dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Partnerluse kiri

Sotsiaalministeerium · 10. juuli 2020
Viit
1.1-8/2179-1
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2020
Vastutaja
Mari Teesalu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. august 2020

Failid

  • 📎HE_partnerlused_SoM.asice340 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 10.07.2020 nr 1-14.4/P1/17038 llll Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni partnerlustes osalemine perioodil 2021-2027 Lp Marika Priske Tervise valdkonna kaasajastamisel on oluline pöörata tähelepanu võimalustele, mida pakub innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus. Eestil on hea lähtepositsioon tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust puudutavate lahenduste, teaduspõhise tervisepoliitika, terviseteabe süsteemide ja inimkeskse tervishoiu edasiarendamiseks, samas eeldavad nimetatud valdkonnad ja meetmed sageli ka rahvusvahelist koostööd teiste Euroopa Liidu teadusasutuste, ametite ja haiglatega. Seoses 2021. aastal algava Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga käivitub ka järjekordne EL teaduse ja innovatsiooni (T&I) raamprogramm „Euroopa Horisont“, mille peamisteks eesmärkideks tervise valdkonnas on EL kodanike tervena elatud eluea pikendamine ja tervishoiuteenuste kättesaadavus, suurenenud võimekus haiguste (sh nakkuslikud ja harvikhaigused) ennetuseks, diagnoosiks ja raviks, uute tehnoloogiate ja digilahenduste rakendamine ning parem valmisolek kriisiolukordadeks. Euroopa Komisjon (EK) esitab lähiajal liikmesriikidele üleskutse osaleda Euroopa Liidu 2021- 27 teaduse ja innovatsiooni (T&I) raamprogrammi „Euroopa Horisont“ partnerlusvõrgustikes, mis otseselt panustavad roheleppe ja digitaliseerimise eesmärkidesse. Partnerlused on avaliku sektori (EL ja liikmesriigid) või avaliku ja erasektori (EL ja ettevõtted) koostöös elluviidavad ning kaasfinantseeritavad võrgustikud. Euroopa Horisondi ligi 94 miljardi eurosest eelarvest moodustavad teaduse- ja innovatsiooni partnerlused ligi kolmandiku. Nendes võrgustikes osalemine ja EL rahastuse kaasamine eeldab teatud osalusmudelite puhul liikmesriigi liitumist ja kaasrahastust. Seoses sellega esitan Teile Tartu Ülikooli ettepanekud ja põhjendused Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna partnerlustes osalemiseks ja kaasrahastamiseks. Lähtudes Euroopa Horisondi partnerlusvõrgustike eelinfost ning varasemast kogemusest, on Tartu Ülikoolil huvi ja kompetentse osaleda kuni seitsmes tervise valdkonna partnerlusvõrgustikus (tutvustus allpool, täpsemalt kirjeldus Euroopa Komisjoni T&I partnerluste kodulehel). Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 Argumendid partnerlustes osalemiseks jagunevad kolmeks: 1) Osalemine võimaldab piiriülest koostööd ühiskondlike probleemide lahendamisel, milleks üksikutel riikidel võimekust napib (rohepööre, digitaliseerimine jm). Osalemise kaudu tekivad riigil, ettevõtetel ja teadusasutustel võimalused koostööks juhtivate rahvusvaheliste teaduse ja innovatsiooni kompetentsikeskustega. 2) Partnerlustes osalemisel on võimalus riigipoolseid T&A-investeeringuid Euroopa Horisondi rahastusega võimendada (keskmiselt 30% ulatuses). Ilma riigipoolse osaluseta jääks kolmandik Euroopa Horisondi 50-st partnerlustest Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele täielikult suletuks ja viiendik oleks piiratud osalusvõimalustega. 3) Erinevalt Euroopa Horisondi prioriteetide ja tööprogrammide kujundamisest saavad valdkondlikud ministeeriumid võimaluse partnerluste juhtorganites ja prioriteetide seadmises otse osaleda. Lisaks on partnerluste taotluste edukuse määr oluliselt kõrgem kui raamprogrammi avatud voorudes. Kuna partnerluste poolt toetatavate tehnoloogiate ja sektorite skoop ning eelarve „Euroopa Horisondi“ raames suurenevad, on soovitatav partnerlustes osalemise valikud siduda riigi valdkondlike strateegiate ja tegevuskavadega, sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) ja ette valmistatav Rahvatervise arengukava aastani 2030. Algav EL eelarveperiood pakub olulisi võimalusi riigi ja rahvusvahelises kontekstis oluliste rakendusuuringute ja pilootprojektide teostamiseks partnerluste jt EL programmide kaudu, koos garanteeritud Euroopa Komisjoni kaasrahastusega. Teen ettepaneku ministeeriumil tutvuda nende partnerlustega ning kaaluda partnerlustes osalusemist, koostöös teiste ministeeriumite ja Eesti Teadusagentuuriga. Samuti pakume (eraldi kirjaga) välja kohtumise septembri alguses, et selgitada üle Tartu Ülikooli ettepanekud ning arutada edasist koostööd nimetatud partnerluste raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Puura arendusprorektor teadusprorektori ülesannetes 2 (6) LISA. Ettepanekud Euroopa Horisondi partnerlustes osalemiseks Lähtuvalt partnerluse eluviimise mudelist on liikmesriikidel võimalik liituda ja osaleda kahel peamisel viisil: - A) poliitiline tugi ja esindaja määramine liikmesriikide nõukogusse - B) poliitiline ja rahaline tugi ehk lisaks taotlusvoorude kaasrahastamine. 1) Innovative Health Initiative (A) Partnerlus toetab era- ja avaliku sektori koostööd tervishoiuteenuste ja ravivõimaluste arendamisel, sh uute ravimite, vaktsiinide, diagnoosi- ja meditsiiniseadmete ja IKT teenuste valdkonnas. IHI-s saab olema tugev fookus suurandmetel ja tehisintellektil põhineval innovatsioonil, eriti uute ravimeetodite ja –tehnoloogiate väljatöötamisel. TÜ-l on tugev kompetents IHI eelkäija, Innovative Medicines Initiative partnerluses osalemisel, sh European Health Data & Evidence Network (EHDEN, Jaak Vilo) väljatöötamisel, mis on ülioluline lüli meditsiiniliste andmete turvalise ja standardiseeritud jagamise ja personaalmeditsiini rakenduste turule toomiseks, toetades Eesti e-riigi kuvandit ja biopankade arenduse juhtrolli, sh kompetentse personaalmeditsiinis ja vähiuuringutes. Samuti osaleb TÜ kaudu Euroopa Laste Kliiniliste Uuringute Koostöövõrgustikus (conect4children, Irja Lutsar) ja uuringus „Biomarkerid atooplises dermatiidis ja psoriaasis“ (BIOMAP, Ana Rebane). IHI-is osalemisest on huvitatud TÜ arvutiteaduste instituut, Meditsiiniteaduste valdkond, ning TÜ Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kokkuvõttes pakub IHI rahvusvahelist koostööplatvormi EL juhtivate meditsiiniasutuste ja ettevõtetega. IHI voorud on avatud sõltumata riigi kaaspanusest, kuid Eesti osalemise korral oleks võimalik toetada riigi T&A-asutuste ja ettevõtete poolt arendatud tervishoiuteenuste (näiteks personaalmeditsiini ja tehisintellekti) lahenduste edasiarendust ja EL turule viimist. 2) ERA for Health research (B) WHO hinnangul on Eesti tervisesüsteemi peamisteks probleemideks sotsiaalmajanduslike gruppide ebavõrdsus tervises, ravi kättesaadavus, tööjõupuudus tervise sektoris ja süsteemi ebapiisav valmisolek mittenakkushaiguste tõusutrendi pidurdamiseks. Euroopa Teadusruumi ühtse terviseuuringute partnerluse eesmärk on edendada teadus-, arendus- ja rakendusuuringuid läbiviivate asutuste, tervishoiuteenuse pakkujate ning poliitikakujundajate koostööd, sh terviseandmete kättesaadavuse, jagamise ja uute digitehnoloogiate rakendamise kohta. Samuti on koostöö skoobis piiriülene koostöö ja patsiendikesksed tervishoiusüsteemid. Antud partnerluse eelkäijateks olevate ERA-NET võrgustike raames osalesid TÜ genoomika, ja kliinilise meditsiini instituutide teadlased nii südame-veresoonkonna (CVD), neurodegeneratiivseid haigusi kui vähiuuringuid (Transcan) käsitlevates ühisprojektides. Partnerluse skoopi kuuluvad ka terviseprobleemide ennetust ja leevendust mõjutavad sotsiaal- kultuurilised faktorid, muutuvad ühiskonnad ja meditsiiniteenuste kättesaadavus ning E-tervise platvormide edasiarendus, tervisetehnoloogiate tasuvusanalüüsid, avalik arvamus tervishoiusüsteemide osas. Kokkuvõttes pakub EL terviseuuringute partnerlus laiapõhjalist koostöövõimalust enneaegset surma põhjustavate haiguste uurimisel ning nende ennetuse ja leevendamisega seotud tervishoiusüsteemide arendamises. 3) European Partnership on Personalised Medicine (B) Võrgustiku eesmärgiks on ühildada ja suurendada riikide personaalmeditsiini rakendamise võimekust kliinilises meditsiinis, tervishoiuteenustes ja –seadmetes, suurendada personaalmeditsiiniga seotud teenuste/ettevõtete konkurentsivõimet ja koostööd väljaspool EL-i. Partnerlus alustab 2023. aastal ja jätkab ERA-NET PerMed ja IC PerMed võrgustike tööd. 3 (6) TÜ Eesti Geenivaramu ja Biokeskus, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna instituudid on huvitatud personaalmeditsiini kompetentside rakendamisest antud partnerluse raames. Eesti geenivaramule rahvusvaheline edulugu võimaldab juhtida personaalmeditsiini lahenduste juurutamist teistes EL regioonides ja tervishoiusüsteemides, sh EIT Health innovatsioonivõrgustiku raames. Partnerluste raames on uuritud bioinformaatika meetodeid genoomijärjestuste uurimisel; geneetiliste ja käitumuslike terviseriskide koosmõjud ja sekkumisvõimalused personaalmeditsiinis. Strateegilise T&A tugevdamise programmi RITA 1 raames osaleb TÜ projektis „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“, rakendades personaliseeritud ennetuse ja sõeluuringu strateegiad. Lisaks on SoM-iga koostöö mitme personaalmeditsiini projekti raames: 100K geenidoonori kaasamine ja genotüüpimine; 50K geenidoonori kaasamine; Personaalmeditsiini rakendamine Eestis (GenMed, juhib TAI); RITA 2 projektid: rinnavähi ja kardiovaskulaarhaiguste polügeensete riskiskooride projektid. Partnerluses osalemine aitab kaasa Rahvatervise arengukava 2020-2030 (RTA) kavandi ja E- tervise visiooni 2025 eesmärkide täitmisse tervishoiuteenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, personaliseeritud ravi- ja ennetusteenuste rakendamise osas, sh geeni- ja terviseandmete kooskasutamises. Arvestades ka et Euroopa Horisondi vähiuuringute missiooni keskmes on varajaste ennetusvõimaluste leidmine, ja Eesti osalust 1 miljoni genoomi kättesaadavaks muutmise algatuses, on partnerluses osalemine oluline komponent Eesti juhtrolli säilitamisel personaalmeditsiini lahenduste rakendamise ja genoomiliste andmete kasutamisel. 4) European Partnership on Rare Diseases (B) Partnerlus keskendub teaduslike ja kliiniliste uuringute andmete ja raviinfo jagamisele harvikhaiguste kohta, ning sobivate diagnoosi- ja ravivõtete väljatöötamise ja rakendamisele kohalikes tervishoiuasutustes. Kuna suur osa harvikhaigustest on geneetilise päritoluga, keeruka diagnoosi ning raviskeemiga, on rahvusvaheline andmevahetus ja koostöö vältimatuks eelduseks. 2017.a. märtsist alustasid tegevust Euroopa haruldaste haiguste tugivõrgustikud (European Reference Networks (ERN) for Rare and Low Prevalence Complex Diseases), ühendades harvikhaigustega tegelevaid tervishoiuasutusi kogu Euroopas. Kokku on loodud 24 erineva haigusgruppide võrgustikku haarates enda alla 25 Euroopa riiki ja üle 300 haigla. Eesti haiglatest kuulub Tartu Ülikooli Kliinikum haruldaste luuainevahetushaiguse (ERN BOND) ja haruldaste endokrinoloogiliste haiguste võrgustikku (Endo-ERN) ja Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinik haruldaste silmahaiguste võrgustikku /ERN EYE). Antud asutused täidavad ka ERN eksperdikeskuse rolli, st ühendavad või koordineerivad multidistsiplinaarseid teadmisi ja oskusi tervishoiusektoris, et harvikhaigust põdev patsient saaks oma vajadustele sobivaima tervishoiuteenuse (sh taastus- ja palliatiivne ravi). TÜ roll antud partnerluse eelkäijaks olevas EJP Rare Diseases võrgustikus on harvikhaiguste andmebaasi Oprhanet tööshoidmine ja uuendamine Eestit puudutavate andmetega (kontakt TÜK Lastehaiguste kliinik), mida peaks kindlasti jätkama ka edaspidi. Orphanetis sisaldub haruldaste haiguste nimekiri ja klassifikatsioon, teenuste kataloog, kliinilised uuringud, patsientide tugi- organisatsioonid, haruldaste haiguste ravimite nimekiri, juhendmaterjalid ja aruanded. Partnerlus alustab 2023. aastal ja TÜ-s on olemas huvi jätkata partnerluses osalemist, eelkõige koostöös TÜ Kliinikumiga, genoomika, kliinilise meditsiini ning bio- ja siirdemeditsiini instituutide poolt. Partnerluses osalemine toetab Eesti Harvikhaiguste arengukava eesmärkide saavutamist. 4 (6) 5) European Partnership on (Pandemic) Preparedness and Societal Resilience (B) Reaktsioonina COVID-19 pandeemiale lisas Euroopa Komisjon partnerluste nimekirja ka uue partnerluse, mille eesmärk saab olema piiriülese koostöö ja kriisivalmiduse tõstmine avaliku sektori asutustes, vastavate juhendite ja meetmete loomine, teaduspõhise kompetentsi tõstmine ja huvirühmade vaheline koostöö. Partnerlus käivitub 2023. aastal. Partnerluse skoop ja prioriteedid on veel kujunemisel, kuid ilmselt saab keskse tähtsusega olema nakkushaiguste leviku piiramine ning uutele pandeemiatele reageerimise võimekus. Käesoleva pandeemia ajal valitsuskomisjoni töös osalenud TÜ teadlased (Irja Lutsar ja Andres Merits) ning instituudid esindavad juhtivat kompetentsi viiruse SARS-CoV-2 leviku ja ennetuse meetmete väljatöötamisel, aga ka paljud teised meditsiiniteadlased juhivad käimasolevaid uuringuid koroonaviiruse leviku kohta, osalevad vaktsiini ja ravimite väljatöötamise koostööprojektides. Samuti käivitas TÜ koroona leviku ja sümptomite kaardistamise uuringu ning koroonaviiruse analüüsiportaali koroona.ut.ee. Eesliinil töötavad tervishoiutöötajad vajavad iga päev ajakohast ülevaadet COVID-19-ga seotud uutest teadusuuringutest ja andmetest. Tegevarstid ei jõua algusest lõpuni läbi töötada tohutut hulka uuringuid, mida üle maailma pidevalt lisandub. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koondavad erilehele tõenduspõhise info, mis on oluline näiteks COVID-19 leviku ja ohjeldamise, patsientide ravi ning strateegiliste otsuste vastuvõtmise seisukohalt. Kogutud esmase tagasiside kohaselt peaks partnerlus käsitlema ka energia-, transpordi ja tootmissektori toimimist kriisi ajal, ühiskonna toimimise seisukohast ka hariduse, e-valitsemise ja siseriikliku turvalisuse aspekte, indiviidide heaolu ja vaimse tervise hindamine ja toimetulekumehhanismid, infotöötluse eripärasid kriisisituatsioonis. TÜ toetab Eesti osalemist antud partnerluses, kuna nii rahvatervise kui majanduse seisukohalt on vajalik parema valmisoleku saavutamine epidemioloogiliste haigustega toimetulekuks. 6) One Health AMR (B) Partnerlus jätkab JPI AMR ja EJP One Health tegevusi inimese kui loomade, toiduohutuse ja keskkonna seisukohalt oluliste antimikroobse resistensuse uuringute läbiviimist, lähtuvalt EL ühtse tervise tegevuskava eesmärkidest (One Health Action Plan). Partnerlus alustab 2023. aastal. TÜ võimalik panus partnerluses on seotud antimikroobse resistentsuse uuringutega, sh toetudes varasemale kogemusele ERA-NET CoBioTech, JPI AMR ning OneHealth EJP partnerlustes osalemisel ja Keemilise Bioloogia tippkeskuse juhtimisel. TÜ Tehnoloogiainstituut osaleb One Health projektides toiduohutuse, sh zoonootiliste bakterite ja paelusside diagnoosi uuringutes. Strateegilise T&A tugevdamise programmi RITA raames juhib TÜ tehnoloogiainstituut projekti „Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja resistentsuse ohjamise võimalused“, mille eesmärk on iseloomustada Eestis ringlevaid antibiootikumiresistentseid mikroobe ja resistentsusgeene meditsiinis, veterinaarias/põllumajanduses kui ka looduskeskkonnas, ning määrata lahendusi resistentsuse leviku ohjamiseks. Maaeluministeerium viib ellu „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023“ ning loodetavasti peab SoM juhtimisel kokku kutsutud AMR juhtrühm oluliseks rahvusvahelise teaduskoostöö komponenti ravimiresistentsuse vähendamisel, st kaalub antud partnerluses osalemise lisandväärtust. Soovitame antud partnerluses osalemise perspektiive kaaluda koostöös Maaeluministeeriumiga. 5 (6) 7) Large-scale transformation of health systems in digital and ageing society (B) Partnerlus keskendub vananevale ühiskonnale suunatud tervishoiuteenuste, -andmete ja –seadmete arendamisele, kaasates ka sotsiaalteadlasi. Partnerluse fookuses on ka digitaalne kirjaoskus ja tervisekäitumine, käitumisuuringud, eesmärgiga edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist. Partnerlus põhineb ühisprogrammi JPI Demographic koostööl, ning aktiivse eluviisi ühisalgatusel AAL2. Väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes seisab tervishoiuvaldkond silmitsi tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide puudusega. DIgitaalsete ja kaugteel kasutatavate lahenduste rakendamine leevendaks seda puudujääki, eriti maapiirkondades. Partnerluses osalemine toetaks Eesti Heaolu arengukava 2016-2023 ja E-tervise strateegia eesmärkide täitmist, suurendades võrdset ligipääsu tervishoiuteenustele. 6 (6)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel