Rahandusministeerium Teie 10.07.2020 nr 1.1-13/5000-1/
[email protected] Meie 16.07.2020 nr 4.3-1/350-10
Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected]
Hasartmängumaksust laekuvate vahendite
kasutamisest
Lugupeetud Raul Siem ja Tarmo Leppoja
Täname teid pöördumiste eest! Vastuseks Rahandusministeeriumi 10.07.2020 ja Riigi
Tugiteenuste Keskuse 10.07.2020 kirjadele, edastame teile oma seisukohad.
Rahandusministeerium on oma kirjas Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) andnud
korralduse peatada toetuste väljamaksed Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, Eesti
Naisuurimus- ja Teabekeskuse ja SA Eesti Inimõiguste Keskuse projektidele, mis on
rahastatud hasartmängumaksu seaduse (edaspidi HasMMS) alusel. Sellest lähtuvalt on RTK
informeerinud toetuste saajaid maksete viibimisest. Teie kirjad ja tegevus on meile
arusaamatud, sest hasartmängumaksust laekuvate vahendite, mis on HasMMS alusel
nähtud ette Sotsiaalministeeriumile, kasutuse üle otsustab sotsiaalminister. Samuti on
mainitud projektidel kehtivad taotluste rahuldamise otsused, toetuste saajatele on kahel
korral ka maksed tehtud ning õiguslik olukord ega ka Sotsiaalministeeriumi seisukohad ei ole
vahepeal muutunud. Samuti on RTK varasemalt lugenud need projektid nõuetekohaseks, kui
edastas projektid Sotsiaalministeeriumi komisjonile hindamiseks vastavalt kehtivale
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a käskkirja nr 21
„Hasartmängumaksu laekumistest toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi HasMMS
kord) p-le 2.9.2.
Veel enam, vastavalt peaministri 01.05.2019 korralduse „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktile 10 kuulub RTK riigihalduse ministri, mitte
rahandusministri vastutusvaldkonda. Seega leiame, et õiguslikult ei ole rahandusministril või
tema ülesannete täitjal pädevust anda RTK-le korraldust maksete peatamiseks.
Juhime ühtlasi tähelepanu, et teie poolt viidatud Riigikontrolli analüüsitud projektid
puudutavad varasemaid rahastamise otsuseid (enne aastat 2019), mil vastava otsuse tegi
Riigikogus kuni 2018. a lõpuni tegutsenud Hasartmängumaksu Nõukogu. Nimetatud
nõukogu oli laiapõhjaline, kuhu kuulus kuus Riigikogu liiget ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindaja. Välja toodud
organisatsioonide erinevaid tegevusi on toetatud mitmete varasemate aastate jooksul ning
sellega oli nõukogu andnud selge ja praktikas korduvalt rakendunud tõlgenduse volitusnormi
rakendamisest. Sellest on ministeerium ka juhindunud. 2019. a alguses otsustas Riigikogu
lõpetada Hasartmängumaksu Nõukogu tegevuse ja 2019. a tegi uued rahastusotsused RTK
vastavalt ministeeriumiga allkirjastatud kokkuleppes seatud tööjaotusele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Maksete peatamine ei ole seaduslik. RTK 2019. a tehtud toetuse rahuldamise otsused on
kehtivad. Nimetatud otsuseid ei ole ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, mistõttu on
taotlejatel tekkinud ootus, et haldusakt jääb kehtima ning mille puhul ka akti andja ise ei tohi
kergekäeliselt seda haldusakti muutma või kehtetuks tunnistama hakata. Haldusakti õigusjõu
kategooria tuleneb õigusriigi ühest printsiibist – õiguspärase ootuse printsiibist (PS § 10).
Selle printsiibi kohaselt peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti, mille
vaidlustamistähtaeg on möödunud, ning tegutseda tuginedes teadmisele, et haldusakt on
õiguspärane ja jääb kehtima. Haldusmenetluse seadus ega HasMMS ei näe ette võimalust
kehtiva haldusakti täitmine peatada.
Seega konkureerivad haldusaktide kehtetuks tunnistamisel ühelt poolt seaduslikkuse
põhimõte ning teiselt poolt usalduse kaitse. Ka siis, kui haldusakt oleks mingil põhjusel
õigusvastane, ei kaaluks see automaatselt üles haldusvälise isiku usalduse kaitset, vaid läbi
tuleks viia kohane kaalumine. Haldusorgan ei tohi kergekäeliselt asuda soodustavaid
haldusakte kehtetuks tunnistama, kui ei ole eelnevalt välja selgitanud kaalumise teel, millised
võivad olla tagajärjed soodustatud isikule. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui
haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti
puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt seni kuni pädev organ või kohus ta
kehtetuks tunnistab või tühistab (otsus kohtuasjas nr 3-3-1-21-03, p 13).
Vajab rõhutamist, et Riigikontrolli tähelepanekut varasemate projektide osas ei saa käsitleda
uue olulise tõendina vaidlusaluste taotluste rahuldamise otsuste muutmisel/kehtetuks
tunnistamisel seepärast, et Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et haldusorgani poolt
menetluse uuendamise alusena ei ole käsitletav halduspraktika või õigusakti tõlgenduse
muutumine. Veelgi enam, et Riigikontroll ei ole oma auditis käsitlenud käesoleval ajal
kehtivaid taotluste rahuldamise otsuste aluseks olevaid projekte, vaid osaliselt kattuvatele
organisatsioonidele eelmisel perioodil toetuse määramise aluseks olnud projekte. Eeltoodust
tulenevalt saab Riigikontrolli tähelepanekut võimalusel arvesse võtta edaspidi uute
rahastamistaotluste menetlemisel, kuivõrd Riigikontrolli märgukiri nr 2-1/80039/2 on
koostatud peale seda, kui vaidlusaluste projektide osas olid tehtud taotluste rahuldamise
otsused.
Valitsusasutuste omavahelises õiguslikus vaidluses ei tohi kannatada nimetatud
organisatsioonid, kes on käitunud õiguspäraselt ning kes edendavad soolist võrdõiguslikkust
ja võrdset kohtlemist, mis on olulised terve ühiskonna jaoks. Samale seisukohale on asunud
ka Riigikontroll öeldes, et nende poolt „analüüsitud juhtumite puhul on taotlejad käitunud
korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on
põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud
eelarvesummadest“.
Väärib mainimist, et RTK kontrollis ise lähtuvalt HasMMS korra punktist 2.7.1 taotluse ja
taotleja nõuetekohasust, sh kooskõlas viidatud korra p-ga 1.1 vastavust hasartmängumaksu
seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatule. Lisaks, kuigi Riigikontroll on oma märgukirja nr 2-
1/80039/2 projektide vastavuse osas HasMMS-le koostanud 29.01.2020, luges RTK oma
tegevusega (väljamaksete jätkamisega) käesoleval ajal kehtivad projektid õiguspäraselt
rahastatavateks hasartmängumaksust laekunud vahenditest jaanuaris ja aprillis 2020. a
tehtud maksete kaudu.
Oluline on lisada, et kuigi tulenevalt Rahandusministeeriumi põhimäärusest on
Rahandusministeeriumi pädevuses töötada välja poliitikaid, valmistada ette õigusaktide
eelnõusid ja koordineerida nende rakendamist mh hasartmängude korraldamise ning
maksude ja maksukorralduse valdkonnas, on HasMMS § 7 lõike 2 punktiga 4 ette nähtud
riigieelarvest kulud Sotsiaalministeeriumile. Sõltumata sellest, et tegemist on riigieelarveliste
vahenditega, mis on laekunud hasartmängumaksust, on HasMMS § 7 lõike 2 punkti 4 ja
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel nende kasutamise üle otsustamine
3
sotsiaalministri pädevuses. Rahandusministeeriumil puudub pädevus sekkuda teisele
ministeeriumile seaduse alusel ja õiguspäraselt eraldatud vahendite kasutamisse. Leiame, et
tegemist on põhiseadusliku küsimusega sellest, kas ühel ministril on õigus sekkuda teise
ministri valitsemisalasse ja tema juhitavale ministeeriumile eraldatud vahendite kasutamisse.
Meie hinnangul on üsna üheselt mõistetav, et haldusaktist tuleneva kohustuse täitmata
jätmine ja ka teise ministri juhitava ministeeriumi tegevusse korraldustega sekkumine on
ebaseaduslik.
Lisame, et kui Rahandusministeerium teeb ettepaneku osade Sotsiaalministeeriumi
strateegiliste partnerite rahastamise katteallikaid muuta, siis tuleb vajaminev summa
eelnevalt eraldada valitsuse reservist ja ette näha ka 2021. a riigieelarves. Ainult sel juhul on
võimalik kokkuleppel Sotsiaalministeeriumi ja kõnealuste organisatsioonidega katteallikate
vahetamist arutada.
Eeltoodust lähtuvalt:
1) Rahandusministeeriumil tuleb lõpetada õigusvastane tegevus ja tühistada
viivitamatult RTK-le antud õigusvastane korraldus maksete peatamiseks;
2) Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta viivitamata Sotsiaalministeeriumi
strateegilistele partneritele välja kehtivate taotluste rahuldamise otsuste
kohased toetused. Maksete teostamise kohta palume saata
Sotsiaalministeeriumile kirjalik kinnitus hiljemalt 17.07.2020 kell 15.00.
Täiendavalt juhime Rahandusministeeriumi tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-
le 9, mille kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse
edendajatena kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult
edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise
võrdõiguslikkuse saavutamist. Võrdse kohtlemise seaduse § 14 kohaselt on ministeeriumide
kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel jälgida oma
valitsemisala piires võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teha koostööd teiste
isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Sama: Jaak Aab
Martin Helme
Agnes Einman 6269 181
[email protected]