dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 14. juuli 2020
Viit
1.2-2/78-8
Registreeritud
14. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎1.2-1205808-2 13.07.2020 Väljaminev dokument.bdoc552 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 18.06.2020 nr 1.2-2/78-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 13.07.2020 nr 1.2-1/20/5808-2 10122, Tallinn Tagasiside Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõule Sotsiaalministeerium edastas Terviseametile kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõu. Terviseamet tutvus eelnimetatud eelnõuga ning jõudis seisukohale, et esitab sellele järgmised arvamused: 1. Eelnõus sätestatud § 2 lõikes 3 tuleks sätestada, millal Terviseamet peab teavitama ministrit ja kantslerit. 2. Eelnõus sätestatud § 2 lõike 3 täitmisel tuleb arvestada sellega, kui pole õigusaktis sätestatud (antud juhul ei ole, on sätestatud, et võib ka e-posti teel edastada, vt palun 12.03.2019 määrus nr 24), et tervishoiutöötaja peab Terviseametit viivitamatult informeerima telegoni teel, siis võib juhtuda, et tervishoiutöötaja saadab Terviseameti meile ([email protected] ) reede õhtul meili kuid regionaalosakond saab sellest teada alles esmaspäeval. 3. Eelnõus sätestatud § 2 lõige 4 punkt 4 muuta ja sõnastada järgmiselt: „4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva, mille vältel jääb haigega kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja jälgimisel. Ennetava tõhusa ravi olemasolul tuleb näidustustel ravi määrata.“ 4. Kuna tervishoiutöötaja ei uuri välja kõiki kontaktseid, eriti kui kontaktsed pole tema nimistus ja on väljaspool tervishoiutöötaja tegutsemise (maakonna) piire, siis tuleks eelnõus sätestatud § 2 lõige 5 (punkt 1) sätestada selliselt, et eneseisolatsiooni otsuse saab teha ka Terviseamet. 5. Eelnõus sätestatud § 3 lõige 1 muuta ja sõnastada järgmiselt: „(1) Terviseamet lähtub epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel, sh karantiini kehtestamise vajaduse otsustamisel epidemioloogilise uuringu tulemustest ning eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust.“ 6. Kuigi eelnõu seletuskirjas on toodud § 2 lõike 1 juures selgitus, et haiguskoldena võib käsitada ka ühte eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunud või selle kahtlusega isikut, kuid siiski on sätestatud aktides, et rühmaviisiline, siis peaks lisama eelnõu § 2 lõike 1 punkti 4: „4) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamatult eriti ohtliku Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799 nakkushaiguse esinemisest või selle kahtlusest, samuti uudse ohtliku nakkushaiguse kahtlusest Terviseameti regionaalosakonda telefoni teel.“ Lisaks: Vastuseks perearstide seltsi kommentaaridele kontaktsete nimekirja koostamise kohta (et ei soovi perearstid sellega tegeleda) juhib Terviseamet tähelepanu NETSi § 6 (1) punktidele nr 3-4, mille kohaselt peab tervishoiutöötaja nakkushaiguse diagnoosimisel (või eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusel) koguma patsiendilt esmase epidanamneesi (nakatumise aega, viisi, levikuteed jm) ning selgitama välja nakkushaigega kokkupuutunud isikud (ehk kontaktsed) ning teavitama neid terviseuuringu vajadusest. Üldjuhul tegelevad tervishoiutöötajate perekontaktidega iseseisvalt, kuid võivad alati pöörduda Terviseameti regionaalosakondade poole, kui kontaktsed tööl või sotsiaalasutuses (nt koolis, lasteaias, hooldekodus vm asutuses) vajavad teavitamist ja nõustamist. Seega kontaktsete väljaselgitamine ja töökoha/ameti täpsustamine on mõnedes juhtudes väga oluline epideemilise leviku ennetamiseks, nt kui koolerasse haigestunud patsient on toidukäitleja. Mis puudutab teavitamist ja reageerimise valmisoleku tagamist väljaspool tööaega, siis peaks see olema reguleeritud vastava asutusesisese tegevuskorraga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merili Sikk jurist Merili Sikk 56833656 [email protected] 2/2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel