Austatud menetlusosaline
Meie 10.07.2020 nr 6-3/20/4453-7
Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse
maavara kaevandamiseloa KMIN-119
muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamise aruande esitamine
seisukohtade küsimiseks
Austatud menetlusosaline
Enefit Kaevandused AS esitas 07.07.2020 Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks
Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamiseloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamise aruande2.
KeHJS § 201 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne keskkonnamõju hindamise
aruande avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu osas kõikidelt asjaomastelt asutustelt.
Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt
kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1).
KeHJS § 201 lõike 1, § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva
jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Ahtme II kaevanduse maavara
kaevandamiseloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karina Laasik
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Põhja regioon
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.07.2020 nr 6-3/20/4453-6 all.
2
Hendrikson&Ko, Töö nr 19003417, 06.07.2020.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Lisad:
1. Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise
taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne
2. Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise
taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Teadmiseks: Nimekirja alusel
Camilla Kastein 5694 0905
[email protected]
2 (2)
Versioon 06.07.2020 /// Töö nr 19003417 19003417
AS Enefit Kaevandused Ahtme II
kaevanduse kaevandamisloa KMIN-
119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise aruanne
Töö nr 19003417 Tallinn 2020
Riin Kutsar
Juhtekspert
KMH litsents KMH 0131
Kadri Auväärt
Projektijuht
4
Sisukord
1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5
2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID ................... 6
2.1 Tegevuse eesmärk ja asukoht ........................................................................................................... 6
2.2 Tegevuse reaalsed alternatiivid ......................................................................................................... 8
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS-
JA ARENGUDOKUMENTIDELE ............................................................................... 9
3.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) ......................................................................... 9
3.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ....................................................................................... 9
3.3 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 10
3.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 10
3.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................ 11
3.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 11
3.7 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 12
3.8 Jõhvi valla üldplaneering ................................................................................................................. 12
4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 13
4.1 Asustus ............................................................................................................................................ 13
4.2 Maakasutus ..................................................................................................................................... 13
4.3 Kliima ja sademed ........................................................................................................................... 14
4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 14
4.5 Põhjavee koguseline ja keemiline seisund ...................................................................................... 16
4.6 Pinnavesi ......................................................................................................................................... 17
4.7 Maapinna langatused ja ebastabiilsus............................................................................................. 18
4.8 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 19
4.9 Müra, vibratsioon ja õhusaaste ........................................................................................................ 21
4.10 Jäätmeteke .................................................................................................................................... 21
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD OLULISED MÕJUD ................. 22
5.1 Mõju pinna- ja põhjavee tasemele ................................................................................................... 22
5.2 Mõju põhjavee keemilisele koostisele ............................................................................................. 25
5.3 Mõju pinnavee keemilisele koostisele ............................................................................................. 26
5.4 Natura hindamine ............................................................................................................................ 27
5.5 Mõju müratekkele, vibratsioonile ja õhusaastele ............................................................................. 38
5.6 Mõju inimesele ................................................................................................................................. 39
5.7 Koosmõjud ....................................................................................................................................... 40
6 KESKKONNAMEETMED ...................................................................................... 41
6.1 Leevendavad meetmed ................................................................................................................... 41
6.2 Keskkonnaseire kava ja soovitused seire teostamiseks ................................................................. 41
7 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE VÕRDLUS ........................................................................................ 43
8 AVALIKUSTAMINE ............................................................................................... 44
9 KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 45
10 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 47
11 LISAD .................................................................................................................. 50
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
1 SISSEJUHATUS
AS Enefit Kaevandused (varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile
taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmiseks (KMH programmi
Lisa 1). Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse
lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, s.o kuni
10.08.2049. Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Keskkonnaamet otsustajana algatas oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnamõju
hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele (KMH programmi Lisa 2). KMH
algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3 ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS)
§ 48 ja §130 lõikele 1.
Keskkonnaameti 27.03.2020 kirjaga nr 6-3/20/4453-4 tunnistati KMH programm nõuetele vastavaks
(KMH programmi Lisa 9). Keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud lähtuvalt kinnitatud KMH
programmist.
Ahtme II kaevanduse lõuna osas kaevandamise mõjusid on analüüsitud varem koostatud
kaevandusloataotluste keskkonnamõju hindamise osana 1234, mistõttu käesolev KMH aruanne
käsitleb ennekõike kaevandusala laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile ja loa
pikendamisest tuleneda võivaid mõjusid. Varem hinnatud mõjusid käsitleti niivõrd kui see on
asjakohane loa muudatuse valguses.
Lähtuvalt kinnitatud KMH programmist hinnati KMH aruandes järgmisi olulisi mõjusid:
Vastavus strateegilistele arengudokumentidele
Mõju pinna- ja põhjaveele, sh Kurtna järvede veetasemele ja veekeemiale;
Mõju Natura 2000 aladele, eelkõige mõju Kurtna loodusalale;
Mõju mürale, õhusaastele ja vibratsioonile. Aruande terviklikkuse huvides antakse ülevaade
varasemate tööde raames hinnatud mõjudest ja leevendavatest meetmetest, mille rakendamist
on peetud vajalikuks. Täiendava analüüsi läbi viimist ei peeta vajalikuks;
Mõju inimesele (suuresti tuginedes varem antud hinnangutele müra, õhusaaste ja vibratsiooni
mõjudele, hinnatakse tegevuse mõju inimesele).
Mõjude hindamisel arvestati mõjude kumuleeruvusega ning hinnati senise põhja- ja pinnaveeseire
vastavust vajadusele. Täiendavate keskkonnameetmete seadmist ei peetud vajalikuks.
1 Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldis e põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. Alkranel, 2011.
2 Eesti Energia Kaev andused AS-i kaev andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es,
2010.
3 AS Enefit Kaev andused Estonia k aev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
O Ü Henrikson & K o, 2017.
4 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andused maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KMIN-054, KM IN-055, KMIN -06 6 ja KMIN-
119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & K o, 2019.
Versioon 06.07.2020
6
2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE
REAALSED ALTERNATIIVID
2.1 Tegevuse eesmärk ja asukoht
Kavandatava tegevuse eesmärk on AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-119 (Ahtme II
kaevandus) laiendamine kaevanduse 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja loa kehtivusaja
pikendamine 22 aasta võrra, s.o aastani 2049. Luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks energeetika
ja põlevkivitööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli).
Ahtme II kaevandusele on väljastatud kaevandamisluba 2011. aastal kaevandamise teostamiseks
kasutades Estonia kaevanduse taristut ja tootmisala. Käesoleva taotlusega taotletav ca 100 ha suurune
ala Estonia kaevanduse põhjaosas ei sisaldunud 2011. aasta taotluses, kuna selle kaevandamist ei
peetud siis perspektiivseks keeruliste mäetehniliste tingimuste tõttu. Nüüdseks, kui Estonia kaevanduse
mäetööd on jõudnud taotletava ala vahetusse lähedusse on kaevandusloa taotleja AS Enefit
Kaevandused kehtiva mäeeraldise piires teostatud läbindustööde ja täiendavate analüüside põhjal
jõudnud järeldusele, et taotletava laienduse alal (edaspidi Jõetaguse lahustükk) on mäetehniliselt
võimalik ja majanduslikult otstarbekas põlevkivi kaevandada. Jõetaguse lahustükile jäänud varu
kaevandamise näol oleks tegemist maavara säästliku kasutamisega, kuna eraldiseisva kaevandusena
kaevandamiseks on varud Jõetaguse lahustükil nii väikesed, et nende kaevandamine end ära ei tasuks,
mistõttu peale Estonia kaevanduse sulgemist tekiks majanduslikult ebaotstarbekas varuplokk. Enefit
Kaevandused AS taotleb Ahtme II kaevanduse laiendamist MaaPS-i § 68 (3) 2) alusel. Seaduse
kohaselt on õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui see on vajalik sellise maavara kaevandamiseks,
mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kuna taotletava mäeeraldise
mäetööd toimuvad Estonia kaevanduse poolt, kasutades sealset taristut taotleb AS Enefit Kaevandused
mäeeraldise kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia mäeeraldise omaga ehk kuni
10.08.2049.
Mäeeraldise Ahtme II kaevandus pindala on 357,12 ha, millest taotletav Jõetaguse lahustükk
moodustab 102,45 ha (Joonis 2.1 ja Joonis 2.2). Teenindusmaad ei taotleta, sest kasutatakse Estonia
mäeeraldisele määratud teenindusmaad.
Seisuga 01.01.2019 on mäeeraldisel Ahtme II kaevanduse aktiivne põlevkivi tarbevaru 5016 tuh t
(seisuga 01.01.2020 4 913,7 tuh t). Taotlusega soovitakse laiendada mäeeraldist Jõetaguse lahustükile,
kus põlevkivi aktiivne tarbevaru 102,45 ha-l on 3 434 tuh t. Taotluse kohaselt hakkab mäeeraldise Ahtme
II kaevanduse koosseisu kuuluma 8 450 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Kaevandatavaks loetakse
kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 8 450 tuh t (Tabel 2.1).
KMH eesmärgiks on hinnata kaevandusloa laiendamisega ja pikendamisega ning selle reaalsete
alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju ning pakkuda välja meetmed mõjude vältimiseks ja
leevendamiseks.
Kehtiv Ahtme II kaevanduse mäeeraldis ja taotletav Jõetaguse lahustükk paiknevad Ida-Viru
maakonnas Alutaguse vallas Eesti põlevkivimaardla keskosas ja Ahtme kaevevälja lõuna osas. Kehtiv
mäeeraldis külgneb põhjas varasemalt suletud Ahtme allmaakaevandusega (täitunud veega), lääne ja
lõuna suunas jääb Estonia allmaakaevandus, idas on Vasavere mattunud ürgorg. Taotlev laiendus
(Jõetaguse lahustükk) piirneb edelas Estonia allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-054,
kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS), loodes Ahtme rikkega, põhjaosas Viru
allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-053, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS)
ning kirde ja kagu suunas suletud Ahtme kaevandusega.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
Tabel 2.1. Varuplokid mäeeraldisel
Ploki varu
Ploki
Maardlaos Ploki Varu Varu plokis Poki pindala mäeeraldisel
Maavara pindala
a nr kategooria 01.01.2019 mäeeraldisel 01.01.2020
(ha)
(tuh t)
Ahtme 1 põlevkivi aT 240,05 8047 102,45 3434,27
kaeveväli 2 põlevkivi aT 199,72 5016,11 199,72 5016,11
kokku 8 450
Joonis 2.1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019
Versioon 06.07.2020
8
Joonis 2.2. Taotletava mäeeraldise paiknemine. Aluskaart: Maa-Amet
2.2 Tegevuse reaalsed alternatiivid
Arvestades, Ahtme II Jõetaguse lahustüki paiknemist tegutseva Estonia Kaevanduse vahetus
läheduses ja selle piiratud varusid, on tegevusel kaks realistlikku tegevusalternatiivi:
Alternatiiv 1: Tegevuse elluviimine taotluses kohaselt st Ahtme II kaevanduse mäeeraldise laiendamine
102,45 ha suuruse Jõetaguse lahustüki võrra ja kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra ehk kuni
tähtajani 10.08.2049.
Alternatiiv 0: Kavandatud tegevus ellu ei viida ehk Ahtme II Jõetaguse lahustüki kaevandamata
jätmine. Piiratud ressursiga lahustükil ei ole tulevikus omaette kaevanduse rajamine ei majanduslikult
ega keskkonnamõjude mõttes otstarbekas.
Alternatiivi 1 rakendumisel on kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud teostada läbi
kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja kaevandamiseks kasutatakse
tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse kaevandamisel. Sulgemis ja korrastamistööd
on planeeritud korraldada koos Estonia kaevanduse vastavate tegevustega. Kaevandamise käigus ei
ole planeeritud langatada maapinda, st säilib sõltumata kaevandustegevusest maakasutuse
sihtotstarve. Alternatiivi rakendamine tugineb otseselt MaaPS §14 lõikele 3 mis sätestab, et
mäeeraldisest ei tohi välja jätta maavara, mille kaevandamine ei ole edaspidi majanduslikult või
tehnoloogiliselt põhjendatud.
Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega
purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse
konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on
kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse Estonia
kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
lubjakivikillustikuna. Põlevkivi tootmiskaod on ~ 35 %. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m,
mõõdetuna põlevkivi tootsa kihindi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning
vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks.
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS
STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS- JA
ARENGUDOKUMENTIDELE
3.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) 5
KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise
eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule
reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja
suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade
uuendamisel ja rakendamisel.
KMH kontekstis olulisemad suunised dokumendis:
Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema
lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat
kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju
suurenemine.
Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet
jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.
Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu
lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada
energiajulgeolek ja varustuskindlus.
Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja
innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning
kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia
kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.
Visioonidokumentist lähtuvalt on koostatud Energiamajanduse arengukava aastani 2030, millest
lähtuvalt on omakorda koostatud Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2020. ENMAK 2030
koostamisega üheaegselt on läbi viidud ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH)6, mille
raames on hinnatud mh alternatiivsete põlevkivi kasutamise stsenaariumitega (15 mln/t/a; 20 mln/t/a,
25 mln/t/a) kaasnevat mõju kasvuhoonegaaside tekkele aastani 2050. KSH tulemustega on arvestatud
arengukava koostamisel.
3.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 7
Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja
prioriteetsed tegevussuunad.
5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2 050. https://www. env ir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf
6 Energiamajanduse arenguakv a aastani 3030 kes kkonnamõju s trateegiline hindamine. Eesti A rengufo nd, 2014.
https://energiatalgud.ee/img_aut h.php/7/7e/E NMAK_2030_ KSH_aruanne.pdf
7 Maapõue poliitika põhialused aastani 2050. https://www.e nv ir.ee/s ites/default/files /mpp_2050_kujundatud.pdf
Versioon 06.07.2020
10
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi
majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav
haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.
Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava
tegevuse ja selle KMH kontekstis (kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ja kaevandusperioodi
pikenemine):
Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.
Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus.
Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse
jäätmeteket.
Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või säilitatakse
kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.
Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegilise arengudokumendiga – tegevuse tulemusena toimub
taastumatu maapõue ressursi ressursisäästlik kasutamine - kasutusele võetakse maavara, mille
kaevandamine eraldiseisvana oleks majanduslikult ebaotstarbekas.
3.3 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 8
EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori
energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030
asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik
arengukava aastani 2020, Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia
programm ning osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK
2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada
Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel;
Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja Hoonete renoveerimise kava
energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.
Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi
kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist
elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava
ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli
tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse
tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse
saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks
elektrituru regulatsiooni alusel.
Kavandatav tegevus on kooskõlast strateegilise arengudokumendiga. Vaata täpsemalt ka ptk 6.2.
3.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 9
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles
määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk
on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning
kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures
negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi
kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.
8 Ener giamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https ://w ww.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
9 Põlev kiv i kasutamise riiklik arengukav a 2016-2030. https ://www.riigiteataja.ee/aktilis a/3180/3201/6002/R Ko_1603 2016_Lisa.pdf#
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Arengukava strateegilised eesmärgid on:
põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
Arengukava seab eesmärgiks põlevkivi efektiivse ja vähese keskkonnamõjuga kasutamise ja selleks
vajaliku põlevkivi ressursi olemasolu. Kaevandamine peab toimuma võimalikult väheste kadude ning
keskkonnamõjudega. Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegilise arengudokumendiga. Põlevkivi
kaevandatakse alal, mis juba on kaevandamise poolt mõjutatud ja tegevusega ei lisandu olulisi
täiendavaid mõjusid. Kaevandamine viiakse läbi maksimaalselt efektiivsel viisil – läbi Estonia
kaevanduse, kasutades olemasolevat tehnikat ja taristut.
3.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 10
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus-
ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti
tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese
keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka
ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise viiside
rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega
kaasnevad keskkonnaprobleemid on jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud
veekõrvaldus on püsivalt suur, maa vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee
kättesaamine on piirkonnas raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda
kontsentreeritud elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise,
suured kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate
energiaallikate arendamise pärssimise.
Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega ellu viia
elektrimajanduse arengukava.
Elektrimajanduse arengukavaga, aga ka keskkonnastrateegiaga on arvestatud Põlevkivi arengukava
koostamisel. Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa pikendamisega ja Jõetaguse lahustükile
laienemisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ja inimesele hinnatakse käesoleva KMH osana.
3.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 11
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks
majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele,
maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise
komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Kasutusele võetud maardlates tuleb
varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse lõppemisel alad korrastada, et võimaldada
maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkealana või ehitusalana.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringuga – tegevusega kavandatakse
kasutusele võetud maardlas varu ammendamist läbi Estonia kaevanduse. Varu kasutuselevõtt pärast
Estonia kaevanduse sulgemist ei oleks majanduslikult otstarbekas. KMH osana hinnatakse
10 Eesti Keskkonnastrat eegia a astani 2030. htt ps://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
11 Ida-Viru maakonnaplaneering. (keht estatud 1999. a). http://ida-v iru.maav alits us.ee/maakonnaplaneering
Versioon 06.07.2020
12
kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale ja kavandatakse meetmed oluliste mõjude vältimiseks, kus
asjakohane esitatakse meetmed mõjude minimeerimiseks.
3.7 Alutaguse valla üldplaneering 12
2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla üldplaneering ei
kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub õigusaktides sätestatud korras.
Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted:
Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha
ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt
kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata
kaevanduslubades veeseire tingimused.
Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav
kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb
kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja
mürasaaste vähendamiseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringuga. KMH osana esitatakse vajadusel
meetmed oluliste mõjude leevendamiseks ja täpsustatakse olemassolevat seirekava.
3.8 Jõhvi valla üldplaneering
Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused.
Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja strateegiale.
Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused).
Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse ja mõjusid
looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna mäetööstuspiirkonnad ja
tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et mäetööstuse mõjud valla
keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi
vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad naaberomavalitsustele. Oluline on sealjuures pöörata
tähelepanu jääkreostusele, mis mõjutab peale reostamist aastaid looduslikku fooni.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga.
12 Alutaguse v alla üldplaneering. Kobr as AS 2019. Av alikul v äljapanekul olev vers ioon -
http://ww w.alutagusev ald.ee/doc uments /12278831/22673777/ Alut agus e+v alla+%C3%BCldplaneering_02.02.2019_av alikule+v %C3%A4
ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec88f5fcbfab?v ersion=1.0
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
4.1 Asustus
Kavandatava tegevuse ala jääb Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, plokk 1 -Jõetaguse lahustükk- jääb
Jõetaguse küla territooriumile. Kasutuses olev plokk 2 jääb Kurtna, Illuka ja Tarakuse külade
territooriumile.
Kaevandusala kasutuses oleva osa kirde ja edela osadesse ning hajusalt ka Jõetaguse lahustükile
jäävad üksikud eluhooned (kokku 10 elamumaad, sh kolm Jõetaguse lahustükil).
Statistikaameti andmeil 1. jaanuari 2019. seisuga Alutaguse vallas 4714 elanikku, kõrval asuvas Jõhvi
vallas 12 056 elanikku, sh Jõhvi linnas 10541 ja pisut eemale jäävas Kohtla - Järve linnas 33 743
elanikku. Ida-Viru maakonnas kokku on 136 472 elanikku. On 1. jaanuari 2019. seisuga prognoositud
rahva arv Ida-Viru maakonnas aastal 2045 on 86 734 elanikku, mis näitab selget langustrendi
maakonnas tervikuna.
4.2 Maakasutus
Valdav osa kaevandusala territooriumist on kaetud maatulundusmaaga, mida katab mets ja haritav
maa. Õuealasid jääb kaevanduse Jõetaguse lahustükile kolm (Joonis 4.1).
Joonis 4.1. Elamualad Jõetaguse lahustükil. Aluskaart: Maa-amet
Kaevandusala Jõetaguse lahustükki läbib Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee. Kohalikest teedest läbib
taotlevat mäeeraldist Are, Niine, Kanali tee, Pihlaka tee, Kurtna tee, Luuiste-Sarapuu ja Pagari-
Tarakuse tee. Kehtivat Ahtme II kaevanduse mäeeraldist läbib raudtee, mis ühendab Estonia
kaevanduse tootmisterritooriumit Ahtme raudteesõlmega.
Versioon 06.07.2020
14
Jõetaguse lahustükile, Volli maaüksusele jääb taotletava mäeeraldise ainuke tarbepuurkaev
(PRK0015952). Jõetaguse külade elanikud on ühendatud Jõetaguse – Pagari külade ühisveevärgiga.
Kõrgepingeliinidest läbib mäeeraldist Ahtme-Illuka ja (L-11: (L35120) 35-110 kV elektriliinid. Lisaks on
kattuvus veel üle keskpingeliiniga ja alla 1 kV elektriõhuliiniga.
4.3 Kliima ja sademed
Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi automaatjaam. Lähtuvalt kehtivast
kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on keskmine
õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike-Maarja järel kõige
külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui keskmine temperatuur on -
6,0 °C ja kõige soojem kuu on juuli, kui keskmine temperatuur on 17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis
erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari temperatuur lausa 1,5 °C. 13
Sademete norm Jõhvis on 736 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a) ja Eestis
tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem. Aasta
sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on 103 mm, samal
ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuud on veebruar ja aprill, sademete normiga
vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on vastavalt 35 mm ja 31 mm. 14
Temperatuuride ja sademete hulga vahe näitab hästi välja piirkonna suure soostumise looduslikke
põhjuseid.
Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas jäävad on
kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve ja Vilsandi. Selgelt
valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 15
4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Olemasoleva Ahtme II kaevanduse mäeeraldise maapinna kõrgused on põhjaosas ca 60 m, tõustes
lõunaosas 70 meetrini (BK77 süsteemis). Taotletaval Jõetaguse lahustükil jäävad kõrgused vahemikku
71-75 m (71,19-75,19 EH200 süsteemis).
Põlevkivi levib Kukruse lademes, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel on 13-17 meetrit ja
taotletaval Jõetaguse lahustükil ca 16 meetrit. Kukruse lademe ülemise osa moodustavad lubjakivi kihid
üksikute põlevkivi vahekihtidega. Põlevkivi tootuskihind levib lademe alumises osas 2,5-3,1 meetri
paksuselt. Tootsa kihindi moodustavad seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus
lubjakivi vahekihti (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1). Tootsa kihindi lasum jääb olemasoleva mäeeraldise
lõunaservas abs kõrgusele 12 m ja tõuseb põhjaservas abs kõrgusele 20 m. Jõetaguse lahustükil
paikneb tootsa kihindi lasum abs kõrgusel 18 m.
Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni
0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus
lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud.
Kvaternaarisetete paksus vaadeldaval alal on 2-5 m ning suureneb Vasavere mattunud oru servade
suunas. Kvaternaarisetete põhjavesi on iseseisva ja alalise veekihina tähtis ainult Vasavere mattunud
oru piires, ülejäänud kaevandusväljal on tal transiitlüli osa, mis toidab Ordoviitsiumi veekompleksi
sademeveega.
13 http://www.ilmat eenis tus.ee/ kliima/ kliimanormid/ ohutemperatuur/
14 http://www.ilmateenis tus.ee/ kliima/kliimanormid/sademed/
15 http://www.ilmateenis tus.ee/ kliima/kliimanormid/t uul/
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Vasavere mattunud org lõikub Ordoviitsiumi aluspõhjakivimitesse kuni 60-80 m sügavuseni ning on
täitunud keskmise- ning jämedateralise liivaga. Oru servades levib kohati moreen. Vettandvate kivimite
filtratsiooniomadused on erinevad ning filtratsioonimoodul muutub 5-40 m/ööp. Põhjaveetase
veehaarde piires oli algselt 44 m üle merepinna. Veehaarde rajamise ja hüdromeetodil liiva kaevandava
karjääri töötamise käigus alanes põhjaveetasse kuni 41 meetrini üle merepinna. Seoses veetarbimise
vähenemisega on viimastel aastatel põhjaveetase tõusnud kuni 43 m üle merepinna. Keemiliselt
koostiselt on mattunud oru põhjavesi mage, HCO 3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,08-0,18 g/l.
Vasavere mattunud oru põhjavesi on tihedas kontaktis Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveega. Enne
kaevandamise algust oli põhjaveevoolu suund läänest itta. Koos põlevkivi kaevandamise algusega ja
Ahtme kaevanduse lähenemisega mattunud orule hakkas mattunud oru põhjavesi osalema
kaevandustööde üleujutamises. Mattunud oru põhjavee juurdevoolust annab tunnistust vee
mineraalsuse vähenemine, mineraalsuse suurenemine aga on seotud kaevandusvee juurdevooluga
Vasavere jõest, kuhu kaevandustest väljapumbatav vesi suunati. Kaevandusvee mõju kvaternaarisetete
põhjaveele näitab sulfaatiooni esinemine ja vee mineraalsuse üldine suurenemine. Kaevandusvee
suunamine Vasavere jõkke ja infiltreerumine jõest tagasi on veekihti kujundanud vööndi, kus põhjavee
kvaliteet on muutunud. Kaevanduse töötamisel pöördus põhjaveevool kaevanduse poole ja osa
põhjaveest voolas kaevandusse tagasi.
Ordoviitsiumi veekompleksist esineb vaadeldaval alal kolm veekihti: Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja
Lasnamäe-Kunda.
Nabala-Rakvere veekiht levib Ahtme kaevandusvälja edelaosas. Vettandvateks kivimiteks on lõheline
dolomiit, mis veekihi alumises osas on mergli vahekihtidega. Rakvere lademe setete paksus, mis
lõunaosas on kuni 10 m, väheneb kirdesse. Kaevandusvälja lõunaosas on Tarakuse külas põhjaveetase
püsinud 64-65 m üle merepinna, kusjuures kuni 1992. aastani veetaseme alanemist ei täheldatud, samal
ajal kui O2kl–kk veekihi põhjaveetase pidevalt alanes.16 Veekihi veerikkus on kaevandusvälja piires
muutlik: erideebit - ,8–1,5 l/s·m ja filtratsioonimoodul – 0,87–1,5 m/ööp.
Keila–Kukruse veekiht on põhiliseks kaevanduste üleujutajaks. Vettandvateks kivimiteks on mergli
vahekihtidega lubjakivi ja dolomiit paksusega 45 m. Kaevandusvälja kirdeosas on veekihi lasumiks
kvaternaarisetted, edelaosas Oandu lademe savikad lubjakivid ja mergel. Alumiseks veepidemeks on
Uhaku lademe savikas lubjakivi. Veekihi veerikkus on nii läbilõikes kui ka pindalaliselt väga ebaühtlane,
puurkaevude erideebit muutub 0,2–3,9 l/s·m, filtratsioonimoodul – 3–20 m/ööp, üldistatud veejuhtivus
km = 335 m2/ööp ja tasemejuhtivus – 105 m2/ööp. Esialgne veetase on muutunud 62 meetrilt 50 meetrini
üle merepinna.17 Käesoleval ajal on ammendatud alal veekiht dreenitud, kuid see ei välista üksikjuhtudel
vee olemasolu väikesel sügavusel. Kaevandusvee ärajuhtimise mõju veekihi põhjaveetasemele levib
kaevandatud alast keskmiselt 1-2 km kaugusele ning, sõltudes konkreetsetest tingimustest, ulatub
üksikjuhtudel 3-4 kilomeetrini.
Vaadeldavat ala läbib kirdesuunaline Ahtme tektooniline rikkevöönd, mille loodetiib on kirdetiivaga
võrreldes kerkinud amplituudiga 7-15 meetrit. Ahtme kaevanduse piires on vööndi laius üle saja meetri.
Vööndi hüdrogeoloogilisi parameetreid ei ole kogu ulatuses uuritud, aga läbindamisandmete põhjal on
need V põhjapoolse paneelistreki juures väga muutlikud.18 Filtratsioonimoodul muutub 0,18–8,5
m/ööp.16 Kõige veerikkam vöönd jääb rikke keskele. Kohati on põhjavee horisontaalne liikumine
takistatud, st rike on vertikaalseks nõrgalt vettpidavaks piiriks.
16 Savitski, L., Savva. V. 2001. Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Eesti põlevkivimaardla kaevandustööde piirkonnas. 3. etapp: Ahtme kaevanduse
sulgemine. Tallinn. 62 lk. EGF7278
17 Savitski, L., Savva. V. 2001. Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Eesti põlevkivimaardla kaevandustööde piirkonnas. 3. etapp: Ahtme kaevanduse
sulgemine. Tallinn. 62 lk. EGF7278
18 Kattai jt., 1978 – Каттай В., Доманова Н., Вингисаар П. 1978. Отчет о результатах геологоразведоч
ных работ по изучению зоны Ахтмеского нарушения за 1975-78 гг. EGF3566
Versioon 06.07.2020
16
Lasnamäe–Kunda veekiht levib kogu uuritaval alal. Vettandvateks kivimiteks on Kesk-Ordoviitsiumi
Lasnamäe ja Aseri lademe ning Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kohati savikad lubjakivi ja dolomiit
(O2ls–O2-1kn). Veekiht on ühtlaselt 18-20 m paksune. Alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi
Volhovi ja Leetse lademe glaukoniitlubjakivi ja dolomiit. Ülemiseks veepidemeks Uhaku lademe savikas
lubjakivi. Põhjaveetase on 25– 45 m üle merepinna. Põhjavesi on surveline, kuid kaevandusvee
ärajuhtimise tõttu on surve osaliselt alanenud. Puurkaevude erideebit kõigub 0,036–0,35 l/s·m,
filtratsioonimoodul – 0,18–3,2 m/ööp.
Kavandatava tegevuse alast sügavamale jäävad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist moodustunud
Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, selle all Kambriumi–Vendi Voronka
põhjaveekogum ja omakorda selle all Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum. Sügavamad
Kambriumi–Vendi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihid on põlevkivi kaevandamisega kaasneva
veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova regionaalsete
veepidemetega.
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa-amet 2016
4.5 Põhjavee koguseline ja keemiline seisund
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on moodustatud Ordoviitsiumi
põhjaveekompleksi Nabala–Rakvere, Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihist. Põhjaveekogumi
pindala on 1095 km2. Maksimaalne ulatus läänest itta on 75,7 km ja põhjast lõunasse 30,9 km. Enam
kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on mõjutatud kaevanduste, karjääride, keemia- ja
põlevkivitööstuse tegevusest. Suletud kaevandustes on veetase taastunud ja kaeveõõntesse
kogunenud vesi liigub madalama veetasemega töötavate kaevanduste suunas, äärmistest
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
põhjapoolsetest ka klindiastangu suunas või kaevandusvee tasemest madalamatesse paikadesse. 19
Seoses kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaevanduspiirkondades on kaasnenud oluline
põhjaveetaseme langus, mistõttu on põhjaveekogumi koguseline seisund Veemajanduskava 2016-
2021 kohaselt halb.
Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad
põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Olulisimad põhjavee kvaliteedi muutused on siiski seotud
eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate keemiatööstuse jääkreostuskollete
olemasoluga. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on Veemajanduskava 2016-
2021 kohaselt halb.
Keskkonnaregistri alusel jääb taotletavale kaevandusalale üks puurkaev (PRK001595, Volli
katastriüksusel), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi (Joonis
4.1). Jõetaguse küla elanike joogiveevarustus on tagatud Jõetaguse-Pagari külade ühisveevärgiga.
2019. aastal ühendati ühisveevärgiga ka ainus senini veevärgiga ühendamata elamu Volli
katastriüksusel 2021.
4.6 Pinnavesi
Kavandatava tegevuse alal puuduvad Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud. Alale on
rajatud maaparandussüsteeme, sh Ahtme kaevanduse kanal. Kanali kaudu juhitakse vesi Vasavere
jõkke, mis jääb kaevandusala piirist u 2900 m kirde suunas. Vasavere jõkke suubub ka Ahu oja, mis
algab keskkonnaregistri järgi Kurtna mõisa pargi juurest, kuid eesvoolud ulatuvad ka maardla alale.
Vasavere jõgi (pikkus 15,7 km ja valgala 51,6 km2) saab alguse Kurtna järvistust, Kurtna Suurjärvest
(33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m ja max sügavus 6,9 m, VRD tüüp III) ja suubub Pühajõkke (pikkus
32,6 km, valgala üle 25 km2). 2017. aasta kinnitatud riikliku keskkonnaseire andmetel on Vasavere jõe
seisund halb. Sellele viitab suurselgrootute seisund jões ja füüsikalis-keemiliste näitajate
kontsentratsioonid (P-üld, NH4, O2). Halva seisundi põhjuseks on hinnatud toitained. Kesine on ka
Pühajõe seisund, millele viitab vesikonnaspetsiifiliste saasteainete esinemine vees, kalade ja
suurtaimestiku seisund. Põhjuseks arvatakse olevat varasem reostus.
Jõetaguse lahustükil pinnaveekogud puuduvad. Lahustükist u 200 m lääne-suunas jääb Raudi kanal,
mille ehituse tingis aastaid tagasi veevõtt Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva keemiatööstuse,
soojusjaama ja väetisetehase tarvis. Kuni 2013. aastani suunati kanali kaudu Kurtna järvedesse Viru
kaevanduse vesi, täna suunatakse kanalisse vaid Estonia kaevanduse settetiigi nr 3 läbinud
kaevandusvesi (u. 27% kogu kaevanduse veehulgast, so 24000000 m3/a22). Settetiiki nr 3 suunatakse
läbi Estonia kaevanduse töötava Ahtme II kaevanduse kaevandusvesi ning on planeeritud suunata ka
Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi.
Raudi kanalist jõuab vesi läbi Kurtna järvede (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-Kirjakjärv,
Kirjakjärv); osa kaevandusveest juhitakse pärast Ahvenjärve Konsu kanali kaudu Konsu järve, sealt
edasi Konsu peakraavi ja edasi juba Mustajõkke) Mustajõkke, kust see on kraavidega juhitud Narva
jõkke, jäädes sellega Peipsi hüdroloogilisse vesikonda. Tuginedes riikliku keskkonnaseire andmetele
on kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järve järve seisund 2017. a kinnitatud andmetel hea Konsu
järves (kordusseire toimumas 2019. aastal). Nõmmejärve seisundit on riiklikku keskkonnasseire raames
hinnatud 2006. aastal ja viimati projekti „Nõmmejärve enesereostusohu uuring“ 23 raames 2018. aastal.
Kõigil juhtudel on järve seisund hinnatud heaks. Tugevasti muudetud veekoguks määratud Mustajõe
seisund on 2017. kinnitatud riikliku keskkonnasseire andmetel kesine. Kesisele seisundile viitab jõe
19 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK
20 Volli talu v eev arustuss üsteemi üleandmise-v astuv õtmise akt. Enef it Kaev andused AS ja Alutaguse Vallav alitsus, 17. juuli 2019
21 Veetorustiku kasutusluba nr. 1912371/04239. Alutagus e Vallav alitsus, 15.03.2019
22 AS Enefit Ka ev andused v ee-erikas utusloa nr. L.VV/ 327879 muutmine. 15. Mai 2019 korraldus nr. 1-3/19 /906
23 Nõmmjärv e enesereostusohu uuring. TÜ, 2018
Versioon 06.07.2020
18
kalastik. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuste selgitamiseks vajalik uurimusliku seire
teostamine.
Kaevandusalast ida suunas jääb Kurtna järvestik, kus veetaseme langust 1,8-2,3 m täheldati juba
perioodil 1941-1971 ja olulist langust 1980-ndate lõpus, kui Martiska, Kuradi- ja Ahnejärvel ulatus
veetaseme langus 3-4 meetrini (tänapäeval u 1,5 m), mis on kaasa toonud pöördumatuid muutusi 24.
2015. aastal valminud kontseptuaalsete mudelite töös on järvestik hinnatud seotuks nii Kvaternaari
Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi kui Ordoviitsiumi Ida-Viru
põhjaveekogumiga. Samas öeldakse, et Ordoviitsiumi põhjaveekihtide vesi otse järvestiku järvedesse
ei jõua. Vee jõudmist järvedesse peetakse võimalikuks, kuna kaevandamise tulemusel Ordoviitsiumi
põhjaveekogumis võib tänu mittetäielikule veepidemele langeda veetase Vasavere põhjaveekogumis ja
ka sellega otseselt seotud järvede veetase 25. Järvede veetaseme langust on seostatud ennekõike
Vasavere veehaardega, aga ka Ahtme ja Estonia kaevandusega, Sirgala, Viivikonna ja Narva
karjääridega, Pannjärve ja Oru turbaväljadel turbatootmisega 2627282930. Lisaks eelpoolnimetatud
järvedele on viimastel aastatel täheldatud põhjaveetaseme langust ka Valgjärvel ja Kihljärvel. Mõlema
järve põhjaveetaseme alanemisel nähakse seost Sirgala karjääri lähenemisega, mis on tänaseks
jõudnud 500 m kaugusele järvedest.
4.7 Maapinna langatused ja ebastabiilsus
Altkaevandatud aladel toimunud langatusi ja varinguid on põhjalikult uurinut 2018. aastal valminud KIKi
projekti raames.31 Langatused ja varinguaugud esinevad enamasti aladel, kus 80-ndadel katsetati
vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada põlevkivi kadusid.
Kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli siis arvestatud kaks aastat. Sellistel aladel võib
langatusi ja varinguauke ette tulla ka tänapäeval 32. Langatused on enamasti 0,5 - 1 m, vaid Kohtla
kaevanduses ulatuvad muutused 1,5 meetrini. Langatustest ohtlikumad on kaevandusšurfide sisse
kukkumisel tekkinud varinguaugud, mis võivad olla mitmete meetrite sügavused. Teadaolevate
šurfivaringute põhjus on enamasti selles, et sulgemiseks on kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud
pinnase ja kividega ja puit on aja jooksul kõdunenud. 2018.a. seisuga on teada vähemalt viis
sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Ohtlikud on ka
kaevanduskäikude varinguaugud, mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud laekivimite
sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud altkaevandatud alade põhjaosas, näiteks Edise külas,
kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke mitmesaja meetri pikkusel lõigul. Planeerimata
allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi ja varinguaukusid on ette tulnud nii kõrval
asuval Viru, Estonia kui Ahtme kaevanduse aladel33.Langatusi võib ette tulla ka tulenevalt
geoloogilistest anomaaliatest - kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites olevates
karstivöönditest, mida ei ole võimalik prognoosida. Viimane selline varing Estonia kaevanduse alal
toimus teadaolevalt 2017. aastal.
24 Kurtna maas tikukaitseala kaits ekorr alduskav a 2015-2 024. Kesk konnaamet 2015.
25 Põhjav eekogumi v eest s õltuv ad ökosüsteemid, nende seisundi hindamis e kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015.
26 Põhjav eekogumite seos ed mais maaökosüs teemide ja pinnav eekogude ga, hüdrogeoloogilis ed mudelid ning seirev õrgu kujundamine.
Tallinna Üliko oli Ökoloogia kes kus, 2019.
27 Põhjav eekogumi v eest sõltuv ad ökos üsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015.
28 G roundw ater-Surface Water Interaction in Clos ed-Basen lakes:Example from Kurtna Lake Dis trict. Phd thesis, Vainu, M., Tallinna
Üliko ol, 2 018
29 Vasav ere ja Vasav ere II v eehaare: alter natiiv id. Erg, K. , Lelgus, M., Kiv it, N. 2019. T allinn. 72 lk
30 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirek tiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku
määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool, 2019
31 Põlev kiv i altkaev andatud alade v aringute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIKi project nr. 11735
32 Eesti Energia Kaev andus ed AS-i kaev andamisloa KMIN-05 4 muutmisega k aas nev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine.
AS Mav es, töö nr 9107. Tallin n 2010.
33 Sissev arisenud šurfiav a korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad . Reaalprojekt, 2017. Töö nr P16052, lk 17.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide hoidetervikud on
dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi kadusid, kuid väldib maapinna
vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus
kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae n-ö igavene püsivus.
Tiheasustusega asulate territooriumide all reeglina kaevandamist ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide
läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse‐eeskirjadest. Reeglina põlevkivi tootmistöid ei toimu
tektooniliste rikkevööndite alal. Teadaolev Ahtme rikkevöönd jääb Jõetaguse lahustükist põhja suunas.
Üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid jääb Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele.
4.8 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine
Ahtme II kaevanduse ja selle laienduse ala on valdavalt metsamaana kasutatav ala, kus ei leidu
loodusväärtuslikke kooslusi (v.a vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II kaevanduse
alal). Ida‐Viru maakonnaplaneeringu 2030+ 34 põhjal on suur osa Ahtme kaevanduse ja selle laienduse
alast rohevõrgustikku kuuluvad (Joonis 4.3). Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule,
loomastikule ja linnustikule on Ida-Virumaal uuritud 35,36,37 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa
peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud. Samuti
ei ole allmaakaevanduse mõju rohevõrgu funktsioone takistav.
Joonis 4.3. Roheline võrgustiku Ahtme II kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki piirkonnas. Aluskaart:
Maa-amet
34 Ida-Viru maa konnaplaneering 2030+, https://maakonna pla neering. ee/ida-v iru-maakonnaplaneerin g-2030-
35 Põlev kiv i allmaakaev andamisest tingitud mõju selgit amine põllumajandusmaa v iljelusv äärtus ele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Saku
2002
36 Põlev kiv i allmaakaev anduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Sak u 2005
37 Uuring Uus -Kiv iõli k aev anduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inv entuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS,
Tallinn 2015.
Versioon 06.07.2020
20
4.8.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad
Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:
kaitsealad (sh kaitsealused pargid);
hoiualad;
püsielupaigad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Taotluse objektiks oleva Ahtme II kaevanduse alal ega Jõetaguse lahustükil ei asu ühtegi kaitstavat
loodusobjekti, lähim kaitstav loodusobjekt jääb u 700 m Ahtme II töös olevast kaevandusalast ida
suunas (Joonis 4.4). Kuna tegemist on allmaa kaevandusega ning arvestades, et taotletava laienduse
ja kaitseala vahele jääb suletud ja üleujutatud Ahtme kaevandus, siis ei ole oodatavad ka mõjud
(häirimine jms) kaevandusalast eemal paiknevatele kaitstavatele objektidele. Kaevandusvesi
kaevandusalalt juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna maastikukaitseala järvedesse.
Kaevandusvee mõju järvede vee kvaliteedile on varem koostatud mõju hindamiste raames uuritud ja
jõutud järeldusele, et järved on kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises seisundis38.
Negatiivsed mõjud on oodatavad pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel vähenemisel või lõppemisega
peale kaevanduse sulgemist ja vee pumpamise lõpetamist.
Joonis 4.4. Kaitstavad loodusobjektid Ahtme II töötava kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki lähemas
piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet
38 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse. Hendrikson & Ko, 2016-
2018
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Lisaks siseriiklikele kaitstavatele loodusobjektidele käsitletakse käesolevas töös Natura 2000
rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku alasid. KMH programmis viidi läbi Natura eelhindamine, mille
tulemusel leiti, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura
2000 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele ning seetõttu on vajalik liikuda Natura hindmaise
järgmisse etappi (vt ptk 5.4).
4.9 Müra, vibratsioon ja õhusaaste
Kaevandamisega seotud peamiseks müra allikateks ja tegevusteks võib lugeda järgmised objektid:
Transport (peamiselt raudtee);
Kaevise väljastamine tööstusterritooriumil (Estonia kaevandus) ning rikastusvabriku töö;
Ventilatsioonihooned;
Maa-alused lõhkamistööd.
Kaevandamine jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid
müratekke ja õhusaaste allikaid, sh tuulutus šurfe ei ole seoses kaevandamise laienemisega Jõetaguse
lahustükile kavandatud. Müra ja õhusaaste mõjusid Estonia ja Ahtme II kaevandamise alal on viimati
analüüsitud AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavada kaevandamislubade KMIN-
053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju
hindamise osana 2018. aastal. Estonia kaevanduse müra mõjude leevendamise meetmed kajastuvad
kehtivates AS Enefit Kaevandused kaevanduslubades nr KMIN-054 (viimati muudetud 18.12.2018) ja
KMIN_119 (viimati muudetud 23.08.2016). AS Enefit Kaevandused omab seoses kaevandamisega
Estonia kaevanduses välisõhusaasteluba erisaasteluba nr L.ÕV/319272. Müra ja õhusaaste mõjude
täiendav käsitlemine Ahtme II kaevandamisloa pikendamise ja laiendamisse KMH aruandes ei ole
teadaoleva info põhjal vajalik eelpooltoodud põhjendustel (uusi müraalikaid ei lisandu). KMH aruande
terviklikkuse huvides antakse aruande mõjude hindamise osas (ptk 5.5) ülevaade varem hinnatud
mõjudest ja nende mõjude leevendavatest meetmetest.
4.10 Jäätmeteke
Jõetaguse lahustükil kaevandamisega tekkivad jäätmed on kavandatud kas taaskasutada või ladestada
Estonia kaevanduse infrastruktuuri kooskõlas kehtiva Estonia kaevanduse jäätmekavaga. Estonia
kaevanduses tekivad kaevandamisjäätmed peamisel rikastusvabrikus, kus lubjakivi vahekihid
eraldatakse põlevkivist. Estonia kaevandusele on väljastatud jäätmeluba L.JÄ/328112, mis kehtib kuni
15.09.2021. Jäätmeloa kohalt on lubatud tekitada jäätmeid kuni 6 miljonit tonni aastas, seejuures
taaskasutada tuleb 40% aherainest. Viimastel aastatel on tekkinud ja taaskasutatud vastavalt:
2016 – 4,081 milj tonni (taaskasutatud 546 tuh tonni)
2017 – 3,417 milj tonni (taaskasutatud 648 tuh tonni)
2018 – 3,498 milj tonni (taaskasutatud 555 tuh tonni)
Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete kogused, kuna
ei suurene aastane kaevandusmaht. Lahustüki lisandumisega suureneb jäätmete tekke kogus kogu
kaevandamisaja (22 a) peale kokku hinnanguliselt u 1,2 mln. tonni, arvestades et lisanduv põlevkivi varu
on 3500 tuh tonni. Lisanduv jäätmetekke kogus on vaid 35% ühel (2018) aastal tekkinud jäätmete
kogusest. Viimastel aastatel on jäätmete taaskasutus olnud 15-20%, arvestades erinevaid
arendusjärgus olevaid projekte (päikeseparkide alustarindi ehitus, pumphüdroelektrijaama ehitus,
killustik teedeehituseks), on reaalne, et tulevikus taaskasutatakse kogu tekkiv aheraine.
Versioon 06.07.2020
22
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD
OLULISED MÕJUD
5.1 Mõju pinna- ja põhjavee tasemele
Ahtme II kaevanduse laienemise, sh Jõetaguse lahustüki kaevandamisega kaasneva, mõju
hindamiseks pinna- ja põhjaveele kaardistati maavara kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused
nii Ahtme II töös oleval alal, kui ka uuel kavandataval Jõetaguse lahustükil ning viidi läbi
hüdrogeoloogiline modelleerimine muutuste ja nende ulatuse prognoosimiseks. Modelleerimiseks
kasutatid programmi GMS 6,0. Mõjusid hinnati eraldi nii kehtiva Ahtme II kaevanduse kui lisanduva
Jõetaguse lahustüki osas, lisaks omavahelises koosmõjus ja koosmõjus Estonia kaevanduse mõjudega
(kõik varud ammendatud). Töö teostas Maavarauuringud OÜ, mis on leitav lisas 339. Käesolevas
peatükis on antud mudeldamisest, prognoositavatest võimalikest mõjudest ja nende ulatusest
kokkuvõtlik ülevaade.
Suletud kaevandustes (Ahtme, Tammiku, Viru) on veetase pärast sulgemist jõudnud lähedale
looduslikule tasemele. Ahtme kaevanduse edela osas ja Estonia kaevanduses on veetase alanenud
abs kõrguselt 40 m abs kõrgusele 15 m ehk alanemine on olnud 25 m. Estonia kaevanduse ja Vasavere
mattunud oru vahelisel alal on moodustunud omapärane kuplikujuline nn lokaalne toiteala, kus
veetaseme abs kõrgused ulatuvad 45 m-lt 55 m-le (Joonis 5.1). Mudeli hinnangul alaneb kaevandamise
järgselt (eeldusel, et kaevetööd Estonia kaevanduses jäävad praegusele tasemele) põhjaveetase
Ahtme II alal abs kõrguselt 40 m abs kõrgusele 15 m ehk 25 m ja Jõetaguse lahustükil abs kõrguselt 35
m abs kõrgusele 20 m ehk enam kui 15 m. Põhjaveetaseme alanemise mõju ulatub keskmiselt 1-2 km
kaugusele kaevandusalast, üksikutel juhtudel 3-4 km kaugusele kaevandusalast. Ahtme II töös oleva
osa kõikide varude ammendumisel väheneb Estonia kaevanduse ja Vasavere mattunud oru vahelisel
alal moodustunud lokaalne toiteala ja veetase alaneb 5 m (55m-lt 50-l) (Joonis 5.2). Põhjaveetaseme
alanemise mõju ei ulatu Kurtna järvedeni. Jõetaguse lahustüki lisandumine ei mõjuta põhjavee alanduse
ulatust kaevandusalast ida suunas ja seega ka mitte Kurtna järvesid. Jõetaguse lahustükil
kaevandamisest tulenev põhjaveetaseme alanemise mõju ulatub minimaalselt suletud Ahtme
kaevanduse alale (juurdevool Ahtme kaevanduse alalt u. 250 m3/d) (Joonis 5.2). Lahustüki
lisandumisest tulenev põhjaveetaseme alanemine ei mõjuta tarbevee kättesaadavust. Kõik elamualad
Jõetaguse lahustükil ja sellest lõuna suunas jäävad Ahtme suletud kaevanduse alal on varasemast
ühendatud ühisveevärgiga.
Koosmõju hindamiseks Estonia kaevandusega modelleriti olukord, kus kõik varud Estonia, Ahtme II töös
olevas kaevanduses ja taotletaval Jõetaguse lahustükil on ammendunud. Põhjaveetaseme alanemine
Ahtme II töös oleval alal ja Jõetaguse lahustükil jääb samaks, mis eeldusel et kaevatööd Estonia
kaevanduses jäävad praegusele asukohale. Estonia kaevanduse ja Vasavere mattunud oru vaheline
lokaalne toiteala mudeli hinnangul mõõtmetelt väheneb ja veetase muutub laugeks ehk veetase alaneb
10 m (abs kõrgus 55 m-lt 45 m-le). Muutus on suuresti seotud kaevandamisega Estonia kaevanduses,
vähene mõju võib tuleneda ka Ahtme II kaevandusest, kuid mudel ei ole piisavalt täpne, et mõjusid
kaevanduste vahel eristuvalt välja tuua. Estonia ja Ahtme II kaevanduse mäetööde lähenemine
Vasavere mattunud oru piirile või põlevkivi väljakiildumisalale võib põhjustada oru läänepoolsete
järvede: Kurtna Suur-, Ahne-, Pann-, Ratas-, Piiraka-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete alanemist
1,5–0,2 m. Töös, „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele
lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ (Tallinna Ülikool,
Tartu Ülikool, 2019), on toodud, et Estonia kaevandusel on mõju peamiselt Suurjärve (alanemine kuni
1,5 m), Niinsaare (1,2 m), Mustjärv (0,9 m) ja Nõmmejärv (0,2 m) veetasemele. Ida ossa laienenud
Estonia kaevandus võib põhjustada Kurandi-, Martiska ja Ahnejärve piirkonnas veetaseme alanemise
39 Maav ara kaev andamis e hüdrogeolo ogilised tingimused Ahtme II kaev andamis loa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames.
Maav arauurin gud OÜ, 2020 (K atrin Erg).
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
0,4-0,6 m, mis ei ole eristatav looduslikust veetaseme kõikumisest. Tegemist on maksimaalse
prognoositava veetaseme alanemisega, mis ei arveta veepidemetega kihtide vahel. Mõju Nõmmejärvele
ei pruugi siiski avalduda, kuna Raudi kanali kaudu voolab sinna Estonia kaevandusest välja pumbatav
vesi (eeldatavasti väljapumbatava vee hulk kaevanduse laienedes kasvab). Niinsaare järvele
prognoositav 1,2 m veetaseme langus võib järve sisuliselt kuivaks jätta, kuna järve keskmine sügavus
on vaid 1 m (Taavita, 2015). Ahtme II kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ei avalda
mõju Kurtna järvestiku järvede veetasemel.
Kaevandusvee eesvooluks olevad järved (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-Kirjakjärv, Kirjakjärv;
Ahvenjärv, Konsu järv) on kohanenud kaevandusvee sissevooluga, mistõttu kaevandusvee suunamine
järvedesse on nende seisundi säilimiseks vajalik.
Joonis 5.1. Mudeli algseis. Veetasemed 2019. aastal
Versioon 06.07.2020
24
Joonis 5.2. Estonia kaevanduse praegusele alale lisaks kaevandatakse Ahtme II ja Jõetaguse
lahustüki alal
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Joonis 5.3. Veetaseme muutus kogu väljatud alal koos Ahtme II ja Jõetaguse lahustükiga
Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei kaasne täiendavat seire pinnavee ega põhjavee seire
vajadust. Ülevaade olemasolevast seirevõrgust piirkonnas on esitatud aruande lisas 3 (Maavara
kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused Ahtme II kaevandamisloa KMIN-119 taotluse muutmise
KMH raames (ptk 6), sh soovitused Estonia kaevanduse mõjude täiendavaks seireks.
5.2 Mõju põhjavee keemilisele koostisele
Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava maavara
lasumissügavuseni. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks,
mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja
kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS2) oksüdeerumise tulemusena. Vee püsikaredust
Versioon 06.07.2020
26
põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja kaltsiumiioonide kõrgenenud
sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust põhjustab kaltsiumi- ja
magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud sisaldus kaevandusvees.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja
Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on riiklikku keskkonnaseire tulemuste hinnatud halvaks
(Veemajanduskava 2016-2021).
Pärast kaevanduse veega täitumist hakkab vee kvaliteet paranema, kuid hüdrogeoloogiline
taastumisprotsess kulgeb aeglaselt, seda on vähe uuritud ning prognoosida ei ole käesoleval ajal
võimalik40. Püriidi oksüdeerumise arvel suurenes suletud Ahtme kaevanduse vees sulfaatide sisaldus
kuni 560 mg/l (2017. aastal 56–191,3 mg/l); vee karedus suurenes kuni 12 mg·ekv/l; mineraalsus – 0,8–
1,1 g/l. Lämmastikühendite ja teiste vett reostavate komponentide sisaldus jäi praktiliselt muutumatuks.
2017. aastal oli 1-aluseliste fenoolide sisaldus < 0,001 mg/l ja naftasaaduste sisaldus <0,17 mg/l.
(Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogumi põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused sulfaatide sisaldusele – 250 mg/l, 1-
aluselistele fenoolidele – 1 μg/l, naftasaadustele – 20 μg/l, benseenile 1 μg/l ja summa PAH – 0,1 μ
g/l. 54% Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist võetud 1-aluseliste fenoolide analüüsidest, 25%
benseeni, 22,2% sulfaatide ja 14,3% PAHi analüüsidest ei vasta keskkonnaministri määruse nõuetele.)
Jõetaguse lahustükk jääb varem kaevandatud ja juba töös olevate kaevandusalade vahele, olles
vaid 2,5% Estonia mäeeraldise varust või 0,7% pindalast (kaevandamine on planeeritud läbi
Estonia kaevanduse). Seda arvestades ei too Jõetaguse lahustüki lisandumine kaasa olulist
mõju põhjavee-keemilisele koostises.
5.3 Mõju pinnavee keemilisele koostisele
5.3.1 Kaevandusvee mõju Kurtna järvedele
Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid kaevandusveel on ka
kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva veekogu keemilist koostist. Suured
kaevandusvee kogused muudavad veekogu veerežiimi ja mõjutavad suubuva veekogu temperatuuri,
kui kaevandusvesi juhitakse pinnaveekogusse maa-alustest settetiikidest.
Kaevandusvesi Jõetaguse lahustükilt, nagu ka Ahtme II töötavast kaevandusest, on plaanitud juhtida
läbi Estonia kaevanduse settetiigi nr. 3, kust see suunatakse läbi Raudi kanali Kurna järvedesse
(Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-Kirjakjärv, Kirjakjärv; osa veest suunatakse Ahvenjärvest,
Konsu järve). Pinnaveekogusse juhitav kaevandusvee kogus aastas oluliselt ei muutu, kuna
kaevandusloa taotlusest lähtuvalt ei muutu Estonia ja Ahtme II kaevandusest kokku aastas välja
kaevandatav põlevkivi kogus. Mõningane veekoguse suurenemine võib siiski toimuda seoses
kaevandatud ala kui terviku laienemisega.
Kaevandusvesi jõuab Raudi kanalisse maapealsest settetiigist, mis tähendab, et pinnaveekogusse
suunatav vee temperatuur ei erine oluliselt veekogu enda temperatuurist. Kaevandusettevõtete
omaseire tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi
kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev heljum ei
kujuta ohtu eesvooludele41.
Välja pumbatud põhjavee soojenedes ja segunemisel pinnaveega (eelkõige järvedes) muutub vee
happesus ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse analoogselt allikalubja ladestumisega.
40 Maav ara kaev andamis e hüdrogeolo ogilised tingimused Ahtme II kaev andamis loa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames.
Maav arauurin gud OÜ, 2020 (leitav lisa 2)
41 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine.
Hendr ikson & Ko, 2018
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Suuremahuline karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga
tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised
tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 42. Piisava läbivoolu korral on järvedes tagatud hapnikurikka
vee olemasolu ja vee-elustikule ohtu ei esine. Probleemid võivad tekkida kaevandusvee läbivooluga
kohanenud veekogus kaevandusvee koguse olulisel vähenemisel. Kui kaevandusvee juhtimine järve
lõppeb või väheneb olulisel määral lahustunud hapniku hulk veekogus. Hapniku defitsiit võib viia
sulfaatiooni (SO4-) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele) toksiline
ühend divesiniksulfiid (H2S). Vesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse
talletunud fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide
redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire
eutrofeerumine 43. Nõmmejärve nn enesereostusohu väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi
stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks on Estonia kaevanduse kaevandamise loa tingimustest
lähtuvalt teostatud 2018. aastal uuring 44, mille tulemusena ei peeta Nõmmejärve enesereostusohtu
pärast kaevandusvee sinna suunamist kuigi tõenäoliseks.
Arvestades, et kaevandusvee eesvooluks olevad järved (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-
Kirjakjärv, Kirjakjärv; Ahvenjärv, Konsu järv) on kohanenud kaevandusvee sissevooluga, on
kaevandusvee pealevoolu jätkumine järvede seisundi säilimiseks vajalik. Ahtme II kaevandamise loa
pikendamine ja laiendamine Jõetaguse lahustükile ei mõjuta märkimisväärselt kaevandusvee
mahtu ega muuda perioodi, mil kaevandusvesi on kehtivate lubade kohaselt kavandatud
järvesse suunata.
5.3.2 Põhjaveetaseme alanduse mõju Kurna järvede veekeemiale
Kaevandamisel veetase alaneb ja põhjustab veevoolu Kurtna järvede poolt kaevandusse (Keila-
Kukruse veekiht). Kaevanduste sulgemisel tõuseb veetase neis looduslähedasele veetasemele ja
põhjaveevool muutub vastupidiseks. Selle tulemusena võib kvaternaarisetete veekihi vesi rikastuda
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekompleksi sulfaatide ja teiste komponentidega.
Suletud Ahtme kaevanduse veetaset hoitakse abs kõrgusel 43 m, et kaevanduse vesi ei suunduks
Vasavere mattunud orgu. Kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ei avalda täiendavat mõju
Kurtna järvede veetasemele ega veekeemiale. Kaevanduste sulgemiseks (Estonia, Ahtme II töös olev
osa) sulgemiseks on vajalik eraldi sulgemisprojekti koostamine, kus on vajalik kavandada veetaseme
reguleerimine selliselt, et halvas seisundis Ordoviitsiumi põhjaveekihi vesi ei suunduks Vasavere
mattunud järvede poole.45
5.4 Natura hindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja
linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e
LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja
4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid
42 Heljumi koormuse hindamine ka evandusv ee eesv ooludes ja karbonaats e sette tekkimise v õimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribür oo
Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
43 Es tonia kaev anduse v eeheite keskk onnamõjude täiendav ate uuringut e teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011.
44 AS Enefit Ka ev andused ja VKG K ae v andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN- 053, KM IN-054, KMIN-06 6, KM IN-1 19, muutmise
ja pikendamise taotlus e keskkonnamõju hindamine. Hend rikson & Ko 2017-2018
45 Maav ara kaev andamise hüdrogeoloogilised t ingimused Ahtme II kaev andamis loa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames.
Maav arauurin gud O Ü, 2020 (Lisa 2)
Versioon 06.07.2020
28
oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise
metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike
3 rakendamisel Eestis"46.
KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames.
KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe
põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise
tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik
kaitse-eesmärke saavutada.
KMH programmis (vt Lisa 1) läbi viidud Natura hindamise esimese etapi, eelhindamise, raames leiti, et
kavandatava tegevuse elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 Kurtna
loodusala kaitse-eesmärkidele ning seetõttu on vajalik liikuda Natura hindamise järgmisse etappi,
asjakohasesse hindamisse. Järgnevalt viiaksegi läbi Natura asjakohane hindamine Kurtna loodusalale,
kus selgitatakse välja võimaliku ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad
meetmed.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119
muutmise taotlus, milles taotletakse kaevandamisloa pikendamist ning kaevandusala laiendamist
Jõetaguse lahustükile. Kuna Ahtme II kaevanduse põhiosa kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on
2011. ja 2018. aastal valminud KMH-de raames juba analüüsitud, siis on käesoleva Natura hindamise
kontekstis kavandatavaks ja hinnatavaks tegevuseks kaevandusloa taotlus Jõetaguse lahustüki osas.
Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning
pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni aastani 2049. Jõetaguse
lahustükil on põlevkivi aktiivseks tarbevaruks hinnatud 3434 tuhat tonni.
Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Kaevandamiseks on plaanitud
kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi
tootsa osa lausväljamist. Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud teostada läbi kõrval
asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat,
mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse kaevandamisel. Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi
suunatakse Raudi kanalisse.
Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 2.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus
Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas on Kurtna loodusala, mis jääb kavandatavast
kaevandusalast ca 8 km kaugusele. Kaevandusveed suunatakse läbi Raudi kanali Kurtna loodusala
järvedesse (Nõmme järv), kust see liigub edasi Mustajõkke. Kaevandamine on piirkonnas toimunud juba
pikka aega ning Raudi kanali kaudu kaevandusvee juhtimine Nõmme järve on samuti toimunud aastaid,
st tegemist ei ole loodusala ja tekkivate mõjude kontekstis uue tegevusega.
Kurtna loodusala (EE0070120) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-
k). Loodusala pindala on ca 418 km² ning see on loodud viie loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja ühe
46 Kutsar, R.; Esc hbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhis ed Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirektiiv i artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
https://www.env ir.ee/s ites/default/files /KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_u uendus _2020.pdf
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
sama direktiivi II lisa liigi ning selle elupaikade kaitseks. Loodusala kattub Kurtna maastikukaitsealaga
(KLO1000194), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.
Kurtna loodusala (EE0070120) paiknemist kavandatava tegevuse suhtes illustreerib joonis 5.4 ja ala
kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 5.1.
Joonis 5.4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart:
Maa-amet 2020
Versioon 06.07.2020
AS Enefit Kaev andused Ahtme II kaev anduse ka ev andamisloa KMIN-119 mu ut mise ja pikendamis e taotluse kes kko nna mõju hindamine
Tabel 5.1. Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
Natura standardandmebaas
Kaitse- Kaitsekorralduskava (2015. a)
(seisuga 2019. a lõpp)
eesmärkideks
Kirjeldus 47 Pindala loodusalal
olevad Üld-
elupaigad/ liigid (ha)/ populatsiooni Pikaajaline kaitse-eesmärk
hinnang 49
suurus 48
liiva-alade Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge Elupaigatüüp on säilinud järgmise üheksa järvena vähemalt järgmiste
vähetoitelised hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised, pindaladega: Ahnejärv 5 ha, Aknajärv 8,7 ha, Kuradijärv 1,1 ha,
järved (3110) kuid sellesse elupaigatüüpi kuulub ka kollaka või Martiska järv 2,1 ha, Valgejärv 8,3 ha. Veetasemete kõikumised
helepruuni veega poolhuumustoitelisi järvi. Sellesse jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit.
elupaika kuuluvad loodusalal Ahnejärv, Aknajärv,
Kuradijärv, Martiska järv, Valgejärv. 37 B
Esinduslikkuse hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on väga
hea (A) Ahnejärves, Martiska järves ja Valgejärves ning vähemalt
hea (B) Aknajärves, Kuradijärves. Looduskaitselise seisundi hinnang
LoD elupaikade kriteeriumite järgi on kõigis loodusala järvedes väga
hea (A).
vähe- kuni Sellele elupaigatüübile täpselt vastavaid veekogusid Elupaigatüüp on säilinud järgmise kahe järvena vähemalt järgmiste
kesktoitelised Eestis pole, sest osa tunnusliike on meil haruldased. pindaladega: Haugjärv 1,7 ha, Nõmme järv 12,6 ha. Veetasemete
mõõdukalt Sellesse elupaigatüüpi kuulub loodusalal Haugjärv ja kõikumised jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit.
kareda veega Nõmme järv. Viimasesse suubub Raudi kanali kaudu Esinduslikkuse hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on
järved (3130) kaevandusvee sissevool. Nõmme järv ei eristu vähemalt hea (B) Haugjärves ning Nõmme järves ei ole halvem
taimestiku järgi, vaid on 3130 all vee omaduste tõttu. 14 C hinnangu andmise hetkel olnust.
Nõmme järv on pideva kaevandusvete läbivoolu tõttu
tugevasti muutunud ning võiks oma Looduskaitselise seisundi hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi
mändvetikamasside poolest kuuluda ka 3140 alla. on väga hea (A) Haugjärves ning Nõmme järves ei ole halvem
Nõmme järves vohab elupaigatüübile mitteomane hinnangu andmise hetkel olnust.
kõrgekasvuline kaldataimestik.
47 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskav a 2015-2024. Keskkonnaamet 2015.
48 Standardne andmev orm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/S DF.aspx?site=EE0070120
49 Ala v äärtus likkuse üldhinnang liigi/ elupaiga kaitsest lähtuv alt: A-üliv äärtuslik, B-v äärtuslik, C-küllalt ki v äärtuslik.
Versioon 06.07.2020
32
Natura standardandmebaas
Kaitse- Kaitsekorralduskava (2015. a)
(seisuga 2019. a lõpp)
eesmärkideks
Kirjeldus 47 Pindala loodusalal
olevad Üld-
elupaigad/ liigid (ha)/ populatsiooni Pikaajaline kaitse-eesmärk
hinnang 49
suurus 48
vähe- kuni Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- Elupaigatüüp on säilinud järgmise nelja järvena vähemalt järgmiste
kesktoitelised kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka pindaladega: Mustjärv 5,6 ha, Niinsaare järv 6,5 ha, Räätsma järv
kalgiveelised kollase või pruunika veega lubja- ja 16,4 ha ning Suurjärv 33,8 ha. Veetasemete kõikumised jäävad
järved (3140) humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised 62 B piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit. Esinduslikkuse hinnang
järved. Sellesse elupaika kuuluvad loodusalal LoD elupaikade kriteeriumite järgi on vähemalt hea (B) Räätsma
Suurjärv, Niinsaare järv, Mustjärv ja Räätsma järv. järves, Niinsaare järves ja Suurjärves ning Mustjärves ei ole halvem
hinnangu andmise hetkel olnust.
soostuvad ja Elupaigatüübi metsad kasvavad tasasel maal, Elupaigatüüp areneb looduslikult ning on säilinud loodusalal 15,5 ha
soo-lehtmetsad laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi suurusel alal, esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud
(*9080) on maapinnale lähedal. Põhjavee tase on muutlik: heaks (B) loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi.
kevaditi on see kõrge, suvel langeb sügavamale. 15 B
Elupaik on loodusalal levinud võrdlemisi
väikesepindalaliste fragmentidena valdavalt Jaala
järve ja Saarejärve piirkonnas.
siirdesoo- ja Siirdesoo- ja rabametsad on sarnased Elupaigatüüp areneb looduslikult ning on säilinud 8 ha suurusel alal,
rabametsad elupaigatüüpidele 7140 ja 7110*, kuid neile on esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud heaks (B)
(*91D0) iseloomulik märgatavalt tihedam ja kõrgem puurinne: loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi.
puude võrad katavad vähemalt 30% taevast ning 8 B
puude keskmine kõrgus küündib üle 4 m. Enamuse
elupaigatüübist moodustavad siirdesoometsad, mis
paiknevad Kirjakjärvest läänes.
harilik hink Hingule sobivad elupaigad on selgeveelised liivasel Hingu elupaik Nõmme järv on Euroopa Liidu Veepoliitika
(Cobitis taenia) või savisel põhjal olevad järved, eelkõige nende Raamdirektiiv kriteeriumite järgi vähemalt hea ökoloogilise
sisse- või väljavoolu piirkonnad, kuid kala võib kohata seisundiga ning liigi asurkond Nõmme järves on vähemalt keskmise
ka aeglase vooluga jõgedes ning riimveelistes esineb C (C) seisundiga.
merelahtedes ja soppides. Kaitsealal on hinku leitud
Nõmme järves. Ainus kinnitatud vaatlus pärineb 2002.
a ning siis leidus liiki seal vähesel määral.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura ala kaitse-eesmärkide
saavutamisele
Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil Ahtme II
kaevanduse Jõetaguse lahustükil. Tegevuse võimalikud mõjutegurid Kurtna loodusala kaitse-
eesmärkidele on järgmised:
Põhja- ja sellega seotud pinnavee režiimi muutused. Kaevandusvee ärajuhtimise mõju Keila-
Kukruse veekihi põhjaveetasemele levib kaevandatud alast enamasti keskmiselt 1–2 km
kaugusele ning, sõltudes konkreetsetest tingimustest, võib üksikjuhtudel ulatuda 3–4
kilomeetrini. Kurtna loodusala jääb Jõetaguse lahustükist minimaalselt ca 8 km kaugusele ning
selle kaitse-eesmärkideks on peamiselt erinevad järvede elupaigad, mis on põhjaveest sõltuvad
ökosüsteemid. Veetaseme muutused Vasavere põhjaveekogumis mõjutavad sellega otseselt
seotud järvede, sh Kurtna loodusala järvede, veetasemeid. Üheks olulisemaks ohuteguriks
loodusala järvede seisundile ja elustikule ongi aastakümneid kestnud veetasemete pidev
kõikumine ja langus. Vastavalt loodusala kaitsekorralduskavale on ülioluline vältida järvede
veetasemete edasist langust. Järvede veetaseme langust on seostatud ennekõike Vasavere
veehaarde pumplate, aga ka Pannjärve liivakarjääri, Estonia kaevanduse, Sirgala karjääri ning
Konsu veehaarde tegevusega. Vastavalt hüdrogeoloogiliste tingimuste uuringule 50 alaneb
Jõetaguse lahustükil kaevandamisel veetase kaevanduse alal 15 m ja minimaalne mõju ulatub
Ahtme suletud kaevanduse alale. 51 Jõetaguse lahustüki kaevandamise mõju ei ulatu Vasavere
mattunud oruni ega seal asuva loodusalani. Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil ei
suurenda Estonia ja Ahtme II töös oleval osal kaevandamisest tulenevat mõju põhjavee
depressioonilehtri ulatusele ja sellest tuleneda võivat mõju Kurtna järvede veetasemele.
Kaevandusvee sissevool.. Kaevandusvesi juhitakse Raudi kanali kaudu loodusalal kaitstavasse
Nõmme järve. Järv on olnud aastaid kaevandusvee (Estonia, Ahtme, Viru) eesvooluks ja on
kohanenud kaevandusvee sissevooluga, mistõttu kaevandusvee suunamine järve on selle
seisundi säilimiseks vajalik.Error! Bookmark not defined. Jõetaguse lahustüki kaevandamisega
pinnaveekogusse juhitav kaevandusvee kogus aastas oluliselt ei muutu, kuna kaevandusloa
taotlusest lähtuvalt ei muutu Estonia ja Ahtme II kaevandusest kokku aastas välja kaevandatav
põlevkivi kogus. Samuti ei muutu kavandatava tegevuse tulemusena periood, millal
kaevandusvett järve suunatakse, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse vastavusse viia
Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga.
Natura hindamises on mõju hinnangute andmisel lähtutud teostatud uuringute tulemustest45,Error! Bookmark
not defined.
ning KMH aruande mõju hindamiste peatükkidest, mis käsitlevad mõjusid pinna- ja põhjaveele
(vt täpsemalt ptk 5.1; 5.3). Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 5.2
toodud mõju hindamine loodusala kaitse-eesmärkide kaupa.
50 “Maav ara kaev andamise hüdrogeoloogilised tin gimused Ahtme II kaev andamisloa KMIN-119 t aotluse muutmise KMH raames“.
Maav arauurin gud O Ü, 2020
51 Maav ara kaev andamis e hüdrogeolo ogilised tingimus ed A htme II kaev andamis loa KMIN -119 taotluse muutmise KMH raames.
Versioon 06.07.2020
34
Tabel 5.2 Mõju hindamine Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse- Leevendavate
eesmärgiks meetmete
Hinnang mõjule
olevad rakendamise
elupaigad/ liigid vajadus
liiva-alade Elupaika kuuluvad Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Martiska järv, Valgejärv ja Liivjärv, mis ei ole kaevandusvee sissevoolust mõjutatud. Need Puudub
vähetoitelised on umbjärved või väljavoolujärved, kuhu kaevandusvesi Raudi kanalist ei jõua.
järved (3110)
Vastavalt kaitsekorralduskavale on suurimaks ohuks elupaiga seisundile ja elustikule aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja
langus. Ülioluline on vältida järvede veetasemete edasist langust, sest see viib järved kiirele eutrofeerumisele.
Käesoleva KMH raames läbi viidud hüdrogeoloogiline uuring ja kaevandustegevuse hüdrogeoloogiline modelleerimine jõuab järeldusele, et
Jõetaguse lahustüki kaevandamise põhjavett alandav mõju ei jõua Kurtna loodusalani ning sealsete järve-elupaikadeni.
Teadaolevalt ei ole veetaseme muutuste põhjused Kurtna järvestikus ühesed ja tulenevad erinevatest inimtegevustest (karjäärid, veehaarded
jm). Hüdrogeoloogilise uuringu raames hinnati ka erinevate kaevanduste koosmõju ning leiti, et kaevandamine Estonia ja Ahtme II töötavas
kaevanduses võib mõjutada Vasavere mattunud oru järvi kuni põlevkivikihindi väljakiildumiseni orus ehk veetase järvedes (sh loodusala
järvedes) võib alaneda.
Estonia ja Ahtme II töötava osa kaevandustegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal
välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames on seire ja meetmed välja töötatud ning neid rakendatakse.
Arvestades käesolevas töös hinnatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise asukohta, ulatust, mahtu ning hinnatud mõjuulatust põhjaveele,
võib lahustüki osas kaevandmist ning sellest tulenevat koosmõju põhjavee alanemise osas pidada marginaalseks. Jõetaguse lahustükil
kaevandamisest ei teki töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõjule lisanduvat täiendavat koosmõju kaitstavatele järvede
elupaigatüüpidele. Lisameetmete rakendamine tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemisest Jõetaguse lahustükile ei ole vajalik.
vähe- kuni Elupaigana on määratletud Nõmme järv ja Haugjärv. Kurtna loodusala asub taotletavast Jõetaguse mäeeraldisest linnulennult üle 8 km Puudub
kesktoitelised kaugusel. Kaevandustegevus on elupaigaga seotud, kuna kaevandusveed juhitakse Raudi kanalisse, mis enam kui 15 km pärast suubub
mõõdukalt loodusala Nõmme järve. Järv on aastaid olnud kaevandusvee (Estonia, Ahtme) eesvooluks ja on kohanenud kaevandusvee sissevooluga,
kareda veega mistõttu kaevandusvee suunamine järve on selle seisundi säilimiseks vajalik. E rro r ! Bo o kma rk n o t d efined . Jõetaguse lahustüki kaevandamisega
järved (3130) pinnaveekogusse juhitav kaevandusvee kogus aastas oluliselt ei muutu, kuna kaevandusloa taotlusest lähtuvalt ei muutu Estonia ja Ahtme II
kaevandusest kokku aastas välja kaevandatav põlevkivi kogus. Samuti ei muutu kavandatava tegevuse tulemusena periood, millal
kaevandusvett järve suunatakse, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga.
Haugjärv on umbjärv ja kaevandusvee sissevoolu sellesse ei toimu.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev andused Ahtme II kaev anduse ka ev andamisloa KMIN-119 mu ut mise ja pikendamis e taotluse kes kko nna mõju hindamine
Kaitse- Leevendavate
eesmärgiks meetmete
Hinnang mõjule
olevad rakendamise
elupaigad/ liigid vajadus
Vastavalt kaitsekorralduskavale on nii Nõmme kui ka Haugjärve puhul ohuteguriks eutrofeerumine tulenevalt loodusliku veerežiimi rikutusest
(veetaseme kõikumised).
Teadaolevalt ei ole veetaseme muutuste põhjused Kurtna järvestikus ühesed ja tulenevad erinevatest inimtegevustest (karjäärid, veehaarded
jm). Hüdrogeoloogilise uuringu raames hinnati ka erinevate kaevanduste koosmõju ning leiti, et kaevandamine Estonia ja Ahtme II töötavas
kaevanduses võib mõjutada Vasavere mattunud oru järvi kuni põlevkivikihindi väljakiildumiseni orus ehk veetase järvedes (sh loodusala
järvedes) võib alaneda.
Estonia ja Ahtme II töötava osa kaevandustegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal
välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames on seire ja meetmed välja töötatud ning neid rakendatakse.
Arvestades käesolevas töös hinnatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise asukohta, ulatust, mahtu ning hinnatud mõjuulatust põhjaveele,
võib lahustüki osas kaevandmist ning sellest tulenevat koosmõju põhjavee alanemise osas pidada marginaalseks. Jõetaguse lahustükil
kaevandamisest ei teki töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõjule lisanduvat täiendavat koosmõju kaitstavatele järvede
elupaigatüüpidele. Lisameetmete rakendamine tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemisest Jõetaguse lahustükile ei ole vajalik
vähe- kuni Sellesse elupaika kuuluvad loodusalal Suurjärv, Niinsaare järv, Mustjärv ja Räätsma järv. Suurjärvest voolab kanali kaudu vesi Niinsaare Puudub
kesktoitelised järve ning sealt edasi Must- ja Nõmme järve. Räätsma järv on umbjärv. Kaevandusvee sissevool Raudi kanali kaudu 3140 elupaiga järvi ei
kalgiveelised mõjuta.
järved (3140)
Teadaolevalt ei ole veetaseme muutuste põhjused Kurtna järvestikus ühesed ja tulenevad erinevatest inimtegevustest (karjäärid, veehaarded
jm). Hüdrogeoloogilise uuringu raames hinnati ka erinevate kaevanduste koosmõju ning leiti, et kaevandamine Estonia ja Ahtme II töötavas
kaevanduses võib mõjutada Vasavere mattunud oru järvi kuni põlevkivikihindi väljakiildumiseni orus ehk veetase järvedes (sh loodusala
järvedes) võib alaneda.
Estonia ja Ahtme II töötava osa kaevandustegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal
välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames on seire ja meetmed välja töötatud ning neid rakendatakse.
Arvestades käesolevas töös hinnatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise asukohta, ulatust, mahtu ning hinnatud mõjuulatust põhjaveele,
võib lahustüki osas kaevandmist ning sellest tulenevat koosmõju põhjavee alanemise osas pidada marginaalseks. Jõetaguse lahustükil
kaevandamisest ei teki töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõjule lisanduvat täiendavat koosmõju kaitstavatele järvede
elupaigatüüpidele. Lisameetmete rakendamine tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemisest Jõetaguse lahustükile ei ole vajalik
Versioon 06.07.2020
36
Kaitse- Leevendavate
eesmärgiks meetmete
Hinnang mõjule
olevad rakendamise
elupaigad/ liigid vajadus
soostuvad ja Kaitsekorralduskava toob välja, et elupaiga kooslused on kaitsealal oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest on tingitud ka keskmine Puudub
soo-lehtmetsad esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on seisundit osadel aladel siiski mõnevõrra parandanud.
(*9080) Mõjutegurina tuuakse välja kaitsealal olevate kuivenduskraavide jätkuv kuivendav mõju. Maismaaelupaikadele lisamõju kaevandamisel ei
avaldu.
siirdesoo- ja Elupaiga seisund on valdavalt keskmine, kuna metsad on mõjutatud kuivendusest. Piirkonna veetaseme tõusu tõttu on kaitseala kaguosa Puudub
rabametsad siirdesoometsade seisund paranemas. Mõjutegurina tuuakse välja kaitsealal olevate kuivenduskraavide jätkuv kuivendav mõju.
(*91D0) Maismaaelupaikadele lisamõju kaevandamisel ei avaldu.
harilik hink Liik elab loodusala Nõmme järves. Liigi kaitse on tagatud elupaiga kaitsega. Puudub
(Cobitis taenia)
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Natura ala terviklikkuse mõjutamine
Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt
ebasoodsat mõju Kurtna loodusala terviklikkusele, on Tabelis 5.3 esitatud kontrollküsimustik.
Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase
ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada
leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.
Tabel 5.3 Kontrollküsimused Kurtna loodusala terviklikkuse säilimise kohta
Kas projekt või kava võib: Jah/ei Selgitus
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Elupaigatüüpide pindala ega liikide arvukus ei
või liikidel arvukust, mille kaitseks ala vähene.
loodi?
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei Häirimistundlikke kaitse-eesmärke alal ei ole ning
asurkondade suurust või liikide vahelist häirimist kavandatav tegevus ei põhjusta.
tasakaalu või asustustihedust?
Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Loodusala kaitse-eesmärgiks on ainult üks kalaliik
vähendada nende liikide levikuala (hink), mille ümberasumist kavandatav tegevus
piirkonnas? kaasa ei too.
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta.
killustatust?
Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei too kaasa
puistaimkate, loodetele avatus, iga- peamiste tunnuste vähenemist, nt veetaseme
aastased üleujutused jne) vähenemist või alanemist järvedes jm.
hävimist?
Häirida ala soodsa seisundi Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei too kaasa
indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega
tasakaalu, levikut ja asustustihedust? asustustiheduse muutusi Kurtna loodusalal.
Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei aeglusta
eesmärkide saavutamist? ala kaitse-eesmärkide saavutamist.
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei too kaasa
ala olemust määravates aspektides (nt muutusi kriitilise tähtsusega aspektides.
toitainete tasakaal), millest sõltub ala
soodsa seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina.
Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et täiendavad
kaevandamisega Ahtme II kaevanduse Jõetaguse lahustükil ei kaasne ebasoodsat mõju Kurtna
loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele.
Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil ei suurenda Estonia ja Ahtme II töös oleva osa
kaevandamisest tulenevat mõju põhjavee depressioonilehtri ulatusele ja sellest tuleneda võivat mõju
Kurtna järvede veetasemele. Jõetaguse lahustüki kaevandustegevusest sõltumatud muutused
loodusala järvede veetasemetes võivad eeldatavalt tekkida Estonia ja Ahtme II töös olevate
kaevanduste koosmõjul. Koosmõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja
kaevandusloa andjal välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames
(Estonia ja Ahtme II) on vajalik seire- ning meetmeprogramm välja töötatud ning neid rakendatakse.
Juhul kui viimaste sisu muutub, on neid soovitatav arvestada ka Ahtme II kaevanduse Jõetaguse
lahustüki kaevandusloa andmisel ja tegevuse reguleerimisel. Tulenevalt Kurtna loodusala kaitsest ei ole
kaevandustegevusele Jõetaguse lahustükil vajalik seada täiendavat seiret ega rakendada leevendavaid
meetmeid.
Versioon 06.07.2020
38
5.5 Mõju müratekkele, vibratsioonile ja õhusaastele
Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise, mistõttu ei kaasne
Ahtme II kaevanduse laienemisega täiendavaid müra ja õhusaaste allikaid, sh tuulutusšurfe. Kuna ei
muutu kaevandamise mahud Estonia ja Ahtme II kaevanduse peale kokku, ei muutu ka mõju tugevus
ja ulatus.
Estonia kaevanduse koosseisu kuuluvate olemasolevate müra ja õhusaaste allikate ning vibratsiooni
mõju on hinnatud Estonia kaevanduse kohta koostatud KMH aruannetes 525354. Mõjusid leevendavad
nõuded sisalduvad Enefit Kaevandused AS kehtivas kaevandamise loas KMIN-054 (viimati muudetud
18.12.2018), õhusaasteainete piirväärtused on kehtestatud tähtajatu loaga nr. L.ÕV/319272.
Varem koostatud Estonia kaevanduse KMH aruandes on leitud, et Estonia kaevanduse maapealses
osas tekitab lokaalset müra ja vibratsiooni rikastusvabrik (sh killustiku kompleks), osaliselt ka põlevkivi
laadimiskompleks ja aheraine ladestamine. Müra peamisteks allikateks on kaevanduse
ventilatsioonihooned, mäemassi purustid ja lintkonveierid ning aheraine autodesse laadimise ja
puistangutel aheraine autodelt maha kallutamise müra. Tootmisterritooriumil on rakendatud mitmeid
mürasummutuslahendusi. Olulisemad müraallikad jäävad vahetult Estonia kaevanduse
tööstusterritooriumile maa peal ja allmaa kaevandustööd ei mõjuta müraallikate edasiliikumist.
Väljaspool Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi võib mõningast müra ja vibratsiooni põhjustada
maanteedel ja raudteel liikuv transport.
Kaevandamine 60 m sügavusel ja sellega kaasnev seismiline vibratsioon ei ole ohtlik hoonetele ega
inimestele, samas võib see olla siiski osade elanike jaoks häiriv. Häiringu hindamiseks on asjakohane
teha lõhketööde mõjurite seiret majandus- ja taristuministri 08.09.2017. aasta määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (RT I, 12.09.2017, 4) kohaselt. Vibratsioonist
tingitud häiringute vähendamiseks on öisel ajal soovitatav elamupiirkondade lähistel lõhkamisi
vältida (Jõetaguse lahustükile jääb kolm elamuala) Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid
peavad jääma lubatud koguste piiridesse, mis määratakse kindlaks lõhketööde passis.
Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi välisõhu saasteallikateks on katlamaja, tankla,
automaattankla, kütisehoidla ja tuulutusšurfid. Rikastusvabrik ei mõjuta oluliselt välisõhu kvaliteeti, kuna
hoone on kinnine ning rikastamisprotsessis tekkivad saasteained (peamiselt tolm) ei välju
tootmishoonest (tolmu tekke piiramiseks kasutatakse killustiku niisutamist tootmisliinil). Teede
tolmutõrjeks kastetakse neid kaevandusest väljapumbatud veega.
Välisõhu kvaliteeti tööstusalade lähipiirkonnas võib mõjutada eelkõige raskeveokite liikumisel lenduv
tolm, mistõttu regulaarselt rakendatakse teepinna niisutamist. Tuulutusšurfide kaudu väljatakse
lõhketööde käigus tekkivaid ja lenduvaid saasteaineid. Ventilatsioonišahtidest välisõhku emiteeritavate
saasteainete heitkogused ei põhjusta tavapärasel töörežiimil välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamisi
ning sellest tulenevalt ei ole vajadust šahte eraldi saasteallikatena käsitleda. Lõhkamisega kaasneva
plahvatuse tagajärjel jõuab tuulutusšurfide kaudu maapinnani ainult väike osa saasteainetest, suur osa
saasteainetest sadeneb kaevanduskäikudes. Tuulutusšurfide kaudu väljuvad peamised saasteained on
süsinikoksiid, ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid. Tuulutusšurfidest
väljuvad ning maapinnal tekkivad maksimaalsed saastatuse tasemed on kordades (keskmiselt 4-10
korda) väiksemaks kui piirväärtused, maksimaalsed saastetasemed tekivad ca 60 m kaugusel
52 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -055, KMIN-066 ja
KMIN-119 muutmise ja pikendamisse taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrik son & Ko, 2017-2018
53 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine.
Hendr ikson & Ko, 2016-2018
54 Eesti Energia Kaev andus ed AS kae v andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es,
2010
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
avadest55. Tuulutusšurfe rajatakse ca 2‐2,5 km tagant ning nende asukohad valitakse piirkondades,
mille vahetus ümbruses puudub pidev inimasustus.
5.6 Mõju inimesele
Allmaakaevandamisega kaasnevad võimalikud ebasoodsad mõjud kohalikele elanikele ja varale on
suuresti seotud järgmiste aspektidega: tarbevee kättesaadavus ja kvaliteet, maa kasutusväärtuse
vähenemine, maapinna vajumised ja sellest tulenev mõju, mõju vara väärtusele; kaevandamisega ja
kaevise veoga kaasneva müra ja vibratsiooni mõju, vähemal määral ka õhusaaste. Kaevanduste
positiivne mõju kohalike elanike jaoks seostub ennekõike töökohtadega ja ressursitasudega, mis
jaotuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel.
Maapinna vajumised ja sellest tulenev mõju
Ahtme II Jõetaguse tükk, mida juurde taotletakse, on juba ümbritsetud Ahtme kaevanduse alt
kaevandatud aladega. Tänapäeval on kasutusel kaevandamistehnoloogia, mille kohaselt
planeeritakse hoidetarvikud selliselt, et tagatud oleks kaevanduse eluaegne püsimine. Sellise
tehnoloogia kasutamisel maapinna langatusi ja varinguid ette näha ei ole. Samas ei saa siiski
lõpuni välistada maapinna vajumist, mis võib mõningatel juhtudel olla põhjustatud tervikute
purunemisest või sulglohkude tekkest, mistõttu soovitatakse ehitised altkaevandatud aladel planeerida
tervikutele.
Maa kasutusväärtus
Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevanduse, maapeale mingeid rajatisi
seoses kaevandamisega juurde ei planeerita (sh tuulutusšurfe), pinnakatet ei eemaldata.
Kaevandamiseks alandatakse veetaset Keila-Kukruse veekihis. Selle tulemusena hakkab veetase aja
jooksul alanema ka kvaternaarisetetes ja maapind võib muutuda esialgsest kuivemaks. Samas võivad
tekkida ka sulglohud, mis täituvad veega ja võivad põhjustada soostumist. Sulglohkude teke sõltub
kvaternaarisetete tüübist. Kuna põlevkivimaardlas esineb kvaasistabiilne ja stabiilne maa
kombineeritult, ei ole sulglohkude teke (koht, suurus, aeg) mäetehniliselt prognoositav. Tihti ilmnevad
sulglohud alles tükk aega pärast kaevandamise lõppemist, mõnikord isegi poole sajandi pärast.56
Jõetaguse lahustükk on kaetud valdavalt metsaga. Puude juurestik ulatub sügavaleja samas tarbib mets
intensiivselt vett, mistõttu olulist mõju maakasutusele lähtudes tänasest maa kasutusotstarbest, ei
ole ette näha. Õuealasid jääb Jõetaguse lahustükile vaid kolm.
Tarbevee kättesaadavus
Jõetaguse lahustüki ja selle mõjupiirkonna elanike veevarustus on tagatud juba välja ehitatud
ühisveevärgist. Kaevandamisega ei suurene põhjavee alanduse piirkond väljapool kaevandamata
alasid (alanduslehtri mõju ulatub vähesele määral varem kaevandatud Ahtme suletudkaevanduse
alale).
Müra ja vibratsiooni mõju
Kaevandamisega seotud müraallikad ja õhusaaste allikad jäävad valdavalt Estonia kaevanduse alale
(va veoteed). Müra ja õhusaaste mõjusid on hinnatud Estonia kaevanduse kohta varem koostatud KMH-
de osana. Kuna Estonia ja Ahtme II kaevanduse aastane maksimaalne kaevandamise määr Jõetaguse
lahustüki lisandumisega ei muutu, ei ole ette näha mõjude olulist suurenemist (vt ka ptk 5.5).
Lõhkamisega kaasnev vibratsiooni mõju võib olla osa elanikkonna jaoks häiriv, mõjude leevendamiseks
on oluline järgida juba kehtivate Estonia (MKN-054) ja Ahtme II (KMIN-116) kaevandamise lubadega
seatud tingimusi (vaata ptk 9.1). Asjakohased soovitused vibratsiooni mõjude leevendamiseks on
esitatud Estonia ja Ahtme II kaevanduste kehtivates lubades ja esitatud terviklikkuse huvides ka ptk 6.1
– Leevendavad meetmed.
55 Eesti Energia Kaev andus ed AS Uus-Kiv iõli kaev anduse v älisõhu saasteloa taotlemise LHK projekt, Å F-CONSULT ING AS, Võru 2014
56 Reinsalu, E. 2015. Kaevandatud maa. Digiteavik – trükise parandatud ja täiendatud versioon. ISBN 978-9949-38-396-2 (pdf). Tallinn. 146 lk.
Versioon 06.07.2020
40
Mõju vara väärtusele
Mõju varale ei ole hinnanguliselt oluline, kuna Jõetaguse lahustükk asub varem altkaevandatud alade
vahel, kus kaevandamine ei mõjuta märkimisväärselt maa kasutusväärtust, tarbevee kättesaadavust,
piirkonna välist ilmet, õhukvaliteeti ega müra taset. Vähene mõju vara väärtusele võib tuleneda
kaevandamisega kaasnevast vibratsiooni häiringust perioodil, kui kaevandamise tööfront on u 200 m
raadiuses elamualadest.
Mõju tööhõivele
Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei suurene maksimaalsed aastased
kaevandamise mahud Estonia ja Ahtme II kaevanduses kokku. Kuna ei ole ette näha töökohtade juurde
loomise vajadust on mõju tööhõivele neutraalne.
Mõju ressursitasudele
Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile lisandub 3434 tuh t aktiivset tarbevaru. Läbi
ressursitasude laekub riigi ja omavalitsuse eelarvesse Jõetaguse lahustükil kaevandades umbes 5,5
miljonit eurot57.
5.7 Koosmõjud
Koosmõju (või kumulatiivne mõju) võib avalduda mitme tegevuse (käesoleval juhul erinevad
kaevandusalad) sarnaste mõjude (eelkõige põhjavee alanemine) kuhjumisel.
Ahtme II laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile tuleb vaadata koos Estonia kaevandusega, kuna
kaevise väljavedu, transport, kaevandusvee ära juhtimine jms on kavandatud läbi Estonia kaevanduse
taristu. Kuna täiendavat taristut seoses laienemisega ei kavandata ning ei taotleta ka aastase
maksimaalse kaevandamise määra suurendamist Ahtme II ja Estonia kaevanduses kokku, ei ole
mõjude kumuleeruvust mürale, õhusaastele ega vibratsioonile ning läbi selle ka kaitstavatele
loodusobjektidele ette näha. Jõetaguse lahustüki lisandumise ei suurenda töötava Estonia ja Ahtme II
kaevanduse depressioonilehtri ulatust Keila-Kukruse ega ka ülespoole jäävates veekihtides senisest
Estonia kaevanduse jaoks modelleeritud depressioonilehtri ulatusest ida suunas ehk kavandatava
Jõetaguse lahustüki kaevandamise tulemusena ei toimu mõjude kumuleerimist, sh nt Natura aladele (vt
ptk 5.4).
Altkaevandatud alade laienemine suurendab maa-ala, kus on soodne keskkonna keemiliste
reaktsioonide tekkeks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Jõetaguse
lahustükk moodustab 2,5 % Estonia mäeeraldise suurusest ja selles asuv varu on 0,7% Estonia
mäeeraldise varust. Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei kaasne hinnanguliselt olulist sulfaatide
kontsentratsiooni Ordoviitsiumi veekihtides ega välja pumbatavas kaevandusvees.
57 Ressursitasu hinnaks v õeti I kv artalis kehtiv 1,58€/t
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
6 KESKKONNAMEETMED
6.1 Leevendavad meetmed
Ahtme II kaevandamise loa pikendamisega ja laiendamisega Jõetaguse lahustükile ei kaasne
olulist keskkonnamõju, mille leevendamiseks oleks vajalik seada täiendavaid
keskkonnameetmeid.
Ahtme II kaevanduse laienemisega seotud mõjud, mis võivad põhjustada müra ja õhusaastet on seotud
Estonia kaevanduse infrastruktuuriga, mistõttu vajalikud tingimused mõjude leevendamiseks on nähtud
ette kehtivas Estonia kaevanduse kaevandamise loas (KMIN-054).
Kehtivas Ahtme II kaevandamise (KMIN-119) loas toodud meetmed vibratsioonimõjude leevendamiseks
on asjakohased ka kaevandamisel Jõetaguse lahustükil. Alljärgnevalt on toodud olulisemad meetmed
vibratsioonimõjude leevendamiseks kokkuvõtlikult ka KMH aruandes:
Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest
hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest
hooneni.
Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne
lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui
200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem
kui 200 m kaugusel.
Müra ja vibratsioonist tingitud häiringute vähendamiseks on öisel ajal soovitatav
elamupiirkondade vahetus läheduses lõhkamisi vältida: elamute läheduseks lugeda
läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m.
Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal toimub kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid peavad jääma lubatud koguste piiridesse, mis
määratakse kindlaks lõhketööde passis.
Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute
läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule
lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud
kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
Viide määrusele, millest lähtuvalt tuleb teostada vibratsiooni mõõtmisi, on kehtivas Ahtme II
kaevandamisloas ebakorrektne. Nii nagu ka kehtivas Estonia kaevanduse kaevandamise loas (KMIN–
054) kirjas, tuleb lõhketööde mõjutegurite seiret teostada mõõteseaduse ning majandus- ja
taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
Hoonete seisundit tuleb hinnata ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või
valdaja juuresolekul.
Estonia, Ahtme II, sh Jõetaguse lahustüki, sulgemisel on vajalik koostada sulgemisprojekt.
Sulgemisprojektiga on vajalik kavandada veetaseme reguleerimine selliselt, et halvas seisundis
Ordoviitsiumi veekihtide vesi ei suunduks Vasavere mattunud järvede poole ja ohustaks sellega Kurtna
järvede vee kvaliteeti.
6.2 Keskkonnaseire kava ja soovitused seire teostamiseks
Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil ei suurenda Estonia ja Ahtme II töös oleval osal
kaevandamisest tulenevat mõju põhjavee depressioonilehtri ulatusele ja sellest tuleneda võivat mõju
Kurtna järvede veetasemele. Olemasolev seire võrk (kirjeldatud Lisa 2 ptk 6) on piisav põhjavee-
ja pinnaveetaseme muutuste jälgimiseks, mis võivad tuleneda Jõetaguse lahustüki
lisandumisest Ahtme II töötavale kaevandusele. Kuna kaevandamine Jõetagusel lahustükil ei
suurenda märkimisväärselt kavandusvee kogused, puudub vajadus kehtiva Enefit Kaevandused AS
Versioon 06.07.2020
42
Estonia kaevanduse vee-erikasutusloa nr L.VV/327882 (välja antud 28.12.2016, viimati muudetud
11.11.2019) muutmiseks.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
7 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
VÕRDLUS
Põlevkivi kaevandamine Jõetaguse lahustükil on majanduslikult otstarbekas vaid läbi Estonia
kaevanduse. Põlevkivi kaevandamata jätmine Jõetaguse lahustükil tähendaks raiskavat
ressursikasutust, mis on vastuolus mitmete strateegiliste dokumentidega, sh Maapõuepoliitika
põhialused ja põlevkivi kasutamise riiklik arengukava. Samuti on see vastuolus Maapõueseaduses
sätestatud maavara kaitse põhimõtetega (MaaPS§14).
Põlevkivi kaevandamisega Jõetagusel lahustükil ei kaasne olulist täiendavaid koormust
looduskeskkonnale ega inimesele. Leevendavad meetmed, mis on asjakohased ka kaevandamisel
Jõetaguse lahustükil (vibratsiooni mõjude leevendamiseks) on esitatud kehtivas Ahtme II kaevandamise
loas.
Versioon 06.07.2020
44
8 AVALIKUSTAMINE
KeHJS- e § 201 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KMH
aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab
arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise aruande.
8.1.1 Asjaomaste asutuste seisukohad KMH eelnõule
Täiendatakse pärast seisukohtade esitamist.
8.1.2 KMH aruande avalikustamine
Täiendatakse pärast KMH aruande avalikustamist.
8.1.3 Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse
kontrollimine
Täidetakse pärast KMH aruande avalikustamist
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko nna mõju hind a mine
9 KOKKUVÕTE
AS Enefit Kaevandused varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile
taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmiseks seoses sooviga
laiendada kaevandust Jõetaguse lahustükile ja pikendada loa kehtivusaega 22 aasta võrra so kuni
10.08.2049. Ahtme II kehtiva loaga kinnitatud Estonia ja Ahtme II kaevandusele kinnitatud ühist aastast
maksimaalset kaevandamise aastamäära taotlusega ei muudeta.
Keskkonnaamet otsustajana algatas oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnamõju
hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele. Mõjude hindamisel tugineti
mh KeHJS § 6 lõikele 1, mis sätestab allmaakaevandamise olulise keskkonnamõjuga tegevusena, mille
korral algatatakse KMH selle vajadust põhjendamata. Algatamise otsuse kohaselt on vajalik
keskkonnamõjude hindamise läbiviimine Jõetaguse lahustükile laienemise osas.
Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on plaanitud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse,
kasutades selleks Estonia kaevanduse infrastruktuuri ja Estonia kaevanduses kasutusel olevat
tehnoloogiat – sammastervikutega kamberkaevandamine ja puurlõhketöödega purustatud
põlevkivikihindi tootsa osa lausväljastamine. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse konveieritele ja
transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Kaevandamisel tekkiv aheraine ladestatakse
Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse täite- või
rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna.
Kavandatava tegevuse põhialternatiiv toetab põlevkivi, kui taastumatu loodusvara säästliku kasutamist,
sest eraldiseisvana on Jõetaguse lahustüki varud nii väiksed, et nende kaevandamine ei ole
majanduslikult otstarbekas.
Varasemast on teada, et Estonia kaevandus koos Ahtme II töötava osaga võib kaevanduste ida piirile
lähenedes hakata mõjutama Kurtna järvede veetaset. Ahtme II Jõetaguse lahustüki lisandumine ei
mõjuta hüdrogeoloogilise mudeli hinnangul depressioonilehtri ulatust ega suurenda töötavate
Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõju Kurtna järvede veetasemele.
Jõetaguse lahustükist tulenevate mõjude seire eraldiseisvana muust kaevandamisest ei ole vajalik.
Estonia, Ahtme II töötava osa ja Jõetaguse lahustüki mõjude kui terviku mõju vältimiseks ja
leevendamiseks on vajalik põhjaveetaseme seire ja pinnaveetaseme seire Vasavere ürgoru
läänepoolsetes järvedes. Olemasolev põhjaveetaseme seirevõrk on piisav mõjude jälgimiseks.
Kaevandusvee juhtimise mõju Kurtna järvedesse on pigem positiivne, arvestades et suublaks olevad
veekogud on kohanenud kaevandusveega. Kaevandusvee pealevool leevendab veetaseme
alanemisest tulenevat mõju Nõmme järvele, mis muidu võib veetaseme alanemise tõttu kuivaks jääda.
Kaevandusvee pealevool aitab vältida ka järvede enesereostusohu riski, mis ei ole lõpuni välistatud, kui
kaevandusvee pealevool peaks lõppema.
Jõetaguse lahustükil kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile on minimaalne. Ordoviitsiumi veekihtide
halvast seisundist tulenevate mõjude vältimiseks Kurtna järvestikule on Estonia ja Ahtme II töötava osa
sulgemiseks vajalik koostada projekt, kus tuleb kavandada tegevused selleks, et Ordoviitsiumi
veekihtide halvas seisundis põhjavesi ei hakkaks pärast kaevanduste sulgemist voolama Kurna järvede
suunas ja seeläbi ohustama nende vee kvaliteeti.
Kaevanduse laienemisega ei kaasne olulist täiendavat mõju müra tekkele ja õhusaastele, kuna
kaevandamiseks kasutatakse Estonia kaevanduse infrastruktuuri, midagi täiendavat Jõetaguse
lahustükile ei kavandata. Mäemassi lõhkamisega seotud müra ja vibratsiooni mõjude vältimiseks on
asjakohased meetmed toodud kehtivas Ahtme II kaevandamise loas. Viide määrusele, millest lähtuvalt
tuleb teostada vibratsiooni mõõtmisi, on kehtivas Ahtme II kaevandamisloas ebakorrektne. Nii nagu ka
kehtivas Estonia kaevanduse kaevandamise loas (KMIN–054) kirjas, tuleb lõhketööde mõjutegurite
seiret teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
Versioon 06.07.2020
46
Mõjud inimesele on seotud ennekõike vibratsioonist tuleneva mõningase häiringuga. Niiskusrežiimi
muutusest tuleneda võivad mõjud ei ole hinnanguliselt olulised arvestades maakasutust Jõetaguse
lahustükil. Mõju tarbevee kättesaadavusele puudub, kuna piirkonna kaevud on varasemalt ühendatud
ühisveevärgiga. Sulglohkude teket ei ole võimalik prognoosida ja seetõttu ka absoluutselt välistada, kuid
arvestada maakasutust Jõetaguse lahustükil on mõju siiski hinnanguliselt minimaalne.
Ahtme II kaevanduse laienemisel Jõetaguse lahustükile puudub ebasoodne mõju Natura
võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
10 KASUTATUD KIRJANDUS
KMH aruanded:
Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel,
Tartu 2010-2011
Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava
keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise
taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/estonia_pikendamise_kmh_aruanne_avalikustamisel
e_04-08-17.pdf
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-
054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine.
OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019
AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba.
Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063
Strateegilised planeerimisdokumendid:
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr. 285.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus.
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013.
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & Ko, 2016. https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-
maakonnaplaneering-2030-
Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused
Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-
Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001.
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0-5491-47aa-
87af-a3a937872c43
Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus nr. 53.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/8026/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf#
Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019). http://www.alutagusevald.ee/uldplaneering
Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014.
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%A4etagus
e_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf
Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014.
https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f2686c-bd10-
4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0
Versioon 06.07.2020
48
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium.
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Uuringud, ekspertiisid, hinnangud:
Nõmmejärve enesereostusohu uuring. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2018
Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised
mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019.
https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mudelid_loppa
ruanne.pdf
Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019.
https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lopparuanne
_2019.pdf
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 1173.
https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle
indikaatorid. WEC Eesti, 2014.
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulatiivne_m%
C3%B5ju.pdf
Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf
Ahtme kaevanduse veevaru hindamine Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks.
Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn 2010.
Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti Põlevkivi,
2014.
Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas.
OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005
Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva
eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014.
Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool.
Mäeinstituut. Tallinn 2014.
Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse
hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega
nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013
Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf
Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja Ko.
Tallinn 1996
Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of
potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology
and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti
Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli
Mäeinstituut. Tallinn, 2013
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015
Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ
Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis.
Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja
Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.
Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti
Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013
Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V. Eesti
Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti
Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse
Instituut. Saku 2005.
Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves. Töö nr.
14140, Tallinn, 2018
Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire. Maavarauuringud
OÜ, 2018.
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 11735.
Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2014
Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste
põhjal. AS Maves, 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf
Versioon 06.07.2020
50
11 LISAD
Lisa 1. KMH programm ja selle juurde kuuluvad lisad:
Lisa 1. Ahtme II kaevandusloa KMIN-119 pikendamise ja laiendamise taotlus
Lisa 2. KMH algatamine KA 28.05.2019
Lisa 3. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded
Lisa 4. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad
Lisa 5. KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja vastuväited
Lisa 6. KMH programmi avalikustamise teated
Lisa 7. Vastused KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ja
vastuväidetele
Lisa 8. KMH programmi avalik arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri
Lisa 9. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine KeA 27.03.2020
Lisa 2. Maavara kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused Ahtme II kaevandamisloa KMIN-119
taotluse muutmise raames. Maavarauuringud OÜ (Katrin Erk), 2019
www.hendrikson.ee
Versioon 13.03.2020 /// Töö nr. 19003417 19003417
AS Enefit Kaevandused Ahtme II
kaevanduse kaevandamisloa KMIN-
119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise programm
Töö nr. 19003417 Tallinn 2019
Riin Kutsar
Juhtekspert
KMH litsents KMH 0131
Kadri Auväärt
Projektijuht
4
Sisukord
1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 9
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA
EELHINDAMINE ...................................................................................................... 10
4.1 Asustus ............................................................................................................................................ 10
4.2 Maakasutus ..................................................................................................................................... 10
4.3 Kliima ............................................................................................................................................... 10
4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 11
4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 19
4.6 Natura eelhindamine........................................................................................................................ 20
4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste ........................................................................................................ 23
4.8 Jäätmeteke ...................................................................................................................................... 24
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 25
5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 25
5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ..................................................................................... 25
5.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) ....................................................................... 26
5.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 26
5.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................ 26
5.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 27
5.7 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 27
5.8 Jõhvi valla üldplaneering ................................................................................................................. 28
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ......................................................... 29
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS
VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS ........................................................................ 31
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................ 33
9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA
EKSPERTRÜHMA KOHTA ...................................................................................... 36
10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE
PÕHJENDUSEGA.................................................................................................... 38
10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .......................................................... 39
10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 44
10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................................... 46
11 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 47
LISAD ....................................................................................................................... 51
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
1 SISSEJUHATUS
AS Enefit Kaevandused (edaspidi ka EK, varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS
on esitanud Keskkonnaametile taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr
KMIN-119 muutmiseks (Lisa 1). Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada
102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa
kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049. Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru
maakonnas Alutaguse vallas.
Keskkonnaamet otsustajana on algatanud oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8
keskkonnamõju hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele
(Lisa 2). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3
ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 ja §130 lõikele 1.
Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse
keskkonnamõju hindamise aruanne. Ahtme II kaevanduse lõuna osas kaevandamise
mõjusid on analüüsitud varem koostatud kaevandusloataotluste keskkonnamõju
hindamise osana 1234, mistõttu käesolev KMH programm ja aruanne käsitlevad ennekõike
kaevandusala laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile ja loa pikendamisest tuleneda
võivaid mõjusid. Varem hinnatud mõjusid käsitletakse niivõrd kui see on asjakohane
loa muudatuse valguses.
1 Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldis e põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. Alkranel, 2011.
2 Eesti Energia Kaev andused AS-i kaev andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es,
2010.
3 AS Enefit Kaev andused Estonia k aev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
O Ü Henrikson & K o, 2017.
4 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andused maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KMIN-054, KM IN-055, KMIN -06 6 ja KMIN-
119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & K o, 2019.
Versioon 13.03.2020
6
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA
ASUKOHT
Kavandatava tegevuse eesmärk on AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-119
(Ahtme II kaevandus) laiendamine kaevanduse 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja
loa kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra, so aastani 2049. Luba taotletakse põlevkivi
kaevandamiseks energeetika ja põlevkivitööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli).
Ahtme II kaevandusele on väljastatud kaevandamisluba 2011. aastal kaevandamise
teostamiseks Estonia kaevandamise poolt. Käesoleva taotlusega taotletav ca 100 ha suurune
ala Estonia kaevanduse põhjaosas ei sisaldunud 2011. aasta taotluses, kuna selle
väljastamist ei peetud siis perspektiivseks. Nüüdseks, kui Estonia kaevanduse mäetööd on
jõudnud taotletava ala vahetusse lähedusse on kaevandusloa taotleja AS Enefit Kaevandused
tellinud täiendava analüüsi, kus jõutakse järeldusele, et taotletava laienduse alal (edaspidi
Jõetaguse lahustükk) on mäetehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas põlevkivi
väljata. Tulenevalt sellest taotleb Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse laiendamist
MaaPS-i § 68 (3) 2) alusel. Seaduse kohaselt on õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui
see on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole
majanduslikult põhjendatud. Kuna taotletava mäeeraldise mäetööd toimuvad Estonia
kaevanduse poolt, kasutades sealseid seadmeid ja inimesi taotleb EK mäeeraldise
kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia mäeeraldise omaga ehk kuni
10.08.2049.
Mäeeraldise Ahtme II kaevandus pindala on 357,12 ha, millest taotletav Jõetaguse lahustükk
moodustab 102,45 ha. Teenindusmaad ei taotleta, sest kasutatakse Estonia mäeeraldisele
määratud teenindusmaad.
Seisuga 01.01.2019 on mäeeraldisel Ahtme II kaevanduse aktiivne põlevkivi tarbevaru 5016
tuh t. Taotlusega soovitakse laiendada mäeeraldist Jõetaguse lahustükile, kus põlevkivi
aktiivne tarbevaru 102,45 ha-l on 3434 tuh t. Taotluse põhjal hakkab mäeeraldise Ahtme II
kaevanduse koosseisu kuuluma 8450 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Kaevandatavaks
loetakse kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 8450 tuh t (Tabel 2.1).
KMH eesmärgiks on hinnata kaevandusloa laiendamisega ja pikendamisega ning selle
reaalsete alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju ning pakkuda välja leevendavad
meetmed oluliste mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Kehtiv Ahtme II kaevanduse kasutuses olev mäeeraldis ja taotletav Jõetaguse lahustükk
paiknevad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Eesti põlevkivimaardla keskosas ja Ahtme
kaevevälja lõuna osas. Kehtiv mäeeraldis külgneb põhjas varasemalt suletud Ahtme
allmaakaevandusega (täitunud veega), lääne ja lõuna suunas jääb Estonia allmaakaevandus,
idas on Vasavere mattunud ürgorg. Taotlev laiendus (Jõetaguse lahustükk) piirneb edelas
Estonia allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-054, kaevandamisloa omanik Enefit
Kaevandused AS), loodes Ahtme rikkega, põhjaosas Viru allmaakaevandusega
(kaevandamisloa nr KMIN-053, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS) ning kirde
ja kagu suunas suletud Ahtme kaevandusega.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
Tabel 2.1. Varuplokid mäeeraldisel
ploki varu
Varu ploki
Maardlaos Ploki varu plokis ploki pindala mäeeraldisel
Maavara kategoori pindala
a nr 01.01.2019 mäeeraldisel 01.01.2019
a (ha)
(tuh t)
Ahtme 1 põlevkivi aT 240,05 8047 102,45 3434,27
kaeveväli 2 põlevkivi aT 199,72 5016,11 199,72 5016,11
kokku 8 450
Joonis 2.1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019
Versioon 13.03.2020
8
Joonis 2.2. Taotletava mäeeraldise paiknemine. Aluskaart: Maa-Amet
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
LÜHIKIRJELDUS
Arvestades, Ahtme II Jõetaguse lahustüki paiknemist Estonia Kaevanduse vahetus läheduses
ja selle suhtelist väiksust, saab öelda, et tegevusel on kaks realistlikku tegevusalternatiivi:
Alternatiiv 1: tegevuse elluviimine taotluses soovitud viisil - Ahtme II kaevanduse
mäeeraldise laiendamine 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja kehtivusaja
pikendamine 22 aasta võrra ehk kuni aastani kuni 10.08.2049.
Alternatiiv 0: Kavandatud tegevus ellu ei viida ehk Ahtme II Jõetaguse lahustüki
kaevandamata jätmine.
Alternatiivi rakendumisel on kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud
teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja
kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse
kaevandamisel. Kaevandamise käigus ei ole planeeritud langatada maapinda, st säilib
sõltumata kaevandustegevusest säilib maakasutuse sihtotstarve. Alternatiiv toetab põlevkivi,
kui taastumatu loodusvara säästliku kasutamist, sest eraldiseisvana on Jõetaguse lahustüki
varud nii väiksed, et nende kaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-
lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis
(mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse
rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara
rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile
puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna.
Põlevkivi tootmiskaod on ~ 35 %. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m, mõõdetuna
põlevkivi tootsa kihindi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning
vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks.
Versioon 13.03.2020
10
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE
4.1 Asustus
Kavandatava tegevuse ala jääb Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, plokk 1 (Jõetaguse
lahustükk) jääb Jõetaguse küla territooriumile, kasutuses olev plokk 2 jääb Kurtna, Illuka ja
Tarakuse külade territooriumile.
Kaevandusala kasutuses oleva osa kirde ja edela osadesse ning hajusalt ka Jõetaguse
lahustükile jäävad üksikud eluhooned (kokku 10 elamumaad).
Statistika ameti andmeil 1. jaanuari 2019. seisuga Alutaguse vallas 4714 elanikku, kõrval
asuvas Jõhvi vallas 12 056 elanikku, sh Jõhvi linnas 10541 ja pisut eemale jäävas Kohtla -
Järve linnas 33 743 elanikku. Ida-Viru maakonnas kokku on 136 472 elanikku. On 1. jaanuari
2019. seisuga prognoositud rahva arv Ida-Viru maakonnas aastal 2045 on 86 734 elanikku,
mis näitab selget langustrendi maakonnas tervikuna.
4.2 Maakasutus
Valdav osa kaevandusala territooriumist on kaetud maatulundusmaaga, mida katab mets ja
haritav maa. Õuealasid jääb kaevanduse Jõetaguse lahustükile kaks, kehtivale maardla osale
kaheksa (paikenvad ala kirde ja looda osas).
Kaevandusala Jõetaguse lahustükki läbib Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee. Kohalikest teedest
läbib taotlevat mäeeraldist Are, Niine, Kanali tee, Pihlaka tee, Kurtna tee, Luuiste-Sarapuu ja
Pagari-Tarakuse tee. Kehtivat Ahtme II kaevanduse mäeeraldist läbib raudtee, mis ühendab
Estonia kaevanduse tootmisterritooriumit Ahtme raudteesõlmega.
Jõetaguse lahustükile, Volli maaüksusele jääb taotletava mäeeraldise ainuke tarbepuurkaev
(PRK0015952). Jõetaguse külade elanikud on ühendatud Jõetaguse – Pagari külade
ühisveevärgiga.
Kõrgepingeliinidest läbib mäeeraldist Ahtme-Illuka ja (L-11: (L35120) 35-110 kV elektriliinid.
Lisaks on kattuvus veel üle keskpingeliiniga ja vee alla 1 kV elektriõhuliiniga.
4.3 Kliima
Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi automaatjaam. Lähtuvalt
kehtivast kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on
keskmine õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike-
Maarja järel kõige külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui
keskmine temperatuur on -6,0 °C ja kõige soojem kuu on juuli kui keskmine temperatuur on
17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari
temperatuur lausa 1,5 °C. 5
Sademete norm Jõhvis on 739 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a)
ja Eestis tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem.
5 http://w ww.ilmateenistus.ee/ kliima/ kliimanormid/ohut emperatuur/
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Aasta sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on
103 mm, samal ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuu on veebruar ja aprill,
sademete normiga vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on
vastavalt 35 mm ja 31 mm. 6
Temperatuuride ja sademete hulga vahe näitab hästi välja piirkonna suure soostumise
looduslikke põhjuseid.
Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas
jäävad on kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve
ja Vilsandi. Selgelt valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 7
4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
4.4.1 Geoloogilised tingimused
Olemasoleva Ahtme II kaevanduse mäeeraldise maapinna kõrgused on põhjaosas ca 60m,
tõustes lõunaosas 70 meetrini (BK77 süsteemis). Taotletaval Jõetaguse lahustükil jäävad
kõrgused vahemikku 71-75m (71,19-75,19 EH200 süsteemis) 8
Mäeeraldise kvaternaarisetete kogupaksus on suhteliselt õhuke jäädes alla 4 meetri.
Kvaternaari setete lamamiks on valdavas osas Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere lademe lubjakivid,
mille paksus kehtiva mäeeraldise lõunaservas on kuni 10 meetrit. Põhjasuunas paksused
vähenevad ja Rakvere lade kiildub välja ca 1,5 km enne mäeeraldise põhjaserva. Taotletaval
Jõetaguse lahustükil on Rakvere lademe paksus ca 5 meetrit.
Rakvere lademe lamamiks on Oandu lademe merglid ja detriitsed lubjakivid, mille paksus
olemasoleval mäeeraldisel jääb enamasti 2-3 meetri piiresse, kuid lade kiildub välja ca 1,5 km
enne mäeeraldise põhjaserva. Jõetaguse lahustükil on Oandu lademe paksus ca 4 meetrit.
Oandu lademe lamamiks on Keila lademe savikad ja detriitsed lubjakivid, mille paksus on
kehtiva mäeeraldise lõunaservas ca 12 meetrit ja väheneb põhjaservas ca 4 meetrini.
Jõetaguse lahustükil on Keila lademe paksuseks ca 12 meetrit.
Keila lademe lamamiks on Jõhvi alamlademe merglid, mille paksus kogu taotleval
mäeeraldisel on ca 10 meetrit.
Jõhvi alamlademe lamamiks on Idavere alamlademe savikad lubjakivid, mille paksus on
olemasoleva mäeeraldise piires ca 7-9 meetrit. Jõetaguse lahustükil on Idavere alamlademe
paksuseks ca 7 meetrit.
Idavere alamlademe lamamiks on Kukruse lade, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel on
13-17 meetrit ja taotletaval Jõetaguse lahustükil ca 16 meetrit. Kukruse lademe ülemise osa
moodustavad lubjakivi kihid üksikute põlevkivi vahekihtidega. Lademe alumises osas levib
aga 2,5-3,1 meetri paksuselt põlevkivi tootuskihind. Tootsa kihindi moodustavad seitse
kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi vahekihti (A/A', A'/B, B/C, C/D,
D/E, E/F1). Tootsa kihindi lasum jääb olemasoleva mäeeraldise lõunaservas abs kõrgusele
12 m ja tõuseb põhjaservas abs kõrgusele 20 m. Jõetaguse lahustükil paikneb tootsa kihindi
lasum abs kõrgusel 18 m.
6 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/sademed/
7 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/tuul/
8 Kõrgused esitatud BK77 s üs teemis
Versioon 13.03.2020
12
Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide
paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged.
Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi
üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud.
Tootsa kihindi lamamiks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid.
Ahtme kaevevälja põhjapiiril paikneb kirde-edela suunaline Ahtme tektooniline rikkevöönd,
mis piirneb Jõetaguse lahustükiga. Rikkevööndite laius varieerub paarisajast meetrist viiesaja
meetrini. Kihtide lasumus on rikkevööndites ja nende läheduses rikutud. Kaeveväljal on
mitmed süvakarstialad, kus põlevkivikihind on asendunud karstisavidega. Karsti äärealadel
on kivimikihid purustatud ja lõhelised.
Ahtme II 2 ploki esialgset pindala on Keskkonnaministeeriumi 11.06.2018 käskkirjaga nr 1-
2/18/471 vähendatud 54,97 ha seoses läbindamistööde käigus leitud kvartskarbonaarsete
lõhede ja kvartssavivöönditega, mis vahelduvad purunenud kivimite tsoonidega. Karstirikke
piirkonnas on põlevkivi kaevandamine komplitseeritud, kaevandamine on ohtlik ja
majanduslikult ebaotstarbekas.
Joonis 4.1. Puurkaevu PKR19952 läbilõige ja veetase rajamise hetkel 2001. a
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
4.4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused9
Kvaternaari veekompleksi põhjavesi on vabapinnaline ja veetasemete muutused on mõjutatud
meteoroloogilistest tingimustest. Õhukese pinnakatte tõttu on ka Kvaternaari veekompleks
vaadeldaval alal õhuke ja seotud Nabala-Rakvere veekihiga.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Nabala-Rakvere veekiht levib enamuses kehtiva
mäeeraldise piires, kuid puudub kehtiva mäeeraldise põhjaosas. Vett sisaldavate kivimite
paksus on kuni 10 m. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka Keila lademe vett vähe
läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Keila-Kukruse veekihti iseloomustavad ebaühtlased
lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomitiseerunud savikad lubjakivid põlevkivi
vahekihtidega. Veekihi lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel,
lamamiks aga Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist
koosnev 10-15 m paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on ca 45 meetrit.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekiht koosneb Lasnamäe, Aseri
ja Kunda lubjakividest ja dolokividest. Veekiht lasub tootsast põlevkivikihindist sügavamal.
Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Volhovi lademe Leetse kihistu savikas
glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, samuti Varangu lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit.
Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m,
põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib veetase paikneda sügavamal.
Kavandatava tegevuse alast sügavamale jäävad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist
moodustunud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, selle all
Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum ja omakorda selle all Kambriumi–Vendi Gdovi
põhjaveekogum. Sügavamad Kambriumi–Vendi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihid on
põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud
Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova regionaalsete veepidemetega.
9 Koostatud kasutades „AS Enefit Kaev andused Estoniakaev anduse maav ara kaev andamisloaKMIN-054 pikendamise
taotlusekeskk onnamõju hindamine“ andmeid
Versioon 13.03.2020
14
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa-amet 2016
4.4.3 Põhjavee seisund ja veetase
Jõetaguse lahustükk jääb altkaevandatud alade vahele, mistõttu põhjavee keemia ja veetase
Jõetaguse lahustüki piirkonnas on juba mõjutatud kaevandustegevusest.
Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava
maavara lasumissügavuseni, st eelkõige on kaevandustegevuse tõttu kuivendatud Keila–
Kukruse veekiht. Vee-eemaldus Keila–Kukruse veekihist põhjustab ülemise, Nabala –
Rakvere veekihi sissevoolu suurenemise Keila–Kukruse veekihti. Valdavalt tektooniliste
rikete piirkonnas on täheldatud vähesel määral ka Ordoviitsiumi veekompleksi alumise
survelise Lasnamäe-Kunda veekihi sissetungi 10.
Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille
tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Sulfaadid ilmuvad põhjavette
ja kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS 2 ) oksüdeerumise tulemusena.
Aktiivsete kaevanduste alal on põhjavee tase kunstlikult alandatud ja seetõttu ei ole põhjavee
sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus suureks probleemiks, kuid
kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned veega täituvad, on põhjavee
kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Kaevandamise mõju põhjaveele leevendub pärast
10 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -055, KMIN-066 ja
KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamin e. Kendriks on & Ko, 2018.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
kaevandamise lõppemist, kuid looduslik olukord täielikult ei taastu (jääb kõrgendatud
mineraalsus ja suurema karedusega sulfaatne vesi) 11.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja
Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on riiklikku keskkonnaseire tulemuste alusel hinnatud
2014. aastal halvaks. Enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja
kaevanduste poolt läbi kaevandatud ja tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega
põhjaveekiht. Olulisimad põhjavee kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti
põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate keemiatööstuse jääkreostuskollete
olemasoluga 12.
Keskkonnaregistri alusel jääb taotletavale kaevandusalale üks puurkaev (PRK001595, Volli
katastriüksusel), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi
(Joonis 4.1). Jõetaguse mäeeraldisest vahetult põhjapoole jääva Viru mäeeraldisel alal 2018.
aastal teostatud puurkaevude revisjoni andmetel esineb ühekordseid sulfaatide ja raua
kontsentratsioonide ületusi puurkaevus PKR0016233 (avab sama põhjaveekihti), mis jääb u.
2 km Jõetaguse lahustükist kirde suunas. Jõetaguse küla elanike joogiveevarustus on tagatud
Jõetaguse-Pagari külade ühisveevärgiga. 2019. aastal ühendati ühisveevärgiga ka ainus
senini veevärgiga ühendamata elamu Volli katastriüksusel 1314.
Kaevandusalast ida suunas jääb Kurtna järvestik, kus veetaseme langust 1,8-2,3 m täheldati
juba perioodil 1941-1971 ja olulist langust 1980-ndate lõpus, kui Martiska, Kuradi- ja
Ahvenjärvel ulatus veetaseme langus 3-4 meetrini (tänapäeval u. 1,5 m), mis on kaasa toonud
pöördumatuid muutusi 15. 2015. aastal valminud kontseptuaalsete mudelite töös on järvestik
hinnatud seotuks nii Kvaternaari Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogumi kui Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Samas öeldakse, et
Ordoviitsiumi põhjaveekihtide vesi otse järvestiku järvedesse ei jõua. Vee jõudmist
järvedesse peetakse võimalikuks, kuna kaevandamise tulemusel Ordoviitsiumi
põhjaveekogumis võib tänu mittetäielikule veepidemele langeda veetase Vasavere
põhjaveekogumis ja ka sellega otseselt seotud järvede veetase 16. Järvede veetaseme langust
on seostatud ennekõike Vasavere veehaardega, aga ka Ahtme ja Estonia kaevandusega,
Sirgala, Viivikonna ja Narva karjääridega, Pannjärve ja Oru turbaväljadel
turbatootmisega 1718192021. Mitmed järvede veetaseme languse põhjuseid puudutavad uuringuid
on valminud viimastel aastatel või valmimisel, mõneti vastuolulised ja vajavad täpsemat
käsitlemist KMH aruandes.
11 Groundwater Sulphate Content C hanges in Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg. K. T hesis of Power Engineering and
G eotechnology (Doctoral Thesis ). Department of mining, Faculty of Civ il Engineering. Tallinn Univ ers ity of Technology. Tallinn 2005.
12 AS Enefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamis loa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
Hendrik son ja Ko. 20 18.
13 Volli talu v eev arustuss üsteemi üleandmise-v astuv õtmise akt. Enef it Kaev andused AS ja Alutaguse Vallav alitsus, 17. juuli 2019
14 Veetorustiku kasutusluba nr. 1912371/04239. Alutagus e Vallav alitsus, 15.03.2019
15 Kurtna maas tikukaitseala kaitsekorr alduskav a 2015-2024. Keskkonnaamet 2015.
16 Põhjav eekogumi v eest s õltuv ad öko süsteemid, nende seisundi hindamis e kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015.
17 Põhjav eekogumite s eos ed maismaaökosüs teemide ja pinnav eekogude ga, hüdrogeoloog ilised mudelid ning seirev õrgu kujundamine.
Tallinna Ülikooli Ö koloogia kes kus, 2019.
18 Põhjav eekogumi v eest sõltuv ad ökos üsteemid, nende seis undi h indamise kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015.
19 Groundwater-Surface W ater Interac tion in Clos ed-Basen lak es :Example from Kurt na Lake District. Phd thesis, Vainu, M., Tallinna
Üliko ol, 2018
20 Vasav ere ja Vasav ere II v eehaare: alternatiiv id. Erg, K., Lelgus, M., Kiv it, N. 2019. T allinn. 72 lk
21 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirektiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku
määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool, 2019
Versioon 13.03.2020
16
Tuginedes Estonia ja Ahtme II kaevanduse töötava osa piirkonnas läbi viidud
hüdrogeoloogilistele uuringutele 22, jääb kaevanduse kehtiva mäeeraldise piir järvestiku
läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja modelleeritud põhjavee
depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Jõetaguse lahustükk jääb varem kaevandatud ja
juba töös olevate kaevandusalade vahele, olles vaid 2,5% Estonia mäeeraldise varust või
0,7% pindalast (kaevandamine on planeeritud läbi Estonia kaevanduse). Jõetaguse lahustüki
lisandumine ei muuda eeldatavasti oluliselt modelleerimisega saadava depresioonilehtri
ulatust, mistõttu ei peeta antud KMH kontekstis täiendavat modelleerimist vajalikuks. Samas
tuleb arvestada, et Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele jääb üksikuid kirde-edela
suunalisi karstivööndeid, mis võivad olla põhjavee kiirema liikumise „koridorideks“.
KMH aruandes täpsustatakse Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile
kaasnevat mõju põhjaveetasemele tuginedes viimati valminud uuringutele 23, seire tulemustele
ja ekspertarvamusele, ning selle mõju Kurna järvede veetasemele ja vee keemiale.
4.4.4 Maapinna langatused ja ebastabiilsus
Altkaevandatud aladel toimunud langatusi ja varinguid on põhjalikult uurinut 2018. aastal
valminud KIKi projekti raames. 24 Langatused ja varinguaugud esinevad enamasti aladel, kus
80-ndadel katsetati vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et
vähendada põlevkivi kadusid. Kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli siis
arvestatud kaks aastat. Sellistel aladel võib langatusi ja varinguauke ette tulla ka
tänapäeval 25. Langatused on enamasti 0,5 - 1 m, vaid Kohtla kaevanduses ulatuvad muutused
1,5 meetrini. Langatustest ohtlikumad on kaevandusšurfide sisse kukkumisel tekkinud
varinguaugud, mis võivad olla mitmete meetrite sügavused. Teadaolevate šurfivaringute
põhjus on enamasti selles, et sulgemiseks on kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase
ja kividega ja puit on selle aja jooksul kõdunenud. 2018.a. seisuga on teada vähemalt viis
sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Ohtlikud on ka
kaevanduskäikude varinguaugud, mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud
laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud altkaevandatud alade põhjaosas,
näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke mitmesaja
meetri pikkusel lõigul. Planeerimata allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi
ja varinguaukusid on ette tulnud nii kõrval asuval Viru, Estonia kui Ahtme kaevanduse
aladel 26.
Langatusi võib ette tulla ka tulenevalt geoloogilistest anomaaliatest - kaevanduskäikude kohal
asuvates laekivimites olevates karstivöönditest, mida ei ole võimalik prognoosida. Viimane
selline varing Estonia kaevanduse alal toimus teadaolevalt 2017. aastal.
Suuremate langatustega, 1-2 m, võib kaasneda varisenud alade märgumine, mille tagajärjel
seal olev mets kas kängub või hukkub. Eelnimetatud varingualal muutusi metsa kasvus ei ole
täheldatud. Juba eelnevalt soostunud aladel toob see seoses veerežiimi muutusega kaasa
taimestiku muutuse. Üldiselt maa kasutamise seisukohalt pinnakatte kvaliteet langeb, kuid
samas mitmekesistub maastik, pakkudes uusi võimalusi mitmetele linnu ja loomaliikidele.
Langatused võivad raskendada põlluharimist ja metsade hooldamist. Ligi 20% varingutest
22. Kurtna-Vasav ere v eehaarde põhjav eevarude hindamine 2035. aastani. Sav its ki, L., Sav v a, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri
Geoloogiakes kus. Tallinn 2005
23 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirek tiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku
määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. TÜ, TLÜ, 2019
24 Põlev kiv i altkaev andatud alade v aringute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIKi project nr. 11735
25 Eesti Energia Kaev andus ed AS-i kaev andamisloa KMIN-05 4 muutmisega k aas nev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine.
AS Mav es, töö nr 9107. Tallin n 2010.
26 Sissev arisenud šurfiav a korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad . Reaalprojekt, 2017. Töö nr P16052, lk 17.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
kvasistabiilsetel aladel jääb tuvastamata ja 42% langatustest pole maastikus märgatavad.
Tõenäoliselt need varingud põllumajandusele probleeme ei põhjusta. 6
Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide
hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi
kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab
tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud
sellise suurusega, et oleks tagatud lae nö. igavene püsivus. Tiheasustusega asulate
territooriumide all reeglina kaevandamist ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses
kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse‐eeskirjadest. Reeglina põlevkivi tootmistöid ei toimu
tektooniliste rikkevööndite alal. Teadaolev Ahtme rikkevöönd jääb Jõetaguse lahustükist
põhja suunas. Üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid jääb Kurtna loodusala ja Estonia
kaevanduse vahele.
Mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu olemasolevate eluhoonetele planeeritaval
Jõetaguse lahustükil (2 tk) ja vajadusel näha ette meetmed mõjude vältimiseks.
4.4.5 Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund
Kavandatava tegevuse alal puuduvad Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud. Alale
on rajatud maaparandussüsteeme, sh Ahtme kaevanduse kanal. Kanali kaudu juhitakse vesi
Vasavere jõkke, mis jääb kaevandusala piirist u. 2900 m kirde suunas. Vasavere jõkke suubub
ka Ahu oja, mis algab keskkonnaregistri järgi Kurtna mõisa pargi juurest, kuid eesvoolud
ulatuvad ka maardla alale. Vasavere jõgi (pikkus 15,7 km ja valgala 51,6 km 2 ) saab alguse
Kurtna järvistust, Kurtna Suurjärvest (33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m ja max sügavus 6,9
m, VRD tüüp III) ja suubub Pühajõkke (pikkus 32,6 km, valgala üle 25 km 2 ). 2017. aasta
kinnitatud riikliku keskkonnaseire andmetel on Vasavere jõe seisund halb. Sellele viitab
suurselgrootute seisund jões ja füüsikalis-keemiliste näitajate kontsentratsioonid (P-üld, NH 4 ,
O 2 ). Halva seisundi põhjuseks on hinnatud toitained. Kesine on ka Pühajõe seisund, millele
viitab vesikonnaspetsiifiliste saasteainete esinemine vees, kalade ja suurtaimestiku seisund.
Põhjuseks arvatakse olevat varasem reostus.
Jõetaguse lahustükil pinnaveekogud puuduvad. Lahustükist u. 200 m ida-suunas jääb Raudi
kanal, mille ehituse tingis aastaid tagasi veevõtt Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva
keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis. Kuni 2013. aastani suunati kanali
kaudu Kurtna järvedesse Viru kaevanduse vesi, täna suunatakse kanalisse vaid Estonia
kaevanduse settetiigi nr. 3 läbinud kaevandusvesi (u. 27% kogu kaevanduse veehulgast, so
24000000 m 3 /a 27). Settetiiki nr. 3 suunatakse läbi Estonia kaevanduse ka töötava Ahtme II
kaevanduse kaevandusvesi ning on planeeritud suunata ka Jõetaguse lahustüki
kaevandusvesi.
Raudi kanalist jõuab vesi läbi Kurtna järvede (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-
Kirjakjärv, Kirjakjärv); osa kaevandusveest juhitakse pärast Ahvenjärve Konsu kanali kaudu
Konsu järve, sealt edasi Konsu peakraavi ja edasi juba Mustajõkke) Mustajõkke, kust see on
kraavidega juhitud Narva jõkke, jäädes sellega Peipsi hüdroloogilisse vesikonda. Tuginedes
riikliku keskkonnaseire andmetele on kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järvestiku järvede
seisund 2017. a kinnitatud andmetel hea Konsu järves (kordusseire toimumas 2019. aastal).
Nõmmejärve seisundit on riiklikku keskkonnasseire raames hinnatud 2006. aastal ja viimati
projekti „Nõmmejärve enesereostusohu uuring“ 28 raames 2018. aastal. Kõigil juhtudel on järve
seisund hinnatud heaks. Tugevasti muudetud veekoguks määratud Mustajõe seisund on
2017. kinnitatud riikliku keskkonnasseire andmetel kesine. Kesisele seisundile viitab jõe
27 AS Enefit Ka ev andused v ee-erikas utusloa nr. L.VV/ 327879 muutmine. 15. Mai 2019 korraldus nr. 1-3/19 /906
28 Nõmmjärv e enesereostusohu uuring. TÜ, 2018
Versioon 13.03.2020
18
kalastik. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuste selgitamiseks vajalik
uurimusliku seire teostamine.
Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid
kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva
veekogu keemilist koostist. Ka muudavad suured kaevandusvee kogused suubuva veekogu
veerežiimi ja mõjutavad suubuva veekogu temperatuuri. Kaevandusettevõtete omaseire
tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi
kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev
heljum ei kujuta ohtu eesvooludele 29.
Vee püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja
kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust
põhjustab kaltsiumi- ja magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud
sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes pinnaveekogudes
(eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse
analoogselt allikalubja ladestumisega. Suuremahuline karbonaatide välja settimist ei ole
uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline
koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 30.
Piisava läbivoolu korral on järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule
ohtu ei esine. Probleemid võivad tekkida kaevandusvee läbivooluga kohanenud veekogus
kaevandusvee koguse olulisel vähenemisel. Kui kaevandusvee juhtimine järve lõppeb või
väheneb olulisel määral lahustunud hapniku hulk veekogus. Hapniku defitsiit võib viia
sulfaatiooni (SO 4 - ) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele)
toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2 S). Vesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu
põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab
ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogilise
tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine 31. Nõmmejärve nn enesereostusohu
väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks on
2018. aastal teostatud uuring 32. Uuringu kohaselt on üsna tõenäoluline, et järve
enesereostusoht ei realiseeru kaevandsuvee järve suunamise lõppemisel, samas on siiski
enne kaevandusvee järve suunamise lõpetamist vajalik rakendada arundes kirjeldatud
ettevaatuspõhimõtteid.
Kavandatava tegevuse tulemusena ei vähene läbi Raudi kanali Kurtna järvedesse suunatava
kaevandusvee hulk. Tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemise soovist Jõetaguse
lahustükile Raudi kanali lähipiirkonnas võib eeldada järvedesse suunatava kaevandusvee
vähest suurenemist, mis on olukorras, kus järved on kohanenud suure kaevandusvee
juurdevooluga, pigem positiivne. Periood, millal kaevandusvett järvedesse suunatakse
kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse
vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga.
Kaevandusalast lääne suunas jääb Kurtna järvestik, kus juba perioodil 1946-1971 täheldati
veetaseme alanemist 1,8-2,3 m, suurem veetaseme alanemine toimus 1980-ndatel. Lisaks
eelpoolnimetatud järvedele on viimastel aastatel täheldatud põhjaveetaseme langust ka
Valgjärvel ja Kihljärvel. Mõlema järve põhjaveetaseme alanemisel nähakse seost Sirgala
karjääri lähenemisega, mis on tänaseks jõudnud 500 m kaugusele järvedest. Veetaseme
29 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine.
Hendr ikson & Ko, 2018
30 Heljumi koormuse hindamine ka evandusv ee eesv ooludes ja karbonaat se sette tekkimise v õimalikkus e hinnang. OÜ Inseneribür oo
Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
31 Es tonia kaev anduse v eeheite keskkonnamõjude täiendav ate uuringut e t eostamine. AS Ko bras. Tallinn 2011.
32 AS E nefit Ka ev andused ja VKG K ae v andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -06 6, KM IN-1 19, muutmise
ja pikendamis e taotlus e keskkonnamõju hindamine. H end rikson & Ko 2017-2018
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
alanemise võimalikke põhjuseid on täpsemalt kirjeldatud ptk 4.4.3 – Põhjavee seisund ja
veetase, juures.
4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine
Ahtme II kaevanduse ja selle laienduse ala on valdavalt metsamaana kasutatav ala, kus ei
leidu loodusväärtuslikke kooslusi (v.a vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II
kaevanduse alal). Ida‐Viru maakonnaplaneeringu 2030+ 33 põhjal on suur osa Ahtme
kaevanduse ja selle laienduse alast rohevõrgustikku kuuluvad (Joonis 4.4).
Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule, loomastikule ja linnustikule on Ida-
Virumaal uuritud 34,35,36 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti,
taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud. Samuti ei ole
allmaakaevanduse mõju rohevõrgu funktsioone takistav.
Joonis 4.4. Roheline võrgustiku Ahtme II kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki piirkonnas
4.5.1 Kaitstavad loodusobjektid
Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:
kaitsealad (sh kaitsealused pargid);
hoiualad;
püsielupaigad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
33 Ida-Viru maa konnaplaneering 2030+, https://maakonna pla neering. ee/ida-v iru-maakonnaplaneerin g-2030-
34 Põlev kiv i allmaakaev andamisest tingitud mõju selgit amine põllumajandusmaa v iljelusv äärtus ele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Saku
2002
35 Põlev kiv i allmaakaev anduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Sak u 2005
36 Uuring Uus -Kiv iõli k aev anduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inv entuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS,
Tallinn 2015.
Versioon 13.03.2020
20
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Taotluse objektiks oleva Ahtme II kaevanduse alal ega Jõetaguse lahustükil ei asu ühtegi
kaitstavat loodusobjekti, lähim kaitstav loodusobjekt jääb u 700 m Ahtme II töös olevast
kaevandusalast ida suunas. Kuna tegemist on allmaa kaevandusega, siis ei ole üldiselt
oodatavad ka mõjud (häirimine jms) kaevandusalast eemal paiknevatele kaitstavatele
objektidele ning nende käsitlemine KMH aruandes ei ole vajalik. Kaevandusvesi
kaevandusalalt juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna maastikukaitseala järvedesse.
Kaevandusvee mõju järvede vee kvaliteedile on varem koostatud mõju hindamiste raames
uuritud ja jõutud järeldusele, et järved on kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises
seisundis 37. Negatiivsed mõjud on oodatavad pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel
vähenemisel või lõppemisega. Kaevandusvee mõjusid järvedele on põhjalikumalt käsitletud
ptk. 4.4.5 – Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund.
4.6 Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile
„Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi
artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura
hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2017).
KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse
raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole
objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju
lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi
alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille
tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus
selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119
muutmise taotlus, milles taotletakse kaevandusloa pikendamist ning kaevandusala
laiendamist Jõetaguse lahustükile. Kuna Ahtme II kaevanduse põhiosa kaevandamisega
kaasnevaid mõjusid on 2011. ja 2018. aastal valminud KMH-de raames juba analüüsitud, siis
on käesoleva Natura hindamise kontekstis kavandatavaks ja hinnatavaks tegevuseks
37 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse. He ndrikson & Ko, 2016-
2018
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
kaevandusloa taotlus Jõetaguse lahustüki osas. Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist
laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise
loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049.
Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Kaevandamiseks on
plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud
põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi suunatakse
Raudi kanalisse.
Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 1-3.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda taotluse objektiks oleva kaevanduse ala. Lisaks
võib mõjualas olevateks lugeda ka taotletavast alast välja jäävad lähimad Natura alad, millele
võib esineda mõju läbi veekeskkonna muutuste.
Natura 2000 võrgustiku paiknemist tegevuse mõjuala piirkonnas illustreerib joonis 4.5 Nagu
jooniselt näha, on ei asu Jõetaguse lahustükil ega selle läheduses Natura alasid. Lähimad
Natura alad on Atsalama loodusala (EE0070117), mis asub ca 3,9 km kaugusel; ning
Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis asub ca 6,5 km kaugusel. Mõlemad on tänaseks alt
kaevandatud alal. Kaevandusalast kaugemal (üle 8 km) asub Kurtna (EE0070120) loodusala,
mille käsitlemine on vajalik seoses settebasseini läbinud kaevandusvee suunamisega Raudi
kanalisse ja selle kaudu loodusalal paiknevatesse veekogudesse. Natura alasid on
iseloomustatud tabelis 2.
Joonis 4.5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart:
Maa-amet 2019
Tabel 4.1. Natura alade kirjeldused
Versioon 13.03.2020
22
Siseriiklik Paiknemine/ seotus kavandatava
Nr Natura ala Natura ala kaitse-eesmärgid
kaitse tegevusega
Alal kaitstavad elupaigatüübid on liiva-
alade vähetoitelised järved (3110), vähe- Kurtna loodusala on ca 4,2 km2
kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda suurune ja asub enam kui 8 km
Kurtna Kurtna
veega järved (3130), vähe- kuni kaugusel Jõetaguse lahustükist.
loodusala maastiku-
kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), Kaevandusvesi suunatakse Raudi
(EE0070120) kaitseala
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning kanalisse, mis viib veed loodusala
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja liik veekogudesse.
harilik hink (Cobitis taenia).
Alal kaitstavad elupaigatüübid on kuivad
Atsalama
niidud lubjarikkal mullal (*olulised Atsalama Ala asub Jõetaguse lahustükist ca
loodusala
orhideede kasvualad – 6210), puisniidud hoiuala 3,9 km kaugusel.
(EE0070117)
(*6530) ja puiskarjamaad (9070).
Alal kaitstavad elupaigatüübid on
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud
Mäetaguse
Mäetaguse (*6530), vanad laialehised metsad (*9020)
Ala asub Jõetaguse lahustükist ca
loodusala ning okasmetsad oosidel ja
maastiku- 6,5 km kaugusel.
(EE0070111 moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060)
kaitseala
Kaitstavad liigid on karvane maarjalepp
(Agrimonia pilosa) ja roheline
kaksikhammas (Dicranum viride).
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei
aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale
Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise
viisil. Mõju Natura 2000 aladele saab teoreetiliselt avalduda läbi põhja- ja või pinnaveetaseme
muutuste ja veekeemia muutumise.
Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 3 toodud mõju prognoos
ja Natura hindamise läbiviimise vajadus.
Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Natura 2000 aladele
Soovitused järgmisteks
Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine
etappideks
Kurtna loodusala asub taotletavast Jõetaguse KMH aruandes esitatakse juba
mäeeraldisest linnulennult üle 8 km kaugusel. KMH programmis esitatud
Kaevandustegevus on alaga seotud, kuna põhjendused, millele tuginedes
kaevandusveed juhitakse Raudi kanalisse, mis enam kui saab öelda, et Jõetaguse
15 km pärast suubub loodusalal paiknevasse Nõmme lahustüki lisandumisega tekkiva
Kurtna järve. Viimane on alal kaitstav elupaigatüübina 3130 e kaevandusvee suunamisega
loodusala vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega Kurtna järvedesse ei kaasne
järved. Nõmme järve on juhitud Raudi kanali kaudu negatiivsed mõju Kurtna
Estonia kaevanduse veed pikka aega, mistõttu looduslik loodusalale. Vajadusel juba KMH
tasakaalu tugevasti muudetud ja järve seisund hinnatud programmis esitatud
heaks.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Soovitused järgmisteks
Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine
etappideks
Estonia ja Ahtme II kaevanduse depresioonilehtri ulatus informatsiooni KMH aruandes
jääb modelleerimise andmetel u. 1,5 km kaugusele täiendatakse.
loodusala järvedest. Siiski on viimastes valminud
uuringutes viiteid, et Ahtme ja Estonia kaevandustel võib Tuginedes viimastele valminud
olla mõju veetaseme alanemisele Kurta järvedes. uuringutele, seire andmetele ja
eksperthinnangule täpsustatakse
kavandatavate tegevuse mõju
põhja- ja pinnaveele ning seeläbi
ka Kurtna loodusala kaitse-
eesmärkidele.
Loodusala paikneb Jõetaguse lahustükist ca 3,9 km Eeldatav mõju puudub. Natura
kaugusel ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise
Atsalama läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik.
loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-
eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel
puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega.
Loodusala asub ca 6,5 km kaugusel Jõetaguse Eeldatav mõju puudub. Natura
lahustükist ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise
Mäetaguse läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik.
loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-
eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel
puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega.
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava
tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Atsalama ja Mäetaguse loodusaladele
ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata.
Samas jõuab Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et
kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna
loodusala puhul. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale on
vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise
täpsusastmes.
4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste
Kaevandamisega seotud peamiseks müra allikateks ja tegevusteks võib lugeda järgmised
objektid:
Transport (peamiselt raudtee)
Kaevise väljastamine tööstusterritooriumil (Ojamaa, Estonia kaevandus) ning
rikastusvabriku töö
Ventilatsioonihooned
Maa-alused lõhkamistööd
Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi välisõhu saasteallikateks on katlamaja, tankla,
automaattankla, kütusehoidla ja tuulutusšurfid. Rikastusvabrik ei mõjuta oluliselt välisõhu
kvaliteeti, kuna hoone on kinnine ning rikastamisprotsessis tekkivad saasteained (peamiselt
tolm) ei välju tootmishoonest (tolmu tekke piiramiseks kasutatakse killustiku niisutamist
tootmisliinil). Teede tolmutõrjeks kastetakse neid kaevandusest väljapumbatud veega.
Versioon 13.03.2020
24
Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid
müratekke ja õhusaaste allikaid, sa tuulutusšurve ei ole seoses kaevandamise laienemisega
Jõetaguse lahustükile kavandatud. Müra ja õhusaaste, aga ka vibratsiooni mõjusid Estonia ja
Ahtme II kaevandamise alal on viimati analüüsitud AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG
Kaevandused maavada kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja
KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise osana 2018. aastal.
Estonia kaevanduse müra, õhusaaste ja vibratsiooni mõjude leevendamise meetmed
kajastuvad kehtivates Enefit Kaevandused AS kaevanduslubades nr KMIN-054 (viimati
muudetud 18.12.2018) ja KMIN_119 (viimati muudetud 23.08.2016). Enefit Kaevandused AS
omab seoses kaevandamisega Estonia kaevanduses välisõhusaasteluba erisaasteluba nr.
L.ÕV/319272. Müra ja õhusaaste mõjude täiendav analüüsimine Ahtme II pikendamise ja
laiendamisse KMH aruandes ei ole teadaoleva info põhjal vajalik.
4.8 Jäätmeteke
Kaevandusjäätmed tekivad peamiselt rikastusvabrikus, kus toimub lubjakivi vahekihtide
eraldamine põlevkivist. Jõetaguse lahustükil raimatud kaevis transporditakse
allmaakonveieritega Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Estonia kaevanusele on
väljastatud jäätmeluba L.JÄ/328112, mis kehtib kuni 15.09.2021. Jäätmeloa kohalt on lubatud
tekitada jäätmeid kuni 6 miljonit tonni aastas, seejuures taaskasutada tuleb 40% aherainest.
Viimastel aastatel on tekkinud ja taaskasutatud vastavalt:
2016 – 4, 081 milj tonni (taaskasutatud 546 tuh tonni)
2017 – 3,417 milj tonni (taaskasutatud 648 tuh tonni)
2018 – 3,498 milj tonni (taaskasutatud 555 tuh tonni)
Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete
kogused, kuna ei suurene aastane kaevandusmaht. Lahustüki lisandumisega suureneb
jäätmete tekke kogus kogu kaevandamisaja (22 a) peale kokku hinnanguliselt u. 1,2 milj.
tonni, arvestades et lisanduv põlevkivi varu on 3500 tuh tonni. Lisanduv jäätmetekke kogus
on vaid 35% ühel (2018) aastal tekkinud jäätmete kogusest. Viimastel aastatel on jäätmete
taaskasutus olnud 15-20%, arvestades erinevaid arendusjärgus olevaid projekte
(päikeseparkide alustarindi ehitus, pumphüdroelektrijaama ehitus, killustik teedeehituseks) ,
on reaalne, et kasutatakse kogu tekkiv aheraine.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS
STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis- ja
arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on:
5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 38
EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse,
transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad
tuleviku tegevused. ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse
kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti
elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia programm ning
osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK 2030
lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt
esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi
2009/28/EÜ alusel; Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja
Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.
Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so
põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest.
Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle
saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise
vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks)
elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad
väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab
süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni
alusel.
5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 39
Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise
põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad.
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside
teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning
inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust
taastumatutest loodusvaradest.
Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad
vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis (kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile
ja kaevandusperioodi pikenemine):
Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.
Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus.
Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse
jäätmeteket.
38 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https ://www.mkm.ee/sites/default /files/enmak_2030.pdf
39 Maapõuepoliitik a põ hialused aastan i 2050. h ttps://w ww.env ir.ee/sites /default/ files/mpp_2050_kujundatud. pdf
Versioon 13.03.2020
26
Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või säilitatakse
kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.
5.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) 40
KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste
vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või
kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks.
Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja
valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel.
KMH kontekstis olulisemad suunised dokumendis:
Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema
lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat
kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju
suurenemine.
Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet
jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.
Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu
lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada
energiajulgeolek ja varustuskindlus.
Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja
innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning
kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia
kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet
5.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 41
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles
määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava
põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne
kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga
ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud
meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.
Arengukava strateegilised eesmärgid on:
põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;
põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
5.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 42
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised
arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna
40 Kliimapoliitika põhialused aastani 2 050. https://www. env ir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf
41 Põlev kiv i kasutamis e riiklik arengukav a 2016-2030. https ://www.riigit eataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_1603201 6_Lisa.pdf#
42 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. htt ps://www .riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale
looduskeskkonnale ja inimesele.
Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis
rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel
põhinevaid väikese keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis
võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja
alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke
vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid on
jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur, maa
vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee kättesaamine on piirkonnas
raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud
elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise, suured
kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate
energiaallikate arendamise pärssimise.
Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega
ellu viia elektrimajanduse arengukava.
5.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 43
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel
oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada
mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele
keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus.
Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse
lõppemisel alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või
metsamaana, puhkealana või ehitusalana.
5.7 Alutaguse valla üldplaneering 44
2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla
üldplaneering ei kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub
õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad
üldised põhimõtted:
Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha
ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt
kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata
kaevanduslubades veeseire tingimused.
Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav
kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb
kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja
mürasaaste vähendamiseks.
Tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust
puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning
kinni ajamine.
Rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord.
Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m.
43 Ida-Viru maakonnaplaneering. (keht estatud 1999. a). http://ida-v iru.maav alits us.ee/maakonnaplaneering
44 Alut aguse v alla üldplaneering. Kobr as AS 2019. Av alikul v äljapanekul olev vers ioon -
http://www.alutagusev ald.ee/doc uments /12278831/22673777/Alut agus e+v alla+%C3%BCldplaneering_02.02.2019_av alikule+v %C3%A4
ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec 88f5fcbfab?v ers ion=1.0
Versioon 13.03.2020
28
Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud
maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.
Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)
eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud
kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara
kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.
5.8 Jõhvi valla üldplaneering
Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja
ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja
strateegiale.
Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad
tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse
ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna
mäetööstuspiirkonnad ja tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et
mäetööstuse mõjud valla keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka
naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad
naaberomavalitsustele.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD
MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse
elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju
keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek
sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast tuleb eeldatavaks mõjualaks
lugeda kogu mäeeraldise ala ja kaevandustegevusega kaasneva veealanduse piirkonda ning
Kurtna järvestiku järvesid, kuhu suunatakse kaevandusvesi.
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mille käsitlemist ei peeta KMH aruandes vajalikuks, kuna
need on piisavalt käsitletud varasemates Ahtme II kaevandusala kohta koostatud KMH
aruannetes või programmi koostamise hetkel kättesaadaval olnud uuringutes ning KMH
programmi koostamise etapis on selge, et kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei
kaasne nimetatud keskkonnaelementidele olulist mõju:
Mõju loomastikule ja linnustikule. Mõju loomastikule ja linnustikule avaldub
allmaakaevandamisel ennekõike läbi toorme transpordi maa peal. Arvestades, et kaevandamine
on kavandatud läbi Estonia kaevanduse ning Estonia ja Ahtme II kaevanduse aastased mahud
kaevandusloa taotluse kohaselt ei muutu, ei ole ette näha olulist mõju loomastikule ja
linnustikule, mis vajaks täiendavat analüüsi KMH aruandes.
Mõju taimestikule. Arvestades Jõetaguse lahustüki paiknemist varem kaevandatud alade
vahel, kus põhjaveetase on juba pikka aega alandatud, ei ole tegevusel ette näha olulist mõju
taimestikule ja rohevõrgustikule, mis vajaks täpsustamist KMH aruandes.
Mõju jäätmetekkele. Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad
kaevandusjäätmete kogused, kuna ei suurene Estonia kaevanduse aastane kaevandusmaht.
Kuna kaevandusjäätmete kogused võrreldes olemasoleva olukorraga ei muutu, et peeta
vajalikuks käsitleda KMH aruandes mõju jäätmetekkele.
Mõju ressursikasutusele. KMH aruandes ei käsitleta eraldiseisvalt kaevandamisloa taotlusega
kavandatud tegevuse mõju ressursikasutusele, kuna tegemist ei ole KeHJS seaduse mõistes
olulise mõjuga, mis vajab käsitlemist KMH aruandes. Tegevuse mõju ressursikasutusele on
selgelt positiivne, kuna taotletav Jõetaguse lahustükk paikneb vanade kaevanduste vahel ning
Ahtme II mäeeraldise laiendamisega võetakse kasutusele maavara, mille kaevandamine
eraldiseisvana ei oleks majanduslikult otstarbekas.
Mõju kliimale. Kaevandamiseks kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb
mh kasvuhoonegaaside eraldumist. Kasvhoonegaaside suurt kogust keskkonnas seostatakse
kliima soojenemisega. Arvestades, et kaevandusloa taotlusega ei muudeta Ahtme II kaevanduse
ega ka Estonia kaevanduse aastaseid ega maksimaalseid kaevandamise mahtusid ja võttes
arvesse kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne
kaevandamisega olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Olulises koguses
kasvuhoonegaasside eraldumine ja seeläbi mõju kliimale kaasneb põlevkivi väärindamisega.
Põlevkivi kasutamise mõju kliimale, aga ka muudele keskkonnaaspektidele, sh inimesele, on
hinnatud erinevate strateegiliste dokumentide, sh Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-
2030 koostamise (KSH) osana. Arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on oluline üle vaadata mh põlevkivi
riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud. Seda ei ole võimalik teha ühe
kaevandamisloa taotluse osana. Kasvuhoonegaaside eraldumine põlevkivi kasutamisel sõltub
Versioon 13.03.2020
30
suuresti põlevkivi kasutusotstarbest ja tehnoloogiatest. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärgi
seadmist võib eeldada uuringute mahu suurenemist, mis aitavad kaasa väiksema kliimamõjuga
põlevkivi kasutuse viiside ja tehnoloogiate arengule, aga ka muude alternatiivsete
energiatootmise viiside arengule. KMH raames hinnatakse tegevuse vastavust kehtestatud
strateegilistele dokumentidele.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH
raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:
Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide
nõuetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele strateegilistele
arengudokumentidele (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud, arengukavad);
Mõju põhjaveele ja pinnaveele. Estonia ja Ahtme II kaevanduse töötava osa jaoks
modelleeritud põhjavee depresioonilehter jääb 1,5 km kaugusele Kurtna järvestikust. Jõetaguse
lahustüki lisandumine modelleeritavat depresioonilehtri ulatust eeldatavasti oluliselt ei mõjuta.
Siiski peetakse viimaste uuringutulemuste valguses vajalikuks KMH aruandes täpsustada
põhjavee alanduslehtri ulatus ja selle mõju Kurtna järvede veetasemele ja veekeemiale. Selleks
tuginetakse viimaste uuringute tulemustele, olemasolevatele seire andmetele ja
eksperthinnangule.
Mõju Natura 2000 aladele. Kavandatava tegevuse alale ega lähipiirkonda ei jää kaitstavaid
loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaevandusveed suunatakse läbi Raudi kanali
Kurtna loodusala järvedesse, kust see liigub edasi Mustajõkke. Kuna kaevandamine on
piirkonnas toimunud juba pikka aega on kaevandusvee suublaks olevad veekogud kohanenud
kaevandusvee juurdevooluga. Tuginedes olemasolevatele andmetele ei ole põhjust eeldada, et
kaevandusvee suunamine Raudi kanalisse ja seeläbi Kurtna järvedesse mõjutaks negatiivselt
Kurtna loodusala kaitse-eesmärke. KMH aruandes esitatakse suuresti juba KMH programmis
esitatud sellekohased põhjendused. Tugiendes kavandata tegevuse mõju hinnangule
põhjaveele ja pinnaveele hinnatakse kavandatava tegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-
eesmärkidele.
Mõju inimesele – Allmaakaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kohalikele elanikele ja
kinnisvarale on paljuski seotud sellega, millise püsivusega on dimensioneeritud kaevanduste
hoidetervikud, kui kaugele elamualadest jäävad rikastusvabrik, laadimisala, kaevanduse
tuulutusšurfid ja veoteed. Kaevanduste positiivne mõju kohalike elanike jaoks seostub ennekõike
töökohtadega ja ressursitasudega, mis jaotuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel.
Arvestades, et Ahtme II Jõetaguse tükk, mida juurde taotletakse, on juba ümbritsetud alt
kaevandatud aladega, maapeale mingeid rajatisi seoses kaevandamisega juurde ei planeerita
(sh tuulutusšurfe), pinnakatet ei eemaldata, kaevandusala elanike veevarustus on tagatud läbi
ühisveevärgi ja tänapäeval kasutusel oleva kaevandustehnoloogia kohaselt planeeritakse
kaevanduse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae igavene püsivus, ei ole olulisi
täiendavaid mõjusid inimeste heaolule ja kinnisvarale ette näha. Lõpuni ei ole võimalik välistada
rikkevöönditega esinemisega seotud mõjusid maapinna vajumisele ja seeläbi ehitistele. KMH
aruandes täpsustatakse meetmed rikkevöönditest tulenevate oluliste mõjude vältimiseks
inimestele.
Mõju müratekkele ja õhusaastele. Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile
ei kaasne täiendavaid müra ja õhusaaste allikaid. Estonia kaevanduse koosseisu kuuluvate
olemasolevate müra ja õhusaaste allikate ja vibratsiooni mõju on hinnatatud varasemate KMH
aruannete raames. Estonia kaevanduse kehtivas loas (KMIN – 054) on esitatud tingimused, mis
on vajalikud müra ja vibratsioonimõjude leevendamiseks. Ahtme II kaevandamisloa muutmise
KMH aruandes antakse ülevaade varasemate tööde raames hinnatud mõjudest ja
leevendavatest meetmetest, mille rakendamist on peetud vajalikuks. Täiendava analüüsi läbi
viimist ei peeta vajalikuks.
Kumulatiivsed mõjud. Kavandatava tegevusena toimub Ahtme II kavanduse laienemine vaid
väga väikesele alale võrrelduna ümberringi paiknevate kaevandatud ja täna veel töös olevate
kaevandusaladega. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste
tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega.
Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. KMH aruandes esitatakse
soovitused põhjaveetaseme ja –keemia seireks seoses kaevandusala laiendamisega Jõetaguse
lahustükile. Kuna kavandatav tegevus mõjutab küllaltki marginaalset ala, võrreldes kaevandatud
ja täna veel töös olevate naabruses asuvate kaevandusaladega, siis seire osas soovituste
andmisel arvestatakse juba rakendatud seirevõrgustikuga.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Ka ev andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA
KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE
UURINGUTE VAJADUS
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHSJ (RT I, 22.02.2019, 15), mis annab
üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks.
Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi
ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju
hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast
tunnustatud metoodikat ja tehnikaid.
Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise
programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine.
KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8.
Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi
viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise
ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega.
Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande
koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Keskkonnaameti 28.05.2019 esitatud KMH
algatamise otsusega (Lisa 1). Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju on vaja
hinnata osas, mida ei ole varem hinnatud. Ahtme II kaevanduse töös oleva lõuna osa mõjusid
on hinnatud aastatel 2010-2011 koostatud „Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi
kaevandamise keskkonnamõju hindamine 45“ töö raames ja aastatel 2016-2107 koostatud töö
„AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine 46“ raames. Hindamata on kaevandamise
mõjud Jõetaguse lahustükiga seoses.
Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus
kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele lisatakse koopiad mõju hindamise
protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja
vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja
vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike
arutelude protokollid koos kommentaaridega.
Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka
ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises
ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt objektiivset võrdlevat analüüsi, mis tugineb
olemasolevate uuringutele ja analüüsidele, võrdlemist kehtestatud normidega ning
subjektiivseid eksperthinnanguid.
Mõjude hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega. Selleks on oluline tuua välja tegevusega
kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH
metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude
võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk
45 Estonia Lõuna-A htme mäeera ldiselt põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. OÜ A lkranel, Tart u 2010- 2011.
46 AS E nefit kaev andus ed Es tonia kaev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN- 054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
Hendrik son & Ko, 2016-2017.
Versioon 13.03.2020
32
parima variandi rakendamiseks. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil
(GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine).
Natura hindamise metoodika ja põhimõtted - KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura
2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH
programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või
mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura
hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli
6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000
alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3
ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 47. Kavandatava tegevuse elluviimine
Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud
järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad
leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide
saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse-
eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid)
alternatiivseid lahendusi otsima.
Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutatakse kõikide ptk-s 6 nimetatud
keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning
kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. KMH programmi etapis
teadaolevate materjalide loetelu on esitatud ptk.11 – Kasutatud kirjandus.
Viimasel paaril aastal valminud uuringu tulemuste valguses vajab KMH aruandes
täpsustamist tegevuse mõju põhjaveetasemele ja sellest lähtuvalt Kurna loodusala järvedele.
Arvestades, et Estonia ja Ahtme II kaevanduse mõju põhjaveetasemele on varem
modelleeritud ja Jõetaguse lahustüki väiksust ja paiknemist, ei peeta täpsustava
modelleerimise läbiviimist vajalikuks. Mõjude täpsustamine toimub tuginedes olemasolevate
uuringute tulemustele, seire andmetele ja eksperthinnanguna.
47 Juhised Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirektiiv i artikli 6 lõike 3 rakendamisel Ees tis. KEMÜ, 2016.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS
JA AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes
avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida,
seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave
avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta
antakse seadusega ettenähtud korras.
KMH läbiviimise etapid, KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt on esitatud
tabelis 4.
Tabel 4. KMH läbiviimise etapid
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp 48 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 49
tähtaeg 50
Algatatud Keskkonnaameti
KMH algatamine 28.05.2019 Kirjaga nr. 12-
2/19/274-8
1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (16.09.2019)
KMH programmi koostamisele eelneb olemasolevate ja
KMH programmi Oktoober 2019
kergesti kättesaadavate materjalidega tutvumine. Ka
koostamine
alaga tutvumine (kuid see võib toimuda ka mõnes
hilisemas faasis).
Arendaja esitab KMH programmi Otsustajale Oktoober 2019
KMH programmi Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab
Oktoober 2019
kontroll ja seisukohtade küsimiseks 14 päeva jooksul
seisukohtade Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt
November 2019
küsimine hiljemalt 30 päeva jooksul
November 2019 (tegelik –
14.02.2020 esitas arendaja
KMH programmi kontroll ja avalikust arutelust
programmi KeA-le; 19.02.3020
teavitamine 14 päeva jooksul
avalikust väljapanekust
teavitamine KeA poolt)
Avaliku väljapaneku kestus 14 päeva
KMH programmi Kuigi vastavalt seadusele on KMH programmi avaliku
kontroll avalikust väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaameti)
arutelust teavitamine ülesanne, on tavapraktikas vajalik siiski märkimisväärne
ja avalik väljapanek eksperdi poolne panus (teadete/kirjade draftide Detsember – Jaanuar 2019
ettevalmistamine, info selle kohta kuhu kirju üldse saata (tegelik 20.02.2020 –
jms) teavitamise korrektse läbiviimise eest. 05.03.2020)
Programmi avaliku arutelu (sh ettekande)
ettevalmistamine, arutelul osalemine (sh vajadusel
korraldamine, et asi toimuks nõuetekohaselt) ja
protokolli koostamine
48 KMH etap id ja et appide kes tus tuleneb KMH a lgatamise ajal (15.05.2015 ) kehtin ud KeHJS-ist.
49 Es itatud töömaht on kõikide töö grupi liikmete töömahtud e summa (st sageli teeb sama tööet api all tööd mitu eksperti/spets ialisti).
50 Iga KMH protsessi etapi puhul on arv estatud KMH algatamise k uupäev al kehtinud KeHJS-ist tulenev alt optimaalset etapi kes tust.
Versioon 13.03.2020
34
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp 48 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 49
tähtaeg 50
KMH programmi Veebruar 2020 (tegelik
avalik arutelu 09.03.2020)
Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja
KMH programmi nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine,
Veebruar 2020
täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine
ettepanekutele
KMH programmi
esitamine nõuetele
vastavuse
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll 30 päeva
kontrollimiseks ja Märts 2020
jooksul
KMH programmi
nõuetele vastavuse
kontroll
KMH programmi
nõuetele vastavaks Aprill 2020
tunnistamine
3-4 kuud
KMH aruande Sisuline töö, mille osas maht sõltub kasutada olevate
September 2020
koostamine materjalide kvaliteedist, kättesaadavuse hõlpsusest jms.
Arendaja esitab KMH aruande Otsustajale
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab
seisukohtade küsimiseks 21 päeva jooksul.
Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt
hiljemalt 30 päeva jooksul.
Otsustaja poolne laekunud seisukohtade analüüs 14
KMH aruande kontroll päeva jooksul ja KMH aruande esitamine eksperdile
ja seisukohtade täiendamiseks September –Detsember 2020
küsimine
Aruande täiendamine eksperdi poolt ja esitatud
seisukohtadele kirjalikult vastamine.
Otsustaja vaatab täiendatud aruande läbi 14 päeva
jooksul
Avaliku väljapanek kestus 30 päeva
Avalik väljapanek ja
Jaanuar - Veebruar 2021
avalik arutelu
KMH aruande avalik arutelu
Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja
KMH aruande nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine,
Märts 2021
täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine
ettepanekutele
KMH aruande Otsustaja esitab aruande asjakohastele asustustele
kooskõlastamiseks kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab enda
esitamine ja KMH kooskõlastamise/kooskõlastamata jätmise otsuse 30 Märts – Juuli 2021
aruande nõuetele päeva jooksul.
vastavuse kontroll
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp 48 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 49
tähtaeg 50
Asjakohastelt asutustelt seisukoha saamisest 30 päeva
jooksul teeb otsustaja aruande nõuetele vastavuse
otsuse.
Otsustaja teavitab otsusest 14 päeva jooksul Ametlikes
Teadaannetes ja kirjaga kõiki menetlusosalisi.
Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama
töö käiku.
Versioon 13.03.2020
36
9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA,
JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA
Otsustaja
Keskkonnaamet
Narva mnt 7a
15172 Tallinn
Kontaktisik: Camilla Kastein
e-post:
[email protected]
Telefon: 3324408
Arendajad
Enefit Kaevandused AS
Jaama 10
41533, Jõhvi linn
Kontaktisik: Edith Simoniš
e-post:
[email protected]
Telefon: +372 5450 117
Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu;
Maakri 29, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 5.
Tabel 5. KMH ekspertrühma liikmed
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)
Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude
KMH juhtekspert (litsents
Riin Kutsar hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura
KMH00131)
2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon,
projektijuhtimine. Eksperdil on sotsiaalsete mõjude
hindamise kogemus.
Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc)
KMH projektijuht, mõju Töökogemus: enam kui 15 aastane kogemus keskkonna
pinnaveele, maastikule, valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline
Kadri Auväärt maakasutusele, mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina, nn Saaremaa
kultuuripärandile, püsiühenduse projekti Tellija poole juhtimine,
jäätmetekkele. looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM),
riiklikku keskkonnaseire korraldus ja seire allprogrammide
koostamine (KAUR).
Haridus: tehnikateadused (MSc)
Geoloogia ja mäetööde
ekspert. Diplomeeritud Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane
Tõnis Kattel
mäeinsener VII töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa
(kutsetunnistus nr 146479) taotluste, kaevandamisjäätme kavade, kaevandamise
kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste
uuringute korraldamine.
Haridus: geoloogiainsener, geoökoloogia magister (MSc),
tehnikateaduste doktor (PhD)
Töökogemus: enam kui 30 aastane hüdrogeoloogia alane
Katrin Erg Hüdrogeoloogia
töökogemus. KMHdes eksperdina osalemise kogemus.
Maavarade kaevandamisel tekkivate hüdrogeoloogiliste
probleemidega seotud eksperthinnangud. Spetsiifilised
hüdrogeoloogilised uuringud.
Haridus: zooloogia (BSc)
Ekspert (zooloog)- mõju
kaitstavatele Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Kaile Eschbaum loodusobjektidele, Natura keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise
2000 võrgustikule, kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-
loomastikule alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud,
Natura hindamised.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Müra, vibratsiooni ja Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Veiko Kärbla
õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas.
Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja
mürakaartide koostamise kogemus.
Keskkonnatehnoloogia (MSc)
Töökogemus: 6 aastat töökogemust erinevate
Mõju inimese tervisele,
Martin Ruul keskkonnakorralduse- ja arendusprojektidega ning
heaolule ja varale
keskkonnamõju hindamisel (KMH) ja üld- ja
detailplaneeringute ning muude strateegiliste
arengudokumentide keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.
Haridus: zooloogia (BSc)
Üldine kaasamõtlemine Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Jääk Järvekülg erinevate teemade juures ja keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise
kvaliteedikontroll kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-
alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud,
Natura hindamised.
Versioon 13.03.2020
38
10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS
MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne.
Menetlusosalised, keda teavitatakse KMH käigus teavitamise vorm ja infokanalid:
Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja
arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine).
Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu).
Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või
kohas.
Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja
avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja
isikute loetelu on esitatud tabelis 6.
Tabel 6. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja
isikute loetelu
Menetlusse kaasamise
Asutus või isik Teavitamise vorm
põhjendus
Loa andmise ja KMH kinnitamise
Keskkonnaamet osas otsustaja, kaitseala Teavitatakse e-kirjaga
valitseja
Vastutab seadusandluse eest,
Keskkonnaministeerium, koordineerib rahvusvahelisi
konventsioone ja leppeid. Teavitatakse e-kirjaga
Looduskaitse järelevalve.
Keskkonnainspektsioon Teavitatakse e-kirjaga
Maakonna tasandil avalike
Ida-Viru maavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
huvide kaitsja
Omavalitsuse tasandil avalike
Alutaguse vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
huvide kaitsja
Suurima kavandatava tegevuse
riivega omavalitsus, kohaliku
Jõhvi vallavalitsus arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga
tasakaalustatud avalike huvide
kaitsja
Inimeste sotsiaalsete vajaduste
tagamine. Arengu edendaja ja
Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga
tasakaalustatud avalike huvide
kaitsja.
Valitsusvälised organisatsioonid ja
Kogukonna huvide kaitse Teavitatakse e-kirjaga
kodanikeühendused
Kavandatav tegevus mõjutab
Mäeeraldiste ja ala naaberkinnisasjade otseselt kinnistute seisukorda,
Teavitatakse lihtkirjaga
omanikud põhjavee kättesaadavust ja selle
kvaliteeti
Kavandatav tegevus võib otseselt Teavitatakse üleriigilises päevalehes
Piirkonna elanikud
mõjutada piirkonna elanike ja kohaliku meedia kaudu.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Menetlusse kaasamise
Asutus või isik Teavitamise vorm
põhjendus
elukvaliteeti, põhjavee
kättesaadavust ja selle kvaliteeti
* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest
osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.
10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega
arvestamine
Tulenevalt KeHJS-i § 151 kohaselt peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise programmi
avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.
Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi.
Keskkonnaamet edastas 12.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-11 KMH programmi seisukoha
andmiseks asjaomastele asutustele - Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Keskkonnainspektsioonile, Jõhvi Vallavalitsusele, Alutaguse Vallavalitsusele,
Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
KeHJS §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva
jooksul KMH programmi eelnõu saamisest alates seisukohad KMH programmi eelnõu
asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist
piisavust.
Seisukohad KMH programmi eelnõu kohta laekusid Keskkonnaministeeriumilt,
Rahandusministeeriumilt ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt (vt lisa 4).
Tabelis 7 on esitatud laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ning kirjeldatud, kas ja
kuidas on ettepanekutega arvestatud.
Versioon 13.03.2020
40
Tabel 7. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine
Ettepanek programmi
Asutus Ettepanekutega arvestamine
kohta
KeHJS seaduse § 3 1 (1) kohaselt on keskkonnamõju hindamise
eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja
selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KeHJS §2 2 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
Vajalik on hinnata heaolu, kultuuripärandi või vara.
kehtivate õhukvaliteedi
Keskkonnaministeerium
piirnormide kohaselt Kavandamisloaga taotletakse kehtiva Ahtme II kaevandamisloa
võimalikku õhukvaliteedi pikendamist kuni 10.08.2049 ja laiendamist Jõetaguse lahustükile.
muutust ja selle Tuulutusšurfe ega muid õhusaaste allikaid kaevandamisloa taotlusega
vastavust seoses ei kavandata. Samuti ei taotleta kehtivas kaevandamise loas
piirväärtustele“. toodud kaevandamise maksimaalsete aastamäärade muutmist –
kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär kaevandamisloale
KMIN-119 on 1000 tuh t, maavata kaevandamise lubadele KMIN-054
ja KMIN-119 kokku 8200 tuh t, kuid Eesti Energia Kaevandused AS-le
antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi
aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Loa kehtivus on kuni
28.11.2026. Arvestades, et täiendavat õhusaastet kaevandamisloa
taotlusega ei taotleta, ei ole taotletava tegevuse mõju hindamine
õhusaastele oluline mõju, mis vajaks käsitlemist antud KMH raames.
Kaevandamisega kaasnevat mõju õhusaastele tuleb hinnata
erisaasteloa L.ÕV/319272 pikendamise menetluse osana hiljemalt
aastaks 2026, kui lõpeb kehtiv erisaasteluba.
Keskkonnami
Kontrollida Jõhvi linna Jõhvi linna elanike arv 1. jaanuar 2019 seisuga on 10541. Elanike arv
nisteerium
elanike arv (KMH KMH programmis on korrigeeritud.
programmi järgi on see
1515).
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
KMH eksperdi hinnangul ei ole teema käsitlus KMH aruandes
põhjendatud. Alljärgnevalt toodud põhjendus on lisatud KMH
programmi ptk 6.
Käsitleda KMH aruandes Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada
ka põlevkiviressursi kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra
säästlikku kasutamist, säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale,
Keskkonnaministeerium
kuivõrd taotletav analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha
Jõetaguse lahustükk ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on
paikneb vanade oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
kaevanduste vahel ning põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
antud mäeeraldise tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
laiendamisega võetakse
kasutusele maavara, mis KMH aruandes ei käsitleta eraldiseisvalt kaevandamisloa taotlusega
eraldiseisvana ei oleks kavandatud tegevuse mõju ressursikasutusele, kuna tegemist ei ole
majanduslikult KeHJS seaduse mõistes olulise mõjuga, mis vajab käsitlemist KMH
otstarbekas. aruandes. Tegevuse mõju ressursikasutusele on selgelt positiivne,
kuna taotletav Jõetaguse lahustükk paikneb vanade kaevanduste
vahel ning Ahtme II mäeeraldise laiendamisega võetakse kasutusele
maavara, mille kaevandamine eraldiseisvana ei oleks majanduslikult
otstarbekas. KMH aruandes hinnatakse kaevandamisloa taotlusega
taotletava tegevuse vastavust strateegilistele dokumentidele.
Täiendada KMH
Eesti Keskkonnaühenduste
programmi, käsitledes
seotud dokumentide
KMH programmi ptk on 5 on lisatud strateegiline dokument –
hulgas ptk 5 ka
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. KMH aruandes hinnatakse
kliimapoliitika
Koda
tegevuse vastavust strateegilise dokumendile.
põhialuseid
Versioon 13.03.2020
42
KMH programmi ptk 6 on täiendatud järgmiselt: Kaevandamiseks
kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh
kasvuhoonegaaside eraldumist. Kasvhoonegaaside suurt kogust
keskkonnas seostatakse kliima soojenemisega. Arvestades, et
kaevandusloa taotlusega ei muudeta Ahtme II kaevanduse ega ka
Estonia kaevanduse aastaseid ega maksimaalseid kaevandamise
mahtusid ja võttes arvesse kaevandamisel eralduvate
kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne kaevandamisega
Eesti keskkonnaühenduste Koda
olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes.
Olulises koguses kasvuhoonegaasside eraldumine ja seeläbi mõju
Käsitleda mõjude seas kliimale kaasneb põlevkivi väärindamisega. Põlevkivi kasutamise mõju
ptk 6 ka mõju kliimale. kliimale, aga ka muudele keskkonnaaspektidele, sh inimesele, on
hinnatud erinevate strateegiliste dokumentide, sh Põlevkivi
kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 koostamise (KSH) osana.
Arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on oluline üle vaadata mh
põlevkivi riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud.
Seda ei ole võimalik teha ühe kaevandamisloa taotluse osana.
Kasvuhoonegaaside eraldumine põlevkivi kasutamisel sõltub suuresti
põlevkivi kasutusotstarbest ja tehnoloogiatest. Arvestades
kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist võib eeldada uuringute mahu
suurenemist, mis aitavad kaasa väiksema kliimamõjuga põlevkivi
kasutuse viiside ja tehnoloogiate arengule, aga ka muude
alternatiivsete energiatootmise viiside arengule. KMH raames
hinnatakse tegevuse vastavust kehtestatud strateegilistele
dokumentidele.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
KeA kommentaaris on eeldatavasti peetud siiski silmas
pinnaveekogumeid (Mustajõe ja Narva_1), mitte põhjaveekogumeid.
Alljärgnev vastus lähtub sellest.
Kaevandusvee eripärad on varasemast hästi teada ja täpsemalt
kirjeldatud ptk 4.4.5. Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid
veekogusid valdavalt heljumiga, kuid kaevandusveel on ka
kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva
veekogu keemilist koostist. Jõetaguse lahustükilt kogutav
kaevandusvesi puhastataks Enefit Kaevandused ASile kuuluvas
settetiigis nr 3. Puhastatud vesi suunatakse Raudi kanali Kurtna
järvedesse. Kurtna järvede seisund on riikliku keskkonnaseire ja
muude läbi viidud uuringute kohaselt hea, seejuures on teada, et hea
seisundi säilitamiseks on vajalik kaevandusvee läbivoolu jätkumine.
Arvestades, et järvedesse suunatud kaevandusvee kogused on
tänaseks oluliselt vähenenud, on kaevandamisega Jõetaguse
lahustükil kaasnev mõju Kurtna järvestiku kogumitele pigem
positiivne. Kurtna järvedest liigub vesi edasi Mustajõkke, mille seisund
riiklikku keskkonnaseire 2018. aasta kinnitatud andmetel kesine,
põhjuseks spetsiifilised saasteained (kesise seisundi näitajaks 1-al
fenoolid, kalastiku seisund ja hüdromorfoloogia). Vajalikuks on peetud
uurimuslikku seiret. Siiski on kõik seiratud elustiku näitajad olnud
2014. aastal heas või väga heas seisundis ja kogumi seisund on
hinnatud kesiseks paisude (Loo, Nehatu, Paritõkke, Vaskjala veski)
KMH-s tuleb hinnata mõju tõttu, millele on seire toimumise hetkeks küll läbipääsud rajatud, kuid
põhjaveekogumite nende toimivus veel tõendamata. 1- al fenoole seirati 2017. aastal ja
Mustajõe ja Narva_1 tulemus oli hea. Märgime siinkohal, et kogum on seotud ka Kvaternaari
seisundile ning teha Vasavere veekogumiga, mille seisund on Veemajanduskava 2016-
ettepanekuid 2021 kohaselt halb. 2019. aastal teostatud vesikonnatunnuste
pinnaveeseire osas ja ülevaatamise osana on Mustajõgi nimetatud kalastikuliselt
veeloa nr L.VV/327882 ebaoluliseks veekogumiks, mis tähendab, et edaspidi kalastikku
muutmise vajaduse kohta kogumi seisundi hindamisel arvesse ei võeta. Juhime tähelepanu, et
seoses kavandusala kogum on nimetatud tugevasti muudetud kogumiks (TVM) ja seda
laiendamisega Jõetaguse maaparanduse tõttu. Kogumi hüdromorfoloogilise hinnangu põhjal
lahustükile. avaldub kogumile tugev hüdromorfoloogiline mõju seda nii läbi
veeheite kui veevõtu (Eesti EJ veevõtt ja veelaskmed - jahutusvesi)
läbi, maaparanduse mõju kogumile on hinnanguliselt siiski väike. Ka
juhime tähelepanu, et vaatamata sellele, et kogum on nimetatud
TMVks, puuduvad meil TMVde jaoks kohandatud kvaliteedielementide
klassipiirid.
Mustajõest voolab vesi läbi kraavide Narva_1 kogumisse. Narva_1
kogumi keemiline seisund on 2018. kinnitatud andmetel halb põhjus
PFOS ja HEHP vees ja Hg kalas, põhjus teadmata. Ökoloogiline
seisund on 2018. aastal toimunud seire põhjal kesine. Kesisele
seisundile viitab suurselgrootute seisund. Mitte hea seisundi arvatav
põhjus on võõrliigi mõju. Varasematel aastatel toimunud seire põhjal
on ökoloogiline seisund olnud hea, siiski on vahepealsetel aastatel
(2013 ja 2014) olnud ka 1-al fenoolide ja Zn piirnormide ületamisi,
mille põhjused on teadmata kinnitatud seisundi hinnangu põhjal
teadmata. Hüdromorfoloogilise hinnangu põhjal avaldub kogumile
tugev hüdromorfoloogiline mõju, põhjus ennekõike veekasutus
(veeheide) aga ka morfoloogia (looklevuse hinnang). Kogumisse
jäävad Vaivara OJKK heitveelask, Enefit Kaevandused
Keskkonnaamet
karjääriveelaskmed, Vasknarva kordoni heitveelask ja OÜ Peipus
kalakasvatuse veelask. Veemajanduskava meetmekava kohaselt jääb
kogumisse üks veelask (Vasknarva kordoni PS), kus hõljuvaine
sisaldus ei vasta piirnormidele. Meetmekava kohaselt on vajalik
reoveepuhasti vastavusse viimine õigusaktidega. Keskkonnaloa
Versioon 13.03.2020
44
tingimuste ülevaatamine ja vajadusel kuni 30% rangemate nõuete
seadmine <2000 ie reoveepuhastitele, järelevalve õigusaktide nõuete
ja loa tingimuste üle, aga ka üleriigiline uuring Ba ja fenoolide
loodusliku sisalduse ja võimalike allikate tuvastamiseks.
Võttes arvesse Mustajõe kogumi ja Narva_1 halva seisundi näitajaid,
kaevandusvee spetsiifikat ja arvestades kogumite kaugust ei ole
reaalne, et Ahtme II kaevanduse laienemisel Jõetaguse lahustükile on
oluline negatiivne mõju pinnaveekogumite, sh Mustajõe ja Narva_1,
seisundile. Juhime seejuures tähelepanu, et kaevandamisloa
taotlusest lähtuvalt ei muutu kehtivas kaevandamisloas KMIN-119
toodud kavandamise maksimaalne aastamäär (1000 tuh t) ega ka
kaevandamislubade KMIN-054 ja KMIN-119 ühine maksimaalne
aastamäär 82000 tuh t.
Viitate enda kommentaarides Enefit Kaevandused AS vee-
erikasutusloale nr. L.VV/327882. Juhime tähelepanu, et see luba ei
reguleeri settebasseini nr 3 vee-erikasutust (puhastiga seotud
väljalask Raudi kanalisse). Karvandamiseks vajalik põhjavee
Keskkonnamõju
alandamine Lõetaguse lahustükil on kavandatud pumbajaama nr 13
hindamisel arvestada
abil settebasseini nr 3, kust vesi suunatakse Raudi kanalisse. Vee-
Ida-Eesti vesikonna
erikasutus on reguleeritud vee-erikasutusloaga nr. L.VV/327879, mis
veemajanduskava 2015-
kehtib 01.01.2017-31.12.2021. Arvestades, et kaevandamisloa
2021 pinna- ja põhjavee
taotluse kohaselt ei muutu kaevandamise maksimaalne aastamäär, ei
meetmeprogrammides
ole ette näha ka olulist vee-erikasutuse suurenemist settebasseinist
toodud meetmetega
nr 3. Kui KMH aruande koostamise käigus peaks mingil põhjusel
(https://www.envir.ee/et/
selguma, et tegevuse tulemusena vee-erikasutus võib oluliselt
Keskkonnaamet
eesmargidtegevused/ves
muutuda, siis seda teemat KMH aruandes ka käsitletakse, mh tehakse
i/veemajanduskavad)
vajadusel ettepanek vee-erikasutusloa nr. L.VV/327879 muutmiseks.
Aruande tervikliku loetavuse huvides esitatakse vastuskirjas esitatud
täpsustavad selgitused ka KMH aruandes.
10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu
KMH programmi avalik väljapanek toimus perioodil 21.02.2020 – 05.03.2020, KMH programmi avalik
arutelu toimus 9. märtsil 2020 Enefit Kaevandused AS kontorihoones, Jaama 10, Jõhvi, Ida-Virumaa.
KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutlust teavitas Keskkonnaamet otsustajana
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.02.2020 ja ajalehes Põhjarannik 20.02.2020. Lisaks
avaldati teade Alutaguse valla kodulehel ja pandi üles avalikult enamkäidavatesse kohtadesse (4 kohta).
03.03.2020 ilmus Põhjarannikus artikkel „Enefit Kaevandused soovib Ahtme kaevandust laiendada“,
kus samuti sisaldus informatsioon avaliku arutelu toimumise kohta. Artiklisse oli sattunud ekslikult vale
avaliku arutelu kellaaeg. Eksimus parandati koheselt veebiväljaandes ja trükituna ja järgmises lehe
paberväljaandes. Kõik avalikustamise teated on esitatud programmi lisas nr. 6.
Avaliku väljapaneku perioodil laekusid programmi kohta kommentaarid või ettepanekud Terviseametilt,
Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt ja Keskkonnaametilt. Esitatud ettepanekuid sisalduvad KMH
programmi lisas nr 7, ning vastused lisas nr. 8. Ülevaade esitatud ettepanekutest ja kommentaaridest
ning kas ja kuidas nendega on arvestatud, on esitatud ka tabelis 8.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko nna mõju hind a mine
Tabel 8. KMH programmi kohta avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja kommentaarid ning
nendega arvestamine
Asutus Ettepanek programmi kohta Ettepanekutega arvestamine
KMH peab tegelema olulise mõjuga.
Kaevandamise endaga ei kaasne tugiendes
programmi hetkel teada olevale infole olulist
mõju kliimale. Jõetaguse lahustükk on osa
Ahtme kaevandusest, mis on senini
kaevandamata, kuna selle kaevandamine läbi
Leiame jätkuvalt, et üha intensiivsema
Eesti Ahtme kaevanduse ei olnud majanduslikult
kliimapoliitika ja ühiskondliku surve valguses
Keskkonna otstarbekas. Kaevandamine Jõetaguse
peab kõnealune keskkonnamõju hinnang
- lahustükil on majanduslikult otstarbekas vaid
hindama ka mõjusid kliimale ning tegema seda
organisatsi läbi Estonia kaevanduse. Pidades silmas
sisuliselt ja põhjalikult. Selgitusi ja juhiseid,
oonide maavara ressursisäästliku kasutamist, on
kuidas seda teha tuleb, on Euroopa Komisjon
Koda oluline kasutusele võetud maardlates varud
andnud 2013. a avalikustatud juhendis.
maksimaalselt ammendada. Kaevandamisloa
muutmisega ei muutu Estonia ja Ahtme II
kaevanduse ühine maksimaalne aastane
kaevandamise määr, st et võrreldes kehtivate
lubadega, ei muutu kaevandamisega, aga ka
põlevkivi kogusest sõltuv CO2 heide.
Lähtuvalt KeHJS seadusest tuleb
keskkonnamõjude hindamisel hinnata
tegevuse vastavust strateegilistele
Käesoleva kaevandamisloa menetluses tuleb
planeerimisdokumentidele. Pariisi kliimaleppe
Eesti lähtuda lisaks kehtivatele strateegilistele
näol ei ole tegemist strateegilise
Keskkonna dokumentidele, ka rahvusvahelisest Pariisi
planeerimisdokumendiga.
organisatsi kliimakokkuleppest, millest tulenevad
oonide kohustused on Eesti võtnud endale peale
KMH aruandes hinnatakse kaevandamisloa
Koda nende strateegiliste dokumentide
taotlusega taotletava tegevuse vastavust
kehtestamist.
strateegilistele planeerimisdokumentidele,
mille koostamise raames on mõjusid kliimale
hinnatud strateegilisel tasandil.
Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse
lahustükile ei kaasne täiendavaid müra
allikaid. Estonia kaevanduse koosseisu
kuuluvate olemasolevate müraallikate ja
vibratsiooni mõju on hinnatatud varasemate
Terviseamet juhib tähelepanu kavandatava KMH aruannete raames. Estonia kaevanduse
tegevuse ellu viimisel kaevanduse kehtivas loas (KMIN – 054) on esitatud
tootmistegevusest tekkiva müra ja vibratsiooni tingimused, mis on vajalikud müra ja
võimalikule mõjule kaevandusele lähimal vibratsioonimõjude leevendamiseks.
asuvatel elamualadel, kuna varasematel
aastatel on ametile saabunud kaebused nii Ahtme II kaevandamisloa muutmise KMH
Estonia kaevanduse kui ka Ojamaa aruandes antakse ülevaade varasemate tööde
Terviseam
kaevanduse tootmistegevusest tuleneva raames hinnatud mõjudest ja leevendavatest
et
kohalikke elanikke häiriva müra ja vibratsiooni meetmetest, mille rakendamist on peetud
kohta. vajalikuks. Täiendava analüüsi läbi viimist ei
peeta vajalikuks.
Amet on arvamusel, et kaevanduse kasutuses
oleva mäeeraldise laiendamisel tuleb Juhime tähelepanu, et tuginedes Estonia
arvestada KeA 03.03.2020 kirjas nr. 9.3- kaevanduse KMH raames toimunud
4/20/1168-2 nimetatud piir- ja sihtväärtustega aruteludele ja kehtivale Estonia kaevanduse
loale, tuleb kaevandamisega kaasneva
vibratsiooni hindamisel lähtuda majandus- ja
taristuministri 08.09.2017 määrusest nr. 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise
nõuded“, mitte sotsiaalministri 17.05.2002
Versioon 13.03.2020
46
määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“, millele
viidatakse Terviseameti kirjas.
Nõustume, et programmi on sisse jäänud
vastuolulisi lauseid. Vastuolud programmis
kõrvaldatakse.
Programmi ühtlustamisel on lähtutud
Programmist jääb arusaamatuks kas KMH
järgmistest põhimõtetest:
aruandes hinnatakse mõjusid Kurtna
järvestikule või mitte. Keskkonnaamet palub
KMH programmi koostamise staadiumis saab
antud teema selgemalt lahti kirjutada ning
öelda, et kaevandusvee suunamisega läbi
täpsustada tegevuse mõju Kurtna järvestikule
Raudi kanali Kurtna järvedesse, ei kaasne
põhja- ja pinnavee mõjutamise ning
kaevandusvee suunamise läbi . negatiivset mõju Kurtna järvedele. KMH
Keskkonna
aruandes esitatakse sellekohased
amet
põhjendused.
Mõju Kurtna järvedele on vaja hinnata ka
seoses suurenenud kaevandusvee
sissevooluga Kurtna järvestiku järvedesse. KMH aruandes täpsustatakse
Samuti esinevad eelnevates lõikudes kaevandamisega kaasneva depressioonilehtri
vastuolud, kas Kurtna järvestiku järvedele ulatus, kaevanduse mõju põhjaveetasemele ja
avalduvad eeldatavad mõjud või mitte. veekeemiale. Selleks tuginetakse viimaste
uuringute tulemustele, olemasolevatele seire
andmetele ja eksperthinnangule. Tugiendes
analüüsi tulemustele, hinnatakse
kaevandamise mõju Kurtna järvedele ja Kurtna
loodusala kaitse-eesmärkidele.
10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavaks tunnistamine
Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
11 KASUTATUD KIRJANDUS
KMH aruanded:
Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ
Alkranel, Tartu 2010-2011
Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava
keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/estonia_pikendamise_kmh_aruanne_avalik
ustamisele_04-08-17.pdf
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053,
KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019
AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu
saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063
Strateegilised planeerimisdokumendid:
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr.
285. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus.
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013.
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & Ko, 2016.
https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030-
Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja
ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja
Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus,
2001.
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0-
5491-47aa-87af-a3a937872c43
Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus
nr. 53. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/8026/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf#
Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019).
http://www.alutagusevald.ee/uldplaneering
Versioon 13.03.2020
48
Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014.
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%
A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf
Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014.
https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f268
6c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021).
Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Uuringud, ekspertiisid, hinnangud:
Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele
lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal. Tallinna
Ülikool, Tart Ülikool, 2019.
Nõmmejärve enesereostusohu uuring. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2018
Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega,
hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus,
2019.
https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mud
elid_lopparuanne.pdf
Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019.
https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lop
paruanne_2019.pdf
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt
nr. 1173. https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning
selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014.
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulati
ivne_m%C3%B5ju.pdf
Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf
Ahtme kaevanduse veevaru hindamine Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse
rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond.
Tallinn 2010.
Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti
Põlevkivi, 2014.
Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse
asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005
Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga
kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur,
M. Tallinn 2014.
Groundwater sulphate changes in Estonian underground oil shale mines. Doktoritöö, Katrin
Erg, TTÜ, 2005
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool.
Mäeinstituut. Tallinn 2014.
Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise
võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013
määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013
Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf
Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja
Ko. Tallinn 1996
Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the
list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute
of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa
viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna
Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013
Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts,
2015
Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ
Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis.
Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula,
R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.
Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti
Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013
Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V.
Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa
viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti
Maaviljeluse Instituut. Saku 2005.
Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves.
Töö nr. 14140, Tallinn, 2018
Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire.
Maavarauuringud OÜ, 2018.
Versioon 13.03.2020
50
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt
nr. 11735.
Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2014
Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike
tingimuste põhjal. AS Maves, 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
LISAD
Eraldi dokumendina: „AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandusloa muutmise
ja pikendamise KMH programmi lisad“
Lisa 1. Ahtme II kaevandusloa KMIN-119 pikendamise ja laiendamise taotlus
Lisa 2. KMH algatamine KA 28.05.2019
Lisa 3. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded
Lisa 4. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad
Lisa 5. KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja vastuväited
Lisa 6. KMH programmi avalikustamise teated
Lisa 7. Vastused KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ja
vastuväidetele
Lisa 8. KMH programmi avalik arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri
Versioon 13.03.2020