EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The proposal for a Council Recommendation on “ A Bridge to Jobs - Reinforcing the Youth Guarantee” responds to a political commitment of Commission President Ursula von der Leyen and was announced in the Communication " A Strong Social Europe for Just Transitions " of 14 January 2020 . It is an important contribution to the ongoing implementation of the European Pillar of Social Rights strengthening principle 4 “active support to employment”. It is part of a series of measures proposed by the Commission to boost youth employment, presented in the Communication on “Youth Employment Support: A Bridge to Jobs for the Next Generation” . The Council Recommendation on establishing a Youth Guarantee was adopted in 2013 in response to the last economic crisis and the resulting youth unemployment rate (among those aged 15-24) which increased to a very high level of 24.4% in the EU on average and over 50% in some Member States. In addition to youth being unemployed, 6.5 million young people (aged 15-24) were neither in employment, education or training (NEET). Seven years after its launch, the Youth Guarantee has become a reality across the EU though challenges remain . Every year, more than 3.5 million young people receive a Youth Guarantee offer of employment, continued education, apprenticeship or traineeship. The Youth Employment Initiative 2014-2020 (in total almost EUR 9 billion of EU contribution ), together with additional European Social Fund investment, has been a key EU financial resource to support its implementation. Rates of youth unemployment and young NEET decreased substantially. Before the COVID-19 crisis the youth unemployment rate (15-24) was down to 14.9% on average compared to its peak of 24.4% in 2013. The improving macro-economic context has certainly played a role, but a recent study suggests that the Youth Guarantee coupled with European funding has created opportunities for young people and has triggered structural reforms in Public Employment Services and education systems in the Member States. However, the COVID-19 pandemic and its economic impact will jeopardise this positive development. The Commission’s Spring 2020 Economic Forecast indicates that the EU economy will shrink by 7.4% in 2020, the deepest recession in its history and young people entering the workforce at this time will find it harder to secure their first job . Earlier crises show that young people are indeed likely to be hit hardest. They are usually the first ones to be laid off. They work more often in the informal economy or in non-standard forms of employment, with no or little social protection. They are over-represented in sectors ravaged by the pandemic (e.g. tourism, accommodation, seasonal agricultural work, wholesale and retail where women are also overrepresented) where teleworking may not be an option. Moreover, some of them are still suffering from the previous economic recession and are now facing the risk of being hit again by a worldwide economic crisis. It is therefore important to reinforce the Youth Guarantee at this very moment to help alleviating the impact of the COVID-19 crisis and preventing another youth unemployment crisis. The proposal builds on the experience and lessons learnt of 7 years implementation of the 2013 Youth Guarantee and integrates the changing realities of the labour market as well as the twin digital and green transitions . As part of the lessons learnt, the Youth Guarantee has to reach out to a wider target group and become more inclusive . Aggregate results for the EU indicate that, taken together, Youth Guarantee schemes do not yet reach a majority of young people who become NEETs and, for many of those who are registered, it takes longer than the foreseen four months to start their offer. Too many still struggle to make ends meet or face barriers to employability. Many young people, often from disadvantaged socio-economic backgrounds, do not have access to quality education and training or face barriers in their transition from school to work. Gains in employment have not been evenly distributed among Member States and regions, and certain groups of the young population are at a disproportionate disadvantage (e.g. those with low skills, living in rural areas or remote areas , young people with disabilities, migrant backgrounds or belonging to racial and ethnic minorities, for example Roma). While the rate of young unemployed decreased on average until early 2020, t he rate of inactive young people remained stable or even increased in most Member States . Unlike unemployed young people, inactive young people are not even seeking employment because of, for instance, their own illness or because of barriers encountered by young persons with disabilities, their caring responsibilities for children or dependent adults or other personal or family responsibilities. Amongst NEETs, the gender gap has somewhat increased during these years. On average across the EU, the gap was 3.2 percentage points in 2013 and amounted to 3.8 percentage points by 2019 . Inactivity is also more common among female NEETs. As a consequence, the gender dimension will be strengthened. Specific awareness raising and communication campaigns can tackle gender stereotyping at a young age and encourage young women into a wider choice of education paths and occupations. Young women can be supported by making sure they understand not only their potential but also their rights, through counselling, guidance and mentoring. This comprises advocacy and addressing gender stereotyping in educational and career choices. In this regard, the preparatory phase is also underpinned by referrals to partners that provide supporting social services, such as childcare, healthcare and psychological support. Young people with disabilities have considerably lower employment rates than those without disabilities and the employment gap in relation to young people without disabilities is increasing. Inclusive education and training, ensuring accessibility and reasonable accommodation, and combating stereotypes around disability in the workplace can boost labour market participation of young people with disabilities. Europe’s demography is changing. Due to ageing, many rural areas in Europe are seeing their populations decline. While the twin transitions can bring opportunities, this will not happen automatically and they may not be enough on their own to bridge the gap between rural youth and their urban peers. Young people living in rural and/or remote areas, especially those already facing disadvantages on other fronts, will require targeted support, while infrastructure and access to services in these areas should be improved. These measures will provide opportunities in these areas and help avoiding brain drain and further population decline. Meanwhile, youth living in disadvantaged urban areas continue to face specific obstacles to their integration in the labour market . Moreover, the world of work is changing . On-going developments such as automation and digitalisation of production and services continue to reshape the labour markets. Job-to-job transitions are becoming more frequent and many young people shift between employment and unemployment or inactivity or are trapped in precarious non-standard forms of employment. In particular, young people are overrepresented in non-standard jobs such as platform or “gig” work, which may lack access to adequate social protection . Moreover, young people are at higher risk than others to lose their jobs to automation, as entry-level jobs tend to have a greater proportion of automatable tasks. In addition, the broader twin transitions towards a more digital and greener economy will offer new opportunities as jobs are likely to be created in such sectors. However, this requires that young people have the right skills to adapt to evolving job requirements. Digital skills, skills needed for the green transition alongside soft skills, such as entrepreneurial and career management skills, are expected to grow in importance. Investing now in the human capital of young Europeans will help future-proof Europe’s social market economies: an active, innovative and skilled workforce is also a prerequisite for Europe’s global competitiveness. Against this background, the current proposal aims at revamping the policy framework to better support youth employability and avoid another youth unemployment crisis . To achieve these objectives, the proposal: ensures that all young people under 30 receive a good-quality offer of employment, continued education, an apprenticeship or a traineeship within a period of four months of becoming unemployed or leaving formal education. This ambitious headline target of the Youth Guarantee is maintained whilst the age bracket is widened to include young people aged 25-29. This acknowledges that school-to-work transitions and a sustainable market integration are taking longer because of a changing nature of work and the skills in demand. The proposal also aligns with existing national practices: youth related measures and programmes are generally available for young people up to 29 years of age and the majority of Member States already consider young people aged 25-29 part of the target group . Likewise, it recognises that during the economic downturn due to the COVID-19 pandemic a sizeable share of 25 to 29 year-olds may fall into unemployment and require support. includes a distinction between temporary NEETs (often higher educated, sometimes with work experience, perhaps laid off because of the COVID-19 pandemic, or newly entering the labour market during the crisis after finishing their education) and longer-term NEETs (often from vulnerable groups, with low education attainment, requiring extra efforts). This allows for a more individualised and targeted approach for both groups as the latter is likely to need more support. reaches out and activates greater numbers of young people, in particular women, of all backgrounds , making sure that none of them are left behind. This will be done by improved and more targeted awareness raising and communication campaigns, including by addressing the challenges of rural or more remote areas and most vulnerable social groups. strives to support young people in gaining work experience and developing the right skills for a changing world of work , in particular those relevant to the green and digital transitions and those that correspond to the needs on the job market. It is therefore important to adequately accompany and advise youth on professional prospects and needs on the labour market. In particular, as over 90% of jobs today require already digital skills, the Commission proposes to assess the digital skills of all NEETs who register by using the European Digital Competence Framework (DigComp) and the available (self) assessment tools, ensuring that, on the basis of gaps identified, all young people are offered a dedicated preparatory training to enhance their digital skills . More generally, it proposes short and hands-on preparatory trainings, related to specific skill needs of a young person as one of the key activation features during the preparatory phase before taking up an offer. A hands-on training can be a stepping stone towards a full vocational training course, a taster of the world of work, or supplement existing education or work experience before the start of the offer. The short-term, informal nature of such preparatory training, which should not prolong the duration of the four-month preparatory phase, distinguishes it from the actual offer. continues to support the employability of young people in the short-term through a number of measures: temporary short-time working arrangements, targeted wage subsidies and promotion of self-employment. Apprenticeships should also be supported as they train young people for jobs that are in high demand and thereby provide stable labour market integration. Their role during the economic recession needs to be strengthened so that more young people can take up such an offer. In addition, since early school leavers and low-skilled young people are at particular risk of becoming longer-term NEET, young people should be encouraged to complete their education and training and those who have left prematurely should be brought back to education or training. Less formal and more flexible forms of education and training can be useful in this case. safeguards the quality of offers by linking them to the European Pillar of Social Rights and the European Framework for Quality and Effective Apprenticeships, Quality Framework for Traineeships, both of which have been developed since 2013, assuring, for instance, access to social protection, a reasonable duration of probation periods, a clear written contract or the definition of working and rest periods. This should help make the offers taken up more stable in the long run. enhances the prevention of unemployment and inactivity of young people through better tracking and early warning systems, cooperating proactively with, among others, the education sector and youth organisations. improves monitoring and data collection through a stronger focus on post-placement support and a call for improving the follow-up of young people after having taken up an offer to ensure their sustainable labour market integration. The current proposal is structured around four phases (mapping, outreach, preparation and offer): In the mapping phase, a more profound knowledge of the NEET target group is transposed to the specific geographical context of the service provider. This is to identify individual NEETs and, crucially, those at risk of becoming NEETs. Through partnerships and early warning systems, young people could be supported before becoming unemployed or inactive, particularly when they are still in formal education and training. In the outreach phase, contact is made – and trust is built – with individual NEETs. The outreach phase comprises a comprehensive communication strategy to raise awareness among NEETs of the available support, and that pays due attention to the gender stereotypes and specific additional barriers to reach out to vulnerable groups. The preparatory phase runs from the moment of initial registration with the responsible service up to the actual start of an offer. The matching of needs and responses starts during this phase by tailoring individualised, holistic approaches that can cover a wide range of services depending on the young person’s situation. Most importantly, action plans comprise counselling, guidance and mentoring (including referrals to wider partners), additional upskilling where relevant and pay due attention to gender stereotypes and specific stereotypes linked to vulnerable youth. The fourth and final phase is the actual start of an offer of employment, continued education, apprenticeship or traineeship. This represents an exit from the scheme. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposal is consistent with and builds further upon the existing policies in the area of employment and skills. As part of the Recovery plan for Europe , Next Generation EU, through the Recovery and Resilience Facility (EUR 560 billion proposed) and REACT-EU (EUR 55 billion proposed) will provide additional financial support for youth employment measures. These efforts will be complemented in the 2021-27 financing period by the European Social Fund Plus, with a proposed budget of EUR 86 billion. The ESF+ will support the full range of employment, education and training measures included in this proposal. The European Regional Development Fund will contribute as well with future-proof investments in education and training aligned with the digital and green transitions. Member States will also be able to obtain support from the Technical Support Instrument in the preparation and implementation of structural reforms, notably in the field of education and training and labour market policies. The 2019 guidelines for the employment policies of the Member States call on Member States to continue addressing youth unemployment and the issue of young NEETs, including through the full implementation of the Youth Guarantee. The Council Recommendation of 22 May 2018 on key competences for lifelong learning calls upon Member States to support the development of basic digital skills and to increase the level of digital competences across the population. The Commission Communication on the Digital Education Action Plan sets out 11 actions over a three-year timeframe (2018-2020) to help Member States make better use of digital technology for teaching and learning and develop digital competences and skills, improving education through data analysis and foresight. Moreover, the Council Recommendation of 19 December 2016 on Upskilling Pathways: New Opportunities for Adults recommends that people with a low level of skills, knowledge and competences be offered the opportunity to acquire a minimum levels of skills. The present proposal will complement this approach by offering targeted and tailored upskilling pathways to young people. The Council Recommendation of 15 February 2016 on the integration of the long-term unemployed into the labour market recommends that Member States provide particular support to long-term unemployed. The proposal will complement this approach by preventing long-term unemployment among young people. The 2016 Commission Communication on the Action Plan on the integration of third-country nationals recalled the vital importance of early activation and intervention of vulnerable NEETs, including young third country nationals, to ensure their swift integration into education, apprenticeships, traineeships or the labour market. The Council Recommendation of 10 March 2014 on a Quality Framework for Traineeships offers guidance on the provision of quality traineeships. Moreover, the Council Recommendation of 15 March 2018 on a European Framework for Quality and Effective Apprenticeships identifies 14 key criteria that Member States and stakeholders should use to develop quality and effective apprenticeships. The proposal aligns traineeship and apprenticeship offers to the quality criteria laid out in these Council Recommendations. The Council Recommendation of 20 December 2012 on the Validation of non-formal and informal learning invited Member States to have in place arrangements for the validation of non-formal and informal learning. The proposal will complement this approach by promoting validation of non-formal and informal learning. The Council Recommendation of 28 June 2011 on policies to reduce early school leaving sets out a framework for coherent, comprehensive, and evidence-based policies on early school leaving. The ‘mapping’ phase of the proposal, including effective partnerships and early warning systems, closely follows this framework. • Consistency with other Union policies The Commission Communication Europe’s moment: Repair and Prepare for the Next Generation stresses that the EU’s recovery plan must guide and build a more sustainable, resilient and fair Europe for the next generation and advocates pressing fast-forward on the twin green and digital transitions. It proposes a new Recovery and Resilience Facility to support Member States to implement investments and reforms that are essential for a sustainable recovery. A new initiative, REACT-EU , will provide a top-up for cohesion support to Member States. It will support workers and vulnerable groups, education and training measures, SMEs, health systems and the green and digital transitions and will be available across sectors. The present proposal will inform these investments by enhancing the employability of young people. The European Green Deal is the EU’s new growth strategy that aims to transform the EU into a fair and prosperous society, with a modern, resource-efficient and competitive economy where there are no net emissions of greenhouse gases in 2050 and where economic growth is decoupled from resource use. It puts sustainability and the well-being of our citizens at the centre of our action. The Circular Economy Action Plan for a cleaner and more competitive Europe sets out actions to achieve the decoupling of growth from resource use by, inter alia, placing a strong focus on the need to acquire the right skills, including through vocational education and training. The transition to a clean and circular economy is an opportunity to expand sustainable and job-intensive economic activity, thus supporting recovery. Given that t he greening of the economy is shaping skill requirements in multiple ways, it is crucial to put in place policies that will support young people in harnessing the new opportunities. The proposal will complement this approach by promoting skills needed for the green economy. The opportunities and challenges of the ongoing digital transformation and Europe’s policy response have been outlined in the strategy Shaping Europe’s Digital Future , which highlights the need to invest in education and training and digital skills for all Europeans. The Commission adopted a New Industrial Strategy for Europe to support industry to drive Europe’s competitiveness at a time of increasing global competition and to ensure it leads the twin green and digital transitions. There is a strong focus on unlocking the investment, innovation and skills needed for the twin transitions. The twin transitions will provide job opportunities that will also be of benefit for implementing the present proposal. The SME Strategy for a sustainable and digital Europe highlights how an increasing number of SMEs is confronted with the challenge of finding the necessary skilled staff. The skills shortage is particularly acute for digitalisation and new technologies. The Strategy stresses that the EU can further help address these challenges, facilitating access to training, and helping match the demand for talents from SMEs with labour market supply. Entrepreneurial education and training that enhances business knowledge and skills play a key role in making SMEs fit for the single market. The proposal will complement this approach. Y oung people can be offered a preparatory training to enhance their entrepreneurial skills using the tools and modules developed under the Entrepreneurship Competence Framework (EntreComp). The Common Agricultural Policy supports young people who would like to engage in the agricultural sector and young people who launch an activity in rural areas. It provides to young people training, advisory services, setting up and investment supports. The proposal’s skills dimension, in particular entrepreneurial skills, will complement this approach. In addition, the Gender Equality Strategy aims to close the gender gaps in in the labour market and increase effective access to fairly paid quality and sustainable employment for women. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The proposal is based on Article 292 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), according to which the Council adopts recommendations acting on a proposal from the Commission, in conjunction with Article 149 which foresees incentive measures designed to support the action of Member States in the field of employment. Title IX TFEU defines the EU’s remit regarding employment policies in particular Article 145 on developing a coordinated strategy for employment and Article 147 on contributing to a high level of employment by supporting and complementing the action of Member States. Low labour market performance at national level in terms of youth unemployment and inactivity may have negative economic impact and undermine social and economic cohesion across the EU, including when low performance is mainly related to sub-groups of the NEET population that are in a vulnerable situation. Thus, the proposal will contribute to the objectives of the Treaty on European Union (TEU), notably promoting full employment, non-discrimination, equality between women and men, social inclusion and social cohesion (Article 3 TEU). • Subsidiarity (for non-exclusive competence) In its work towards developing a strategy for employment, the EU has the competence to coordinate, encourage cooperation and support the Member States' actions. While respecting the competence of the Member States, the proposal gives concrete content to this ambition in particular by capitalising on seven years of implementation of the Youth Guarantee. The proposal aims at improving the implementation of the already existing Youth Guarantee schemes in Member States, building on successful practices and lessons learnt. A continued EU intervention to tackle youth unemployment and inactivity based on a more future-proof and inclusive common policy framework should provide improved policy guidance to the Member States and can contribute to increasing activity rates and upskilling of the workforce in the EU, while avoiding the very high economic and societal costs of having young people not in employment, education or training. The proposal will also help Member States to make best use of the ESF+, in order to address youth unemployment and inactivity. In line with the principle of subsidiarity, the proposal makes recommendations to improve the implementation of Member States’ Youth Guarantee schemes fully respecting the competence of the Member States in the field of employment as well as their internal division of competences. The proposal recognises that different situations in individual Member States (or at regional or local level) can lead to differences in how the recommendations are implemented. • Proportionality The actions proposed are proportional to the objectives pursued. The proposal supports the Youth Guarantee schemes launched by Member States and complements Member States' efforts in the area of youth unemployment and inactivity. The proposed action respects Member States’ practices and the diversity of systems. It accommodates a differentiated approach reflecting Member States' different economic, financial and social situations, the diverse labour market conditions and the heterogeneity of situations leading to youth unemployment and inactivity. It recognises that different national, regional or local situations could lead to differences in how the proposed recommendation is implemented. Choice of the instrument The proposed instrument is a proposal for a Council Recommendation, which respects the principles of subsidiarity and proportionality. It builds on the existing body of European Union law and is in line with the type of instruments available for European Union action in the areas of employment. As a legal instrument, it signals the commitment of Member States to the measures laid down in this Recommendation and provides a strong political basis for cooperation at European Union level in this area, while fully respecting Member States competence in the field of employment policies. Once adopted, the Council Recommendation of 22 April 2013 on establishing a Youth Guarantee would be replaced. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation Not applicable. • Stakeholder consultations As explained above, the proposal builds on the 2013 Council Recommendation on establishing a Youth Guarantee . Since 2014, the implementation of the Recommendation has been monitored within the context of the European Semester . Reviews of the implementation for all Member States are carried out within the Employment Committee (EMCO) every two years. In addition, quantitative monitoring of national schemes, based on a commonly agreed Indicator Framework , is carried out annually. Youth Guarantee coordinators from all Member States meet regularly to discuss progress in implementation, ongoing policy reforms and relevant projects, and participate in mutual learning activities. Moreover, specific consultation activities took place in early 2020 and targeted stakeholders closely involved in designing and implementing the Youth Guarantee or benefiting from it. While all consultations preceded the COVID outbreak and the economic downturn that followed, the contributions focused on structural aspects and therefore remain pertinent. The proposal reflects to a large extent the views gathered during the targeted consultations. All stakeholders consulted, except for the employers – who advocated a closer follow-up of the implementation of the existing Council Recommendation, were in favour of reinforcing the Youth Guarantee by proposing a new Council Recommendation. All stakeholders called for improving the ‘quality’ of the offers, proposing different approaches, which the proposal responds to by aligning offers to existing quality standards and principles. It also reflects the consensus on the need to strengthen the multi-stakeholder partnership-based and integrated approach. • Collection and use of expertise In addition to the use of consultation results, the proposal is based on a wide range of reports and studies as well as expertise gathered through peer learning activities and meetings of the Youth Guarantee coordinators. Quantitative monitoring of national Youth Guarantee schemes, based on a commonly agreed Indicator Framework, is carried out annually. Macroeconomic indicators based on data from the EU Labour Force Survey (LFS) are used to monitor the general situation of young people in the labour market and therefore, indirectly, the impact of the Youth Guarantee and other measures that prevent young people from becoming NEETs. Implementation and follow-up (long-term outcome) indicators are derived from administrative data provided annually by Member States. They are based on data on the number of young people that have registered in Youth Guarantee schemes (how long they stay registered, where they go when they leave the registry and where they are sometime after leaving). Implementation indicators measure the direct impact of Youth Guarantee delivery while follow-up indicators are used to gauge the sustainability of labour market integration after provision of a Youth Guarantee offer. Furthermore, Youth Guarantee coordinators from all Member States meet regularly to discuss progress and challenges in implementation, ongoing policy reforms and relevant projects. They also participate in mutual learning activities. The experiences and evaluations from the implementation at national level contributed to a series of reports published in 2018. The European Network of Public Employment Services (PES) is regularly reporting on the PES capacity to implement the Youth Guarantee via the biennial assessment reports. The EU funding side is closely monitored via the ESF monitoring committees and annual implementation reports and regularly evaluated. • Impact assessment The instrument proposed – a Council Recommendation – has the effect of offering guidance on the implementation of Youth Guarantee schemes, but it leaves Member States flexibility in designing and implementing measures. Therefore, an impact assessment is not necessary. A comprehensive Staff Working Document includes an overview of the most important lessons stemming from the aftermath of the previous economic recession and a comprehensive summary of the lessons stemming from the Youth Guarantee’s 2013-20 implementation. These lessons originate from numerous monitoring and evaluation exercises at EU level but also from the feedback received during targeted consultations in early 2020, when the European Commission reached out to, among others, civil society, social partners, national stakeholders and young people themselves. Together, these lessons translate into a number of actions detailed in the proposal. The Commission has evaluated the youth employment measures funded by the European Social Fund and the Youth Employment Initiative. The evaluation results and the preparatory work made in 2018 for the evaluation have been taken into consideration for the preparation of this proposal. • Regulatory fitness and simplification Not applicable. • Fundamental rights Not applicable. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The Recommendation does not require additional EU budget or staff resources. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements It is proposed that the Commission continues to monitor the implementation of the Youth Guarantee in cooperation with the Member States in the context of the European Semester. Reviews of all Member States should be carried out within the EMCO every two years. Quantitative monitoring of national Youth Guarantee schemes, based on the commonly agreed Indicator Framework, should be carried out annually. Furthermore, Youth Guarantee coordinators from all Member States should continue to meet regularly to discuss progress and challenges in implementation, ongoing policy reforms and relevant projects, and participate in mutual learning activities. • Explanatory documents (for directives) Not applicable. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal § 1 updates the headline target, widening the age bracket to include young people aged 25-29. This makes the proposal more inclusive and recognises that during the economic downturn due to the COVID-19 pandemic a bigger share of 25 to 29 year-olds will fall into unemployment and require support. § 2 to 4 recommend Member States to reinforce mapping systems and enabling prevention through tracking and early warning systems. § 5 to 7 include recommendations to Member States on raising awareness and targeting communication and stepping up the outreach to vulnerable groups. This could be achieved by adopting appropriate, youth-friendly information channels and by using a recognisable visual style for communication purposes. § 8 to 11 include recommendations to Member States on profiling, counselling, guidance and mentoring. Member States are invited to improve profiling and screening tools and individualised action plans that take into account a young person’s preferences and motivation, barriers and disadvantages, and reasons for being unemployed or inactive. § 12 and 13 include recommendations to Member States on enhancing digital skills with preparatory trainings and on validation of learning outcomes. Member States are strongly recommended to assess the digital skills of all NEETs who register in the Youth Guarantee and ensure that, all young people are offered a dedicated preparatory training to enhance their digital skills. § 14 invites Member States to ensure that the preparatory phase facilitates upskilling and re-skilling geared towards the skills needed in a changing labour market and that are needed for the green transition as well as entrepreneurial and career management skills. § 15 to 19 recommend Member States to use targeted and well-designed employment and start-up incentives, align the offer to standards for quality and equity and expand post-placement support. § 20 to 26 include recommendations to Member States on partnerships, data collection and monitoring and the use of funds. Member States could strengthen existing partnerships and are invited to formalise protocols for cooperation between Youth Guarantee providers (including education and training institutions) and other social services (e.g. childcare, healthcare, social housing, accessibility services). In particular, it is important to ensure the active involvement of social partners at all levels. Member States are invited to further develop integrated service models, such as one-stop shops, joint case management or multidisciplinary teams. Member States are also invited to improve data on the sustainable labour market integration of young people and explore the potential of wider data sharing. § 27 to 31 welcomes the Commission’s intention to strengthen the support for the quantitative monitoring of Youth Guarantee schemes based on the commonly agreed Indicator Framework, explore the new possibilities yielded by upcoming improvements to the EU Labour Force Survey and the granularity with which the NEET target group can be assessed, and monitor the implementation of national schemes through the multi-lateral surveillance of the Employment Committee within the framework of the European Semester. The Commission is invited to report regularly to the Employment Committee on developments concerning the implementation and results of the schemes and support Member States’ awareness raising and communication efforts while reinforcing at EU level the dissemination of results and good practice examples. Good practices help other Member States in taking over measures with a proven track record. 2020/0132 (NLE) Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on A Bridge to Jobs - Reinforcing the Youth Guarantee and replacing Council Recommendation of 22 April 2013 on establishing a Youth Guarantee THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 292, in conjunction with Article 149 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, Whereas: (1) In November 2017 the European Parliament, the Council and the Commission proclaimed the European Pillar of Social Rights, setting out 20 principles and rights to support well-functioning and fair labour markets and welfare systems. It sets out the right to fair and equal treatment regarding working conditions, access to social protection and training. It also states that probation periods should be of reasonable duration and prohibits the abuse of atypical contracts. Principle 4 “active support to employment” states that “young people have the right to continued education, apprenticeship, traineeship or a job offer of good standing within 4 months of becoming unemployed or leaving education”. (2) The guidelines for the employment policies of the Member States, adopted by the Council in its Decision 2019/1181 of 8 July 2019 , and in particular guideline 6, call upon the Member States to continue to address youth unemployment and the issue of young people not in employment, education or training (NEETs) through prevention of early school leaving and structural improvement in the school-to-work transition, including through the full implementation of the Youth Guarantee. (3) The Council Recommendation of 20 December 2012 on the Validation of non-formal and informal learning sets out elements and principles for the validation of non-formal and informal learning which enable individuals to have knowledge, skills and competences which have been acquired through non-formal and informal learning validated and to obtain a full qualification, or, where applicable, part qualification. (4) The Council Recommendation of 19 December 2016 on Upskilling Pathways: New Opportunities for Adults recommends that adults with a low level of skills, knowledge and competences be offered the opportunity, according to their individual needs, to acquire a minimum level of literacy, numeracy and digital competence; and/or acquire a wider set of skills, knowledge and competences. (5) The Council Recommendation of 22 May 2018 on key competences for lifelong learning calls upon the Member States to support the development of basic digital skills and to increase and improve the level of digital competences across all segments of the population. (6) The Council Recommendation of 10 March 2014 on a Quality Framework for Traineeships offers guidance on the provision of quality traineeships and includes quality elements that relate in particular to learning content, working conditions, and transparency regarding financial conditions and hiring practices. (7) The Council Recommendation of 15 March 2018 on a European Framework for Quality and Effective Apprenticeships identifies 14 key criteria that Member States and stakeholders should use to develop quality and effective apprenticeships to ensure both the development of job-related skills and the personal development of apprentices. (8) Regulation (EU) 2019/1700 of the European Parliament and of the Council of 10 October 2019 provides a common framework for seven previously independent data collections, among which the EU Labour Force Survey. The Integrated European Social Statistics (IESS) yields more granular cross-EU comparative data, which will enable a better understanding of young people’s transition from school to work, capturing more accurately their learning and working experience, but also their individual background characteristics. (9) In its conclusions of 15 December 2016 the European Council calls for the continuation of the Youth Guarantee. In its conclusions of 15 June 2017, the Council reaffirms that tackling youth unemployment and inactivity remains a policy priority, considers that the Youth Guarantee and the Youth Employment Initiative have provided a strong impetus for structural reforms and policy innovation and underlines that that reaching out to NEETs requires strong and persistent efforts of national authorities and cross-sectoral cooperation. (10) In its resolution of 18 January 2018 on the implementation of the Youth Employment Initiative in the Member States, the European Parliament calls on the Member States to establish appropriate and tailored outreach strategies to reach all NEETs and to take an integrated approach towards making more individualised assistance and services available to support young people facing multiple barriers. The European Parliament emphasises the need to improve the quality of offers under the Youth Employment Initiative and Youth Guarantee and calls for a future discussion about the eligible age bracket. (11) The European Green Deal is the EU’s new growth strategy that aims to transform the EU into a fair and prosperous society, with a modern, resource-efficient and competitive economy where there are no net emissions of greenhouse gases in 2050 and where economic growth is decoupled from resource use. (12) To help repair the economic and social damage brought by the COVID-19 pandemic, kick-start the European recovery, and protect and create jobs, the European Commission has proposed a major recovery plan for Europe and the instrument ‘Next Generation EU’ based on harnessing the full potential of the EU budget . These resources will be crucial to support, among other areas, short-term measures to support employment, including youth employment, as well as investments in longer-term policy reforms related to the labour market, social and education and training systems. (13) In 2013, during the previous economic recession, the youth unemployment rate (15-24) was 24.4% in the EU and over 50% in some Member States, and there were 6.5 million NEETs aged 15-24. In response, the Council Recommendation on establishing a Youth Guarantee was adopted in April 2013 – a major coordinated active labour market policy intervention at the EU level. (14) The COVID-19 pandemic has spiralled the EU into an unprecedented economic recession, which is likely to bring back dramatically high youth unemployment and NEET rates. The EU economy is expected to shrink by 7.4% in 2020, the deepest recession in its history and young people who were already in a precarious situation in the labour market will suffer most while those entering the workforce at this time will find it harder to secure their first job. It is therefore necessary to reinforce the Youth Guarantee in the light of the present crisis. (15) Young people may have difficulties in the labour market because of the transitionary life periods they are going through, their limited or lack of professional experience. As past recessions show, young people are hit harder than older, more experienced workers. During the previous crisis youth unemployment went up from 16.0% in 2008 to a peak of 24.4% in 2013. Young women are also more likely to become inactive due to caring responsibilities (those looking after children or dependent adults, as well as those with other personal or family responsibilities). Caring responsibilities as a reason for inactivity is more than five times more prevalent among young women than it is among young men. This can lead to an increase in the gender employment gap with lasting consequences throughout the life of women. (16) Youth unemployment and inactivity can result in permanent scars, such as an increased risk of future unemployment, reduced levels of future earnings, loss of human capital and intergenerational transmission of poverty. These translate into individual hardship and bear direct and indirect costs for society at large. They also add to regional inequalities, with young people for instance unable to secure a sustainable labour market integration in rural or remote areas and trying to find opportunities elsewhere. (17) On-going developments such as automation and digitalisation of production and services continue to reshape the world of work. Young people are overrepresented in non-standard jobs such as platform or “gig” work, which may lack access to adequate social protection. Young people are at higher risk than others to lose their jobs to automation, as entry-level jobs tend to have a greater proportion of automatable tasks. At the same time, digital technologies create new jobs and increase the demand for skills needed for the digital transformation in many sectors of the economy. (18) Investing now in the human capital of young Europeans will help future-proof Europe’s social market economies to cater for demographic shifts while fully embracing the digital age and the growth of jobs in the green economy. The Union will be able to reap the full benefits of an active, innovative and skilled workforce while avoiding the very high costs of having young people neither in employment, education or training. (19) A reinforced Youth Guarantee can contribute to create youth employment in recovering from the economic impact of the pandemic and help harness the opportunities arising from the digital and green transitions. It can help reducing persistent scarring effects from the severe slowdown by encouraging firms to hire unemployed youth and by providing training that eases the matching of unemployed and inactive youth to vacancies. (20) A reinforced Youth Guarantee should ensure that all young people receive a good-quality offer of employment, continued education, an apprenticeship or a traineeship within four months of becoming unemployed or leaving formal education. To achieve this ambition, it should provide young people with a path towards a stable labour market integration in times of crisis and reach out and activate greater numbers of young people regardless of their background, making sure that none of them are left behind. It should strive to support young people in gaining work experience and developing the right skills for a changing world of work, in particular those relevant to the green and digital transitions. Apprenticeship play an important role in this respect. There is a need to boost their supply and quality in order to strengthen their role in the recovery phase. Apprenticeships prepare young people for jobs that are in high demand and thereby offer them a path towards stable labour market integration also at a local level. (21) In the 2013 Council Recommendation on establishing a Youth Guarantee Member States committed to ensure that all young people under the age of 25 years receive a good-quality offer of employment, continued education, an apprenticeship or a traineeship within a period of four months of becoming unemployed or leaving formal education. Widening the age bracket to include young people aged 25-29 acknowledges that school-to-work transitions and a sustainable market integration are taking longer because of the changing nature of work and the skills in demand, recognises that during the economic downturn due to the COVID-19 pandemic a bigger share of 25 to 29 year-olds will fall into unemployment and will need support. It also aligns with Member States youth related measures and programmes, which are generally available for young people between 15 and 29. (22) NEETs are a heterogeneous group. For some young people being a NEET can be a symptom of multiple and engrained disadvantages and may indicate a longer-term disengagement from society. Some young people are especially vulnerable for example because of their inadequate education or training, their often limited social protection coverage, restricted access to financial resources, precarious work conditions or because they suffer from discrimination. For others, being a NEET is likely to be a temporary status since they face low barriers to labour market entry and have no inherent vulnerabilities (e.g. high-skilled young people or those already with significant and still relevant work experience). A reinforced Youth Guarantee should recognise that some NEETs may require a lighter approach compared to the more intensive, lengthy and comprehensive interventions that other, more vulnerable, NEETs are likely to necessitate to prevent a disproportionate negative impact on vulnerable youth. (23) More than one in five young people fail to reach a basic level of digital skills across the EU, with low educated young people more than three times more likely to underachieve in digital skills than their higher educated counterparts . With the recovery from the COVID-19 crisis accelerating the digital transition, the digital skills gap becomes a key determinant in the employability of young people and their ability to seize the opportunities stemming from this transition. Targeted upskilling helps young people respond to the growing demand for digital skills. (24) Preparatory training during the first phase before taking up an offer, related to specific skill domains such as digital or green skills, should be part of a reinforced Youth Guarantee. This hands-on training can be a stepping stone towards a full vocational training course, a taster of the world of work, or supplement existing education or work experience before the start of the Youth Guarantee offer. The short-term, informal nature of such preparatory training, which should not prolong the duration of the four-month preparatory phase, distinguishes it from the offer. (25) Effective coordination and partnerships across policy fields – employment, education, youth, social affairs, etc. – are crucial in terms of boosting quality employment as well as education and training opportunities, apprenticeships and traineeships. Integrated services (such as one-stop shops or other models) offer easier access to services and benefits, and can more easily provide tailor-made, flexible and more responsive solutions for young people with multidimensional problems. Integrated services require a change in working culture, putting young people at the centre of the interventions and breaking up administrative silos. (26) The reinforced Youth Guarantee should be implemented by a scheme consisting of supportive measures, and should be geared to national, regional and local circumstances. Such schemes should take into account the diversity of the Member States as regards the levels of youth unemployment and inactivity, institutional set-up, and capacity of the various labour market players. They should also take into account different situations as regards public budgets and financial constraints in terms of allocation of resources and be continuously monitored and improved. (27) Supportive measures can be financed by the Union funds. The Youth Employment Initiative 2014-2020 (almost EUR 9 billion of EU contribution), together with additional European Social Fund investment, has been a key EU financial resource to support the implementation of the Youth Guarantee. As part of the Recovery plan for Europe and the instrument ‘Next Generation EU’, the Recovery and Resilience Facility and REACT-EU will provide additional EU funding for youth employment measures. These efforts will be complemented in the 2021-27 financing period by the European Social Fund Plus which will support the full range of employment, education and training measures of the reinforced Youth Guarantee. HEREBY RECOMMENDS THAT MEMBER STATES: (1) ensure that all young people under the age of 30 years receive a good-quality offer of employment, continued education, an apprenticeship or a traineeship within a period of four months of becoming unemployed or leaving formal education, in line with Principle 4 of the European Pillar of Social Rights. The starting point for delivering the Youth Guarantee offer to a young person should be the registration with a Youth Guarantee provider. Youth Guarantee schemes should be based on the following guidelines, which are structured around four phases (mapping, outreach, preparation and offer), and organised in accordance with national, regional and local circumstances, paying attention to the gender and diversity of the young people who are being targeted: Mapping Identifying the target group, available services and skills needs (2) reinforce mapping systems to enable a more profound understanding of the diversity of NEETs, including the temporary NEETs negatively affected by the economic recession, as well as the longer-term NEETs who may belong to vulnerable groups; (3) map the services available for different support needs, while using local skills forecasts (e.g. informed by big data labour market intelligence) to identify skills demanded on the labour market, with particular attention to regional labour market specificities and the barriers faced by young people living in rural, remote or disadvantaged urban areas; Enabling prevention through tracking and early warning systems (4) strengthen early warning systems and tracking capabilities to identify those at risk of becoming NEET, while contributing to preventing early leaving from education and training (through e.g. more flexible learning pathways and more work-based learning), in cooperation with the education sector, parents, and local communities, and with the involvement of youth policy, social and employment services; Outreach Raising awareness and targeting communication (5) adopt modern, youth-friendly and local information channels for awareness raising activities among both temporary and longer-term NEETs, using online and offline opportunities, while ensuring the involvement of young people and local youth organisations; (6) use a recognisable visual style for all communication, based, where relevant, on guidelines made available by the Commission, while ensuring accessible and easily understandable information on all types of support available, for instance through a single web portal in the language(s) of the country; Stepping up the outreach to vulnerable groups (7) strengthen the focus on longer-term NEETs (e.g. those belonging to vulnerable groups, including those with disabilities), using specifically trained mediators and complementary strategies such as youth work, young “ambassadors” and cooperation with partners that are in contact with (specific groups of) young people. Explore, for the hardest-to-reach, coordination with the provision of benefits, as well as the use of mobile units; Preparation Using profiling tools to tailor individualised action plans (8) improve profiling and screening tools and practices to match needs and responses, by adopting a multivariate, gender-sensitive approach to profiling and screening that takes into account a young person’s preferences and motivation, barriers and disadvantages, including reasons for being unemployed or inactive; (9) ensure that Youth Guarantee providers have adequate staff capacity, with specifically trained staff to operate and improve profiling and screening tools, and to develop individualised action plans that take into account person-centred needs and responses; Performing counselling, guidance and mentoring (10) step up the preparatory phase with person-centred counselling, guidance and mentoring by trained advisors that responds to the needs of the individual concerned and pays due attention to gender bias and other forms of discrimination. Prepare NEETs for the changing nature of work, be it through career advice or entrepreneurship support, while adopting one-to-one support, motivational work, advocacy and/or peer support for longer-term NEETs; (11) allow for a more holistic approach to counselling, guidance and mentoring by referring young people to partners (e.g. education and training institutions, social partners, youth organisations, as well as supporting youth work and social services), who can help them overcome other barriers to employment; Enhancing digital skills with preparatory training (12) assess the digital skills of all NEETs who register in the Youth Guarantee by using the European Digital Competence Framework (DigComp) and the available (self)assessment tools, ensuring that, on the basis of gaps identified, all young people are offered a dedicated preparatory training to enhance their digital skills; (13) safeguard the validation and recognition of (non-formal, informal) learning outcomes from the preparatory training by using validation arrangements embedded in education and training systems, existing tools such as Europass, as well as micro-credentials to enable a more modular approach to accumulating learning outcomes; Assessing, improving and validating other important skills (14) ensure that the preparatory phase facilitates upskilling and re-skilling geared towards green skills, entrepreneurial skills and career management skills, using existing competence frameworks, (self)assessment tools and validation tools to help young people seize the opportunities of growing sectors and preparing them for the needs of the changing labour market; Offer Making employment and start-up incentives work during the economic recession (15) use targeted and well-designed employment incentives – such as wage subsidies, recruitment bonuses, reduction of social security contributions, tax credits or disability benefits – and start-up incentives to create good-quality opportunities for the sustainable integration of young people into the labour market; Aligning the offer to existing standards to ensure quality and equity (16) align employment offers to the relevant principles of the European Pillar of Social Rights, assuring the right to fair and equal treatment regarding working conditions, access to social protection and training, reasonable duration of probation periods and prohibiting abuse of atypical contracts; (17) ease young people’s way back into education and training by diversifying the continued education offer (with e.g. flexible learning pathways, work-based learning, bridging programmes and second chance programmes), ensuring the validation of non-formal and informal learning; (18) intensify support to apprenticeships and make sure offers adhere to the minimum standards laid out in European Framework for Quality and Effective Apprenticeships; (19) ensure that traineeship offers adhere to the minimum standards laid out in the Quality Framework for Traineeships; Providing post-placement support and implementing feedback (20) expand continued post-placement support to adjust individualised action plans where needed, using the opportunity of post-placement feedback to ensure a quality offer was provided; Crosscutting enablers Mobilising partnerships (21) strengthen partnerships, across all levels of government, between Youth Guarantee providers and relevant stakeholders, such as employers, education and training institutions, social partners, youth work, providers of solidarity and civic activities, youth organisations and other civil society organisations; formalise protocols for cooperation between Youth Guarantee providers and other social services (e.g. childcare, healthcare, social housing, accessibility services); (22) promote the further development of integrated service models, such as one-stop shops, joint case management or multidisciplinary teams, which strengthen partnerships and enable a single point of contact for young people; Improving the data collection and monitoring of schemes (23) step up efforts to enrich follow-up data by strengthening systems that allow young people to be tracked after taking up an offer, as well as after the offer concludes, in order to monitor long-term, sustainable labour market integration; (24) encourage, while respecting data protection rules, the wider sharing of tracking, profiling and follow-up data between Youth Guarantee partners to improve support, which is of particular importance for the success of interventions targeting vulnerable NEETs; Making full and optimal use of funds (25) dedicate adequate national resources towards the implementation of the policy measures put forward by the reinforced Youth Guarantee ensuring that they are well targeted to the individual needs of any young person; (26) make full and optimal use of the current EU instruments under cohesion policy, notably the YEI, ESF and ERDF (2014-2020) and mobilise a significant share of the additional funds provided under REACT-EU, as well as the ESF+ and ERDF (2021-2027), to support youth employment, prevent unemployment and inactivity among young people and implement relevant policy reforms; (27) exploit the full potential of complementing national funding efforts with other EU funding sources that could contribute to implementing the reinforced Youth Guarantee, notably the Recovery and Resilience Facility, EAFRD, InvestEU, AMIF, the Erasmus+ programme and the Technical Support Instrument; HEREBY WELCOMES THE COMMISSION’S INTENTION TO: Improving the data collection and monitoring of schemes (28) continue to support the quantitative monitoring of Youth Guarantee schemes based on the commonly agreed Indicator Framework, proposing adjustments where appropriate in light of the current Council Recommendation; (29) improve, from 2022 onwards, the granularity with which the NEET target group is assessed, profiting from the improvements to the EU Labour Force Survey yielded by Regulation (EU) 2019/1700; Monitoring implementation (30) monitor the implementation of Youth Guarantee schemes pursuant to this Recommendation through the multi-lateral surveillance of the Employment Committee within the framework of the European Semester; (31) regularly engage with Member States in the context of the European Semester to ensure monitoring of a continuous national investment in youth employment policies and programmes; address, where appropriate, country-specific recommendations to Member States; (32) report regularly to the Employment Committee on developments concerning the implementation and results of Youth Guarantee schemes; Raising awareness and targeting communication (33) strengthen support to Member States’ awareness raising and communication efforts and reinforce the dissemination of results and good practice examples among Member States. The Council Recommendation of 22 April 2013 on establishing a Youth Guarantee is replaced. Done at Brussels, For the Council The President
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus „ Töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid“ lähtub komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilisest lubadusest, mis anti 14. jaanuari 2020. aasta teatises „ Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks “ . See toetab olulisel määral käimasolevat Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, tugevdades põhimõtet 4 „Tööhõive aktiivne toetamine“. Ettepanek on osa komisjoni kavandatud noorte tööhõive suurendamise meetmetest, mis esitati teatises „Noorte tööhõive toetamine: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ . Nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta võeti vastu 2013. aastal, et reageerida eelmisele majanduskriisile ja sellest tulenenud ülisuurele noorte töötuse määrale 15–24 aasta vanuste seas (ELis keskmiselt oli noorte töötuse määr 24,4 % ja mõnes liikmesriigis üle 50 %). Lisaks töötutele noortele olid 6,5 miljonit noort (vanuses 15–24) mittetöötavad ja mitteõppivad (NEET-noored). Seitse aastat pärast käivitamist on noortegarantii kogu ELis reaalselt kasutusel, ehkki endiselt on ka väljakutseid . Igal aastal saab üle 3,5 miljoni noore noortegarantii kaudu pakkumise minna tööle, jätkata haridusteed, osaleda õpipoisiõppes või praktikal. Noorte tööhõive algatus 2014–2020 (ELi toetus ligi 9 miljardit eurot ) koos täiendavate investeeringutega Euroopa Sotsiaalfondist on olnud põhiline noortegarantii rakendamist toetav ELi rahastamisvahend . Noorte töötuse määr ja NEET-noorte arv on märkimisväärselt vähenenud. COVID-19 kriisi eelseks ajaks oli noorte (15–24 aastaste) töötuse määr langenud 2013. aasta tipptasemelt ehk 24,4 %-lt keskmiselt 14,9 %-le. Kahtlemata on makromajanduslike olude paranemisel olnud selles oma roll, kuid hiljutine uuring viitab, et noortegarantii on koostoimes Euroopa rahastamisega loonud noortele võimalusi ning ajendanud struktuurseid reforme liikmesriikide avalikes tööturuasutustes ja haridussüsteemides . COVID-19 pandeemia ja selle majanduslik mõju seavad nimetatud positiivse arengu ohtu. Komisjoni 2020. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kahaneb ELi majandus 2020. aastal 7,4 %, mis on liidu ajaloo sügavaim majanduslangus, ning sel ajal tööturule sisenevatel noortel on raskem endale esimest töökohta leida . Varasemad kriisid on tõepoolest näidanud, et mõju noortele on tõenäoliselt eriti ränk. Üldjuhul on nad esimesed, kes koondatakse. Nad töötavad sageli mitteametlikus majanduses või mittestandardsetel töökohtadel, kus sotsiaalne kaitse on nõrk või puudub sootuks. Noored on üleesindatud pandeemiast räsitud sektorites, kus kaugtöö ei pruugi olla võimalik (nt turism, majutus, hooajaline töö põllumajanduses ning hulgi- ja jaekaubandus, kus lisaks on üleesindatud ka naised). Pealegi võitleb osa neist endiselt eelmise majanduslanguse tagajärgedega, kuid nüüd on neil oht saada üleilmses majanduskriisis uus hoop. Seetõttu on just praegu oluline tugevdada noortegarantiid, et aidata leevendada COVID-19 kriisi mõju ning ennetada uut noorte töötuse kriisi. Ettepanek tugineb 2013. aasta noortegarantii seitsme rakendusaasta jooksul saadud kogemustele ja õppetundidele ja sellesse on lõimitud tööturu sisulised muutused ning kaksikpööre digi- ja rohemajanduse suunas . Üks õppetunde on, et noortegarantii peab jõudma laiema sihtrühmani ning olema kaasavam . ELi koondtulemused näitavad, et kokkuvõttes ei jõua noortegarantii kavad praegu veel enamiku noorteni, kellest saavad NEET-noored, ning paljudel registreeritutel kulub pakkumise saamiseni kauem, kui ette nähtud neli kuud. Liiga paljud näevad endiselt vaeva, et ots otsaga kokku tulla, või seisavad silmitsi tööalast konkurentsivõimet mõjutavate takistustega. Paljudel noortel, kes tihti on ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga, puudub juurdepääs kvaliteetsele haridusele või on takistusi koolist tööle siirdumisel. Tööhõive kasv ei ole jagunenud liikmesriikide ja piirkondade vahel võrdselt ning mõni noorte rühm kogu elanikkonna hulgas on ebaproportsionaalselt ebasoodsas olukorras (nt väheste oskustega noored, kes elavad maapiirkondades või äärealadel , puudega noored, rändaja taustaga või rassilisse ja etnilisesse vähemusse kuuluvad noored, näiteks romad) . Kuigi noorte töötuse keskmine määr kuni 2020. aasta alguseni langes, püsis mitteaktiivsete noorte määr enamikus liikmesriikides stabiilsena või koguni kasvas . Mitteaktiivsed noored erinevalt töötutest noortest selle poolest, et nad ei otsigi tööd, näiteks enda haiguse tõttu või puudega noori mõjutavate takistuste tõttu, laste või ülalpeetavate täiskasvanute eest hoolitsemise või muude isiklike või perekondlike kohustuste tõttu. NEET-noorte hulgas on sooline lõhe viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud. See lõhe oli 2013. aastal kogu ELis keskmiselt 3,2 protsendipunkti ja 2019. aastal 3,8 protsendipunkti . Ka mitteaktiivsus on naissoost NEET-noorte hulgas kõrgem . Seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu soolisele mõõtmele . Spetsiifilised teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja teavituskampaaniad võivad aidata juba varases eas soostereotüüpidega võidelda ning julgustada noori naisi valima rohkemate haridusteede ja erialade vahel. Noorte naiste toetamiseks saab nõustamise, juhendamise ja mentorluse kaudu tagada, et nad mõistaksid mitte ainult enda potentsiaali vaid ka enda õigusi. Selleks tuleb teha selgitustööd ja võidelda soostereotüüpidega haridus- ja karjäärivalikutes. Ettevalmistaval etapil kasutatakse selleks juba ka suunamist partnerite juurde, kes osutavad sotsiaalseid tugiteenuseid nagu lastehoid, tervishoid ja psühholoogiline abi. Puudega noorte tööhõive määr on tavanoorte omast oluliselt madalam ning tööhõivelõhe puudega ja tavanoorte vahel üha kasvab . Kaasav haridus ja koolitus, ligipääsetavuse tagamine ja mõistlikud abinõud ning töökohal puudega seonduvate stereotüüpidega võitlemine võivad aidata suurendada puudega noorte osalemist tööturul. Euroopa demograafia on muutumas. Rahvastiku vananemise tõttu on rahvaarv paljudes Euroopa maapiirkondades vähenemas. Ehkki kaksikpööre võib avada võimalusi, ei teki need automaatselt ja ainuüksi neist ei pruugi maanoorte ja nende linnades elavate eakaaslaste vahe ületamiseks piisata. Maapiirkondades ja/või äärealadel elavad noored – eriti need, kes on juba muudel põhjustel ebasoodsas olukorras – vajavad eesmärgipärast toetust ning ühtlasi on vaja neis piirkondades parandada taristut ja teenuste kättesaadavust. Kõnesolevad meetmed loovad neis piirkondades võimalusi ja aitavad vältida ajude väljavoolu ning rahvaarvu edasist vähenemist. Samas on ka ebasoodsate oludega linnaosades elavatel noortel endiselt spetsiifilisi tööturuga lõimumise takistusi . Peale selle on muutumas ka tööelu . Tootmise ja teenuste automatiseerimine ja digitaliseerimine ning muud käimasolevad arengud kujundavad tööturge ümber üha enam. Töökohti vahetatakse sagedamini ning paljud noored on vaheldumisi tööl ja töötud või mitteaktiivsed või ebakindla mittestandardse tööhõive lõksus. Eelkõige on noored üleesindatud mittestandardsetel töökohtadel, näiteks töötajatena platvormidel ja juhutöödel, kus pakutav sotsiaalne kaitse ei pruugi olla piisav . Pealegi on noortel teistest suurem risk kaotada töö automatiseerimise tõttu, kuna enamasti on erioskusi mittenõudvatel töökohtadel rohkem ülesandeid, mida saab automatiseerida. Uusi võimalusi pakub ka laialdane kaksikpööre digi- ja rohemajanduse suunas , kuna sellega seotud sektorites on töökohtade loomine tõenäolisem. Samas eeldab see noortelt sobivaid oskusi töökohtade arenevate nõudmistega kohanemiseks. Digioskuste, rohemajandusele üleminekuks vajalike oskuste ning ettevõtlus- ja karjäärijuhtimisoskuste ning muude pehmete oskuste tähtsus eeldatavasti suureneb. Tänased investeeringud noorte eurooplaste inimkapitali aitavad muuta Euroopa sotsiaalsed turumajandused tulevikukindlaks: aktiivne, innovaatiline ja oskuslik tööjõud on Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime üks eeltingimusi. Seda silmas pidades on käesoleva ettepaneku eesmärk korraldada ümber poliitikaraamistik , et paremini toetada noorte konkurentsivõimet tööturul ja vältida järjekordset noorte töötuse kriisi . Et neid eesmärke saavutada, soovitatakse ettepanekus järgmist: tagada, et kõik alla 30-aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. See noortegarantii ambitsioonikas põhieesmärk jääb samaks, kuid vanusevahemikku laiendatakse noortele vanuses 25–29 . Seejuures on arvesse võetud, et koolist tööellu siirdumiseks ja jätkusuutlikuks tööturuga lõimumiseks kulub kauem aega, kuna töö olemus ja nõutavad oskused on muutumas. Ettepanek on kooskõlas riikide tavadega: noortele suunatud meetmeid ja programme pakutakse üldjuhul kuni 29-aastastele noortele ning enamikus liikmesriikides on noored vanuses 25–29 juba sihtrühma hulka arvatud . Samuti on arvesse võetud, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduslanguse tõttu võib märkimisväärne osa 25–29-aastastest jääda töötuks ja vajada toetust. arvestada erinevust ajutiste NEET-noorte (kellest paljud on kõrgema haridusega, vahel ka töökogemusega, võivad olla koondatud COVID-19 pandeemia tõttu või on lõpetanud õppe ja on kriisi ajal esmakordselt tööturule sisenemas) ja pikemaajaliste NEET-noorte vahel (kellest paljud on haavatavatest rühmadest, madala haridustasemega ja vajavad rohkem abi). See võimaldab mõlemat rühma käsitleda individuaalsemalt ja sihipärasemalt, kuna viimati nimetatu vajab tõenäoliselt rohkem toetust. jõuda suurema arvu erineva taustaga noorteni, eriti naisteni, ning neid aktiveerida ja tagada, et keegi neist ei oleks kõrvale jäetud. Selleks kasutatakse täiustatud ja eesmärgipärasemaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja teavituskampaaniaid, pöörates muu hulgas tähelepanu maapiirkondade või kaugemate piirkondade probleemidele ja kõige haavatavamatele sotsiaalsetele rühmadele. püüda aidata noortel omandada töökogemusi ning arendada muutuvas tööelus vajalikke õigeid oskusi , eriti rohe- ja digipöörde konteksti ning tööturu nõudmisi silmas pidades. Seetõttu on oluline abistada ja nõustada noori kutsealaste väljavaadete ning tööturu nõudmiste alal. Eelkõige teeb komisjon ettepaneku, et kuna üle 90 % töökohtadest eeldavad juba praegu digioskusi, tuleks hinnata kõikide end noortegarantii saamiseks arvele võtnud NEET-noorte digioskusi, kasutades selleks Euroopa kodanike digipädevuse raamistikku ja saadaolevaid (enese)hindamisvahendeid ning tagada, et leitud puudustest lähtuvalt pakutakse kõikidele noortele nende digipädevuse parandamiseks sihtotstarbelist ettevalmistavat koolitust . Üldisemalt tehakse ettepanek kasutada noorte konkreetsetele oskusvajadustele vastavaid lühiajalisi ja praktilisi ettevalmistavaid koolitusi , mis on pakkumise vastuvõtmisele eelneval ettevalmistusetapil üks peamisi aktiveerimisvahendeid. Praktiline koolitus võib olla täismahus kutseõppesse siirdumise aluseks, tööelu sissejuhatuseks või täienduseks enne pakkumise algust omandatud haridusele või töökogemusele. Kuna see ettevalmistav koolitus on lühiajaline ja informaalne ning ei peaks pikendama neljakuulist ettevalmistusetappi, siis on see tegelikust pakkumisest eraldiseisev. jätkata noorte lühemaajalise konkurentsivõime toetamist tööturul , kasutades selleks mitmeid meetmeid: ajutised lühiajalise töökorraldusviisid, sihipärased palgatoetused ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise soodustamine. Toetada tuleks ka õpipoisiõpet , mis valmistab noori ette ametiteks, mille järgi on suur nõudlus, kindlustades seega stabiilse tööturuga lõimumise. Majanduslanguse ajal tuleks nende rolli suurendada, et rohkem noori saaksid kasutada seda liiki pakkumisi. Kuna haridussüsteemist varakult lahkunud noortel ja väheste oskustega noortel on eriti suur risk sattuda pikemaajaliste NEET-noorte hulka, tuleks noori lisaks julgustada haridus- ja koolitusteed lõpuni käima ning enneaegselt lahkunud tuleks haridus- või koolitussüsteemi tagasi tuua. Selleks saaks ära kasutada vähemformaalsed ja paindlikumaid õppe- ja koolitusvorme. tagada pakkumiste kvaliteet , seostades need Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku ja praktika kvaliteediraamistikuga, mis on mõlemad välja töötatud pärast 2013. aastat, tagades seeläbi näiteks juurdepääsu sotsiaalkaitsele, katseaegade mõistliku pikkuse, selged kirjalikud lepingud ning töö- ja puhkeaegade määratlemise. Pikemas perspektiivis peaks see aitama pakkumisi stabiilsemaks muuta . tõhustada noorte töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamist , kasutades selleks paremaid seire- ja varajase hoiatamise süsteeme ning tehes ennetavalt aktiivset koostööd teiste seas haridussektori ja noorteorganisatsioonidega. täiustada seiret ja andmete kogumist , keskendudes tugevamalt töölesuunamise järgsele toetusele ning ärgitades täiustama noortega seotud tagasisidet pärast pakkumise vastuvõtmist, et tagada nende jätkusuutlik tööturuga lõimimine. Käesolev ettepaneku sisu jaguneb nelja etapi vahel (kaardistamine, teavitustegevus, ettevalmistus ja pakkumine): Kaardistamise etapil kantakse NEET-noorte sihtrühma kohta kogutud üldised teadmised üle teenuseosutaja konkreetsesse geograafilisse konteksti. Eesmärk on üles leida NEET-noored ja kindlasti ka need, kel on oht NEET-noorte hulka sattuda. Partnerluste ja varajase hoiatamise süsteemide kaudu saab noori toetada enne töötuks või mitteaktiivseks jäämist, eriti juhul, kui nad on veel formaalses haridus- ja koolitussüsteemis. Teavitustegevuse etapil luuakse kontakt – ja usalduslik suhe – konkreetsete NEET-noortega. Teavitustegevuse etapp hõlmab terviklikku kommunikatsioonistrateegiat, et suurendada NEET-noorte teadlikkust pakutavast toetusest ning pöörata piisavat tähelepanu soostereotüüpidele ja spetsiifilistele lisatakistustele haavatavate rühmadeni jõudmisel. Ettevalmistusetapp kestab vastutava teenuseosutaja juures registreerimise hetkest kuni pakkumise tegeliku vastuvõtmiseni. Sel etapil algab vajaduste ja võimaluste sobitamine ning selleks koostatakse individuaalsed holistilised kavad, mis sõltuvalt noore olukorrast hõlmavad mitmesuguseid eri teenuseid. Tegevuskavade kõige olulisemad osad on nõustamine, juhendamine ja mentorlus (sealhulgas muude valdkondade partnerite juurde suunamine), vajadusel edasine oskuste täiendamine ning piisav tähelepanu soostereotüüpidele ja haavatavate noortega seotud spetsiifilistele stereotüüpidele. Neljas ja viimane etapp on see, kui saadakse tegelik pakkumine minna tööle, jätkata haridusteed, osaleda õpipoisiõppes või koolitusel. See tähistab süsteemist lahkumist. Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Ettepanek on tööhõive ja oskuste valdkonnas kehtivate põhimõtetega kooskõlas ja tugineb neile. Euroopa taastekava „Next Generation EU“ osana antakse noorte tööhõive meetmeteks täiendavat rahalist toetust taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (kavandatav maht 560 miljardit eurot) ning REACT-EU algatuse raames (kavandatav maht 55 miljardit eurot). Neid jõupingutusi täiendab eelarveperioodil 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+, mille kavandatav eelarve on 86 miljardit eurot. ESF+ kaudu toetatakse kõiki selles ettepanekus sisalduvaid tööhõive-, haridus- ja koolitusmeetmeid. Toetust antakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondist tulevikku suunatud haridus- ja koolitusinvesteeringutena, mis aitavad liikuda digi- ja rohepöörde suunas. Liikmesriikidel on võimalik toetust saada ka tehnilise toetuse vahendi kaudu, et valmistada ette ja viia ellu eelkõige hariduse ja koolituse ning tööturupoliitika alaseid struktuurireforme. 2019. aasta suunistes liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta kutsutakse liikmesriike üles jätkama noorte töötuse ja NEET-noorte probleemiga tegelemist, mille alla kuulub ka noortegarantii täielik rakendamine. Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes kutsutakse liikmesriike üles toetama algtaseme digioskuste arendamist ning parandama digipädevust kõikide elanikkonna rühmade hulgas. Komisjoni teatises digiõppe tegevuskava kohta nähakse kolmeaastaseks perioodiks (2018–2020) ette 11 meedet, et aidata liikmesriikidel digitehnoloogiat õpetamise ja õppimise eesmärgil paremini kasutada, arendada digipädevusi ja -oskusi ning kasutada hariduse parandamiseks andmeanalüüsi ja prognoosimist. Lisaks sellele soovitatakse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovituses „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ pakkuda madala oskus-, teadmis- ja pädevustasemega inimestele võimalust omandada miinimumtasemel oskused. Käesolev ettepanek täiendab seda lähenemisviisi, pakkudes eesmärgipärased ja kohandatud oskuste täiendamise viise noortele. Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovituses, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule , soovitatakse liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu pikaajalistele töötutele. Käesolev ettepanek täiendab seda lähenemisviisi, ennetades pikaajalist töötust noorte hulgas. Komisjoni 2016. aasta teatises kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava kohta tuletati meelde, et eriti oluline on haavatavate NEET-noorte, sealhulgas kolmandate riikide kodanike varajane aktiveerimine ja sekkumine, et tagada nende kiire lõimimine haridussüsteemi, õpipoisiõppesse, praktikale või tööturule. Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta antakse suunised kvaliteetsete praktikakohtade pakkumiseks. Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta on määratletud 14 põhikriteeriumi, mida liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid kasutama kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe väljaarendamiseks. Käesolev ettepanek viib praktika- ja õpipoisiõppe pakkumised vastavusse nimetatud nõukogu soovitustes esitatud kvaliteedikriteeriumidega. Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta kutsuti liikmesriike üles määrama kindlaks mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise meetmed. Käesolev ettepanek täiendab nimetatud lähenemisviisi, edendades mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist. Nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovituses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta nähakse ette sidus, terviklik ja tõenduspõhine raamistik haridussüsteemist varakult lahkumisega seotud poliitika jaoks. Ettepanekus kirjeldatud kaardistamise etapp, mis hõlmab tõhusaid partnerlusi ja varajase hoiatamise süsteemi, järgib olulisel määral nimetatud raamistikku. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Komisjoni teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ rõhutatakse, et ELi majanduse taastamise kava peab andma kätte suuna järgmise põlvkonna jaoks kestlikuma, vastupidavama ja õiglasema Euroopa ehitamiseks, ning soovitatakse kiirendada käsikäes rohe- ja digipööret. Selles tehakse ettepanek luua uus taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend , mis pakuks liikmesriikidele toetust majanduse kestliku taastamise jaoks oluliste investeeringute ja reformide elluviimisel. Uus algatus REACT-EU pakub liikmesriikidele täiendavat ühtekuuluvustoetust. Sellega toetatakse töötajaid ja haavatavaid rühmi, haridus- ja koolitusmeetmeid, VKEsid, tervishoiusüsteeme ning rohe- ja digipööret, kusjuures toetust võivad saada kõik valdkonnad. Käesolev ettepanek aitab neid investeeringuid suunata, suurendades noorte konkurentsivõimet tööturul. Euroopa roheline kokkulepe on ELi uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. See seab tegevuse keskmesse jätkusuutlikkuse ning kodanike heaolu. Ringmajanduse tegevuskavas puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel nähakse ette meetmed, millega saavutada majanduskasvu lahutamine loodusvarade kasutamisest, pöörates suurt tähelepanu ka vajadusele omandada õiged oskused, sealhulgas kutsehariduse ja-õppe kaudu. Üleminek puhtale majandusele ja ringmajandusele annab võimaluse laiendada jätkusuutlikku ja töömahukat majandustegevust, mis toetab majanduse taastamist. Kuna majanduse keskkonnasäästlikumaks muutumine mõjutab nõutavaid oskusi mitmel moel, on eriti oluline kehtestada tegevuspõhimõtted, mis toetaksid noori uute võimaluste ärakasutamisel. Käesolev ettepanek täiendab nimetatud lähenemisviisi, edendades keskkonnasäästlikus majanduses vajalikke oskusi. Käimasoleva digipöörde võimalusi ja väljakutseid ning Euroopa poliitilist reaktsiooni on kirjeldatud strateegias „Euroopa digituleviku kujundamine“ , milles rõhutatakse vajadust investeerida kõikide eurooplaste haridusse, koolitusse ja digioskuste omandamisse. Komisjon võttis vastu Euroopa uue tööstusstrateegia , et toetada tööstuse rolli Euroopa konkurentsivõime edendajana kasvava ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning tagada, et tööstus oleks kaksikülemineku ehk rohe- ja digipöörde eestvedajaks. Selles keskendutakse paljuski kaksikpöördeks vajalike investeeringute, innovatsiooni ja oskuste ergutamisele. Kaksikpööre pakub töövõimalusi, mis on kasuks ka käesoleva ettepaneku rakendamisele. VKEde strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks juhitakse tähelepanu, et üha rohkematel VKEdel on raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisel. Oskuste nappus on eriti terav digitaliseerimise ja uute tehnoloogiate alal. Strateegias rõhutatakse, et EL saab omalt poolt hõlbustada juurdepääsu koolitusele ja aidata sobitada VKEde nõudlust oskuslike ja andekate töötajate järele tööturul pakutavaga. Selleks et VKEd oleksid võimelised ühtsel turul toime tulema, on väga tähtis pakkuda neile haridust ja koolitust ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Käesolev ettepanek täiendab seda lähenemisviisi. Noortele saab pakkuda ettevalmistavat koolitust, et laiendada ettevõtlusoskusi, kasutades selleks ettevõtlikkuspädevuse raamistiku (EntreComp) jaoks välja töötatud vahendeid ja mooduleid. Ühise põllumajanduspoliitika raames toetatakse põllumajandussektoris tegutseda soovivaid noori ning noori, kes alustavad tegevust maapiirkondades. Noortele pakutakse koolitust, nõustamisteenuseid ning asutamis- ja investeerimistoetusi. Käesoleva ettepaneku oskuste ja eriti ettevõtlusoskuste osa täiendab seda lähenemisviisi. Lisaks on soolise võrdõiguslikkuse strateegias seatud eesmärgiks ületada soolised lõhed tööturul ning parandada naiste tõhusat juurdepääsu õiglaselt tasustatud, kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepanek tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 292, mille kohaselt nõukogu võtab soovitused vastu komisjoni ettepaneku alusel, koostoimes artikliga 149, milles nähakse ette stimuleerivad meetmed, mis on kavandatud toetama liikmesriikide meetmeid tööhõive valdkonnas. ELi pädevus tööhõivepoliitika puhul on määratletud ELi toimimise lepingu IX jaotises, eriti selle artiklis 145 (kooskõlastatud tööhõivestrateegia väljaarendamise kohta) ja artiklis 147 (kõrge tööhõivetaseme saavutamise kohta, toetades ja täiendades liikmesriikide meetmeid). Riikide tööturgude vähene tõhusus, mis väljendub noorte töötuses ja mitteaktiivsuses, võib kahjustada majandust ning õõnestada kogu ELi sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, sealhulgas olukorras, kus vähene tõhusus on seotud eelkõige NEET-noorte haavatavate alarühmadega. Seega aitab käesolev ettepanek saavutada Euroopa Liidu lepingu eesmärke, toetades eelkõige täielikku tööhõivet, mittediskrimineerimist, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3). • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Tööhõivestrateegia väljaarendamise puhul kuulub ELi pädevusse koordineerimine, koostöö edendamine ja liikmesriikide võetavate meetmete toetamine. Käesolev ettepanek austab liikmesriikide pädevust ja annab nimetatud ambitsioonile konkreetse sisu, tuginedes eelkõige noortegarantii rakendamisel saadud seitsmeaastasele kogemusele. Ettepaneku eesmärk on täiustada olemasoleva noortegarantii rakendamist liikmesriikides, kasutades ära edukaid tavasid ja saadud õppetunde. ELi edasine noorte töötuse ja mitteaktiivsuse vastane sekkumine, mille aluseks on tulevikukindlam ja kaasavam poliitikaraamistik, peaks andma liikmesriikidele paremad poliitikasuunised ning võib aidata edendada ELi tööjõu aktiivsust ja oskuste täiendamist ning ühtlasi vältida ülisuurt majanduslikku ja ühiskondlikku kulu, mille põhjuseks on mittetöötavad ja mitteõppivad noored. Lisaks aitab ettepanek liikmesriikidel paremini ära kasutada Euroopa Sotsiaalfond+ vahendeid, et tegeleda noorte töötuse ja mitteaktiivsusega. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele esitatakse ettepanekus soovitused liikmesriikide noortegarantii kavade paremaks rakendamiseks, austades seejuures täielikult liikmesriikide pädevust tööhõive valdkonnas ning ülesannete riigisisesel jaotamisel. Ettepanekus tunnistatakse, et soovituste rakendusviisi võivad mõjutada eri liikmesriikide (või piirkondade või kohaliku tasandi) erinevad olud. • Proportsionaalsus Kavandatavad meetmed on seatud eesmärkidega proportsionaalsed. Ettepanek toetab liikmesriikides käivitatud noortegarantii kavasid ning täiendab liikmesriikide meetmeid noorte töötuse ja mitteaktiivsuse vallas. Kavandatavate meetmetega austatakse liikmesriikide tavasid ja nende süsteemide mitmekesisust. Soovituses võetakse arvesse vajadust kasutada diferentseeritud lähenemisviisi, mis kajastab liikmesriikide erinevaid finants- ja sotsiaalolusid, tööturu tingimusi ning noorte töötuse ja mitteaktiivsuse tekkepõhjuste mitmekesisust. Soovituses tunnistatakse, et erinevad siseriiklikud, piirkondlikud või kohalikud olud võivad kaasa tuua soovituse erineva rakendamise. Vahendi valik Kavandatud õigusakt on nõukogu soovitus, mis järgib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. See põhineb kehtival Euroopa Liidu õigusel ja on kooskõlas Euroopa Liidu meetmete jaoks sobivate vahenditega tööhõive valdkonnas. Õigusaktina tähistab see liikmesriikide kohustust võtta käesolevas soovituses kirjeldatud meetmeid ja on tugevaks poliitiliseks aluseks Euroopa Liidu tasandi koostööle selles valdkonnas, austades samal ajal täielikult liikmesriikide pädevust tööhõivepoliitika alal. Pärast soovituse vastuvõtmise asendab see nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovituse noortegarantii loomise kohta. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata. • Konsulteerimine sidusrühmadega Nagu eespool selgitatud, tugineb ettepanek nõukogu 2013. aasta soovitusele noortegarantii loomise kohta . Alates 2014. aastast on soovituse rakendamist jälgitud Euroopa poolaasta raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse tööhõivekomitees läbi rakendamine kõikides liikmesriikides. Lisaks tehakse igal aastal riiklike kavade kvantitatiivset seiret, kasutades selleks ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikku . Kõikide liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid kohtuvad regulaarselt, et arutada rakendamise edusamme, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid projekte ning osaleda vastastikuses õppes. Lisaks sellele toimusid 2020. aasta alguses spetsiaalsed konsultatsioonid sidusrühmadega, kes on noortegarantii väljatöötamise ja rakendamisega tihedalt seotud või saavad sellest kasu. Ehkki kõik konsultatsioonid toimusid enne COVIDi pandeemiat ja sellele järgnenud majanduslangust, keskendus saadud tagasiside struktuursetele aspektidele ning on seega endiselt kohaldatav . Ettepanekus on olulisel määral arvesse võetud suunatud konsultatsioonide käigus kogutud arvamusi. Kõik konsulteeritud sidusrühmad – välja arvatud tööandjad, kes pooldasid olemasoleva nõukogu soovituse rakendamise hoolikamat järelkontrolli – toetasid noortegarantii tugevdamist ja uut sellekohast nõukogu soovituse ettepanekut. Kõik sidusrühmad kutsusid üles parandama pakkumiste „kvaliteeti“ ja soovitasid selleks erinevaid lähenemisviise, millega on ettepanekus arvestatud, viies pakkumised kooskõlla kehtivate standardite ja põhimõtetega. Samuti on arvesse võetud konsensust, et tarvis on tugevdada sidusrühmade partnerlusel põhinevat ühtset lähenemisviisi. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Lisaks konsultatsioonide tulemustele põhineb ettepanek mitmetel aruannetel ja uuringutel ning eksperdiarvamustel, mis on kogutud noortegarantii koordinaatorite vastastikuse õppimise ja koosolekute käigus. Igal aastal tehakse riikide noortegarantii kavade kvantitatiivset seiret, mis põhineb ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikul. ELi tööjõu-uuringu andmetel põhinevate makromajanduslike näitajate abil jälgitakse noorte üldist olukorda tööturul ja seega kaudselt ka noortegarantii ning noorte NEET-noorteks muutumist ennetavate muude meetmete mõju. Rakendamise ja järelkontrolli (pikaajalise mõju) näitajad saadakse administratiivandmetest, mille liikmesriigid igal aastal esitavad. Need põhinevad andmetel noortegarantii kavade raames registreeritud noorte arvu kohta (kui kaua nad registris püsivad, kuhu nad pärast registrist kustutamist edasi liiguvad ja kuhu nad on jõudnud pärast lahkumisest teatud aja möödumist). Rakendusnäitajatega mõõdetakse noortegarantii pakkumise otsest mõju, samas kui järelkontrolli näitajate järgi hinnatakse pärast noortegarantii pakkumist tööturule lõimumise jätkusuutlikkust. Lisaks kohtuvad kõikide liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid regulaarselt, et arutada rakendamise edusamme ja väljakutseid, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid projekte. Nad osalevad ka vastastikuses õppes. Riikide tasandil rakendamise kogemuste ja hindamise põhjal koostati mitu aruannet ning need avaldati 2018. aastal. Avalike tööturuasutuste Euroopa võrgustik esitab iga kahe aasta järel regulaarselt hindamisaruanded avalike tööturuasutuste võimekuse kohta noortegarantiid rakendada. ELi rahastamise aspekti jälgitakse hoolikalt ESFi seirekomisjonides ja iga-aastastes rakendamise aruannetes ning seda hinnatakse regulaarselt. • Mõju hindamine Kavandatav õigusakt – nõukogu soovitus – annab suunised noortegarantii kavade rakendamiseks, kuid jätab liikmesriikidele paindlikud võimalused meetmete kujundamiseks ja elluviimiseks. Seetõttu ei ole mõju hindamine vajalik. Põhjalik talituste töödokument sisaldab ülevaadet eelmise majanduslanguse järelmõjudega seoses saadud tähtsaimatest õppetundidest ning igakülgset kokkuvõtet noortegarantii rakendamise õppetundidest aastatel 2013–20. Need õppetunnid on saadud mitmetest ELi tasandi seire- ja hindamismeetmetest, aga ka tagasisidest, mis saadi 2020. aasta alguses toimunud suunatud konsultatsioonide käigus, mida komisjon pidas teiste hulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, siseriiklike sidusrühmade ja noorte endiga. Kõiki neid õppetunde on arvestatud mitmetes ettepanekus sisalduvates meetmetes. Komisjon on hinnanud Euroopa Sotsiaalfondist ja noorte tööhõive algatuse raames rahastatud noorte tööhõive meetmeid. Neid hindamistulemusi ja 2018. aastal hindamiseks tehtud ettevalmistusi on ettepaneku koostamisel arvesse võetud. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Ei kohaldata. 4. MÕJU EELARVELE Soovitusega ei nähta ette täiendavate ELi eelarvevahendite ega inimressursside eraldamist. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Ettepaneku kohaselt jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega noortegarantii rakendamise jälgimist Euroopa poolaasta raames. Iga kahe aasta järel tuleks tööhõivekomitees läbi vaadata kõigi liikmesriikide tegevus. Igal aastal tuleks teha riikide noortegarantii kavade kvantitatiivset seiret, mis põhineb ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikul. Samuti peaksid kõikide liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid jätkama regulaarseid kohtumisi, et arutada rakendamise edusamme, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid projekte ning osaleda vastastikuses õppes. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ei kohaldata. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Punktiga 1 ajakohastatakse peamist eesmärki, laiendades vanusevahemikku 25–29-aastastele noortele. Sellega muudetakse ettepanek kaasavamaks ja võetakse arvesse, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduslanguse tõttu suureneb töötute ja toetuse vajajate arv 25–29-aastaste hulgas. Punktides 2–4 soovitatakse liikmesriikidel tugevdada kaardistamissüsteeme ja luua ennetusvõimalusi seire ja varajase hoiatamise süsteemide abil. Punktid 5–7 sisaldavad liikmesriikidele mõeldud soovitusi teadlikkuse suurendamiseks ja kommunikatsiooni suunamiseks ning tõhusamaks haavatavate rühmadeni jõudmiseks. Selleks saaks kasutusele võtta kohased noortesõbralikud infokanalid ja kasutada kommunikatsioonis äratuntavat visuaalset stiili. Punktid 8–11 sisaldavad soovitusi liikmesriikidele seoses profileerimise, nõustamise, juhendamise ja mentorlusega. Liikmesriikidel soovitatakse täiustada profileerimis- ja seirevahendeid, et võtta arvesse noorte eelistusi ja motivatsiooni, takistusi ja ebasoodsaid asjaolusid ning töötuse või mitteaktiivsuse põhjuseid. Punktid 12 ja 13 sisaldavad liikmesriikidele mõeldud soovitusi digioskuste täiendamise ettevalmistava koolituse ning õpitulemuste valideerimise kohta. Liikmesriikidele antakse tungiv soovitus hinnata kõikide end noortegarantii saamiseks arvele võtnud NEET-noorte digioskusi ning tagada, et kõikidele noortele pakutakse nende digipädevuse parandamiseks sihtotstarbelist ettevalmistavat koolitust. Punktis 14 kutsutakse liikmesriike üles tagama, et ettevalmistusetapp soodustaks oskuste täiendamist ja ümberõpet suunaga muutuval tööturul vajalikele oskustele ja rohepöördeks vajalikele oskustele ning ettevõtlusoskustele ja karjäärijuhtimisoskustele. Punktides 15–19 soovitatakse liikmesriikidel kasutada suunatud ja läbimõeldud tööhõivestiimuleid ning ettevõtjana alustamise stiimuleid, kohandada pakutav kvaliteedi- ja võrdõiguslikkuse standarditele ning laiendada töölesuunamise järgset toetust. Punktid 20–26 sisaldavad liikmesriikidele mõeldud soovitusi partnerluste, andmete kogumise ja seire ning rahaliste vahendite kasutamise kohta. Liikmesriigid saaksid tugevdada olemasolevaid partnerlusi ning neid kutsutakse üles vormistama noortegarantii pakkujate ja muude sotsiaalteenuste (nt lastehoiu, tervishoiu, sotsiaaleluruumide, ligipääsuteenuste) koostööprotokolle. Eelkõige on kõikidel tasanditel oluline tagada sotsiaalpartnerite aktiivne osalus. Liikmesriike kutsutakse üles arendama edasi ühe ukse süsteeme, ühist juhtumikorraldust, valdkonnaüleseid rühmi ja muid integreeritud teenusemudeleid. Samuti ärgitatakse liikmesriike koguma paremaid andmeid jätkusuutliku tööturule lõimimise kohta ning uurima andmete ulatuslikuma jagamise potentsiaali. Punktides 27–31 tervitatakse komisjoni kavatsust suurendada toetust noortegarantii kavade kvantitatiivseks seireks ühiselt kokku lepitud näitajate raamistiku abil, uurida ELi tööjõu-uuringu eelseisvate täiustuste ja NEET-noorte sihtrühma detailse hindamise pakutavaid uusi võimalusi ning jälgida noortegarantii riiklike kavade rakendamist, kasutades selleks tööhõivekomitee mitmepoolset järelevalvet Euroopa poolaasta raames. Komisjoni kutsutakse üles esitama tööhõivekomiteele regulaarselt aruandeid noortegarantii kavade rakendamise ja tulemustega seotud arengute kohta ning toetama liikmesriikide teadlikkuse suurendamise meetmeid ja teavitustegevust, laiendades ühtlasi tulemuste ja heade tavade näidete levitamist liikmesriikides. Head tavad aitavad teistel liikmesriikidel üle võtta meetmeid, mida on praktikas edukalt rakendatud. 2020/0132 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikliga 149, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) 2017. aasta novembris kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on esitatud 20 põhimõtet ja õigust, et toetada hästitoimivaid ja õiglaseid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme. Sellega on ette nähtud õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele. Lisaks märgitakse selles, et katseajad peavad olema mõistliku pikkusega, ning keelatakse ebatüüpiliste töölepingute kuritarvitamine. Põhimõtte 4 „Tööhõive aktiivne toetamine“ kohaselt on noortel nelja kuu jooksul pärast koolilõppu või töötuks jäämist õigus jätkata õpinguid, hakata õpipoisiks, saada praktikale või leida hea töökoht. (2) Nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsusega 2019/1181 vastu võetud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes ja eriti suunises 6 kutsutakse liikmesriike üles jätkuvalt tegelema noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga, hoides ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, mille alla kuulub ka noortegarantii täielik rakendamine. (3) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kohta on sätestatud mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise elemendid ja põhimõtted, mis võimaldavad isikutel valideerida mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud oskused, teadmised ja pädevused ning omandada täielik või vajadusel osaline kvalifikatsioon. (4) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovituses „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ soovitatakse madala oskus-, teadmis- ja pädevustasemega täiskasvanutele pakkuda võimalust omandada vastavalt nende individuaalsetele vajadustele miinimumtasemel kirjaoskus, arvutusoskus ja digitaalpädevus ja/või omandada laiemad oskused, teadmised ja pädevused. (5) Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes kutsutakse liikmesriike üles toetama algtaseme digioskuste arendamist ning laiendama ja parandama digipädevust kõikides elanikkonna rühmades. (6) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta antakse suunised kvaliteetsete praktikakohtade pakkumiseks ja see sisaldab eelkõige õpitava sisu, töötingimuste ning finantstingimuste ja värbamistavade läbipaistvusega seotud kvaliteedielemente. (7) Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta on määratletud 14 põhikriteeriumi, mida liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid kasutama kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe väljaarendamiseks, et tagada nii õpipoiste tööalaste oskuste arendamine kui ka isiklik areng. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. detsembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1700 luuakse ühine raamistik seitsme varem sõltumatu andmekogumi jaoks, millest üks on ELi tööjõu-uuring. Euroopa integreeritud sotsiaalstatistika annab kogu ELi kohta detailsemad võrdlusandmed, mis võimaldavad paremini mõista noorte teed koolist tööellu, pakkudes täpsemat ülevaadet nende õpi- ja töökogemusest, aga ka nende isikliku taustaga seonduvast. (9) Euroopa Ülemkogu kutsub oma 15. detsembri 2016. aasta järeldustes üles noortegarantiid jätkama. Oma 15. juuni 2017. aasta järeldustes kinnitab nõukogu taas, et noorte töötuse ja mitteaktiivsusega võitlemine on endiselt poliitiline prioriteet, nimetab noortegarantiid ja noorte tööhõive algatust tugevateks struktuursete reformide ja poliitika uuendamise hooandjateks ning juhib tähelepanu, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni jõudmine eeldab riiklike ametiasutuste tugevaid ja järjekindlaid jõupingutusi ning valdkondadevahelist koostööd. (10) Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2018. aasta resolutsioonis „Noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides“ soovitatakse liikmesriikidel luua kõigi NEET-noorteni jõudmiseks sobivaid ja kohandatud teavitusmeetodeid ning kasutama integreeritud lähenemisviisi, et pakkuda individuaalsemat abi ja teenuseid, mis toetaksid mitmesuguste takistustega silmitsi seisvaid noori. Euroopa Parlament rõhutab vajadust parandada noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii raames pakutava kvaliteeti ning kutsub üles edasisele arutelule toetuskõlbliku vanuserühma üle. (11) Euroopa roheline kokkulepe on ELi uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. (12) Et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju, käivitada Euroopa majanduse taastamine ning kaitsta ja luua töökohti, on Euroopa Komisjon välja pakkunud ulatusliku Euroopa taastekava ja taasterahastu „Next Generation EU“, mille aluseks on ELi eelarve kogu potentsiaali ärakasutamine . Need vahendid on hädavajalikud, et toetada muude valdkondade hulgas ka lühiajalisi tööhõivemeetmeid, sealhulgas noorte tööhõive meetmeid, ning investeeringuid tööturu ning sotsiaal-, haridus- ja koolitussüsteemidega seotud pikemaajalistesse poliitikareformidesse. (13) Eelmise majanduslanguse ajal (2013. aastal) oli noorte (15–24) töötus ELis 24,4 % ja ulatus mõnes liikmesriigis üle 50 % ning NEET-noori vanuses 15–24 oli 6,5 miljonit. Sellele reageerimiseks võttis nõukogu 2013. aasta aprillis vastu soovituse luua noortegarantii – ulatuslik kooskõlastatud aktiivse tööturupoliitika meede ELi tasandil. (14) COVID-19 pandeemia on paisanud ELi enneolematusse majanduslangusse, mis tõenäoliselt toob tagasi tähelepanuväärselt kõrge noorte töötuse ja NEET-noorte määra. Prognooside kohaselt kahaneb ELi majandus 2020. aastal 7,4 % võrra, mis on liidu ajaloo sügavaim majanduslangus ja põhjustab enim kahju tööturul juba varem ebakindlas olukorras olnud noortele, samas kui sel ajal tööturule sisenejatel on raskem endale esimest töökohta leida. Seetõttu on praegust kriisi silmas pidades tarvis noortegarantiid tugevdada. (15) Noortel võib olla tööturul raskusi, kuna nende elus on üleminekuajad ning nende töökogemus on vähene või puudub sootuks. Nagu eelmised majanduslangused näitavad, kannatavad noored neis rohkem kui vanemad ja kogenumad töötajad. Eelmise kriisi ajal kasvas noorte tööpuudus 2008. aasta 16,0 %-lt 2013. aastal tipptaseme ehk 24,4 %-ni. Lisaks sellele muutuvad suurema tõenäosusega mitteaktiivseteks noored naised, kellel on hoolduskohustused (laste või ülalpeetavate täiskasvanute eest hoolitsemine, aga ka muud isiklikud või perekondlikud kohustused). Noorte naiste hulgas on hoolduskohustused mitteaktiivsuse põhjuseks viis korda sagedamini kui noorte meeste puhul. See võib viia suurema soolise tööhõivelõheni, millel on naiste jaoks elukestvad tagajärjed. (16) Noorte töötus and mitteaktiivsus võib kaasa tuua pöördumatu kahju, sealhulgas tuleviku töötusriski suurenemise, tulevikus teenitava tulu vähenemise, inimkapitali raiskamise ning vaesuse põlvkondadevahelise ülekandumise. Need väljenduvad isiklike probleemidena ning tekitavad otsest ja kaudset kahju kogu ühiskonnale. Pealegi suurendavad need piirkondade vahelist ebavõrdsust, näiteks ei pruugi noortel olla maapiirkondades või kaugemates piirkondades võimalust jätkusuutlikult tööturule siseneda ning nad püüavad leida võimalusi mujalt. (17) Tootmise ja teenuste automatiseerimine ja digitaliseerimine ning muud käimasolevad arengud kujundavad üha enam ümber ka tööelu. Noored on üleesindatud mittestandardsetel töökohtadel, näiteks platvormi- ja juhutöödel, kus pakutav sotsiaalne kaitse ei pruugi olla piisav. Noortel on teistest suurem risk kaotada töö automatiseerimise tõttu, kuna enamasti on algtaseme töökohtadel rohkem ülesandeid, mida saab automatiseerida. Samal ajal loob digitehnoloogia uusi töökohti ning suurendab paljudes majandussektorites nõudlust digipöördeks vajalike oskuste järgi. (18) Tänased investeeringud noorte eurooplaste inimkapitali aitavad muuta Euroopa sotsiaalsed turumajandused tulevikukindlaks, et tulla toime demograafiliste muutustega, ent kasutada samas ära kõiki digiajastu võimalusi ja töökohtade lisandumist rohemajanduses. Liit võidaks aktiivse, innovatiivse ja kvalifitseeritud tööjõu loodud hüvedest ning väldiks samas äärmiselt suuri kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja koolitusest. (19) Tugevdatud noortegarantii võib aidata suurendada noorte tööhõivet pandeemia majanduslikust mõjust taastumise ajal ning aidata kasutada digi- ja rohepöördest tulenevaid võimalusi. See võib aidata vähendada tugeva majanduslanguse negatiivseid püsimõjusid, julgustades ettevõtjaid palkama töötuid noori ning pakkudes koolitust, tänu millele on töötuid ja mitteaktiivseid noori lihtsam vabadele töökohtadele sobitada. (20) Tugevdatud noortegarantii peaks tagama, et kõik noored saaksid kvaliteetse töö-, õpingute jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist. Et nimetatud eesmärki täita, tuleks noortegarantiiga luua noortele kriisi ajal võimalus stabiilseks tööturule lõimumiseks ning kaasata ja aktiveerida rohkem eri taustaga mitteaktiivseid noori, tagades, et keegi ei jää kõrvale. See peaks püüdma aidata noortel omandada töökogemusi ning arendada muutuvas töömaailmas vajalikke õigeid oskusi, eriti rohe- ja digipöörde kontekstis vajaminevaid oskusi. Siinkohal võib olulist rolli mängida õpipoisiõpe. Õpipoisikohtade saadavust ja kvaliteeti on vaja parandada, et suurendada nende rolli taastumisetapil. Õpipoisiõpe valmistab noori ette ametiteks, mille järgi on suur nõudlus, rajades neile seega ka kohalikul tasandil teed stabiilseks tööturule lõimumiseks. (21) Nõukogu 2013. aasta soovituses noortegarantii loomise kohta võtsid liikmesriigid kohustuse tagada, et kõik alla 25-aastased noored saaksid kvaliteetse töökoha, õpingute jätkamise, õpipoisi- või praktikakoha pakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist. Laiendades vanusevahemikku noortele vanuses 25–29 võetakse arvesse asjaolu, et koolist tööle siirdumine ja jätkusuutlik tööturule lõimumine võtab töö iseloomu ja nõutavate tööoskuste muutumise tõttu kauem aega, ning tunnistatakse, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduslanguse ajal jääb senisest suurem osa 25–29-aastastest töötuks ning vajab toetust. Ühtlasi on see kooskõlas liikmesriikide noortele suunatud meetmete ja programmidega, mis üldjuhul hõlmavad noori vanuses 15–29. (22) NEET-noored on heterogeenne rühm. Mõne noore puhul võib tööst ja õppimisest kõrvalejäämine olla mitmete sügavale juurdunud ebasoodsate tegurite väljendus ja peegeldada pikemaajalist ühiskonnast võõrdumist. Mõni noor on eriti haavatav näiteks puuduliku hariduse või väljaõppe tõttu, tihti on noorte haavatavuse põhjuseks osaline sotsiaalkaitse, piiratud juurdepääs rahalistele vahenditele, ebakindlad töötingimused või see, et nad kannatavad diskrimineerimise all. Teisalt võidakse NEET-noorte hulka sattuda ka ajutiselt, sel juhul on noorte tööturule sisenemise takistused kergemat laadi ja neil puuduvad olemuslikud nõrkused (nt kõrgelt kvalifitseeritud noored või need, kel juba on piisav ja endiselt asjakohane töökogemus). Tugevdatud noortegarantii raames tuleks tunnustada, et osa NEET-noori võib vajada kergemat lähenemisviisi, samas kui teistel haavatavamatel NEET-noortel võib tõenäoliselt tarvis olla intensiivsemaid, pikaajalisemaid ja mitmekülgsemaid meetmeid, et vältida ebaproportsionaalselt negatiivset mõju haavatavatele noortele. (23) Kogu ELis ei omanda rohkem kui viiendik noortest baastasemel digioskusi, kusjuures vähem haritud noortel on digioskused ebapiisavad üle kolme korra suurema tõenäosusega, kui nende kõrgema haridusega eakaaslastel . Kuna COVID-19 kriisist taastumine kiirendab digipööret, hakkab digioskuste lõhe üha enam määrama noorte tööalast konkurentsivõimet ning võimet kasutada ära digipöördega kaasnevaid võimalusi. Oskuste täiendamine suunatud viisil aitab noortel reageerida kasvavale digioskuste nõudlusele. (24) Tugevdatud noortegarantii üheks osaks peaks esimeses etapis olema ettevalmistav koolitus, mis eelneb pakkumise vastuvõtmisele ja on suunatud konkreetsetele valdkondadele, näiteks digi- või rohevaldkonna oskustele. Selline praktiline koolitus võib olla tõuge täismahus kutseõppe alustamiseks, tutvustada tööelu või olla täienduseks enne noortegarantii pakkumise saamist omandatud haridusele või töökogemusele. Kuna see ettevalmistav koolitus on lühiajaline ja informaalne ning ei peaks pikendama neljakuulist ettevalmistusetappi, siis on see pakkumisest eraldiseisev. (25) Kvaliteetsete töö- ning koolitus-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimaluste loomiseks on äärmiselt oluline tõhus koordineerimine ja partnerlus valdkondade (tööhõive, haridus, noored, sotsiaalküsimused jne) vahel. Lõimitud teenused (nt universaalteenused või muud teenusmudelid) tagavad lihtsama juurdepääsu teenustele ja hüvitistele ning nende kaudu on lihtsam pakkuda kohandatud, paindlikke ja vajadustele vastavaid lahendusi mitmetahuliste probleemidega noortele. Lõimitud teenused eeldavad töökultuuri muutust, noorte seadmist meetmete keskpunkti ning haldusliku kapseldumise lõpetamist. (26) Tugevdatud noortegarantii rakendamiseks tuleks luua toetusmeetmeid hõlmav kava, mida kohandatakse vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele oludele. Kavades tuleks arvesse võtta liikmesriikide erinevusi noorte töötuse ja mitteaktiivsuse, institutsionaalse korralduse ja tööturul osalejate suutlikkuse alal. Samuti tuleks kavades arvesse võtta liikmesriikide eelarvete erinevusi ja finantspiirangutega vahendite eraldamisel, samuti tuleks neid pidevalt jälgida ja täiustada. (27) Toetusmeetmeid saab rahastada liidu vahenditest. Noorte tööhõive algatus 2014–2020 (ELi toetus ligi 9 miljardit eurot) koos Euroopa Sotsiaalfondi täiendavate investeeringutega on olnud põhiline noortegarantii rakendamist toetav ELi rahastamisvahend. Osana Euroopa taastekavast ja rahastamisvahendist „Next Generation EU“ saadakse noorte tööhõive meetmete jaoks täiendavaid ELi rahalisi vahendeid taastus- ja vastupidavusrahastust ning REACT-EU algatuse raames. Neid jõupingutusi täiendab eelarveperioodil 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ mille kaudu toetatakse kõiki tugevdatud noortegarantii tööhõive-, haridus- ja koolitusmeetmeid, SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL (1) tagada, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 4. põhimõttega saavad kõik alla 30-aastased noored hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. Noortegarantii pakkumine noorele peaks algama sellest, et noor võtab end noortegarantii pakkuja juures arvele. Noortegarantii kavad peaksid põhinema järgmistel suunistel, mis jagunevad nelja etapi vahel (kaardistamine, teavitustegevus, ettevalmistamine ja pakkumine), lähtuma riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning pöörama tähelepanu sihtrühma kuuluvate noorte soole ja erinevustele. Kaardistamine Sihtrühma, saadaolevate teenuste ja vajalike oskuste kindlakstegemine (2) tugevdada kaardistamissüsteeme, et saada põhjalikum ülevaade NEET-noorte eripäradest, sealhulgas majanduslangusest negatiivselt mõjutatud ajutistest NEET-noortest ning pikemaajalistest NEET-noortest, kes võivad kuuluda haavatavatesse rühmadesse; (3) kaardistada eri toetusvajadustest lähtuvalt osutatavad teenused, kasutades tööturul nõutavate oskuste kindlakstegemiseks kohalikke prognoose (nt suurandmetel põhinev tööturuteave), pöörates erilist tähelepanu piirkonna tööturu eripäradele ning takistustele, millega seisavad silmitsi maapiirkondades, kaugemates piirkondades ja ebasoodsate oludega linnaosades elavad noored; Ennetusvõimaluste loomine seire ja varajase hoiatamise süsteemide abil (4) tugevdada varajase hoiatamise süsteeme ja seirevõimekust, et leida neid, kellel on oht kujuneda NEET-nooreks, toetades samas haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise ennetamist (nt paindlikumate õppevormide ja töölõppimise laiendamise kaudu) koostöös haridussektori, lapsevanemate ja kohalike kogukondadega ning kaasates noorsoopoliitika-, sotsiaal- ja tööhõiveteenuseid; Teavitustegevus Teadlikkuse suurendamine ja teabelevi suunamine (5) võtta kasutusele moodsad, noortesõbralikud ja lokaalsed infokanalid, et suurendada nii ajutiste kui ka pikaajaliste NEET-noorte teadlikkust nii veebipõhiste vahenditega kui ka muul viisil, tagades samas noorte ning kohalike noorteorganisatsioonide osalemise; (6) kasutada noortegarantiiga seotud kogu teabelevi puhul äratuntavat visuaalset stiili, mis võimaluse korral põhineb komisjoni avaldatud suunistel, tagades ühtlasi juurdepääsu lihtsalt arusaadavale teabele kõikide saadaolevate toetuseliikide kohta, näiteks konkreetse riigi keel(t)es ühtse veebiportaali kaudu; Haavatavate rühmade aktiivsem teavitamine (7) keskenduda rohkem pikaajalistele (nt haavatavatesse rühmadesse kuuluvatele, sealhulgas puudega) NEET-noortele, pälvida nende usaldus vastavalt koolitatud vahendajate abiga ja täiendavate strateegiatega nagu noorsootöö, noorte „saadikud“ ning koostöö (eri rühmadesse kuuluvate) noortega suhtlevate partneritega. Kaaluda, kas eriti raskesti leitavate noorte puhul tuleks meetmed koordineerida hüvitiste andmisega ja kasutada mobiilseid üksusi; Ettevalmistamine Profileerimisvahendite kasutamine individuaalsete tegevuskavade väljatöötamiseks (8) täiustada profileerimis- ja seirevahendeid ja -tavasid, et need vastaksid noorte vajadustele ja neile suunatud pakkumistele, kasutades selleks mitmemõõtmelist sootundlikku profileerimist ja seiret, mis võtab arvesse noore eelistusi ja motivatsiooni, takistusi ja ebasoodsaid asjaolusid ning töötuse või mitteaktiivsuse põhjuseid; (9) tagada, et noortegarantii pakkujatel oleks piisavalt võimekad töötajad, sealhulgas profileerimis- ja seirevahendite haldamist ja täiustamist oskavad töötajad ning personaalseid vajadusi ja pakkumisi arvesse võtvate individuaalsete tegevuskavade koostamise juhendajad; Nõustamine, juhendamine ja mentorlus (10) tõhustada ettevalmistusetappi väljaõppinud nõustajate poolse personaalse nõustamise, juhendamise ja mentorlusega, mis vastab konkreetse isiku vajadustele ning võtab arvesse soolisi eelarvamusi ja muud liiki diskrimineerimist. Valmistada NEET-noori ette töö olemuse muutumiseks, näiteks karjäärinõustamise või ettevõtlikkuse toetamise abil, kasutades pikemaajaliste NEET-noorte puhul ka üks-ühele tugiteenuseid, motiveerimist, selgitustööd ja/või kaaslaste poolset toetust; (11) võimaldada holistilisemat lähenemist nõustamisele, juhendamisele ja mentorlusele, suunates noori partnerite juurde (nt haridus- ja koolitusasutused, sotsiaalpartnerid, noorteorganisatsioonid ning tuge pakkuvad noorsootöö- ja sotsiaalteenused), kes saavad aidata neil ületada tööturule sisenemise takistusi; Ettevalmistav koolitus digioskuste parandamiseks (12) hinnata kõikide end noortegarantiis osalemiseks arvele võtnud noorte digioskusi, kasutades selleks Euroopa kodanike digipädevuse raamistikku ja saadaolevaid (enese)hindamisvahendeid ning tagades, et leitud puudustest lähtuvalt pakutakse kõikidele noortele nende digipädevuse parandamiseks sihtotstarbelist ettevalmistavat koolitust; (13) kindlustada ettevalmistava koolituse (mitteformaalsete, informaalsete) õpitulemuste valideerimine ja tunnustamine, kasutades selleks haridus- ja koolitussüsteemidesse lõimitud valideerimislahendusi, Europassi ja teisi olemasolevaid töövahendeid ning mikro-kvalifikatsioonitunnistusi, mis võimaldavad koguda õpitulemusi moodulipõhisemalt; Muude oluliste oskuste hindamine, täiustamine ja valideerimine (14) tagada, et ettevalmistusetapp soodustab oskuste täiendamist ja ümberõpet suunaga rohelistele oskustele, ettevõtlusoskustele ja karjäärijuhtimisoskustele, kasutades olemasolevaid pädevusraamistikke, (enese)hindamisvahendeid ja valideerimisvahendeid, et aidata noortel ära kasutada kasvavate sektorite pakutavaid võimalusi ja valmistada neid ette muutuva tööturu vajadusteks; Pakkumine Toimivad tööhõive- ja ettevõtjana alustamise stiimulid majanduslanguse ajal (15) kasutada suunatud ja läbimõeldud tööhõivestiimuleid – näiteks palgatoetusi, töölevõtupreemiaid, sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist, maksusoodustusi või puudetoetusi – ning ettevõtjana alustamise stiimuleid, et luua kvaliteetsed võimalused noorte jätkusuutlikuks lõimimiseks tööturule; Pakkumise kooskõlastamine kehtivate standarditega, et tagada kvaliteet ja võrdsed võimalused (16) viia tööpakkumised kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba asjaomaste põhimõtetega, tagades õiguse õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega, juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja koolitusele, katseaegade mõistliku pikkuse ning keelates ebatüüpiliste töölepingute kuritarvitamise; (17) lihtsustada noorte hariduse ja koolituse taasalustamist, mitmekesistades haridustee jätkamise võimalusi (nt paindlike õppevormide, töölõppimise, üleminekuprogrammide ja teise võimaluse programmide abil), tagades mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise; (18) suurendada õpipoisiõppe toetamist ja tagada, et pakkumised vastaksid kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikus ette nähtud miinimumstandarditele; (19) tagada, et pakutavad praktikakohad vastaksid praktika kvaliteediraamistikus ette nähtud miinimumstandarditele; Töölesuunamise järgse toetuse ja rakendamise tagasiside pakkumine (20) laiendada töölesuunamise järgset pidevat toetust, et vajadusel kohandada individuaalseid tegevuskavasid, kasutades pakkumiste kvaliteedis veendumiseks töölesuunamise järgset tagasisidet; Läbivad toetusvahendid Partnerluste kasutamine (21) tugevdada kõikidel valitsemistasanditel partnerlusi noortegarantii pakkujate ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas tööandjate, haridus- ja koolitusasutuste, sotsiaalpartnerite, noorsootöö, solidaarsus- ja ühiskondliku tegevuse, noorteorganisatsioonide ning teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel; vormistada noortegarantii pakkujate ja muude sotsiaalteenuste (nt lastehoiu-, tervishoiu-, sotsiaaleluruumide ja interneti juurdepääsuteenused) osutajate koostööprotokollid; (22) edendada nn ühe ukse süsteemide, ühise juhtumikorralduse, valdkonnaüleste rühmade ja muude integreeritud teenusemudelite edasiarendamist, mis tugevdavad partnerlusi ja on noortele ühtseks kontaktpunktiks; Andmete kogumise ja süsteemide seire täiustamine (23) suurendada jõupingutusi paremate seireandmete saamiseks, tugevdades selleks süsteeme, mis võimaldavad jälgida noori pärast pakkumise vastuvõtmist ja ka pärast pakkumise lõppu, et teha pikaajalise jätkusuutliku tööturule lõimumise seiret; (24) julgustada isikuandmete kaitse reegleid austavat jälgimis-, profileerimis- ja seireandmete laiemat jagamist noortegarantii partnerite vahel, et täiustada toetusi, kusjuures eriti oluline on see haavatavatele NEET-noortele suunatud sekkumiste puhul; Rahaliste vahendite täielik ja optimaalne kasutamine (25) eraldada riikides piisavad vahendid tugevdatud noortegarantiiga hõlmatud poliitikameetmete rakendamiseks, tagades nende hea suunamise vastavalt iga noore individuaalsetele vajadustele; (26) kasutada täielikult ja optimaalselt ELi ühtekuuluvuspoliitika praegusi vahendeid, eriti noorte tööhõive algatuse, ESFi ja ERFi (2014–2020), vahendeid ning võtta kasutusele REACT-EU, ESF+ ja ERFi (2021–2027) raames pakutavad märkimisväärsed rahalised lisavahendid, et toetada noorte tööhõivet, vältida noorte töötust ja mitteaktiivsust ning teha vajalikud poliitilised reformid; (27) kasutada täielikult ära võimalused riikliku rahastamise täiendamiseks teistest ELi rahastamisallikatest, mis võivad toetada tugevdatud noortegarantii rakendamist ja mille hulka kuuluvad eelkõige taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend , ERF, EAFRD , InvestEU, Varjupaiga- ja Rändefond, programm Erasmus+ ning tehnilise toetuse vahend; KIIDAB HEAKS KOMISJONI KAVATSUSE: Andmete kogumise ja süsteemide seire täiustamine (28) jätkata noortegarantii kavade kvantitatiivset seiret ühiselt kokkulepitud näitajate raamistiku alusel, tehes vajadusel käesolevast nõukogu soovitusest lähtuvaid kohandamisettepanekuid; (29) suurendada alates 2022. aastast NEET-noorte sihtrühma hindamise detailsust, kasutades ära määrusest (EL) 2019/1700 tulenevaid ELi tööjõu-uuringu täiustusi; Rakendamise jälgimine (30) jälgida noortegarantii kavade rakendamise vastavust käesolevale soovitusele, kasutades selleks tööhõivekomitee mitmepoolset järelevalvet Euroopa poolaasta raames; (31) suhelda liikmesriikidega regulaarselt Euroopa poolaasta raames, et tagada noorte tööhõive poliitikasse ja programmidesse tehtavate jooksvate riiklike investeeringute seire; anda liikmesriikidele vajaduse korral riigipõhiseid soovitusi; (32) esitada tööhõivekomiteele regulaarselt aruandeid noortegarantii kavade rakendamise ja tulemustega seotud arengute kohta; Teadlikkuse suurendamine ja teabelevi suunamine (33) suurendada toetust liikmesriikide teadlikkuse suurendamise meetmetele ja teavitustegevusele ning laiendada tulemuste ja heade tavade näidete levitamist liikmesriikides. Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta asendatakse. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Sotsiaalministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-01617
Resolutsiooni teema: Euroopa Liidu Nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS töösilla kohta, millega
tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus
noortegarantii loomise kohta, EISi toimiku nr 20-1550.
Tähtaeg: 17.08.2020
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Sotsiaalministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu), kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja
osapooli.
Tähtaeg: 30.07.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 27.08.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (19.08.2020) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 17.08.2020.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 13.07.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
Nn Noortegarantii soovitus
ANDMED Nimetus Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on A Bridge to Jobs - Reinforcing the Youth
ALGATUSE
KOHTA Guarantee and replacing Council Recommendation of 22 April 2013 on establishing a Youth
Guarantee
Eelnõu nr COM(2020) 277 final Esitamise kuupäev: 01.07.2020 Menetluskord EL-is: tavamenetlus
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
RKKTS § 1521 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
27.08 VV
VALITSUSELE EL menetluse
Kuupäev istungile,
ESITAMINE ajakava
KOKi 19.08
Kaasatakse kõiki algatusse
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min SOM ministeeriumid HTM huvigrupid puutuvaid huvigruppe ja
esindusorganisatsione.
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE EELÕU
SISUST JA ELi noortegarantii eesmärk on noortele pärast töötuks jäämist või
EESMÄRKIDEST" formaalharidussüsteemist lahkumist pakkuda kas tööd, jätkuõppe võimalust,
õpipoisiõpet või praktikavõimalust. Varasemalt on kõik ELi riigid võtnud kohustuse
rakendada nõukogu 2013. aasta aprilli soovituses käsitletud noortegarantiid. Nõukogu
esimene soovitus noortegarantii kehtestamise kohta võeti vastu 2013. aastal tekkinud
majanduskriisi ajal kui noorte (15-24 aastaste) töötuse määr tõusis mõnes liikmesriigis lausa
50%-ni. Ka praegune COVID-19-st tulenev kriis ja selle majanduslik mõju ohustavad
noorte töökohti. Prognoos näitab, et ELi majandus kahaneb 2020. aastal 7,4% ja seega võib
eeldada, et tööturule sisenevatel noortel on keeruline kas esimest töökohta leida ja/või seda
hoida. Seetõttu on oluline noortegarantiid tõhustada just praegu, et aidata leevendada kriisi
mõju ja ennetada järjekordset noorte töötuse kriisi.
Käesoleva soovituse raames soovitakse esmalt laiendada noortegarantii sihtgruppi.
Kehtiva soovituse järgi tuleks liikmesriigil tagada, et kuni 25 aastased noored saavad hiljemalt
4 kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-,
haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Uue eelnõu järgi tuleks seda
edaspidi pakkuda kõigile alla 30-aastastele. Samuti on soovituses täpsustatud, et 4-kuulist
tähtaega hakatakse arvestama hetkest kui noor on ennast noortegarantii pakkuja juures
registreerinud. Lisaks soovitakse, et liikmesriigid pööraks eraldi tähelepanu
vähemusgruppidele ning tööturult eemale jäävatele noortele naistele. Pakutav
noortegarantii peaks tugineva järgmisele struktuurile:
1) Kaardistamine - sihtrühma, kättesaadavate teenuste ja oskuste vajaduste
väljaselgitamine.
2) Teavitus - teadlikkuse tõstmine ja suunatud kommunikatsioon erinevate
sihtrühmadele.
3) Ettevalmistus – sihtgrupi profileerimine suunatud tegevuskavade jaoks;
4) Kvaliteetne pakkumine – noorte tööhõive ja ettevõtlusega alustamise toetamine;
läbimõeldum ja tihedam koostöö tööandjatega, kvaliteedi ja võrdsuse tagamiseks viia
pakkumine vastavusse olemasolevate standarditega; jätkutoe pakkumine noortele.
5) Noortegarantii koordineerimine - tugevdatud partnerlus kõikidel tasanditel
(koostöö, juhtrühm jmt), andmekorje arendamine ja andmete kasutamine jne.
VÕIMALIKUD SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU EELARVELE
Soovituses on märgitud, et selle rakendamine ei nõua täiendavat ELi eelarvet ega
personaliressursse.
KOMMENTAARID
1/2 Alustatud: 15.06.2020 Muudetud: 13.07.2020
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
2/2 Alustatud: 15.06.2020 Muudetud: 13.07.2020
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 18.1.1/20-1550 - COM(2020) 277 Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on A Bridge to Jobs - Reinforcing the Youth Guarantee and replacing Council Recommendation of 22 April 2013 on establishing a Youth Guarantee
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 13.07.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 17.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51e0b4f9-8930-4708-954d-7691e7cf1366
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51e0b4f9-8930-4708-954d-7691e7cf1366?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main