Sotsiaalministeerium Teie 18.06.2020 nr 1.2-2/78-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 13.07.2020 nr 1.2-1/20/5808-2
10122, Tallinn
Tagasiside Sotsiaalministri määruse
„Karantiininõuded ja nende täitmise
järelevalve kord“ eelnõule
Sotsiaalministeerium edastas Terviseametile kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõu.
Terviseamet tutvus eelnimetatud eelnõuga ning jõudis seisukohale, et esitab sellele järgmised
arvamused:
1. Eelnõus sätestatud § 2 lõikes 3 tuleks sätestada, millal Terviseamet peab teavitama
ministrit ja kantslerit.
2. Eelnõus sätestatud § 2 lõike 3 täitmisel tuleb arvestada sellega, kui pole õigusaktis
sätestatud (antud juhul ei ole, on sätestatud, et võib ka e-posti teel edastada, vt palun
12.03.2019 määrus nr 24), et tervishoiutöötaja peab Terviseametit viivitamatult
informeerima telegoni teel, siis võib juhtuda, et tervishoiutöötaja saadab Terviseameti
meile (
[email protected] ) reede õhtul meili kuid regionaalosakond saab sellest teada
alles esmaspäeval.
3. Eelnõus sätestatud § 2 lõige 4 punkt 4 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva,
kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste
palavike korral 21 päeva, mille vältel jääb haigega kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja
jälgimisel. Ennetava tõhusa ravi olemasolul tuleb näidustustel ravi määrata.“
4. Kuna tervishoiutöötaja ei uuri välja kõiki kontaktseid, eriti kui kontaktsed pole tema
nimistus ja on väljaspool tervishoiutöötaja tegutsemise (maakonna) piire, siis tuleks
eelnõus sätestatud § 2 lõige 5 (punkt 1) sätestada selliselt, et eneseisolatsiooni otsuse saab
teha ka Terviseamet.
5. Eelnõus sätestatud § 3 lõige 1 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Terviseamet lähtub epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde
piiritlemisel, sh karantiini kehtestamise vajaduse otsustamisel epidemioloogilise uuringu
tulemustest ning eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust.“
6. Kuigi eelnõu seletuskirjas on toodud § 2 lõike 1 juures selgitus, et haiguskoldena võib
käsitada ka ühte eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunud või selle kahtlusega isikut,
kuid siiski on sätestatud aktides, et rühmaviisiline, siis peaks lisama eelnõu § 2 lõike 1
punkti 4: „4) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamatult eriti ohtliku
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799
nakkushaiguse esinemisest või selle kahtlusest, samuti uudse ohtliku nakkushaiguse
kahtlusest Terviseameti regionaalosakonda telefoni teel.“
Lisaks:
Vastuseks perearstide seltsi kommentaaridele kontaktsete nimekirja koostamise kohta (et ei soovi
perearstid sellega tegeleda) juhib Terviseamet tähelepanu NETSi § 6 (1) punktidele nr 3-4, mille
kohaselt peab tervishoiutöötaja nakkushaiguse diagnoosimisel (või eriti ohtliku nakkushaiguse
kahtlusel) koguma patsiendilt esmase epidanamneesi (nakatumise aega, viisi, levikuteed jm) ning
selgitama välja nakkushaigega kokkupuutunud isikud (ehk kontaktsed) ning teavitama neid
terviseuuringu vajadusest. Üldjuhul tegelevad tervishoiutöötajate perekontaktidega iseseisvalt,
kuid võivad alati pöörduda Terviseameti regionaalosakondade poole, kui kontaktsed tööl või
sotsiaalasutuses (nt koolis, lasteaias, hooldekodus vm asutuses) vajavad teavitamist ja nõustamist.
Seega kontaktsete väljaselgitamine ja töökoha/ameti täpsustamine on mõnedes juhtudes väga
oluline epideemilise leviku ennetamiseks, nt kui koolerasse haigestunud patsient on toidukäitleja.
Mis puudutab teavitamist ja reageerimise valmisoleku tagamist väljaspool tööaega, siis peaks see
olema reguleeritud vastava asutusesisese tegevuskorraga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merili Sikk
jurist
Merili Sikk 56833656
[email protected]
2/2