiate ettevalmista misel. See tugineb tööle, mida 11 liikmesriigis on OECD osalusel juba tehtud, ning muudele olemasolevatele oskusi käsitlevatele strateegiatele liikmesriikide tasandil. Komisjon toetab vajaduse korral strateegiate koostamist või läbivaatamist ning aitab jälgida nende rakendamisel tehtud edusamme. Komisjon julgustab lõhkuma soolisi ja muid diskrimineerivaid stereotüüpe. Erilist tähelepanu pöörab ta valdkonnaülestele ja ettevõtlusalastele oskustele ning rohe- ja digiüleminekuga kaasnevatele oskustele, näiteks teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna uuringute kaudu pakutavad oskused. Komisjon ühendab jõud Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga, et töötada välja vastastikused õppeüritused tööturul vajalike oskuste esiletoomiseks, eelkõige töötute ja lühendatud tööajaga töötajate jaoks. Oma tegevuses keskendub komisjon veelgi enam sellele, et tõhustada nõustamisteenuste osutamist ka tööhõives osalevatele inimestele, eelkõige haavatavatele inimrühmadele, ning üle saada oskuste, eelkõige digioskuste nappusest. Lisaks uuritakse piiriülese koostöö võimaluste täielikku ärakasutamist. Tulevase rände- ja varjupaigapakti kaudu püüab komisjon parandada seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks , sealhulgas alustab ta uuesti läbirääkimisi nn sinise kaardi direktiivi üle, et meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Paktiga nähakse ette ka seaduslike rändevõimaluste usaldusväärne pakkumine, mis oleks osa uuest talendipartnerlustest kolmandate riikidega, samuti uuritakse uusi seaduslikke rändevahendeid. Kuna ühes liikmesriigis on väheste oskustega täiskasvanute osakaal väga suur, on selle riigi oskuste strateegia heitnud valgust vajadusele edendada täiskasvanuhariduse kultuuri ning suurendada osalust ja sidusust. Selle tulemusena on hotelli- ja turismisektoris töötav Peter saanud juurdepääsu uuele täiskasvanute kutseõppeprogrammile oma kodupiirkonnas. Programmis pannakse veelgi rohkem rõhku digioskustele ja valdkonnaülestele oskustele, mida turismisektori töötajad üha enam vajavad. Kutsehariduse ja -õppe muutmine tulevikukindlaks Haridust ja koolitust pakkuvad organisatsioonid peavad pakkuma asjakohaseid oskusi kogu elukestva õppe vältel. Alates Euroopa koostöö esimestest päevadest on kutseharidus ja -õpe olnud ELi projekti keskmes ning samal ajal on sellest saanud ka laiema Euroopa haridus- ja koolitusalase koostööraamistiku ja Euroopa haridusruumi osa. Tänapäeval on umbes pooled ELi noortest kutsehariduse ja -õppe asutuste õppurid, kes õpivad üha kõrgemal tasemel . Euroopa vajab paindlikke, vastupanuvõimelisi ja tulevikukindlaid kutsehariduse ja -õppe süsteeme, mis võivad aidata noortel siseneda muutuvale tööturule ja tagada täiskasvanutele juurdepääsu kutseõppeprogrammidele, mis on kohandatud rohelisele ja digitaalsele kaksiküleminekule. Meede 4 – ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ning vastupanuvõimet toetavat kutseharidust ja -õpet Komisjon võtab täna vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavat kutseharidust ja -õpet. Algatus hõlmab järgmist. Esitatakse ELi ajakohastatud poliitiline visioon kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, et anda noortele ja täiskasvanutele tööturul edu saavutamiseks vajalikud oskused ning toetada rohe- ja digiüleminekut, sealhulgas valdkonnaüleseid oskusi, tagada kaasatus ja võrdsed võimalused ning seada Euroopa kutseharidus ja -õpe oskuste arendamise puhul ülemaailmseks võrdlusaluseks. Tutvustatakse selle visiooni rakendamise põhimõtteid, keskendudes sellele, et olla rohkem avatud teistele haridussektoritele, suurendada õpirännet ja teha tihedamat koostööd tööandjatega. Samuti edendatakse sellega kutseharidust ja -õpet, mis peaks olema atraktiivne valik nii naistele kui ka meestele, ning püütakse rohkem kaasata haavatavaid rühmi. Algatuses seatakse eesmärgid, kuidas kutsehariduse ja -õppe süsteemide abil parandada töölõppimise kättesaadavust, liikuvusvõimalusi ning kutsekooli lõpetanute töölesobivust. Tuuakse esile mitu meedet, mida rakendada ELi tasandil, et toetada kutsehariduse ja -õppe reformi, eelkõige suurendada kutseharidus- ja -õppeasutuste (sealhulgas kutseharidus- ja -õppe valdkonna õpetajad), õpipoisiõppe ja kutsehariduse tipptaseme keskuste digivalmidust. Need meetmed on omakorda seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate ja/või piirkondlike innovatsiooni- ja majanduskasvu strateegiatega. Mis on kutsehariduse tipptaseme keskus? Olemas on mitu eri liiki kutsehariduse tipptaseme keskusi. Olenemata sellest mitmekesisusest on võimalik liigitada kutsehariduse tipptaseme keskused üldjoontes kaheks: 1. keskused, mis on eesmärgipäraselt loodud või rajatud üksused osana riiklikust/piirkondlikust kutsehariduse tipptaseme korrast, ja 2. piirkonna, allpiirkonna või sektori tasandil toimivad eraldiseisvad keskused, kus pakutakse kutseharidust ja -õpet. . Need keskused toetavad ettevõtlusalgatusi ning toimivad ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks teadmiste- ja innovatsioonikeskustena. Väljapakutud soovituse eesmärk on toetada vähemalt 50 kutsehariduse tipptaseme keskust, mis oleksid maailmatasemel võrdluspunktid nii noorte esmaseks koolitamiseks kui ka täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks . Koos teiste riikide partneritega loob kultuuri- ja loomesektoris tegutsev kutseharidus- ja -õppekeskus, mida rahastatakse programmist „Erasmus“, võrgustiku, milles osalevad teadmiste loojad (teadusuuringute ning kutsehariduse ja -õppe pakkujad) ning ettevõtjad. Võrgustikuga luuakse innovatsioonikeskused, et toetada valdkondlikke VKEsid, kvalifitseeritud spetsialiste ning kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijaid. Võrgustik töötab välja ja käivitab koolitusprogrammi, milles keskendutakse ettevõtlusele, probleemide lahendamisele, kriitilisele mõtlemisele ning protsessi- või tooteinnovatsioonile, samuti kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppurite ettevõtlusinkubaatoritele ning kultuuri- ja loomemajanduse töötajatele ja koolitajatele. Euroopa ülikoolide algatuse ja teadlaste täiendusõppe rakendamine Kõrgharidus on peamine vahend, millega anda tulevikus üliõpilastele vajalikke oskusi . Ülikoolid loovad uusi teadmisi ja oskusi, mis aitavad ühiskonnal olla suurte probleemide lahendamisel innovaatiline. Ühtlasi aitavad nad muuta aktiivsemaks need inimesed, kellel on nende tööalaseks, sotsiaalseks ja isiklikuks arenguks vajalikud kõrgetasemelised oskused. Kiiresti muutuv tööturg ja ühiskondlikud üleminekud nõuavad kolmanda taseme haridusasutuste ümberkujundamist, viies need majanduskeskkonnaga vastavusse, et tagada koolilõpetajatele tööturul nõutav haridus ja oskused, eriti need, mida on vaja kaksiküleminekuks. Teadlased on teaduse ja innovatsiooni esirinnas ning vajavad seetõttu konkreetseid oskusi. Rohkem tuleb ära teha selleks, et välja selgitada nii need oskused kui ka põhioskused, mida teadlased vajavad edukaks karjääriks teadusvaldkonnas ja väljaspool seda, samuti tuleb pingutada, et edendada teadlaste liikuvust kogu Euroopas. Meede 5 – Euroopa ülikoolide algatuse ja teadlaste täiendusõppe rakendamine Euroopa ülikoolide käivitamiseks teeb komisjon tihedas koostöös sidusrühmade ja liikmesriikidega järgmist. Võtab kohustuse viia programmi „Erasmus“ (2021–2027) ja programmi „Euroopa horisont“ raames täielikult ellu Euroopa ülikoolide algatuse, sealhulgas kõrvaldades takistused kõrgharidusasutuste vahel toimuva tõhusa ja sügavama riikidevahelise koostöö ees ning süvendades koostööd ettevõtjatega, eelkõige kaksikülemineku edendamiseks. Euroopa ülikoolid kehtestavad standardid kõrgharidusasutuste ümberkujundamiseks kogu Euroopa haridusruumis ja Euroopa teadusruumis, muutes reaalsuseks ka elukestva õppe ja talentide ringluse. Uurib võimalusi, mis tulenevad nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtmest, et aidata kõrvaldada takistusi, mis takistavad tõhusat riikidevahelist koostööd kõrgharidusasutuste vahel, tuginedes programmide „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“ raames korraldatud katseprojektide käigus saadud kogemustele. Komisjon teeb kindlaks liikmesriikide tegevuse toetamise valdkonnad, uurib Euroopa kraadiga seotud konkreetset lähenemisviisi ning Euroopa ülikoolide põhikirja t (piiriüleste õigusküsimuste lahendamiseks) ja Euroopa tunnustamise ning kvaliteeditagamise süsteemiteostatavust. Teeb koostööd Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT) ja muude Euroopa teadusruumiga seotud algatustega, et viia kokku ettevõtluse, hariduse ja teadusuuringute valdkonna juhtivad organisatsioonid, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, et arendada innovaatilist õpetamist ja õppimist, koolitada uue põlvkonna innovaatoreid ning toetada kõrgharidusasutuste muutumist ettevõtlusmeelsamateks organisatsioonideks. Viib kokku akadeemilised ringkonnad ja tööstussektori, katsetades uut, põhimõttel "talendid tellimisel" rajanevat teadmistevahetust „Talents-On-Demand“, et rahuldada ettevõtete teadusuuringute- ja innovatsioonivajadusi, täiendades ülikoolide ja ettevõtjate koostööd. Teadlaste oskuste täiendamiseks teeb komisjon tihedas koostöös sidusrühmade ja liikmesriikidega järgmist: töötab teadlaste jaoks välja Euroopa pädevusraamistiku ja toetab teadlaste põhioskuste arendamist; määrab kindlaks teadlaste oskuste taksonoomia, mis võimaldab ajude ringlust statistiliselt jälgida ning leppida liikmesriikidega kokku näitajates, mis võimaldavad seiret ja statistilist analüüsi; töötab teadlaste jaoks välja avatud teadus- ja teadusjuhtimise õppekavad. Oskused, mis kaasnevad rohe- ja digiüleminekuga töökohtadel ja mujal Tulevastel töökohtadel on tarvis kaksikülemineku jaoks vajalikke oskusi. Roheüleminek eeldab investeeringuid inimeste oskustesse, et suurendada nende spetsialistide arvu, kes loovad ja valdavad keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, sealhulgas digitehnoloogiat, töötavad välja keskkonnahoidlikke tooteid, teenuseid ja ärimudeleid, loovad uuenduslikke looduspõhiseid lahendusi ning aitavad vähendada tegevuse ökoloogilist jalajälge . Lisaks saab Euroopast kliimaneutraalne maailmajagu, kus on ressursitõhus ühiskond ja ringmajandus, üksnes juhul, kui seal on teadlik elanikkond ja töötajad, kes mõistavad, kuidas mõelda ja tegutseda keskkonnateadlikult. Ühtlasi nõuab inimkeskne digiüleminek digioskuste järkjärgulist muutmist. Juba praegu vajavad Euroopa mehed ja naised digioskusi nii elus kui ka tööl. Mõne ameti puhul on rohkem kui 90 % töökohtade puhul vaja konkreetset liiki digioskusi . Pandeemia ja selle tagajärjed meie elule ja majandusele on toonud esile digipöörde tähtsuse ELi majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades. Tõkestamismeetmete rakendamise ajal alustas peaaegu neli töötajat kümnest kaugtöö tegemist . Lisaks loodi aastatel 2005–2016 digimahukates sektorites 40 % uutest töökohtadest . Vaatamata sellele ei ole võimalik rahuldada kiiresti kasvavat nõudlust digiekspertide järele. Näiteks küberturvalisuse valdkonnas on puudu 291 000 spetsialisti . Peale selle eeldab digitehnoloogiate kasutuselevõtt majandussektorites, sealhulgas tehnikavälistes sektorites, rohkem digioskustega töötajaid kõigil oskuste tasemetel ja igas vanuses. COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevad tõkestamismeetmed oli selge meeldetuletus, et Euroopa töötajad – ja laiemalt kogu elanikkond – peab kiiresti oma digioskuste taset tõstma . See oli eriti nähtav haridussektoris, nii õpilaste, õpetajate kui ka koolitajate puhul. Meede 6 – Kaksikülemineku toetamiseks vajalikud oskused Selleks et toetada roheüleminekuks vajalike oskuste omandamist, teeb komisjon järgmist: määrab roheülemineku jaoks kindlaks oskuste taksonoomia, mis võimaldab kutsealade keskkonnahoidlikumaks muutumist statistiliselt jälgida; lepib liikmesriikidega kokku näitajates, mis võimaldavad keskkonnasäästlike oskuste arengut jälgida ja statistiliselt analüüsida; töötab kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, puhtale energiale ülemineku ja kestliku arenguga seotud hariduse vallas välja Euroopa pädevusraamistiku, milles määratakse kindlaks rohepädevuse erinevad tasemed; toetab tööturu tarbeks roheliste põhioskuste kogumi väljatöötamist, et juhtida koolitustegevust kõigis majandussektorites ning luua kliima-, keskkonna- ja terviseteadlike spetsialistide ning roheettevõtjate põlvkond; aitab integreerida keskkonna- ja kliimakaalutlused kooli, kõrgharidusse, kutseharidusse ja -õppesse ning kutsealasesse koolitusse. Selleks et toetada digioskuste tagamist kõikidele elanikele , teeb komisjon eelkõige järgmist: ajakohastab digiõppe tegevuskava ning esitab visiooni digikirjaoskuse, -oskuste ja -suutlikkuse parandamiseks kõikidel haridus- ja koolitustasemetel ning kõikidel digioskuste tasemetel (alates põhioskustest ja lõpetades kõrgtasemel oskustega). Tegevuskava põhineb COVID-19 kriisist saadud kogemustel sellistes valdkondades nagu e-õpe ning selle eesmärk on toetada tugevate digipädevuste ja korralduslike võimete arendamist haridus- ja koolitussüsteemides (sh kaugõppe puhul), kasutades samal ajal täiel määral ära kujunemisjärgus tehnoloogiasuundumuste, andmete, sisu, vahendite ja platvormide potentsiaali, et muuta haridus ja koolitus digiajastuga kokkusobivaks; rakendab digitaalse Euroopa programmi, mille eesmärk on suurendada ELi strateegilist digisuutlikkust, suurendades investeeringuid superarvutitesse, tehisintellekti, küberturvalisusesse ja kõrgtasemel digioskuste arendamisse; toetab VKEdele ette nähtud digitaalseid kriisikursusi ja nn digivabatahtlike programmi, et olemasolev tööjõud saaks täiendada oma oskusi digivaldkonnas, nagu on ELi VKEde strateegiaga on juba ette nähtud. Komisjon toetab ka VKEde vahendajaid, näiteks klastreid, Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskust, ja viib nad omavahel kokku, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi, sealhulgas oskusi kestlikkuse valdkonnas; toetab ELi IKT-algkoolitusi (Jump-Start), et pakkuda lühiajalist intensiivõpet IKT-oskuste puudumisest põhjustatud probleemide lahendamiseks, pöörates tähelepanu sooliselt tasakaalustatud osalemisele. Anna on väikese logistikaettevõtte juht. Pärast IKT-algkoolitusel (Jump-Start) osalemist on Anna ja tema meeskond omandanud uued oskused, mida on vaja kliimasõbralike tarneteede kavandamiseks ja kasutuselevõtuks. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga seotud oskused (STEM-oskused) on kaksikülemineku soodustamiseks äärmiselt olulised. Kiire tehnoloogilise innovatsiooni tingimustes vajavad ettevõtted inimesi, kellel on kõrgtasemel oskused STEM-erialadel. Selliseid oskusi on vaja uute tehnoloogiate kasutamiseks ning kõrgtasemel STEM-oskused on ülimalt olulised ka innovatsiooni edendamiseks sellistes IKT tipptaseme valdkondades nagu tehisintellekt või küberturvalisus. Siiski on viiest Euroopa noorest ainult üks omandanud mõnel STEM-erialal kolmanda taseme hariduse ning STEM-erialade lõpetajaid on igal aastal alla kahe miljoni . Üks võimalus selle näitaja suurendamiseks on tutvustada STEM-valdkonna pakutavaid võimalusi eelkõige noorte naiste hulgas. Praegu on STEM-erialade lõpetajate hulgas mehi kaks korda rohkem kui naisi, ehkki liikmesriikide lõikes võivad need näitajad oluliselt erineda . STEM-valdkonna eriala eelistamine muudele kõrgkooliprogrammidele sõltub sageli keskkooli õpitulemustest, kuid asjaolu, et tüdrukute digikirjaoskus on poiste omast parem, osutab sellele, et oma rolli mängivad ka üldised sotsiaalsed arusaamad ja hoiakud . Noortele õppijatele, eelkõige tüdrukutele tuleks paremini selgitada STEM-eriala valimisega kaasnevaid võimalusi. Paljud Euroopa elanikud soovivad hakata ettevõtjaks ja muu hulgas võib märgata üha kasvavat huvi sotsiaalse ettevõtluse vastu. Mõlemad suundumused aitavad luua töökohti ning edendavad konkurentsi, tootlikkuse ja innovatsiooni suurendamise kaudu majanduskasvu. Nende soovide elluviimiseks on vaja olulist muutust, et pöörata rohkem tähelepanu ettevõtlusoskuste arendamisele. Karjäärinõustamissüsteemid ja -tavad peaksid täiel määral hõlmama ka ettevõtlusmõõdet. Ka teadlikkuse suurendamine sotsiaalsest ettevõtlusest ja muudest sotsiaalmajanduse ärimudelitest aitab ettevõtlust atraktiivsemaks ja huvipakkuvamaks muuta. Sotsiaalmajandus, mis on näiteks ringmajandusega seotud töökohtade loomisel teerajaja rollis, aitab edendada ka sotsiaalset kaasatust ja roheüleminekut. Lisaks tehnilistele oskustele on tööturul üha enam vaja valdkonnaüleseid oskusi, nagu koostöö, kriitiline mõtlemine ja probleemide loominguline lahendamine. Robotite ja algoritmide üha kasvav mõju meie tööturgudel suurendab veelgi vajadust vaid inimesele omaste oskuste järele, näiteks empaatiavõime ja keerukas keskkonnas muutustega kohanemine. Need oskused on eriti olulised ka hõbedase majanduse ja hooldussektori puhul, mille tähtsus demograafiliste muutuste tõttu üha kasvab, ning nende järele on tööturul suur nõudlus. Ehkki teatavat rolli mängivad ka koolid, omandatakse inimoskused sageli väljaspool formaalõppe raamistikku, nii töö kui ka igapäevaelu käigus. Neid oskusi võib olla raske kindlaks määrata, tunnustada ja neist teada anda. Seepärast tuleks valdkonnaüleste oskustega seotud ELi meetme järgmises etapis inimoskustele rohkem tähelepanu pöörata. Meede 7 – STEM-eriala lõpetanute arvu suurendamine ning ettevõtlus- ja valdkonnaüleste oskuste edendamine Selleks et anda oma panus STEM-eriala lõpetanute arvu nõuetekohasesse suurendamisse, teeb komisjon järgmist: muudab STEM-valdkonna õpingud ja karjääri atraktiivsemaks, võttes sihipäraseid meetmeid tütarlaste ja naiste kaasamiseks ning julgustades kasutama koolides, kutseharidus- ja -õppeasutustes ning kõrgkoolides valdkonnaülest ja uuenduslikku õpetamis- ja õpikäsitust; tutvustab osana Euroopa haridusruumi käsitlevast teatisest õpetajatele suunatud meetmeid, mis aitavad vähendada ELi riikides ja piirkondades STEM-valdkonna õpetajate nappust; edendab teadusharidust teadus- ja innovatsioonimeetmetes, näiteks võtmepädevuste ja hindamisraamistiku väljatöötamise kaudu; levitab teadusharidust käsitlevate teadusuuringute tulemusi koostöös Euroopa koolide võrgustikuga ning kasutab sotsiaalseid võimalusi pakkuvaid portaale, mis ühendavad Euroopa eri riikide koole, eelkõige neid, millel on avatud kooli mudeli kasutamise kogemus; tõhustab ettevõtjatega koostööd tehes integreeritud raamistikku ja õppimise järjepidevust muu hulgas kesk- ja kõrgharidussüsteemide, hariduse ja ettevõtluse vahel ning jätkab avatud koolihariduse ja teadusuuringutel põhinevate meetodite, võistluste ja harrastusteaduse edendamist. Ettevõtlusoskuste edendamiseks käivitab komisjon ettevõtlusoskusi käsitleva Euroopa meetme, mis keskendub ettevõtlusmeelse ja vastupanuvõimelisema tööjõu arendamisele. Meede hõlmab järgmist: ühendatakse olemasolevad võrgustikud, mille kaudu pakutakse ettevõtjaks saada soovijaile Euroopa ettevõtlustoetust, ning pakutakse rahastamist, pöörates eelkõige tähelepanu noortele naisettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalustele digi- ja rohemajanduses; siia juurde kuulub ka ettevõtlusoskusi ja koostöövõimalusi käsitlevaid veebiressursse sisaldav teadmiste platvorm ; rahastamisprogrammidega toetatakse ettevõtlusoskuste arendamist ning ettevõtjate Euroopa liikuvuse ja Euroopa ettevõtluspädevuse raamistiku „EntreComp“ süstemaatilist kasutamist; edendatakse ettevõtlusoskusi kõigil haridus- ja koolitustasanditel alates põhi- ja keskkoolist kuni kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduseni, et anda õpilastele teadmisi ja motivatsiooni ettevõtlusaktiivsuse soodustamiseks. Selle meetmega täiendatakse komisjoni tulevast sotsiaalmajanduse tegevuskava, millega muu hulgas edendatakse sotsiaalmajanduse pakutavaid ettevõtlusvõimalusi, nagu kohalike kogukondade abistamine, kohalike rohelepete sõlmimine ja haavatavate rühmade aktiveerimine. Valdkonnaüleste oskuste edendamiseks teeb komisjon järgmist: loob strateegilise raamistiku valdkonnaüleste oskuste tunnustamiseks, et toetada Euroopa valideerimisspetsialiste; töötab välja vahendid, et toetada valdkonnaüleste oskuste valideerimist tööandjate ja tööturuasutuste poolt. See hõlmab asjakohaste ELi-üleste veebikursuste ja valideerimisspetsialistidele välja antavate asjakohaste mikrokvalifikatsioonitunnistusega tutvumist ning selliste valideerimist alustavate organisatsioonide võrgustiku loomist, kes saavad jagada parimaid tavasid. Iga-aastane Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) on üks Euroopa tähtsamaid üritusi noorte andekate teadlaste tutvustamiseks. Selle raames kuulutatakse välja riiklikud teaduskonkursid (noortele vanuses 14–20 aastat), mille võitjad kutsutakse võistlema teiste Euroopa noortega. COVID-19 pandeemia ja sellega seotud tõkestamismeetmed on näidanud, kui olulised on eluks vajalikud oskused ning meie võime kohaneda, muutustega toime tulla ja üksteise eest kogukonnana hoolt kanda. Sellises olukorras mängivad olulist rolli vastupanuvõime, meediapädevus, kodanikupädevus, finants-, keskkonna- ja tervisealane kirjaoskus. Avatud demokraatliku ühiskonna aluseks on aktiivsed kodanikud, kes oskavad eri allikatest teavet leida, tunda ära väärinfo, teha teadlikke otsuseid, jääda vastupanuvõimeliseks ja tegutseda vastutustundlikult. Viimase kümne aasta jooksul on üleeuroopalist koostööd selles valdkonnas hõlbustanud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava . Kuid veel on palju teha, et toetada inimesi eespool nimetatud oskuste omandamisel ning tugevdada täiskasvanute oskuste täiendamise meetmeid, seda eelkõige madalama tasemega oskuste ja kvalifikatsiooniga inimeste puhul. Siinkohal ei peeta silmas ainult tööks vajalikke oskusi, vaid ka vabatahtlikutööd ja eakaid inimesi, kes samuti vajavad uusi oskusi. Meede 8 – Eluks vajalikud oskused Komisjon töötab koostöös liikmesriikidega välja täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava uued prioriteedid, et täiendada uuendatud Euroopa koostööraamistikku hariduse ja koolituse valdkonnas ning toetada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Tegevuskava eesmärk on luua kõikehõlmavad, kvaliteetsed ja kaasavad täiskasvanuhariduse süsteemid, mis on kättesaadavad kõigile, sealhulgas eakatele ja eelkõige neile, kes kõige rohkem vajavad juurdepääsu haridusele, sealhulgas kaug- ja e-õppe kaudu. Tegevuskavas seatakse prioriteediks mitteformaalne elukestev õpe ning põlvkonna- ja kultuuridevaheline ning kogukondlik õpe. Kohalikke õppekeskusi, raamatukogusid ning laiemat kogukonda ja kodanikuühiskonda toetatakse koostöö tegemisel, et täiskasvanuid motiveerida ja võimaldada neil õppida, toetades seeläbi nende võimet kriisile vastu panna. 74-aastane Krzysztof osales kohaliku raamatukogu digioskuste kursusel. Talle õpetati, kuidas registreeruda arsti vastuvõtule ja osta internetist rongipiletit. Nüüd on tema uus kirg kohaliku kogukonna küsimustega tegelev jututuba, kus ta korraldab haljasalade laiendamise kampaaniat. Selliste vahendite väljatöötamine, mis võimaldavad inimestel arendada oskusi kogu elu jooksul Oskuste tegevuskava kolmandas osas töötatakse välja vajalikud vahendid, et anda kõigile, nii töötajatele, töötutele kui ka mitteaktiivsetele võimalus arendada oskusi kogu elu jooksul. Oskused võivad aidata inimesel kujundada oma karjääri ja korraldada edukalt töökohavahetust. Ainult siis, kui loome tõelise elukestva õppe kultuuri, saame tagada konkurentsivõimelise majanduse ja sidusa ühiskonna ning tagada õiguse kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes. Igaühele antakse võimalus õppetegevuses osaleda: individuaalsed õppekontod Koolituseks vajaliku aja puudumine, koolituskulud ning ebapiisavad teadmised koolitusvajaduse ja -võimaluste kohta on oskuste täiendamisel ja ümberõppel olulised takistused . Otsesed stiimulid koolituseks, näiteks individuaalsed õppekontod, võivad muuta elukestva õppe tegelikkuseks. Nende kaudu pakutakse rahalisi vahendeid, et kohaneda vajalike oskuste pideva muutumisega töökohal või vahetada elukutset või tegevusvaldkonda, sealhulgas kolida teise liikmesriiki. Individuaalse õppekonto abil peaks olema võimalik tagada, et koolitusõigused on ülekantavad ühest töökohast teise liikumisel (või pärast töökoha kaotamist ja töötu olemist uuele töökohale asumisel) ning nende kasutuselevõtu käigus saaks oluliselt parandada juhendamis- ja valideerimissüsteemide ning koolituspakkumiste kvaliteeti ja läbipaistvust. Seal, kus individuaalseid õppekontosid juba kasutatakse, on nende rahastamine riigiti erinev vastavalt riigi tasandil tehtud strateegilistele valikutele. Näiteks Prantsusmaal on peamiseks rahastamisallikaks tööandjale kehtestatud maksud, Madalmaad aga kavatsevad kasutada riiklikku rahastamist. Komisjon kavatseb õppekontosid analüüsides käsitleda ka seda olulist elementi, võttes eelkõige arvesse VKEde vajadusi. Lisaks peaks individuaalsete õppekontode abil olema võimalik tagada, et majanduslanguse ajal oleksid koolituste korraldamiseks olemas piisavad rahalised vahendid. Individuaalsed õppekontod võimaldavad inimestel koguda pikema aja jooksul koolitusõigusi, et kasutada neid majandustegevuse vähenemise korral, näiteks juhul, kui inimene töötab lühendatud tööajaga, mis jätab rohkem aega koolitustel osalemiseks. Nii saavad töötajad ka sunnitud tegevusetuse ajal oma oskuste väärtust säilitada ja omandada edukaks töökohavahetuseks vajalikke oskusi. Meede 9 – Individuaalsete õppekontode algatus Komisjon hindab, kuidas tõenäoline individuaalsete õppekontodega seotud Euroopa algatus aitab kõrvaldada lüngad, mis takistavad tööealiste täiskasvanute juurdepääsu koolitustele, ja loob neile võimalused tulla edukalt toime üleminekutega tööturul. Komisjon hindab ka seda, millised tugiteenused ja muud tegurid võiksid individuaalseid õppekontosid toetada. See võiks hõlmata suuniseid koolitusvõimaluste kvaliteedi, valideerimise ja läbipaistvuse kohta, samuti haridus- või koolituspuhkust käsitlevaid sätteid. Oma töös peab komisjon ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Õpiväljundite väärtustamine: mikrokvalifikatsioonitunnistused See, et töötajatele antakse võimalus kogu elu jooksul oma oskusi täiendada ja ümber õppida, tähendab ka, et kõiki õpikogemusi tuleb nõuetekohaselt väärtustada. Töötajad osalevad üha enam lühiajalistel ja kohandatud koolitustel ning seda tuleks arvesse võtta. Selliseid kursusi võivad pakkuda erinevad haridus- ja koolitusasutused (nt kõrgharidusasutused, kutsehariduse ja -õppe pakkujad, teadusasutused, tööstussektor, sotsiaalpartnerid, kaubandus-, tööstus- või käsitöökojad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid). Mikrokvalifikatsioonitunnistuste eesmärk on selliste lühiajaliste ja sageli digivaldkonnaga seotud kursuste tulemusi arvesse võtta ning need registreerida. Kõnealused tunnistused võivad hõlbustada liikumist eri haridusteede/-süsteemide vahel ning suurendada paindlikkust. Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitavad õppimist paremini isiklikele vajadustele kohandada, edendada uuenduslikumaid ja kaasavamaid lähenemisviise ning hõlbustada juurdepääsu tööturule ja töökohavahetustele. Need võivad hõlbustada ka edasist õppimist, kuna mikrokvalifikatsioonitunnistusi saab kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks kumuleerida, seega võivad inimesed koguda õpitulemusi pikema aja jooksul eri õppeasutustes, valdkondades ja riikides ning e-õppe kavade kaudu ka internetis. Siiani ei ole aga kehtestatud Euroopa standardeid, mis toetaksid mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu kogu ELis. Meede 10 – Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele Komisjon teeb ettepaneku uue algatuse kohta, et kehtestada Euroopa standardid, mis toetaksid mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu kogu ELis. Komisjon teeb eelkõige järgmist: töötab koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud haridus- ja koolitusasutused, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad ning tööandjad) välja Euroopa standardid kvaliteedi ja läbipaistvuse miinimumnõuete kohta. See suurendab mikrokvalifikatsioonitunnistuste usaldusväärsust ning hõlbustab nende ülekantavust ja tunnustamist kogu ELis; uurib koostöös riiklike kvalifikatsiooniasutustega võimalusi mikrokvalifikatsioonitunnistuste lisamiseks kvalifikatsiooniraamistikesse; muudab omandatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste talletamise ja tööandjale tutvustamise Europassi ja selle digitunnistuste kaudu üksikisiku jaoks lihtsamaks. Kõnealune algatus põhineb muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitleva nõukogu 2012. aasta soovituse hindamise tulemustel, mis avaldatakse käesoleva oskuste tegevuskavaga samal ajal. Ivana on pikka aega töötanud supermarketis laohoidjana. Uus tarkvara võimaldaks neil vähendada jäätmete hulka, kui Ivana ja ta töötajad suudaksid seda kasutama õppida. Pärast tööstusliidu pakutava lühiajalise ja sihipärase koolitusmooduli läbimist saab Ivana mikrokvalifikatsioonitunnistuse, mis tõendab tema uusi oskusi, mida ta saab kasutada nii oma praegune kui ka tulevase tööandja huvides. Oskuste esitlemine: uus Europassi platvorm Kui inimesel on tema oskusi tõendav tunnistus, peab ta olema suuteline töökoha otsimisel või edasiõppimisel oma oskustest teada andma . Uus tehnoloogia avab võimalused oskusi käsitleva teabe vahetamiseks väljaspool tavapärast CVd ning inimeste ühendamiseks õppimis- ja töövõimaluste kaudu. Koos oskuste tegevuskavaga võetakse kasutusele uus Europass , millest peaks saama ELi veebipõhine vahend, mis aitab inimestel edastada tõhusalt teavet oma oskuste ja kvalifikatsioonide kohta ning leida proaktiivselt töö- või õppimisvõimalusi. Europass pakub õppijatele, töötajatele ja tööotsijatele kõigis ELi ametlikes keeltes tasuta vahendeid ja teavet, et juhtida oma karjääri ja iga õpietappi. Meede 11 – Uus Europassi platvorm Uus Europassi platvorm aitab inimestel juhtida oma karjääri kiiresti muutuval tööturul. Tänu uuendatud vahenditele ja teabele Euroopas õppimise ja töötamise kohta võimaldab ajakohastatud platvorm teha järgmist: selgitada kasutajatele, kuidas hinnata ja kirjeldada oma oskusi ning kuidas oma kvalifikatsiooni ja kogemusi koolitusepakkujatele ja tööandjatele tutvustada, et teha koolituse või töö käigus järgmine samm; soovitada Europassi kasutajatele asjakohaseid töökohti (EURESi ja Euraxessi tööportaalide kaudu) ning õppimisvõimalusi; kasutada oskuste prognoosimist, et anda kasutajatele karjäärimuutuse kavandamisel või teise riiki kolimisel kohandatud teavet oskustega seotud suundumuste ja vajaduste kohta; võimaldada haridus- ja koolitusasutustel anda õppijatele välja digitaalseid diplomeid ja tunnistusi üleeuroopalises Europassi digitaalse tõendi vormingus, mis hõlbustab tunnustamist; toetada kiirkorras tunnustamist, halduskoormuse ja pettuste vähendamist, toetades kvalifikatsioonide automaatset autentimist tööandjate ja koolituspakkujate poolt. ning aidata seaduslikult riigis elavatel rändajatel oma oskusi ja kvalifikatsioone tutvustada ning hõlbustada nende tunnustamist parema teavitamise kaudu . Uue Europassiga seotakse ka ELi kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahend, mida vastuvõtukeskustes ning varjupaigataotlejate ja pagulaste integreerimist suunavates ja toetavates organisatsioonides praegu kasutatakse. Daniela on pärast keskkoolist lahkumist töötanud eri tööandjate juures automehaanikuna ning ta ei ole kindel, kuidas oma karjääriga edasi minna. Tänu uuele Europassile saab Daniela luua isikliku Europassi profiili, kuhu on võimalik märkida kõik oma oskused ja kogemused ning üles laadida diplomid ja tunnistused. Europassi kaudu edastatakse Danielale töö- ja koolituspakkumisi ning antakse talle juurdepääs teabele lähikonnas pakutavate nõustamisteenuste kohta ning teabele ELis õppimise ja töötamise kohta. Oskustega seotud kõrgete eesmärkide seadmine Selle tegevuskavaga esitab komisjon uue ja dünaamilise lähenemisviisi oskuste poliitikale ELi tasandil, et suunata liikmesriike, toetada kaksiküleminekut ning tagada majanduse taaste COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikust mõjust. Edu saavutamiseks peab elukestev õpe saama tegelikkuseks kogu Euroopas, igas liikmesriigis ja igas piirkonnas. Selleks et saavutada tulemusi ning võttes arvesse majanduse taaste ja üha kiirenevate üleminekute mõju, teeb komisjon ettepaneku seada olemasolevatel näitajatel põhinevad kvantitatiivsed eesmärgid, mille saavutamist jälgitakse kuni 2025. aastani. Esmalt peame märkimisväärselt suurendama õppimises osalevate täiskasvanute osakaalu – see on ainus võimalus tagada elukestval õppel põhinev lähenemisviis. Selle tagamiseks, et majanduse taaste ja kaksiküleminek oleksid sotsiaalselt õiglased, teeb komisjon lisaks ettepaneku kehtestada konkreetsed eesmärgid madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute ja töötute osalemise kohta õppetegevuses. 2025. aastaks peaks ELis õppetegevuses igal aastal osalema 120 miljonit täiskasvanut. See hõlmab 50 % täiskasvanud elanikkonna koguarvust ja ligikaudu 540 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul. 2025. aastaks peaks ELis õppetegevuses igal aastal osalema 14 miljonit madala kvalifikatsiooniga täiskasvanut. See hõlmab 30 % madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute koguarvust ja ligikaudu 60 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul. Selle näitaja jälgimine koos käesolevas teatises sätestatud meetmetega aitab samuti vähendada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu, mis on praegu 22 % (2019) ja mille puhul Euroopa jääb maha oma ülemaailmsetest konkurentidest. 2025. aastaks peaks kahel miljonil ehk ühel viiest tööotsijast olema hiljutine õpikogemus. See hõlmab ligikaudu 40 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul . Mis puutub õppe sisusse, siis majanduse taaste ja kaksikülemineku edu tagamiseks on vaja suurt hulka eri oskusi. COVID-19 tõkestamiseks kehtestatud meetmed on näidanud, et digioskused on töö, õppimise ja sotsiaalse suhtluse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Seetõttu on neljas jälgimist vajav eesmärk vähemalt põhilisi digioskusi omavate täiskasvanute osakaal. 2025. aastaks peaks 230 miljonil täiskasvanul ehk 70 % ELi täiskasvanud elanikkonnast olema vähemalt põhilised digioskused. Roheüleminek peab olema õiglane ja selle käigus tuleb pöörata erilist tähelepanu neile töötajatele ja piirkondadele, keda see kõige tugevamini mõjutab. Oskused on selle eesmärgi saavutamiseks ülimalt olulised. Praeguses etapis puuduvad keskkonnasäästlike oskuste mõõtmiseks kvantitatiivsed näitajad. Komisjonil on kavas need näitajad välja töötada (meede 6). Liikmesriike, hariduse ja koolituse pakkujaid, sotsiaalpartnereid, ettevõtjaid, õppijate esindajaid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi kutsutakse üles majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames arutama, kuidas neid eesmärke saavutada. Eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme jälgitakse korrapäraselt Euroopa poolaasta raames . Tulemused avaldatakse iga-aastases ühises tööhõivearuandes ja need annavad analüütilise aluse sihipärasemate riigipõhistele soovituste koostamiseks oskuste, hariduse ja koolituse kohta. Võimaluse korral jälgib komisjon eesmärkide täitmist madala kvalifikatsiooniga inimestele ja töötute kõrval ka soo, geograafiliste piirkondade ja haavatavate rühmade (näiteks puuetega inimesed) lõikes. Näitajad Eesmärgid 2025. aastaks Praegune tase (viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad) Kasv (%) 25–64aastaste täiskasvanute osalemine õppetegevuses viimase 12 kuu jooksul (%) 50 % 38 % (2016) +32 % 25–64aastaste madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osalemine õppetegevuses viimase 12 kuu jooksul (%) 30 % 18 % (2016) +67 % Hiljutist õpikogemust omavate 25–64aastaste täiskasvanud töötute osakaal (%) 20 % 11 % (2019) +82 % Põhilisi digioskusi omavate 16–74aastaste täiskasvanute osakaal (%) 70 % 56 % (2019) +25 % Lisaks tuleks veelgi suurendada kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände võimalusi kogu ELis, nagu on ette nähtud uues programmis „Erasmus+“ ja nõukogu soovituses kutsehariduse ja -õppe kohta, milles komisjon teeb ettepaneku suurendada kutsehariduses ja -õppes osalejate liikuvust ELis 6 %-lt 8 %-le. Kavandatu muutmine tõelisuseks: investeeringute soodustamine Nende kõrgete eesmärkide saavutamine 2025. aastaks nõuab era- ja avalikult sektorilt märkimisväärseid investeeringuid oskustesse. Täiskasvanuhariduses osalemisega seotud üldise eesmärgi saavutamiseks oleks igal aastal vaja hinnanguliselt 48 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid . Peale selle nõuab oskuste tegevuskava rakendamine ka lisarahastamist, et tagada erinevate meetmete rakendamine ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. ELi eelarve inimkapitali tehtavate investeeringute toetamiseks ja soodustamiseks Komisjoni ettepanekus taasterahastu „Next Generation EU“ kohta nähakse suure eelarvealgatuse osana ette märkimisväärsed vahendid kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks. Komisjon tagab, et tema vahendeid kasutatakse otstarbekalt, et toetada ja soodustada investeeringuid inimkapitali ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja kaasatust. Liikmesriike julgustatakse kasutama ELi r ahalisi vahendeid, et rakendada tööjõu ümber- ja täiendusõppega seotud riiklikke kavasid. Lähiajal eraldatakse taasterahastu „Next Generation EU“ vahenditest rahastatava algatuse „REACT-EU“ ja praegust 2020. aasta kohandatud finantsraamistikku käsitleva ettepaneku rahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 2020.–2022. aastal 55 miljardit eurot. See võimaldab Euroopa Sotsiaalfondil näha ette täiendavaid rahalisi vahendeid selleks, et kasutada ära rohe- ja digiüleminekuga kaasnevad võimalused uute oskuste omandamiseks. Peale selle annab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend liikmesriikidele 560 miljardi euro ulatuses pakutavate toetuste ja laenudena piisavalt võimalusi täiendus- ja ümberõppega seotud algatuste rahastamiseks. Komisjoni 2020. aasta ettepanekus riigipõhiste soovituste kohta keskenduti viivitamatutele meetmetele koroonapandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ning 22 liikmesriigi puhul seati lühiajalisteks prioriteetideks oskused, haridus ja koolitus. Riiklikud taaste ja vastupidavuse kavad, mille liikmesriigid valmistavad ette juurdepääsu saamiseks asjaomasest rahastamisvahendist eraldatavatele toetustele, peaksid kajastama oskusi kui programmitöö prioriteeti. Ajavahemikul 2021–2027 jääb Euroopa Sotsiaalfond+ , mille kavandatav eelarve on 86 miljardit eurot, täiendus- ja ümberõppega seotud riiklike algatuste puhul oluliseks rahastamisallikaks. Lisaks toetatakse programmi „Erasmus+“ jaoks kavandatud 24,6 miljardi euroga oskuste arendamist ja rahastatakse teatavaid eespool nimetatud meetmeid, nagu Euroopa ülikoolid, kutsehariduse tipptaseme keskused ja oskustealase valdkondliku koostöö kava. Lisaks võib programmi „Erasmus+“ vahenditest toetada füüsilise ja virtuaalõppega seotud liikuvuse olulist suurendamist kogu ELis, avades uusi õppimisvõimalusi, mis ei pruugi olla kodus kättesaadavad. Programmil „Euroopa horisont“ on majanduse taaste puhul võtmeroll eelkõige kaksikülemineku, tööstussektori ja VKEde puhul, kuid sellest toetatakse ka ülikoole ja teadlasi, ajude ringlust ning üliõpilaste ja teadlaste liikuvust. Uue programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu tehakse investeeringuid akadeemilise panuse suurendamiseks digivaldkonnas, samuti eriotstarbeliste koolitusvõimaluste loomisesse sellistes valdkondades nagu andmed, küberturvalisus ja tehisintellekt, et lahendada probleemid, mis on tingitud sellest, et kõnealuses valdkonnas ei ole praegu piisavalt spetsialiste. Euroopa tööjõu täiend- ja ümberõppe jaoks võib otsetoetusi taotleda ka muudest allikatest. Liikmesriikide investeeringuid suure sotsiaalse mõjuga haridus- ja koolitustaristusse , sealhulgas digitaristusse, saab täiendavalt toetada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja programmi „InvestEU“ kaudu, mis sotsiaalsete investeeringute ja oskuste komponendi raames (kavandatava 3,6 miljardi euro suuruse eelarvetagatisega) võib muu hulgas toetada investeeringuid elutähtsasse taristusse hariduse ja koolituse valdkonnas. Roheülemineku kontekstis määras komisjon õiglase ülemineku fondi ja selle kavandatud 40 miljardi euro suuruse kogueelarve kasutamisel kõigi 27 liikmesriigi jaoks prioriteediks investeeringud roheüleminekuks vajalikesse oskustesse. Oskustesse võib investeerida ka avaliku sektori laenurahastu abil, mis peaks õiglase ülemineku mehhanismile selleks otstarbeks eraldama 25-30 miljardit eurot . On tehtud ettepanek kahekordistada tulevases finantsraamistikus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ülemmäära, et toetada tööstuse massilise ümberkorraldamise käigus koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate oskuste täiendamist. Täiendus- ja ümberõppeprogramme rahastatakse ka muudest programmidest, näiteks moderniseerimisfondist , et aidata töötajaid piirkondades ja sektorites, mida mõjutab üleminek rohemajandusele. Komisjon kutsub liikmesriike üles suurendama toetust täiendus- ja ümberõppele, kasutama ainulaadset võimalust mobiliseerida selleks kümneid miljardeid eurosid ELi tulevasest eelarvest ning seadma prioriteediks allpool nimetatud meetmed, eelkõige reformid, millega edendatakse oskuste arendamise kavade pakkumist ja kasutuselevõttu. Komisjon teeb aktiivselt koostööd riigi ametiasutuste ja muude sidusrühmadega, et ELi eraldaks piisavalt vaheneid käesolevas teatises esitatud oskuste tegevus kava eri aspektide toetamiseks. Eelkõige julgustab ja toetab komisjon liikmesriike, et nad seaksid esikohale investeeringud oskustesse, kasutades selleks taaste ja vastupanuvõime rahastamisvahendit, ning jälgiksid Euroopa poolaasta jooksul tehtud edusamme. Allpool on esitatud mitteammendav ülevaade meetmetest, mida ELi tulevasest eelarvest oskuste tegevuskava ja oskuste pakti rakendamiseks on võimalik toetada, kasutades selleks eelkõige taasterahastu „ Next Generation EU“ vahendeid. Investeeringud ettevõtetevahelistesse koolituskeskustesse, kuhu väärtusahelasse kuuluvad ettevõtted saavad koondada töötajatele kohandatud koolitusteks vajalikud ressursid. Oskustealase valdkondliku koostöö täiustatud kavade kasutuselevõtt riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Oskuste prognoosimise süsteemid, mis töötatakse välja ja võetakse kasutusele selleks, et edastada riiklikul/piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil teavet täiendus- ning ümberõppevajaduste, sealhulgas kaksikülemineku kohta, ja mis hõlmavad teabe kogumise, analüüsimise ja levitamise kõiki etappe. Valitsustevahelise lähenemisviisi raames kavandatud ja välja töötatud ning kaksiküleminekuga seotud riiklike oskusstrateegiate väljaarendamine ja rakendamine, jõupingutuste kooskõlastamine eri poliitikavaldkondade vahel ning sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja tööturu osaliste ning haridus- ja koolitussektori aktiivne kaasamine. Kutsehariduse ja -õppe ning õpipoisiõppe reformide rakendamine, mis võib hõlmata investeerimist õppekavade reformidesse, et veelgi rohkem arvestada tööturu vajadusi, rohe- ja digioskuste lõimimist, paindlikkust ja moodulõppe kasutuselevõttu, kõrgema taseme kutseharidus- ja õppeprogrammide laiendamist, kvaliteeditagamise ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemide loomist, kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpetajate ning koolitajate väljaõpet, kutsehariduses ja -õppes osalejate, õpetajate ning koolitajate liikuvuse toetamist ning aruka spetsialiseerumise strateegiatega ja/või piirkondlike innovatsiooni ja majanduskasvu strateegiatega seotud kutsehariduse tipptaseme keskuste loomist. Otsetoetused VKEdes töötavatele praktikantidele, sealhulgas töötasu, värbamispreemiad ja ajutine sotsiaalkindlustuskate (kuni 12 kuud), samuti koolitajate palgad ja/või nende sotsiaalmaksed, et stabiliseerida ja suurendada kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe pakkumist. Investeeringud haridus- ja koolitusteenuse osutajate jaoks vajalikesse digiõppeseadmetesse ja -tehnoloogiasse ning tipptasemel tööstusseadmetesse ning -tehnoloogiasse. Stiimulid digiõppe sisu ja põhiõppekava moodulite väljatöötamiseks kooskõlas tööturu vajadustega, keskendudes digioskustele ja keskkonnasäästlikele oskustele, sealhulgas veebipõhiste koolitusplatvormide kaudu. Lühikursused, mida korraldatakse ja viiakse läbi selleks, et anda töötajatele rohe- ja digiülemineku käigus loodavate töökohtade ning uute oskusvajadustega seotud ümberõpet, mis muu hulgas hõlmab IKT-algkoolituskursuste ja digitaalse kriisi kursuste korraldamist VKEdele, et pakkuda lühiajalist intensiivkursust IKT-oskuste puudumisest tulenevate probleemide lahendamiseks. Üldkursused, mis korraldatakse ja viiakse läbi selleks, et õpetada digiekspertidele digiüleminekuks vajal ikke kõrgema taseme digioskusi, ning üldkursused, mille eesmärk on koolitada eksperte rohemajandusega seotud roheliste kutseoskuste valdkonnas. Piirkondlikud ja kohalikud ettevõtlusoskuste keskused idufirmade, ettevõtlike töötajate ja innovaatorite toetamiseks. Investeeringud haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, võrdsuse ning tööturu nõuetele vastavuse suurendamisse selle tagamiseks, et inimestel oleks tööturul ja ühiskonnas toimetulekuks vajalikud võtmepädevused. Investeeringud kogukondlikesse täiskasvanuõppekeskustesse, kus igas vanuses inimesed saavad end harida ja vahetada teavet, et ehitada üles vastupanuvõimeline ja sidus ühiskond. Individuaalsete õppekontode kasutuselevõtuks vajaliku kava väljatöötamine, katsetamine ja kohaldamine. Stiimulid koolituses osalemise toetamiseks, nt õppelaenud/toetused täiskasvanutele, koolituspuhkuste rahastamine, koolitustoetused töötutele. Lühendatud tööajaga seotud koolitusprogrammide toetamine, et kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid eelkõige töötuks jäämise ohu eest. Liikmesriikide ja erasektori oskustesse tehtavaid investeeringuid soodustava tugiraamistiku parandamine ELi fondid võivad toimida katalüsaatorina, kuid oskustesse investeerimist tuleb rahastada ka muudest avaliku ja erasektori investeeringutest. See tasub end ära: üks täiendus- ja ümberõppesse investeeritud euro annab vähemalt kaks eurot tulu või sääste . Selleks rakendab komisjon lisaks ELi programmidega seotud konkreetsetele rahastamisvõimalustele eri meetmeid, et toetada avaliku ja erasektori investeeringuid oskustesse ja inimkapitali. Meede 12 – Liikmesriikide ja erasektori oskustesse tehtavaid investeeringute soodustava tugiraamistiku parandamine Oskustesse tehtavate investeeringute stimuleerimiseks teeb komisjon järgmist: uurib, kuidas eelarveraamistikud saavad kaasa aidata vastupanuvõimelisema ühiskonna loomisele, toetades reforme ning investeerimist inimkapitali ja oskustesse; see on osa käimasolevast avalikust arutelust, mille komisjon algatas majanduse juhtimise läbivaatamise käigus, mille eesmärk on majanduse taaste, tagades samas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; püüab tõhustada suurettevõtete aruandlust inimkapitali kohta , sealhulgas töötajate oskuste arendamise kohta. Komisjon uurib ka muid viise, kuidas suurendada ettevõtete poolt inimkapitalile tehtavate kulutuste läbipaistvust, näiteks suurendades nende nähtavust oma raamatupidamisaruannetes; teeb riiklike statistikaametitega koostööd seoses statistikaga, mis käsitleb avaliku ja erasektori investeeringuid täiskasvanute oskustesse , arendades muu hulgas nn satelliitkontosid, et suurendada oskusi käsitleva aruandluse läbipaistvust rahvamajanduse arvepidamises ja riikide eelarvetes; hindab uuenduslikke rahastamismehhanisme, mis võivad ajendada tegema oskustesse täiendavaid investeeringuid . Kavandatava tõhustatud programmiga „InvestEU“ nähakse ette võimalus rahastada oskusi ning haridus- ja koolitustegevust, sealhulgas sotsiaalseid tulemusi andvate katseprojektide kaudu, et võimendada sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks tehtavaid erainvesteeringuid. Seepärast uurib komisjon koos Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste rakenduspartneritega mitmesuguste sotsiaalseid tulemusi andvate kavade, näiteks sotsiaalsete võlakirjade potentsiaali, et suurendada investeerimist oskustesse. Mis on sotsiaalne võlakiri? Sotsiaalne võlakiri on uuenduslik rahastamismehhanism, mille puhul valitsused sõlmivad lepingud sotsiaalteenuste osutajatega, näiteks sotsiaalsete ettevõtete või mittetulundusühendustega, ning investoritega, kes maksavad eelnevalt kindlaksmääratud sotsiaalsete tulemuste, näiteks oskustega seotud tulemuste saavutamise eest . Võlakirjade eesmärk on rahastada sotsiaalteenuseid, eelkõige neid, mis keskenduvad sotsiaalsete probleemide uuenduslikule lahendamisele või ennetusmeetmetele. Valitsus või vahendaja kasutab seda mehhanismi raha kogumiseks erasektori investoritelt, heategevusorganisatsioonidelt või sihtasutustelt. Need vahendid jagatakse teenuseosutajatele tegevuskulude katmiseks. Kui eelnevalt kokku lepitud mõõdetavad tulemused on saavutatud, alustab valitsus väljamakseid vahendusorganisatsioonile või otse investoritele. Kokkuvõte On tulnud aeg tegutseda. Käesoleva üleskutsega soovib komisjon seada oskused järgmist viit aastat hõlmava Euroopa poliitilise tegevuskava keskmesse, et muuta õigus elukestvale õppele reaalsuseks ja rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet. Meie majanduse taaste, Euroopa üleilmse konkurentsivõime tugevdamine ja jõupingutused rohe- ja digiülemineku edendamiseks nõuavad sihikindlat oskuste poliitikat. Sel eesmärgil teeb komisjon järgmist: kutsub ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi üles TEGEMA KOOSTÖÖD ambitsioonika oskuste pakti raames; arendab TÖÖKS VAJALIKKE OSKUSI, kasutades oskuste arendamisel tulevikku suunatud lähenemisviisi, mis põhineb usaldusväärsel oskuste prognoosil ning kaasaegsel ja dünaamilisel haridusel ning koolitusel, mis on otseselt seotud tööturu ja ühiskondlike vajadustega; VÕIMALDAB INIMESTEL arendada oma oskusi, töötades välja uuenduslikke vahendeid ning muutes õppevormid paindlikumaks ja kättesaadavamaks. Selle sihi saavutamiseks on komisjon välja töötanud kõrged kvantitatiivsed eesmärgid, mis võimaldavad edusamme igal aastal mõõta. Komisjon kutsub liikmesriike ja kõiki sidusrühmi üles toetama oskuste revolutsiooni ja kasutama täiel määral ära taasterahastu „Next Generation EU“ pakutavaid enneolematuid võimalusi.
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument QUOTE " QwBvAG0AbQBEAG8AYwBzAHwAUwBMAA== ADDIN "DocuWrite metadata link" COM(2020) 274 final " COM(2020) 274 final . Lisatud: QUOTE " QwBvAG0AbQBEAG8AYwBzAHwAUwBMAA== ADDIN "DocuWrite metadata link" COM(2020) 274 final " COM(2020) 274 final „Parim investeering tulevikku on investeering inimestesse. Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni tõukejõud on oskused ja haridus. Kuid Euroopa ei ole selleks veel täiesti valmis. Teen nii, et kasutaksime kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid ja fonde selle tasakaalu parandamiseks.“ President Von der Leyen „Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ning elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule.“ Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõte Me elame üleminekute ajajärgul. Paralleelselt toimuvad rohe- ja digiüleminek kujundavad ümber seda, kuidas me elame, töötame ja suhtleme. ELi liigub ressursitõhusa, ring-, digi - ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekt ja robootika võetakse üha laiemalt kasutusele. Sellises olukorras tekib tõenäoliselt uusi töökohti, samal ajal kui varasemad töökohad muutuvad või isegi kaovad. Demograafilised muudatused on tekitanud olukorra, kus Euroopa peaks kõiki oma talente ja kogu mitmekesisust ära kasutama. Samal ajal kaasneb selliste muudatustega ka uute töövõimaluste teke hõbeda- ja hooldusmajanduses. Arvestades neid üleminekuid, tuleb kõik oskustega seonduv täielikult ümber mõelda, et oskuste potentsiaali täielikult ära kasutada. COVID-19 pandeemia on digiüleminekut kiirendanud. Kaugtöö ja distantsõpe on saanud ELis miljonite inimeste jaoks teiseks reaalsuseks, kuid samas on ilmnenud ka meie praeguse digivalmisoleku piiratus. Kuna paljudel inimestel ei ole nõutaval tasemel digioskusi või nad on töökohtadel või koolis digiüleminekust maha jäänud, on praegune digioskuste nappus pandeemia tõttu pigem süvenenud ning tekkimas on uus ebavõrdsus. Pandeemia on oluliselt mõjutanud ka paljude inimeste karjäärivõimalusi ELis. Praegu prognoositakse, et ELi SKP väheneb 2020. aastal üle 7 % ja töötus suureneb 9 % ni , võrreldes 6,6 % ga 2019. aasta lõpus. Mõnes riigis on olukord veelgi drastilisem. Komisjoni hinnangud näitavad, et mõnes sektoris võib reaalne kogulisandväärtus prognooside kohaselt 2020. aastal eriti palju väheneda ning võrreldes 2019. aasta tasemega võib langus ulatuda 20 %-st kuni 40 %- ni . Teatavate majandussektorite käive võib väheneda 2020. aasta teises kvartalis isegi rohkem kui 70 %. Sellistest sektoritest oluliselt sõltuva majandusega riikidel ja piirkondadel läheb taastumine keerulisemalt. Et olukorraga toime tulla ja kaksiküleminekuga edasi minna, pakkus komisjon välja ulatusliku taastepaketi, mille abil ehitada järgmiste põlvkondade jaoks üles jätkusuutlikum, vastupanuvõimelisem ja õiglasem Euroopa . Kui Euroopa hakkab taastumise suunas liikuma, muutub oskuste parandamine ja kohandamine hädavajalikuks. See on oluline ka selleks, et EL saaks geopoliitilise osalejana täita oma juhtrolli ülemaailmses taastumises. Praegu vajab EL rohkem kui kunagi varem oskuste paradigma muutust. See peaks sisaldama julget oskuste tegevuskava selliste töökohtade jaoks, mille abil edendada kaksiküleminekut ja tagada taastumine COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikust mõjust ning saavutada järgmisi eesmärke . Jätkusuutliku konkurentsivõime tugevdamine. Pikaajalise ja jätkusuutliku majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni jaoks ning seega igas suuruses ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ( VKEde ) konkurentsivõime seisukohast on oskused ja elukestev õpe otsustava tähtsusega . Kui anda inimestele õiged oskused, saavad nad tõhusamalt töötada ja saada kasu edasijõudnud tehnoloogiatest ning suudavad ületada peamised takistused äriliste investeeringute ees, ühtlasi hoiab see ära ebakõlad tööturul ning loob aluse teadus- ja arendustegevuseks ning ettevõttepõhiseks innovatsiooniks. Ainult õigete oskustega saab Euroopa tugevdada oma positsiooni ülemaailmses konkurentsis ning jätkata rohe- ja digiüleminekule suunatud majanduse elavdamist. Eelkõige tähendab see, et Euroopa roheline kokkulepe kui ELi majanduskasvu strateegia viiakse ellu ELi uues tööstusstrateegias määratletud strateegilistes sektorites ja ökosüsteemides. Sotsiaalse õigluse tagamine Olenemata inimeste praegusest oskuste tasemest või kvalifikatsioonist on juurdepääs täiendus- ja ümberõppe võimalustele väga oluline kümnete miljonite töötajate jaoks, kes töötavad lühendatud tööajaga või on töötud. Euroopa taastumine on edukas ainult siis, kui see on sidus ja kedagi ei jäeta kõrvale. Kui inimesel on õiged oskused, on tal lihtsam jääda kindlaks ühele töökohale või töökohavahetust korraldada. See tähendab, et võrdne juurdepääs täiendusõppe võimalustele peab olema tagatud kõigile inimestele, olenemata nende soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest , sealhulgas madala kvalifikatsiooniga või väheste oskustega täiskasvanutele ja rändetaustaga inimestele. Hõlmatud peaks olema ka kogu EL alates suurlinnadest kuni maa- ja rannikualade ning äärepoolseimate piirkondadeni. Meie vastupanuvõime suurendamine. Viimastel kuudel on teatavate elukutsete esindajate töökoormus oluliselt suurenenud. Eelkõige võib näiteks tuua tervishoiu- ja hooldustöötajad, samuti jaemüügi-, transpordi-, sotsiaal- ja sanitaarteenuste valdkonna töötajad ning õpetajad ja koolitajad. Selleks et tagada kriisi ajal kodanikele tõhus juurdepääs põhilistele tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenustele, on oluline, et kõnealustes strateegilistes sektorites oleks piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid. Üksikisiku jaoks tähendab vastupanuvõime parandamine oskuste abil seda, et ta sõltub vähem turutingimustes ja suudab elu ja töökohavahetustega paremini toime tulla. Lisaks on COVID-19 pandeemia osutanud vajadusele olla digitaalselt valmis haridus- ja äritegevuse jätkamiseks. IT-taristu ja e-süsteemidega seotud probleemid on toonud esile vajaduse parandada inimeste valmisolekut ja reageerimisvõimet küberturvalisuse valdkonnas. Edu saavutamiseks peab elukestev õpe saama Euroopas reaalsuseks. Kõigil eurooplastel peaks olema juurdepääs atraktiivsetele, uuenduslikele ja kaasavatele õppeprogrammidele ka seetõttu, et oskused aeguvad kiiremini. Endiselt on põhjapaneva tähtsusega hariduse omandamine noores eas, kuid sealt peaks alles algama elu täis õppimist: alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni alg- ja keskhariduseni ning tehnilise, kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni täiskasvanuõppes. Oluline on õppida kogu elu jooksul , kaasa arvatud vanemas eas. Igal aastal osaleb õppetegevuses vähem kui kaks täiskasvanut viiest. Sellest ei piisa meie majanduse taaskäivitamiseks ning rohe- ja digiülemineku eeliste ärakasutamiseks. Igal inimesel ELis peaks olema võimalus ja õigus täiendus- ja ümberõppele. Tööks vajalikud oskused peaksid olema selle püüdluse juhtpõhimõte. See tähendab, et tuleb alustada iga inimese oskuste kaardistamisest, pakkuda sihipärast koolitust, mis vastab konkreetsetele täiendus- ja ümberõppevajadustele, ning aidata üksikisikul leida tööturul vajalikku tööd. Kuigi oskustega seotud poliitika puhul jääb enamik vastutusest riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vastutusalasse, on Euroopal siiski oluline roll. Paljud inimesed töötavad väikeettevõtetes, mis kuuluvad kogu Euroopat hõlmavatesse väärtusahelatesse. Kõigis sektorites – autotööstusest tekstiilitööstuseni ja ravimitööstusest energiatööstuseni – on olemas Euroopa talendiahel. Selle ahela tugevdamine toetab ühtset turgu ja meie majanduse vastupanuvõimet. EL saab julgustada ja toetada liikmesriike, et viimased rakendaksid samasuunalist poliitikat ja tegeleksid tõhusalt kaksiküleminekuga ning tugevdaksid meie majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet. Väärtuslikku toetust annab Euroopa ka oma eelarvest. Komisjoni ettepanekus ELi taasterahastu „ Next Generation EU“ kohta kasutatakse ELi eelarvet selleks, et toetada liikmesriikide majanduse taastumist ja hoogustada majanduse elavdamist. Uue pikaajalise 1,1 triljoni euro suuruse eelarvega, mida täiendati sihtotstarbelise ajutise ELi taasterahastuga, mille maht on 750 miljardit eurot, püüab EL investeerida jätkusuutlikku, kaasavasse ja õiglasesse taastumisse. Nende ettepanekute keskmes on investeerimine oskustesse. Selline investeerimine annab liikmesriikidele enneolematu võimaluse rahastada oskusi käsitlevat poliitikat, mis tugevdab vastupanuvõimet majandusvapustustele ja suutlikkust praegusest majanduslangusest kiiremini üle saada ja teha kaksiküleminek. Uus oskuste tegevuskava lähtub 2016. aastal vastu võetud oskuste tegevuskavast , mis avas Euroopa majanduse taastekava potentsiaali, ja põhineb alljärgnevalt loetletud viiel alustalal. Uue oskuste tegevuskavaga viiakse ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja eelkõige selle esimene põhimõte, milles sätestatakse õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele. Uus oskuste tegevuskava on kindlalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe uue digistrateegia ning uute tööstus- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegiatega, kuna oskused on nende edu võti. Lisaks toetatakse kõnealuses tegevuskavas täna komisjonis vastu võetud nõukogu soovituse ettepanekut „ Töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid “ ning võetakse arvesse demograafiliste muutuste mõju käsitleva hiljutise aruande järeldusi. Uues ringmajanduse tegevuskavas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse samuti oskuste keskset rolli üleminekul rohemajandusele. See on seotud muude poliitiliste algatustega , mis toetavad elukestva õppe lähenemisviisi. Et anda haridusvaldkonnale uut hoogu, tehakse täiendavaid ettepanekuid, näiteks algatus viia Euroopa haridusruum 2025. aastaks tegelikult ellu, kõrvaldades õppimise ees seisvad takistused kogu liidus ning edendades innovaatilist ja kaasavat haridust ja koolitust kõigi jaoks. Ka Euroopa teadusruum edendab talentide täiendus- ja ümberõpet, tehes seda eelkõige akadeemilistes ringkondades. Need algatused aitavad üheskoos kujundada Euroopas elukestva õppe kultuuri, edendada nõudluspõhist lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada koostööd tööstussektoriga ja suurendada kodanike töölesobivust . Koostöö oskuste pakti raames Oskustesse tehtavate investeeringute mõju aitab suurendada ka ühismeetmete hoogustamine. Oskustega seotud poliitikasuunad ja meetmed on jagatud paljude osalejate vahel. Ministeeriumid, haridus- ja koolitusasutused, tööstussektor ise, teadusasutused, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad ja tööhõiveametid on vaid paljud neist, kes aitavad kaasa sellele, et täiendus- ja ümberõpe saaks reaalsuseks. Kooskõlastatud jõupingutused aitavad tuua selgust üksikisikutele ja ettevõtetele kogu väärtusahelas, vähendada kulusid ja keskenduda prioriteetidele. Edukad oskusprogrammid võimaldavad ühendada eri etappe, et toetada iga töötaja täiendus- või ümberõpet: tehakse kindlaks oskused, mida on vaja kaksiküleminekuks, arendatakse neid oskusi sihipäraste koolitusprogrammide kaudu ja toetatakse nende kasutamist töökohal või luuakse nende abil uusi töökohti. Oskuste tegevuskava esimene alustala on koostöö edendamine oskuste pakti kaudu. Meede 1 – Oskuste pakt Paktiga tehakse ühiseid jõupingutusi, et suunata kvaliteetseid investeeringuid kõigi tööealiste inimeste oskustesse kogu liidus. Oskuste pakt koondab kõiki era- ja avaliku sektori sidusrühmi, kellel on ühine eesmärk pakkuda inimestele Euroopa töötajate täiendus- ja ümberõppe kaudu võimalusi osaleda kaksiküleminekus. Kõik need sidusrühmad allkirjastavad harta, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, mis on olulised töötajate täiendus- ja ümberõppeks nii oma organisatsioonis kui ka kogu väärtusahelas või ökosüsteemis. Harta luuakse koostöös sidusrühmadega. Pakt hõlbustab avaliku ja erasektori vahelist koostööd. Eelkõige luuakse sellega ulatuslikud partnerlussuhted , sealhulgas piirkondlikul tasandil, strateegilistes tööstusökosüsteemides ja prioriteetsetes valdkondades, mis on kindlaks määratud Euroopa rohelises kokkuleppes ambitsioonikate kohustuste täitmiseks. Need partnerlused hõlmavad kõiki sidusrühmi, eelkõige VKEsid , kellel on raskusi oskustele juurdepääsuga. Sidusrühmi innustatakse koondama eksperditeadmisi, ressursse (nt väärtusahelasse kuuluvad koolitusasutused) ning rahastamist konkreetsete täiendus- ja ümberõppemeetmete jaoks, millel on selged eesmärgid, mis võimaldavad inimestel säilitada, vahetada või leida uusi töökohti. Paktiga pakutakse ELi tasandil ühtset juurdepääsupunkti, et hõlbustada juurdepääsu teabele selliste ELi vahendite kohta , mis on ette nähtud oskuste rahastamiseks. Pakti käivitamisel 2020. aasta novembris toimuval Euroopa kutseoskuste nädalal osalevad Euroopa sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, Euroopa Komisjon, strateegilise tööstusökosüsteemi sidusrühmad ja muud sidusrühmad. Miguel juhib väikeettevõtet, mis tarnib spetsiaalseid varuosi elektriautodele. See on valdkond, kus tehnoloogia areng on kiire. Tänu oskuste paktile liitus tema ettevõte ulatusliku partnerlusega, mis hõlmas kogu tarneahelat. Tema töötajad võivad nüüd saada koos uurimisinstituudiga kavandatud tipptasemel koolitust suurematele ettevõtetele kuuluvates rajatistes. Konkreetse sektori sotsiaalpartnerid lepivad kokku, et igas asjaomases ettevõttes määratakse mitu nn koolitussaadikut . Need on töötajad, kes teavitavad oma kolleege koolitusvõimalustest ja koolitusõigustest ning motiveerivad neid võimalusi kasutama. Madala kvalifikatsiooniga isikutel ei pruugi olla soovi ülemusele oma koolitusvajadustest rääkida. Koolitussaadikud aitaksid sellest probleemist üle saada. Oskuste paktiga luuakse sild juba olemasolevate ELi koostööalgatuste vahel ja sellest saab vajaduse korral ühtne kontaktpunkt . Oskustealase valdkondliku koostöö kava sektoripõhiste oskuste prognoosimiseks aitab teha kindlaks, milliseid ameteid on eelõige vaja, aitab määratleda kutseprofiilid ning võtta kasutusele koolitusprogrammid. Tööks vajalike oskuste ideed arendatakse edasi oskustealase valdkondliku koostöö kavades ning neid laiendatakse, avatakse rohkematele sektoritele ja neile eraldatakse suurem eelarve . Selleks et ettevõtjate ja üksikisikute vajadused oskuste järele leiaksid kavade abil õigeaegse lahenduse, kiirendatakse märkimisväärselt kavade protsessi . Uuendatud kavade puhul lisatakse koolitusprogrammi lõpus ka link tööhõivevõimalustele. Euroopa Õpipoisiõppe Liidu tõhustamine. Nagu noorte tööhõivet käsitlevas teatises „Töösild järgmise põlvkonna jaoks“ on ette nähtud, püütakse leida uusi pakkumisi, et praegusest majanduslangusest hoolimata säilitada õpipoisiõppe praktika ja arendada edasi õpipoisiõppe programme. Uuendatud liit käivitab uued riiklikud õpipoisiõppe ühendused, annab praktikantidele kaasarääkimisvõimaluse ja tugevdab sotsiaalset dialoogi. Digioskuste parandamiseks annab digioskuste ja töökohtade koalitsioon liikmesriikidele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele, mittetulundusühendustele ja haridusteenuse osutajatele lubaduse osaleda uutes koolitusprogrammides, olemasoleva töötajate värbamises või ümberõppes. Vastuseks COVID-19 kontekstis tehtud hiljutisele üleskutsele on antud üle 70 uue lubaduse . Tugevdades koalitsiooni haldustuge, loob komisjon ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab jagada digisisu , parimaid tavasid ja koolitusvõimalusi, sealhulgas VKEde jaoks. Oskuste pakt on valdkonnaülene ja avatud kõigile sidusrühmadele . Paktis keskendutakse esmalt sellistele tööstusökosüsteemidele, mis on praeguses kriisis kõige rohkem kannatada saanud, ning Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks määratud esmatähtsatele valdkondadele , mille puhul sellised ambitsioonikad täiendus- ja ümberõppestrateegiad on taastumise edendamiseks eriti olulised, ja millele hiljem lisatakse muid ökosüsteeme ja valdkondi . Tervishoid. COVID-19 pandeemia tuletas meile meelde, kui palju me sõltume tervishoiutöötajatest, kes peavad omandama oskused ja läbima koolituse nakkuste leviku tõkestamise, karantiiniprotokollide, kaitsevarustuse kasutamise ja kliinilise juhtimisega seotud kohustuste alal. Kui tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor moodustab 10 % kogu ELi tööhõivest, siis prognooside kohaselt kasvab see rohkem kui 830 000 uue töökoha võrra, mis koos asendusvajadustega tähendab kaheksa miljoni töökoha loomist järgmise kümne aasta jooksul. .. Selleks et rahuldada tervishoiuorganisatsioonide vajadusi võtta edukalt kasutusele uus digitehnoloogia , näiteks tehisintellekt, mis parandab ravi kvaliteeti ja suurendab liikmesriikide tervishoiusüsteemide tõhusust, suureneb 2030. aastaks märkimisväärselt nõudlus põhi- ja kõrgtasemel digioskuste järele . See kõik annab tunnistust märkimisväärsest oskuste nappusest, mis rahvastiku vananemise ja krooniliste haiguste sagenemise tõttu aina süveneb. Selle lünga täitmine on väga oluline, et tagada riiklike sotsiaalhoolekandesüsteemide suur vastupanuvõime ja õiglus kogu ELis. Ehitus. Sellele sektorile, mis koosneb peamiselt väikestest ja mikroettevõtetest, mis pakuvad kohalikke töökohti (üle 90 % on VKEd ) on COVID-19 pandeemia erilist mõju avaldanud. Selles 12 miljoni töötajaga sektoris on raske noori ja kvalifitseeritud töötajaid ligi meelitada . Keskkonnasäästliku disaini, tehnoloogia ja materjalide puhul on oskuste nappus eriti märgatav. Kui majandus hakkab taastuma, tuleb erialasel enesetäiendamisel keskenduda energia- ja ressursitõhususele, detsentraliseeritud taastuvenergia lahendustele, ringmajandusele ja digilahendustele ning olemasolevate ehitiste ligipääsetavusnõuetele vastav renoveerimine muutub enesestmõistetavaks. Kvalifitseeritud ehitustöötajate olemasolu on Euroopa rohelise kokkuleppega ette nähtud renoveerimislaine puhul edu pant. Autotööstus ja transport. COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud reisipiirangutel on olnud märkimisväärne mõju lennundus-, raudtee-, mere-, sisevee - ja maanteesektorile ning see on tugevalt mõjutanud transpordisektorit, mis annab ELis tööd rohkem kui üheksale miljonile inimesele . Tõkestamismeetmed häirisid märkimisväärselt ka autotööstust ja selle ulatuslikku tarneahelat, kusjuures tehaste sulgemine mõjutas vähemalt 1,1 miljonit töökohta . Autotööstus, mis annab 7 % ELi SKPst , seisis juba varem silmitsi suurte struktuurimuutustega ning oli sunnitud investeerima digilahendustesse , keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse (nt akud transpordi elektrifitseerimiseks ja muud alternatiivkütustega seotud lahendused) ning suuremasse ühenduvusse ja automatiseerimisse, samuti muutma olemasolevaid ärimudeleid ja väärtusahelaid. Transport ja eelkõige autotööstus vajavad selget tegevuskava, et edendada mitmeid uusi oskusi, sealhulgas suurandmete analüüs, tarkvaraarendus, tehisintellekt, robootika, keemia, elektrooniline inseneriteadus ja uued pehmed oskused. Vaja oleks soodustada nende oskuste kasutamise maksimeerimist kogu ökosüsteemis ja tarneahelates, näiteks elektrilaadimistaristu kasutuselevõtmisel. Turism. COVID-19 pandeemia tõttu on sektori tegevus vähenenud 80 % ja kui kiireloomulisi meetmeid ei võeta, on ohus kuus miljonit töökohta . Vajalikud oskused ulatuvad veebiturundusest, jäätmete ringlussevõtust ja käitlemisest ning vee- ja energiateenustest, mis on vajalikud säästlikule turismile üleminekuks, kuni , kultuuridevahelise mõistmise ja teabevahetuse ning uute hügieenieeskirjadeni . Reisijate kogemuste optimeerimine põhineb digiandmete ja inimteenuse kombinatsioonil . Olemasolevas kavas on juba kindlaks tehtud oskuste nappus ja uued ametiprofiilid. Nüüd tuleb seda laiendada, sest tehnoloogiline innovatsioon ja sotsiaalsed suundumused muutuvad kiiremini ja mõned ettevõtted ei suuda sellega sammu pidada. Töötajad peavad olema võimelised töötama eri osakondades, eri tasanditel ning kasutama eri vahendeid ja rakendusi. Tööks vajalikud oskused: poliitika kooskõlastamine tulemuste saavutamiseks Oskuste tegevuskava teine alustala, milleks on töökohtade jaoks vajalikud oskused, on kogu väärtusahelat hõlmav terviklik lähenemisviis täiendus- ja ümberõppele. Uue lähenemisviisi alguspunkt on usaldusväärne oskuste prognoosimine, et pakkuda tööturu jaoks asjakohast koolitust. Lähenemisviis tuleb integreerida riiklikesse oskuste strateegiatesse ning koolitus- ja haridussüsteemidesse. Samuti peaksid eraldiseisvad ettevõtted töötama välja sisemised protsessid oskuste nappuse kindlakstegemiseks, et võtta meetmeid oma töötajate oskuste täiendamiseks. Käesolevas osas kirjeldatakse töökohtade jaoks vajalikke oskusi käsitleva lähenemisviisi põhielemente, mille eesmärk on aidata ELi töötajatel rohe- ja digiüleminekut täielikult ära kasutada. Oskuste parem prognoosimine : täiendus- ja ümberõppe alus Esimene samm selle tagamiseks, et inimesed saaksid omandada oskusi, mida nad vajavad praegusel või tulevasel töökohal, on ajakohastatud teave vajaminevate oskuste kohta. Kuid sageli jääb oskuste prognoosimine valikute tegemise seisukohalt liiga hiljaks. Vaja on kättesaadavat, sihipärast ja ajakohast oskuste prognoosimist. Lisaks hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise uuringutele ja haldusandmete ristvõrdlusele on suur potentsiaal tehisintellektil ja suurandmete analüüsil. Tehisintellekti ja suurandmeid saab kasutada uute ametiprofiilide määratlemiseks eri sektorites, lähtudes konkreetsetest nõutavatest oskustest. Et uurida oskusi, mida tööandjad piirkondlikul tasandil nõuavad, on ELi Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus ( Cedefop ) proovinud kasutada suurandmete analüüsi veebipõhiste töökuulutuste puhul ning valdkondlike oskuste koostöökavas on vaadeldud olulisemates majandussektorites vajaminevaid oskusi. Nende edulugude põhjal on vaja teha uusi jõupingutusi, et süvendada oskuste prognoosimist, võttes arvesse nii piirkondlikku kui ka valdkondlikku mõõdet, viia see kokku ja esitada juurdepääsetaval viisil ka haridus- ja koolitusasutuste ja -organisatsioonide jaoks. Meede 2 – Oskuste tõhusam prognoosimine Oskuste tõhusamaks prognoosimiseks ja levitamiseks kavatseb komisjon teha järgmist. Toetada uut ja süvendatud oskuste prognoosimist, sealhulgas piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil. Tuginedes Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse suurandmete analüüsi katseprojektile, luuakse alaline veebipõhine vahend, kus avaldatakse reaalajas teavet, mida kõik huvitatud sidusrühmad saaksid kasutada . Uuritakse partnerlusi, et kasutada erasektori tööportaalidest saadud andmeid ja riiklikku oskuste prognoosimist. Tsentraliseerida ja laialdaselt levitada oskuste prognoosimist oskuste pakti kaudu koostoimes Euroopa teadusruumiga. Edendada sotsiaalpartnerite osalemist tööturu projektides ja koolitusvajaduste kindlakstegemist, et arendada oskuste prognoosimist. Innustada avaliku ja erasektori tööturuasutusi kasutama oskuste prognoosimist ning eelkõige julgustada riiklike tööturuasutuste võrgustikku edendama oskuste nappuse ja kasvavate töövõimalustega seotud suundumuste varajast kindlakstegemist, sealhulgas kasutama paremini ära ELi-sisese liikuvuse ja kolmandatest riikidest pärit rände potentsiaali. Esitada oskuste prognoosimisel põhinevat teavet, mis on kohandatud üksikisikute vajadustele seoses Europassiga, mis on ELi platvorm, mille kaudu inimesed saavad juhtida oma õppimist ja karjääri. See aitab üksikisikuid nende õpingutes, koolituses ja töövalikutes, samuti nõustajaid ja juhendajaid, muu hulgas riiklikes tööturuasutustes. Riiklike oskustestrateegiate edendamine, tööturuasutuste roll ja seaduslik ränne Tööks vajalike oskuste omandamiseks on vaja riiklikke oskustestrateegiaid , millesse on kaasatud kõik sidusrühmad. Riiklikud oskustestrateegiad , mis on välja töötatud ja ellu viidud kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi raames, aitavad kooskõlastada jõupingutusi tööhõive-, haridus-, teadus-, tööstus- ja regionaalarengupoliitikas. Neisse peaks kaasama sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda, haridust, koolitust ja tööturu sidusrühmi ning nad peaksid tuginema olemasolevatele riiklikele oskuste strateegiatele. Pidades silmas praegust kriisi ja selle mõju eelkõige noorte töötusele, peavad nii riiklikud kui ka erasektori tööturuasutused koostöös haridus- ja koolitusasutuste ja -pakkujatega ning riiklike digioskuste ja töökohtade koalitsioonidega oluliselt panustama riiklikesse oskustestrateegiatesse . Riiklikel tööturuasutustel võib olla suurem roll inimeste suunamisel suuremale ja paremale täiendus- ja ümberõppele ning haridus- ja koolitussüsteemide tööturu vajadustele vastavuse suurendamisel. Riiklike oskustestrateegiatega kooskõlastatakse riiklik ja piirkondlik poliitika ning investeeringud ühiselt kokku lepitud peamiste probleemide lahendamiseks. Samuti antakse nendega liikmesriikidele suunised osalemiseks projektides, mida kaasrahastatakse Euroopa fondidest. Muu hulgas võiks selleks, et tagada kaksikülemineku jaoks vajalike oskuste olemasolu ja leida lahendus demograafilistele probleemidele, kohaldada seadusliku rände suhtes strateegilisemat lähenemisviisi, et andekaid töötajaid paremini ligi meelitada ja neid tööl hoida. Liikmesriikidele jääb pädevus otsustada, kui palju võõrtöötajaid nad vastu võtavad, kuid tugev ELi raamistik võib aidata neil meelitada ligi võõrtöötajaid , keda EL vajab, ning tagada, et tööjõuränne toob kasu kõigile. Seadusliku rände suunamine piirkondadesse ja ametitesse, kus valitseb oskuste nappus, eeldab ühtlustatud menetlusi ja selgeid protseduure. Tuleb teha rohkem, et parandada ühelt poolt seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks ja teiselt poolt kolmandate riikide kodanike pädevuste tunnustamist ELi tööturul. Seda tuleks teha partnerluses kolmandate riikidega, et edendada oskustesse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu nii arengut kui ka liikuvust. Sama oluline on kasutada strateegilisemalt ELis juba elavate kolmandatest riikidest pärit rändajate potentsiaali ja oskusi. Vaatamata nende üha paranevale haridustasemele seisavad nad endiselt silmitsi keskmiselt madalama kvalifikatsioonitasemega, mis takistab pikaajalist tööturule kaasamist. Meede 3 – ELi toetus strateegilistele riiklikele oskuste täiendamise meetmetele Komisjon toetab kõiki liikmesriike terviklike, kogu valitsemissektorit hõlmavate riiklike oskuste strateegiate ettevalmista misel. See tugineb tööle, mida 11 liikmesriigis on OECD osalusel juba tehtud, ning muudele olemasolevatele oskusi käsitlevatele strateegiatele liikmesriikide tasandil. Komisjon toetab vajaduse korral strateegiate koostamist või läbivaatamist ning aitab jälgida nende rakendamisel tehtud edusamme. Komisjon julgustab lõhkuma soolisi ja muid diskrimineerivaid stereotüüpe. Erilist tähelepanu pöörab ta valdkonnaülestele ja ettevõtlusalastele oskustele ning rohe- ja digiüleminekuga kaasnevatele oskustele, näiteks teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna uuringute kaudu pakutavad oskused. Komisjon ühendab jõud Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga, et töötada välja vastastikused õppeüritused tööturul vajalike oskuste esiletoomiseks, eelkõige töötute ja lühendatud tööajaga töötajate jaoks. Oma tegevuses keskendub komisjon veelgi enam sellele, et tõhustada nõustamisteenuste osutamist ka tööhõives osalevatele inimestele, eelkõige haavatavatele inimrühmadele, ning üle saada oskuste, eelkõige digioskuste nappusest. Lisaks uuritakse piiriülese koostöö võimaluste täielikku ärakasutamist. Tulevase rände- ja varjupaigapakti kaudu püüab komisjon parandada seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks , sealhulgas alustab ta uuesti läbirääkimisi nn sinise kaardi direktiivi üle, et meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Paktiga nähakse ette ka seaduslike rändevõimaluste usaldusväärne pakkumine, mis oleks osa uuest talendipartnerlustest kolmandate riikidega, samuti uuritakse uusi seaduslikke rändevahendeid. Kuna ühes liikmesriigis on väheste oskustega täiskasvanute osakaal väga suur, on selle riigi oskuste strateegia heitnud valgust vajadusele edendada täiskasvanuhariduse kultuuri ning suurendada osalust ja sidusust. Selle tulemusena on hotelli- ja turismisektoris töötav Peter saanud juurdepääsu uuele täiskasvanute kutseõppeprogrammile oma kodupiirkonnas. Programmis pannakse veelgi rohkem rõhku digioskustele ja valdkonnaülestele oskustele, mida turismisektori töötajad üha enam vajavad. Kutsehariduse ja -õppe muutmine tulevikukindlaks Haridust ja koolitust pakkuvad organisatsioonid peavad pakkuma asjakohaseid oskusi kogu elukestva õppe vältel. Alates Euroopa koostöö esimestest päevadest on kutseharidus ja -õpe olnud ELi projekti keskmes ning samal ajal on sellest saanud ka laiema Euroopa haridus- ja koolitusalase koostööraamistiku ja Euroopa haridusruumi osa. Tänapäeval on umbes pooled ELi noortest kutsehariduse ja -õppe asutuste õppurid, kes õpivad üha kõrgemal tasemel . Euroopa vajab paindlikke, vastupanuvõimelisi ja tulevikukindlaid kutsehariduse ja -õppe süsteeme, mis võivad aidata noortel siseneda muutuvale tööturule ja tagada täiskasvanutele juurdepääsu kutseõppeprogrammidele, mis on kohandatud rohelisele ja digitaalsele kaksiküleminekule. Meede 4 – ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ning vastupanuvõimet toetavat kutseharidust ja -õpet Komisjon võtab täna vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavat kutseharidust ja -õpet. Algatus hõlmab järgmist. Esitatakse ELi ajakohastatud poliitiline visioon kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, et anda noortele ja täiskasvanutele tööturul edu saavutamiseks vajalikud oskused ning toetada rohe- ja digiüleminekut , sealhulgas valdkonnaüleseid oskusi, tagada kaasatus ja võrdsed võimalused ning seada Euroopa kutseharidus ja -õpe oskuste arendamise puhul ülemaailmseks võrdlusaluseks. Tutvustatakse selle visiooni rakendamise põhimõtteid, keskendudes sellele, et olla rohkem avatud teistele haridussektoritele, suurendada õpirännet ja teha tihedamat koostööd tööandjatega. Samuti edendatakse sellega kutseharidust ja -õpet, mis peaks olema atraktiivne valik nii naistele kui ka meestele, ning püütakse rohkem kaasata haavatavaid rühmi. Algatuses seatakse eesmärgid, kuidas kutsehariduse ja -õppe süsteemide abil parandada töölõppimise kättesaadavust, liikuvusvõimalusi ning kutsekooli lõpetanute töölesobivust . Tuuakse esile mitu meedet, mida rakendada ELi tasandil, et toetada kutsehariduse ja -õppe reformi, eelkõige suurendada kutseharidus- ja -õppeasutuste (sealhulgas kutseharidus- ja -õppe valdkonna õpetajad), õpipoisiõppe ja kutsehariduse tipptaseme keskuste digivalmidust . Need meetmed on omakorda seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate ja/või piirkondlike innovatsiooni- ja majanduskasvu strateegiatega. Mis on kutsehariduse tipptaseme keskus? Olemas on mitu eri liiki kutsehariduse tipptaseme keskusi. Olenemata sellest mitmekesisusest on võimalik liigitada kutsehariduse tipptaseme keskused üldjoontes kaheks: 1. keskused, mis on eesmärgipäraselt loodud või rajatud üksused osana riiklikust/piirkondlikust kutsehariduse tipptaseme korrast, ja 2. piirkonna, allpiirkonna või sektori tasandil toimivad eraldiseisvad keskused, kus pakutakse kutseharidust ja -õpet. . Need keskused toetavad ettevõtlusalgatusi ning toimivad ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks teadmiste- ja innovatsioonikeskustena. Väljapakutud soovituse eesmärk on toetada vähemalt 50 kutsehariduse tipptaseme keskust, mis oleksid maailmatasemel võrdluspunktid nii noorte esmaseks koolitamiseks kui ka täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks . Koos teiste riikide partneritega loob kultuuri- ja loomesektoris tegutsev kutseharidus- ja -õppekeskus, mida rahastatakse programmist „ Erasmus “, võrgustiku, milles osalevad teadmiste loojad (teadusuuringute ning kutsehariduse ja -õppe pakkujad) ning ettevõtjad. Võrgustikuga luuakse innovatsioonikeskused, et toetada valdkondlikke VKEsid , kvalifitseeritud spetsialiste ning kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijaid. Võrgustik töötab välja ja käivitab koolitusprogrammi, milles keskendutakse ettevõtlusele, probleemide lahendamisele, kriitilisele mõtlemisele ning protsessi- või tooteinnovatsioonile, samuti kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppurite ettevõtlusinkubaatoritele ning kultuuri- ja loomemajanduse töötajatele ja koolitajatele. Euroopa ülikoolide algatuse ja teadlaste täiendusõppe rakendamine Kõrgharidus on peamine vahend, millega anda tulevikus üliõpilastele vajalikke oskusi . Ülikoolid loovad uusi teadmisi ja oskusi, mis aitavad ühiskonnal olla suurte probleemide lahendamisel innovaatiline. Ühtlasi aitavad nad muuta aktiivsemaks need inimesed, kellel on nende tööalaseks, sotsiaalseks ja isiklikuks arenguks vajalikud kõrgetasemelised oskused. Kiiresti muutuv tööturg ja ühiskondlikud üleminekud nõuavad kolmanda taseme haridusasutuste ümberkujundamist, viies need majanduskeskkonnaga vastavusse, et tagada koolilõpetajatele tööturul nõutav haridus ja oskused, eriti need, mida on vaja kaksiküleminekuks. Teadlased on teaduse ja innovatsiooni esirinnas ning vajavad seetõttu konkreetseid oskusi. Rohkem tuleb ära teha selleks, et välja selgitada nii need oskused kui ka põhioskused, mida teadlased vajavad edukaks karjääriks teadusvaldkonnas ja väljaspool seda, samuti tuleb pingutada, et edendada teadlaste liikuvust kogu Euroopas. Meede 5 – Euroopa ülikoolide algatuse ja teadlaste täiendusõppe rakendamine Euroopa ülikoolide käivitamiseks teeb komisjon tihedas koostöös sidusrühmade ja liikmesriikidega järgmist. Võtab kohustuse viia programmi „ Erasmus “ (2021–2027) ja programmi „Euroopa horisont“ raames täielikult ellu Euroopa ülikoolide algatuse, sealhulgas kõrvaldades takistused kõrgharidusasutuste vahel toimuva tõhusa ja sügavama riikidevahelise koostöö ees ning süvendades koostööd ettevõtjatega, eelkõige kaksikülemineku edendamiseks. Euroopa ülikoolid kehtestavad standardid kõrgharidusasutuste ümberkujundamiseks kogu Euroopa haridusruumis ja Euroopa teadusruumis, muutes reaalsuseks ka elukestva õppe ja talentide ringluse. Uurib võimalusi, mis tulenevad nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtmest, et aidata kõrvaldada takistusi, mis takistavad tõhusat riikidevahelist koostööd kõrgharidusasutuste vahel, tuginedes programmide „ Erasmus +“ ja „Horisont 2020“ raames korraldatud katseprojektide käigus saadud kogemustele. Komisjon teeb kindlaks liikmesriikide tegevuse toetamise valdkonnad, uurib Euroopa kraadiga seotud konkreetset lähenemisviisi ning Euroopa ülikoolide põhikirja t (piiriüleste õigusküsimuste lahendamiseks) ja Euroopa tunnustamise ning kvaliteeditagamise süsteemiteostatavust. Teeb koostööd Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT) ja muude Euroopa teadusruumiga seotud algatustega, et viia kokku ettevõtluse, hariduse ja teadusuuringute valdkonna juhtivad organisatsioonid, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, et arendada innovaatilist õpetamist ja õppimist, koolitada uue põlvkonna innovaatoreid ning toetada kõrgharidusasutuste muutumist ettevõtlusmeelsamateks organisatsioonideks. Viib kokku akadeemilised ringkonnad ja tööstussektori, katsetades uut, põhimõttel "talendid tellimisel" rajanevat teadmistevahetust „ Talents -On- Demand “, et rahuldada ettevõtete teadusuuringute- ja innovatsioonivajadusi, täiendades ülikoolide ja ettevõtjate koostööd. Teadlaste oskuste täiendamiseks teeb komisjon tihedas koostöös sidusrühmade ja liikmesriikidega järgmist: töötab teadlaste jaoks välja Euroopa pädevusraamistiku ja toetab teadlaste põhioskuste arendamist; määrab kindlaks teadlaste oskuste taksonoomia, mis võimaldab ajude ringlust statistiliselt jälgida ning leppida liikmesriikidega kokku näitajates, mis võimaldavad seiret ja statistilist analüüsi; töötab teadlaste jaoks välja avatud teadus- ja teadusjuhtimise õppekavad. Oskused, mis kaasnevad rohe- ja digiüleminekuga töökohtadel ja mujal Tulevastel töökohtadel on tarvis kaksikülemineku jaoks vajalikke oskusi. Roheüleminek eeldab investeeringuid inimeste oskustesse, et suurendada nende spetsialistide arvu, kes loovad ja valdavad keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, sealhulgas digitehnoloogiat , töötavad välja keskkonnahoidlikke tooteid, teenuseid ja ärimudeleid, loovad uuenduslikke looduspõhiseid lahendusi ning aitavad vähendada tegevuse ökoloogilist jalajälge . Lisaks saab Euroopast kliimaneutraalne maailmajagu, kus on ressursitõhus ühiskond ja ringmajandus, üksnes juhul, kui seal on teadlik elanikkond ja töötajad, kes mõistavad, kuidas mõelda ja tegutseda keskkonnateadlikult. Ühtlasi nõuab inimkeskne digiüleminek digioskuste järkjärgulist muutmist. Juba praegu vajavad Euroopa mehed ja naised digioskusi nii elus kui ka tööl. Mõne ameti puhul on rohkem kui 90 % töökohtade puhul vaja konkreetset liiki digioskusi . Pandeemia ja selle tagajärjed meie elule ja majandusele on toonud esile digipöörde tähtsuse ELi majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades. Tõkestamismeetmete rakendamise ajal alustas peaaegu neli töötajat kümnest kaugtöö tegemist . Lisaks loodi aastatel 2005–2016 digimahukates sektorites 40 % uutest töökohtadest . Vaatamata sellele ei ole võimalik rahuldada kiiresti kasvavat nõudlust digiekspertide järele. Näiteks küberturvalisuse valdkonnas on puudu 291 000 spetsialisti . Peale selle eeldab digitehnoloogiate kasutuselevõtt majandussektorites, sealhulgas tehnikavälistes sektorites, rohkem digioskustega töötajaid kõigil oskuste tasemetel ja igas vanuses. COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevad tõkestamismeetmed oli selge meeldetuletus, et Euroopa töötajad – ja laiemalt kogu elanikkond – peab kiiresti oma digioskuste taset tõstma . See oli eriti nähtav haridussektoris, nii õpilaste, õpetajate kui ka koolitajate puhul. Meede 6 – Kaksikülemineku toetamiseks vajalikud oskused Selleks et toetada roheüleminekuks vajalike oskuste omandamist, teeb komisjon järgmist: määrab roheülemineku jaoks kindlaks oskuste taksonoomia, mis võimaldab kutsealade keskkonnahoidlikumaks muutumist statistiliselt jälgida; lepib liikmesriikidega kokku näitajates, mis võimaldavad keskkonnasäästlike oskuste arengut jälgida ja statistiliselt analüüsida; töötab kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, puhtale energiale ülemineku ja kestliku arenguga seotud hariduse vallas välja Euroopa pädevusraamistiku, milles määratakse kindlaks rohepädevuse erinevad tasemed; toetab tööturu tarbeks roheliste põhioskuste kogumi väljatöötamist, et juhtida koolitustegevust kõigis majandussektorites ning luua kliima-, keskkonna- ja terviseteadlike spetsialistide ning roheettevõtjate põlvkond; aitab integreerida keskkonna- ja kliimakaalutlused kooli, kõrgharidusse, kutseharidusse ja -õppesse ning kutsealasesse koolitusse. Selleks et toetada digioskuste tagamist kõikidele elanikele , teeb komisjon eelkõige järgmist: ajakohastab digiõppe tegevuskava ning esitab visiooni digikirjaoskuse , -oskuste ja -suutlikkuse parandamiseks kõikidel haridus- ja koolitustasemetel ning kõikidel digioskuste tasemetel (alates põhioskustest ja lõpetades kõrgtasemel oskustega). Tegevuskava põhineb COVID-19 kriisist saadud kogemustel sellistes valdkondades nagu e-õpe ning selle eesmärk on toetada tugevate digipädevuste ja korralduslike võimete arendamist haridus- ja koolitussüsteemides (sh kaugõppe puhul), kasutades samal ajal täiel määral ära kujunemisjärgus tehnoloogiasuundumuste, andmete, sisu, vahendite ja platvormide potentsiaali, et muuta haridus ja koolitus digiajastuga kokkusobivaks ; rakendab digitaalse Euroopa programmi, mille eesmärk on suurendada ELi strateegilist digisuutlikkust , suurendades investeeringuid superarvutitesse, tehisintellekti, küberturvalisusesse ja kõrgtasemel digioskuste arendamisse; toetab VKEdele ette nähtud digitaalseid kriisikursusi ja nn digivabatahtlike programmi, et olemasolev tööjõud saaks täiendada oma oskusi digivaldkonnas , nagu on ELi VKEde strateegiaga on juba ette nähtud. Komisjon toetab ka VKEde vahendajaid, näiteks klastreid , Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskust, ja viib nad omavahel kokku, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi, sealhulgas oskusi kestlikkuse valdkonnas; toetab ELi IKT-algkoolitusi ( Jump -Start), et pakkuda lühiajalist intensiivõpet IKT-oskuste puudumisest põhjustatud probleemide lahendamiseks, pöörates tähelepanu sooliselt tasakaalustatud osalemisele. Anna on väikese logistikaettevõtte juht. Pärast IKT-algkoolitusel ( Jump -Start) osalemist on Anna ja tema meeskond omandanud uued oskused, mida on vaja kliimasõbralike tarneteede kavandamiseks ja kasutuselevõtuks. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga seotud oskused (STEM-oskused) on kaksikülemineku soodustamiseks äärmiselt olulised. Kiire tehnoloogilise innovatsiooni tingimustes vajavad ettevõtted inimesi, kellel on kõrgtasemel oskused STEM-erialadel. Selliseid oskusi on vaja uute tehnoloogiate kasutamiseks ning kõrgtasemel STEM-oskused on ülimalt olulised ka innovatsiooni edendamiseks sellistes IKT tipptaseme valdkondades nagu tehisintellekt või küberturvalisus . Siiski on viiest Euroopa noorest ainult üks omandanud mõnel STEM-erialal kolmanda taseme hariduse ning STEM-erialade lõpetajaid on igal aastal alla kahe miljoni . Üks võimalus selle näitaja suurendamiseks on tutvustada STEM-valdkonna pakutavaid võimalusi eelkõige noorte naiste hulgas. Praegu on STEM-erialade lõpetajate hulgas mehi kaks korda rohkem kui naisi, ehkki liikmesriikide lõikes võivad need näitajad oluliselt erineda . STEM-valdkonna eriala eelistamine muudele kõrgkooliprogrammidele sõltub sageli keskkooli õpitulemustest, kuid asjaolu, et tüdrukute digikirjaoskus on poiste omast parem, osutab sellele, et oma rolli mängivad ka üldised sotsiaalsed arusaamad ja hoiakud . Noortele õppijatele, eelkõige tüdrukutele tuleks paremini selgitada STEM-eriala valimisega kaasnevaid võimalusi. Paljud Euroopa elanikud soovivad hakata ettevõtjaks ja muu hulgas võib märgata üha kasvavat huvi sotsiaalse ettevõtluse vastu. Mõlemad suundumused aitavad luua töökohti ning edendavad konkurentsi, tootlikkuse ja innovatsiooni suurendamise kaudu majanduskasvu. Nende soovide elluviimiseks on vaja olulist muutust, et pöörata rohkem tähelepanu ettevõtlusoskuste arendamisele. Karjäärinõustamissüsteemid ja -tavad peaksid täiel määral hõlmama ka ettevõtlusmõõdet. Ka teadlikkuse suurendamine sotsiaalsest ettevõtlusest ja muudest sotsiaalmajanduse ärimudelitest aitab ettevõtlust atraktiivsemaks ja huvipakkuvamaks muuta. Sotsiaalmajandus, mis on näiteks ringmajandusega seotud töökohtade loomisel teerajaja rollis, aitab edendada ka sotsiaalset kaasatust ja roheüleminekut. Lisaks tehnilistele oskustele on tööturul üha enam vaja valdkonnaüleseid oskusi, nagu koostöö, kriitiline mõtlemine ja probleemide loominguline lahendamine. Robotite ja algoritmide üha kasvav mõju meie tööturgudel suurendab veelgi vajadust vaid inimesele omaste oskuste järele, näiteks empaatiavõime ja keerukas keskkonnas muutustega kohanemine. Need oskused on eriti olulised ka hõbedase majanduse ja hooldussektori puhul, mille tähtsus demograafiliste muutuste tõttu üha kasvab, ning nende järele on tööturul suur nõudlus. Ehkki teatavat rolli mängivad ka koolid, omandatakse inimoskused sageli väljaspool formaalõppe raamistikku, nii töö kui ka igapäevaelu käigus. Neid oskusi võib olla raske kindlaks määrata, tunnustada ja neist teada anda. Seepärast tuleks valdkonnaüleste oskustega seotud ELi meetme järgmises etapis inimoskustele rohkem tähelepanu pöörata. Meede 7 – STEM-eriala lõpetanute arvu suurendamine ning ettevõtlus- ja valdkonnaüleste oskuste edendamine Selleks et anda oma panus STEM-eriala lõpetanute arvu nõuetekohasesse suurendamisse, teeb komisjon järgmist: muudab STEM-valdkonna õpingud ja karjääri atraktiivsemaks, võttes sihipäraseid meetmeid tütarlaste ja naiste kaasamiseks ning julgustades kasutama koolides, kutseharidus- ja -õppeasutustes ning kõrgkoolides valdkonnaülest ja uuenduslikku õpetamis- ja õpikäsitust; tutvustab osana Euroopa haridusruumi käsitlevast teatisest õpetajatele suunatud meetmeid, mis aitavad vähendada ELi riikides ja piirkondades STEM-valdkonna õpetajate nappust; edendab teadusharidust teadus- ja innovatsioonimeetmetes, näiteks võtmepädevuste ja hindamisraamistiku väljatöötamise kaudu; levitab teadusharidust käsitlevate teadusuuringute tulemusi koostöös Euroopa koolide võrgustikuga ning kasutab sotsiaalseid võimalusi pakkuvaid portaale, mis ühendavad Euroopa eri riikide koole, eelkõige neid, millel on avatud kooli mudeli kasutamise kogemus; tõhustab ettevõtjatega koostööd tehes integreeritud raamistikku ja õppimise järjepidevust muu hulgas kesk- ja kõrgharidussüsteemide, hariduse ja ettevõtluse vahel ning jätkab avatud koolihariduse ja teadusuuringutel põhinevate meetodite, võistluste ja harrastusteaduse edendamist. Ettevõtlusoskuste edendamiseks käivitab komisjon ettevõtlusoskusi käsitleva Euroopa meetme, mis keskendub ettevõtlusmeelse ja vastupanuvõimelisema tööjõu arendamisele. Meede hõlmab järgmist: ühendatakse olemasolevad võrgustikud, mille kaudu pakutakse ettevõtjaks saada soovijaile Euroopa ettevõtlustoetust, ning pakutakse rahastamist, pöörates eelkõige tähelepanu noortele naisettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalustele digi - ja rohemajanduses; siia juurde kuulub ka ettevõtlusoskusi ja koostöövõimalusi käsitlevaid veebiressursse sisaldav teadmiste platvorm ; rahastamisprogrammidega toetatakse ettevõtlusoskuste arendamist ning ettevõtjate Euroopa liikuvuse ja Euroopa ettevõtluspädevuse raamistiku „ EntreComp “ süstemaatilist kasutamist; edendatakse ettevõtlusoskusi kõigil haridus- ja koolitustasanditel alates põhi- ja keskkoolist kuni kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduseni, et anda õpilastele teadmisi ja motivatsiooni ettevõtlusaktiivsuse soodustamiseks. Selle meetmega täiendatakse komisjoni tulevast sotsiaalmajanduse tegevuskava, millega muu hulgas edendatakse sotsiaalmajanduse pakutavaid ettevõtlusvõimalusi, nagu kohalike kogukondade abistamine, kohalike rohelepete sõlmimine ja haavatavate rühmade aktiveerimine. Valdkonnaüleste oskuste edendamiseks teeb komisjon järgmist: loob strateegilise raamistiku valdkonnaüleste oskuste tunnustamiseks, et toetada Euroopa valideerimisspetsialiste; töötab välja vahendid, et toetada valdkonnaüleste oskuste valideerimist tööandjate ja tööturuasutuste poolt. See hõlmab asjakohaste ELi-üleste veebikursuste ja valideerimisspetsialistidele välja antavate asjakohaste mikrokvalifikatsioonitunnistusega tutvumist ning selliste valideerimist alustavate organisatsioonide võrgustiku loomist, kes saavad jagada parimaid tavasid. Iga-aastane Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) on üks Euroopa tähtsamaid üritusi noorte andekate teadlaste tutvustamiseks. Selle raames kuulutatakse välja riiklikud teaduskonkursid (noortele vanuses 14–20 aastat), mille võitjad kutsutakse võistlema teiste Euroopa noortega. COVID-19 pandeemia ja sellega seotud tõkestamismeetmed on näidanud, kui olulised on eluks vajalikud oskused ning meie võime kohaneda, muutustega toime tulla ja üksteise eest kogukonnana hoolt kanda. Sellises olukorras mängivad olulist rolli vastupanuvõime, meediapädevus, kodanikupädevus, finants-, keskkonna- ja tervisealane kirjaoskus. Avatud demokraatliku ühiskonna aluseks on aktiivsed kodanikud, kes oskavad eri allikatest teavet leida, tunda ära väärinfo, teha teadlikke otsuseid, jääda vastupanuvõimeliseks ja tegutseda vastutustundlikult. Viimase kümne aasta jooksul on üleeuroopalist koostööd selles valdkonnas hõlbustanud täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava . Kuid veel on palju teha, et toetada inimesi eespool nimetatud oskuste omandamisel ning tugevdada täiskasvanute oskuste täiendamise meetmeid, seda eelkõige madalama tasemega oskuste ja kvalifikatsiooniga inimeste puhul. Siinkohal ei peeta silmas ainult tööks vajalikke oskusi, vaid ka vabatahtlikutööd ja eakaid inimesi, kes samuti vajavad uusi oskusi. Meede 8 – Eluks vajalikud oskused Komisjon töötab koostöös liikmesriikidega välja täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava uued prioriteedid, et täiendada uuendatud Euroopa koostööraamistikku hariduse ja koolituse valdkonnas ning toetada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Tegevuskava eesmärk on luua kõikehõlmavad, kvaliteetsed ja kaasavad täiskasvanuhariduse süsteemid, mis on kättesaadavad kõigile, sealhulgas eakatele ja eelkõige neile, kes kõige rohkem vajavad juurdepääsu haridusele, sealhulgas kaug - ja e-õppe kaudu. Tegevuskavas seatakse prioriteediks mitteformaalne elukestev õpe ning põlvkonna- ja kultuuridevaheline ning kogukondlik õpe. Kohalikke õppekeskusi, raamatukogusid ning laiemat kogukonda ja kodanikuühiskonda toetatakse koostöö tegemisel, et täiskasvanuid motiveerida ja võimaldada neil õppida, toetades seeläbi nende võimet kriisile vastu panna. 74-aastane Krzysztof osales kohaliku raamatukogu digioskuste kursusel. Talle õpetati, kuidas registreeruda arsti vastuvõtule ja osta internetist rongipiletit. Nüüd on tema uus kirg kohaliku kogukonna küsimustega tegelev jututuba, kus ta korraldab haljasalade laiendamise kampaaniat. Selliste vahendite väljatöötamine, mis võimaldavad inimestel arendada oskusi kogu elu jooksul Oskuste tegevuskava kolmandas osas töötatakse välja vajalikud vahendid, et anda kõigile, nii töötajatele, töötutele kui ka mitteaktiivsetele võimalus arendada oskusi kogu elu jooksul. Oskused võivad aidata inimesel kujundada oma karjääri ja korraldada edukalt töökohavahetust. Ainult siis, kui loome tõelise elukestva õppe kultuuri, saame tagada konkurentsivõimelise majanduse ja sidusa ühiskonna ning tagada õiguse kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes. Igaühele antakse võimalus õppetegevuses osaleda: individuaalsed õppekontod Koolituseks vajaliku aja puudumine, koolituskulud ning ebapiisavad teadmised koolitusvajaduse ja -võimaluste kohta on oskuste täiendamisel ja ümberõppel olulised takistused . Otsesed stiimulid koolituseks, näiteks individuaalsed õppekontod, võivad muuta elukestva õppe tegelikkuseks. Nende kaudu pakutakse rahalisi vahendeid, et kohaneda vajalike oskuste pideva muutumisega töökohal või vahetada elukutset või tegevusvaldkonda, sealhulgas kolida teise liikmesriiki. Individuaalse õppekonto abil peaks olema võimalik tagada, et koolitusõigused on ülekantavad ühest töökohast teise liikumisel (või pärast töökoha kaotamist ja töötu olemist uuele töökohale asumisel) ning nende kasutuselevõtu käigus saaks oluliselt parandada juhendamis- ja valideerimissüsteemide ning koolituspakkumiste kvaliteeti ja läbipaistvust. Seal, kus individuaalseid õppekontosid juba kasutatakse, on nende rahastamine riigiti erinev vastavalt riigi tasandil tehtud strateegilistele valikutele. Näiteks Prantsusmaal on peamiseks rahastamisallikaks tööandjale kehtestatud maksud, Madalmaad aga kavatsevad kasutada riiklikku rahastamist. Komisjon kavatseb õppekontosid analüüsides käsitleda ka seda olulist elementi, võttes eelkõige arvesse VKEde vajadusi. Lisaks peaks individuaalsete õppekontode abil olema võimalik tagada, et majanduslanguse ajal oleksid koolituste korraldamiseks olemas piisavad rahalised vahendid. Individuaalsed õppekontod võimaldavad inimestel koguda pikema aja jooksul koolitusõigusi, et kasutada neid majandustegevuse vähenemise korral, näiteks juhul, kui inimene töötab lühendatud tööajaga, mis jätab rohkem aega koolitustel osalemiseks. Nii saavad töötajad ka sunnitud tegevusetuse ajal oma oskuste väärtust säilitada ja omandada edukaks töökohavahetuseks vajalikke oskusi. Meede 9 – Individuaalsete õppekontode algatus Komisjon hindab, kuidas tõenäoline individuaalsete õppekontodega seotud Euroopa algatus aitab kõrvaldada lüngad, mis takistavad tööealiste täiskasvanute juurdepääsu koolitustele, ja loob neile võimalused tulla edukalt toime üleminekutega tööturul. Komisjon hindab ka seda, millised tugiteenused ja muud tegurid võiksid individuaalseid õppekontosid toetada. See võiks hõlmata suuniseid koolitusvõimaluste kvaliteedi, valideerimise ja läbipaistvuse kohta, samuti haridus- või koolituspuhkust käsitlevaid sätteid. Oma töös peab komisjon ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Õpiväljundite väärtustamine: mikrokvalifikatsioonitunnistused See, et töötajatele antakse võimalus kogu elu jooksul oma oskusi täiendada ja ümber õppida, tähendab ka, et kõiki õpikogemusi tuleb nõuetekohaselt väärtustada. Töötajad osalevad üha enam lühiajalistel ja kohandatud koolitustel ning seda tuleks arvesse võtta. Selliseid kursusi võivad pakkuda erinevad haridus- ja koolitusasutused (nt kõrgharidusasutused, kutsehariduse ja -õppe pakkujad, teadusasutused, tööstussektor, sotsiaalpartnerid, kaubandus-, tööstus- või käsitöökojad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid). Mikrokvalifikatsioonitunnistuste eesmärk on selliste lühiajaliste ja sageli digivaldkonnaga seotud kursuste tulemusi arvesse võtta ning need registreerida. Kõnealused tunnistused võivad hõlbustada liikumist eri haridusteede/-süsteemide vahel ning suurendada paindlikkust. Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitavad õppimist paremini isiklikele vajadustele kohandada, edendada uuenduslikumaid ja kaasavamaid lähenemisviise ning hõlbustada juurdepääsu tööturule ja töökohavahetustele. Need võivad hõlbustada ka edasist õppimist, kuna mikrokvalifikatsioonitunnistusi saab kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks kumuleerida, seega võivad inimesed koguda õpitulemusi pikema aja jooksul eri õppeasutustes, valdkondades ja riikides ning e-õppe kavade kaudu ka internetis. Siiani ei ole aga kehtestatud Euroopa standardeid, mis toetaksid mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu kogu ELis. Meede 10 – Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele Komisjon teeb ettepaneku uue algatuse kohta, et kehtestada Euroopa standardid, mis toetaksid mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu kogu ELis. Komisjon teeb eelkõige järgmist: töötab koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud haridus- ja koolitusasutused, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad ning tööandjad) välja Euroopa standardid kvaliteedi ja läbipaistvuse miinimumnõuete kohta. See suurendab mikrokvalifikatsioonitunnistuste usaldusväärsust ning hõlbustab nende ülekantavust ja tunnustamist kogu ELis; uurib koostöös riiklike kvalifikatsiooniasutustega võimalusi mikrokvalifikatsioonitunnistuste lisamiseks kvalifikatsiooniraamistikesse; muudab omandatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste talletamise ja tööandjale tutvustamise Europassi ja selle digitunnistuste kaudu üksikisiku jaoks lihtsamaks. Kõnealune algatus põhineb muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitleva nõukogu 2012. aasta soovituse hindamise tulemustel, mis avaldatakse käesoleva oskuste tegevuskavaga samal ajal. Ivana on pikka aega töötanud supermarketis laohoidjana. Uus tarkvara võimaldaks neil vähendada jäätmete hulka, kui Ivana ja ta töötajad suudaksid seda kasutama õppida. Pärast tööstusliidu pakutava lühiajalise ja sihipärase koolitusmooduli läbimist saab Ivana mikrokvalifikatsioonitunnistuse, mis tõendab tema uusi oskusi, mida ta saab kasutada nii oma praegune kui ka tulevase tööandja huvides. Oskuste esitlemine: uus Europassi platvorm Kui inimesel on tema oskusi tõendav tunnistus, peab ta olema suuteline töökoha otsimisel või edasiõppimisel oma oskustest teada andma . Uus tehnoloogia avab võimalused oskusi käsitleva teabe vahetamiseks väljaspool tavapärast CVd ning inimeste ühendamiseks õppimis- ja töövõimaluste kaudu. Koos oskuste tegevuskavaga võetakse kasutusele uus Europass , millest peaks saama ELi veebipõhine vahend, mis aitab inimestel edastada tõhusalt teavet oma oskuste ja kvalifikatsioonide kohta ning leida proaktiivselt töö- või õppimisvõimalusi. Europass pakub õppijatele, töötajatele ja tööotsijatele kõigis ELi ametlikes keeltes tasuta vahendeid ja teavet, et juhtida oma karjääri ja iga õpietappi. Meede 11 – Uus Europassi platvorm Uus Europassi platvorm aitab inimestel juhtida oma karjääri kiiresti muutuval tööturul. Tänu uuendatud vahenditele ja teabele Euroopas õppimise ja töötamise kohta võimaldab ajakohastatud platvorm teha järgmist: selgitada kasutajatele, kuidas hinnata ja kirjeldada oma oskusi ning kuidas oma kvalifikatsiooni ja kogemusi koolitusepakkujatele ja tööandjatele tutvustada, et teha koolituse või töö käigus järgmine samm; soovitada Europassi kasutajatele asjakohaseid töökohti ( EURESi ja Euraxessi tööportaalide kaudu) ning õppimisvõimalusi; kasutada oskuste prognoosimist, et anda kasutajatele karjäärimuutuse kavandamisel või teise riiki kolimisel kohandatud teavet oskustega seotud suundumuste ja vajaduste kohta; võimaldada haridus- ja koolitusasutustel anda õppijatele välja digitaalseid diplomeid ja tunnistusi üleeuroopalises Europassi digitaalse tõendi vormingus, mis hõlbustab tunnustamist; toetada kiirkorras tunnustamist, halduskoormuse ja pettuste vähendamist, toetades kvalifikatsioonide automaatset autentimist tööandjate ja koolituspakkujate poolt. ning aidata seaduslikult riigis elavatel rändajatel oma oskusi ja kvalifikatsioone tutvustada ning hõlbustada nende tunnustamist parema teavitamise kaudu . Uue Europassiga seotakse ka ELi kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahend, mida vastuvõtukeskustes ning varjupaigataotlejate ja pagulaste integreerimist suunavates ja toetavates organisatsioonides praegu kasutatakse. Daniela on pärast keskkoolist lahkumist töötanud eri tööandjate juures automehaanikuna ning ta ei ole kindel, kuidas oma karjääriga edasi minna. Tänu uuele Europassile saab Daniela luua isikliku Europassi profiili, kuhu on võimalik märkida kõik oma oskused ja kogemused ning üles laadida diplomid ja tunnistused. Europassi kaudu edastatakse Danielale töö- ja koolituspakkumisi ning antakse talle juurdepääs teabele lähikonnas pakutavate nõustamisteenuste kohta ning teabele ELis õppimise ja töötamise kohta. Oskustega seotud kõrgete eesmärkide seadmine Selle tegevuskavaga esitab komisjon uue ja dünaamilise lähenemisviisi oskuste poliitikale ELi tasandil, et suunata liikmesriike, toetada kaksiküleminekut ning tagada majanduse taaste COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikust mõjust. Edu saavutamiseks peab elukestev õpe saama tegelikkuseks kogu Euroopas, igas liikmesriigis ja igas piirkonnas. Selleks et saavutada tulemusi ning võttes arvesse majanduse taaste ja üha kiirenevate üleminekute mõju, teeb komisjon ettepaneku seada olemasolevatel näitajatel põhinevad kvantitatiivsed eesmärgid, mille saavutamist jälgitakse kuni 2025. aastani. Esmalt peame märkimisväärselt suurendama õppimises osalevate täiskasvanute osakaalu – see on ainus võimalus tagada elukestval õppel põhinev lähenemisviis. Selle tagamiseks, et majanduse taaste ja kaksiküleminek oleksid sotsiaalselt õiglased, teeb komisjon lisaks ettepaneku kehtestada konkreetsed eesmärgid madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute ja töötute osalemise kohta õppetegevuses. 2025. aastaks peaks ELis õppetegevuses igal aastal osalema 120 miljonit täiskasvanut. See hõlmab 50 % täiskasvanud elanikkonna koguarvust ja ligikaudu 540 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul. 2025. aastaks peaks ELis õppetegevuses igal aastal osalema 14 miljonit madala kvalifikatsiooniga täiskasvanut. See hõlmab 30 % madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute koguarvust ja ligikaudu 60 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul. Selle näitaja jälgimine koos käesolevas teatises sätestatud meetmetega aitab samuti vähendada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu, mis on praegu 22 % (2019) ja mille puhul Euroopa jääb maha oma ülemaailmsetest konkurentidest. 2025. aastaks peaks kahel miljonil ehk ühel viiest tööotsijast olema hiljutine õpikogemus. See hõlmab ligikaudu 40 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul . Mis puutub õppe sisusse, siis majanduse taaste ja kaksikülemineku edu tagamiseks on vaja suurt hulka eri oskusi. COVID-19 tõkestamiseks kehtestatud meetmed on näidanud, et digioskused on töö, õppimise ja sotsiaalse suhtluse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Seetõttu on neljas jälgimist vajav eesmärk vähemalt põhilisi digioskusi omavate täiskasvanute osakaal. 2025. aastaks peaks 230 miljonil täiskasvanul ehk 70 % ELi täiskasvanud elanikkonnast olema vähemalt põhilised digioskused . Roheüleminek peab olema õiglane ja selle käigus tuleb pöörata erilist tähelepanu neile töötajatele ja piirkondadele, keda see kõige tugevamini mõjutab. Oskused on selle eesmärgi saavutamiseks ülimalt olulised. Praeguses etapis puuduvad keskkonnasäästlike oskuste mõõtmiseks kvantitatiivsed näitajad. Komisjonil on kavas need näitajad välja töötada (meede 6). Liikmesriike, hariduse ja koolituse pakkujaid, sotsiaalpartnereid, ettevõtjaid, õppijate esindajaid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi kutsutakse üles majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames arutama, kuidas neid eesmärke saavutada. Eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme jälgitakse korrapäraselt Euroopa poolaasta raames . Tulemused avaldatakse iga-aastases ühises tööhõivearuandes ja need annavad analüütilise aluse sihipärasemate riigipõhistele soovituste koostamiseks oskuste, hariduse ja koolituse kohta. Võimaluse korral jälgib komisjon eesmärkide täitmist madala kvalifikatsiooniga inimestele ja töötute kõrval ka soo, geograafiliste piirkondade ja haavatavate rühmade (näiteks puuetega inimesed) lõikes. Näitajad Eesmärgid 2025. aastaks Praegune tase (viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad) Kasv (%) 25–64aastaste täiskasvanute osalemine õppetegevuses viimase 12 kuu jooksul (%) 50 % 38 % (2016) +32 % 25–64aastaste madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osalemine õppetegevuses viimase 12 kuu jooksul (%) 30 % 18 % (2016) +67 % Hiljutist õpikogemust omavate 25–64aastaste täiskasvanud töötute osakaal (%) 20 % 11 % (2019) +82 % Põhilisi digioskusi omavate 16–74aastaste täiskasvanute osakaal (%) 70 % 56 % (2019) +25 % Lisaks tuleks veelgi suurendada kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände võimalusi kogu ELis, nagu on ette nähtud uues programmis „ Erasmus +“ ja nõukogu soovituses kutsehariduse ja -õppe kohta, milles komisjon teeb ettepaneku suurendada kutsehariduses ja -õppes osalejate liikuvust ELis 6 %-lt 8 %- le . Kavandatu muutmine tõelisuseks: investeeringute soodustamine Nende kõrgete eesmärkide saavutamine 2025. aastaks nõuab era- ja avalikult sektorilt märkimisväärseid investeeringuid oskustesse. Täiskasvanuhariduses osalemisega seotud üldise eesmärgi saavutamiseks oleks igal aastal vaja hinnanguliselt 48 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid . Peale selle nõuab oskuste tegevuskava rakendamine ka lisarahastamist, et tagada erinevate meetmete rakendamine ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. ELi eelarve inimkapitali tehtavate investeeringute toetamiseks ja soodustamiseks Komisjoni ettepanekus taasterahastu „ Next Generation EU“ kohta nähakse suure eelarvealgatuse osana ette märkimisväärsed vahendid kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks. Komisjon tagab, et tema vahendeid kasutatakse otstarbekalt, et toetada ja soodustada investeeringuid inimkapitali ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja kaasatust. Liikmesriike julgustatakse kasutama ELi r ahalisi vahendeid, et rakendada tööjõu ümber- ja täiendusõppega seotud riiklikke kavasid. Lähiajal eraldatakse taasterahastu „ Next Generation EU“ vahenditest rahastatava algatuse „REACT-EU“ ja praegust 2020. aasta kohandatud finantsraamistikku käsitleva ettepaneku rahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 2020.–2022. aastal 55 miljardit eurot. See võimaldab Euroopa Sotsiaalfondil näha ette täiendavaid rahalisi vahendeid selleks, et kasutada ära rohe- ja digiüleminekuga kaasnevad võimalused uute oskuste omandamiseks. Peale selle annab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend liikmesriikidele 560 miljardi euro ulatuses pakutavate toetuste ja laenudena piisavalt võimalusi täiendus- ja ümberõppega seotud algatuste rahastamiseks. Komisjoni 2020. aasta ettepanekus riigipõhiste soovituste kohta keskenduti viivitamatutele meetmetele koroonapandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ning 22 liikmesriigi puhul seati lühiajalisteks prioriteetideks oskused, haridus ja koolitus. Riiklikud taaste ja vastupidavuse kavad, mille liikmesriigid valmistavad ette juurdepääsu saamiseks asjaomasest rahastamisvahendist eraldatavatele toetustele, peaksid kajastama oskusi kui programmitöö prioriteeti. Ajavahemikul 2021–2027 jääb Euroopa Sotsiaalfond+ , mille kavandatav eelarve on 86 miljardit eurot, täiendus- ja ümberõppega seotud riiklike algatuste puhul oluliseks rahastamisallikaks. Lisaks toetatakse programmi „ Erasmus +“ jaoks kavandatud 24,6 miljardi euroga oskuste arendamist ja rahastatakse teatavaid eespool nimetatud meetmeid, nagu Euroopa ülikoolid, kutsehariduse tipptaseme keskused ja oskustealase valdkondliku koostöö kava. Lisaks võib programmi „ Erasmus +“ vahenditest toetada füüsilise ja virtuaalõppega seotud liikuvuse olulist suurendamist kogu ELis, avades uusi õppimisvõimalusi, mis ei pruugi olla kodus kättesaadavad. Programmil „Euroopa horisont“ on majanduse taaste puhul võtmeroll eelkõige kaksikülemineku, tööstussektori ja VKEde puhul, kuid sellest toetatakse ka ülikoole ja teadlasi, ajude ringlust ning üliõpilaste ja teadlaste liikuvust. Uue programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu tehakse investeeringuid akadeemilise panuse suurendamiseks digivaldkonnas , samuti eriotstarbeliste koolitusvõimaluste loomisesse sellistes valdkondades nagu andmed, küberturvalisus ja tehisintellekt, et lahendada probleemid, mis on tingitud sellest, et kõnealuses valdkonnas ei ole praegu piisavalt spetsialiste. Euroopa tööjõu täiend- ja ümberõppe jaoks võib otsetoetusi taotleda ka muudest allikatest. Liikmesriikide investeeringuid suure sotsiaalse mõjuga haridus- ja koolitustaristusse , sealhulgas digitaristusse , saab täiendavalt toetada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja programmi „ InvestEU “ kaudu, mis sotsiaalsete investeeringute ja oskuste komponendi raames (kavandatava 3,6 miljardi euro suuruse eelarvetagatisega) võib muu hulgas toetada investeeringuid elutähtsasse taristusse hariduse ja koolituse valdkonnas. Roheülemineku kontekstis määras komisjon õiglase ülemineku fondi ja selle kavandatud 40 miljardi euro suuruse kogueelarve kasutamisel kõigi 27 liikmesriigi jaoks prioriteediks investeeringud roheüleminekuks vajalikesse oskustesse. Oskustesse võib investeerida ka avaliku sektori laenurahastu abil, mis peaks õiglase ülemineku mehhanismile selleks otstarbeks eraldama 25-30 miljardit eurot . On tehtud ettepanek kahekordistada tulevases finantsraamistikus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ülemmäära, et toetada tööstuse massilise ümberkorraldamise käigus koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate oskuste täiendamist. Täiendus- ja ümberõppeprogramme rahastatakse ka muudest programmidest, näiteks moderniseerimisfondist , et aidata töötajaid piirkondades ja sektorites, mida mõjutab üleminek rohemajandusele. Komisjon kutsub liikmesriike üles suurendama toetust täiendus- ja ümberõppele, kasutama ainulaadset võimalust mobiliseerida selleks kümneid miljardeid eurosid ELi tulevasest eelarvest ning seadma prioriteediks allpool nimetatud meetmed, eelkõige reformid, millega edendatakse oskuste arendamise kavade pakkumist ja kasutuselevõttu. Komisjon teeb aktiivselt koostööd riigi ametiasutuste ja muude sidusrühmadega, et ELi eraldaks piisavalt vaheneid käesolevas teatises esitatud oskuste tegevus kava eri aspektide toetamiseks. Eelkõige julgustab ja toetab komisjon liikmesriike, et nad seaksid esikohale investeeringud oskustesse, kasutades selleks taaste ja vastupanuvõime rahastamisvahendit, ning jälgiksid Euroopa poolaasta jooksul tehtud edusamme. Allpool on esitatud mitteammendav ülevaade meetmetest, mida ELi tulevasest eelarvest oskuste tegevuskava ja oskuste pakti rakendamiseks on võimalik toetada, kasutades selleks eelkõige taasterahastu „ Next Generation EU“ vahendeid. Investeeringud ettevõtetevahelistesse koolituskeskustesse, kuhu väärtusahelasse kuuluvad ettevõtted saavad koondada töötajatele kohandatud koolitusteks vajalikud ressursid. Oskustealase valdkondliku koostöö täiustatud kavade kasutuselevõtt riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Oskuste prognoosimise süsteemid, mis töötatakse välja ja võetakse kasutusele selleks, et edastada riiklikul/piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil teavet täiendus- ning ümberõppevajaduste, sealhulgas kaksikülemineku kohta, ja mis hõlmavad teabe kogumise, analüüsimise ja levitamise kõiki etappe. Valitsustevahelise lähenemisviisi raames kavandatud ja välja töötatud ning kaksiküleminekuga seotud riiklike oskusstrateegiate väljaarendamine ja rakendamine, jõupingutuste kooskõlastamine eri poliitikavaldkondade vahel ning sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja tööturu osaliste ning haridus- ja koolitussektori aktiivne kaasamine. Kutsehariduse ja -õppe ning õpipoisiõppe reformide rakendamine, mis võib hõlmata investeerimist õppekavade reformidesse, et veelgi rohkem arvestada tööturu vajadusi, rohe- ja digioskuste lõimimist, paindlikkust ja moodulõppe kasutuselevõttu, kõrgema taseme kutseharidus- ja õppeprogrammide laiendamist, kvaliteeditagamise ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemide loomist, kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpetajate ning koolitajate väljaõpet, kutsehariduses ja -õppes osalejate, õpetajate ning koolitajate liikuvuse toetamist ning aruka spetsialiseerumise strateegiatega ja/või piirkondlike innovatsiooni ja majanduskasvu strateegiatega seotud kutsehariduse tipptaseme keskuste loomist. Otsetoetused VKEdes töötavatele praktikantidele, sealhulgas töötasu, värbamispreemiad ja ajutine sotsiaalkindlustuskate (kuni 12 kuud), samuti koolitajate palgad ja/või nende sotsiaalmaksed, et stabiliseerida ja suurendada kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe pakkumist. Investeeringud haridus- ja koolitusteenuse osutajate jaoks vajalikesse digiõppeseadmetesse ja -tehnoloogiasse ning tipptasemel tööstusseadmetesse ning -tehnoloogiasse. Stiimulid digiõppe sisu ja põhiõppekava moodulite väljatöötamiseks kooskõlas tööturu vajadustega, keskendudes digioskustele ja keskkonnasäästlikele oskustele, sealhulgas veebipõhiste koolitusplatvormide kaudu. Lühikursused, mida korraldatakse ja viiakse läbi selleks, et anda töötajatele rohe- ja digiülemineku käigus loodavate töökohtade ning uute oskusvajadustega seotud ümberõpet, mis muu hulgas hõlmab IKT-algkoolituskursuste ja digitaalse kriisi kursuste korraldamist VKEdele , et pakkuda lühiajalist intensiivkursust IKT-oskuste puudumisest tulenevate probleemide lahendamiseks. Üldkursused , mis korraldatakse ja viiakse läbi selleks, et õpetada digiekspertidele digiüleminekuks vajal ikke kõrgema taseme digioskusi , ning üldkursused , mille eesmärk on koolitada eksperte rohemajandusega seotud roheliste kutseoskuste valdkonnas. Piirkondlikud ja kohalikud ettevõtlusoskuste keskused idufirmade, ettevõtlike töötajate ja innovaatorite toetamiseks. Investeeringud haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, võrdsuse ning tööturu nõuetele vastavuse suurendamisse selle tagamiseks, et inimestel oleks tööturul ja ühiskonnas toimetulekuks vajalikud võtmepädevused. Investeeringud kogukondlikesse täiskasvanuõppekeskustesse, kus igas vanuses inimesed saavad end harida ja vahetada teavet, et ehitada üles vastupanuvõimeline ja sidus ühiskond. Individuaalsete õppekontode kasutuselevõtuks vajaliku kava väljatöötamine, katsetamine ja kohaldamine. Stiimulid koolituses osalemise toetamiseks, nt õppelaenud/toetused täiskasvanutele, koolituspuhkuste rahastamine, koolitustoetused töötutele. Lühendatud tööajaga seotud koolitusprogrammide toetamine, et kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid eelkõige töötuks jäämise ohu eest. Liikmesriikide ja erasektori oskustesse tehtavaid investeeringuid soodustava tugiraamistiku parandamine ELi fondid võivad toimida katalüsaatorina, kuid oskustesse investeerimist tuleb rahastada ka muudest avaliku ja erasektori investeeringutest. See tasub end ära: üks täiendus- ja ümberõppesse investeeritud euro annab vähemalt kaks eurot tulu või sääste . Selleks rakendab komisjon lisaks ELi programmidega seotud konkreetsetele rahastamisvõimalustele eri meetmeid, et toetada avaliku ja erasektori investeeringuid oskustesse ja inimkapitali . Meede 12 – Liikmesriikide ja erasektori oskustesse tehtavaid investeeringute soodustava tugiraamistiku parandamine Oskustesse tehtavate investeeringute stimuleerimiseks teeb komisjon järgmist: uurib, kuidas eelarveraamistikud saavad kaasa aidata vastupanuvõimelisema ühiskonna loomisele, toetades reforme ning investeerimist inimkapitali ja oskustesse; see on osa käimasolevast avalikust arutelust, mille komisjon algatas majanduse juhtimise läbivaatamise käigus, mille eesmärk on majanduse taaste, tagades samas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse; püüab tõhustada suurettevõtete aruandlust inimkapitali kohta , sealhulgas töötajate oskuste arendamise kohta. Komisjon uurib ka muid viise, kuidas suurendada ettevõtete poolt inimkapitalile tehtavate kulutuste läbipaistvust, näiteks suurendades nende nähtavust oma raamatupidamisaruannetes; teeb riiklike statistikaametitega koostööd seoses statistikaga, mis käsitleb avaliku ja erasektori investeeringuid täiskasvanute oskustesse , arendades muu hulgas nn satelliitkontosid, et suurendada oskusi käsitleva aruandluse läbipaistvust rahvamajanduse arvepidamises ja riikide eelarvetes; hindab uuenduslikke rahastamismehhanisme, mis võivad ajendada tegema oskustesse täiendavaid investeeringuid . Kavandatava tõhustatud programmiga „ InvestEU “ nähakse ette võimalus rahastada oskusi ning haridus- ja koolitustegevust, sealhulgas sotsiaalseid tulemusi andvate katseprojektide kaudu, et võimendada sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks tehtavaid erainvesteeringuid. Seepärast uurib komisjon koos Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste rakenduspartneritega mitmesuguste sotsiaalseid tulemusi andvate kavade, näiteks sotsiaalsete võlakirjade potentsiaali, et suurendada investeerimist oskustesse. Mis on sotsiaalne võlakiri? Sotsiaalne võlakiri on uuenduslik rahastamismehhanism, mille puhul valitsused sõlmivad lepingud sotsiaalteenuste osutajatega , näiteks sotsiaalsete ettevõtete või mittetulundusühendustega, ning investoritega, kes maksavad eelnevalt kindlaksmääratud sotsiaalsete tulemuste, näiteks oskustega seotud tulemuste saavutamise eest . Võlakirjade eesmärk on rahastada sotsiaalteenuseid, eelkõige neid, mis keskenduvad sotsiaalsete probleemide uuenduslikule lahendamisele või ennetusmeetmetele. Valitsus või vahendaja kasutab seda mehhanismi raha kogumiseks erasektori investoritelt, heategevusorganisatsioonidelt või sihtasutustelt. Need vahendid jagatakse teenuseosutajatele tegevuskulude katmiseks. Kui eelnevalt kokku lepitud mõõdetavad tulemused on saavutatud, alustab valitsus väljamakseid vahendusorganisatsioonile või otse investoritele. Kokkuvõte On tulnud aeg tegutseda. Käesoleva üleskutsega soovib komisjon seada oskused järgmist viit aastat hõlmava Euroopa poliitilise tegevuskava keskmesse, et muuta õigus elukestvale õppele reaalsuseks ja rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet. Meie majanduse taaste, Euroopa üleilmse konkurentsivõime tugevdamine ja jõupingutused rohe- ja digiülemineku edendamiseks nõuavad sihikindlat oskuste poliitikat. Sel eesmärgil teeb komisjon järgmist: kutsub ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi üles TEGEMA KOOSTÖÖD ambitsioonika oskuste pakti raames; arendab TÖÖKS VAJALIKKE OSKUSI, kasutades oskuste arendamisel tulevikku suunatud lähenemisviisi, mis põhineb usaldusväärsel oskuste prognoosil ning kaasaegsel ja dünaamilisel haridusel ning koolitusel, mis on otseselt seotud tööturu ja ühiskondlike vajadustega; VÕIMALDAB INIMESTEL arendada oma oskusi, töötades välja uuenduslikke vahendeid ning muutes õppevormid paindlikumaks ja kättesaadavamaks. Selle sihi saavutamiseks on komisjon välja töötanud kõrged kvantitatiivsed eesmärgid, mis võimaldavad edusamme igal aastal mõõta. Komisjon kutsub liikmesriike ja kõiki sidusrühmi üles toetama oskuste revolutsiooni ja kasutama täiel määral ära taasterahastu „ Next Generation EU“ pakutavaid enneolematuid võimalusi.
Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 2. juuli 2020
(OR. en)
9349/20
EDUC 269
SOC 440
EMPL 342
MI 214
ECOFIN 559
SAN 229
JEUN 58
COMPET 304
RECH 250
TELECOM 106
SAATEMÄRKUSED
Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär,
allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor
Kättesaamise 2. juuli 2020
kuupäev:
Saaja: Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
Komisjoni dok nr: COM(2020) 274 final
Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja
vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta
Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 274 final.
Lisatud: COM(2020) 274 final
9349/20 km
TREE 1.B ET
舶 糾 EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 1.7.2020
COM(2020) 274 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava
Euroopa oskuste tegevuskava kohta
{SWD(2020) 121 final} - {SWD(2020) 122 final}
ET ET
„Parim investeering tulevikku on investeering inimestesse. Euroopa konkurentsivõime ja
innovatsiooni tõukejõud on oskused ja haridus. Kuid Euroopa ei ole selleks veel täiesti
valmis. Teen nii, et kasutaksime kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid ja fonde selle
tasakaalu parandamiseks.“
President Von der Leyen
„Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ning elukestvale
õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda
ja aitavad suunduda edukalt tööturule.“
Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõte
Me elame üleminekute ajajärgul. Paralleelselt toimuvad rohe- ja digiüleminek
kujundavad ümber seda, kuidas me elame, töötame ja suhtleme. ELi liigub
ressursitõhusa, ring-, digi- ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekt ja
robootika võetakse üha laiemalt kasutusele. Sellises olukorras tekib tõenäoliselt uusi
töökohti,1 samal ajal kui varasemad töökohad muutuvad või isegi kaovad.
Demograafilised muudatused on tekitanud olukorra, kus Euroopa peaks kõiki oma talente
ja kogu mitmekesisust ära kasutama. Samal ajal kaasneb selliste muudatustega ka uute
töövõimaluste teke hõbeda- ja hooldusmajanduses. Arvestades neid üleminekuid, tuleb
kõik oskustega seonduv täielikult ümber mõelda, et oskuste potentsiaali täielikult ära
kasutada.
COVID-19 pandeemia on digiüleminekut kiirendanud. Kaugtöö ja distantsõpe on
saanud ELis miljonite inimeste jaoks teiseks reaalsuseks, kuid samas on ilmnenud ka
meie praeguse digivalmisoleku piiratus. Kuna paljudel inimestel ei ole nõutaval tasemel
digioskusi või nad on töökohtadel või koolis digiüleminekust maha jäänud, on praegune
digioskuste nappus pandeemia tõttu pigem süvenenud ning tekkimas on uus ebavõrdsus.
Pandeemia on oluliselt mõjutanud ka paljude inimeste karjäärivõimalusi ELis.
Praegu prognoositakse, et ELi SKP väheneb 2020. aastal üle 7 % ja töötus suureneb
9 %ni, võrreldes 6,6 %ga 2019. aasta lõpus. Mõnes riigis on olukord veelgi drastilisem.
Komisjoni hinnangud2 näitavad, et mõnes sektoris võib reaalne kogulisandväärtus
prognooside kohaselt 2020. aastal eriti palju väheneda ning võrreldes 2019. aasta
tasemega võib langus ulatuda 20 %-st kuni 40 %-ni. Teatavate majandussektorite käive
võib väheneda 2020. aasta teises kvartalis isegi rohkem kui 70 %. Sellistest sektoritest
oluliselt sõltuva majandusega riikidel ja piirkondadel läheb taastumine keerulisemalt.
Et olukorraga toime tulla ja kaksiküleminekuga edasi minna, pakkus komisjon välja
ulatusliku taastepaketi, mille abil ehitada järgmiste põlvkondade jaoks üles
jätkusuutlikum, vastupanuvõimelisem ja õiglasem Euroopa3. Kui Euroopa hakkab
taastumise suunas liikuma, muutub oskuste parandamine ja kohandamine hädavajalikuks.
See on oluline ka selleks, et EL saaks geopoliitilise osalejana täita oma juhtrolli
ülemaailmses taastumises.
1 Enne COVID-19 pandeemia puhkemist prognoositi, et 2030. aastaks luuakse juurde miljon töökohta. (Euroopa
tööhõive ja sotsiaalarengu 2019. aasta aruanne.) Samuti leiti, et tänu selliste tehnoloogiate kasutuselevõtule luuakse
järgmise viie aasta jooksul maailmas peaaegu 60 miljonit uut töökohta.
2 „Taastumisvajaduste kindlakstegemine“, komisjoni talituste töödokument (2020) 98 final.
3 COM(2020) 442 final.
Praegu vajab EL rohkem kui kunagi varem oskuste paradigma muutust. See peaks
sisaldama julget oskuste tegevuskava selliste töökohtade jaoks, mille abil edendada
kaksiküleminekut ja tagada taastumine COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikust
mõjust ning saavutada järgmisi eesmärke.
Jätkusuutliku konkurentsivõime tugevdamine. Pikaajalise ja jätkusuutliku
majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni jaoks ning seega igas suuruses
ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde)
konkurentsivõime seisukohast on oskused ja elukestev õpe otsustava tähtsusega4. Kui
anda inimestele õiged oskused, saavad nad tõhusamalt töötada ja saada kasu
edasijõudnud tehnoloogiatest5 ning suudavad ületada peamised takistused äriliste
investeeringute ees,6 ühtlasi hoiab see ära ebakõlad tööturul7 ning loob aluse teadus-
ja arendustegevuseks ning ettevõttepõhiseks innovatsiooniks. Ainult õigete oskustega
saab Euroopa tugevdada oma positsiooni ülemaailmses konkurentsis ning jätkata
rohe- ja digiüleminekule suunatud majanduse elavdamist. Eelkõige tähendab see, et
Euroopa roheline kokkulepe kui ELi majanduskasvu strateegia viiakse ellu ELi uues
tööstusstrateegias määratletud strateegilistes sektorites ja ökosüsteemides.
Sotsiaalse õigluse tagamine Olenemata inimeste praegusest oskuste tasemest või
kvalifikatsioonist on juurdepääs täiendus- ja ümberõppe võimalustele väga oluline
kümnete miljonite töötajate jaoks, kes töötavad lühendatud tööajaga või on töötud.
Euroopa taastumine on edukas ainult siis, kui see on sidus ja kedagi ei jäeta kõrvale.
Kui inimesel on õiged oskused, on tal lihtsam jääda kindlaks ühele töökohale või
töökohavahetust korraldada. See tähendab, et võrdne juurdepääs täiendusõppe
võimalustele peab olema tagatud kõigile inimestele, olenemata nende soost,
rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest,
vanusest või seksuaalsest sättumusest, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga või
väheste oskustega täiskasvanutele ja rändetaustaga inimestele. Hõlmatud peaks olema
ka kogu EL alates suurlinnadest kuni maa- ja rannikualade ning äärepoolseimate
piirkondadeni.
Meie vastupanuvõime suurendamine. Viimastel kuudel on teatavate elukutsete
esindajate töökoormus oluliselt suurenenud. Eelkõige võib näiteks tuua tervishoiu- ja
hooldustöötajad, samuti jaemüügi-, transpordi-, sotsiaal- ja sanitaarteenuste
valdkonna töötajad ning õpetajad ja koolitajad. Selleks et tagada kriisi ajal kodanikele
tõhus juurdepääs põhilistele tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenustele, on oluline, et
kõnealustes strateegilistes sektorites oleks piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid.
Üksikisiku jaoks tähendab vastupanuvõime parandamine oskuste abil seda, et ta
sõltub vähem turutingimustes ja suudab elu ja töökohavahetustega paremini toime
tulla. Lisaks on COVID-19 pandeemia osutanud vajadusele olla digitaalselt valmis
haridus- ja äritegevuse jätkamiseks. IT-taristu ja e-süsteemidega seotud probleemid
on toonud esile vajaduse parandada inimeste valmisolekut ja reageerimisvõimet
küberturvalisuse valdkonnas.
Edu saavutamiseks peab elukestev õpe saama Euroopas reaalsuseks. Kõigil
eurooplastel peaks olema juurdepääs atraktiivsetele, uuenduslikele ja kaasavatele
õppeprogrammidele ka seetõttu, et oskused aeguvad kiiremini. Endiselt on põhjapaneva
4 Euroopa Komisjon (2017) „Investeeringud inimkapitali – haridusse tehtavate riiklike kulutuste tõhususe hindamine“,
eurorühma 6. novembri 2017. aasta märgukiri.
5 Woessmann, L., The Economic Case for Education, EENEE Analytical Report nr 20, Ifo Institute and University of
München, 2017.
6 Euroopa Investeerimispanga 2017. aasta investeerimisuuringus märkis peaaegu 80 % ettevõtetest, et kvalifitseeritud
töötajate puudus takistab neil investeeringute tegemist.
7 Euroopa Komisjon (2014) „Hariduse majanduslik mudel“. Taustdokument, mille koostasid komisjoni talitused, et
anda teavet nõukogus 12. detsembril 2014 toimuvaks poliitiliseks mõttevahetuseks.
2
tähtsusega hariduse omandamine noores eas, kuid sealt peaks alles algama elu täis
õppimist: alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni alg- ja keskhariduseni ning tehnilise,
kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni täiskasvanuõppes. Oluline on
õppida kogu elu jooksul, kaasa arvatud vanemas eas. Igal aastal osaleb õppetegevuses
vähem kui kaks täiskasvanut viiest. Sellest ei piisa meie majanduse taaskäivitamiseks
ning rohe- ja digiülemineku eeliste ärakasutamiseks. Igal inimesel ELis peaks olema
võimalus ja õigus täiendus- ja ümberõppele.
Tööks vajalikud oskused peaksid olema selle püüdluse juhtpõhimõte. See tähendab, et
tuleb alustada iga inimese oskuste kaardistamisest, pakkuda sihipärast koolitust, mis
vastab konkreetsetele täiendus- ja ümberõppevajadustele, ning aidata üksikisikul leida
tööturul vajalikku tööd.
Kuigi oskustega seotud poliitika puhul jääb enamik vastutusest riikliku,
piirkondliku ja kohaliku tasandi vastutusalasse, on Euroopal siiski oluline roll.
Paljud inimesed töötavad väikeettevõtetes, mis kuuluvad kogu Euroopat hõlmavatesse
väärtusahelatesse. Kõigis sektorites – autotööstusest tekstiilitööstuseni ja
ravimitööstusest energiatööstuseni – on olemas Euroopa talendiahel. Selle ahela
tugevdamine toetab ühtset turgu ja meie majanduse vastupanuvõimet. EL saab julgustada
ja toetada liikmesriike, et viimased rakendaksid samasuunalist poliitikat ja tegeleksid
tõhusalt kaksiküleminekuga ning tugevdaksid meie majanduse ja ühiskonna
vastupanuvõimet.
Väärtuslikku toetust annab Euroopa ka oma eelarvest. Komisjoni ettepanekus ELi
taasterahastu „Next Generation EU“8 kohta kasutatakse ELi eelarvet selleks, et toetada
liikmesriikide majanduse taastumist ja hoogustada majanduse elavdamist. Uue
pikaajalise 1,1 triljoni euro suuruse eelarvega, mida täiendati sihtotstarbelise ajutise ELi
taasterahastuga, mille maht on 750 miljardit eurot, püüab EL investeerida jätkusuutlikku,
kaasavasse ja õiglasesse taastumisse. Nende ettepanekute keskmes on investeerimine
oskustesse. Selline investeerimine annab liikmesriikidele enneolematu võimaluse
rahastada oskusi käsitlevat poliitikat, mis tugevdab vastupanuvõimet
majandusvapustustele ja suutlikkust praegusest majanduslangusest kiiremini üle saada ja
teha kaksiküleminek.
Uus oskuste tegevuskava lähtub 2016. aastal vastu võetud oskuste tegevuskavast9, mis
avas Euroopa majanduse taastekava potentsiaali, ja põhineb alljärgnevalt loetletud viiel
alustalal.
8 COM(2020) 441 final/2.
9 COM(2016) 381 final.
3
iiles' hitegevsel, mobiliseendes e ttev6tted, sotsiaalpartnendja sidusrihmad, et teha
k如
d】。
】 O
b 引
uか
d,ee lk6ige ELi toostuse 6 kosuteemides ja vlrtsah1a ulatuses
akindlaks se聴e strateegia, ruega tagada, et oskuste a blj6utakse tookohtadeni
M
"a
”a
】
n
inimestel kujundada oma oskusi labi elu, tehes seda keskkonnas, kus ehikestev 6 pe on
M 如
d ロ
' m
セ正
・ 認
Teha kmdlaks rahalised
,
Seada u1tu sIikud eesmrいd seises
‘【
vahendid, rulega edendada
【
taiendus-ja tiberppegajrgmise
《
oskustesse tehtavaid viie aasta joiksul
investeeringuid
Uue oskuste tegevuskavaga viiakse ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja eelkõige selle
esimene põhimõte, milles sätestatakse õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele,
koolitusele ja elukestvale õppele. Uus oskuste tegevuskava on kindlalt seotud Euroopa
rohelise kokkuleppe10 uue digistrateegia11 ning uute tööstus- ning väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate strateegiatega,12 kuna oskused on nende edu võti.
Lisaks toetatakse kõnealuses tegevuskavas täna komisjonis vastu võetud nõukogu
soovituse ettepanekut „Töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid“ ning
võetakse arvesse demograafiliste muutuste mõju käsitleva hiljutise aruande13
järeldusi. Uues ringmajanduse tegevuskavas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse
strateegias aastani 2030 rõhutatakse samuti oskuste keskset rolli üleminekul
rohemajandusele.
See on seotud muude poliitiliste algatustega, mis toetavad elukestva õppe
lähenemisviisi. Et anda haridusvaldkonnale uut hoogu, tehakse täiendavaid ettepanekuid,
näiteks algatus viia Euroopa haridusruum 2025. aastaks tegelikult ellu, kõrvaldades
õppimise ees seisvad takistused kogu liidus ning edendades innovaatilist ja kaasavat
haridust ja koolitust kõigi jaoks. Ka Euroopa teadusruum edendab talentide täiendus- ja
ümberõpet, tehes seda eelkõige akadeemilistes ringkondades. Need algatused aitavad
üheskoos kujundada Euroopas elukestva õppe kultuuri, edendada nõudluspõhist
lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada koostööd tööstussektoriga ja suurendada
kodanike töölesobivust.
10 Komisjoni teatis – Euroopa roheline kokkulepe, COM(2020) 640 final.
11 Euroopa digistrateegia, 2020 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/content/european-digital-strategy.
12 COM(2020) 102 final ja COM(2020) 103 final.
13 COM(2020) 241 final.
4
1. KOOSTÖÖ OSKUSTE PAKTI RAAMES
Oskustesse tehtavate investeeringute mõju aitab suurendada ka ühismeetmete
hoogustamine. Oskustega seotud poliitikasuunad ja meetmed on jagatud paljude
osalejate vahel. Ministeeriumid, haridus- ja koolitusasutused, tööstussektor ise,
teadusasutused, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad ja tööhõiveametid on vaid paljud neist,
kes aitavad kaasa sellele, et täiendus- ja ümberõpe saaks reaalsuseks. Kooskõlastatud
jõupingutused aitavad tuua selgust üksikisikutele ja ettevõtetele kogu väärtusahelas,
vähendada kulusid ja keskenduda prioriteetidele.
Edukad oskusprogrammid võimaldavad ühendada eri etappe, et toetada iga töötaja
täiendus- või ümberõpet: tehakse kindlaks oskused, mida on vaja kaksiküleminekuks,
arendatakse neid oskusi sihipäraste koolitusprogrammide kaudu ja toetatakse nende
kasutamist töökohal või luuakse nende abil uusi töökohti.
Oskuste tegevuskava esimene alustala on koostöö edendamine oskuste pakti kaudu.
Meede 1 – Oskuste pakt
Paktiga tehakse ühiseid jõupingutusi, et suunata kvaliteetseid investeeringuid kõigi tööealiste
inimeste oskustesse kogu liidus.
Oskuste pakt koondab kõiki era- ja avaliku sektori sidusrühmi, kellel on ühine eesmärk pakkuda
inimestele Euroopa töötajate täiendus- ja ümberõppe kaudu võimalusi osaleda
kaksiküleminekus. Kõik need sidusrühmad allkirjastavad harta, milles määratakse kindlaks
peamised põhimõtted,14 mis on olulised töötajate täiendus- ja ümberõppeks nii oma
organisatsioonis kui ka kogu väärtusahelas või ökosüsteemis. Harta luuakse koostöös
sidusrühmadega.
Pakt hõlbustab avaliku ja erasektori vahelist koostööd. Eelkõige luuakse sellega ulatuslikud
partnerlussuhted, sealhulgas piirkondlikul tasandil, strateegilistes tööstusökosüsteemides 15 ja
prioriteetsetes valdkondades, mis on kindlaks määratud Euroopa rohelises kokkuleppes
ambitsioonikate kohustuste täitmiseks. Need partnerlused hõlmavad kõiki sidusrühmi, eelkõige
VKEsid, kellel on raskusi oskustele juurdepääsuga. Sidusrühmi innustatakse koondama
eksperditeadmisi, ressursse (nt väärtusahelasse kuuluvad koolitusasutused) ning rahastamist
konkreetsete täiendus- ja ümberõppemeetmete jaoks, millel on selged eesmärgid, mis
võimaldavad inimestel säilitada, vahetada või leida uusi töökohti.
Paktiga pakutakse ELi tasandil ühtset juurdepääsupunkti, et hõlbustada juurdepääsu teabele
selliste ELi vahendite kohta, mis on ette nähtud oskuste rahastamiseks.
Pakti käivitamisel 2020. aasta novembris toimuval Euroopa kutseoskuste nädalal osalevad
Euroopa sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, Euroopa
Komisjon, strateegilise tööstusökosüsteemi sidusrühmad ja muud sidusrühmad.
Miguel juhib väikeettevõtet, mis tarnib spetsiaalseid varuosi elektriautodele. See on valdkond,
kus tehnoloogia areng on kiire. Tänu oskuste paktile liitus tema ettevõte ulatusliku
partnerlusega, mis hõlmas kogu tarneahelat. Tema töötajad võivad nüüd saada koos
uurimisinstituudiga kavandatud tipptasemel koolitust suurematele ettevõtetele kuuluvates
rajatistes.
Konkreetse sektori sotsiaalpartnerid lepivad kokku, et igas asjaomases ettevõttes määratakse
mitu nn koolitussaadikut. Need on töötajad, kes teavitavad oma kolleege koolitusvõimalustest
ja koolitusõigustest ning motiveerivad neid võimalusi kasutama. Madala kvalifikatsiooniga
isikutel ei pruugi olla soovi ülemusele oma koolitusvajadustest rääkida. Koolitussaadikud
14 Need hõlmavad diskrimineerimisvastast võitlust ja soolisi kaalutlusi.
15 Millele on osutatud 2020. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegias.
5
aitaksid sellest probleemist üle saada.
Oskuste paktiga luuakse sild juba olemasolevate ELi koostööalgatuste vahel ja sellest
saab vajaduse korral ühtne kontaktpunkt.
Oskustealase valdkondliku koostöö kava sektoripõhiste oskuste prognoosimiseks
aitab teha kindlaks, milliseid ameteid on eelõige vaja, aitab määratleda kutseprofiilid
ning võtta kasutusele koolitusprogrammid. Tööks vajalike oskuste ideed arendatakse
edasi oskustealase valdkondliku koostöö kavades ning neid laiendatakse, avatakse
rohkematele sektoritele ja neile eraldatakse suurem eelarve. Selleks et ettevõtjate ja
üksikisikute vajadused oskuste järele leiaksid kavade abil õigeaegse lahenduse,
kiirendatakse märkimisväärselt kavade protsessi . Uuendatud kavade puhul lisatakse
koolitusprogrammi lõpus ka link tööhõivevõimalustele.
Euroopa Õpipoisiõppe Liidu tõhustamine. Nagu noorte tööhõivet käsitlevas
teatises „Töösild järgmise põlvkonna jaoks“16 on ette nähtud, püütakse leida uusi
pakkumisi, et praegusest majanduslangusest hoolimata säilitada õpipoisiõppe
praktika ja arendada edasi õpipoisiõppe programme. Uuendatud liit käivitab uued
riiklikud õpipoisiõppe ühendused, annab praktikantidele kaasarääkimisvõimaluse ja
tugevdab sotsiaalset dialoogi.
Digioskuste parandamiseks annab digioskuste ja töökohtade koalitsioon
liikmesriikidele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele, mittetulundusühendustele ja
haridusteenuse osutajatele lubaduse osaleda uutes koolitusprogrammides,
olemasoleva töötajate värbamises või ümberõppes. Vastuseks COVID-19 kontekstis
tehtud hiljutisele üleskutsele on antud üle 70 uue lubaduse17. Tugevdades koalitsiooni
haldustuge, loob komisjon ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab jagada digisisu,
parimaid tavasid ja koolitusvõimalusi, sealhulgas VKEde jaoks.
Oskuste pakt on valdkonnaülene ja avatud kõigile sidusrühmadele. Paktis
keskendutakse esmalt sellistele tööstusökosüsteemidele, mis on praeguses kriisis
kõige rohkem kannatada saanud, ning Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks
määratud esmatähtsatele valdkondadele, mille puhul sellised ambitsioonikad
täiendus- ja ümberõppestrateegiad on taastumise edendamiseks eriti olulised, ja
millele hiljem lisatakse muid ökosüsteeme ja valdkondi.
Tervishoid. COVID-19 pandeemia tuletas meile meelde, kui palju me sõltume
tervishoiutöötajatest, kes peavad omandama oskused ja läbima koolituse nakkuste
leviku tõkestamise, karantiiniprotokollide, kaitsevarustuse kasutamise ja kliinilise
juhtimisega seotud kohustuste alal. Kui tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor
moodustab 10 % kogu ELi tööhõivest, siis prognooside kohaselt kasvab see rohkem
kui 830 000 uue töökoha võrra, mis koos asendusvajadustega tähendab kaheksa
miljoni töökoha loomist järgmise kümne aasta jooksul.18.. Selleks et rahuldada
tervishoiuorganisatsioonide vajadusi võtta edukalt kasutusele uus digitehnoloogia,
näiteks tehisintellekt, mis parandab ravi kvaliteeti ja suurendab liikmesriikide
tervishoiusüsteemide tõhusust, suureneb 2030. aastaks märkimisväärselt nõudlus
põhi- ja kõrgtasemel digioskuste järele19. See kõik annab tunnistust märkimisväärsest
16 COM(2020) 276 final.
17 Lubadused on era- või avaliku sektori organisatsioonide võetud kohustus anda otsene panus Euroopa ees seisva
digioskuste nappuse vähendamisse, näiteks kohustus pakkuda oskustealast koolitust või praktikat või juurdepääsu
digitaalsete oskuste arendamise võimalustele. Küsitlused on kättesaadavad internetis aadressil: https://pledgeviewer.eu/
18 CEDEFOP Skills Panorama, Health professionals and associate professionals.
19 EIT Health and McKinsey, 2020, „Transforming healthcare with AI: The impact on the workforce and
organisations“.
6
oskuste nappusest, mis rahvastiku vananemise ja krooniliste haiguste sagenemise
tõttu aina süveneb. Selle lünga täitmine on väga oluline, et tagada riiklike
sotsiaalhoolekandesüsteemide suur vastupanuvõime ja õiglus kogu ELis.
Ehitus. Sellele sektorile,20 mis koosneb peamiselt väikestest ja mikroettevõtetest, mis
pakuvad kohalikke töökohti (üle 90 % on VKEd21) on COVID-19 pandeemia erilist
mõju avaldanud. Selles 12 miljoni töötajaga sektoris on raske noori ja kvalifitseeritud
töötajaid ligi meelitada22. Keskkonnasäästliku disaini, tehnoloogia ja materjalide
puhul on oskuste nappus eriti märgatav. Kui majandus hakkab taastuma, tuleb
erialasel enesetäiendamisel keskenduda energia- ja ressursitõhususele,
detsentraliseeritud taastuvenergia lahendustele, ringmajandusele ja digilahendustele
ning olemasolevate ehitiste ligipääsetavusnõuetele vastav23 renoveerimine muutub
enesestmõistetavaks. Kvalifitseeritud ehitustöötajate olemasolu on Euroopa rohelise
kokkuleppega ette nähtud renoveerimislaine puhul edu pant.
Autotööstus ja transport. COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud reisipiirangutel on
olnud märkimisväärne mõju lennundus-, raudtee-, mere-, sisevee- ja maanteesektorile
ning see on tugevalt mõjutanud transpordisektorit, mis annab ELis tööd rohkem kui
üheksale miljonile inimesele24. Tõkestamismeetmed häirisid märkimisväärselt ka
autotööstust ja selle ulatuslikku tarneahelat, kusjuures tehaste sulgemine mõjutas
vähemalt 1,1 miljonit töökohta25. Autotööstus, mis annab 7 % ELi SKPst, seisis juba
varem silmitsi suurte struktuurimuutustega ning oli sunnitud investeerima
digilahendustesse, keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse (nt akud26 transpordi
elektrifitseerimiseks ja muud alternatiivkütustega seotud lahendused) ning
suuremasse ühenduvusse ja automatiseerimisse, samuti muutma olemasolevaid
ärimudeleid ja väärtusahelaid. Transport ja eelkõige autotööstus vajavad selget
tegevuskava, et edendada mitmeid uusi oskusi, sealhulgas suurandmete analüüs,
tarkvaraarendus, tehisintellekt, robootika, keemia, elektrooniline inseneriteadus ja
uued pehmed oskused. Vaja oleks soodustada nende oskuste kasutamise
maksimeerimist kogu ökosüsteemis ja tarneahelates, näiteks elektrilaadimistaristu
kasutuselevõtmisel.
Turism. COVID-19 pandeemia tõttu on sektori tegevus vähenenud 80 % ja kui
kiireloomulisi meetmeid ei võeta, on ohus kuus miljonit töökohta27. Vajalikud
oskused ulatuvad veebiturundusest, jäätmete ringlussevõtust ja käitlemisest ning vee-
ja energiateenustest, mis on vajalikud säästlikule turismile üleminekuks, kuni ,
kultuuridevahelise mõistmise ja teabevahetuse ning uute hügieenieeskirjadeni28.
Reisijate kogemuste optimeerimine põhineb digiandmete ja inimteenuse
kombinatsioonil. Olemasolevas kavas29 on juba kindlaks tehtud oskuste nappus ja
uued ametiprofiilid. Nüüd tuleb seda laiendada, sest tehnoloogiline innovatsioon ja
sotsiaalsed suundumused muutuvad kiiremini ja mõned ettevõtted ei suuda sellega
20 OECD, Evaluating the initial impact of COVID-19 containment measures on economic activity, joonis 1.
21 2017. aastal oli 94 % ehitusettevõtetest VKEd, Eurostat [sbs_sc_con_r2].
22 European Builders Construction (Euroopa Ehitajate Ehitus), oskuste veebisait.
23 Direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.
24 Transport in Figures 2019 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/f0f3e1b7-ee2b-11e9-a32c-
01aa75ed71a1.
25 European Automobile Manufacturers Association (ACEA, Euroopa autotootjate ühendus), Employment impact of
COVID-19 on the European auto industry.
26 Akusektoris „vajalike oskuste kava „ALBATTS“ raames on algatatud oskustealase valdkondliku koostöö kava, mis
on oluline mitte ainult autotööstuse, vaid ka kasvava energiasalvestussektori jaoks.
27 COM(2020) 550 final: Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda.
28 C(2020) 3251 COVID-19: ELi juhend turismiteenuste pakkumise järkjärgulise taasalustamise ning majutus- ja
toitlustusasutuste tervise-eeskirjade kohta 2020/C 169/01.
29 https://nexttourismgeneration.eu/
7
sammu pidada. Töötajad peavad olema võimelised töötama eri osakondades, eri
tasanditel ning kasutama eri vahendeid ja rakendusi.
2. TÖÖKS VAJALIKUD OSKUSED: POLIITIKA
KOOSKÕLASTAMINE TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS
Oskuste tegevuskava teine alustala, milleks on töökohtade jaoks vajalikud oskused, on
kogu väärtusahelat hõlmav terviklik lähenemisviis täiendus- ja ümberõppele.
Uue lähenemisviisi alguspunkt on usaldusväärne oskuste prognoosimine, et pakkuda
tööturu jaoks asjakohast koolitust. Lähenemisviis tuleb integreerida riiklikesse oskuste
strateegiatesse ning koolitus- ja haridussüsteemidesse. Samuti peaksid eraldiseisvad
ettevõtted töötama välja sisemised protsessid oskuste nappuse kindlakstegemiseks, et
võtta meetmeid oma töötajate oskuste täiendamiseks.
Käesolevas osas kirjeldatakse töökohtade jaoks vajalikke oskusi käsitleva lähenemisviisi
põhielemente, mille eesmärk on aidata ELi töötajatel rohe- ja digiüleminekut täielikult
ära kasutada.
2.1. Oskuste parem prognoosimine : täiendus- ja ümberõppe alus
Esimene samm selle tagamiseks, et inimesed saaksid omandada oskusi, mida nad
vajavad praegusel või tulevasel töökohal, on ajakohastatud teave vajaminevate
oskuste kohta. Kuid sageli jääb oskuste prognoosimine valikute tegemise seisukohalt
liiga hiljaks. Vaja on kättesaadavat, sihipärast ja ajakohast oskuste prognoosimist. Lisaks
hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise uuringutele ja haldusandmete
ristvõrdlusele on suur potentsiaal tehisintellektil ja suurandmete analüüsil. Tehisintellekti
ja suurandmeid saab kasutada uute ametiprofiilide määratlemiseks eri sektorites, lähtudes
konkreetsetest nõutavatest oskustest.
Et uurida oskusi, mida tööandjad piirkondlikul tasandil nõuavad, on ELi Euroopa
Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) proovinud kasutada suurandmete analüüsi
veebipõhiste töökuulutuste puhul30 ning valdkondlike oskuste koostöökavas on
vaadeldud olulisemates majandussektorites vajaminevaid oskusi. Nende edulugude
põhjal on vaja teha uusi jõupingutusi, et süvendada oskuste prognoosimist, võttes arvesse
nii piirkondlikku kui ka valdkondlikku mõõdet, viia see kokku ja esitada
juurdepääsetaval viisil ka haridus- ja koolitusasutuste ja -organisatsioonide jaoks.
Meede 2 – Oskuste tõhusam prognoosimine
Oskuste tõhusamaks prognoosimiseks ja levitamiseks kavatseb komisjon teha järgmist.
Toetada uut ja süvendatud oskuste prognoosimist, sealhulgas piirkondlikul ja valdkondlikul
tasandil. Tuginedes Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse suurandmete analüüsi
katseprojektile, luuakse alaline veebipõhine vahend, kus avaldatakse reaalajas teavet, mida
kõik huvitatud sidusrühmad saaksid kasutada31. Uuritakse partnerlusi, et kasutada
erasektori tööportaalidest saadud andmeid ja riiklikku oskuste prognoosimist.
Tsentraliseerida ja laialdaselt levitada oskuste prognoosimist oskuste pakti kaudu
30 Cedefop „Skills Ovate“, NUTS 2. tase.
31 Veebipõhine vahend pakub eelkõige piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil üksikasjalikku ja ajakohast oskuste
prognoosi ja annab tööturul valitsevast oskuste nõudlusest reaalajas hetkeülevaate, mida saab korrata väga lühikeste
ajavahemike järel ning mis võimaldab kindlaks teha oskuste vajaduste suundumusi ja uusi tekkivaid vajadusi oskuste
järele.
8
koostoimes Euroopa teadusruumiga.
Edendada sotsiaalpartnerite osalemist tööturu projektides ja koolitusvajaduste
kindlakstegemist, et arendada oskuste prognoosimist.
Innustada avaliku ja erasektori tööturuasutusi kasutama oskuste prognoosimist ning
eelkõige julgustada riiklike tööturuasutuste võrgustikku edendama oskuste nappuse ja
kasvavate töövõimalustega seotud suundumuste varajast kindlakstegemist, sealhulgas
kasutama paremini ära ELi-sisese liikuvuse ja kolmandatest riikidest pärit rände
potentsiaali.
Esitada oskuste prognoosimisel põhinevat teavet, mis on kohandatud üksikisikute
vajadustele seoses Europassiga, mis on ELi platvorm, mille kaudu inimesed saavad juhtida
oma õppimist ja karjääri. See aitab üksikisikuid nende õpingutes, koolituses ja töövalikutes,
samuti nõustajaid ja juhendajaid, muu hulgas riiklikes tööturuasutustes.
2.2. Riiklike oskustestrateegiate edendamine, tööturuasutuste roll ja seaduslik
ränne
Tööks vajalike oskuste omandamiseks on vaja riiklikke oskustestrateegiaid, millesse
on kaasatud kõik sidusrühmad. Riiklikud oskustestrateegiad, mis on välja töötatud ja
ellu viidud kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi raames, aitavad kooskõlastada
jõupingutusi tööhõive-, haridus-, teadus-, tööstus- ja regionaalarengupoliitikas. Neisse
peaks kaasama sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda, haridust, koolitust ja tööturu
sidusrühmi ning nad peaksid tuginema olemasolevatele riiklikele oskuste strateegiatele.
Pidades silmas praegust kriisi ja selle mõju eelkõige noorte töötusele, peavad nii riiklikud
kui ka erasektori tööturuasutused koostöös haridus- ja koolitusasutuste ja -pakkujatega
ning riiklike digioskuste ja töökohtade koalitsioonidega oluliselt panustama riiklikesse
oskustestrateegiatesse. Riiklikel tööturuasutustel võib olla suurem roll inimeste
suunamisel suuremale ja paremale täiendus- ja ümberõppele ning haridus- ja
koolitussüsteemide tööturu vajadustele vastavuse suurendamisel. Riiklike
oskustestrateegiatega kooskõlastatakse riiklik ja piirkondlik poliitika ning investeeringud
ühiselt kokku lepitud peamiste probleemide lahendamiseks. Samuti antakse nendega
liikmesriikidele suunised osalemiseks projektides, mida kaasrahastatakse Euroopa
fondidest.
Muu hulgas võiks selleks, et tagada kaksikülemineku jaoks vajalike oskuste
olemasolu ja leida lahendus demograafilistele probleemidele, kohaldada seadusliku
rände suhtes strateegilisemat lähenemisviisi, et andekaid töötajaid paremini ligi
meelitada ja neid tööl hoida. Liikmesriikidele jääb pädevus otsustada, kui palju
võõrtöötajaid nad vastu võtavad, kuid tugev ELi raamistik võib aidata neil meelitada ligi
võõrtöötajaid, keda EL vajab, ning tagada, et tööjõuränne toob kasu kõigile. Seadusliku
rände suunamine piirkondadesse ja ametitesse, kus valitseb oskuste nappus, eeldab
ühtlustatud menetlusi ja selgeid protseduure. Tuleb teha rohkem, et parandada ühelt poolt
seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks ja teiselt poolt kolmandate riikide kodanike
pädevuste tunnustamist ELi tööturul. Seda tuleks teha partnerluses kolmandate riikidega,
et edendada oskustesse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu nii arengut kui ka
liikuvust. Sama oluline on kasutada strateegilisemalt ELis juba elavate kolmandatest
riikidest pärit rändajate potentsiaali ja oskusi. Vaatamata nende üha paranevale
haridustasemele seisavad nad endiselt silmitsi keskmiselt madalama
kvalifikatsioonitasemega, mis takistab pikaajalist tööturule kaasamist.
Meede 3 – ELi toetus strateegilistele riiklikele oskuste täiendamise meetmetele
9
Komisjon toetab kõiki liikmesriike terviklike, kogu valitsemissektorit hõlmavate riiklike
oskuste strateegiate ettevalmistamisel. See tugineb tööle, mida 11 liikmesriigis on OECD
osalusel juba tehtud, ning muudele olemasolevatele oskusi käsitlevatele strateegiatele
liikmesriikide tasandil. Komisjon toetab vajaduse korral strateegiate koostamist või
läbivaatamist ning aitab jälgida nende rakendamisel tehtud edusamme. Komisjon julgustab
lõhkuma soolisi ja muid diskrimineerivaid stereotüüpe. Erilist tähelepanu pöörab ta
valdkonnaülestele ja ettevõtlusalastele oskustele ning rohe- ja digiüleminekuga kaasnevatele
oskustele, näiteks teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna uuringute
kaudu pakutavad oskused.
Komisjon ühendab jõud Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga, et töötada välja
vastastikused õppeüritused tööturul vajalike oskuste esiletoomiseks, eelkõige töötute ja
lühendatud tööajaga töötajate jaoks. Oma tegevuses keskendub komisjon veelgi enam sellele, et
tõhustada nõustamisteenuste osutamist ka tööhõives osalevatele inimestele, eelkõige
haavatavatele inimrühmadele, ning üle saada oskuste, eelkõige digioskuste nappusest. Lisaks
uuritakse piiriülese koostöö võimaluste täielikku ärakasutamist.
Tulevase rände- ja varjupaigapakti kaudu püüab komisjon parandada seaduslikke võimalusi ELi
sisenemiseks, sealhulgas alustab ta uuesti läbirääkimisi nn sinise kaardi direktiivi üle, et
meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Paktiga nähakse ette ka seaduslike
rändevõimaluste usaldusväärne pakkumine, mis oleks osa uuest talendipartnerlustest
kolmandate riikidega, samuti uuritakse uusi seaduslikke rändevahendeid.
Kuna ühes liikmesriigis on väheste oskustega täiskasvanute osakaal väga suur, on selle riigi
oskuste strateegia heitnud valgust vajadusele edendada täiskasvanuhariduse kultuuri ning
suurendada osalust ja sidusust. Selle tulemusena on hotelli- ja turismisektoris töötav Peter
saanud juurdepääsu uuele täiskasvanute kutseõppeprogrammile oma kodupiirkonnas.
Programmis pannakse veelgi rohkem rõhku digioskustele ja valdkonnaülestele oskustele, mida
turismisektori töötajad üha enam vajavad.
2.3. Kutsehariduse ja -õppe muutmine tulevikukindlaks
Haridust ja koolitust pakkuvad organisatsioonid peavad pakkuma asjakohaseid
oskusi kogu elukestva õppe vältel. Alates Euroopa koostöö esimestest päevadest on
kutseharidus ja -õpe olnud ELi projekti keskmes ning samal ajal on sellest saanud ka
laiema Euroopa haridus- ja koolitusalase koostööraamistiku ja Euroopa haridusruumi
osa. Tänapäeval on umbes pooled ELi noortest kutsehariduse ja -õppe asutuste
õppurid, kes õpivad üha kõrgemal tasemel32. Euroopa vajab paindlikke,
vastupanuvõimelisi ja tulevikukindlaid kutsehariduse ja -õppe süsteeme, mis võivad
aidata noortel siseneda muutuvale tööturule ja tagada täiskasvanutele juurdepääsu
kutseõppeprogrammidele, mis on kohandatud rohelisele ja digitaalsele
kaksiküleminekule.
Meede 4 – ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse jätkusuutlikku
konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ning vastupanuvõimet toetavat kutseharidust ja -
õpet
Komisjon võtab täna vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse
jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavat kutseharidust
ja -õpet. Algatus hõlmab järgmist.
32 Kutsehariduse ja -õppe programmid hõlmavad eri haridus- ja koolitustasemeid. Absoluutarvudes on suurim arv
kutseharidus- ja -õppeasutuste õppureid (8,5 miljonit) osalenud keskhariduse programmides. See on võrreldav 1,5
miljoni õppuriga keskharidusjärgses, 1,2 miljoni õppuriga kolmanda taseme hariduse lühitsüklis, 1,2 miljoni õppuriga
bakalaureuseõppes ja 0,7 miljoni õppuriga kutseõppe-/rakenduskõrghariduse magistriõppes. Allikas: Unesco-Oecd-
Eurostati (UOE) ühine andmekogum hariduse ja koolituse kohta.
10
Esitatakse ELi ajakohastatud poliitiline visioon kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, et anda
noortele ja täiskasvanutele tööturul edu saavutamiseks vajalikud oskused ning toetada rohe-
ja digiüleminekut, sealhulgas valdkonnaüleseid oskusi, tagada kaasatus ja võrdsed
võimalused ning seada Euroopa kutseharidus ja -õpe oskuste arendamise puhul
ülemaailmseks võrdlusaluseks.
Tutvustatakse selle visiooni rakendamise põhimõtteid, keskendudes sellele, et olla rohkem
avatud teistele haridussektoritele, suurendada õpirännet ja teha tihedamat koostööd
tööandjatega. Samuti edendatakse sellega kutseharidust ja -õpet, mis peaks olema
atraktiivne valik nii naistele kui ka meestele, ning püütakse rohkem kaasata haavatavaid
rühmi.
Algatuses seatakse eesmärgid, kuidas kutsehariduse ja -õppe süsteemide abil parandada
töölõppimise kättesaadavust, liikuvusvõimalusi ning kutsekooli lõpetanute töölesobivust.
Tuuakse esile mitu meedet, mida rakendada ELi tasandil, et toetada kutsehariduse ja -õppe
reformi, eelkõige suurendada kutseharidus- ja -õppeasutuste (sealhulgas kutseharidus- ja -
õppe valdkonna õpetajad), õpipoisiõppe ja kutsehariduse tipptaseme keskuste
digivalmidust. Need meetmed on omakorda seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate
ja/või piirkondlike innovatsiooni- ja majanduskasvu strateegiatega. 33
Mis on kutsehariduse tipptaseme keskus?
Olemas on mitu eri liiki kutsehariduse tipptaseme keskusi. Olenemata sellest mitmekesisusest
on võimalik liigitada kutsehariduse tipptaseme keskused üldjoontes kaheks: 1. keskused, mis on
eesmärgipäraselt loodud või rajatud üksused osana riiklikust/piirkondlikust kutsehariduse
tipptaseme korrast, ja 2. piirkonna, allpiirkonna või sektori tasandil toimivad eraldiseisvad
keskused, kus pakutakse kutseharidust ja -õpet.34. Need keskused toetavad ettevõtlusalgatusi
ning toimivad ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks teadmiste- ja innovatsioonikeskustena.
Väljapakutud soovituse eesmärk on toetada vähemalt 50 kutsehariduse tipptaseme keskust, 35
mis oleksid maailmatasemel võrdluspunktid nii noorte esmaseks koolitamiseks kui ka
täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks36.
Koos teiste riikide partneritega loob kultuuri- ja loomesektoris tegutsev kutseharidus- ja -
õppekeskus, mida rahastatakse programmist „Erasmus“, võrgustiku, milles osalevad teadmiste
loojad (teadusuuringute ning kutsehariduse ja -õppe pakkujad) ning ettevõtjad. Võrgustikuga
luuakse innovatsioonikeskused, et toetada valdkondlikke VKEsid, kvalifitseeritud spetsialiste
ning kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppijaid. Võrgustik töötab välja ja käivitab
koolitusprogrammi, milles keskendutakse ettevõtlusele, probleemide lahendamisele, kriitilisele
mõtlemisele ning protsessi- või tooteinnovatsioonile, samuti kutsehariduse ja -õppe valdkonna
õppurite ettevõtlusinkubaatoritele ning kultuuri- ja loomemajanduse töötajatele ja koolitajatele.
2.4. Euroopa ülikoolide algatuse ja teadlaste täiendusõppe rakendamine
Kõrgharidus on peamine vahend, millega anda tulevikus üliõpilastele vajalikke
oskusi. Ülikoolid loovad uusi teadmisi ja oskusi, mis aitavad ühiskonnal olla suurte
probleemide lahendamisel innovaatiline. Ühtlasi aitavad nad muuta aktiivsemaks need
inimesed, kellel on nende tööalaseks, sotsiaalseks ja isiklikuks arenguks vajalikud
kõrgetasemelised oskused. Kiiresti muutuv tööturg ja ühiskondlikud üleminekud
nõuavad kolmanda taseme haridusasutuste ümberkujundamist, viies need
33 Selleks et toetada kutsehariduse ja -õppe tipptaset ning rahvusvahelistumist, määratleksid Euroopa peamised
kutseprofiilid teatava osa ühisest koolitussisust Euroopa tasandil. Profiilid, mis on osa Europassi platvormist ja mida
võimaluse korral täiendatakse kutsealaste digiõppevahenditega, võivad märkimisväärselt hõlbustada õppijate ja
töötajate liikuvust, kvalifikatsioonide automaatset tunnustamist ning ühiste kutseharidus- ja -õppe õppekavade,
kvalifikatsioonide ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamist.
34 Euroopa Komisjoni uuring „Kutsehariduse tipptaseme keskuste ülevaate koostamine“:
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=et&pubId=8250&furtherPubs=yes
35 See kaugeleulatuv eesmärk põhineb komisjoni ettepanekul järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.
36 See meede kooskõlastatakse Euroopa teadusruumiga.
11
majanduskeskkonnaga vastavusse, et tagada koolilõpetajatele tööturul nõutav haridus ja
oskused, eriti need, mida on vaja kaksiküleminekuks.
Teadlased on teaduse ja innovatsiooni esirinnas ning vajavad seetõttu konkreetseid
oskusi. Rohkem tuleb ära teha selleks, et välja selgitada nii need oskused kui ka
põhioskused, mida teadlased vajavad edukaks karjääriks teadusvaldkonnas ja väljaspool
seda, samuti tuleb pingutada, et edendada teadlaste liikuvust kogu Euroopas.
