dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 10. juuli 2020
Viit
1.4-1.1/1871-2
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf73 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kristina Aidla <[email protected]> Saadetud: 10.07.2020 11:09 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Aive Telling <[email protected]> Teema: Ed: kliimamuutustega kohanemise EL strateegia avalik konsultatsiooni osas TA tagasiside Saatja: Kristina Aidla Saatmisaeg: reede, 10. juuli 2020 11:09Adressaat: Aive Telling <[email protected]>Teema: kliimamuutustega kohanemise EL strateegia avalik konsultatsiooni osas TA tagasiside Tere! Palusite kliimamuutustega kohanemise EL strateegia osas Terviseameti arvamust ning edastasite meile tutvumiseks Euroopa Komisjoni algatust „ European Green Deal Strategy for Adaptation to Climate Change käsitleva dokumendi. Alljärgnevalt toome meie arvamuse. Terviseamet peab kliimamuutustest tuleneda võivate tervisemõjude käsitlemist oluliseks teemaks. Soojad ilmad võivad tekitada nii mikrobioloogia vohangut vees, kui ka siirutajate leviku laienemist. Mõlemad on probleemsed olukorrad, mis võivad suurendada haiguste levikut. Lisaks on soojad ilmad potentsiaalselt otse ohtlikud rahvastikule. Peame olema valmistunud selleks, et inimestel on teada abinõud, mida kuumalainete puhul ette võtta ja olemas kiire võimalus vajadusel arstiabiks. Õhukvaliteedi halvenemine kliimamuutustest tingitult on ülemaailmne kriitiline probleem, millega tegeletakse pidevalt ja millel on tervise seisukohast suur mõju. CO2, mis fossiilkütuste põletamisel õhku eraldub, mõjub saastavalt nii õhukvaliteedile kui ka aitab kaasa kliima soojenemisele (lisaks CO2 on veel rida teisi aineid, mis kliimamuutuste protsessis osalevad, nt metaan) Ka tahm loetakse kliimamuutustega seotud saasteaineks, mis kinnitub PM2,5 osakeste külge. PM2,5 on teadaolevalt üks ohtlikemaid igapäevaseid saasteaineid, kuna ülipeened osakesed satuvad sügavale kopsudesse (põhjustades kopsuhaiguseid) ning PM0,1 ehk ultrapeened osakesed (mis on PM2,5 koosseisus ja eralduvad selle lagunemisel väiksemateks osakesteks) satuvad vereringesse (põhjustades südame- ja veresoonkonna jt haiguseid). Seega kliimamuutuste teema juures tuleb kindlasti õhusaaste komponenti käsitleda kui terviseriski. Lisaks füüsilisele tervisele on ka vaimsetervise ja keskkonnatervise vaheliste seoste käsitlemine kliimamuutuste teema juures oluline aspekt. Ekstreemsete ilmastikuolude puhul võivad inimestel avalduda lisaks füüsilistele terviseprobleemidele ka vaimsed, mis seotud stressirohkes situatsioonis viibimisega. Eestis veel ei ole olnud väga ekstreemseid ilmastikuoludest tingitud tagajärgi nagu ulatuslikud metsapõlengud või üleujutused mujal piirkondades (väiksemas ulatuses on ka siin olnud), kuid peaksime olema selleks valmistunud. Juhul, kui tekib olukord, kus inimesed võivad sattuda suuremasse paanikasse, siis tuleks olla valmis lisaks füüsilisele tervisele ka inimeste vaimse tervise toetamiseks. Kliimamuutuste mõjudega toimetulekuks on muuhulgas vaja täiendavat ressurssi teavitamiste ja teadlikkuse tõstmise, võimalikeks kriisiolukordadeks valmisolekuks ning riskirühmade (vanurid, lapsed, südame-veresoonkonna ning kroonilised haiged) toetamiseks. Kliimastrateegia peaks läbi vaatama kliimamuutustega kohanemise poliitikat, strateegiat ja valmisolekut ning inimorganismi võimet kliimamuutustega kohaneda. Väga tähtis aspekt on rahvastiku terviseseisund tulevikus. Lugupidamisega Kristina Aidla Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel