Sotsiaalministri dd.mm.2020 käskkirjaga nr …
„Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava
õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
LISA 3
Eksperdi hindamisleht
Taotleja nimi:
Projekti nimi:
Projekti nr
e-toetuste süsteemis:
Eksperdi nimi:
Hindamiskriteeriumid Maksimum- Eksperdi
hinne hinne
1. Projekti põhjendatus, sh projekti eesmärgipüstitus ja tegevuste 7
sobivus eesmärkide saavutamiseks
1.1. Projekti põhjendatus ja eesmärgipüstitus 4
Hinnatakse projekti vastavust toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 5 nimetatud eesmärkide ja
tulemuste saavutamisele.
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
1.2. Tegevuste sobivus eesmärkide saavutamiseks 3
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
2. Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise 17
meetodid
2.1. Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus 9
Rahastatud projekti tulemusena on:
- koolitatud vähemalt 10 taastava õiguse teooria või praktika koolitajat
ja/või
- loodud/kohandatud ja rakendatud vähemalt üks taastaval õigusel põhinev sekkumine
ja/või
- läbi on viidud vähemalt üks taastava õiguse teavituskampaania.
Hindeid antakse vahemikus 9-0 – hinnete aste (9, 6, 3, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
2.2. Sihtrühmaga arvestamine projektitegevuste planeerimisel/ elluviimisel 4
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
2.3. Koolitustel ja sekkumistes osalejate ja/või teavituskampaania sihtrühmade 4
kaasamise meetodid
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
3. Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning 14
partneri(te), sh doonorriikide partnerite kaasatus
3.1. Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te) 6 (3+3)
asjakohane kompetents, valdkonna teadmised ja kogemused
Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te) asjakohast kompetentsi hinnatakse
allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus ühele kriteeriumile annab ühe punkti.
Kokku saab ühe taotluse raames projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te)
pädevuse hindamisel anda maksimaalselt 6 punkti.
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
3.2. Projekti meeskonna, s.o projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja 2
rakendaja(te) kaasatus projekti tegevuste planeerimisel
Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
3.3. Norra Kuningriigi partneri(te) kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel 3
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
2
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
3.4. Eesti ja/või muu abisaaja riigi või Venemaa partneri(te) kaasatus projekti 3
planeerimisel ja elluviimisel
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
4. Kommunikatsioon 5
4.1. Teavitustegevuse asjakohasus 2
Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
4.2. Teavituskampaania 3
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
5. Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10
5.1. Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist 4
Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0).
NB! Hinnang tegevuste teostatavusele jätkurahastamise aspektist antakse eraldiseisvalt punktis 5.2.
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
5.2. Projekti tegevustega saavutatu jätkurahastamise perspektiiv pärast Norra 2
Finantsmehhanismi 2014-2021 lõppemist
Hindeid antakse vahemikus 2–0 – hinnete aste (2, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
3
5.3. Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus 4
Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
6. Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering 9
6.1. Kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus 6
Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
6.2. Omafinantseeringu katmise läbimõeldus 3
Omafinantseering moodustab valitsusvälistel organisatsioonidel minimaalselt 10% abikõlblikest
kuludest ja teistel taotlejatel minimaalselt 15% abikõlblikest kuludest. Vabatahtlik töö võib
valitsusvälistel organisatsioonidel katta kuni 50% projekti jaoks nõutud omafinantseeringu määrast.
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
7. Riskitegurite hindamine ja maandamine 3
Hinnatakse taotlusvormis etteantud riskikategooriaid.
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
Projekti üldhinne kokku: 65
Eksperdi üldine hinnang projektile:
(allkirjastatud digitaalselt)
eksperdi nimi
4
Väikeprojektide taotlusvoor „Taastava õiguse arendamine Eestis“
Lisa 4 Hindamismetoodika
Hindamiskriteeriumid Maksimum-
hinne
1. Projekti põhjendatus, sh projekti eesmärgipüstitus ja tegevuste 7
sobivus eesmärkide saavutamiseks
1.1. Projekti põhjendatus ja eesmärgipüstitus 4
Hinnatakse projekti vastavust toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 5
nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisele.
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
4 punkti – projekti eesmärkide kirjeldus lubab eeldada, et projekt panustab
taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja meetodite kasutusse võtmisse
ja teadlikkuse tõstmisse. Taotleja on selgelt põhjendatud, miks tegevused on
suunatud just projektis toodud sihtrühmale (nt lastele ja noortele suunatud
asutused, sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöö, politsei, prokuratuuri, kohtud,
kriminaalhooldus, kinnised asutused, sh vangla või laiem kogukond). Nii
püstitatud eesmärgid kui ka toodud põhjendused on asjakohased ja
ammendavad, andes alust eeldada, et projekt toetab taotlusvooru
eesmärkide täitmist.
2 punkti – projekti eesmärkide kirjeldus ja valitud sihtrühmade põhjendus
annavad alust eeldada, et kavandatud projektil on teatud positiivne mõju
taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja meetodite kasutusse võtmisse
ja teadlikkuse tõstmisse, ent samas jääb kirjeldus kohati liiga üldsõnaliseks
või on selle sisu mõneti kaheldav, et selle pinnalt saaks eeldada, et projekt
aitab parimal viisil kaasa taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
0 punkti – projekti eesmärkide kirjeldus ja valitud sihtrühmade põhjendus on
ebapiisav või puudulik, et hinnata projekti positiivset mõju taotlusvooru
eesmärkidele.
1.2. Tegevuste sobivus eesmärkide saavutamiseks 3
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
3 punkti – valitud tegevused lubavad eeldada, et projekti eesmärgid
saavutatakse väga suure tõenäosusega. Taotleja on selgelt põhjendanud,
miks just need tegevused on kõige sobivamad, et projekti eesmärke täita.
Taotleja on selgelt välja toonud, kuidas plaanitud tegevusteni jõuti.
1 punkt – kavandatud tegevuste kirjeldus annab alust eeldada, et neil on
teatud positiivne mõju projekti eesmärkidele. Samas jääb kirjeldus kohati liiga
üldsõnaliseks või on seosed projekti eesmärkidega mõneti kaheldavad, et
selle pinnalt saaks eeldada, et kavandatavad tegevused aitavad parimal viisil
kaasa projekti eesmärkide täitmisele.
0 punkti – kavandatud tegevuste kirjeldus on ebapiisav või puudulik, et
hinnata nende positiivset mõju projekti eesmärkidele.
2. Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate 17
kaasamise meetodid
2.1. Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus 9
Rahastatud projekti tulemusena on:
- koolitatud vähemalt 10 taastava õiguse teooria või praktika
koolitajat
ja/või
- loodud/kohandatud ja rakendatud vähemalt üks taastaval õigusel
põhinev sekkumine
ja/või
- läbi on viidud vähemalt üks taastava õiguse teavituskampaania1.
Hindeid antakse vahemikus 9-0 – hinnete aste (9, 6, 3, 0)
9 punkti –
Kõik kavandatud tegevused on suunatud projekti eesmärgi
võimalikult tõhusale täitmisele.
Tegevuskava avab projekti raames ellu viidavate tegevuste sisu
detailselt, välja toodud tegevused on omavahel seostatud,
loogilises järgnevuses ning põhjendatud;
Tegevused on teostatavad planeeritud ajaraamistikus ning
tegevuste kestus on mõistlik;
Projektikirjelduses on selgelt kirjeldatud, kuidas projekti tulemusi ja
mõju mõõdetakse.
6 punkti –
Enamik kavandatud tegevusi on suunatud projekti eesmärgi
võimalikult tõhusale täitmisele;
Projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel
seostatud, kuid tegevuskava on kohati pealiskaudne ja mõne
tegevuse osas ei avata tegevuse sisu;
Projektis esineb tegevus(i), mille ajakava on ala- või üleplaneeritud;
Projekti tulemuste mõõtmisele on viidatud, aga jääb selgusetuks,
kuidas seda täpsemalt tehakse.
3 punkti –
Projekti tegevused on loogilises järgnevuses ja omavahel seostatud,
kuid tegevuskava on üldsõnaline, tegevuste osas ei avata nende
sisu;
Esineb projekti tegevusi, mille ajakava on ala- või üleplaneeritud
ja/või on projekti kavandatud ka mittevajalik(ke) tegevus(i) ja/või on
1 Väikeprojektide taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord punkti 2.7 kohaselt loetakse teavituskampaaniaks tegevusi ja erinevas formaadis
infomaterjale, mis on suunatud spetsialistide, konkreetsete sihtrühmade või üldsuse teadlikkuse tõstmisele
taastavast õigusest.
2
projekti tegevuste raames eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi
kavandatud mittepõhjendatud mahus;
Viidatud on projekti jooksul kogutavale statistikale, ent ei ole
selgitatud, kuidas projekti tulemusi või mõju mõõdetakse.
0 punkti – projekti tegevuskava on oluliste puudujääkidega: tegevuskava ei
ava elluviidavate tegevuste sisu ja/või on ajaraam ebarealistlik ja/või jääb
arusaamatuks, kuidas kavandatud tegevused aitavad kaasa projekti
eesmärkide saavutamisele; projekti tulemuste mõõtmisele ei ole viidatud.
2.2. Sihtrühmaga2 arvestamine projektitegevuste planeerimisel/ 4
elluviimisel
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
4 punkti – kirjeldus sihtrühma vajadustest (vajadusel ka võimalikest
erinevatest vajadustest või rõhuasetustest sihtrühma sees), ja/või
probleemidest, mida kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel
arvesse võetakse, on asjakohane ning ammendav, andes alust eeldada, et
kavandatavad tegevused aitavad parimal viisil kaasa taotlusvooru
eesmärkide täitmisele.
2 punkti – kirjeldus sihtrühma vajadustest ja/või probleemidest, mida
kavandatavate tegevuste planeerimisel/elluviimisel arvesse võetakse
annavad alust eeldada, et kavandatud tegevustel on teatud positiivne mõju
taotlusvooru eesmärkidele, ent samas jääb kirjeldus kohati liiga
üldsõnaliseks või on selle sisu mõneti kaheldav, et selle pinnalt saaks
eeldada, et kavandatavad tegevused aitavad parimal viisil kaasa
taotlusvooru eesmärkide täitmisele.
0 punkti – sihtrühma vajaduste/probleemide kirjeldus on puudulik, et hinnata
kavandatud tegevuste positiivset mõju taotlusvooru eesmärkidele.
2.3. Koolitustel ja sekkumistes osalejate ja/või teavituskampaania 4
sihtrühmade kaasamise meetodid
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
4 punkti – koolitustel ja sekkumistes osalejate ja/või kampaania sihtrühmade
kaasamise meetodid projekti tegevustest aktiivselt osa võtma (st tegevustes
sisukalt osalema) on taotluses selgelt kirjeldatud ning asjakohased.
2 punkti – koolitustel ja sekkumistes osalejate ja/või kampaania sihtrühmade
kaasamise meetodid projekti tegevustest osa võtma on kajastatud ebaselgelt
ja/või liigse pealiskaudsusega.
0 punkti – koolitustel ja sekkumistes osalejate ja/või kampaania sihtrühmade
kaasamise meetodeid projekti taotluses ei kajastata.
2 Taotlusvooru eesmärk on populariseerida taastava õiguse põhiseid lähenemisi, sekkumisi ja meetodeid
lastele ja noortele suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöös, politseis, prokuratuuris,
kohtutes, kriminaalhoolduses, kinnistes asutustes, sh vanglates, või kogukonnas laiemalt.
3
3. Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse 14
kaasatus ning partneri(te), sh doonorriikide partnerite kaasatus
3.1. Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te) 6 (3+3)
asjakohane kompetents, valdkonna teadmised ja kogemused
Taotleja on esitanud meeskonnaliikmete CVd, kus on ära toodud kirjeldused,
mis võimaldavad ammendavalt hinnata seotust valdkonnaga ning suutlikkust
projekti edukalt ellu viia. Projektimeeskonda võivad kuuluda Eesti, Norra
Kuningriigi, muu abisaaja riigi3 või Venemaa eksperdid.
Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te) asjakohast
kompetentsi hinnatakse allolevate kriteeriumite alusel selliselt, et vastavus
ühele kriteeriumile annab ühe punkti.
Kokku saab ühe taotluse raames projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite
looja(te) ja rakendaja(te) pädevuse hindamisel anda maksimaalselt 6
punkti.
NB! Juhul kui taotlus sisaldab tegevusi nii koolituste kui meetodite
loomiseks ja rakendamiseks, siis liidetakse koolitaja(te) ja meetodite
looja(te) ja rakendaja(te) pädevuse punktid kokku ja jagatakse
nimetatud summa kahega. Nimetatud summale liidetakse omakorda
projektijuhi punktid.
Projektijuhil on:
1) on sarnase (tegevuste mahu ning projektijuhi ülesannetega) projekti
juhtimise kogemus (1 punkt);
2) taastava õiguse, koolituse või meetodi loomise ja rakendamise
temaatikaga seotud projekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta
(2015-2020) jooksul (1 punkt);
3) Norra finantsmehhanismi või EL struktuurivahenditest rahastatud
projekti juhtimise kogemus (1 punkt).
(Vähemalt ühel) koolitajal on:
1) vähemalt viimase 3 aasta (2017-2020) jooksul kogemus taastaval
õigusel põhineva lähenemise või meetodi rakendamisel (1 punkt);
2) vähemalt 5 koolituse läbiviimise kogemus (1 punkt);
3) vähemalt 1 taastava õiguse koolituse läbiviimise kogemus viimase 3
aasta (2017-2020) jooksul (1 punkt).
(Vähemalt ühel) meetodi kohandajal/loojal või rakendajal on:
1) vähemalt 3-aastane taastaval õigusel põhineva lähenemise või
meetodi kasutamise kogemus (1 punkt);
2) olnud juhtiv roll mõne meetodi kohandamisel või loomisel ja
rakendamisel (2 punkti).
3 Avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja
kord punkti 14.3 kohaselt on abisaajateks riikideks (peale Eesti) veel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi,
Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia.
4
3.2. Projekti meeskonna, s.o projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite 2
looja(te) ja rakendaja(te) kaasatus projekti tegevuste planeerimisel
Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0)
2 punkti – projektimeeskond on määratud, projektimeeskonna rollid ja
ülesanded on projektikirjelduses selgelt määratletud ja lahti kirjutatud.
1 punkt – projektimeeskond on määratud, projektimeeskonna rollid ja
ülesanded on projektikirjelduses kas ebaselgelt või vaid kohati lahti kirjutatud.
0 punkti – projektimeeskond on kas osaliselt määratlemata või on
projektimeeskonna rollid ja ülesanded lahti kirjutamata.
3.3. Norra Kuningriigi partneri(te) kaasatus projekti planeerimisel ja 3
elluviimisel
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
3 punkti – projekti planeerimisse ja elluviimisse on kaasatud
partnerorganisatsioon(e) Norra Kuningriigist. Partneri(te) kinnituskiri projekti
planeerimise ja elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning
kinnituskirjas ja projektis on ammendavalt lahti selgitatud partneri(te) selge(d)
roll(id).
1 punkt – projekti planeerimisse ja/või elluviimisse on kaasatud
partnerorganisatsioon(e) Norra Kuningriigist, ent partneri kinnituskirjast või
projektist ei tulene selge arusaam partneri(te) roll(ide)st projekti eesmärgi
täitmisel.
0 punkti – projekti planeerimisse ja elluviimisse ei ole kaasatud partnerit
Norra Kuningriigist.
3.4. Eesti ja/või muu abisaaja riigi või Venemaa partneri(te) kaasatus 3
projekti planeerimisel ja elluviimisel
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
3 punkti – projekti planeerimisse ja elluviimisse on kaasatud partner Eestist
ja/või muust abisaajast riigist või Venemaalt. Partneri(te) kinnituskiri projekti
planeerimise ja elluviimises osalemise kohta on esitatud taotluse juurde ning
kinnituskirjast ja/või projektist nähtub partneri(te) selge(d) roll(id).
1 punkt – projekti planeerimisse ja elluviimisse on kaasatud partner Eestist
ja/või muust abisaajast riigist või Venemaalt, ent partneri kinnituskirjast või
projektist ei tulene selge arusaam partneri(te) roll(ide)st projekti eesmärgi
täitmisel.
0 punkti – projekti planeerimisse ega elluviimisse ei ole kaasatud partnerit
Eestist või muust abisaajast riigist või Venemaalt.
4. Kommunikatsioon 5
5
4.1. Teavitustegevuse asjakohasus 2
Hindeid antakse vahemikus 2-0 – hinnete aste (2, 1, 0).
2 punkti – projekti teavitustegevused on läbi mõeldud ja realistlikud. Ära on
põhjendatud, miks just need tegevused projekti sõnumit kõige paremini edasi
kannavad.
1 punkt – projekti teavitustegevused on üldiselt läbi mõeldud, kuid
ebapiisavad projekti ja selle tulemustele meediakajastuse tagamiseks.
0 punkti – projekti teavitustegevused ei ole läbi mõeldud.
4.2. Teavituskampaania 3
Teavituskampaaniaks loetakse tegevusi ja erinevas formaadis infomaterjale,
mis on suunatud spetsialistide, konkreetsete sihtrühmade või üldsuse
teadlikkuse tõstmisele taastavast õigusest.
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
3 punkti – kavandatud teavituskampaania on läbi mõeldud, innovaatiline ja
realistlik. Ära on põhjendatud, miks just need tegevused taastava õiguse
sõnumit kõige paremini edasi kannavad, temaatikale meediakajastuse
tagavad ja teadlikkust aitavad tõsta.
1 punkt – kavandatud teavituskampaania on üldiselt läbi mõeldud, kuid
suunatud vaid kitsale sihtrühmale; meetodite ja sihtrühmade valikut ei ole
põhjendatud.
0 punkti – projektis ei ole teavituskampaaniat ette nähtud või see ei ole läbi
mõeldud.
5. Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus 10
5.1. Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist 4
Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0).
NB! Hinnang tegevuste teostatavusele jätkurahastamise aspektist
antakse eraldiseisvalt punktis 5.2.
4 punkti – välja on toodud veenvad põhjendused, mille alusel võib eeldada,
et suure tõenäosusega projektitegevuste mõju jätkub ka pärast projekti
lõppu. Koolituste projektitaotluses on selgelt planeeritud projekti käigus
omandatud kogemuste ja tulemuste edasine levitamine ning kavandatud on
projekti eesmärki toetav(ad) jätkutegevus(ed). Meetodi katsetamise
projektitaotluses on sekkumise edasise jätkumise plaan detailselt planeeritud
ja sellisena suure tõenäosusega teostatav.
2 punkti – välja on toodud põhjendused, mille alusel võib eeldada et
projektitegevuste mõju kestab mõningal määral pärast projekti lõppu.
6
Koolituste projektitaotluses on planeeritud teatud määral projekti käigus
omandatud kogemuste ja tulemuste edasine levitamine ja/või projekti
eesmärki toetav(ad) jätkutegevus(ed). Meetodi katsetamise projektitaotluses
ei ole meetodi edasine jätkumine piisavalt detailselt planeeritud, et üheselt
hinnata kavandatu teostatavust, kuid siiski on planeeritud omandatud
kogemuste ja tulemuste edasine levitamine ja/või projekti eesmärki
toetav(ad) jätkutegevus(ed).
0 punkti – välja on toomata põhjendused, mille alusel võiks eeldada, et
projektitegevuste mõju kestab pärast projekti lõppu. Puudub selgus, kas
projekti käigus omandatud kogemusi ja tulemusi edasi levitatakse.
Jätkutegevusi kavandatud ei ole või need on selgelt ebarealistlikud.
5.2. Projekti tegevustega saavutatu jätkurahastamise perspektiiv pärast 2
Norra Finantsmehhanismi 2014-2021 lõppemist
Hindeid antakse vahemikus 2–0 – hinnete aste (2, 0).
2 punkti – taotleja on kavandanud projekti sisuliste tegevuste (koolituste
ja/või sekkumise) võimalikke rahastamisallikad pärast projekti lõppu.
0 punkti – taotleja ei ole kavandanud projekti sisuliste tegevuste (koolituste
ja/või sekkumise) võimalikke rahastamisallikad pärast projekti lõppu või need
on selgelt ebarealistlikud.
5.3. Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus 4
Hindeid antakse vahemikus 4–0 – hinnete aste (4, 2, 0).
4 punkti – projektis on välja toodud vähemalt üks uuenduslik element, millel
on suure tõenäosusega lisaväärtus Norra finantsmehhanismi taotlusvooru
eesmärkide täitmisele laiendada taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja
meetodite kasutamist.
2 punkti – projektis on välja toodud vähemalt üks (osaliselt) uuenduslik
element, mis võib anda teatava lisaväärtuse Norra finantsmehhanismi
taotlusvooru eesmärkide täitmisele laiendada taastaval õigusel põhinevate
lähenemiste ja meetodite kasutamist.
0 punkti – projektis ei ole välja toodud ühtki uuenduslikku elementi, mis võiks
anda isaväärtust Norra finantsmehhanismi taotlusvoorueesmärkide
täitmisele laiendada taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja meetodite
kasutamist või ei tule nimetatud lisaväärtus projektikirjeldusest esile.
6. Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering 9
6.1. Kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve 6
arusaadavus
Hindeid antakse vahemikus 6-0 – hinnete aste (6, 4, 2, 0).
7
6 punkti – kõik kavandatud kulutused tulenevad otseselt elluviidavate
tegevuste iseloomust ja aitavad kaasa projekti eesmärkide ja tulemuste
täitmisele. Kulutuste arvestus on arusaadav ja aritmeetiliselt korrektne (v.a.
inimlikud ja tehnilised apsud). Tegevused on ressurssidega kaetud ja
kavandatud kulutused baseeruvad tegelikel turuhindadel.
4 punkti – enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames
nende elluviimiseks vajalikud, kuid esinevad üksikud mittevajalikud kulutused
ja/või mõni üle- või alaplaneeritud kulu. Enamik kavandatud kulutustest
baseeruvad tegelikel turuhindadel.
2 punkti – esineb mitmeid mittevajalikke kulutusi, mis ei toeta otseselt projekti
tegevusi või on mitmete tegevuste kulu üle- või alaplaneeritud või puuduvad
mõnede kavandatud kulutuste osas planeeritud tegevused üldse.
0 punkti – enamuses kavandatud kulutused ei ole vajalikud ja põhjendatud
või ei tulene elluviidavate tegevuste iseloomust või ei aita kaasa projekti
eesmärkide täitmisele või ei baseeru tegelikel turuhindadel või on kulutuste
arvestus arusaamatu.
6.2. Omafinantseeringu katmise läbimõeldus 3
Omafinantseering moodustab valitsusvälistel organisatsioonidel
minimaalselt 10% abikõlblikest kuludest ja teistel taotlejatel minimaalselt 15%
abikõlblikest kuludest. Vabatahtlik töö võib valitsusvälistel organisatsioonidel
katta kuni 50% projekti jaoks nõutud omafinantseeringu määrast.
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
3 punkti – taotleja selgitab ammendavalt omafinantseeringu katmise viise ja
vahendeid.
1 punkt – omafinantseeringu katmise viisid ja vahendid on pealiskaudselt
lahti kirjutatud.
0 punkti – omafinantseeringu katmise viiside osas selgitused puuduvad.
7. Riskitegurid 3
7.1. Riskitegurite hindamine ja maandamine 3
Hinnatakse taotlusvormis etteantud riskikategooriaid.
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0).
3 punkti – nii välised kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud
riskikategooriatest lähtuvalt. Nimetatud riskid on asjakohased ning hõlmavad
projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud
teostatavad maandamistegevused.
1 punkt – nii välised kui sisemised riskid on hinnatud taotlusvormis etteantud
riskikategooriatest lähtuvalt, aga kõikidele tuvastatud riskidele ei ole
8
planeeritud maandamistegevusi või planeeritavad maandamistegevused ei
ole piisavad, asjakohased või teostatavad.
0 punkti – nimetatud riskid ei tulene projekti tegevustest või ühelegi riskile ei
ole kavandatud maandamistegevusi või maandamistegevused ei ole
asjakohased.
Maksimaalne üldhinne 65
Olen tutvunud hindamislehe juhendiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
eksperdi nimi
9
Väikeprojektide taotlusvoor „Taastava õiguse arendamine Eestis“
Hindmiskriteeriumid
No
1
2
3
4
5
6
7
Väikeprojektide taotlusvoor „Taastava õiguse arendamine Eestis“
Hindmiskriteeriumid
Kriteerium
Projekti põhjendatus, sh projekti eesmärgipüstitus ja tegevuste sobivus eesmärkide saavutamiseks
Projekti põhjendatus ja eesmärgipüstitus
Tegevuste sobivus eesmärkide saavutamiseks
Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise meetodid
Projektitaotluse tegevuskava põhjalikkus, asjakohasus ja realistlikkus
Sihtrühmaga arvestamine projektitegevuste planeerimisel/ elluviimisel
Koolitustel ja sekkumistes osalejate ja/või teavituskampaania sihtrühmade kaasamise meetodid
Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning partneri(te), sh doonorriikide partnerite
kaasatus
Projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te) asjakohane kompetents, valdkonna teadmised ja
kogemused
Projekti meeskonna, s.o projektijuhi, koolitaja(te) ja/või meetodite looja(te) ja rakendaja(te) kaasatus projekti
Norra Kuningriigi partneri(te) kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel
Eesti ja/või muu abisaaja riigi või Venemaa partneri(te) kaasatus projekti planeerimisel ja elluviimisel
Kommunikatsioon
Teavitustegevuse asjakohasus
Teavituskampaania
Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus
Projektitegevuste mõju pärast projekti lõppemist
Projekti tegevustega saavutatu jätkurahastamise perspektiiv pärast Norra Finantsmehhanismi 2014-2021 lõppemist
Projekti uuenduslikkus ja lisaväärtus
Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering
Kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ning eelarve arusaadavus
Omafinantseeringu katmise läbimõeldus
Riskitegurid
TOTAL
Punktid %
7 10,77%
4
3
17 26,15%
9
4
4
14 21,54%
6
2
3
3
5 7,69%
2
3
10 15,38%
4
2
4
9 13,85%
6
3
3 4,62%
65
Vähese tähtsusega riigiabi analüüs
Väikeprojektide avatud taotlusvoor „Taastava õiguse arendamine Eestis“
10.07.2020
I Sissejuhatus
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ eesmärk on
laiendada taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja meetodite kasutamist lastele ja noortele
suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöös, politseis, prokuratuuris, kohtutes,
kriminaalhoolduses, kinnistes asutustes, sh vanglas, ning ühiskonnas laiemalt.
Taotlusvoor kuulutatakse välja järgnevatel põhjustel:
1. Eestis ei ole piisaval hulgal häid alternatiivseid sekkumisi, mida kasutada alaealiste ja
noorte õigusrikkumistele ja konfliktidele reageerimisel, ennetades seeläbi edasist
riskikäitumist;
2. Kuigi rahvusvaheline kogemus näitab, et taastava õiguse põhised lähenemised ja
meetodid on tulemuslikud väga erinevates kontekstides, sh nt koolis, vanglas,
kogukonnas, ei ole Eestis peale kriminaalmenetluse raames rakendatava lepituse
taastav õigus kuigi levinud;
3. Taastava õiguse kasutegur ja võimalikud kasutusalad ei ole spetsialistide ja üldsuse
seas piisavalt hästi teada;
4. Eestis on puudus spetsialistidest, kellel on oskused taastaval õigusel põhinevaid
meetodeid oma igapäevatöös kasutada, samuti ei ole meil koolitajaid, kes neid
teadmisi ja oskusi erinevates valdkondades edasi võiks anda.
Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on:
1. uute taastaval õigusel põhinevate meetodite piloteerimine töös alaealiste ja noorte
õigusrikkujatega;
2. taastava õiguse põhiste lähenemiste ja meetodite katsetamine erinevates
keskkondades, sh lastele ja noortele suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja
noorsootöös, politseis, prokuratuuris, kohtutes, kriminaalhoolduses ja kinnistes
asutustes, sh vanglas;
3. teadlikkuse tõstmise tegevused, sh infopäevad, infomaterjalid, trükised, video- ja
helisalvestised jm;
4. kogukonda kaasavad tegevused taastava õiguse osas teadlikkuste, teadmiste ja
oskuste parandamisel;
5. koolitustegevused, sh koolitused, seminarid, töötoad, praktikate vahetamine,
koolitajate koolitused jm;
6. pilootprojektide läbiviimine, eesmärgiga luua taastaval õigusel põhinev kogukond, nt
taastav kool, töökoht, linn jne;
7. õppematerjalide, juhendite, juhiste jm tootmine;
8. muud toetavad tegevused, mis aitavad laiendada taastava õiguse kasutamist.
Taotlusvooru otsesteks kasusaajateks on toetust taotlevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutused, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtted.
Toetuse saajate leidmiseks kuulutatakse välja väikeprojektide taotlusvoor. Iga taotlust hindab
kaks erapooletut, sõltumatut, usaldusväärset eksperti. Ekspertide valimise korraldab Riigi
Tugiteenuste Keskus ja ekspertide nimekirja kinnitab Sotsiaalministeerium. Taotlust hindavad
eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt, täites individuaalsed hindamistabelid.
Taotluste hindamisel arvestatakse järgmiste hindamiskriteeriumitega:
1. Projekti põhjendatus, sh projekti eesmärgipüstitus ja tegevuste sobivus eesmärkide
saavutamiseks;
Lk 1/5
2. Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise meetodid;
3. Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning partnerite
kaasatus;
4. Kommunikatsioon;
5. Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus;
6. Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering;
7. Riskitegurid.
Projektide pingerida tekib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa
alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%,
valitakse projekti hindama kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe lähedamal oleva
eksperdi hindamistulemuse lõppsummad.
Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50% maksimumtulemusest või
mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb Riigi Tugiteenuste Keskus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele Sotsiaalministeeriumi poolt
moodustatud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava valdkonna ministeeriumi ja
programmi doonorpartnerite esindajad. Hindamiskomisjonil on argumenteeritud, põhjendatud
juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid rahastada projekte
osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada reservnimekiri projektidest, mille toetamine
ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida
võiks toetada, kui programmist vabaneb täiendavalt piisavas mahus rahalisi vahendeid.
II Toetuse saaja
Taotlusvoorust toetuse saajateks saavad olla riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused,
valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtted, kes taotlusvooru eesmärkide täitmiseks toetust
taotlevad.
Riigiabi kontekstis on oluline määratleda, kas abi saajaks on ettevõtjad. Ettevõtjaks loetakse
kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline üksuste
õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega
liberaliseeritud turul või mitte. Lisaks tavapärastele äriühingutele loetakse ettevõtjaks
mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi, kui nad
pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks
turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.
Käesoleva taotlusvooruga toetatavate tegevuste hulka kuuluvad tegevused, mille puhul on
põhimõtteliselt olemas avatud turg. Kuigi Eestis on taastaval õigusel põhinevaid tegevusi ning
selle valdkonna koolitajaid ja meetodeid vähe, siis need on olemas teistes riikides, nii Euroopa
Liidus kui väljaspool. Seetõttu võib kindlalt öelda, et toetatavad tegevused on varasemalt vabal
turul olemas. Taotlusvoorust toetatakse uute meetodite kasutuselevõttu, teadlikkuse
tõstmisele suunatud tegevusi, õppematerjalide väljatöötamist, koolitustegevusi, sh koolitajate
koolitusi ning kogukonda kaasavaid tegevusi. Need on tegevused, mida on võimalik ellu viia
majandusliku tegevusena.
Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve
osana. Kui projekti elluviimise käigus on plaanis tulu teenida, tuleb taotlemisel esitada
finantsanalüüs ja projektile antav toetus väheneb planeeritud tulu ulatuses. Tulu tuleb
kajastada projekti väljamakse taotluses ning see tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel.
Taotlusvooru väljakuulutamisel eeldatakse siiski, et toetust ei kasutata projekti jooksul tulu
Lk 2/5
teenimiseks, kuid ei saa välistada, et projekti käigus omandatud oskusteavet pakutakse
projektiperioodi lõppedes tasu eest, teenides majanduslikku kasu.
Eeltoodust tulenevalt tuleb toetuse saajat käsitleda riigiabi mõistes ettevõtjana.
III Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi ka
KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel
107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul
antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid
või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikide vahelist kaubandust.
Kuivõrd eelnevalt selgus, et abi saajaks on ettevõtja oma majandustegevuses, on oluline
riigiabi hindamine 4 kriteeriumi alusel. Kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist
riigiabiga:
- abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;
- abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
3.1. Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest
Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi
ressurssidest. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi
ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul.
Käesoleval juhul on meede rahastatud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–
2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ meetme
„Laste ja noorte heaolu suurendamine“ raames. Sotsiaalministeeriumil on toetuse andmise
tingimuste kehtestamise kaudu võimalik abisaajate ringi määratleda.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.2. Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks
Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon
on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline,
piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel
on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik
taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil või on abimeede
suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele või teatud sektori ettevõtjatele.
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
Lk 3/5
Käesoleval juhul on abimeede suunatud kogu Eesti territooriumile, kõikidele erinevatele riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja muudele
ettevõtetele sõltumata nende tegevusvaldkonnast või sektorist. Sellest hoolimata esineb
taotlusvooru puhul valikulisus, sest Sotsiaalministeeriumil ja programmi doonorpartneritel on
kaalutlusõigus projektide hindamiskomisjoni kaudu, kes otsustab, millised taotlused heaks
kiidetakse ning milline abisaaja toetust saab.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.3. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise
Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida
ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit
pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures
saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise
hetkel teada olnud asjaolude põhjal).
Toetuse andmise näol on tegemist eelise andmisega, toetusi eraldades ei käitu riik nagu
tavaline turuosaline konkurentsi tingimustes. Tavaline turuosaline eeldab raha eest
vastutasuna kaupu või teenuseid. Taotlusvooru eesmärk on katsetada taastaval õigusel
põhinevaid lähenemisi ja meetodeid. Taotlusvooru järgselt on võimalik, et taotleja pakub
(osaliselt) toetuse eest väljatöötatud teenuseid tasu eest, seega võib asuda seisukohale, et
toetuse saamine annab taotlejale majandusliku eelise teiste taotlejate ees, kes peaksid
kasutama sarnasteks tegevusteks oma vahendeid.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.4. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust
Euroopa Liidu riikide vahel
Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris
tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega.
Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne,
piisab ka väikesest abisummast. Seejuures mõju kaubandusele saab eeldada alati, kui riigi
antud eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste
konkureerivate ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada
liikmesriikide vahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses
kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule
sisenemise keerulisemaks, sest säilitab või suurendab kohalikku pakkumist.
Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb selgelt
kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada
liikmesriikide vahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule. Komisjon on
mitmetel juhtudel leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes
kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel
kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud piirkonda
ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette
näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või asutamis-
tingimustele. Siiski Euroopa Komisjon riigiabi mõiste teatises toodud avatud loetelu
meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse
iseloomuga teenuste osutamist.
Samas teatises sedastab Komisjon, et isegi kui enamikel juhtudel piisab tõendamiseks, et abi
mõjutab liimesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkurentsi, abi andmise asjaoludest,
tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt
Lk 4/5
kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju
kaubandusele, võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki
kasutatakse teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on
minimaalsed või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju.
Vaidlust ei ole, et eelise andmine moonutab või vähemalt võib moonutada konkuretsi. Antav
abi on suunatud Eestis uute taastava õiguse meetodite kasutuselevõtuks, teadlikkuse
tõstmisele suunatud tegevusteks, õppematerjalide väljatöötamiseks, koolitustegevusteks, sh
koolitajate koolitamiseks ning kogukonda kaasavateks tegevusteks. Teenuse pakkumise turg
on piiratud Eesti territooriumiga. Kõik nimetatud tegevused on suunatud Eestis elavate
alaealiste õigusrikkujatega tegelemiseks, et vältida riskikäitumist, kuritegelikule teele sattumist
ja edasisi rikkumisi. Võib eeldada, et kirjeldatud turg meelitaks ligi taotlejaid teistest
liikmesriikidest. Juhul kui projektivoorus väljatöötatud koolitusi või meetodeid pakutakse
projektijärgselt väljaspool Eestis või vastavatel koolitustel saavad osaleda ka liikmesriikide
kodanikud, kahjustab abi liikmesriikide vahelist kaubandust.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
Toetusskeemi esitatud projekte tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas toetus lugeda
riigiabiks või mitte. Üldjuhul analüüsitakse riigiabi tunnustele vastavust nelja kriteeriumi järgi:
- kas abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest;
- kas abi annab majandusliku eelise selle saajale võrreldes teiste ettevõtjatega;
- kas abi on valikuline;
- kas abi moonutab või võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide
vahel.
Kui kõik neli tingimust on täidetud, loetakse antavat abi riigiabiks. Antavat abi võib käsitada
vähese tähtsusega abina, kui on täidetud vähese tähtsusega abi andmise tingimustele
vastavad kriteeriumid. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb kontrollida, et ühele taotlejale
antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–
8) (edaspidi VTA määrus) artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese
tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vastavalt VTA
määruse artikli 2 lõikele 2 seotud ettevõtted.
IV Lõppjäreldus
Antava toetuse näol võib olla tegemist riigiabiga. Taotlusi hinnatakse juhtumipõhiselt ning
analüüsitakse majanduslikku eelist ja konkurentsi moonutamise tunnustele vastavust (sest
riigiressursid ja valikulisus on täidetud). Juhul, kui kõik riigiabi kriteeriumid on täidetud, on
tegemist vähese tähtsusega abiga.
Lk 5/5
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“
Lisa 1
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine
Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks
toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja
Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021
käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi,
Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise
memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Laste ja noorte heaolu
suurendamine“ raames korraldatavale väikeprojektide avatud taotlusvoorule „Taastava
õiguse arendamine Eestis“ (edaspidi taotlusvoor).
1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi.
2. Terminid
2.1. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja
millisel skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis, osundamata
muutusele, selle suunale ega ka sihttasemele.
2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt
2
kolmest taotlusvooru valdkondliku pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole
seotud ei programmioperaatori ega programmi partneritega.
2.3. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide
saavutamise eest vastutav asutus. Programmi „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ programmioperaatoriks on Sotsiaalministeerium.
2.4. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne
eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Partner on aktiivselt seotud
projekti rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneriks ei ole projektile
teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab.
2.5. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi
rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad
muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise
otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist,
kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide
seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust.
2.6. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus.
See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja
korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega.
2.7. Taastav õigus – lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab
konflikti läbi tekkinud kahju heastada. See põhineb lahendusprotsessidel, milles
osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine
ning turvalise kogukonna loomine.
2.8. Teavituskampaania – tegevused ja erinevas formaadis infomaterjalid, mis on suunatud
spetsialistide, konkreetsete sihtrühmade või üldsuse teadlikkuse tõstmisele taastavast
õigusest.
2.9. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste
saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses
Norra finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi programmitasandi
kaasfinantseeringust.
2.10. Toetuse saaja – Eestis registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik, äriline või mitteäriline
eraõiguslik juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon või Eestis tegutsev valitsuste
vaheline organisatsioon, mille toetuse taotlus on saanud rahuldamise otsuse ning mis
viib ellu Norra perioodi 2014–2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti.
2.11. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt
lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste
tulemusena.
2.12. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna
moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis
on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest,
poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid
ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena.
2.13. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse
rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja
makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab
sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt
tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel
rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest
3
väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid.
2.14. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või
ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks
tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva otsese kontrolli all.
2.15. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt
füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud
sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse,
ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et
võtta arvesse palkades toimunud muutusi.
3. Rakendusüksus ja programmioperaator
Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab
Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
4. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
2. peatükk
PROGRAMMI EESMÄRGID JA SIHTTASEMED
5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused
5.1. Taotlusvooru korraldamisel on järgmised põhjused:
5.1.1 Eestis ei ole häid alternatiivseid sekkumisi, mida kasutada alaealiste ja noorte
õigusrikkumistele ja konfliktidele reageerimisel, ennetades seeläbi edasist
riskikäitumist;
5.1.2 kuigi rahvusvaheline kogemus näitab, et taastava õiguse põhised lähenemised ja
meetodid on tulemuslikud väga erinevates kontekstides, sh nt koolis, vanglas,
kogukonnas, ei ole Eestis peale kriminaalmenetluse raames rakendatava lepituse
taastav õigus kuigi levinud;
5.1.3 taastava õiguse kasutegur ja võimalikud kasutusalad ei ole spetsialistide ja
üldsuse seas piisavalt hästi teada;
5.1.4 meil on puudus spetsialistidest, kellel on oskused taastaval õigusel põhinevaid
meetodeid oma igapäevatöös kasutada, samuti ei ole meil koolitajaid, kes neid
teadmisi ja oskusi erinevates valdkondades edasi võiks anda.
5.2. Toetuse andmise eesmärk on laiendada taastaval õigusel põhinevate lähenemiste ja
meetodite kasutamist lastele ja noortele suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja
noorsootöös, politseis, prokuratuuris, kohtutes, kriminaalhoolduses, kinnistes asutustes,
sh vanglas, ning ühiskonnas laiemalt.
5.3. Toetuse andmisel on kolm peamist väljundinäitajat (kumulatiivselt kogu taotlusvooru
peale kokku):
5.3.1 vähemalt 2 taastava õiguse teemalist teavituskampaaniat;
5.3.2 vähemalt 3 uut taastava õiguse algatust kriminaaljustiitssüsteemis, koolides või
kogukonnas;
5.3.3 vähemalt 10 koolitajat koolitatud taastava õiguse alal.
4
5.4. Toetuse andmise tulemusena väheneb 18%-lt 16%-le nende alaealiste osakaal, kes on
elu jooksul toime pannud õigusrikkumisi (vastavalt alaealiste hälbiva käitumise uuringu
tulemustele, mis viiakse läbi aastal 2023).
5.5. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima
programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab
programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse (vt
ka punkt 27.1.1).
3. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
6. Toetatavad tegevused ja nende jätkusuutlikkuse nõuded
6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on:
6.1.1 uute taastaval õigusel põhinevate meetodite piloteerimine töös alaealiste ja noorte
õigusrikkujatega;
6.1.2 taastava õiguse põhiste lähenemiste ja meetodite katsetamine erinevates
keskkondades, sh lastele ja noortele suunatud asutustes, sotsiaal-, lastekaitse- ja
noorsootöös, politseis, prokuratuuris, kohtutes, kriminaalhoolduses ja kinnistes
asutustes, sh vanglas;
6.1.3 teadlikkuse tõstmise tegevused, sh infopäevad, infomaterjalid, trükised, video- ja
helisalvestised jm;
6.1.4 kogukonda kaasavad tegevused taastava õiguse osas teadlikkuste, teadmiste ja
oskuste parandamisel;
6.1.5 koolitustegevused, sh koolitused, seminarid, töötoad, praktikate vahetamine,
koolitajate koolitused jm;
6.1.6 pilootprojektide läbiviimine, eesmärgiga luua taastaval õigusel põhinev kogukond,
nt taastav kool, töökoht, linn jne;
6.1.7 õppematerjalide, juhendite, juhiste jm tootmine;
6.1.8 muud toetavad tegevused, mis aitavad laiendada taastava õiguse kasutamist.
7. Abikõlblikkuse periood
7.1. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise
otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti
abikõlblik kulu. Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad
abikõlblikuks alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse
poolt.
7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 24 kuud ja kõik
projekti tegevused peavad olema lõpetatud ja kulud teostatud projektitoetuse
rahuldamise otsuses näidatud ajaks, ent mitte hiljem kui 31.03.2023.
7.3. Projekti tegevused peavad algama hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse
kuupäevast arvates.
8. Toetuse osakaal ja piirsumma
8.1. Taotlusvooru maht kokku on 400 000 (nelisada tuhat) eurot. Toetuse vähim summa ühe
projekti kohta on 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot ja suurim summa 200 000
(kakssada tuhat) eurot.
5
8.2. Toetuse maksimaalne määr on:
8.2.1 100% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutus;
8.2.2 90% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon;
8.2.3 85% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on punktides 8.2.1 ja 8.2.2
nimetamata isik.
8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on abikõlblikest kuludest:
8.3.1 10% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon;
8.3.2 15% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja vastab punktile 8.2.3.
8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite poolt rakendatud
projektide puhul on lubatud omafinantseeringuna kajastada vabatahtlikku tööd
mitterahalise panusena kuni 50% ulatuses projekti omafinantseeringu määrast.
8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö
ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas
nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö
tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal
korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi.
9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner
on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile
kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või
projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see
osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks.
9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad
võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
9.6. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti
majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoidu või suuremat kasumi, mis saadakse projekti
6
rahalise toetuse tulemusena. Projekti tegevuste raames eeldatav tulu arvestatakse
projekti eelarvesse ja raporteeritakse kasumina projekti finantsaruandluses. Projekti
lõplik toetuse määr tekib, arvestades planeeritavat tulu ja reaalselt saadud tulu, mis
esitatakse projekti lõppedes. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval
viisil. Samuti järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid nii protseduurilisi kui ka sisulisi
eeskirju.
9.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, võib piisava
tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide
seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud
aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–
2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian Financial
Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele
raamatupidamistavale.
10. Projekti abikõlblikud otsekulud
10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner
eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele
konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab
seetõttu otse projekti kuludena kirjendada.
10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele:
10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.4. Riigi administratsiooni töötajate
vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste
tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui
asjaomast projekti ei oleks ette võetud;
10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti
õigusaktidele;
10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada
vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks
ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua projekti
koduleht (näiteks oma organisatsiooni kodulehe alamlehena), kus kajastatakse
kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne. Kui toetust
saadakse rohkem kui 150 000 eurot, peab koduleht olema nii eesti- kui ka
ingliskeelne;
10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa
projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina
abikõlblikuks (vt ka punkt 27.2);
10.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja
vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
10.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga
kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja
käesoleva korraga;
10.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt
tulenevad kulud.
10.3. Projekti raames soetatud seadmete osas peab toetuse saaja tagama et:
10.3.1 projekti raames soetatud esemed on toetuse saaja omandis vähemalt 5 aasta
jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja
seadmete kasutamist jätkatakse projekti üldiste eesmärkide heaks samal
perioodil;
10.3.2 seadmed on kindlustatud kahju vastu, nagu tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid projekti elluviimise ajal ja vähemalt 5 aasta jooksul alates
7
projekti lõpparuande kinnitamisest rakendusüksuse poolt;
10.3.3 toetuse saaja paneb kõrvale asjakohased ressursid soetatud esemete hoolduse
jaoks vähemalt 5 aastaks alates projekti lõpparuande kinnitamisest
rakendusüksuse poolt.
10.4. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
10.4.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
10.4.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga;
10.4.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel projekti heaks tehtud töö
eest makstav tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on
eristatud;
10.4.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt
seaduses sätestatud korrale;
10.4.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
10.4.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.4.1–10.4.5 nimetatud
kuludelt.
11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa
eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema
raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate
abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud
tegevuste kulud:
11.3.1 raamatupidamine;
11.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
11.3.3 juriidiline nõustamine;
11.3.4 vara haldamine;
11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
11.3.6 muu abistav töö.
11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised
üldkulud:
11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning
posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
11.4.5 ruumide rendikulud;
11.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
11.4.7 maamaks;
11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
11.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
8
12. Mitteabikõlblikud kulud
Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
12.1. laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
12.2. finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja
kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
12.3. eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
12.4. valuutakursi muutuste kahjum;
12.5. käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha
arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
12.6. kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
12.7. trahvid ja muud rahalised karistused;
12.8. kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
12.9. teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
13. Vähese tähtsusega riigiabi
13.1. Kui käesoleva korra punktis 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav abi on käsitletav
vähese tähtsusega abina, siis järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA
määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
13.2. Vähese tähtsusega abi puhul:
13.2.1 loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku sektori vahenditest antav oma- või
kaasfinantseering;
13.2.2 abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva korra alusel taotletava toetusega
ei tohi ületada 200 000 eurot;
13.2.3 kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel
arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA
määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
13.2.4 vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1
sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
13.3. Abi andja kohustub säilitama vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid kümne aasta
jooksul alates päevast, mil käesoleva korra alusel anti viimast korda vähese tähtsusega
abi.
4. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
14. Nõuded taotlejale ja partnerile
14.1. Taotleja võib olla:
14.1.1 Eestis registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik või äriline või mitteäriline
eraõiguslik juriidiline isik, sh valitsusväline organisatsioon;
14.1.2 Eestis tegutsev valitsuste vaheline organisatsioon.
9
14.2. Taotlejal peab projekti eesmärkide saavutamiseks olema nimetatud projektijuht, taastava
õiguse koolitaja ja/või taastava õiguse meetodi looja/rakendaja.
14.3. Projekti partneriks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse
tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille
asukohamaa on kas Eesti, Norra, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros,
Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või
Venemaa.
14.4. Taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel on selgelt kindlaks
määratud. Selle tagamiseks on projekti partner allkirjastanud punkti 15.4 nõuetele
vastava projekti partneri kinnituskirja (lisa 2). Enne projekti toetuse rahuldamise otsuse
langetamist sõlmib toetuse saaja partnerluslepingud kõigi oma projekti partneritega.
14.5. Toetuse taotlejal ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla riiklike
maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas), mis ei ole
ajatatud.
15. Nõuded taotlusele
15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee (edaspidi e-toetuste keskkond) kaudu ja
etteantud vormil koos punktis 15.2 nõutud dokumentidega;
15.1.2 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
15.1.3 toetust taotletakse käesoleva korra punktis 5 sätestatud eesmärkidel ja punktis
6 toetatavatele tegevustele;
15.1.4 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal
abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule;
15.1.5 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri
tehtavaid toetatavaid tegevusi;
15.1.6 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse
perioodil;
15.1.7 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse
sihttasemesse;
15.1.8 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri
asukohariigis;
15.1.9 taotluses on kirjeldatud projekti jätkusuutlikkust ja selle tagamisega seotud
kulude katmise allikaid;
15.1.10 muudele käesolevas korras sätestatud nõuetele.
15.2. Taotluse juurde lisab taotleja:
15.2.1 projektijuhi CV;
15.2.2 taastava õiguse koolitaja CV ja/või taastaval õigusel põhineva lähenemise
meetodi looja/rakendaja CV;
15.2.3 projekti detailne eelarve (lisa 1);
15.2.4 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 2), mis sisaldab
punktis 15.4 ära toodud kinnitusi;
15.2.5 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
15.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas):
15.3.1 Taotleja kinnitab, et taotlus sisaldab käesolevas korras nõutud teavet, mis on
õige;
15.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks;
15.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise
nõuetest;
10
15.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
15.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb
aluseta saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused,
või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad
otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
15.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu
käsitatakse projekti eelarve osana;
15.3.7 taotleja kinnitab, et toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud
siseriiklikest või välisabi vahenditest;
15.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega
pankrotimenetlust, nende tegevus ei ole peatunud ning neid ei ole süüdi
mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses
või kuritegelikus ühenduses osalemises.
15.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 2) peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
15.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning
tuginedes korra punktis 2.4 kehtestatud põhimõtetele;
15.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist,
likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei
ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega
kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises;
15.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti
partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9).
15.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
5. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
16. Taotlusvooru avamine
16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.
16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.
16.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid – kaasa avatud taotlusvooru
infoseminaride toimumisaja, koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse – leiab programmi „Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-
2021, Justiitsministeeriumi kodulehelt aadressil: https://www.just.ee/et/alaealiste-
erikohtlemine ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt aadressil:
https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021.
16.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post:
[email protected]; tel: 663 1911) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele
vastatakse kõige hiljem 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele küsimustele
avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel.
17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
11
17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
17.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on dd.mm.yyyy kell 17:00 kohaliku aja järgi.
17.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
17.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
6. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
18. Taotluse menetlemine
18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste
esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist
ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning tagastatakse.
18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja
abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise
tähtaega. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused
võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või
abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus abikõlbmatud
kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka küsitava toetuse suurust.
Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse selgitusi
või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme
tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele.
19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi
alljärgnevatest asjaoludest:
19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei
osutanud;
19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
19.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse
seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
12
20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei
või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos
või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
programmioperaator.
20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust
vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni
mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti
ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta
viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast
taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus
projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 3 esitatud hindamislehe vormil
ja lisas 4 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
20.4.1 Projekti põhjendatus, sh projekti eesmärgipüstitus ja tegevuste sobivus
eesmärkide saavutamiseks – maksimaalselt 7 punkti;
20.4.2 Projekti tegevuskava, sihtrühmaga arvestamine ning osalejate kaasamise
meetodid – maksimaalselt 17 punkti;
20.4.3 Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning
partnerite kaasatus – maksimaalselt 14 punkti;
20.4.4 Kommunikatsioon – maksimaalselt 5 punkti;
20.4.5 Projekti jätkusuutlikkus ja uuenduslikkus – maksimaalselt 10 punkti;
20.4.6 Projekti majanduslik tõhusus ja omafinantseering – maksimaalselt 9 punkti;
20.4.7 Riskitegurid – maksimaalselt 3 punkti.
20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt viie tööpäeva
jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid.
Projektide pingerida tekib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise
summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest
rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad
kahe eksperdi hindamistulemused, mille lõppsummad on teineteisele lähemal.
20.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50%
maksimumtulemusest või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti,
teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
20.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt
moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava
valdkonna esindajad ja kellest vähemalt üks ei ole seotud ei programmioperaatori ega
poliitikakujundajaga. Hindamiskomisjoni liikmed peavad eelnevalt kirjalikus vormis
kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on põhjendatud juhtudel õigus
ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt.
Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka reservnimekiri projektidest, mille
toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste vahendite
piiratuse tõttu, ent mida võiks toetada, kui programmist peaks täiendavalt vabanema
piisavas mahus rahalisi vahendeid.
13
20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk,
eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumite „Projekti põhjendatus, sh projekti
eesmärgipüstitus ja tegevuste sobivus eesmärkide saavutamiseks“ ja
„Meeskonnaliikmete taust, pädevus ja projektitegevustesse kaasatus ning partnerite
kaasatus“ punktisumma on suurem.
20.9. Programmioperaatoril on õigus teha taotlejatele ettepanek liita sisult kattuvaid või
teineteist täiendavaid projektitaotlusi üheks projektiks.
20.10. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada
kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel
projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide,
partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös
tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte.
20.11. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator
läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli, milliseid
projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada.
21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes
hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest.
21.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
märgitakse muu hulgas:
21.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
21.2.2 projekti elluviimise tingimused;
21.2.3 projekti abikõlblikkuse periood;
21.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga;
21.2.5 projekti aruandluse tingimused;
21.2.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused;
21.2.7 teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese
tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
21.2.8 projekti elluviimise perioodil projektitegevuste tulemusena teenitav tulu;
21.2.9 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega;
21.2.10 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused.
21.3. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva
teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud
sõnastuses.
21.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
21.5.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt
käesoleva korra punktidele 14 ja 15;
21.5.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu
või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
21.5.3 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel
viisil taotluse menetlemist;
21.5.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada;
21.5.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus punktis 20.6 sätestatud lävendit;
21.5.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada;
21.5.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt
käesoleva korra punktile 22.
14
21.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja
arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja
suhtes negatiivse otsuse.
21.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste
keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
22. Taotluse osaline rahuldamine
22.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejate ettepanek parandada või uuendada
taotluses kirjeldatud tegevusi ja eelarvet eeldusel, et taotletava toetuse suurus ega
toetuse määr ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on
õigus taotlust parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud mahus.
22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
22.1.1 projekti eesmärgid, tulemuste ja väljundite sihttasemed on saavutatavad ka
taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
22.1.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks,
mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite
seisukohast põhjendatud.
22.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste
muutmisega.
7. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses
projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude
kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid
vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse
täiendav tegevus;
23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest
kuludest;
23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
15
23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise
menetluse algatamist omaalgatusel.
24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks
rahuldatud osaliselt;
24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või
mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu
või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja
toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud
toetus tagastada.
8. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
25. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine
25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande
vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande
esitamise korra.
25.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja
rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande.
25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
25.5. Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
25.6. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
25.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne;
25.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
25.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
25.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
25.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
16
25.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi
saavutamisele;
25.6.7 hinnang partnerluse toimimisele;
25.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta.
25.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti
aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise
käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt
selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti
aruande viie tööpäeva jooksul.
25.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
26. Toetuse maksmise tingimused
26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on
võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib
moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on
toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud
abikõlblike kulude katteks ja rakendusüksus on kulud heaks kiitnud. Minimaalselt 15 %
projektile eraldatud toetusest jääb lõppmakseks, mis makstakse toetuse saajale välja
ühe kuu jooksul pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste
keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud.
Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks
kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja
kuludest;
26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise,
viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud
õiguste korral vastavad volikirjade koopiad;
26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli.
Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude
kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu
aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning
hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud
hangetele riigihangete registris.
17
26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult
juhul, kui:
26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud
ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav
summa ei ole lõplikult tagasi makstud;
26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus
puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude
abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja ja kulude tasumise tõendamist ning
lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku
toetuse summast.
9. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
27. Toetuse saaja ja partneri kohustused
27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate
kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja
peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti
tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega);
27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte;
27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm
hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma
käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem;
27.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete
seaduse § 5 tähenduses;
27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile
jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning
võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel
18
kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset
kontrolli;
27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
27.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob
projekti kodulehe (näiteks oma organisatsiooni kodulehe alamlehena), kus
kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja
muid andmeid. Kui toetust saadakse rohkem kui 150 000 eurot, peab koduleht
olema nii eesti- kui ingliskeelne.
27.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja:
27.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti
lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks
samal perioodil;
27.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud
tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie
aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja;
27.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks
pärast projekti lõpetamist.
27.3. Pärast projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama vähemalt viis aastat
projekti väljundite sihtotstarbelise kasutuse ja avaliku ligipääsu projektiga saavutatud
tulemustele. Toetuse saajale säilib materjalide omandiõigus.
27.4. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu
projekti elluviija tehtud kulude suhtes.
28. Toetuse saaja ja partneri õigused
28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui
projekti käik seda nõuab.
28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite
esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud
juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
29. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
29.1. teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
29.2. menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
29.3. menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse
menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata;
29.4. otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise;
29.5. tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse;
19
29.6. koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja
tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks;
29.7. täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid.
30. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 3.
peatüki 12. jaole, sealhulgas:
30.1. toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
30.2. tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
30.3. tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse
alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on
kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise
otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-
päevane periood;
30.4. kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva
tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
30.5. toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
31. Lisad
Lisa 1 Projekti detailne eelarve
Lisa 2 Projekti partneri kinnituskiri
Lisa 3 Hindamisleht
Lisa 4 Hindamismetoodika
Ülar Vaadumäe
Sotsiaalministeerium
Meie 10.07.2020 nr 7-8/4343
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014-2021 rahastatud väikeprojektide
taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine
Eestis“ korra ja lisade esitamine
Sotsiaalministeeriumile
Esitame Sotsiaalministeeriumile heakskiitmiseks väikeprojektide taotlusvooru „Taastava õiguse
arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja korra, lähtudes Eesti Vabariigi ja
Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast
vastastikuse mõistmise memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini
Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist
aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5.
juuli 2018. a määrusest nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist
ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“.
Väikeprojektide taotlusvooru tingimuste ja korra juurde kuuluvad selle lahutamatud lisad:
Lisa 1. Projekti eelarve
Lisa 2. Projekti partneri kinnituskirja vorm
Lisa 3. Eksperdi hindamislehe vorm
Lisa 4. Hindamismetoodika
Lisa 5. Hindamiskriteeriumid
Lisa 6. Riigiabi analüüs
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
Kantsler
Laidi Surva 6208160
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Sotsiaalministri dd.mm.2020 käskkirjaga nr …
„Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava
õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
LISA 2
PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI
Organisatsiooni
Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
nimi
Reg. number
Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
(kui on võimalik)
Partneri roll
Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
projektis
Varasem koostöö
taotlejaga Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
(kui on olnud)
Omafin. panus*
* juhul kui partner Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
panustab projekti
ka rahaliselt
Kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] osaleb projektis (projekti nimi) projektitaotluses
kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2.4 kehtestatud
põhimõtetele.
Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ka oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja
kohustustest vastavalt toetuse andmise tingimuste ja korra peatükile 9.
Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või
sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või
sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos,
pettuses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises.
Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin.
Allkiri:1
Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin.
1
Kui kinnitus allkirjastatakse digitaalselt, lisada allkirja kohale „allkirjastatud digitaalselt”
Sotsiaalministri dd.mm.2020 käskkirjaga nr …
„Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Taastava
õiguse arendamine Eestis“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
LISA 2
PROJECT PARTNER STATEMENT
Name of the
organisation Click here to enter text.
Registration no.
(if applicable) Click here to enter text.
Role in the project Click here to enter text.
Previous co-
operation with the
applicant Click here to enter text.
(if applicable)
Co-financing*
(in EUR)
Click here to enter text.
* if applicable
I hereby confirm that [name of the partner organisation] is fully aware of the content of the
project proposal “[name of the project]” and is willing to participate in the project activities as a
project partner in the role described in the project application and adhering to the principles
set for the project partner in Article 2.7 of the Rules and Regulations for Applicants (in English
translation).
I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and
responsibilities of a project partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for
Applicants.
Additionally I confirm that [name of the partner organisation] is not bankrupt, under liquidation
procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not have national
tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of
professional misconduct, fraud, money laundering, corruption or involvement in any criminal
organisation.
Legal representative: Click here to enter text.
Position: Click here to enter text.
Signature:2
Date: Click here to enter text.
2
If the statement is being signed digitally, please write ”signed digitally” instead of the signature