Meede 5 – Euroopa ülikoolide algatuse ja teadlaste täiendusõppe rakendamine
Euroopa ülikoolide käivitamiseks teeb komisjon tihedas koostöös sidusrühmade ja
liikmesriikidega järgmist.
Võtab kohustuse viia programmi „Erasmus“ (2021–2027) ja programmi „Euroopa
horisont“ raames täielikult ellu Euroopa ülikoolide algatuse, sealhulgas kõrvaldades
takistused kõrgharidusasutuste vahel toimuva tõhusa ja sügavama riikidevahelise koostöö
ees ning süvendades koostööd ettevõtjatega, eelkõige kaksikülemineku edendamiseks.
Euroopa ülikoolid kehtestavad standardid kõrgharidusasutuste ümberkujundamiseks kogu
Euroopa haridusruumis ja Euroopa teadusruumis, muutes reaalsuseks ka elukestva õppe ja
talentide ringluse.
Uurib võimalusi, mis tulenevad nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtmest, et aidata
kõrvaldada takistusi, mis takistavad tõhusat riikidevahelist koostööd kõrgharidusasutuste
vahel, tuginedes programmide „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“ raames korraldatud
katseprojektide käigus saadud kogemustele. Komisjon teeb kindlaks liikmesriikide
tegevuse toetamise valdkonnad, uurib Euroopa kraadiga seotud konkreetset lähenemisviisi
ning Euroopa ülikoolide põhikirja t (piiriüleste õigusküsimuste lahendamiseks) ja Euroopa
tunnustamise ning kvaliteeditagamise süsteemiteostatavust.
Teeb koostööd Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT) ja muude Euroopa
teadusruumiga seotud algatustega, et viia kokku ettevõtluse, hariduse ja teadusuuringute
valdkonna juhtivad organisatsioonid, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu,
et arendada innovaatilist õpetamist ja õppimist, koolitada uue põlvkonna innovaatoreid ning
toetada kõrgharidusasutuste muutumist ettevõtlusmeelsamateks organisatsioonideks.
Viib kokku akadeemilised ringkonnad ja tööstussektori, katsetades uut, põhimõttel
"talendid tellimisel" rajanevat teadmistevahetust „Talents-On-Demand“, et rahuldada
ettevõtete teadusuuringute- ja innovatsioonivajadusi, täiendades ülikoolide ja ettevõtjate
koostööd.
Teadlaste oskuste täiendamiseks teeb komisjon tihedas koostöös sidusrühmade ja
liikmesriikidega järgmist:
töötab teadlaste jaoks välja Euroopa pädevusraamistiku ja toetab teadlaste põhioskuste
arendamist;
määrab kindlaks teadlaste oskuste taksonoomia, mis võimaldab ajude ringlust statistiliselt
jälgida ning leppida liikmesriikidega kokku näitajates, mis võimaldavad seiret ja statistilist
analüüsi;
töötab teadlaste jaoks välja avatud teadus- ja teadusjuhtimise õppekavad.
2.5. Oskused, mis kaasnevad rohe- ja digiüleminekuga töökohtadel ja mujal
Tulevastel töökohtadel on tarvis kaksikülemineku jaoks vajalikke oskusi.
Roheüleminek eeldab investeeringuid inimeste oskustesse, et suurendada nende
spetsialistide arvu, kes loovad ja valdavad keskkonnahoidlikku tehnoloogiat, sealhulgas
digitehnoloogiat, töötavad välja keskkonnahoidlikke tooteid, teenuseid ja ärimudeleid,
loovad uuenduslikke looduspõhiseid lahendusi ning aitavad vähendada tegevuse
12
ökoloogilist jalajälge37. Lisaks saab Euroopast kliimaneutraalne maailmajagu, kus on
ressursitõhus ühiskond ja ringmajandus, üksnes juhul, kui seal on teadlik elanikkond ja
töötajad, kes mõistavad, kuidas mõelda ja tegutseda keskkonnateadlikult.
Ühtlasi nõuab inimkeskne digiüleminek digioskuste järkjärgulist muutmist. Juba praegu
vajavad Euroopa mehed ja naised digioskusi nii elus kui ka tööl. Mõne ameti puhul on
rohkem kui 90 % töökohtade puhul vaja konkreetset liiki digioskusi38. Pandeemia ja selle
tagajärjed meie elule ja majandusele on toonud esile digipöörde tähtsuse ELi majanduse
ja ühiskonna kõigis valdkondades. Tõkestamismeetmete rakendamise ajal alustas
peaaegu neli töötajat kümnest kaugtöö tegemist39. Lisaks loodi aastatel 2005–2016
digimahukates sektorites 40 % uutest töökohtadest40. Vaatamata sellele ei ole võimalik
rahuldada kiiresti kasvavat nõudlust digiekspertide järele. Näiteks küberturvalisuse
valdkonnas on puudu 291 000 spetsialisti41.
Peale selle eeldab digitehnoloogiate kasutuselevõtt majandussektorites, sealhulgas
tehnikavälistes sektorites, rohkem digioskustega töötajaid kõigil oskuste tasemetel ja igas
vanuses. COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevad tõkestamismeetmed oli selge
meeldetuletus, et Euroopa töötajad – ja laiemalt kogu elanikkond – peab kiiresti oma
digioskuste taset tõstma42. See oli eriti nähtav haridussektoris, nii õpilaste, õpetajate kui
ka koolitajate puhul.
Meede 6 – Kaksikülemineku toetamiseks vajalikud oskused
Selleks et toetada roheüleminekuks vajalike oskuste omandamist, teeb komisjon järgmist:
määrab roheülemineku jaoks kindlaks oskuste taksonoomia, mis võimaldab kutsealade
keskkonnahoidlikumaks muutumist statistiliselt jälgida;
lepib liikmesriikidega kokku näitajates, mis võimaldavad keskkonnasäästlike oskuste
arengut jälgida ja statistiliselt analüüsida;
töötab kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, puhtale energiale ülemineku ja kestliku
arenguga seotud hariduse vallas välja Euroopa pädevusraamistiku, milles määratakse
kindlaks rohepädevuse erinevad tasemed;
toetab tööturu tarbeks roheliste põhioskuste kogumi väljatöötamist, et juhtida
koolitustegevust kõigis majandussektorites ning luua kliima-, keskkonna- ja terviseteadlike
spetsialistide ning roheettevõtjate põlvkond;
aitab integreerida keskkonna- ja kliimakaalutlused kooli, kõrgharidusse, kutseharidusse ja -
õppesse ning kutsealasesse koolitusse.
Selleks et toetada digioskuste tagamist kõikidele elanikele, teeb komisjon eelkõige järgmist:
ajakohastab digiõppe tegevuskava ning esitab visiooni digikirjaoskuse, -oskuste ja -
suutlikkuse parandamiseks kõikidel haridus- ja koolitustasemetel ning kõikidel digioskuste
tasemetel (alates põhioskustest ja lõpetades kõrgtasemel oskustega). Tegevuskava põhineb
COVID-19 kriisist saadud kogemustel sellistes valdkondades nagu e-õpe ning selle
eesmärk on toetada tugevate digipädevuste ja korralduslike võimete arendamist haridus- ja
koolitussüsteemides (sh kaugõppe puhul), kasutades samal ajal täiel määral ära
37 ELi biomajanduse strateegia rakendamine on hea näide selles suunas liikumisest, sest selle raames võetakse
meetmeid, mis võimaldavad arendada oskusi ning luua sünergiat hariduse ja elukestva õppe vahel.
38 ICT for work: Digital Skills in the Workplace. Ecorysi ja Taani tehnoloogiainstituudi poolt Euroopa Komisjoni jaoks
tehtud uuring, 2017.
39 Eurofound, Living, working and Covid-19, aprill 2020.
40 OECD (2019), Going Digital: Shaping Policies, Improving Lives, OECD Publishing, Paris. Vt. OECD Employment
Outlook 2019: The Future of Work, box 2.1.
41 ENISA, Cybersecurity skills development in the EU, märts 2020.
42 Komisjoni digimajanduse ja -ühiskonna indeksi abil (DESI) jälgitakse igal aastal põhi- ja kõrgema taseme
digioskuste taset igas liikmesriigis ja ELis.
13
kujunemisjärgus tehnoloogiasuundumuste, andmete, sisu, vahendite ja platvormide
potentsiaali, et muuta haridus ja koolitus digiajastuga kokkusobivaks;
rakendab digitaalse Euroopa programmi, mille eesmärk on suurendada ELi strateegilist
digisuutlikkust, suurendades investeeringuid superarvutitesse, tehisintellekti,
küberturvalisusesse ja kõrgtasemel digioskuste arendamisse;
toetab VKEdele ette nähtud digitaalseid kriisikursusi ja nn digivabatahtlike programmi, et
olemasolev tööjõud saaks täiendada oma oskusi digivaldkonnas, nagu on ELi VKEde
strateegiaga on juba ette nähtud. Komisjon toetab ka VKEde vahendajaid, näiteks klastreid,
Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskust, ja viib nad
omavahel kokku, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi, sealhulgas oskusi
kestlikkuse valdkonnas;
toetab ELi IKT-algkoolitusi (Jump-Start), et pakkuda lühiajalist intensiivõpet IKT-oskuste
puudumisest põhjustatud probleemide lahendamiseks, pöörates tähelepanu sooliselt
tasakaalustatud osalemisele.
Anna on väikese logistikaettevõtte juht. Pärast IKT-algkoolitusel (Jump-Start) osalemist on
Anna ja tema meeskond omandanud uued oskused, mida on vaja kliimasõbralike tarneteede
kavandamiseks ja kasutuselevõtuks.
Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga seotud oskused (STEM-
oskused) on kaksikülemineku soodustamiseks äärmiselt olulised. Kiire tehnoloogilise
innovatsiooni tingimustes vajavad ettevõtted inimesi, kellel on kõrgtasemel oskused
STEM-erialadel. Selliseid oskusi on vaja uute tehnoloogiate kasutamiseks ning
kõrgtasemel STEM-oskused on ülimalt olulised ka innovatsiooni edendamiseks sellistes
IKT tipptaseme valdkondades nagu tehisintellekt või küberturvalisus. Siiski on viiest
Euroopa noorest ainult üks omandanud mõnel STEM-erialal kolmanda taseme hariduse
ning STEM-erialade lõpetajaid on igal aastal alla kahe miljoni43. Üks võimalus selle
näitaja suurendamiseks on tutvustada STEM-valdkonna pakutavaid võimalusi eelkõige
noorte naiste hulgas. Praegu on STEM-erialade lõpetajate hulgas mehi kaks korda
rohkem kui naisi, ehkki liikmesriikide lõikes võivad need näitajad oluliselt erineda44.
STEM-valdkonna eriala eelistamine muudele kõrgkooliprogrammidele sõltub sageli
keskkooli õpitulemustest,45 kuid asjaolu, et tüdrukute digikirjaoskus on poiste omast
parem,46 osutab sellele, et oma rolli mängivad ka üldised sotsiaalsed arusaamad ja
hoiakud47. Noortele õppijatele, eelkõige tüdrukutele tuleks paremini selgitada STEM-
eriala valimisega kaasnevaid võimalusi.
Paljud Euroopa elanikud soovivad hakata ettevõtjaks ja muu hulgas võib märgata üha
kasvavat huvi sotsiaalse ettevõtluse vastu. Mõlemad suundumused aitavad luua töökohti
ning edendavad konkurentsi, tootlikkuse ja innovatsiooni suurendamise kaudu
majanduskasvu. Nende soovide elluviimiseks on vaja olulist muutust, et pöörata rohkem
tähelepanu ettevõtlusoskuste arendamisele. Karjäärinõustamissüsteemid ja -tavad peaksid
täiel määral hõlmama ka ettevõtlusmõõdet. Ka teadlikkuse suurendamine sotsiaalsest
ettevõtlusest ja muudest sotsiaalmajanduse ärimudelitest aitab ettevõtlust atraktiivsemaks
ja huvipakkuvamaks muuta. Sotsiaalmajandus, mis on näiteks ringmajandusega seotud
töökohtade loomisel teerajaja rollis, aitab edendada ka sotsiaalset kaasatust ja
roheüleminekut.
43 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Tertiary_education_statistics#Graduates
44 Eurostati andmed STEM-erialal kolmanda taseme hariduse omandanute kohta [educ_uoe_grad04].
45 OECD, Why don’t more girls choose STEM careers
46 2018 International Computer and Information Literacy Study – ICILS („2018. aasta rahvusvaheline digikirjaoskuse
ja infopädevuse uuring“).
47 Euroopa Komisjon, 2016, Kas EL vajab rohkem STEM-eriala lõpetanuid?, punkt 3.3.1.
14
Lisaks tehnilistele oskustele on tööturul üha enam vaja valdkonnaüleseid oskusi,
nagu koostöö, kriitiline mõtlemine ja probleemide loominguline lahendamine.
Robotite ja algoritmide üha kasvav mõju meie tööturgudel suurendab veelgi vajadust
vaid inimesele omaste oskuste järele, näiteks empaatiavõime ja keerukas keskkonnas
muutustega kohanemine. Need oskused on eriti olulised ka hõbedase majanduse ja
hooldussektori puhul, mille tähtsus demograafiliste muutuste tõttu üha kasvab, ning
nende järele on tööturul suur nõudlus. Ehkki teatavat rolli mängivad ka koolid,
omandatakse inimoskused sageli väljaspool formaalõppe raamistikku, nii töö kui ka
igapäevaelu käigus. Neid oskusi võib olla raske kindlaks määrata, tunnustada ja neist
teada anda. Seepärast tuleks valdkonnaüleste oskustega seotud ELi meetme järgmises
etapis inimoskustele rohkem tähelepanu pöörata.
Meede 7 – STEM-eriala lõpetanute arvu suurendamine ning ettevõtlus- ja
valdkonnaüleste oskuste edendamine
Selleks et anda oma panus STEM-eriala lõpetanute arvu nõuetekohasesse suurendamisse, teeb
komisjon järgmist:
muudab STEM-valdkonna õpingud ja karjääri atraktiivsemaks, võttes sihipäraseid
meetmeid tütarlaste ja naiste kaasamiseks ning julgustades kasutama koolides,
kutseharidus- ja -õppeasutustes ning kõrgkoolides valdkonnaülest ja uuenduslikku
õpetamis- ja õpikäsitust;
tutvustab osana Euroopa haridusruumi käsitlevast teatisest õpetajatele suunatud meetmeid,
mis aitavad vähendada ELi riikides ja piirkondades STEM-valdkonna õpetajate nappust;
edendab teadusharidust teadus- ja innovatsioonimeetmetes, näiteks võtmepädevuste ja
hindamisraamistiku väljatöötamise kaudu; levitab teadusharidust käsitlevate
teadusuuringute tulemusi koostöös Euroopa koolide võrgustikuga ning kasutab sotsiaalseid
võimalusi pakkuvaid portaale, mis ühendavad Euroopa eri riikide koole, eelkõige neid,
millel on avatud kooli mudeli kasutamise kogemus;
tõhustab ettevõtjatega koostööd tehes integreeritud raamistikku ja õppimise järjepidevust
muu hulgas kesk- ja kõrgharidussüsteemide, hariduse ja ettevõtluse vahel ning jätkab
avatud koolihariduse ja teadusuuringutel põhinevate meetodite, võistluste ja
harrastusteaduse edendamist.
Ettevõtlusoskuste edendamiseks käivitab komisjon ettevõtlusoskusi käsitleva Euroopa meetme,
mis keskendub ettevõtlusmeelse ja vastupanuvõimelisema tööjõu arendamisele. Meede hõlmab
järgmist:
ühendatakse olemasolevad võrgustikud, mille kaudu pakutakse ettevõtjaks saada soovijaile
Euroopa ettevõtlustoetust, ning pakutakse rahastamist, pöörates eelkõige tähelepanu
noortele naisettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalustele digi- ja
rohemajanduses; siia juurde kuulub ka ettevõtlusoskusi ja koostöövõimalusi käsitlevaid
veebiressursse sisaldav teadmiste platvorm48;
rahastamisprogrammidega toetatakse ettevõtlusoskuste arendamist ning ettevõtjate Euroopa
liikuvuse ja Euroopa ettevõtluspädevuse raamistiku „EntreComp“ süstemaatilist
kasutamist;
edendatakse ettevõtlusoskusi kõigil haridus- ja koolitustasanditel alates põhi- ja keskkoolist
kuni kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduseni, et anda õpilastele teadmisi ja
motivatsiooni ettevõtlusaktiivsuse soodustamiseks.
Selle meetmega täiendatakse komisjoni tulevast sotsiaalmajanduse tegevuskava, millega muu
hulgas edendatakse sotsiaalmajanduse pakutavaid ettevõtlusvõimalusi, nagu kohalike
kogukondade abistamine, kohalike rohelepete sõlmimine ja haavatavate rühmade aktiveerimine.
48 Soolise võrdõiguslikkuse strateegias juhitakse tähelepanu naiste ettevõtluse toetamisele ELi ühtekuuluvuspoliitika
raames.
15
Valdkonnaüleste oskuste edendamiseks teeb komisjon järgmist:
loob strateegilise raamistiku valdkonnaüleste oskuste tunnustamiseks, et toetada Euroopa
valideerimisspetsialiste;
töötab välja vahendid, et toetada valdkonnaüleste oskuste valideerimist tööandjate ja
tööturuasutuste poolt. See hõlmab asjakohaste ELi-üleste veebikursuste ja
valideerimisspetsialistidele välja antavate asjakohaste mikrokvalifikatsioonitunnistusega
tutvumist ning selliste valideerimist alustavate organisatsioonide võrgustiku loomist, kes
saavad jagada parimaid tavasid.
Iga-aastane Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) on üks Euroopa tähtsamaid
üritusi noorte andekate teadlaste tutvustamiseks. Selle raames kuulutatakse välja riiklikud
teaduskonkursid (noortele vanuses 14–20 aastat), mille võitjad kutsutakse võistlema teiste
Euroopa noortega.
COVID-19 pandeemia ja sellega seotud tõkestamismeetmed on näidanud, kui
olulised on eluks vajalikud oskused ning meie võime kohaneda, muutustega toime tulla
ja üksteise eest kogukonnana hoolt kanda. Sellises olukorras mängivad olulist rolli
vastupanuvõime, meediapädevus, kodanikupädevus, finants-, keskkonna- ja tervisealane
kirjaoskus. Avatud demokraatliku ühiskonna aluseks on aktiivsed kodanikud, kes
oskavad eri allikatest teavet leida, tunda ära väärinfo, teha teadlikke otsuseid, jääda
vastupanuvõimeliseks ja tegutseda vastutustundlikult.
Viimase kümne aasta jooksul on üleeuroopalist koostööd selles valdkonnas hõlbustanud
täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava. Kuid veel on palju teha, et toetada inimesi
eespool nimetatud oskuste omandamisel ning tugevdada täiskasvanute oskuste
täiendamise meetmeid,49 seda eelkõige madalama tasemega oskuste ja kvalifikatsiooniga
inimeste puhul. Siinkohal ei peeta silmas ainult tööks vajalikke oskusi, vaid ka
vabatahtlikutööd ja eakaid inimesi, kes samuti vajavad uusi oskusi.
Meede 8 – Eluks vajalikud oskused
Komisjon töötab koostöös liikmesriikidega välja täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava
uued prioriteedid, et täiendada uuendatud Euroopa koostööraamistikku hariduse ja koolituse
valdkonnas ning toetada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Tegevuskava eesmärk
on luua kõikehõlmavad, kvaliteetsed ja kaasavad täiskasvanuhariduse süsteemid, mis on
kättesaadavad kõigile, sealhulgas eakatele ja eelkõige neile, kes kõige rohkem vajavad
juurdepääsu haridusele, sealhulgas kaug- ja e-õppe kaudu. Tegevuskavas seatakse prioriteediks
mitteformaalne elukestev õpe ning põlvkonna- ja kultuuridevaheline ning kogukondlik õpe.
Kohalikke õppekeskusi, raamatukogusid ning laiemat kogukonda ja kodanikuühiskonda
toetatakse koostöö tegemisel, et täiskasvanuid motiveerida ja võimaldada neil õppida, toetades
seeläbi nende võimet kriisile vastu panna.
74-aastane Krzysztof osales kohaliku raamatukogu digioskuste kursusel. Talle õpetati, kuidas
registreeruda arsti vastuvõtule ja osta internetist rongipiletit. Nüüd on tema uus kirg kohaliku
kogukonna küsimustega tegelev jututuba, kus ta korraldab haljasalade laiendamise kampaaniat.
49 ELT C 484/01, 24.12.2016
16
3. SELLISTE VAHENDITE VÄLJATÖÖTAMINE, MIS VÕIMALDAVAD
INIMESTEL ARENDADA OSKUSI KOGU ELU JOOKSUL
Oskuste tegevuskava kolmandas osas töötatakse välja vajalikud vahendid, et anda
kõigile, nii töötajatele, töötutele kui ka mitteaktiivsetele võimalus arendada oskusi kogu
elu jooksul. Oskused võivad aidata inimesel kujundada oma karjääri ja korraldada
edukalt töökohavahetust. Ainult siis, kui loome tõelise elukestva õppe kultuuri, saame
tagada konkurentsivõimelise majanduse ja sidusa ühiskonna ning tagada õiguse
kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, nagu on sätestatud
Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes.
3.1.Igaühele antakse võimalus õppetegevuses osaleda: individuaalsed õppekontod
Koolituseks vajaliku aja puudumine, koolituskulud ning ebapiisavad teadmised
koolitusvajaduse ja -võimaluste kohta on oskuste täiendamisel ja ümberõppel
olulised takistused50. Otsesed stiimulid koolituseks, näiteks individuaalsed õppekontod,
võivad muuta elukestva õppe tegelikkuseks. Nende kaudu pakutakse rahalisi vahendeid,
et kohaneda vajalike oskuste pideva muutumisega töökohal või vahetada elukutset või
tegevusvaldkonda, sealhulgas kolida teise liikmesriiki. Individuaalse õppekonto abil
peaks olema võimalik tagada, et koolitusõigused on ülekantavad ühest töökohast teise
liikumisel (või pärast töökoha kaotamist ja töötu olemist uuele töökohale asumisel) ning
nende kasutuselevõtu käigus saaks oluliselt parandada juhendamis- ja
valideerimissüsteemide ning koolituspakkumiste kvaliteeti ja läbipaistvust.
Seal, kus individuaalseid õppekontosid juba kasutatakse, on nende rahastamine riigiti
erinev vastavalt riigi tasandil tehtud strateegilistele valikutele. Näiteks Prantsusmaal on
peamiseks rahastamisallikaks tööandjale kehtestatud maksud, Madalmaad aga
kavatsevad kasutada riiklikku rahastamist. Komisjon kavatseb õppekontosid analüüsides
käsitleda ka seda olulist elementi, võttes eelkõige arvesse VKEde vajadusi.
Lisaks peaks individuaalsete õppekontode abil olema võimalik tagada, et
majanduslanguse ajal oleksid koolituste korraldamiseks olemas piisavad rahalised
vahendid. Individuaalsed õppekontod võimaldavad inimestel koguda pikema aja jooksul
koolitusõigusi, et kasutada neid majandustegevuse vähenemise korral, näiteks juhul, kui
inimene töötab lühendatud tööajaga, mis jätab rohkem aega koolitustel osalemiseks. Nii
saavad töötajad ka sunnitud tegevusetuse ajal oma oskuste väärtust säilitada ja omandada
edukaks töökohavahetuseks vajalikke oskusi.
Meede 9 – Individuaalsete õppekontode algatus
Komisjon hindab, kuidas tõenäoline individuaalsete õppekontodega seotud Euroopa algatus
aitab kõrvaldada lüngad, mis takistavad tööealiste täiskasvanute juurdepääsu koolitustele, ja
loob neile võimalused tulla edukalt toime üleminekutega tööturul.
Komisjon hindab ka seda, millised tugiteenused ja muud tegurid võiksid individuaalseid
õppekontosid toetada. See võiks hõlmata suuniseid koolitusvõimaluste kvaliteedi, valideerimise
ja läbipaistvuse kohta, samuti haridus- või koolituspuhkust käsitlevaid sätteid. Oma töös peab
komisjon ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja kõigi asjaomaste
sidusrühmadega.
50 Põhineb ELi täiskasvanuhariduse uuringu andmetel.
17
3.2. Õpiväljundite väärtustamine: mikrokvalifikatsioonitunnistused
See, et töötajatele antakse võimalus kogu elu jooksul oma oskusi täiendada ja
ümber õppida, tähendab ka, et kõiki õpikogemusi tuleb nõuetekohaselt väärtustada.
Töötajad osalevad üha enam lühiajalistel ja kohandatud koolitustel ning seda tuleks
arvesse võtta. Selliseid kursusi võivad pakkuda erinevad haridus- ja koolitusasutused (nt
kõrgharidusasutused, kutsehariduse ja -õppe pakkujad, teadusasutused, tööstussektor,
sotsiaalpartnerid, kaubandus-, tööstus- või käsitöökojad ja kodanikuühiskonna
organisatsioonid).
Mikrokvalifikatsioonitunnistuste51 eesmärk on selliste lühiajaliste ja sageli
digivaldkonnaga seotud kursuste tulemusi arvesse võtta ning need registreerida.
Kõnealused tunnistused võivad hõlbustada liikumist eri haridusteede/-süsteemide vahel
ning suurendada paindlikkust. Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitavad õppimist
paremini isiklikele vajadustele kohandada, edendada uuenduslikumaid ja kaasavamaid
lähenemisviise ning hõlbustada juurdepääsu tööturule ja töökohavahetustele. Need
võivad hõlbustada ka edasist õppimist, kuna mikrokvalifikatsioonitunnistusi saab
kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks kumuleerida, seega võivad inimesed koguda
õpitulemusi pikema aja jooksul eri õppeasutustes, valdkondades ja riikides ning e-õppe
kavade kaudu ka internetis. Siiani ei ole aga kehtestatud Euroopa standardeid, mis
toetaksid mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu
kogu ELis.
Meede 10 – Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele
Komisjon teeb ettepaneku uue algatuse kohta, et kehtestada Euroopa standardid, mis toetaksid
mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu kogu ELis.
Komisjon teeb eelkõige järgmist:
töötab koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud haridus-
ja koolitusasutused, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad ning tööandjad) välja Euroopa
standardid kvaliteedi ja läbipaistvuse miinimumnõuete kohta. See suurendab
mikrokvalifikatsioonitunnistuste usaldusväärsust ning hõlbustab nende ülekantavust ja
tunnustamist kogu ELis;
uurib koostöös riiklike kvalifikatsiooniasutustega võimalusi
mikrokvalifikatsioonitunnistuste lisamiseks kvalifikatsiooniraamistikesse;
muudab omandatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste talletamise ja tööandjale tutvustamise
Europassi ja selle digitunnistuste kaudu üksikisiku jaoks lihtsamaks.
Kõnealune algatus põhineb muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist
käsitleva nõukogu 2012. aasta soovituse hindamise tulemustel, mis avaldatakse käesoleva
oskuste tegevuskavaga samal ajal.
Ivana on pikka aega töötanud supermarketis laohoidjana. Uus tarkvara võimaldaks neil
vähendada jäätmete hulka, kui Ivana ja ta töötajad suudaksid seda kasutama õppida. Pärast
tööstusliidu pakutava lühiajalise ja sihipärase koolitusmooduli läbimist saab Ivana
mikrokvalifikatsioonitunnistuse, mis tõendab tema uusi oskusi, mida ta saab kasutada nii oma
praegune kui ka tulevase tööandja huvides.
51 Mikrokvalifikatsioonitunnistus on dokumenteeritud märge isiku läbitud väikesemahuliste koolituste õpiväljundite
tunnustamise kohta. Märge tehakse kasutajale nähtavaks sertifikaadil, tunnistusel või oskusmärkel (väljastatakse
digitaalsel kujul või paberkandjal).
18
3.3. Oskuste esitlemine: uus Europassi platvorm
Kui inimesel on tema oskusi tõendav tunnistus, peab ta olema suuteline töökoha
otsimisel või edasiõppimisel oma oskustest teada andma. Uus tehnoloogia avab
võimalused oskusi käsitleva teabe vahetamiseks väljaspool tavapärast CVd ning inimeste
ühendamiseks õppimis- ja töövõimaluste kaudu.
Koos oskuste tegevuskavaga võetakse kasutusele uus Europass, millest peaks saama
ELi veebipõhine vahend, mis aitab inimestel edastada tõhusalt teavet oma oskuste ja
kvalifikatsioonide kohta ning leida proaktiivselt töö- või õppimisvõimalusi. Europass
pakub õppijatele, töötajatele ja tööotsijatele kõigis ELi ametlikes keeltes tasuta vahendeid
ja teavet, et juhtida oma karjääri ja iga õpietappi.
Meede 11 – Uus Europassi platvorm
Uus Europassi platvorm aitab inimestel juhtida oma karjääri kiiresti muutuval tööturul. Tänu
uuendatud vahenditele ja teabele Euroopas õppimise ja töötamise kohta võimaldab
ajakohastatud platvorm teha järgmist:
selgitada kasutajatele, kuidas hinnata ja kirjeldada oma oskusi ning kuidas oma
kvalifikatsiooni ja kogemusi koolitusepakkujatele ja tööandjatele tutvustada, et teha
koolituse või töö käigus järgmine samm;
soovitada Europassi kasutajatele asjakohaseid töökohti (EURESi 52 ja Euraxessi53
tööportaalide kaudu) ning õppimisvõimalusi;
kasutada oskuste prognoosimist, et anda kasutajatele karjäärimuutuse kavandamisel või
teise riiki kolimisel kohandatud teavet oskustega seotud suundumuste ja vajaduste kohta;
võimaldada haridus- ja koolitusasutustel anda õppijatele välja digitaalseid diplomeid ja
tunnistusi üleeuroopalises Europassi digitaalse tõendi vormingus, mis hõlbustab
tunnustamist;
toetada kiirkorras tunnustamist, halduskoormuse ja pettuste vähendamist, toetades
kvalifikatsioonide automaatset autentimist tööandjate ja koolituspakkujate poolt. ning
aidata seaduslikult riigis elavatel rändajatel oma oskusi ja kvalifikatsioone tutvustada ning
hõlbustada nende tunnustamist parema teavitamise kaudu 54. Uue Europassiga seotakse ka
ELi kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahend, mida
vastuvõtukeskustes ning varjupaigataotlejate ja pagulaste integreerimist suunavates ja
toetavates organisatsioonides praegu kasutatakse.
Daniela on pärast keskkoolist lahkumist töötanud eri tööandjate juures automehaanikuna ning
ta ei ole kindel, kuidas oma karjääriga edasi minna. Tänu uuele Europassile saab Daniela luua
isikliku Europassi profiili, kuhu on võimalik märkida kõik oma oskused ja kogemused ning üles
laadida diplomid ja tunnistused. Europassi kaudu edastatakse Danielale töö- ja
koolituspakkumisi ning antakse talle juurdepääs teabele lähikonnas pakutavate
nõustamisteenuste kohta ning teabele ELis õppimise ja töötamise kohta.
52 EURES on Euroopa tööalase liikuvuse portaal, mis hõlbustab töötajate vaba liikumist kogu ELis. Portaal sisaldab
veebipõhist töökohtade andmebaasi ja pakub tööotsijatele ja tööandjatele mitmesugust teavet ELi-sisese liikuvuse
kohta. https://ec.europa.eu/eures/public/homepage
53 EURAXESS – „Teadlased liikumises“ https://euraxess.ec.europa.eu/ pakub teabe- ja tugiteenuseid
professionaalsetele teadlastele, toetades teadlaste liikuvust ja karjääri arengut ning tõhustades samal ajal
teaduskoostööd Euroopa ja maailma vahel.
54 Seaduslikult riigis elavatel rändajatel on jätkuvalt raskusi väljaspool ELi omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide
tutvustamisega. Vt Teadusuuringute Ühiskeskus (2020), „Foreign Degrees, Region of Birth and Under-utilisation of
Tertiary Education in the EU“ („Välismaa kraadid, sünnipiirkond ja kolmanda taseme hariduse alakasutamine ELis“).
19
4. OSKUSTEGA SEOTUD KÕRGETE EESMÄRKIDE SEADMINE
Selle tegevuskavaga esitab komisjon uue ja dünaamilise lähenemisviisi oskuste
poliitikale ELi tasandil, et suunata liikmesriike, toetada kaksiküleminekut ning tagada
majanduse taaste COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikust mõjust. Edu
saavutamiseks peab elukestev õpe saama tegelikkuseks kogu Euroopas, igas
liikmesriigis ja igas piirkonnas.
Selleks et saavutada tulemusi ning võttes arvesse majanduse taaste ja üha
kiirenevate üleminekute mõju, teeb komisjon ettepaneku seada olemasolevatel
näitajatel55 põhinevad kvantitatiivsed eesmärgid, mille saavutamist jälgitakse kuni
2025. aastani.
Esmalt peame märkimisväärselt suurendama õppimises osalevate täiskasvanute osakaalu
– see on ainus võimalus tagada elukestval õppel põhinev lähenemisviis. Selle tagamiseks,
et majanduse taaste ja kaksiküleminek oleksid sotsiaalselt õiglased, teeb komisjon lisaks
ettepaneku kehtestada konkreetsed eesmärgid madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute ja
töötute osalemise kohta õppetegevuses.
2025. aastaks peaks ELis õppetegevuses igal aastal osalema 120 miljonit
täiskasvanut. See hõlmab 50 % täiskasvanud elanikkonna koguarvust ja
ligikaudu 540 miljonit selle rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase
perioodi jooksul.
2025. aastaks peaks ELis õppetegevuses igal aastal osalema 14 miljonit
madala kvalifikatsiooniga täiskasvanut. See hõlmab 30 % madala
kvalifikatsiooniga täiskasvanute koguarvust ja ligikaudu 60 miljonit selle
rühma jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul.
Selle näitaja jälgimine koos käesolevas teatises sätestatud meetmetega aitab samuti
vähendada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu, mis on praegu 22 % (2019)
ja mille puhul Euroopa jääb maha oma ülemaailmsetest konkurentidest.
2025. aastaks peaks kahel miljonil ehk ühel viiest tööotsijast olema
hiljutine õpikogemus. See hõlmab ligikaudu 40 miljonit selle rühma
jaoks ette nähtud koolitust viieaastase perioodi jooksul56.
Mis puutub õppe sisusse, siis majanduse taaste ja kaksikülemineku edu tagamiseks on
vaja suurt hulka eri oskusi. COVID-19 tõkestamiseks kehtestatud meetmed on näidanud,
et digioskused on töö, õppimise ja sotsiaalse suhtluse seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Seetõttu on neljas jälgimist vajav eesmärk vähemalt põhilisi digioskusi omavate
täiskasvanute osakaal.
2025. aastaks peaks 230 miljonil täiskasvanul ehk 70 % ELi
täiskasvanud elanikkonnast olema vähemalt põhilised digioskused.
Roheüleminek peab olema õiglane ja selle käigus tuleb pöörata erilist tähelepanu neile
töötajatele ja piirkondadele, keda see kõige tugevamini mõjutab. Oskused on selle
eesmärgi saavutamiseks ülimalt olulised. Praeguses etapis puuduvad keskkonnasäästlike
oskuste mõõtmiseks kvantitatiivsed näitajad. Komisjonil on kavas need näitajad välja
töötada (meede 6).
55 Sageli ei võimalda olemasolevad näitajad arvesse võtta koolituse kvalitatiivset aspekti. On ilmne, et oskuste
tegevuskava aitab kaasa ka kvalitatiivsele muutusele, tõstes esiplaanile tööks vajalike oskuste põhimõtte.
56 Eeldusel, et koolitus kestab keskmiselt kolm kuud.
20
Liikmesriike, hariduse ja koolituse pakkujaid, sotsiaalpartnereid, ettevõtjaid, õppijate
esindajaid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi kutsutakse üles majanduspoliitika
koordineerimise Euroopa poolaasta raames arutama, kuidas neid eesmärke saavutada.
Eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme jälgitakse korrapäraselt Euroopa
poolaasta raames57. Tulemused avaldatakse iga-aastases ühises tööhõivearuandes ja
need annavad analüütilise aluse sihipärasemate riigipõhistele soovituste koostamiseks
oskuste, hariduse ja koolituse kohta. Võimaluse korral jälgib komisjon eesmärkide
täitmist madala kvalifikatsiooniga inimestele ja töötute kõrval ka soo, geograafiliste
piirkondade ja haavatavate rühmade (näiteks puuetega inimesed) lõikes.
Praegune tase
Eesmärgid
(viimane aasta, mille
Näitajad 2025. Kasv (%)
kohta andmed on
aastaks
kättesaadavad)
25–64aastaste täiskasvanute osalemine
õppetegevuses viimase 12 kuu jooksul 50 % 38 % (2016) +32 %
(%)58
25–64aastaste madala kvalifikatsiooniga
täiskasvanute osalemine õppetegevuses 30 % 18 % (2016) +67 %
viimase 12 kuu jooksul (%)59
Hiljutist õpikogemust omavate 25–
64aastaste täiskasvanud töötute osakaal 20 % 11 % (2019) +82 %
(%)60
Põhilisi digioskusi omavate 16–
70 % 56 % (2019) +25 %
74aastaste täiskasvanute osakaal (%)61
Lisaks tuleks veelgi suurendada kutsehariduses ja -õppes osalejate õpirände võimalusi
kogu ELis, nagu on ette nähtud uues programmis „Erasmus+“ ja nõukogu soovituses
kutsehariduse ja -õppe kohta, milles komisjon teeb ettepaneku suurendada kutsehariduses
ja -õppes osalejate liikuvust ELis 6 %-lt 8 %-le.
57 Need neli näitajat on seotud Euroopa sotsiaalõiguste sambale lisatud sotsiaalnäitajate tulemustabeliga. Tehakse
ettepanek, et lisaks kahele näitajale, millest esimene käsitleb täiskasvanute osalemist õppetegevuses viimase 12 kuu
jooksul ja teine põhilisi digioskusi ning mis mõlemad juba kajastuvad sotsiaalvaldkonna tulemustabelis, tuleks
kasutusele võtta veel kaks näitajat, mis käsitlevad madala kvalifikatsiooniga ja töötute täiskasvanute osalemist
hariduses ja koolitustegevuses. Ka need näitajad on laialdaselt tunnustatud – pärast seda, kui tööhõivekomitee need
2018. aastal heaks kiitis (2019. aasta ühine tööhõivearuanne), on neid kasutatud Euroopa poolaasta raames.
Digioskuste näitaja on sama, mida kasutatakse digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) puhul.
58 Näitaja väljendab nende 25–64aastaste täiskasvanute osakaalu, kes on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul osalenud
vähemalt ühes formaalses või mitteformaalses haridus- või koolitusmeetmes (välja arvatud juhendajaga töö käigus
õppimine). Praegu on selle näitaja allikas ELi täiskasvanuhariduse uuring. Alates 2022. aastast hakatakse selle näitaja
puhul allikana kasutama ELi tööjõu-uuringut.
59 Näitaja määratlus ja allikad sarnanevad täiskasvanute õppetegevuses osalemist käsitleva esimese näitaja puhul
kasutatud määratluse ja allikatega. Peamine erinevus on keskendumine madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele, st
täiskasvanutele, kelle formaalne haridus piirdub teise taseme alumise astmega (või on sellest madalam). Seega
mõõdetakse kõnealuse näitaja abil nende madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu, kes on teatanud, et nad
osalesid viimase 12 kuu jooksul formaalses või mitteformaalses haridus- ja koolitustegevuses.
60 Andmed on kättesaadavad ELi tööjõu-uuringust. „Hiljutine õpikogemus“ tähendab, et vastaja on viimase nelja
nädala jooksul osalenud formaalses või mitteformaalses haridus- ja koolitustegevuses.
61 Seda näitajat käsitlevate andmete allikas on ELi uuring, mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kasutamist kodumajapidamistes ja üksikisikute poolt.
21
5. KAVANDATU MUUTMINE TÕELISUSEKS: INVESTEERINGUTE
SOODUSTAMINE
Nende kõrgete eesmärkide saavutamine 2025. aastaks nõuab era- ja avalikult sektorilt
märkimisväärseid investeeringuid oskustesse. Täiskasvanuhariduses osalemisega seotud
üldise eesmärgi saavutamiseks oleks igal aastal vaja hinnanguliselt 48 miljardi euro
ulatuses täiendavaid investeeringuid62.
Peale selle nõuab oskuste tegevuskava rakendamine ka lisarahastamist, et tagada
erinevate meetmete rakendamine ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil.
5.1.ELi eelarve inimkapitali tehtavate investeeringute toetamiseks ja
soodustamiseks63
Komisjoni ettepanekus taasterahastu „Next Generation EU“ kohta nähakse suure
eelarvealgatuse osana ette märkimisväärsed vahendid kriisi majanduslike ja
sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks. Komisjon tagab, et tema vahendeid
kasutatakse otstarbekalt, et toetada ja soodustada investeeringuid inimkapitali ning
edendada soolist võrdõiguslikkust ja kaasatust. Liikmesriike julgustatakse kasutama
ELi rahalisi vahendeid, et rakendada tööjõu ümber- ja täiendusõppega seotud riiklikke
kavasid.
Lähiajal eraldatakse taasterahastu „Next Generation EU“ vahenditest rahastatava
algatuse „REACT-EU“ ja praegust 2020. aasta kohandatud finantsraamistikku käsitleva
ettepaneku rahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 2020.–2022. aastal 55
miljardit eurot. See võimaldab Euroopa Sotsiaalfondil näha ette täiendavaid rahalisi
vahendeid selleks, et kasutada ära rohe- ja digiüleminekuga kaasnevad võimalused uute
oskuste omandamiseks.
Peale selle annab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend liikmesriikidele 560
miljardi euro ulatuses pakutavate toetuste ja laenudena piisavalt võimalusi täiendus- ja
ümberõppega seotud algatuste rahastamiseks. Komisjoni 2020. aasta ettepanekus
riigipõhiste soovituste kohta keskenduti viivitamatutele meetmetele koroonapandeemia
sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ning 22 liikmesriigi puhul seati lühiajalisteks
prioriteetideks oskused, haridus ja koolitus. Riiklikud taaste ja vastupidavuse kavad,
mille liikmesriigid valmistavad ette juurdepääsu saamiseks asjaomasest
rahastamisvahendist eraldatavatele toetustele, peaksid kajastama oskusi kui
programmitöö prioriteeti.
Ajavahemikul 2021–2027 jääb Euroopa Sotsiaalfond+, mille kavandatav eelarve on 86
miljardit eurot, täiendus- ja ümberõppega seotud riiklike algatuste puhul oluliseks
rahastamisallikaks.
Lisaks toetatakse programmi „Erasmus+“ jaoks kavandatud 24,6 miljardi euroga
oskuste arendamist ja rahastatakse teatavaid eespool nimetatud meetmeid, nagu Euroopa
ülikoolid, kutsehariduse tipptaseme keskused ja oskustealase valdkondliku koostöö kava.
Lisaks võib programmi „Erasmus+“ vahenditest toetada füüsilise ja virtuaalõppega
seotud liikuvuse olulist suurendamist kogu ELis, avades uusi õppimisvõimalusi, mis ei
pruugi olla kodus kättesaadavad.
62 Selle arvestuse aluseks on täiskasvanud õppijate täiendav hulk, mida iga riik vajab 50 % osalusmäära saavutamiseks
(võrreldes praeguse osalusmääraga), töötaja ühe koolitustunni kohta tehtavad kindlasummalised riigipõhised maksed,
mis hüvitatakse Euroopa Sotsiaalfondist vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2170, ja eeldus, et
hariduse omandamise või koolituse kestuseks on arvestatud 100 tundi aastas.
63 Selles jaos nimetatud summad on esitatud 2018. aasta hindades.
22
Programmil „Euroopa horisont“ on majanduse taaste puhul võtmeroll eelkõige
kaksikülemineku, tööstussektori ja VKEde puhul, kuid sellest toetatakse ka ülikoole ja
teadlasi, ajude ringlust ning üliõpilaste ja teadlaste liikuvust. Uue programmi
„Digitaalne Euroopa“ kaudu tehakse investeeringuid akadeemilise panuse
suurendamiseks digivaldkonnas, samuti eriotstarbeliste koolitusvõimaluste loomisesse
sellistes valdkondades nagu andmed, küberturvalisus ja tehisintellekt, et lahendada
probleemid, mis on tingitud sellest, et kõnealuses valdkonnas ei ole praegu piisavalt
spetsialiste.
Euroopa tööjõu täiend- ja ümberõppe jaoks võib otsetoetusi taotleda ka muudest
allikatest. Liikmesriikide investeeringuid suure sotsiaalse mõjuga haridus- ja
koolitustaristusse, sealhulgas digitaristusse, saab täiendavalt toetada Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja programmi „InvestEU“ kaudu, mis sotsiaalsete
investeeringute ja oskuste komponendi raames (kavandatava 3,6 miljardi euro suuruse
eelarvetagatisega) võib muu hulgas toetada investeeringuid elutähtsasse taristusse
hariduse ja koolituse valdkonnas.
Roheülemineku kontekstis määras komisjon õiglase ülemineku fondi ja selle
kavandatud 40 miljardi euro suuruse kogueelarve kasutamisel kõigi 27 liikmesriigi
jaoks prioriteediks investeeringud roheüleminekuks vajalikesse oskustesse. Oskustesse
võib investeerida ka avaliku sektori laenurahastu abil, mis peaks õiglase ülemineku
mehhanismile selleks otstarbeks eraldama 25-30 miljardit eurot64. On tehtud ettepanek
kahekordistada tulevases finantsraamistikus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa
Fondi ülemmäära, et toetada tööstuse massilise ümberkorraldamise käigus koondatud
töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate oskuste täiendamist. Täiendus- ja
ümberõppeprogramme rahastatakse ka muudest programmidest, näiteks
moderniseerimisfondist, et aidata töötajaid piirkondades ja sektorites, mida mõjutab
üleminek rohemajandusele.
Komisjon kutsub liikmesriike üles suurendama toetust täiendus- ja
ümberõppele, kasutama ainulaadset võimalust mobiliseerida selleks
kümneid miljardeid eurosid ELi tulevasest eelarvest ning seadma
prioriteediks allpool nimetatud meetmed, eelkõige reformid, millega
edendatakse oskuste arendamise kavade pakkumist ja
kasutuselevõttu.
Komisjon teeb aktiivselt koostööd riigi ametiasutuste ja muude
sidusrühmadega, et ELi eraldaks piisavalt vaheneid käesolevas teatises
esitatud oskuste tegevuskava eri aspektide toetamiseks. Eelkõige
julgustab ja toetab komisjon liikmesriike, et nad seaksid esikohale
investeeringud oskustesse, kasutades selleks taaste ja vastupanuvõime
rahastamisvahendit, ning jälgiksid Euroopa poolaasta jooksul tehtud
edusamme.
Allpool on esitatud mitteammendav ülevaade meetmetest, mida ELi tulevasest eelarvest
oskuste tegevuskava ja oskuste pakti rakendamiseks on võimalik toetada, kasutades
selleks eelkõige taasterahastu „Next Generation EU“ vahendeid.
64 Ettepanek õiglase ülemineku mehhanismi raames loodava avaliku sektori laenurahastut käsitleva määruse kohta,
COM(2020) 453 final.
23
Investeeringud ettevõtetevahelistesse koolituskeskustesse, kuhu väärtusahelasse kuuluvad
ettevõtted saavad koondada töötajatele kohandatud koolitusteks vajalikud ressursid.
Oskustealase valdkondliku koostöö täiustatud kavade kasutuselevõtt riiklikul ja piirkondlikul
tasandil.
Oskuste prognoosimise süsteemid, mis töötatakse välja ja võetakse kasutusele selleks, et
edastada riiklikul/piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil teavet täiendus- ning
ümberõppevajaduste, sealhulgas kaksikülemineku kohta, ja mis hõlmavad teabe kogumise,
analüüsimise ja levitamise kõiki etappe.
Valitsustevahelise lähenemisviisi raames kavandatud ja välja töötatud ning kaksiküleminekuga
seotud riiklike oskusstrateegiate väljaarendamine ja rakendamine, jõupingutuste
kooskõlastamine eri poliitikavaldkondade vahel ning sidusrühmade, sealhulgas
sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja tööturu osaliste ning haridus- ja koolitussektori
aktiivne kaasamine.
Kutsehariduse ja -õppe ning õpipoisiõppe reformide rakendamine, mis võib hõlmata
investeerimist õppekavade reformidesse, et veelgi rohkem arvestada tööturu vajadusi, rohe- ja
digioskuste lõimimist, paindlikkust ja moodulõppe kasutuselevõttu, kõrgema taseme
kutseharidus- ja õppeprogrammide laiendamist, kvaliteeditagamise ja hariduse omandanute
edasise tegevuse jälgimise süsteemide loomist, kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpetajate ning
koolitajate väljaõpet, kutsehariduses ja -õppes osalejate, õpetajate ning koolitajate liikuvuse
toetamist ning aruka spetsialiseerumise strateegiatega ja/või piirkondlike innovatsiooni ja
majanduskasvu strateegiatega seotud kutsehariduse tipptaseme keskuste loomist.
Otsetoetused VKEdes töötavatele praktikantidele, sealhulgas töötasu, värbamispreemiad ja
ajutine sotsiaalkindlustuskate (kuni 12 kuud), samuti koolitajate palgad ja/või nende
sotsiaalmaksed, et stabiliseerida ja suurendada kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe pakkumist.
Investeeringud haridus- ja koolitusteenuse osutajate jaoks vajalikesse digiõppeseadmetesse ja -
tehnoloogiasse ning tipptasemel tööstusseadmetesse ning -tehnoloogiasse.
Stiimulid digiõppe sisu ja põhiõppekava moodulite väljatöötamiseks kooskõlas tööturu
vajadustega, keskendudes digioskustele ja keskkonnasäästlikele oskustele, sealhulgas
veebipõhiste koolitusplatvormide kaudu.
Lühikursused, mida korraldatakse ja viiakse läbi selleks, et anda töötajatele rohe- ja
digiülemineku käigus loodavate töökohtade ning uute oskusvajadustega seotud ümberõpet, mis
muu hulgas hõlmab IKT-algkoolituskursuste ja digitaalse kriisi kursuste korraldamist VKEdele,
et pakkuda lühiajalist intensiivkursust IKT-oskuste puudumisest tulenevate probleemide
lahendamiseks.
Üldkursused, mis korraldatakse ja viiakse läbi selleks, et õpetada digiekspertidele
digiüleminekuks vajalikke kõrgema taseme digioskusi, ning üldkursused, mille eesmärk on
koolitada eksperte rohemajandusega seotud roheliste kutseoskuste valdkonnas.
Piirkondlikud ja kohalikud ettevõtlusoskuste keskused idufirmade, ettevõtlike töötajate ja
innovaatorite toetamiseks.
Investeeringud haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, võrdsuse ning tööturu nõuetele
vastavuse suurendamisse selle tagamiseks, et inimestel oleks tööturul ja ühiskonnas
toimetulekuks vajalikud võtmepädevused.
Investeeringud kogukondlikesse täiskasvanuõppekeskustesse, kus igas vanuses inimesed saavad
end harida ja vahetada teavet, et ehitada üles vastupanuvõimeline ja sidus ühiskond.
Individuaalsete õppekontode kasutuselevõtuks vajaliku kava väljatöötamine, katsetamine ja
kohaldamine.
Stiimulid koolituses osalemise toetamiseks, nt õppelaenud/toetused täiskasvanutele,
koolituspuhkuste rahastamine, koolitustoetused töötutele.
Lühendatud tööajaga seotud koolitusprogrammide toetamine, et kaitsta töötajaid ja füüsilisest
isikust ettevõtjaid eelkõige töötuks jäämise ohu eest.
24
5.2.Liikmesriikide ja erasektori oskustesse tehtavaid investeeringuid soodustava
tugiraamistiku parandamine
ELi fondid võivad toimida katalüsaatorina, kuid oskustesse investeerimist tuleb rahastada
ka muudest avaliku ja erasektori investeeringutest. See tasub end ära: üks täiendus- ja
ümberõppesse investeeritud euro annab vähemalt kaks eurot tulu või sääste65. Selleks
rakendab komisjon lisaks ELi programmidega seotud konkreetsetele
rahastamisvõimalustele eri meetmeid, et toetada avaliku ja erasektori investeeringuid
oskustesse ja inimkapitali.
Meede 12 – Liikmesriikide ja erasektori oskustesse tehtavaid investeeringute soodustava
tugiraamistiku parandamine
Oskustesse tehtavate investeeringute stimuleerimiseks teeb komisjon järgmist:
uurib, kuidas eelarveraamistikud saavad kaasa aidata vastupanuvõimelisema ühiskonna
loomisele, toetades reforme ning investeerimist inimkapitali ja oskustesse; see on osa
käimasolevast avalikust arutelust, mille komisjon algatas majanduse juhtimise
läbivaatamise käigus, mille eesmärk on majanduse taaste, tagades samas riigi rahanduse
jätkusuutlikkuse;
püüab tõhustada suurettevõtete aruandlust inimkapitali kohta, sealhulgas töötajate
oskuste arendamise kohta. Komisjon uurib ka muid viise, kuidas suurendada ettevõtete
poolt inimkapitalile tehtavate kulutuste läbipaistvust, näiteks suurendades nende nähtavust
oma raamatupidamisaruannetes;
teeb riiklike statistikaametitega koostööd seoses statistikaga, mis käsitleb avaliku ja
erasektori investeeringuid täiskasvanute oskustesse, arendades muu hulgas nn
satelliitkontosid, et suurendada oskusi käsitleva aruandluse läbipaistvust rahvamajanduse
arvepidamises ja riikide eelarvetes;
hindab uuenduslikke rahastamismehhanisme, mis võivad ajendada tegema oskustesse
täiendavaid investeeringuid. Kavandatava tõhustatud programmiga „InvestEU“ nähakse
ette võimalus rahastada oskusi ning haridus- ja koolitustegevust, sealhulgas sotsiaalseid
tulemusi andvate katseprojektide kaudu, et võimendada sotsiaalsete eesmärkide
saavutamiseks tehtavaid erainvesteeringuid. Seepärast uurib komisjon koos Euroopa
Investeerimispanga grupi ja teiste rakenduspartneritega mitmesuguste sotsiaalseid tulemusi
andvate kavade, näiteks sotsiaalsete võlakirjade potentsiaali, et suurendada investeerimist
oskustesse.
Mis on sotsiaalne võlakiri?
Sotsiaalne võlakiri on uuenduslik rahastamismehhanism, mille puhul valitsused sõlmivad
lepingud sotsiaalteenuste osutajatega, näiteks sotsiaalsete ettevõtete või
mittetulundusühendustega, ning investoritega, kes maksavad eelnevalt kindlaksmääratud
sotsiaalsete tulemuste, näiteks oskustega seotud tulemuste saavutamise eest 66. Võlakirjade
eesmärk on rahastada sotsiaalteenuseid, eelkõige neid, mis keskenduvad sotsiaalsete
probleemide uuenduslikule lahendamisele või ennetusmeetmetele.
Valitsus või vahendaja kasutab seda mehhanismi raha kogumiseks erasektori investoritelt,
heategevusorganisatsioonidelt või sihtasutustelt. Need vahendid jagatakse teenuseosutajatele
tegevuskulude katmiseks. Kui eelnevalt kokku lepitud mõõdetavad tulemused on saavutatud,
alustab valitsus väljamakseid vahendusorganisatsioonile või otse investoritele.
65 „A Strategist’s Guide to Upskilling“, PwC, 15. juuli 2019.
66 „Understanding Social Impact Bonds“, OECD töödokument 2016, lk 4.
25
KOKKUVÕTE
On tulnud aeg tegutseda. Käesoleva üleskutsega soovib komisjon seada oskused järgmist
viit aastat hõlmava Euroopa poliitilise tegevuskava keskmesse, et muuta õigus
elukestvale õppele reaalsuseks ja rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest
põhimõtet. Meie majanduse taaste, Euroopa üleilmse konkurentsivõime tugevdamine ja
jõupingutused rohe- ja digiülemineku edendamiseks nõuavad sihikindlat oskuste
poliitikat. Sel eesmärgil teeb komisjon järgmist:
kutsub ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi üles TEGEMA
KOOSTÖÖD ambitsioonika oskuste pakti raames;
arendab TÖÖKS VAJALIKKE OSKUSI, kasutades oskuste arendamisel tulevikku
suunatud lähenemisviisi, mis põhineb usaldusväärsel oskuste prognoosil ning
kaasaegsel ja dünaamilisel haridusel ning koolitusel, mis on otseselt seotud tööturu ja
ühiskondlike vajadustega;
VÕIMALDAB INIMESTEL arendada oma oskusi, töötades välja uuenduslikke
vahendeid ning muutes õppevormid paindlikumaks ja kättesaadavamaks.
Selle sihi saavutamiseks on komisjon välja töötanud kõrged kvantitatiivsed eesmärgid,
mis võimaldavad edusamme igal aastal mõõta. Komisjon kutsub liikmesriike ja kõiki
sidusrühmi üles toetama oskuste revolutsiooni ja kasutama täiel määral ära taasterahastu
„Next Generation EU“ pakutavaid enneolematuid võimalusi.
26
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Haridus- ja Teadusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-01643
Resolutsiooni teema: Oskuste tegevuskava pakett
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152' lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu
järgnevate algatuste kohta:
- KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa
oskuste tegevuskava kohta
- NÕUKOGU SOOVITUS jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja
vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja - õppe kohta.
EISi toimiku nr: 20-1547
Tähtaeg: 31.08.2020
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade
kujundamiseks antud eelnõude kohta.
Tähtaeg: 27.07.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.09.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (02.09.2020) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 31.08.2020.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 16.07.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
Nn Oskuste tegevuskava pakett
1) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE,
EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE
KOMITEELE jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja
vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN
ANDMED
Nimetus PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL
ALGATUSE COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS European Skills Agenda
KOHTA for sustainable competitiveness, social fairness and resilience
2) NÕUKOGU SOOVITUS jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust
ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja - õppe kohta
Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on vocational education and
training (VET) for sustainable competitiveness, social fairness and resilience
Eelnõu nr
COM(2020) 274 final Esitamise kuupäev: 01.07.2020 Menetluskord EL-is: n/a
COM(2020) 275 final
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
RKKTS § 1521 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. 1
VVS § 20 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
10.09 VV
VALITSUSELE EL menetluse
Kuupäev istungile,
ESITAMINE ajakava
KOKi 02.09
Kaasatakse kõiki algatusse
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min HTM ministeeriumid SOM, MKM huvigrupid puutuvaid huvigruppe ja
esindusorganisatsione.
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE EELÕU
SISUST JA Euroopa komisjoni uue oskuste tegevuskava fookuses on toetada jätkusuutlikku
EESMÄRKIDEST" konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet. Tegevuskavas on seatud mitu
eesmärki, mis aitavad luua võimalusi olemasolevate oskuste parandamiseks ja uute
oskuste omandamiseks. Samuti tuuakse tegevuskavas välja, et Euroopa sotsiaalõiguste
sambas sisalduv õigus osaleda koolituses ja elukestvas õppes peab muutuma reaalsuseks kogu
Euroopas. Lisaks on selge, et ettevõtted vajavad rohe- ja digipöördega hakkama saamiseks
sobilike oskustega töötajaid ning inimesed võimalusi saada õige haridus ja koolitus, et elus
hästi toime tulla.
Tegevuskavas on välja toodud 12 tööoskustega seotud meedet. Meetmete keskne eesmärk on
luua partnerlussuhteid liikmesriikide, ettevõtete ja tööturu osapooltega. Samuti luua inimestele
võimalusi osaleda elukestvas õppes ning kasuta ELi eelarvet selleks, et soodustada avaliku ja
erasektori investeeringuid inimeste oskustesse.
Kutseharidust – ja õpet puudutava soovituse üldeesmärk on ajakohastada ELi
kutsehariduse ja -õppe poliitikat, et see vastaks ulatuslikele täiendus- ja ümberõppe
vajadustele, mis tulenevad ühisest eesmärgist toetada taastumist COVID19 pandeemiast ning
aidata kaasa kestlikuma, õiglasema ja vastupanuvõimelisema Euroopa Liidu ülesehitamisele.
Kuna hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö poliitikaraamistik ning
kutsehariduse ja -õppe eriprioriteedid saavad 2020. aastal läbi, on nüüd võimalus kindlaks
määrata uus ja ambitsioonikam liidu kutsehariduse ja -õppe poliitika. Ettepanekuga nähakse
ettepanekuga ette ka järgmised eesmärgid, mis tuleb saavutada 2025. aastaks:
- tööga hõivatud koolilõpetanute osakaal peaks olema vähemalt 82 %;
- 60 % hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest on saanud kutsehariduse ja -õppe ajal
võimaluse osaleda töölõppes;
- 8 % kutsehariduses ja -õppes osalevatest õppijatest osaleb õpirändes välismaal.
1/2 Alustatud: 15.06.2020 Muudetud: 16.07.2020
VÕIMALIKUD SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU EELARVELE
Oskuste tegevuskavas on märgitud, et eesmärkide saavutamine 2025. aastaks nõuab era- ja
avalikult sektorilt märkimisväärseid investeeringuid oskustesse. Peale selle nõuab oskuste
tegevuskava rakendamine ka lisarahastamist, et tagada erinevate meetmete rakendamine
ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil.
Kutseharidust – ja õpet puudutavas soovituses on märgitud, et kuivõrd see on vabatahtlik,
siis rakendamine ei nõua täiendavat ELi eelarvet ega personaliressursse.
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
2/2 Alustatud: 15.06.2020 Muudetud: 16.07.2020
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 12.1.1/20-1547 - COM(2020) 274 COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS European Skills Agenda for sustainable competitiveness, social fairness and resilience
Arvamuse andmine eelnõu kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 16.07.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 27.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a65334a-cb3c-48ae-85f5-be3623b97947
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a65334a-cb3c-48ae-85f5-be3623b97947?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main