Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 10.07.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.1-13/5000-1 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigi Tugiteenuste Keskus delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] delta_docName Hasartmängumaksust laekuvate vahendite kasutamine Austatud härra Leppoja Seoses ra handusministri 21.02.2020 Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) antud suunisega, milles paluti viivitamatult peatada riigieelarvest väljamaksed projektitoetustele, mi da on omakorda täpsustatud rahandusministri 21.02.2020 pöördumises nr 4-1/1330-1 Sotsiaalministeeriumile ja mis tugineb Riigikontrolli 6.02.2020 märgukirjas nr 2-1/80039/2-3 tehtud tähelepanekutele ning arves se võt t e s RTK 16.03.2020 kirja nr 11.6-26/00808 ja Sotsiaalministeeriumi vastuseid 12.03.2020 nr 4.3-1/350-5 ja 15.04.2020 nr 4.3-1/350-7 , annab Rahandusministeerium käesoleva seisukoha järgmistele projektidele väljamaksete tegemise õiguspärasuse kohta: Eesti Naisteühenduse Ümarlaua SA (ENÜ) – „Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole“; Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskus (ENUT) – „ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust“; SA Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) – „Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas“. Tulenevalt Rahandusministeeriumi põhimäärusest on Rahandusministeeriumi pädevuses töötada välja poliitikaid, valmistada ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerida nende rakendamist mh hasartmängude korraldamise ning maksude ja maksukorralduse valdkonnas. Hasartmängumaksu seaduse ( HasMMS ) välja töötajana nõustub Rahandusministeerium ülal pool viidatud Riigikontrolli märgukirjas toodud seisukohaga, et HasMMS-is § 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud toetatavaid valdkondi on tõlgendatud ebakohaselt ning seetõttu on hasartmängumaksust laekunud vahendeid kasutatud sihtotstarvetel, mida s eadus e tte ei näe . Riigikontroll juhtis oma 6. veebruari 2020. a märgukirjas tähelepanu sellele , et hasartmängumaksu seaduse kehtiva redaktsiooni § 7 lõike 2 punkti 4 alusel nähakse ette hasartmängumaksu laekumiste kasutamine meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide ning hasartmängumaksusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks, kuid dokumentidega tutvumisel tuvastati, et osade toetatud projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla. Näitena toodi järgmised projektid: „Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas“, „Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“, „Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt „Oma ruum““, „Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes“ ning „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“. Meie teada on Riigikontrollil kavas antud teemale tähelepanu juhtida ka oma 2019. aasta aruandes riigi raamatupidamise aastaaruande õiguse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Rahandusministeerium ei pea õigeks, et Sotsiaal ministeerium kasutab jätkuvalt hasartmängumaksust laekunud eelarvevahendeid eba õigel sihtotstarbel põhjenda des seda sellega , et toetuse saajatel on toetuse saamiseks õiguspärane ootus. Argumen diga , et toetuse saajatel on õiguspärane ootus, ei saa õigustada Sotsiaalministeeriumi poolt eelarvevahendite kasutamist sihtotstarbetel, mis on vastuolus HasMMS -iga. Sotsiaalministeeriumil kui nimetatud projektidele toetuse määramiseks õigusraami eest vastutaval ministeeriumil on võimalik selleks kasutada ka muid eelarvevahendeid kui hasartmängumaksust laekuvad vahendid. Nimetatud soovituse on andnud ka Riigikontroll o ma märgukirjas – sotsiaalministril rahastada edaspidi nende tegevusvaldkondade projekte, mida hasartmängumaksu seaduses loetletud pole, ministeeriumi muudest eelarvesummadest. Riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalal õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 kohaselt valvab minister eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle. Seega vastutab sotsiaalminister selle eest, et tema valitsemisala eelarves olevaid vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja kooskõlas õigusaktidega. Arvestades ülaltoodut jääb Rahandusministeerium oma 21.02.2020 kirjas väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et eelnimetatud võrdsete võimaluste ja soolise võrdõigusli kkuse edendamise valdkonda kuul u v ad projektid ei saa olla rahastatud hasartmängumaksust laekuvate vahendite arvelt, kuna need valdkonnad ei kuulu HasMMS § 7 lõike 2 punktis 4 määratletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud sihtotstarvete hulka . Lähtudes eeltoodust, on R ahandusministeerium seisukohal, et RTK kui toetusi rakendav riigiasutus ei saa teha hasartmängumaksust laekuvate vahendite arvelt tehtavaid väljamakse i d eelnimetatud projektidele, mis ei vasta HasMMS nimetatud valdkondade le ja on vastuolus HasMMS § 7 lõikes 2 punktis 4 nimetatud sihtotstarbega. Sellest tulenevalt tuleb RTK-l peatada toetus t e väljamaksed käesolevas kirjas viidatud projektidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT rahandusministr i ülesannetes Lisaadressaa t : delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Sotsiaalministeerium delta_ownerName \* MERGEFORMAT Marge Kaskpeit delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 611 3611 , delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]