Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 10.07.2020 nr 1-14.4/P1/17038
llll
Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni partnerlustes osalemine perioodil 2021-2027
Lp Marika Priske
Tervise valdkonna kaasajastamisel on oluline pöörata tähelepanu võimalustele, mida pakub
innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus. Eestil on hea lähtepositsioon tervishoiuteenuste
kvaliteeti ja kättesaadavust puudutavate lahenduste, teaduspõhise tervisepoliitika, terviseteabe
süsteemide ja inimkeskse tervishoiu edasiarendamiseks, samas eeldavad nimetatud valdkonnad
ja meetmed sageli ka rahvusvahelist koostööd teiste Euroopa Liidu teadusasutuste, ametite ja
haiglatega.
Seoses 2021. aastal algava Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga käivitub ka järjekordne EL
teaduse ja innovatsiooni (T&I) raamprogramm „Euroopa Horisont“, mille peamisteks
eesmärkideks tervise valdkonnas on EL kodanike tervena elatud eluea pikendamine ja
tervishoiuteenuste kättesaadavus, suurenenud võimekus haiguste (sh nakkuslikud ja
harvikhaigused) ennetuseks, diagnoosiks ja raviks, uute tehnoloogiate ja digilahenduste
rakendamine ning parem valmisolek kriisiolukordadeks.
Euroopa Komisjon (EK) esitab lähiajal liikmesriikidele üleskutse osaleda Euroopa Liidu 2021-
27 teaduse ja innovatsiooni (T&I) raamprogrammi „Euroopa Horisont“ partnerlusvõrgustikes,
mis otseselt panustavad roheleppe ja digitaliseerimise eesmärkidesse. Partnerlused on avaliku
sektori (EL ja liikmesriigid) või avaliku ja erasektori (EL ja ettevõtted) koostöös elluviidavad
ning kaasfinantseeritavad võrgustikud. Euroopa Horisondi ligi 94 miljardi eurosest eelarvest
moodustavad teaduse- ja innovatsiooni partnerlused ligi kolmandiku. Nendes võrgustikes
osalemine ja EL rahastuse kaasamine eeldab teatud osalusmudelite puhul liikmesriigi liitumist ja
kaasrahastust.
Seoses sellega esitan Teile Tartu Ülikooli ettepanekud ja põhjendused Sotsiaalministeeriumi
tegevusvaldkonna partnerlustes osalemiseks ja kaasrahastamiseks. Lähtudes Euroopa Horisondi
partnerlusvõrgustike eelinfost ning varasemast kogemusest, on Tartu Ülikoolil huvi ja
kompetentse osaleda kuni seitsmes tervise valdkonna partnerlusvõrgustikus (tutvustus allpool,
täpsemalt kirjeldus Euroopa Komisjoni T&I partnerluste kodulehel).
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Argumendid partnerlustes osalemiseks jagunevad kolmeks:
1) Osalemine võimaldab piiriülest koostööd ühiskondlike probleemide lahendamisel,
milleks üksikutel riikidel võimekust napib (rohepööre, digitaliseerimine jm). Osalemise
kaudu tekivad riigil, ettevõtetel ja teadusasutustel võimalused koostööks juhtivate
rahvusvaheliste teaduse ja innovatsiooni kompetentsikeskustega.
2) Partnerlustes osalemisel on võimalus riigipoolseid T&A-investeeringuid Euroopa
Horisondi rahastusega võimendada (keskmiselt 30% ulatuses). Ilma riigipoolse osaluseta
jääks kolmandik Euroopa Horisondi 50-st partnerlustest Eesti ettevõtetele ja
teadusasutustele täielikult suletuks ja viiendik oleks piiratud osalusvõimalustega.
3) Erinevalt Euroopa Horisondi prioriteetide ja tööprogrammide kujundamisest saavad
valdkondlikud ministeeriumid võimaluse partnerluste juhtorganites ja prioriteetide
seadmises otse osaleda. Lisaks on partnerluste taotluste edukuse määr oluliselt kõrgem
kui raamprogrammi avatud voorudes.
Kuna partnerluste poolt toetatavate tehnoloogiate ja sektorite skoop ning eelarve „Euroopa
Horisondi“ raames suurenevad, on soovitatav partnerlustes osalemise valikud siduda riigi
valdkondlike strateegiate ja tegevuskavadega, sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
ja ettevõtluse (TAIE) ja ette valmistatav Rahvatervise arengukava aastani 2030. Algav EL
eelarveperiood pakub olulisi võimalusi riigi ja rahvusvahelises kontekstis oluliste
rakendusuuringute ja pilootprojektide teostamiseks partnerluste jt EL programmide kaudu, koos
garanteeritud Euroopa Komisjoni kaasrahastusega.
Teen ettepaneku ministeeriumil tutvuda nende partnerlustega ning kaaluda partnerlustes
osalusemist, koostöös teiste ministeeriumite ja Eesti Teadusagentuuriga. Samuti pakume (eraldi
kirjaga) välja kohtumise septembri alguses, et selgitada üle Tartu Ülikooli ettepanekud ning
arutada edasist koostööd nimetatud partnerluste raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Puura
arendusprorektor teadusprorektori ülesannetes
2 (6)
LISA. Ettepanekud Euroopa Horisondi partnerlustes osalemiseks
Lähtuvalt partnerluse eluviimise mudelist on liikmesriikidel võimalik liituda ja osaleda kahel
peamisel viisil:
- A) poliitiline tugi ja esindaja määramine liikmesriikide nõukogusse
- B) poliitiline ja rahaline tugi ehk lisaks taotlusvoorude kaasrahastamine.
1) Innovative Health Initiative (A)
Partnerlus toetab era- ja avaliku sektori koostööd tervishoiuteenuste ja ravivõimaluste
arendamisel, sh uute ravimite, vaktsiinide, diagnoosi- ja meditsiiniseadmete ja IKT teenuste
valdkonnas. IHI-s saab olema tugev fookus suurandmetel ja tehisintellektil põhineval
innovatsioonil, eriti uute ravimeetodite ja –tehnoloogiate väljatöötamisel.
TÜ-l on tugev kompetents IHI eelkäija, Innovative Medicines Initiative partnerluses osalemisel,
sh European Health Data & Evidence Network (EHDEN, Jaak Vilo) väljatöötamisel, mis on
ülioluline lüli meditsiiniliste andmete turvalise ja standardiseeritud jagamise ja
personaalmeditsiini rakenduste turule toomiseks, toetades Eesti e-riigi kuvandit ja biopankade
arenduse juhtrolli, sh kompetentse personaalmeditsiinis ja vähiuuringutes. Samuti osaleb TÜ
kaudu Euroopa Laste Kliiniliste Uuringute Koostöövõrgustikus (conect4children, Irja Lutsar) ja
uuringus „Biomarkerid atooplises dermatiidis ja psoriaasis“ (BIOMAP, Ana Rebane). IHI-is
osalemisest on huvitatud TÜ arvutiteaduste instituut, Meditsiiniteaduste valdkond, ning TÜ
Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
Kokkuvõttes pakub IHI rahvusvahelist koostööplatvormi EL juhtivate meditsiiniasutuste ja
ettevõtetega. IHI voorud on avatud sõltumata riigi kaaspanusest, kuid Eesti osalemise korral oleks
võimalik toetada riigi T&A-asutuste ja ettevõtete poolt arendatud tervishoiuteenuste (näiteks
personaalmeditsiini ja tehisintellekti) lahenduste edasiarendust ja EL turule viimist.
2) ERA for Health research (B)
WHO hinnangul on Eesti tervisesüsteemi peamisteks probleemideks sotsiaalmajanduslike
gruppide ebavõrdsus tervises, ravi kättesaadavus, tööjõupuudus tervise sektoris ja süsteemi
ebapiisav valmisolek mittenakkushaiguste tõusutrendi pidurdamiseks.
Euroopa Teadusruumi ühtse terviseuuringute partnerluse eesmärk on edendada teadus-, arendus-
ja rakendusuuringuid läbiviivate asutuste, tervishoiuteenuse pakkujate ning poliitikakujundajate
koostööd, sh terviseandmete kättesaadavuse, jagamise ja uute digitehnoloogiate rakendamise
kohta. Samuti on koostöö skoobis piiriülene koostöö ja patsiendikesksed tervishoiusüsteemid.
Antud partnerluse eelkäijateks olevate ERA-NET võrgustike raames osalesid TÜ genoomika, ja
kliinilise meditsiini instituutide teadlased nii südame-veresoonkonna (CVD),
neurodegeneratiivseid haigusi kui vähiuuringuid (Transcan) käsitlevates ühisprojektides.
Partnerluse skoopi kuuluvad ka terviseprobleemide ennetust ja leevendust mõjutavad sotsiaal-
kultuurilised faktorid, muutuvad ühiskonnad ja meditsiiniteenuste kättesaadavus ning E-tervise
platvormide edasiarendus, tervisetehnoloogiate tasuvusanalüüsid, avalik arvamus
tervishoiusüsteemide osas.
Kokkuvõttes pakub EL terviseuuringute partnerlus laiapõhjalist koostöövõimalust enneaegset
surma põhjustavate haiguste uurimisel ning nende ennetuse ja leevendamisega seotud
tervishoiusüsteemide arendamises.
3) European Partnership on Personalised Medicine (B)
Võrgustiku eesmärgiks on ühildada ja suurendada riikide personaalmeditsiini rakendamise
võimekust kliinilises meditsiinis, tervishoiuteenustes ja –seadmetes, suurendada
personaalmeditsiiniga seotud teenuste/ettevõtete konkurentsivõimet ja koostööd väljaspool EL-i.
Partnerlus alustab 2023. aastal ja jätkab ERA-NET PerMed ja IC PerMed võrgustike tööd.
3 (6)
TÜ Eesti Geenivaramu ja Biokeskus, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna instituudid on huvitatud
personaalmeditsiini kompetentside rakendamisest antud partnerluse raames. Eesti geenivaramule
rahvusvaheline edulugu võimaldab juhtida personaalmeditsiini lahenduste juurutamist teistes EL
regioonides ja tervishoiusüsteemides, sh EIT Health innovatsioonivõrgustiku raames. Partnerluste
raames on uuritud bioinformaatika meetodeid genoomijärjestuste uurimisel; geneetiliste ja
käitumuslike terviseriskide koosmõjud ja sekkumisvõimalused personaalmeditsiinis.
Strateegilise T&A tugevdamise programmi RITA 1 raames osaleb TÜ projektis
„Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste
täppisennetuses“, rakendades personaliseeritud ennetuse ja sõeluuringu strateegiad. Lisaks on
SoM-iga koostöö mitme personaalmeditsiini projekti raames: 100K geenidoonori kaasamine ja
genotüüpimine; 50K geenidoonori kaasamine; Personaalmeditsiini rakendamine Eestis (GenMed,
juhib TAI); RITA 2 projektid: rinnavähi ja kardiovaskulaarhaiguste polügeensete riskiskooride
projektid.
Partnerluses osalemine aitab kaasa Rahvatervise arengukava 2020-2030 (RTA) kavandi ja E-
tervise visiooni 2025 eesmärkide täitmisse tervishoiuteenuste kättesaadavuse, terviklikkuse,
personaliseeritud ravi- ja ennetusteenuste rakendamise osas, sh geeni- ja terviseandmete
kooskasutamises. Arvestades ka et Euroopa Horisondi vähiuuringute missiooni keskmes on
varajaste ennetusvõimaluste leidmine, ja Eesti osalust 1 miljoni genoomi kättesaadavaks muutmise
algatuses, on partnerluses osalemine oluline komponent Eesti juhtrolli säilitamisel
personaalmeditsiini lahenduste rakendamise ja genoomiliste andmete kasutamisel.
4) European Partnership on Rare Diseases (B)
Partnerlus keskendub teaduslike ja kliiniliste uuringute andmete ja raviinfo jagamisele
harvikhaiguste kohta, ning sobivate diagnoosi- ja ravivõtete väljatöötamise ja rakendamisele
kohalikes tervishoiuasutustes. Kuna suur osa harvikhaigustest on geneetilise päritoluga, keeruka
diagnoosi ning raviskeemiga, on rahvusvaheline andmevahetus ja koostöö vältimatuks eelduseks.
2017.a. märtsist alustasid tegevust Euroopa haruldaste haiguste tugivõrgustikud (European
Reference Networks (ERN) for Rare and Low Prevalence Complex Diseases), ühendades
harvikhaigustega tegelevaid tervishoiuasutusi kogu Euroopas. Kokku on loodud 24 erineva
haigusgruppide võrgustikku haarates enda alla 25 Euroopa riiki ja üle 300 haigla.
Eesti haiglatest kuulub Tartu Ülikooli Kliinikum haruldaste luuainevahetushaiguse (ERN BOND)
ja haruldaste endokrinoloogiliste haiguste võrgustikku (Endo-ERN) ja Ida-Tallinna Keskhaigla
silmakliinik haruldaste silmahaiguste võrgustikku /ERN EYE). Antud asutused täidavad ka ERN
eksperdikeskuse rolli, st ühendavad või koordineerivad multidistsiplinaarseid teadmisi ja oskusi
tervishoiusektoris, et harvikhaigust põdev patsient saaks oma vajadustele sobivaima
tervishoiuteenuse (sh taastus- ja palliatiivne ravi).
TÜ roll antud partnerluse eelkäijaks olevas EJP Rare Diseases võrgustikus on harvikhaiguste
andmebaasi Oprhanet tööshoidmine ja uuendamine Eestit puudutavate andmetega (kontakt TÜK
Lastehaiguste kliinik), mida peaks kindlasti jätkama ka edaspidi. Orphanetis sisaldub haruldaste
haiguste nimekiri ja klassifikatsioon, teenuste kataloog, kliinilised uuringud, patsientide tugi-
organisatsioonid, haruldaste haiguste ravimite nimekiri, juhendmaterjalid ja aruanded.
Partnerlus alustab 2023. aastal ja TÜ-s on olemas huvi jätkata partnerluses osalemist, eelkõige
koostöös TÜ Kliinikumiga, genoomika, kliinilise meditsiini ning bio- ja siirdemeditsiini
instituutide poolt. Partnerluses osalemine toetab Eesti Harvikhaiguste arengukava eesmärkide
saavutamist.
4 (6)
5) European Partnership on (Pandemic) Preparedness and Societal Resilience (B)
Reaktsioonina COVID-19 pandeemiale lisas Euroopa Komisjon partnerluste nimekirja ka uue
partnerluse, mille eesmärk saab olema piiriülese koostöö ja kriisivalmiduse tõstmine avaliku
sektori asutustes, vastavate juhendite ja meetmete loomine, teaduspõhise kompetentsi tõstmine ja
huvirühmade vaheline koostöö. Partnerlus käivitub 2023. aastal.
Partnerluse skoop ja prioriteedid on veel kujunemisel, kuid ilmselt saab keskse tähtsusega olema
nakkushaiguste leviku piiramine ning uutele pandeemiatele reageerimise võimekus. Käesoleva
pandeemia ajal valitsuskomisjoni töös osalenud TÜ teadlased (Irja Lutsar ja Andres Merits) ning
instituudid esindavad juhtivat kompetentsi viiruse SARS-CoV-2 leviku ja ennetuse meetmete
väljatöötamisel, aga ka paljud teised meditsiiniteadlased juhivad käimasolevaid uuringuid
koroonaviiruse leviku kohta, osalevad vaktsiini ja ravimite väljatöötamise koostööprojektides.
Samuti käivitas TÜ koroona leviku ja sümptomite kaardistamise uuringu ning koroonaviiruse
analüüsiportaali koroona.ut.ee.
Eesliinil töötavad tervishoiutöötajad vajavad iga päev ajakohast ülevaadet COVID-19-ga seotud
uutest teadusuuringutest ja andmetest. Tegevarstid ei jõua algusest lõpuni läbi töötada tohutut
hulka uuringuid, mida üle maailma pidevalt lisandub. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased
koondavad erilehele tõenduspõhise info, mis on oluline näiteks COVID-19 leviku ja ohjeldamise,
patsientide ravi ning strateegiliste otsuste vastuvõtmise seisukohalt.
Kogutud esmase tagasiside kohaselt peaks partnerlus käsitlema ka energia-, transpordi ja
tootmissektori toimimist kriisi ajal, ühiskonna toimimise seisukohast ka hariduse, e-valitsemise ja
siseriikliku turvalisuse aspekte, indiviidide heaolu ja vaimse tervise hindamine ja
toimetulekumehhanismid, infotöötluse eripärasid kriisisituatsioonis. TÜ toetab Eesti osalemist
antud partnerluses, kuna nii rahvatervise kui majanduse seisukohalt on vajalik parema valmisoleku
saavutamine epidemioloogiliste haigustega toimetulekuks.
6) One Health AMR (B)
Partnerlus jätkab JPI AMR ja EJP One Health tegevusi inimese kui loomade, toiduohutuse ja
keskkonna seisukohalt oluliste antimikroobse resistensuse uuringute läbiviimist, lähtuvalt EL
ühtse tervise tegevuskava eesmärkidest (One Health Action Plan). Partnerlus alustab 2023. aastal.
TÜ võimalik panus partnerluses on seotud antimikroobse resistentsuse uuringutega, sh toetudes
varasemale kogemusele ERA-NET CoBioTech, JPI AMR ning OneHealth EJP partnerlustes
osalemisel ja Keemilise Bioloogia tippkeskuse juhtimisel. TÜ Tehnoloogiainstituut osaleb One
Health projektides toiduohutuse, sh zoonootiliste bakterite ja paelusside diagnoosi uuringutes.
Strateegilise T&A tugevdamise programmi RITA raames juhib TÜ tehnoloogiainstituut projekti
„Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja resistentsuse ohjamise võimalused“, mille eesmärk on
iseloomustada Eestis ringlevaid antibiootikumiresistentseid mikroobe ja resistentsusgeene
meditsiinis, veterinaarias/põllumajanduses kui ka looduskeskkonnas, ning määrata lahendusi
resistentsuse leviku ohjamiseks.
Maaeluministeerium viib ellu „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava
veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023“ ning loodetavasti peab SoM juhtimisel
kokku kutsutud AMR juhtrühm oluliseks rahvusvahelise teaduskoostöö komponenti
ravimiresistentsuse vähendamisel, st kaalub antud partnerluses osalemise lisandväärtust.
Soovitame antud partnerluses osalemise perspektiive kaaluda koostöös Maaeluministeeriumiga.
5 (6)
7) Large-scale transformation of health systems in digital and ageing society (B)
Partnerlus keskendub vananevale ühiskonnale suunatud tervishoiuteenuste, -andmete ja –seadmete
arendamisele, kaasates ka sotsiaalteadlasi. Partnerluse fookuses on ka digitaalne kirjaoskus ja
tervisekäitumine, käitumisuuringud, eesmärgiga edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike
lahenduste väljatöötamist ja kasutamist. Partnerlus põhineb ühisprogrammi JPI Demographic
koostööl, ning aktiivse eluviisi ühisalgatusel AAL2.
Väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes seisab tervishoiuvaldkond silmitsi
tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide puudusega. DIgitaalsete ja kaugteel kasutatavate
lahenduste rakendamine leevendaks seda puudujääki, eriti maapiirkondades. Partnerluses
osalemine toetaks Eesti Heaolu arengukava 2016-2023 ja E-tervise strateegia eesmärkide täitmist,
suurendades võrdset ligipääsu tervishoiuteenustele.
6 (6)