Saatja: Kristina Aidla <
[email protected]>
Saadetud: 10.07.2020 11:09
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Aive Telling <
[email protected]>
Teema: Ed: kliimamuutustega kohanemise EL strateegia avalik
konsultatsiooni osas TA tagasiside
Saatja: Kristina Aidla Saatmisaeg: reede, 10. juuli 2020 11:09Adressaat:
Aive Telling <
[email protected]>Teema: kliimamuutustega kohanemise EL
strateegia avalik konsultatsiooni osas TA tagasiside
Tere!
Palusite kliimamuutustega kohanemise EL strateegia osas Terviseameti
arvamust ning edastasite meile tutvumiseks Euroopa Komisjoni algatust „
European Green Deal Strategy for Adaptation to Climate Change käsitleva
dokumendi. Alljärgnevalt toome meie arvamuse.
Terviseamet peab kliimamuutustest tuleneda võivate tervisemõjude
käsitlemist oluliseks teemaks. Soojad ilmad võivad tekitada nii
mikrobioloogia vohangut vees, kui ka siirutajate leviku laienemist.
Mõlemad on probleemsed olukorrad, mis võivad suurendada haiguste levikut.
Lisaks on soojad ilmad potentsiaalselt otse ohtlikud rahvastikule. Peame
olema valmistunud selleks, et inimestel on teada abinõud, mida
kuumalainete puhul ette võtta ja olemas kiire võimalus vajadusel
arstiabiks.
Õhukvaliteedi halvenemine kliimamuutustest tingitult on ülemaailmne
kriitiline probleem, millega tegeletakse pidevalt ja millel on tervise
seisukohast suur mõju. CO2, mis fossiilkütuste põletamisel õhku eraldub,
mõjub saastavalt nii õhukvaliteedile kui ka aitab kaasa kliima
soojenemisele (lisaks CO2 on veel rida teisi aineid, mis kliimamuutuste
protsessis osalevad, nt metaan) Ka tahm loetakse kliimamuutustega seotud
saasteaineks, mis kinnitub PM2,5 osakeste külge. PM2,5 on teadaolevalt
üks ohtlikemaid igapäevaseid saasteaineid, kuna ülipeened osakesed
satuvad sügavale kopsudesse (põhjustades kopsuhaiguseid) ning PM0,1 ehk
ultrapeened osakesed (mis on PM2,5 koosseisus ja eralduvad selle
lagunemisel väiksemateks osakesteks) satuvad vereringesse (põhjustades
südame- ja veresoonkonna jt haiguseid). Seega kliimamuutuste teema juures
tuleb kindlasti õhusaaste komponenti käsitleda kui terviseriski.
Lisaks füüsilisele tervisele on ka vaimsetervise ja keskkonnatervise
vaheliste seoste käsitlemine kliimamuutuste teema juures oluline aspekt.
Ekstreemsete ilmastikuolude puhul võivad inimestel avalduda lisaks
füüsilistele terviseprobleemidele ka vaimsed, mis seotud stressirohkes
situatsioonis viibimisega. Eestis veel ei ole olnud väga ekstreemseid
ilmastikuoludest tingitud tagajärgi nagu ulatuslikud metsapõlengud või
üleujutused mujal piirkondades (väiksemas ulatuses on ka siin olnud),
kuid peaksime olema selleks valmistunud. Juhul, kui tekib olukord, kus
inimesed võivad sattuda suuremasse paanikasse, siis tuleks olla valmis
lisaks füüsilisele tervisele ka inimeste vaimse tervise toetamiseks.
Kliimamuutuste mõjudega toimetulekuks on muuhulgas vaja täiendavat
ressurssi teavitamiste ja teadlikkuse tõstmise, võimalikeks
kriisiolukordadeks valmisolekuks ning riskirühmade (vanurid, lapsed,
südame-veresoonkonna ning kroonilised haiged) toetamiseks.
Kliimastrateegia peaks läbi vaatama kliimamuutustega kohanemise
poliitikat, strateegiat ja valmisolekut ning inimorganismi võimet
kliimamuutustega kohaneda. Väga tähtis aspekt on rahvastiku
terviseseisund tulevikus.
Lugupidamisega
Kristina Aidla
Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist