dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 10. juuli 2020
Viit
1.7-2/2178-1
Registreeritud
10. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2020
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. august 2020

Failid

  • 📎Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamiseloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande esitamine seisukohtade küsimiseks.asice5587 KB

Sisu (failidest)

Austatud menetlusosaline Meie 10.07.2020 nr 6-3/20/4453-7 Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamiseloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande esitamine seisukohtade küsimiseks Austatud menetlusosaline Enefit Kaevandused AS esitas 07.07.2020 Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamiseloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande2. KeHJS § 201 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu osas kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 201 lõike 1, § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamiseloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.07.2020 nr 6-3/20/4453-6 all. 2 Hendrikson&Ko, Töö nr 19003417, 06.07.2020. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lisad: 1. Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 2. Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Teadmiseks: Nimekirja alusel Camilla Kastein 5694 0905 [email protected] 2 (2) Versioon 06.07.2020 /// Töö nr 19003417 19003417 AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 19003417 Tallinn 2020 Riin Kutsar Juhtekspert KMH litsents KMH 0131 Kadri Auväärt Projektijuht 4 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5 2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID ................... 6 2.1 Tegevuse eesmärk ja asukoht ........................................................................................................... 6 2.2 Tegevuse reaalsed alternatiivid ......................................................................................................... 8 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDELE ............................................................................... 9 3.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) ......................................................................... 9 3.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ....................................................................................... 9 3.3 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 10 3.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 10 3.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................ 11 3.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 11 3.7 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 12 3.8 Jõhvi valla üldplaneering ................................................................................................................. 12 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 13 4.1 Asustus ............................................................................................................................................ 13 4.2 Maakasutus ..................................................................................................................................... 13 4.3 Kliima ja sademed ........................................................................................................................... 14 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 14 4.5 Põhjavee koguseline ja keemiline seisund ...................................................................................... 16 4.6 Pinnavesi ......................................................................................................................................... 17 4.7 Maapinna langatused ja ebastabiilsus............................................................................................. 18 4.8 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 19 4.9 Müra, vibratsioon ja õhusaaste ........................................................................................................ 21 4.10 Jäätmeteke .................................................................................................................................... 21 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD OLULISED MÕJUD ................. 22 5.1 Mõju pinna- ja põhjavee tasemele ................................................................................................... 22 5.2 Mõju põhjavee keemilisele koostisele ............................................................................................. 25 5.3 Mõju pinnavee keemilisele koostisele ............................................................................................. 26 5.4 Natura hindamine ............................................................................................................................ 27 5.5 Mõju müratekkele, vibratsioonile ja õhusaastele ............................................................................. 38 5.6 Mõju inimesele ................................................................................................................................. 39 5.7 Koosmõjud ....................................................................................................................................... 40 6 KESKKONNAMEETMED ...................................................................................... 41 6.1 Leevendavad meetmed ................................................................................................................... 41 6.2 Keskkonnaseire kava ja soovitused seire teostamiseks ................................................................. 41 7 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS ........................................................................................ 43 8 AVALIKUSTAMINE ............................................................................................... 44 9 KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 45 10 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 47 11 LISAD .................................................................................................................. 50 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 1 SISSEJUHATUS AS Enefit Kaevandused (varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmiseks (KMH programmi Lisa 1). Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, s.o kuni 10.08.2049. Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Keskkonnaamet otsustajana algatas oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnamõju hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele (KMH programmi Lisa 2). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3 ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 ja §130 lõikele 1. Keskkonnaameti 27.03.2020 kirjaga nr 6-3/20/4453-4 tunnistati KMH programm nõuetele vastavaks (KMH programmi Lisa 9). Keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud lähtuvalt kinnitatud KMH programmist. Ahtme II kaevanduse lõuna osas kaevandamise mõjusid on analüüsitud varem koostatud kaevandusloataotluste keskkonnamõju hindamise osana 1234, mistõttu käesolev KMH aruanne käsitleb ennekõike kaevandusala laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile ja loa pikendamisest tuleneda võivaid mõjusid. Varem hinnatud mõjusid käsitleti niivõrd kui see on asjakohane loa muudatuse valguses. Lähtuvalt kinnitatud KMH programmist hinnati KMH aruandes järgmisi olulisi mõjusid:  Vastavus strateegilistele arengudokumentidele  Mõju pinna- ja põhjaveele, sh Kurtna järvede veetasemele ja veekeemiale;  Mõju Natura 2000 aladele, eelkõige mõju Kurtna loodusalale;  Mõju mürale, õhusaastele ja vibratsioonile. Aruande terviklikkuse huvides antakse ülevaade varasemate tööde raames hinnatud mõjudest ja leevendavatest meetmetest, mille rakendamist on peetud vajalikuks. Täiendava analüüsi läbi viimist ei peeta vajalikuks;  Mõju inimesele (suuresti tuginedes varem antud hinnangutele müra, õhusaaste ja vibratsiooni mõjudele, hinnatakse tegevuse mõju inimesele). Mõjude hindamisel arvestati mõjude kumuleeruvusega ning hinnati senise põhja- ja pinnaveeseire vastavust vajadusele. Täiendavate keskkonnameetmete seadmist ei peetud vajalikuks. 1 Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldis e põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. Alkranel, 2011. 2 Eesti Energia Kaev andused AS-i kaev andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, 2010. 3 AS Enefit Kaev andused Estonia k aev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. O Ü Henrikson & K o, 2017. 4 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andused maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KMIN-054, KM IN-055, KMIN -06 6 ja KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & K o, 2019. Versioon 06.07.2020 6 2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID 2.1 Tegevuse eesmärk ja asukoht Kavandatava tegevuse eesmärk on AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-119 (Ahtme II kaevandus) laiendamine kaevanduse 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja loa kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra, s.o aastani 2049. Luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks energeetika ja põlevkivitööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli). Ahtme II kaevandusele on väljastatud kaevandamisluba 2011. aastal kaevandamise teostamiseks kasutades Estonia kaevanduse taristut ja tootmisala. Käesoleva taotlusega taotletav ca 100 ha suurune ala Estonia kaevanduse põhjaosas ei sisaldunud 2011. aasta taotluses, kuna selle kaevandamist ei peetud siis perspektiivseks keeruliste mäetehniliste tingimuste tõttu. Nüüdseks, kui Estonia kaevanduse mäetööd on jõudnud taotletava ala vahetusse lähedusse on kaevandusloa taotleja AS Enefit Kaevandused kehtiva mäeeraldise piires teostatud läbindustööde ja täiendavate analüüside põhjal jõudnud järeldusele, et taotletava laienduse alal (edaspidi Jõetaguse lahustükk) on mäetehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas põlevkivi kaevandada. Jõetaguse lahustükile jäänud varu kaevandamise näol oleks tegemist maavara säästliku kasutamisega, kuna eraldiseisva kaevandusena kaevandamiseks on varud Jõetaguse lahustükil nii väikesed, et nende kaevandamine end ära ei tasuks, mistõttu peale Estonia kaevanduse sulgemist tekiks majanduslikult ebaotstarbekas varuplokk. Enefit Kaevandused AS taotleb Ahtme II kaevanduse laiendamist MaaPS-i § 68 (3) 2) alusel. Seaduse kohaselt on õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui see on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kuna taotletava mäeeraldise mäetööd toimuvad Estonia kaevanduse poolt, kasutades sealset taristut taotleb AS Enefit Kaevandused mäeeraldise kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia mäeeraldise omaga ehk kuni 10.08.2049. Mäeeraldise Ahtme II kaevandus pindala on 357,12 ha, millest taotletav Jõetaguse lahustükk moodustab 102,45 ha (Joonis 2.1 ja Joonis 2.2). Teenindusmaad ei taotleta, sest kasutatakse Estonia mäeeraldisele määratud teenindusmaad. Seisuga 01.01.2019 on mäeeraldisel Ahtme II kaevanduse aktiivne põlevkivi tarbevaru 5016 tuh t (seisuga 01.01.2020 4 913,7 tuh t). Taotlusega soovitakse laiendada mäeeraldist Jõetaguse lahustükile, kus põlevkivi aktiivne tarbevaru 102,45 ha-l on 3 434 tuh t. Taotluse kohaselt hakkab mäeeraldise Ahtme II kaevanduse koosseisu kuuluma 8 450 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Kaevandatavaks loetakse kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 8 450 tuh t (Tabel 2.1). KMH eesmärgiks on hinnata kaevandusloa laiendamisega ja pikendamisega ning selle reaalsete alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju ning pakkuda välja meetmed mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Kehtiv Ahtme II kaevanduse mäeeraldis ja taotletav Jõetaguse lahustükk paiknevad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Eesti põlevkivimaardla keskosas ja Ahtme kaevevälja lõuna osas. Kehtiv mäeeraldis külgneb põhjas varasemalt suletud Ahtme allmaakaevandusega (täitunud veega), lääne ja lõuna suunas jääb Estonia allmaakaevandus, idas on Vasavere mattunud ürgorg. Taotlev laiendus (Jõetaguse lahustükk) piirneb edelas Estonia allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-054, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS), loodes Ahtme rikkega, põhjaosas Viru allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-053, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS) ning kirde ja kagu suunas suletud Ahtme kaevandusega. www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine Tabel 2.1. Varuplokid mäeeraldisel Ploki varu Ploki Maardlaos Ploki Varu Varu plokis Poki pindala mäeeraldisel Maavara pindala a nr kategooria 01.01.2019 mäeeraldisel 01.01.2020 (ha) (tuh t) Ahtme 1 põlevkivi aT 240,05 8047 102,45 3434,27 kaeveväli 2 põlevkivi aT 199,72 5016,11 199,72 5016,11 kokku 8 450 Joonis 2.1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019 Versioon 06.07.2020 8 Joonis 2.2. Taotletava mäeeraldise paiknemine. Aluskaart: Maa-Amet 2.2 Tegevuse reaalsed alternatiivid Arvestades, Ahtme II Jõetaguse lahustüki paiknemist tegutseva Estonia Kaevanduse vahetus läheduses ja selle piiratud varusid, on tegevusel kaks realistlikku tegevusalternatiivi: Alternatiiv 1: Tegevuse elluviimine taotluses kohaselt st Ahtme II kaevanduse mäeeraldise laiendamine 102,45 ha suuruse Jõetaguse lahustüki võrra ja kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra ehk kuni tähtajani 10.08.2049. Alternatiiv 0: Kavandatud tegevus ellu ei viida ehk Ahtme II Jõetaguse lahustüki kaevandamata jätmine. Piiratud ressursiga lahustükil ei ole tulevikus omaette kaevanduse rajamine ei majanduslikult ega keskkonnamõjude mõttes otstarbekas. Alternatiivi 1 rakendumisel on kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse kaevandamisel. Sulgemis ja korrastamistööd on planeeritud korraldada koos Estonia kaevanduse vastavate tegevustega. Kaevandamise käigus ei ole planeeritud langatada maapinda, st säilib sõltumata kaevandustegevusest maakasutuse sihtotstarve. Alternatiivi rakendamine tugineb otseselt MaaPS §14 lõikele 3 mis sätestab, et mäeeraldisest ei tohi välja jätta maavara, mille kaevandamine ei ole edaspidi majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud. Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine lubjakivikillustikuna. Põlevkivi tootmiskaod on ~ 35 %. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m, mõõdetuna põlevkivi tootsa kihindi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks. 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDELE 3.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) 5 KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. KMH kontekstis olulisemad suunised dokumendis:  Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine.  Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.  Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.  Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Visioonidokumentist lähtuvalt on koostatud Energiamajanduse arengukava aastani 2030, millest lähtuvalt on omakorda koostatud Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2020. ENMAK 2030 koostamisega üheaegselt on läbi viidud ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH)6, mille raames on hinnatud mh alternatiivsete põlevkivi kasutamise stsenaariumitega (15 mln/t/a; 20 mln/t/a, 25 mln/t/a) kaasnevat mõju kasvuhoonegaaside tekkele aastani 2050. KSH tulemustega on arvestatud arengukava koostamisel. 3.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 7 Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad. 5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2 050. https://www. env ir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf 6 Energiamajanduse arenguakv a aastani 3030 kes kkonnamõju s trateegiline hindamine. Eesti A rengufo nd, 2014. https://energiatalgud.ee/img_aut h.php/7/7e/E NMAK_2030_ KSH_aruanne.pdf 7 Maapõue poliitika põhialused aastani 2050. https://www.e nv ir.ee/s ites/default/files /mpp_2050_kujundatud.pdf Versioon 06.07.2020 10 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis (kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ja kaevandusperioodi pikenemine):  Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.  Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus.  Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse jäätmeteket.  Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis. Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegilise arengudokumendiga – tegevuse tulemusena toimub taastumatu maapõue ressursi ressursisäästlik kasutamine - kasutusele võetakse maavara, mille kaevandamine eraldiseisvana oleks majanduslikult ebaotstarbekas. 3.3 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 8 EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia programm ning osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel; Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel. Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni alusel. Kavandatav tegevus on kooskõlast strateegilise arengudokumendiga. Vaata täpsemalt ka ptk 6.2. 3.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 9 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. 8 Ener giamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https ://w ww.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 9 Põlev kiv i kasutamise riiklik arengukav a 2016-2030. https ://www.riigiteataja.ee/aktilis a/3180/3201/6002/R Ko_1603 2016_Lisa.pdf# www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Arengukava strateegilised eesmärgid on:  põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;  põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;  põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Arengukava seab eesmärgiks põlevkivi efektiivse ja vähese keskkonnamõjuga kasutamise ja selleks vajaliku põlevkivi ressursi olemasolu. Kaevandamine peab toimuma võimalikult väheste kadude ning keskkonnamõjudega. Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegilise arengudokumendiga. Põlevkivi kaevandatakse alal, mis juba on kaevandamise poolt mõjutatud ja tegevusega ei lisandu olulisi täiendavaid mõjusid. Kaevandamine viiakse läbi maksimaalselt efektiivsel viisil – läbi Estonia kaevanduse, kasutades olemasolevat tehnikat ja taristut. 3.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 10 “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid on jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur, maa vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee kättesaamine on piirkonnas raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise, suured kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise. Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega ellu viia elektrimajanduse arengukava. Elektrimajanduse arengukavaga, aga ka keskkonnastrateegiaga on arvestatud Põlevkivi arengukava koostamisel. Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa pikendamisega ja Jõetaguse lahustükile laienemisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ja inimesele hinnatakse käesoleva KMH osana. 3.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 11 Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse lõppemisel alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkealana või ehitusalana. Kavandatav tegevus on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringuga – tegevusega kavandatakse kasutusele võetud maardlas varu ammendamist läbi Estonia kaevanduse. Varu kasutuselevõtt pärast Estonia kaevanduse sulgemist ei oleks majanduslikult otstarbekas. KMH osana hinnatakse 10 Eesti Keskkonnastrat eegia a astani 2030. htt ps://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 11 Ida-Viru maakonnaplaneering. (keht estatud 1999. a). http://ida-v iru.maav alits us.ee/maakonnaplaneering Versioon 06.07.2020 12 kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale ja kavandatakse meetmed oluliste mõjude vältimiseks, kus asjakohane esitatakse meetmed mõjude minimeerimiseks. 3.7 Alutaguse valla üldplaneering 12 2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla üldplaneering ei kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted:  Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused.  Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringuga. KMH osana esitatakse vajadusel meetmed oluliste mõjude leevendamiseks ja täpsustatakse olemassolevat seirekava. 3.8 Jõhvi valla üldplaneering Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja strateegiale. Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna mäetööstuspiirkonnad ja tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et mäetööstuse mõjud valla keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad naaberomavalitsustele. Oluline on sealjuures pöörata tähelepanu jääkreostusele, mis mõjutab peale reostamist aastaid looduslikku fooni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga. 12 Alutaguse v alla üldplaneering. Kobr as AS 2019. Av alikul v äljapanekul olev vers ioon - http://ww w.alutagusev ald.ee/doc uments /12278831/22673777/ Alut agus e+v alla+%C3%BCldplaneering_02.02.2019_av alikule+v %C3%A4 ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec88f5fcbfab?v ersion=1.0 www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Asustus Kavandatava tegevuse ala jääb Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, plokk 1 -Jõetaguse lahustükk- jääb Jõetaguse küla territooriumile. Kasutuses olev plokk 2 jääb Kurtna, Illuka ja Tarakuse külade territooriumile. Kaevandusala kasutuses oleva osa kirde ja edela osadesse ning hajusalt ka Jõetaguse lahustükile jäävad üksikud eluhooned (kokku 10 elamumaad, sh kolm Jõetaguse lahustükil). Statistikaameti andmeil 1. jaanuari 2019. seisuga Alutaguse vallas 4714 elanikku, kõrval asuvas Jõhvi vallas 12 056 elanikku, sh Jõhvi linnas 10541 ja pisut eemale jäävas Kohtla - Järve linnas 33 743 elanikku. Ida-Viru maakonnas kokku on 136 472 elanikku. On 1. jaanuari 2019. seisuga prognoositud rahva arv Ida-Viru maakonnas aastal 2045 on 86 734 elanikku, mis näitab selget langustrendi maakonnas tervikuna. 4.2 Maakasutus Valdav osa kaevandusala territooriumist on kaetud maatulundusmaaga, mida katab mets ja haritav maa. Õuealasid jääb kaevanduse Jõetaguse lahustükile kolm (Joonis 4.1). Joonis 4.1. Elamualad Jõetaguse lahustükil. Aluskaart: Maa-amet Kaevandusala Jõetaguse lahustükki läbib Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee. Kohalikest teedest läbib taotlevat mäeeraldist Are, Niine, Kanali tee, Pihlaka tee, Kurtna tee, Luuiste-Sarapuu ja Pagari- Tarakuse tee. Kehtivat Ahtme II kaevanduse mäeeraldist läbib raudtee, mis ühendab Estonia kaevanduse tootmisterritooriumit Ahtme raudteesõlmega. Versioon 06.07.2020 14 Jõetaguse lahustükile, Volli maaüksusele jääb taotletava mäeeraldise ainuke tarbepuurkaev (PRK0015952). Jõetaguse külade elanikud on ühendatud Jõetaguse – Pagari külade ühisveevärgiga. Kõrgepingeliinidest läbib mäeeraldist Ahtme-Illuka ja (L-11: (L35120) 35-110 kV elektriliinid. Lisaks on kattuvus veel üle keskpingeliiniga ja alla 1 kV elektriõhuliiniga. 4.3 Kliima ja sademed Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi automaatjaam. Lähtuvalt kehtivast kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on keskmine õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike-Maarja järel kõige külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui keskmine temperatuur on - 6,0 °C ja kõige soojem kuu on juuli, kui keskmine temperatuur on 17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari temperatuur lausa 1,5 °C. 13 Sademete norm Jõhvis on 736 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a) ja Eestis tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem. Aasta sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on 103 mm, samal ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuud on veebruar ja aprill, sademete normiga vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on vastavalt 35 mm ja 31 mm. 14 Temperatuuride ja sademete hulga vahe näitab hästi välja piirkonna suure soostumise looduslikke põhjuseid. Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas jäävad on kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve ja Vilsandi. Selgelt valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 15 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Olemasoleva Ahtme II kaevanduse mäeeraldise maapinna kõrgused on põhjaosas ca 60 m, tõustes lõunaosas 70 meetrini (BK77 süsteemis). Taotletaval Jõetaguse lahustükil jäävad kõrgused vahemikku 71-75 m (71,19-75,19 EH200 süsteemis). Põlevkivi levib Kukruse lademes, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel on 13-17 meetrit ja taotletaval Jõetaguse lahustükil ca 16 meetrit. Kukruse lademe ülemise osa moodustavad lubjakivi kihid üksikute põlevkivi vahekihtidega. Põlevkivi tootuskihind levib lademe alumises osas 2,5-3,1 meetri paksuselt. Tootsa kihindi moodustavad seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi vahekihti (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1). Tootsa kihindi lasum jääb olemasoleva mäeeraldise lõunaservas abs kõrgusele 12 m ja tõuseb põhjaservas abs kõrgusele 20 m. Jõetaguse lahustükil paikneb tootsa kihindi lasum abs kõrgusel 18 m. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud. Kvaternaarisetete paksus vaadeldaval alal on 2-5 m ning suureneb Vasavere mattunud oru servade suunas. Kvaternaarisetete põhjavesi on iseseisva ja alalise veekihina tähtis ainult Vasavere mattunud oru piires, ülejäänud kaevandusväljal on tal transiitlüli osa, mis toidab Ordoviitsiumi veekompleksi sademeveega. 13 http://www.ilmat eenis tus.ee/ kliima/ kliimanormid/ ohutemperatuur/ 14 http://www.ilmateenis tus.ee/ kliima/kliimanormid/sademed/ 15 http://www.ilmateenis tus.ee/ kliima/kliimanormid/t uul/ www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Vasavere mattunud org lõikub Ordoviitsiumi aluspõhjakivimitesse kuni 60-80 m sügavuseni ning on täitunud keskmise- ning jämedateralise liivaga. Oru servades levib kohati moreen. Vettandvate kivimite filtratsiooniomadused on erinevad ning filtratsioonimoodul muutub 5-40 m/ööp. Põhjaveetase veehaarde piires oli algselt 44 m üle merepinna. Veehaarde rajamise ja hüdromeetodil liiva kaevandava karjääri töötamise käigus alanes põhjaveetasse kuni 41 meetrini üle merepinna. Seoses veetarbimise vähenemisega on viimastel aastatel põhjaveetase tõusnud kuni 43 m üle merepinna. Keemiliselt koostiselt on mattunud oru põhjavesi mage, HCO 3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,08-0,18 g/l. Vasavere mattunud oru põhjavesi on tihedas kontaktis Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveega. Enne kaevandamise algust oli põhjaveevoolu suund läänest itta. Koos põlevkivi kaevandamise algusega ja Ahtme kaevanduse lähenemisega mattunud orule hakkas mattunud oru põhjavesi osalema kaevandustööde üleujutamises. Mattunud oru põhjavee juurdevoolust annab tunnistust vee mineraalsuse vähenemine, mineraalsuse suurenemine aga on seotud kaevandusvee juurdevooluga Vasavere jõest, kuhu kaevandustest väljapumbatav vesi suunati. Kaevandusvee mõju kvaternaarisetete põhjaveele näitab sulfaatiooni esinemine ja vee mineraalsuse üldine suurenemine. Kaevandusvee suunamine Vasavere jõkke ja infiltreerumine jõest tagasi on veekihti kujundanud vööndi, kus põhjavee kvaliteet on muutunud. Kaevanduse töötamisel pöördus põhjaveevool kaevanduse poole ja osa põhjaveest voolas kaevandusse tagasi. Ordoviitsiumi veekompleksist esineb vaadeldaval alal kolm veekihti: Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda. Nabala-Rakvere veekiht levib Ahtme kaevandusvälja edelaosas. Vettandvateks kivimiteks on lõheline dolomiit, mis veekihi alumises osas on mergli vahekihtidega. Rakvere lademe setete paksus, mis lõunaosas on kuni 10 m, väheneb kirdesse. Kaevandusvälja lõunaosas on Tarakuse külas põhjaveetase püsinud 64-65 m üle merepinna, kusjuures kuni 1992. aastani veetaseme alanemist ei täheldatud, samal ajal kui O2kl–kk veekihi põhjaveetase pidevalt alanes.16 Veekihi veerikkus on kaevandusvälja piires muutlik: erideebit - ,8–1,5 l/s·m ja filtratsioonimoodul – 0,87–1,5 m/ööp. Keila–Kukruse veekiht on põhiliseks kaevanduste üleujutajaks. Vettandvateks kivimiteks on mergli vahekihtidega lubjakivi ja dolomiit paksusega 45 m. Kaevandusvälja kirdeosas on veekihi lasumiks kvaternaarisetted, edelaosas Oandu lademe savikad lubjakivid ja mergel. Alumiseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas lubjakivi. Veekihi veerikkus on nii läbilõikes kui ka pindalaliselt väga ebaühtlane, puurkaevude erideebit muutub 0,2–3,9 l/s·m, filtratsioonimoodul – 3–20 m/ööp, üldistatud veejuhtivus km = 335 m2/ööp ja tasemejuhtivus – 105 m2/ööp. Esialgne veetase on muutunud 62 meetrilt 50 meetrini üle merepinna.17 Käesoleval ajal on ammendatud alal veekiht dreenitud, kuid see ei välista üksikjuhtudel vee olemasolu väikesel sügavusel. Kaevandusvee ärajuhtimise mõju veekihi põhjaveetasemele levib kaevandatud alast keskmiselt 1-2 km kaugusele ning, sõltudes konkreetsetest tingimustest, ulatub üksikjuhtudel 3-4 kilomeetrini. Vaadeldavat ala läbib kirdesuunaline Ahtme tektooniline rikkevöönd, mille loodetiib on kirdetiivaga võrreldes kerkinud amplituudiga 7-15 meetrit. Ahtme kaevanduse piires on vööndi laius üle saja meetri. Vööndi hüdrogeoloogilisi parameetreid ei ole kogu ulatuses uuritud, aga läbindamisandmete põhjal on need V põhjapoolse paneelistreki juures väga muutlikud.18 Filtratsioonimoodul muutub 0,18–8,5 m/ööp.16 Kõige veerikkam vöönd jääb rikke keskele. Kohati on põhjavee horisontaalne liikumine takistatud, st rike on vertikaalseks nõrgalt vettpidavaks piiriks. 16 Savitski, L., Savva. V. 2001. Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Eesti põlevkivimaardla kaevandustööde piirkonnas. 3. etapp: Ahtme kaevanduse sulgemine. Tallinn. 62 lk. EGF7278 17 Savitski, L., Savva. V. 2001. Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Eesti põlevkivimaardla kaevandustööde piirkonnas. 3. etapp: Ahtme kaevanduse sulgemine. Tallinn. 62 lk. EGF7278 18 Kattai jt., 1978 – Каттай В., Доманова Н., Вингисаар П. 1978. Отчет о результатах геологоразведоч ных работ по изучению зоны Ахтмеского нарушения за 1975-78 гг. EGF3566 Versioon 06.07.2020 16 Lasnamäe–Kunda veekiht levib kogu uuritaval alal. Vettandvateks kivimiteks on Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe ja Aseri lademe ning Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kohati savikad lubjakivi ja dolomiit (O2ls–O2-1kn). Veekiht on ühtlaselt 18-20 m paksune. Alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi ja Leetse lademe glaukoniitlubjakivi ja dolomiit. Ülemiseks veepidemeks Uhaku lademe savikas lubjakivi. Põhjaveetase on 25– 45 m üle merepinna. Põhjavesi on surveline, kuid kaevandusvee ärajuhtimise tõttu on surve osaliselt alanenud. Puurkaevude erideebit kõigub 0,036–0,35 l/s·m, filtratsioonimoodul – 0,18–3,2 m/ööp. Kavandatava tegevuse alast sügavamale jäävad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist moodustunud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, selle all Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum ja omakorda selle all Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum. Sügavamad Kambriumi–Vendi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihid on põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova regionaalsete veepidemetega. Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa-amet 2016 4.5 Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on moodustatud Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi Nabala–Rakvere, Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihist. Põhjaveekogumi pindala on 1095 km2. Maksimaalne ulatus läänest itta on 75,7 km ja põhjast lõunasse 30,9 km. Enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on mõjutatud kaevanduste, karjääride, keemia- ja põlevkivitööstuse tegevusest. Suletud kaevandustes on veetase taastunud ja kaeveõõntesse kogunenud vesi liigub madalama veetasemega töötavate kaevanduste suunas, äärmistest www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine põhjapoolsetest ka klindiastangu suunas või kaevandusvee tasemest madalamatesse paikadesse. 19 Seoses kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaevanduspiirkondades on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus, mistõttu on põhjaveekogumi koguseline seisund Veemajanduskava 2016- 2021 kohaselt halb. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Olulisimad põhjavee kvaliteedi muutused on siiski seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate keemiatööstuse jääkreostuskollete olemasoluga. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on Veemajanduskava 2016- 2021 kohaselt halb. Keskkonnaregistri alusel jääb taotletavale kaevandusalale üks puurkaev (PRK001595, Volli katastriüksusel), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi (Joonis 4.1). Jõetaguse küla elanike joogiveevarustus on tagatud Jõetaguse-Pagari külade ühisveevärgiga. 2019. aastal ühendati ühisveevärgiga ka ainus senini veevärgiga ühendamata elamu Volli katastriüksusel 2021. 4.6 Pinnavesi Kavandatava tegevuse alal puuduvad Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud. Alale on rajatud maaparandussüsteeme, sh Ahtme kaevanduse kanal. Kanali kaudu juhitakse vesi Vasavere jõkke, mis jääb kaevandusala piirist u 2900 m kirde suunas. Vasavere jõkke suubub ka Ahu oja, mis algab keskkonnaregistri järgi Kurtna mõisa pargi juurest, kuid eesvoolud ulatuvad ka maardla alale. Vasavere jõgi (pikkus 15,7 km ja valgala 51,6 km2) saab alguse Kurtna järvistust, Kurtna Suurjärvest (33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m ja max sügavus 6,9 m, VRD tüüp III) ja suubub Pühajõkke (pikkus 32,6 km, valgala üle 25 km2). 2017. aasta kinnitatud riikliku keskkonnaseire andmetel on Vasavere jõe seisund halb. Sellele viitab suurselgrootute seisund jões ja füüsikalis-keemiliste näitajate kontsentratsioonid (P-üld, NH4, O2). Halva seisundi põhjuseks on hinnatud toitained. Kesine on ka Pühajõe seisund, millele viitab vesikonnaspetsiifiliste saasteainete esinemine vees, kalade ja suurtaimestiku seisund. Põhjuseks arvatakse olevat varasem reostus. Jõetaguse lahustükil pinnaveekogud puuduvad. Lahustükist u 200 m lääne-suunas jääb Raudi kanal, mille ehituse tingis aastaid tagasi veevõtt Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis. Kuni 2013. aastani suunati kanali kaudu Kurtna järvedesse Viru kaevanduse vesi, täna suunatakse kanalisse vaid Estonia kaevanduse settetiigi nr 3 läbinud kaevandusvesi (u. 27% kogu kaevanduse veehulgast, so 24000000 m3/a22). Settetiiki nr 3 suunatakse läbi Estonia kaevanduse töötava Ahtme II kaevanduse kaevandusvesi ning on planeeritud suunata ka Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi. Raudi kanalist jõuab vesi läbi Kurtna järvede (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-Kirjakjärv, Kirjakjärv); osa kaevandusveest juhitakse pärast Ahvenjärve Konsu kanali kaudu Konsu järve, sealt edasi Konsu peakraavi ja edasi juba Mustajõkke) Mustajõkke, kust see on kraavidega juhitud Narva jõkke, jäädes sellega Peipsi hüdroloogilisse vesikonda. Tuginedes riikliku keskkonnaseire andmetele on kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järve järve seisund 2017. a kinnitatud andmetel hea Konsu järves (kordusseire toimumas 2019. aastal). Nõmmejärve seisundit on riiklikku keskkonnasseire raames hinnatud 2006. aastal ja viimati projekti „Nõmmejärve enesereostusohu uuring“ 23 raames 2018. aastal. Kõigil juhtudel on järve seisund hinnatud heaks. Tugevasti muudetud veekoguks määratud Mustajõe seisund on 2017. kinnitatud riikliku keskkonnasseire andmetel kesine. Kesisele seisundile viitab jõe 19 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK 20 Volli talu v eev arustuss üsteemi üleandmise-v astuv õtmise akt. Enef it Kaev andused AS ja Alutaguse Vallav alitsus, 17. juuli 2019 21 Veetorustiku kasutusluba nr. 1912371/04239. Alutagus e Vallav alitsus, 15.03.2019 22 AS Enefit Ka ev andused v ee-erikas utusloa nr. L.VV/ 327879 muutmine. 15. Mai 2019 korraldus nr. 1-3/19 /906 23 Nõmmjärv e enesereostusohu uuring. TÜ, 2018 Versioon 06.07.2020 18 kalastik. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuste selgitamiseks vajalik uurimusliku seire teostamine. Kaevandusalast ida suunas jääb Kurtna järvestik, kus veetaseme langust 1,8-2,3 m täheldati juba perioodil 1941-1971 ja olulist langust 1980-ndate lõpus, kui Martiska, Kuradi- ja Ahnejärvel ulatus veetaseme langus 3-4 meetrini (tänapäeval u 1,5 m), mis on kaasa toonud pöördumatuid muutusi 24. 2015. aastal valminud kontseptuaalsete mudelite töös on järvestik hinnatud seotuks nii Kvaternaari Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi kui Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Samas öeldakse, et Ordoviitsiumi põhjaveekihtide vesi otse järvestiku järvedesse ei jõua. Vee jõudmist järvedesse peetakse võimalikuks, kuna kaevandamise tulemusel Ordoviitsiumi põhjaveekogumis võib tänu mittetäielikule veepidemele langeda veetase Vasavere põhjaveekogumis ja ka sellega otseselt seotud järvede veetase 25. Järvede veetaseme langust on seostatud ennekõike Vasavere veehaardega, aga ka Ahtme ja Estonia kaevandusega, Sirgala, Viivikonna ja Narva karjääridega, Pannjärve ja Oru turbaväljadel turbatootmisega 2627282930. Lisaks eelpoolnimetatud järvedele on viimastel aastatel täheldatud põhjaveetaseme langust ka Valgjärvel ja Kihljärvel. Mõlema järve põhjaveetaseme alanemisel nähakse seost Sirgala karjääri lähenemisega, mis on tänaseks jõudnud 500 m kaugusele järvedest. 4.7 Maapinna langatused ja ebastabiilsus Altkaevandatud aladel toimunud langatusi ja varinguid on põhjalikult uurinut 2018. aastal valminud KIKi projekti raames.31 Langatused ja varinguaugud esinevad enamasti aladel, kus 80-ndadel katsetati vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada põlevkivi kadusid. Kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli siis arvestatud kaks aastat. Sellistel aladel võib langatusi ja varinguauke ette tulla ka tänapäeval 32. Langatused on enamasti 0,5 - 1 m, vaid Kohtla kaevanduses ulatuvad muutused 1,5 meetrini. Langatustest ohtlikumad on kaevandusšurfide sisse kukkumisel tekkinud varinguaugud, mis võivad olla mitmete meetrite sügavused. Teadaolevate šurfivaringute põhjus on enamasti selles, et sulgemiseks on kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase ja kividega ja puit on aja jooksul kõdunenud. 2018.a. seisuga on teada vähemalt viis sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Ohtlikud on ka kaevanduskäikude varinguaugud, mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud altkaevandatud alade põhjaosas, näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke mitmesaja meetri pikkusel lõigul. Planeerimata allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi ja varinguaukusid on ette tulnud nii kõrval asuval Viru, Estonia kui Ahtme kaevanduse aladel33.Langatusi võib ette tulla ka tulenevalt geoloogilistest anomaaliatest - kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites olevates karstivöönditest, mida ei ole võimalik prognoosida. Viimane selline varing Estonia kaevanduse alal toimus teadaolevalt 2017. aastal. 24 Kurtna maas tikukaitseala kaits ekorr alduskav a 2015-2 024. Kesk konnaamet 2015. 25 Põhjav eekogumi v eest s õltuv ad ökosüsteemid, nende seisundi hindamis e kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015. 26 Põhjav eekogumite seos ed mais maaökosüs teemide ja pinnav eekogude ga, hüdrogeoloogilis ed mudelid ning seirev õrgu kujundamine. Tallinna Üliko oli Ökoloogia kes kus, 2019. 27 Põhjav eekogumi v eest sõltuv ad ökos üsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015. 28 G roundw ater-Surface Water Interaction in Clos ed-Basen lakes:Example from Kurtna Lake Dis trict. Phd thesis, Vainu, M., Tallinna Üliko ol, 2 018 29 Vasav ere ja Vasav ere II v eehaare: alter natiiv id. Erg, K. , Lelgus, M., Kiv it, N. 2019. T allinn. 72 lk 30 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirek tiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool, 2019 31 Põlev kiv i altkaev andatud alade v aringute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIKi project nr. 11735 32 Eesti Energia Kaev andus ed AS-i kaev andamisloa KMIN-05 4 muutmisega k aas nev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, töö nr 9107. Tallin n 2010. 33 Sissev arisenud šurfiav a korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad . Reaalprojekt, 2017. Töö nr P16052, lk 17. www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae n-ö igavene püsivus. Tiheasustusega asulate territooriumide all reeglina kaevandamist ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse‐eeskirjadest. Reeglina põlevkivi tootmistöid ei toimu tektooniliste rikkevööndite alal. Teadaolev Ahtme rikkevöönd jääb Jõetaguse lahustükist põhja suunas. Üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid jääb Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele. 4.8 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine Ahtme II kaevanduse ja selle laienduse ala on valdavalt metsamaana kasutatav ala, kus ei leidu loodusväärtuslikke kooslusi (v.a vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II kaevanduse alal). Ida‐Viru maakonnaplaneeringu 2030+ 34 põhjal on suur osa Ahtme kaevanduse ja selle laienduse alast rohevõrgustikku kuuluvad (Joonis 4.3). Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule, loomastikule ja linnustikule on Ida-Virumaal uuritud 35,36,37 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud. Samuti ei ole allmaakaevanduse mõju rohevõrgu funktsioone takistav. Joonis 4.3. Roheline võrgustiku Ahtme II kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 34 Ida-Viru maa konnaplaneering 2030+, https://maakonna pla neering. ee/ida-v iru-maakonnaplaneerin g-2030- 35 Põlev kiv i allmaakaev andamisest tingitud mõju selgit amine põllumajandusmaa v iljelusv äärtus ele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Saku 2002 36 Põlev kiv i allmaakaev anduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Sak u 2005 37 Uuring Uus -Kiv iõli k aev anduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inv entuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. Versioon 06.07.2020 20 4.8.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:  kaitsealad (sh kaitsealused pargid);  hoiualad;  püsielupaigad;  kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;  kaitstavad looduse üksikobjektid;  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Taotluse objektiks oleva Ahtme II kaevanduse alal ega Jõetaguse lahustükil ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, lähim kaitstav loodusobjekt jääb u 700 m Ahtme II töös olevast kaevandusalast ida suunas (Joonis 4.4). Kuna tegemist on allmaa kaevandusega ning arvestades, et taotletava laienduse ja kaitseala vahele jääb suletud ja üleujutatud Ahtme kaevandus, siis ei ole oodatavad ka mõjud (häirimine jms) kaevandusalast eemal paiknevatele kaitstavatele objektidele. Kaevandusvesi kaevandusalalt juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna maastikukaitseala järvedesse. Kaevandusvee mõju järvede vee kvaliteedile on varem koostatud mõju hindamiste raames uuritud ja jõutud järeldusele, et järved on kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises seisundis38. Negatiivsed mõjud on oodatavad pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel vähenemisel või lõppemisega peale kaevanduse sulgemist ja vee pumpamise lõpetamist. Joonis 4.4. Kaitstavad loodusobjektid Ahtme II töötava kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki lähemas piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 38 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse. Hendrikson & Ko, 2016- 2018 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Lisaks siseriiklikele kaitstavatele loodusobjektidele käsitletakse käesolevas töös Natura 2000 rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku alasid. KMH programmis viidi läbi Natura eelhindamine, mille tulemusel leiti, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele ning seetõttu on vajalik liikuda Natura hindmaise järgmisse etappi (vt ptk 5.4). 4.9 Müra, vibratsioon ja õhusaaste Kaevandamisega seotud peamiseks müra allikateks ja tegevusteks võib lugeda järgmised objektid:  Transport (peamiselt raudtee);  Kaevise väljastamine tööstusterritooriumil (Estonia kaevandus) ning rikastusvabriku töö;  Ventilatsioonihooned;  Maa-alused lõhkamistööd. Kaevandamine jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid müratekke ja õhusaaste allikaid, sh tuulutus šurfe ei ole seoses kaevandamise laienemisega Jõetaguse lahustükile kavandatud. Müra ja õhusaaste mõjusid Estonia ja Ahtme II kaevandamise alal on viimati analüüsitud AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavada kaevandamislubade KMIN- 053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise osana 2018. aastal. Estonia kaevanduse müra mõjude leevendamise meetmed kajastuvad kehtivates AS Enefit Kaevandused kaevanduslubades nr KMIN-054 (viimati muudetud 18.12.2018) ja KMIN_119 (viimati muudetud 23.08.2016). AS Enefit Kaevandused omab seoses kaevandamisega Estonia kaevanduses välisõhusaasteluba erisaasteluba nr L.ÕV/319272. Müra ja õhusaaste mõjude täiendav käsitlemine Ahtme II kaevandamisloa pikendamise ja laiendamisse KMH aruandes ei ole teadaoleva info põhjal vajalik eelpooltoodud põhjendustel (uusi müraalikaid ei lisandu). KMH aruande terviklikkuse huvides antakse aruande mõjude hindamise osas (ptk 5.5) ülevaade varem hinnatud mõjudest ja nende mõjude leevendavatest meetmetest. 4.10 Jäätmeteke Jõetaguse lahustükil kaevandamisega tekkivad jäätmed on kavandatud kas taaskasutada või ladestada Estonia kaevanduse infrastruktuuri kooskõlas kehtiva Estonia kaevanduse jäätmekavaga. Estonia kaevanduses tekivad kaevandamisjäätmed peamisel rikastusvabrikus, kus lubjakivi vahekihid eraldatakse põlevkivist. Estonia kaevandusele on väljastatud jäätmeluba L.JÄ/328112, mis kehtib kuni 15.09.2021. Jäätmeloa kohalt on lubatud tekitada jäätmeid kuni 6 miljonit tonni aastas, seejuures taaskasutada tuleb 40% aherainest. Viimastel aastatel on tekkinud ja taaskasutatud vastavalt:  2016 – 4,081 milj tonni (taaskasutatud 546 tuh tonni)  2017 – 3,417 milj tonni (taaskasutatud 648 tuh tonni)  2018 – 3,498 milj tonni (taaskasutatud 555 tuh tonni) Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete kogused, kuna ei suurene aastane kaevandusmaht. Lahustüki lisandumisega suureneb jäätmete tekke kogus kogu kaevandamisaja (22 a) peale kokku hinnanguliselt u 1,2 mln. tonni, arvestades et lisanduv põlevkivi varu on 3500 tuh tonni. Lisanduv jäätmetekke kogus on vaid 35% ühel (2018) aastal tekkinud jäätmete kogusest. Viimastel aastatel on jäätmete taaskasutus olnud 15-20%, arvestades erinevaid arendusjärgus olevaid projekte (päikeseparkide alustarindi ehitus, pumphüdroelektrijaama ehitus, killustik teedeehituseks), on reaalne, et tulevikus taaskasutatakse kogu tekkiv aheraine. Versioon 06.07.2020 22 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD OLULISED MÕJUD 5.1 Mõju pinna- ja põhjavee tasemele Ahtme II kaevanduse laienemise, sh Jõetaguse lahustüki kaevandamisega kaasneva, mõju hindamiseks pinna- ja põhjaveele kaardistati maavara kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused nii Ahtme II töös oleval alal, kui ka uuel kavandataval Jõetaguse lahustükil ning viidi läbi hüdrogeoloogiline modelleerimine muutuste ja nende ulatuse prognoosimiseks. Modelleerimiseks kasutatid programmi GMS 6,0. Mõjusid hinnati eraldi nii kehtiva Ahtme II kaevanduse kui lisanduva Jõetaguse lahustüki osas, lisaks omavahelises koosmõjus ja koosmõjus Estonia kaevanduse mõjudega (kõik varud ammendatud). Töö teostas Maavarauuringud OÜ, mis on leitav lisas 339. Käesolevas peatükis on antud mudeldamisest, prognoositavatest võimalikest mõjudest ja nende ulatusest kokkuvõtlik ülevaade. Suletud kaevandustes (Ahtme, Tammiku, Viru) on veetase pärast sulgemist jõudnud lähedale looduslikule tasemele. Ahtme kaevanduse edela osas ja Estonia kaevanduses on veetase alanenud abs kõrguselt 40 m abs kõrgusele 15 m ehk alanemine on olnud 25 m. Estonia kaevanduse ja Vasavere mattunud oru vahelisel alal on moodustunud omapärane kuplikujuline nn lokaalne toiteala, kus veetaseme abs kõrgused ulatuvad 45 m-lt 55 m-le (Joonis 5.1). Mudeli hinnangul alaneb kaevandamise järgselt (eeldusel, et kaevetööd Estonia kaevanduses jäävad praegusele tasemele) põhjaveetase Ahtme II alal abs kõrguselt 40 m abs kõrgusele 15 m ehk 25 m ja Jõetaguse lahustükil abs kõrguselt 35 m abs kõrgusele 20 m ehk enam kui 15 m. Põhjaveetaseme alanemise mõju ulatub keskmiselt 1-2 km kaugusele kaevandusalast, üksikutel juhtudel 3-4 km kaugusele kaevandusalast. Ahtme II töös oleva osa kõikide varude ammendumisel väheneb Estonia kaevanduse ja Vasavere mattunud oru vahelisel alal moodustunud lokaalne toiteala ja veetase alaneb 5 m (55m-lt 50-l) (Joonis 5.2). Põhjaveetaseme alanemise mõju ei ulatu Kurtna järvedeni. Jõetaguse lahustüki lisandumine ei mõjuta põhjavee alanduse ulatust kaevandusalast ida suunas ja seega ka mitte Kurtna järvesid. Jõetaguse lahustükil kaevandamisest tulenev põhjaveetaseme alanemise mõju ulatub minimaalselt suletud Ahtme kaevanduse alale (juurdevool Ahtme kaevanduse alalt u. 250 m3/d) (Joonis 5.2). Lahustüki lisandumisest tulenev põhjaveetaseme alanemine ei mõjuta tarbevee kättesaadavust. Kõik elamualad Jõetaguse lahustükil ja sellest lõuna suunas jäävad Ahtme suletud kaevanduse alal on varasemast ühendatud ühisveevärgiga. Koosmõju hindamiseks Estonia kaevandusega modelleriti olukord, kus kõik varud Estonia, Ahtme II töös olevas kaevanduses ja taotletaval Jõetaguse lahustükil on ammendunud. Põhjaveetaseme alanemine Ahtme II töös oleval alal ja Jõetaguse lahustükil jääb samaks, mis eeldusel et kaevatööd Estonia kaevanduses jäävad praegusele asukohale. Estonia kaevanduse ja Vasavere mattunud oru vaheline lokaalne toiteala mudeli hinnangul mõõtmetelt väheneb ja veetase muutub laugeks ehk veetase alaneb 10 m (abs kõrgus 55 m-lt 45 m-le). Muutus on suuresti seotud kaevandamisega Estonia kaevanduses, vähene mõju võib tuleneda ka Ahtme II kaevandusest, kuid mudel ei ole piisavalt täpne, et mõjusid kaevanduste vahel eristuvalt välja tuua. Estonia ja Ahtme II kaevanduse mäetööde lähenemine Vasavere mattunud oru piirile või põlevkivi väljakiildumisalale võib põhjustada oru läänepoolsete järvede: Kurtna Suur-, Ahne-, Pann-, Ratas-, Piiraka-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete alanemist 1,5–0,2 m. Töös, „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, 2019), on toodud, et Estonia kaevandusel on mõju peamiselt Suurjärve (alanemine kuni 1,5 m), Niinsaare (1,2 m), Mustjärv (0,9 m) ja Nõmmejärv (0,2 m) veetasemele. Ida ossa laienenud Estonia kaevandus võib põhjustada Kurandi-, Martiska ja Ahnejärve piirkonnas veetaseme alanemise 39 Maav ara kaev andamis e hüdrogeolo ogilised tingimused Ahtme II kaev andamis loa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames. Maav arauurin gud OÜ, 2020 (K atrin Erg). www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 0,4-0,6 m, mis ei ole eristatav looduslikust veetaseme kõikumisest. Tegemist on maksimaalse prognoositava veetaseme alanemisega, mis ei arveta veepidemetega kihtide vahel. Mõju Nõmmejärvele ei pruugi siiski avalduda, kuna Raudi kanali kaudu voolab sinna Estonia kaevandusest välja pumbatav vesi (eeldatavasti väljapumbatava vee hulk kaevanduse laienedes kasvab). Niinsaare järvele prognoositav 1,2 m veetaseme langus võib järve sisuliselt kuivaks jätta, kuna järve keskmine sügavus on vaid 1 m (Taavita, 2015). Ahtme II kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ei avalda mõju Kurtna järvestiku järvede veetasemel. Kaevandusvee eesvooluks olevad järved (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-Kirjakjärv, Kirjakjärv; Ahvenjärv, Konsu järv) on kohanenud kaevandusvee sissevooluga, mistõttu kaevandusvee suunamine järvedesse on nende seisundi säilimiseks vajalik. Joonis 5.1. Mudeli algseis. Veetasemed 2019. aastal Versioon 06.07.2020 24 Joonis 5.2. Estonia kaevanduse praegusele alale lisaks kaevandatakse Ahtme II ja Jõetaguse lahustüki alal www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Joonis 5.3. Veetaseme muutus kogu väljatud alal koos Ahtme II ja Jõetaguse lahustükiga Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei kaasne täiendavat seire pinnavee ega põhjavee seire vajadust. Ülevaade olemasolevast seirevõrgust piirkonnas on esitatud aruande lisas 3 (Maavara kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused Ahtme II kaevandamisloa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames (ptk 6), sh soovitused Estonia kaevanduse mõjude täiendavaks seireks. 5.2 Mõju põhjavee keemilisele koostisele Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava maavara lasumissügavuseni. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS2) oksüdeerumise tulemusena. Vee püsikaredust Versioon 06.07.2020 26 põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust põhjustab kaltsiumi- ja magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on riiklikku keskkonnaseire tulemuste hinnatud halvaks (Veemajanduskava 2016-2021). Pärast kaevanduse veega täitumist hakkab vee kvaliteet paranema, kuid hüdrogeoloogiline taastumisprotsess kulgeb aeglaselt, seda on vähe uuritud ning prognoosida ei ole käesoleval ajal võimalik40. Püriidi oksüdeerumise arvel suurenes suletud Ahtme kaevanduse vees sulfaatide sisaldus kuni 560 mg/l (2017. aastal 56–191,3 mg/l); vee karedus suurenes kuni 12 mg·ekv/l; mineraalsus – 0,8– 1,1 g/l. Lämmastikühendite ja teiste vett reostavate komponentide sisaldus jäi praktiliselt muutumatuks. 2017. aastal oli 1-aluseliste fenoolide sisaldus < 0,001 mg/l ja naftasaaduste sisaldus <0,17 mg/l. (Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused sulfaatide sisaldusele – 250 mg/l, 1- aluselistele fenoolidele – 1 μg/l, naftasaadustele – 20 μg/l, benseenile 1 μg/l ja summa PAH – 0,1 μ g/l. 54% Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist võetud 1-aluseliste fenoolide analüüsidest, 25% benseeni, 22,2% sulfaatide ja 14,3% PAHi analüüsidest ei vasta keskkonnaministri määruse nõuetele.) Jõetaguse lahustükk jääb varem kaevandatud ja juba töös olevate kaevandusalade vahele, olles vaid 2,5% Estonia mäeeraldise varust või 0,7% pindalast (kaevandamine on planeeritud läbi Estonia kaevanduse). Seda arvestades ei too Jõetaguse lahustüki lisandumine kaasa olulist mõju põhjavee-keemilisele koostises. 5.3 Mõju pinnavee keemilisele koostisele 5.3.1 Kaevandusvee mõju Kurtna järvedele Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva veekogu keemilist koostist. Suured kaevandusvee kogused muudavad veekogu veerežiimi ja mõjutavad suubuva veekogu temperatuuri, kui kaevandusvesi juhitakse pinnaveekogusse maa-alustest settetiikidest. Kaevandusvesi Jõetaguse lahustükilt, nagu ka Ahtme II töötavast kaevandusest, on plaanitud juhtida läbi Estonia kaevanduse settetiigi nr. 3, kust see suunatakse läbi Raudi kanali Kurna järvedesse (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-Kirjakjärv, Kirjakjärv; osa veest suunatakse Ahvenjärvest, Konsu järve). Pinnaveekogusse juhitav kaevandusvee kogus aastas oluliselt ei muutu, kuna kaevandusloa taotlusest lähtuvalt ei muutu Estonia ja Ahtme II kaevandusest kokku aastas välja kaevandatav põlevkivi kogus. Mõningane veekoguse suurenemine võib siiski toimuda seoses kaevandatud ala kui terviku laienemisega. Kaevandusvesi jõuab Raudi kanalisse maapealsest settetiigist, mis tähendab, et pinnaveekogusse suunatav vee temperatuur ei erine oluliselt veekogu enda temperatuurist. Kaevandusettevõtete omaseire tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev heljum ei kujuta ohtu eesvooludele41. Välja pumbatud põhjavee soojenedes ja segunemisel pinnaveega (eelkõige järvedes) muutub vee happesus ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse analoogselt allikalubja ladestumisega. 40 Maav ara kaev andamis e hüdrogeolo ogilised tingimused Ahtme II kaev andamis loa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames. Maav arauurin gud OÜ, 2020 (leitav lisa 2) 41 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine. Hendr ikson & Ko, 2018 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Suuremahuline karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 42. Piisava läbivoolu korral on järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule ohtu ei esine. Probleemid võivad tekkida kaevandusvee läbivooluga kohanenud veekogus kaevandusvee koguse olulisel vähenemisel. Kui kaevandusvee juhtimine järve lõppeb või väheneb olulisel määral lahustunud hapniku hulk veekogus. Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO4-) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H2S). Vesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine 43. Nõmmejärve nn enesereostusohu väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks on Estonia kaevanduse kaevandamise loa tingimustest lähtuvalt teostatud 2018. aastal uuring 44, mille tulemusena ei peeta Nõmmejärve enesereostusohtu pärast kaevandusvee sinna suunamist kuigi tõenäoliseks. Arvestades, et kaevandusvee eesvooluks olevad järved (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen- Kirjakjärv, Kirjakjärv; Ahvenjärv, Konsu järv) on kohanenud kaevandusvee sissevooluga, on kaevandusvee pealevoolu jätkumine järvede seisundi säilimiseks vajalik. Ahtme II kaevandamise loa pikendamine ja laiendamine Jõetaguse lahustükile ei mõjuta märkimisväärselt kaevandusvee mahtu ega muuda perioodi, mil kaevandusvesi on kehtivate lubade kohaselt kavandatud järvesse suunata. 5.3.2 Põhjaveetaseme alanduse mõju Kurna järvede veekeemiale Kaevandamisel veetase alaneb ja põhjustab veevoolu Kurtna järvede poolt kaevandusse (Keila- Kukruse veekiht). Kaevanduste sulgemisel tõuseb veetase neis looduslähedasele veetasemele ja põhjaveevool muutub vastupidiseks. Selle tulemusena võib kvaternaarisetete veekihi vesi rikastuda Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekompleksi sulfaatide ja teiste komponentidega. Suletud Ahtme kaevanduse veetaset hoitakse abs kõrgusel 43 m, et kaevanduse vesi ei suunduks Vasavere mattunud orgu. Kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ei avalda täiendavat mõju Kurtna järvede veetasemele ega veekeemiale. Kaevanduste sulgemiseks (Estonia, Ahtme II töös olev osa) sulgemiseks on vajalik eraldi sulgemisprojekti koostamine, kus on vajalik kavandada veetaseme reguleerimine selliselt, et halvas seisundis Ordoviitsiumi põhjaveekihi vesi ei suunduks Vasavere mattunud järvede poole.45 5.4 Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid 42 Heljumi koormuse hindamine ka evandusv ee eesv ooludes ja karbonaats e sette tekkimise v õimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribür oo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 43 Es tonia kaev anduse v eeheite keskk onnamõjude täiendav ate uuringut e teostamine. AS Kobras. Tallinn 2011. 44 AS Enefit Ka ev andused ja VKG K ae v andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN- 053, KM IN-054, KMIN-06 6, KM IN-1 19, muutmise ja pikendamise taotlus e keskkonnamõju hindamine. Hend rikson & Ko 2017-2018 45 Maav ara kaev andamise hüdrogeoloogilised t ingimused Ahtme II kaev andamis loa KMIN-119 taotluse muutmise KMH raames. Maav arauurin gud O Ü, 2020 (Lisa 2) Versioon 06.07.2020 28 oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"46. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. KMH programmis (vt Lisa 1) läbi viidud Natura hindamise esimese etapi, eelhindamise, raames leiti, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele ning seetõttu on vajalik liikuda Natura hindamise järgmisse etappi, asjakohasesse hindamisse. Järgnevalt viiaksegi läbi Natura asjakohane hindamine Kurtna loodusalale, kus selgitatakse välja võimaliku ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlus, milles taotletakse kaevandamisloa pikendamist ning kaevandusala laiendamist Jõetaguse lahustükile. Kuna Ahtme II kaevanduse põhiosa kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on 2011. ja 2018. aastal valminud KMH-de raames juba analüüsitud, siis on käesoleva Natura hindamise kontekstis kavandatavaks ja hinnatavaks tegevuseks kaevandusloa taotlus Jõetaguse lahustüki osas. Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni aastani 2049. Jõetaguse lahustükil on põlevkivi aktiivseks tarbevaruks hinnatud 3434 tuhat tonni. Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse kaevandamisel. Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi suunatakse Raudi kanalisse. Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas on Kurtna loodusala, mis jääb kavandatavast kaevandusalast ca 8 km kaugusele. Kaevandusveed suunatakse läbi Raudi kanali Kurtna loodusala järvedesse (Nõmme järv), kust see liigub edasi Mustajõkke. Kaevandamine on piirkonnas toimunud juba pikka aega ning Raudi kanali kaudu kaevandusvee juhtimine Nõmme järve on samuti toimunud aastaid, st tegemist ei ole loodusala ja tekkivate mõjude kontekstis uue tegevusega. Kurtna loodusala (EE0070120) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615- k). Loodusala pindala on ca 418 km² ning see on loodud viie loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja ühe 46 Kutsar, R.; Esc hbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhis ed Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirektiiv i artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.env ir.ee/s ites/default/files /KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_u uendus _2020.pdf www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine sama direktiivi II lisa liigi ning selle elupaikade kaitseks. Loodusala kattub Kurtna maastikukaitsealaga (KLO1000194), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Kurtna loodusala (EE0070120) paiknemist kavandatava tegevuse suhtes illustreerib joonis 5.4 ja ala kaitse-eesmärkidest on ülevaade antud tabelis 5.1. Joonis 5.4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2020 Versioon 06.07.2020 AS Enefit Kaev andused Ahtme II kaev anduse ka ev andamisloa KMIN-119 mu ut mise ja pikendamis e taotluse kes kko nna mõju hindamine Tabel 5.1. Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Natura standardandmebaas Kaitse- Kaitsekorralduskava (2015. a) (seisuga 2019. a lõpp) eesmärkideks Kirjeldus 47 Pindala loodusalal olevad Üld- elupaigad/ liigid (ha)/ populatsiooni Pikaajaline kaitse-eesmärk hinnang 49 suurus 48 liiva-alade Liiva-alade vähetoitelised järved on valdavalt selge Elupaigatüüp on säilinud järgmise üheksa järvena vähemalt järgmiste vähetoitelised hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised, pindaladega: Ahnejärv 5 ha, Aknajärv 8,7 ha, Kuradijärv 1,1 ha, järved (3110) kuid sellesse elupaigatüüpi kuulub ka kollaka või Martiska järv 2,1 ha, Valgejärv 8,3 ha. Veetasemete kõikumised helepruuni veega poolhuumustoitelisi järvi. Sellesse jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit. elupaika kuuluvad loodusalal Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Martiska järv, Valgejärv. 37 B Esinduslikkuse hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on väga hea (A) Ahnejärves, Martiska järves ja Valgejärves ning vähemalt hea (B) Aknajärves, Kuradijärves. Looduskaitselise seisundi hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on kõigis loodusala järvedes väga hea (A). vähe- kuni Sellele elupaigatüübile täpselt vastavaid veekogusid Elupaigatüüp on säilinud järgmise kahe järvena vähemalt järgmiste kesktoitelised Eestis pole, sest osa tunnusliike on meil haruldased. pindaladega: Haugjärv 1,7 ha, Nõmme järv 12,6 ha. Veetasemete mõõdukalt Sellesse elupaigatüüpi kuulub loodusalal Haugjärv ja kõikumised jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit. kareda veega Nõmme järv. Viimasesse suubub Raudi kanali kaudu Esinduslikkuse hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on järved (3130) kaevandusvee sissevool. Nõmme järv ei eristu vähemalt hea (B) Haugjärves ning Nõmme järves ei ole halvem taimestiku järgi, vaid on 3130 all vee omaduste tõttu. 14 C hinnangu andmise hetkel olnust. Nõmme järv on pideva kaevandusvete läbivoolu tõttu tugevasti muutunud ning võiks oma Looduskaitselise seisundi hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi mändvetikamasside poolest kuuluda ka 3140 alla. on väga hea (A) Haugjärves ning Nõmme järves ei ole halvem Nõmme järves vohab elupaigatüübile mitteomane hinnangu andmise hetkel olnust. kõrgekasvuline kaldataimestik. 47 Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskav a 2015-2024. Keskkonnaamet 2015. 48 Standardne andmev orm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/S DF.aspx?site=EE0070120 49 Ala v äärtus likkuse üldhinnang liigi/ elupaiga kaitsest lähtuv alt: A-üliv äärtuslik, B-v äärtuslik, C-küllalt ki v äärtuslik. Versioon 06.07.2020 32 Natura standardandmebaas Kaitse- Kaitsekorralduskava (2015. a) (seisuga 2019. a lõpp) eesmärkideks Kirjeldus 47 Pindala loodusalal olevad Üld- elupaigad/ liigid (ha)/ populatsiooni Pikaajaline kaitse-eesmärk hinnang 49 suurus 48 vähe- kuni Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- Elupaigatüüp on säilinud järgmise nelja järvena vähemalt järgmiste kesktoitelised kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka pindaladega: Mustjärv 5,6 ha, Niinsaare järv 6,5 ha, Räätsma järv kalgiveelised kollase või pruunika veega lubja- ja 16,4 ha ning Suurjärv 33,8 ha. Veetasemete kõikumised jäävad järved (3140) humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised 62 B piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit. Esinduslikkuse hinnang järved. Sellesse elupaika kuuluvad loodusalal LoD elupaikade kriteeriumite järgi on vähemalt hea (B) Räätsma Suurjärv, Niinsaare järv, Mustjärv ja Räätsma järv. järves, Niinsaare järves ja Suurjärves ning Mustjärves ei ole halvem hinnangu andmise hetkel olnust. soostuvad ja Elupaigatüübi metsad kasvavad tasasel maal, Elupaigatüüp areneb looduslikult ning on säilinud loodusalal 15,5 ha soo-lehtmetsad laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi suurusel alal, esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud (*9080) on maapinnale lähedal. Põhjavee tase on muutlik: heaks (B) loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi. kevaditi on see kõrge, suvel langeb sügavamale. 15 B Elupaik on loodusalal levinud võrdlemisi väikesepindalaliste fragmentidena valdavalt Jaala järve ja Saarejärve piirkonnas. siirdesoo- ja Siirdesoo- ja rabametsad on sarnased Elupaigatüüp areneb looduslikult ning on säilinud 8 ha suurusel alal, rabametsad elupaigatüüpidele 7140 ja 7110*, kuid neile on esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud heaks (B) (*91D0) iseloomulik märgatavalt tihedam ja kõrgem puurinne: loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi. puude võrad katavad vähemalt 30% taevast ning 8 B puude keskmine kõrgus küündib üle 4 m. Enamuse elupaigatüübist moodustavad siirdesoometsad, mis paiknevad Kirjakjärvest läänes. harilik hink Hingule sobivad elupaigad on selgeveelised liivasel Hingu elupaik Nõmme järv on Euroopa Liidu Veepoliitika (Cobitis taenia) või savisel põhjal olevad järved, eelkõige nende Raamdirektiiv kriteeriumite järgi vähemalt hea ökoloogilise sisse- või väljavoolu piirkonnad, kuid kala võib kohata seisundiga ning liigi asurkond Nõmme järves on vähemalt keskmise ka aeglase vooluga jõgedes ning riimveelistes esineb C (C) seisundiga. merelahtedes ja soppides. Kaitsealal on hinku leitud Nõmme järves. Ainus kinnitatud vaatlus pärineb 2002. a ning siis leidus liiki seal vähesel määral. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisele Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil Ahtme II kaevanduse Jõetaguse lahustükil. Tegevuse võimalikud mõjutegurid Kurtna loodusala kaitse- eesmärkidele on järgmised: Põhja- ja sellega seotud pinnavee režiimi muutused. Kaevandusvee ärajuhtimise mõju Keila- Kukruse veekihi põhjaveetasemele levib kaevandatud alast enamasti keskmiselt 1–2 km kaugusele ning, sõltudes konkreetsetest tingimustest, võib üksikjuhtudel ulatuda 3–4 kilomeetrini. Kurtna loodusala jääb Jõetaguse lahustükist minimaalselt ca 8 km kaugusele ning selle kaitse-eesmärkideks on peamiselt erinevad järvede elupaigad, mis on põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid. Veetaseme muutused Vasavere põhjaveekogumis mõjutavad sellega otseselt seotud järvede, sh Kurtna loodusala järvede, veetasemeid. Üheks olulisemaks ohuteguriks loodusala järvede seisundile ja elustikule ongi aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja langus. Vastavalt loodusala kaitsekorralduskavale on ülioluline vältida järvede veetasemete edasist langust. Järvede veetaseme langust on seostatud ennekõike Vasavere veehaarde pumplate, aga ka Pannjärve liivakarjääri, Estonia kaevanduse, Sirgala karjääri ning Konsu veehaarde tegevusega. Vastavalt hüdrogeoloogiliste tingimuste uuringule 50 alaneb Jõetaguse lahustükil kaevandamisel veetase kaevanduse alal 15 m ja minimaalne mõju ulatub Ahtme suletud kaevanduse alale. 51 Jõetaguse lahustüki kaevandamise mõju ei ulatu Vasavere mattunud oruni ega seal asuva loodusalani. Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil ei suurenda Estonia ja Ahtme II töös oleval osal kaevandamisest tulenevat mõju põhjavee depressioonilehtri ulatusele ja sellest tuleneda võivat mõju Kurtna järvede veetasemele.  Kaevandusvee sissevool.. Kaevandusvesi juhitakse Raudi kanali kaudu loodusalal kaitstavasse Nõmme järve. Järv on olnud aastaid kaevandusvee (Estonia, Ahtme, Viru) eesvooluks ja on kohanenud kaevandusvee sissevooluga, mistõttu kaevandusvee suunamine järve on selle seisundi säilimiseks vajalik.Error! Bookmark not defined. Jõetaguse lahustüki kaevandamisega pinnaveekogusse juhitav kaevandusvee kogus aastas oluliselt ei muutu, kuna kaevandusloa taotlusest lähtuvalt ei muutu Estonia ja Ahtme II kaevandusest kokku aastas välja kaevandatav põlevkivi kogus. Samuti ei muutu kavandatava tegevuse tulemusena periood, millal kaevandusvett järve suunatakse, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga. Natura hindamises on mõju hinnangute andmisel lähtutud teostatud uuringute tulemustest45,Error! Bookmark not defined. ning KMH aruande mõju hindamiste peatükkidest, mis käsitlevad mõjusid pinna- ja põhjaveele (vt täpsemalt ptk 5.1; 5.3). Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 5.2 toodud mõju hindamine loodusala kaitse-eesmärkide kaupa. 50 “Maav ara kaev andamise hüdrogeoloogilised tin gimused Ahtme II kaev andamisloa KMIN-119 t aotluse muutmise KMH raames“. Maav arauurin gud O Ü, 2020 51 Maav ara kaev andamis e hüdrogeolo ogilised tingimus ed A htme II kaev andamis loa KMIN -119 taotluse muutmise KMH raames. Versioon 06.07.2020 34 Tabel 5.2 Mõju hindamine Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Leevendavate eesmärgiks meetmete Hinnang mõjule olevad rakendamise elupaigad/ liigid vajadus liiva-alade Elupaika kuuluvad Ahnejärv, Aknajärv, Kuradijärv, Martiska järv, Valgejärv ja Liivjärv, mis ei ole kaevandusvee sissevoolust mõjutatud. Need Puudub vähetoitelised on umbjärved või väljavoolujärved, kuhu kaevandusvesi Raudi kanalist ei jõua. järved (3110) Vastavalt kaitsekorralduskavale on suurimaks ohuks elupaiga seisundile ja elustikule aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja langus. Ülioluline on vältida järvede veetasemete edasist langust, sest see viib järved kiirele eutrofeerumisele. Käesoleva KMH raames läbi viidud hüdrogeoloogiline uuring ja kaevandustegevuse hüdrogeoloogiline modelleerimine jõuab järeldusele, et Jõetaguse lahustüki kaevandamise põhjavett alandav mõju ei jõua Kurtna loodusalani ning sealsete järve-elupaikadeni. Teadaolevalt ei ole veetaseme muutuste põhjused Kurtna järvestikus ühesed ja tulenevad erinevatest inimtegevustest (karjäärid, veehaarded jm). Hüdrogeoloogilise uuringu raames hinnati ka erinevate kaevanduste koosmõju ning leiti, et kaevandamine Estonia ja Ahtme II töötavas kaevanduses võib mõjutada Vasavere mattunud oru järvi kuni põlevkivikihindi väljakiildumiseni orus ehk veetase järvedes (sh loodusala järvedes) võib alaneda. Estonia ja Ahtme II töötava osa kaevandustegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames on seire ja meetmed välja töötatud ning neid rakendatakse. Arvestades käesolevas töös hinnatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise asukohta, ulatust, mahtu ning hinnatud mõjuulatust põhjaveele, võib lahustüki osas kaevandmist ning sellest tulenevat koosmõju põhjavee alanemise osas pidada marginaalseks. Jõetaguse lahustükil kaevandamisest ei teki töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõjule lisanduvat täiendavat koosmõju kaitstavatele järvede elupaigatüüpidele. Lisameetmete rakendamine tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemisest Jõetaguse lahustükile ei ole vajalik. vähe- kuni Elupaigana on määratletud Nõmme järv ja Haugjärv. Kurtna loodusala asub taotletavast Jõetaguse mäeeraldisest linnulennult üle 8 km Puudub kesktoitelised kaugusel. Kaevandustegevus on elupaigaga seotud, kuna kaevandusveed juhitakse Raudi kanalisse, mis enam kui 15 km pärast suubub mõõdukalt loodusala Nõmme järve. Järv on aastaid olnud kaevandusvee (Estonia, Ahtme) eesvooluks ja on kohanenud kaevandusvee sissevooluga, kareda veega mistõttu kaevandusvee suunamine järve on selle seisundi säilimiseks vajalik. E rro r ! Bo o kma rk n o t d efined . Jõetaguse lahustüki kaevandamisega järved (3130) pinnaveekogusse juhitav kaevandusvee kogus aastas oluliselt ei muutu, kuna kaevandusloa taotlusest lähtuvalt ei muutu Estonia ja Ahtme II kaevandusest kokku aastas välja kaevandatav põlevkivi kogus. Samuti ei muutu kavandatava tegevuse tulemusena periood, millal kaevandusvett järve suunatakse, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga. Haugjärv on umbjärv ja kaevandusvee sissevoolu sellesse ei toimu. www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev andused Ahtme II kaev anduse ka ev andamisloa KMIN-119 mu ut mise ja pikendamis e taotluse kes kko nna mõju hindamine Kaitse- Leevendavate eesmärgiks meetmete Hinnang mõjule olevad rakendamise elupaigad/ liigid vajadus Vastavalt kaitsekorralduskavale on nii Nõmme kui ka Haugjärve puhul ohuteguriks eutrofeerumine tulenevalt loodusliku veerežiimi rikutusest (veetaseme kõikumised). Teadaolevalt ei ole veetaseme muutuste põhjused Kurtna järvestikus ühesed ja tulenevad erinevatest inimtegevustest (karjäärid, veehaarded jm). Hüdrogeoloogilise uuringu raames hinnati ka erinevate kaevanduste koosmõju ning leiti, et kaevandamine Estonia ja Ahtme II töötavas kaevanduses võib mõjutada Vasavere mattunud oru järvi kuni põlevkivikihindi väljakiildumiseni orus ehk veetase järvedes (sh loodusala järvedes) võib alaneda. Estonia ja Ahtme II töötava osa kaevandustegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames on seire ja meetmed välja töötatud ning neid rakendatakse. Arvestades käesolevas töös hinnatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise asukohta, ulatust, mahtu ning hinnatud mõjuulatust põhjaveele, võib lahustüki osas kaevandmist ning sellest tulenevat koosmõju põhjavee alanemise osas pidada marginaalseks. Jõetaguse lahustükil kaevandamisest ei teki töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõjule lisanduvat täiendavat koosmõju kaitstavatele järvede elupaigatüüpidele. Lisameetmete rakendamine tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemisest Jõetaguse lahustükile ei ole vajalik vähe- kuni Sellesse elupaika kuuluvad loodusalal Suurjärv, Niinsaare järv, Mustjärv ja Räätsma järv. Suurjärvest voolab kanali kaudu vesi Niinsaare Puudub kesktoitelised järve ning sealt edasi Must- ja Nõmme järve. Räätsma järv on umbjärv. Kaevandusvee sissevool Raudi kanali kaudu 3140 elupaiga järvi ei kalgiveelised mõjuta. järved (3140) Teadaolevalt ei ole veetaseme muutuste põhjused Kurtna järvestikus ühesed ja tulenevad erinevatest inimtegevustest (karjäärid, veehaarded jm). Hüdrogeoloogilise uuringu raames hinnati ka erinevate kaevanduste koosmõju ning leiti, et kaevandamine Estonia ja Ahtme II töötavas kaevanduses võib mõjutada Vasavere mattunud oru järvi kuni põlevkivikihindi väljakiildumiseni orus ehk veetase järvedes (sh loodusala järvedes) võib alaneda. Estonia ja Ahtme II töötava osa kaevandustegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames on seire ja meetmed välja töötatud ning neid rakendatakse. Arvestades käesolevas töös hinnatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise asukohta, ulatust, mahtu ning hinnatud mõjuulatust põhjaveele, võib lahustüki osas kaevandmist ning sellest tulenevat koosmõju põhjavee alanemise osas pidada marginaalseks. Jõetaguse lahustükil kaevandamisest ei teki töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõjule lisanduvat täiendavat koosmõju kaitstavatele järvede elupaigatüüpidele. Lisameetmete rakendamine tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemisest Jõetaguse lahustükile ei ole vajalik Versioon 06.07.2020 36 Kaitse- Leevendavate eesmärgiks meetmete Hinnang mõjule olevad rakendamise elupaigad/ liigid vajadus soostuvad ja Kaitsekorralduskava toob välja, et elupaiga kooslused on kaitsealal oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest on tingitud ka keskmine Puudub soo-lehtmetsad esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on seisundit osadel aladel siiski mõnevõrra parandanud. (*9080) Mõjutegurina tuuakse välja kaitsealal olevate kuivenduskraavide jätkuv kuivendav mõju. Maismaaelupaikadele lisamõju kaevandamisel ei avaldu. siirdesoo- ja Elupaiga seisund on valdavalt keskmine, kuna metsad on mõjutatud kuivendusest. Piirkonna veetaseme tõusu tõttu on kaitseala kaguosa Puudub rabametsad siirdesoometsade seisund paranemas. Mõjutegurina tuuakse välja kaitsealal olevate kuivenduskraavide jätkuv kuivendav mõju. (*91D0) Maismaaelupaikadele lisamõju kaevandamisel ei avaldu. harilik hink Liik elab loodusala Nõmme järves. Liigi kaitse on tagatud elupaiga kaitsega. Puudub (Cobitis taenia) www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Natura ala terviklikkuse mõjutamine Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad tõenäoliselt ebasoodsat mõju Kurtna loodusala terviklikkusele, on Tabelis 5.3 esitatud kontrollküsimustik. Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära. Tabel 5.3 Kontrollküsimused Kurtna loodusala terviklikkuse säilimise kohta Kas projekt või kava võib: Jah/ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala Ei Elupaigatüüpide pindala ega liikide arvukus ei või liikidel arvukust, mille kaitseks ala vähene. loodi? Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei Häirimistundlikke kaitse-eesmärke alal ei ole ning asurkondade suurust või liikide vahelist häirimist kavandatav tegevus ei põhjusta. tasakaalu või asustustihedust? Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Loodusala kaitse-eesmärgiks on ainult üks kalaliik vähendada nende liikide levikuala (hink), mille ümberasumist kavandatav tegevus piirkonnas? kaasa ei too. Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei põhjusta. killustatust? Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei too kaasa puistaimkate, loodetele avatus, iga- peamiste tunnuste vähenemist, nt veetaseme aastased üleujutused jne) vähenemist või alanemist järvedes jm. hävimist? Häirida ala soodsa seisundi Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei too kaasa indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega tasakaalu, levikut ja asustustihedust? asustustiheduse muutusi Kurtna loodusalal. Aeglustada või takistada ala kaitse- Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei aeglusta eesmärkide saavutamist? ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei Kaevandamine Jõetaguse lahustükil ei too kaasa ala olemust määravates aspektides (nt muutusi kriitilise tähtsusega aspektides. toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et täiendavad kaevandamisega Ahtme II kaevanduse Jõetaguse lahustükil ei kaasne ebasoodsat mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele. Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil ei suurenda Estonia ja Ahtme II töös oleva osa kaevandamisest tulenevat mõju põhjavee depressioonilehtri ulatusele ja sellest tuleneda võivat mõju Kurtna järvede veetasemele. Jõetaguse lahustüki kaevandustegevusest sõltumatud muutused loodusala järvede veetasemetes võivad eeldatavalt tekkida Estonia ja Ahtme II töös olevate kaevanduste koosmõjul. Koosmõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb kaevandajal ja kaevandusloa andjal välistada läbi seire ja rakendatavate meetmete. Vastavate loamenetluste raames (Estonia ja Ahtme II) on vajalik seire- ning meetmeprogramm välja töötatud ning neid rakendatakse. Juhul kui viimaste sisu muutub, on neid soovitatav arvestada ka Ahtme II kaevanduse Jõetaguse lahustüki kaevandusloa andmisel ja tegevuse reguleerimisel. Tulenevalt Kurtna loodusala kaitsest ei ole kaevandustegevusele Jõetaguse lahustükil vajalik seada täiendavat seiret ega rakendada leevendavaid meetmeid. Versioon 06.07.2020 38 5.5 Mõju müratekkele, vibratsioonile ja õhusaastele Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise, mistõttu ei kaasne Ahtme II kaevanduse laienemisega täiendavaid müra ja õhusaaste allikaid, sh tuulutusšurfe. Kuna ei muutu kaevandamise mahud Estonia ja Ahtme II kaevanduse peale kokku, ei muutu ka mõju tugevus ja ulatus. Estonia kaevanduse koosseisu kuuluvate olemasolevate müra ja õhusaaste allikate ning vibratsiooni mõju on hinnatud Estonia kaevanduse kohta koostatud KMH aruannetes 525354. Mõjusid leevendavad nõuded sisalduvad Enefit Kaevandused AS kehtivas kaevandamise loas KMIN-054 (viimati muudetud 18.12.2018), õhusaasteainete piirväärtused on kehtestatud tähtajatu loaga nr. L.ÕV/319272. Varem koostatud Estonia kaevanduse KMH aruandes on leitud, et Estonia kaevanduse maapealses osas tekitab lokaalset müra ja vibratsiooni rikastusvabrik (sh killustiku kompleks), osaliselt ka põlevkivi laadimiskompleks ja aheraine ladestamine. Müra peamisteks allikateks on kaevanduse ventilatsioonihooned, mäemassi purustid ja lintkonveierid ning aheraine autodesse laadimise ja puistangutel aheraine autodelt maha kallutamise müra. Tootmisterritooriumil on rakendatud mitmeid mürasummutuslahendusi. Olulisemad müraallikad jäävad vahetult Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile maa peal ja allmaa kaevandustööd ei mõjuta müraallikate edasiliikumist. Väljaspool Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi võib mõningast müra ja vibratsiooni põhjustada maanteedel ja raudteel liikuv transport. Kaevandamine 60 m sügavusel ja sellega kaasnev seismiline vibratsioon ei ole ohtlik hoonetele ega inimestele, samas võib see olla siiski osade elanike jaoks häiriv. Häiringu hindamiseks on asjakohane teha lõhketööde mõjurite seiret majandus- ja taristuministri 08.09.2017. aasta määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (RT I, 12.09.2017, 4) kohaselt. Vibratsioonist tingitud häiringute vähendamiseks on öisel ajal soovitatav elamupiirkondade lähistel lõhkamisi vältida (Jõetaguse lahustükile jääb kolm elamuala) Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid peavad jääma lubatud koguste piiridesse, mis määratakse kindlaks lõhketööde passis. Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi välisõhu saasteallikateks on katlamaja, tankla, automaattankla, kütisehoidla ja tuulutusšurfid. Rikastusvabrik ei mõjuta oluliselt välisõhu kvaliteeti, kuna hoone on kinnine ning rikastamisprotsessis tekkivad saasteained (peamiselt tolm) ei välju tootmishoonest (tolmu tekke piiramiseks kasutatakse killustiku niisutamist tootmisliinil). Teede tolmutõrjeks kastetakse neid kaevandusest väljapumbatud veega. Välisõhu kvaliteeti tööstusalade lähipiirkonnas võib mõjutada eelkõige raskeveokite liikumisel lenduv tolm, mistõttu regulaarselt rakendatakse teepinna niisutamist. Tuulutusšurfide kaudu väljatakse lõhketööde käigus tekkivaid ja lenduvaid saasteaineid. Ventilatsioonišahtidest välisõhku emiteeritavate saasteainete heitkogused ei põhjusta tavapärasel töörežiimil välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamisi ning sellest tulenevalt ei ole vajadust šahte eraldi saasteallikatena käsitleda. Lõhkamisega kaasneva plahvatuse tagajärjel jõuab tuulutusšurfide kaudu maapinnani ainult väike osa saasteainetest, suur osa saasteainetest sadeneb kaevanduskäikudes. Tuulutusšurfide kaudu väljuvad peamised saasteained on süsinikoksiid, ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid. Tuulutusšurfidest väljuvad ning maapinnal tekkivad maksimaalsed saastatuse tasemed on kordades (keskmiselt 4-10 korda) väiksemaks kui piirväärtused, maksimaalsed saastetasemed tekivad ca 60 m kaugusel 52 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamisse taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrik son & Ko, 2017-2018 53 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine. Hendr ikson & Ko, 2016-2018 54 Eesti Energia Kaev andus ed AS kae v andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, 2010 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine avadest55. Tuulutusšurfe rajatakse ca 2‐2,5 km tagant ning nende asukohad valitakse piirkondades, mille vahetus ümbruses puudub pidev inimasustus. 5.6 Mõju inimesele Allmaakaevandamisega kaasnevad võimalikud ebasoodsad mõjud kohalikele elanikele ja varale on suuresti seotud järgmiste aspektidega: tarbevee kättesaadavus ja kvaliteet, maa kasutusväärtuse vähenemine, maapinna vajumised ja sellest tulenev mõju, mõju vara väärtusele; kaevandamisega ja kaevise veoga kaasneva müra ja vibratsiooni mõju, vähemal määral ka õhusaaste. Kaevanduste positiivne mõju kohalike elanike jaoks seostub ennekõike töökohtadega ja ressursitasudega, mis jaotuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel.  Maapinna vajumised ja sellest tulenev mõju Ahtme II Jõetaguse tükk, mida juurde taotletakse, on juba ümbritsetud Ahtme kaevanduse alt kaevandatud aladega. Tänapäeval on kasutusel kaevandamistehnoloogia, mille kohaselt planeeritakse hoidetarvikud selliselt, et tagatud oleks kaevanduse eluaegne püsimine. Sellise tehnoloogia kasutamisel maapinna langatusi ja varinguid ette näha ei ole. Samas ei saa siiski lõpuni välistada maapinna vajumist, mis võib mõningatel juhtudel olla põhjustatud tervikute purunemisest või sulglohkude tekkest, mistõttu soovitatakse ehitised altkaevandatud aladel planeerida tervikutele.  Maa kasutusväärtus Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevanduse, maapeale mingeid rajatisi seoses kaevandamisega juurde ei planeerita (sh tuulutusšurfe), pinnakatet ei eemaldata. Kaevandamiseks alandatakse veetaset Keila-Kukruse veekihis. Selle tulemusena hakkab veetase aja jooksul alanema ka kvaternaarisetetes ja maapind võib muutuda esialgsest kuivemaks. Samas võivad tekkida ka sulglohud, mis täituvad veega ja võivad põhjustada soostumist. Sulglohkude teke sõltub kvaternaarisetete tüübist. Kuna põlevkivimaardlas esineb kvaasistabiilne ja stabiilne maa kombineeritult, ei ole sulglohkude teke (koht, suurus, aeg) mäetehniliselt prognoositav. Tihti ilmnevad sulglohud alles tükk aega pärast kaevandamise lõppemist, mõnikord isegi poole sajandi pärast.56 Jõetaguse lahustükk on kaetud valdavalt metsaga. Puude juurestik ulatub sügavaleja samas tarbib mets intensiivselt vett, mistõttu olulist mõju maakasutusele lähtudes tänasest maa kasutusotstarbest, ei ole ette näha. Õuealasid jääb Jõetaguse lahustükile vaid kolm.  Tarbevee kättesaadavus Jõetaguse lahustüki ja selle mõjupiirkonna elanike veevarustus on tagatud juba välja ehitatud ühisveevärgist. Kaevandamisega ei suurene põhjavee alanduse piirkond väljapool kaevandamata alasid (alanduslehtri mõju ulatub vähesele määral varem kaevandatud Ahtme suletudkaevanduse alale).  Müra ja vibratsiooni mõju Kaevandamisega seotud müraallikad ja õhusaaste allikad jäävad valdavalt Estonia kaevanduse alale (va veoteed). Müra ja õhusaaste mõjusid on hinnatud Estonia kaevanduse kohta varem koostatud KMH- de osana. Kuna Estonia ja Ahtme II kaevanduse aastane maksimaalne kaevandamise määr Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei muutu, ei ole ette näha mõjude olulist suurenemist (vt ka ptk 5.5). Lõhkamisega kaasnev vibratsiooni mõju võib olla osa elanikkonna jaoks häiriv, mõjude leevendamiseks on oluline järgida juba kehtivate Estonia (MKN-054) ja Ahtme II (KMIN-116) kaevandamise lubadega seatud tingimusi (vaata ptk 9.1). Asjakohased soovitused vibratsiooni mõjude leevendamiseks on esitatud Estonia ja Ahtme II kaevanduste kehtivates lubades ja esitatud terviklikkuse huvides ka ptk 6.1 – Leevendavad meetmed. 55 Eesti Energia Kaev andus ed AS Uus-Kiv iõli kaev anduse v älisõhu saasteloa taotlemise LHK projekt, Å F-CONSULT ING AS, Võru 2014 56 Reinsalu, E. 2015. Kaevandatud maa. Digiteavik – trükise parandatud ja täiendatud versioon. ISBN 978-9949-38-396-2 (pdf). Tallinn. 146 lk. Versioon 06.07.2020 40  Mõju vara väärtusele Mõju varale ei ole hinnanguliselt oluline, kuna Jõetaguse lahustükk asub varem altkaevandatud alade vahel, kus kaevandamine ei mõjuta märkimisväärselt maa kasutusväärtust, tarbevee kättesaadavust, piirkonna välist ilmet, õhukvaliteeti ega müra taset. Vähene mõju vara väärtusele võib tuleneda kaevandamisega kaasnevast vibratsiooni häiringust perioodil, kui kaevandamise tööfront on u 200 m raadiuses elamualadest.  Mõju tööhõivele Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei suurene maksimaalsed aastased kaevandamise mahud Estonia ja Ahtme II kaevanduses kokku. Kuna ei ole ette näha töökohtade juurde loomise vajadust on mõju tööhõivele neutraalne.  Mõju ressursitasudele Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile lisandub 3434 tuh t aktiivset tarbevaru. Läbi ressursitasude laekub riigi ja omavalitsuse eelarvesse Jõetaguse lahustükil kaevandades umbes 5,5 miljonit eurot57. 5.7 Koosmõjud Koosmõju (või kumulatiivne mõju) võib avalduda mitme tegevuse (käesoleval juhul erinevad kaevandusalad) sarnaste mõjude (eelkõige põhjavee alanemine) kuhjumisel. Ahtme II laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile tuleb vaadata koos Estonia kaevandusega, kuna kaevise väljavedu, transport, kaevandusvee ära juhtimine jms on kavandatud läbi Estonia kaevanduse taristu. Kuna täiendavat taristut seoses laienemisega ei kavandata ning ei taotleta ka aastase maksimaalse kaevandamise määra suurendamist Ahtme II ja Estonia kaevanduses kokku, ei ole mõjude kumuleeruvust mürale, õhusaastele ega vibratsioonile ning läbi selle ka kaitstavatele loodusobjektidele ette näha. Jõetaguse lahustüki lisandumise ei suurenda töötava Estonia ja Ahtme II kaevanduse depressioonilehtri ulatust Keila-Kukruse ega ka ülespoole jäävates veekihtides senisest Estonia kaevanduse jaoks modelleeritud depressioonilehtri ulatusest ida suunas ehk kavandatava Jõetaguse lahustüki kaevandamise tulemusena ei toimu mõjude kumuleerimist, sh nt Natura aladele (vt ptk 5.4). Altkaevandatud alade laienemine suurendab maa-ala, kus on soodne keskkonna keemiliste reaktsioonide tekkeks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Jõetaguse lahustükk moodustab 2,5 % Estonia mäeeraldise suurusest ja selles asuv varu on 0,7% Estonia mäeeraldise varust. Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei kaasne hinnanguliselt olulist sulfaatide kontsentratsiooni Ordoviitsiumi veekihtides ega välja pumbatavas kaevandusvees. 57 Ressursitasu hinnaks v õeti I kv artalis kehtiv 1,58€/t www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 6 KESKKONNAMEETMED 6.1 Leevendavad meetmed Ahtme II kaevandamise loa pikendamisega ja laiendamisega Jõetaguse lahustükile ei kaasne olulist keskkonnamõju, mille leevendamiseks oleks vajalik seada täiendavaid keskkonnameetmeid. Ahtme II kaevanduse laienemisega seotud mõjud, mis võivad põhjustada müra ja õhusaastet on seotud Estonia kaevanduse infrastruktuuriga, mistõttu vajalikud tingimused mõjude leevendamiseks on nähtud ette kehtivas Estonia kaevanduse kaevandamise loas (KMIN-054). Kehtivas Ahtme II kaevandamise (KMIN-119) loas toodud meetmed vibratsioonimõjude leevendamiseks on asjakohased ka kaevandamisel Jõetaguse lahustükil. Alljärgnevalt on toodud olulisemad meetmed vibratsioonimõjude leevendamiseks kokkuvõtlikult ka KMH aruandes:  Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.  Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel.  Müra ja vibratsioonist tingitud häiringute vähendamiseks on öisel ajal soovitatav elamupiirkondade vahetus läheduses lõhkamisi vältida: elamute läheduseks lugeda läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal toimub kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid peavad jääma lubatud koguste piiridesse, mis määratakse kindlaks lõhketööde passis.  Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Viide määrusele, millest lähtuvalt tuleb teostada vibratsiooni mõõtmisi, on kehtivas Ahtme II kaevandamisloas ebakorrektne. Nii nagu ka kehtivas Estonia kaevanduse kaevandamise loas (KMIN– 054) kirjas, tuleb lõhketööde mõjutegurite seiret teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. Hoonete seisundit tuleb hinnata ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Estonia, Ahtme II, sh Jõetaguse lahustüki, sulgemisel on vajalik koostada sulgemisprojekt. Sulgemisprojektiga on vajalik kavandada veetaseme reguleerimine selliselt, et halvas seisundis Ordoviitsiumi veekihtide vesi ei suunduks Vasavere mattunud järvede poole ja ohustaks sellega Kurtna järvede vee kvaliteeti. 6.2 Keskkonnaseire kava ja soovitused seire teostamiseks Kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil ei suurenda Estonia ja Ahtme II töös oleval osal kaevandamisest tulenevat mõju põhjavee depressioonilehtri ulatusele ja sellest tuleneda võivat mõju Kurtna järvede veetasemele. Olemasolev seire võrk (kirjeldatud Lisa 2 ptk 6) on piisav põhjavee- ja pinnaveetaseme muutuste jälgimiseks, mis võivad tuleneda Jõetaguse lahustüki lisandumisest Ahtme II töötavale kaevandusele. Kuna kaevandamine Jõetagusel lahustükil ei suurenda märkimisväärselt kavandusvee kogused, puudub vajadus kehtiva Enefit Kaevandused AS Versioon 06.07.2020 42 Estonia kaevanduse vee-erikasutusloa nr L.VV/327882 (välja antud 28.12.2016, viimati muudetud 11.11.2019) muutmiseks. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 7 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS Põlevkivi kaevandamine Jõetaguse lahustükil on majanduslikult otstarbekas vaid läbi Estonia kaevanduse. Põlevkivi kaevandamata jätmine Jõetaguse lahustükil tähendaks raiskavat ressursikasutust, mis on vastuolus mitmete strateegiliste dokumentidega, sh Maapõuepoliitika põhialused ja põlevkivi kasutamise riiklik arengukava. Samuti on see vastuolus Maapõueseaduses sätestatud maavara kaitse põhimõtetega (MaaPS§14). Põlevkivi kaevandamisega Jõetagusel lahustükil ei kaasne olulist täiendavaid koormust looduskeskkonnale ega inimesele. Leevendavad meetmed, mis on asjakohased ka kaevandamisel Jõetaguse lahustükil (vibratsiooni mõjude leevendamiseks) on esitatud kehtivas Ahtme II kaevandamise loas. Versioon 06.07.2020 44 8 AVALIKUSTAMINE KeHJS- e § 201 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KMH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise aruande. 8.1.1 Asjaomaste asutuste seisukohad KMH eelnõule Täiendatakse pärast seisukohtade esitamist. 8.1.2 KMH aruande avalikustamine Täiendatakse pärast KMH aruande avalikustamist. 8.1.3 Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine Täidetakse pärast KMH aruande avalikustamist www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko nna mõju hind a mine 9 KOKKUVÕTE AS Enefit Kaevandused varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmiseks seoses sooviga laiendada kaevandust Jõetaguse lahustükile ja pikendada loa kehtivusaega 22 aasta võrra so kuni 10.08.2049. Ahtme II kehtiva loaga kinnitatud Estonia ja Ahtme II kaevandusele kinnitatud ühist aastast maksimaalset kaevandamise aastamäära taotlusega ei muudeta. Keskkonnaamet otsustajana algatas oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnamõju hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele. Mõjude hindamisel tugineti mh KeHJS § 6 lõikele 1, mis sätestab allmaakaevandamise olulise keskkonnamõjuga tegevusena, mille korral algatatakse KMH selle vajadust põhjendamata. Algatamise otsuse kohaselt on vajalik keskkonnamõjude hindamise läbiviimine Jõetaguse lahustükile laienemise osas. Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on plaanitud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, kasutades selleks Estonia kaevanduse infrastruktuuri ja Estonia kaevanduses kasutusel olevat tehnoloogiat – sammastervikutega kamberkaevandamine ja puurlõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljastamine. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Kaevandamisel tekkiv aheraine ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna. Kavandatava tegevuse põhialternatiiv toetab põlevkivi, kui taastumatu loodusvara säästliku kasutamist, sest eraldiseisvana on Jõetaguse lahustüki varud nii väiksed, et nende kaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Varasemast on teada, et Estonia kaevandus koos Ahtme II töötava osaga võib kaevanduste ida piirile lähenedes hakata mõjutama Kurtna järvede veetaset. Ahtme II Jõetaguse lahustüki lisandumine ei mõjuta hüdrogeoloogilise mudeli hinnangul depressioonilehtri ulatust ega suurenda töötavate Estonia ja Ahtme II kaevanduste mõju Kurtna järvede veetasemele. Jõetaguse lahustükist tulenevate mõjude seire eraldiseisvana muust kaevandamisest ei ole vajalik. Estonia, Ahtme II töötava osa ja Jõetaguse lahustüki mõjude kui terviku mõju vältimiseks ja leevendamiseks on vajalik põhjaveetaseme seire ja pinnaveetaseme seire Vasavere ürgoru läänepoolsetes järvedes. Olemasolev põhjaveetaseme seirevõrk on piisav mõjude jälgimiseks. Kaevandusvee juhtimise mõju Kurtna järvedesse on pigem positiivne, arvestades et suublaks olevad veekogud on kohanenud kaevandusveega. Kaevandusvee pealevool leevendab veetaseme alanemisest tulenevat mõju Nõmme järvele, mis muidu võib veetaseme alanemise tõttu kuivaks jääda. Kaevandusvee pealevool aitab vältida ka järvede enesereostusohu riski, mis ei ole lõpuni välistatud, kui kaevandusvee pealevool peaks lõppema. Jõetaguse lahustükil kaevandamise mõju põhjavee kvaliteedile on minimaalne. Ordoviitsiumi veekihtide halvast seisundist tulenevate mõjude vältimiseks Kurtna järvestikule on Estonia ja Ahtme II töötava osa sulgemiseks vajalik koostada projekt, kus tuleb kavandada tegevused selleks, et Ordoviitsiumi veekihtide halvas seisundis põhjavesi ei hakkaks pärast kaevanduste sulgemist voolama Kurna järvede suunas ja seeläbi ohustama nende vee kvaliteeti. Kaevanduse laienemisega ei kaasne olulist täiendavat mõju müra tekkele ja õhusaastele, kuna kaevandamiseks kasutatakse Estonia kaevanduse infrastruktuuri, midagi täiendavat Jõetaguse lahustükile ei kavandata. Mäemassi lõhkamisega seotud müra ja vibratsiooni mõjude vältimiseks on asjakohased meetmed toodud kehtivas Ahtme II kaevandamise loas. Viide määrusele, millest lähtuvalt tuleb teostada vibratsiooni mõõtmisi, on kehtivas Ahtme II kaevandamisloas ebakorrektne. Nii nagu ka kehtivas Estonia kaevanduse kaevandamise loas (KMIN–054) kirjas, tuleb lõhketööde mõjutegurite seiret teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. Versioon 06.07.2020 46 Mõjud inimesele on seotud ennekõike vibratsioonist tuleneva mõningase häiringuga. Niiskusrežiimi muutusest tuleneda võivad mõjud ei ole hinnanguliselt olulised arvestades maakasutust Jõetaguse lahustükil. Mõju tarbevee kättesaadavusele puudub, kuna piirkonna kaevud on varasemalt ühendatud ühisveevärgiga. Sulglohkude teket ei ole võimalik prognoosida ja seetõttu ka absoluutselt välistada, kuid arvestada maakasutust Jõetaguse lahustükil on mõju siiski hinnanguliselt minimaalne. Ahtme II kaevanduse laienemisel Jõetaguse lahustükile puudub ebasoodne mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 10 KASUTATUD KIRJANDUS KMH aruanded: Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, Tartu 2010-2011 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010. AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/estonia_pikendamise_kmh_aruanne_avalikustamisel e_04-08-17.pdf AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN- 054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019 AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063 Strateegilised planeerimisdokumendid: Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr. 285. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & Ko, 2016. https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru- maakonnaplaneering-2030- Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla- Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0-5491-47aa- 87af-a3a937872c43 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus nr. 53. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/8026/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf# Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019). http://www.alutagusevald.ee/uldplaneering Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%A4etagus e_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f2686c-bd10- 4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0 Versioon 06.07.2020 48 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Uuringud, ekspertiisid, hinnangud: Nõmmejärve enesereostusohu uuring. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2018 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mudelid_loppa ruanne.pdf Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lopparuanne _2019.pdf Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 1173. https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulatiivne_m% C3%B5ju.pdf Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf Ahtme kaevanduse veevaru hindamine Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn 2010. Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti Põlevkivi, 2014. Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005 Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014. Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014. Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013 Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja Ko. Tallinn 1996 Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011 Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013 Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005. Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves. Töö nr. 14140, Tallinn, 2018 Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire. Maavarauuringud OÜ, 2018. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 11735. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2014 Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. AS Maves, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf Versioon 06.07.2020 50 11 LISAD Lisa 1. KMH programm ja selle juurde kuuluvad lisad: Lisa 1. Ahtme II kaevandusloa KMIN-119 pikendamise ja laiendamise taotlus Lisa 2. KMH algatamine KA 28.05.2019 Lisa 3. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded Lisa 4. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisa 5. KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja vastuväited Lisa 6. KMH programmi avalikustamise teated Lisa 7. Vastused KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ja vastuväidetele Lisa 8. KMH programmi avalik arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Lisa 9. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine KeA 27.03.2020 Lisa 2. Maavara kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused Ahtme II kaevandamisloa KMIN-119 taotluse muutmise raames. Maavarauuringud OÜ (Katrin Erk), 2019 www.hendrikson.ee Versioon 13.03.2020 /// Töö nr. 19003417 19003417 AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr. 19003417 Tallinn 2019 Riin Kutsar Juhtekspert KMH litsents KMH 0131 Kadri Auväärt Projektijuht 4 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 9 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE ...................................................................................................... 10 4.1 Asustus ............................................................................................................................................ 10 4.2 Maakasutus ..................................................................................................................................... 10 4.3 Kliima ............................................................................................................................................... 10 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 11 4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 19 4.6 Natura eelhindamine........................................................................................................................ 20 4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste ........................................................................................................ 23 4.8 Jäätmeteke ...................................................................................................................................... 24 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 25 5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 25 5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ..................................................................................... 25 5.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) ....................................................................... 26 5.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 26 5.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................ 26 5.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 27 5.7 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 27 5.8 Jõhvi valla üldplaneering ................................................................................................................. 28 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ......................................................... 29 7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS ........................................................................ 31 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................ 33 9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ...................................................................................... 36 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA.................................................................................................... 38 10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .......................................................... 39 10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 44 10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................................... 46 11 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 47 LISAD ....................................................................................................................... 51 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 1 SISSEJUHATUS AS Enefit Kaevandused (edaspidi ka EK, varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS on esitanud Keskkonnaametile taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmiseks (Lisa 1). Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049. Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Keskkonnaamet otsustajana on algatanud oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnamõju hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele (Lisa 2). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3 ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 ja §130 lõikele 1. Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. Ahtme II kaevanduse lõuna osas kaevandamise mõjusid on analüüsitud varem koostatud kaevandusloataotluste keskkonnamõju hindamise osana 1234, mistõttu käesolev KMH programm ja aruanne käsitlevad ennekõike kaevandusala laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile ja loa pikendamisest tuleneda võivaid mõjusid. Varem hinnatud mõjusid käsitletakse niivõrd kui see on asjakohane loa muudatuse valguses. 1 Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldis e põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. Alkranel, 2011. 2 Eesti Energia Kaev andused AS-i kaev andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, 2010. 3 AS Enefit Kaev andused Estonia k aev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. O Ü Henrikson & K o, 2017. 4 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andused maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KMIN-054, KM IN-055, KMIN -06 6 ja KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & K o, 2019. Versioon 13.03.2020 6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Kavandatava tegevuse eesmärk on AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-119 (Ahtme II kaevandus) laiendamine kaevanduse 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja loa kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra, so aastani 2049. Luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks energeetika ja põlevkivitööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli). Ahtme II kaevandusele on väljastatud kaevandamisluba 2011. aastal kaevandamise teostamiseks Estonia kaevandamise poolt. Käesoleva taotlusega taotletav ca 100 ha suurune ala Estonia kaevanduse põhjaosas ei sisaldunud 2011. aasta taotluses, kuna selle väljastamist ei peetud siis perspektiivseks. Nüüdseks, kui Estonia kaevanduse mäetööd on jõudnud taotletava ala vahetusse lähedusse on kaevandusloa taotleja AS Enefit Kaevandused tellinud täiendava analüüsi, kus jõutakse järeldusele, et taotletava laienduse alal (edaspidi Jõetaguse lahustükk) on mäetehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas põlevkivi väljata. Tulenevalt sellest taotleb Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse laiendamist MaaPS-i § 68 (3) 2) alusel. Seaduse kohaselt on õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui see on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kuna taotletava mäeeraldise mäetööd toimuvad Estonia kaevanduse poolt, kasutades sealseid seadmeid ja inimesi taotleb EK mäeeraldise kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia mäeeraldise omaga ehk kuni 10.08.2049. Mäeeraldise Ahtme II kaevandus pindala on 357,12 ha, millest taotletav Jõetaguse lahustükk moodustab 102,45 ha. Teenindusmaad ei taotleta, sest kasutatakse Estonia mäeeraldisele määratud teenindusmaad. Seisuga 01.01.2019 on mäeeraldisel Ahtme II kaevanduse aktiivne põlevkivi tarbevaru 5016 tuh t. Taotlusega soovitakse laiendada mäeeraldist Jõetaguse lahustükile, kus põlevkivi aktiivne tarbevaru 102,45 ha-l on 3434 tuh t. Taotluse põhjal hakkab mäeeraldise Ahtme II kaevanduse koosseisu kuuluma 8450 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Kaevandatavaks loetakse kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 8450 tuh t (Tabel 2.1). KMH eesmärgiks on hinnata kaevandusloa laiendamisega ja pikendamisega ning selle reaalsete alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju ning pakkuda välja leevendavad meetmed oluliste mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Kehtiv Ahtme II kaevanduse kasutuses olev mäeeraldis ja taotletav Jõetaguse lahustükk paiknevad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Eesti põlevkivimaardla keskosas ja Ahtme kaevevälja lõuna osas. Kehtiv mäeeraldis külgneb põhjas varasemalt suletud Ahtme allmaakaevandusega (täitunud veega), lääne ja lõuna suunas jääb Estonia allmaakaevandus, idas on Vasavere mattunud ürgorg. Taotlev laiendus (Jõetaguse lahustükk) piirneb edelas Estonia allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-054, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS), loodes Ahtme rikkega, põhjaosas Viru allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-053, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS) ning kirde ja kagu suunas suletud Ahtme kaevandusega. www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine Tabel 2.1. Varuplokid mäeeraldisel ploki varu Varu ploki Maardlaos Ploki varu plokis ploki pindala mäeeraldisel Maavara kategoori pindala a nr 01.01.2019 mäeeraldisel 01.01.2019 a (ha) (tuh t) Ahtme 1 põlevkivi aT 240,05 8047 102,45 3434,27 kaeveväli 2 põlevkivi aT 199,72 5016,11 199,72 5016,11 kokku 8 450 Joonis 2.1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019 Versioon 13.03.2020 8 Joonis 2.2. Taotletava mäeeraldise paiknemine. Aluskaart: Maa-Amet www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Arvestades, Ahtme II Jõetaguse lahustüki paiknemist Estonia Kaevanduse vahetus läheduses ja selle suhtelist väiksust, saab öelda, et tegevusel on kaks realistlikku tegevusalternatiivi: Alternatiiv 1: tegevuse elluviimine taotluses soovitud viisil - Ahtme II kaevanduse mäeeraldise laiendamine 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra ehk kuni aastani kuni 10.08.2049. Alternatiiv 0: Kavandatud tegevus ellu ei viida ehk Ahtme II Jõetaguse lahustüki kaevandamata jätmine. Alternatiivi rakendumisel on kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse kaevandamisel. Kaevandamise käigus ei ole planeeritud langatada maapinda, st säilib sõltumata kaevandustegevusest säilib maakasutuse sihtotstarve. Alternatiiv toetab põlevkivi, kui taastumatu loodusvara säästliku kasutamist, sest eraldiseisvana on Jõetaguse lahustüki varud nii väiksed, et nende kaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur- lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna. Põlevkivi tootmiskaod on ~ 35 %. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m, mõõdetuna põlevkivi tootsa kihindi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks. Versioon 13.03.2020 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE 4.1 Asustus Kavandatava tegevuse ala jääb Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, plokk 1 (Jõetaguse lahustükk) jääb Jõetaguse küla territooriumile, kasutuses olev plokk 2 jääb Kurtna, Illuka ja Tarakuse külade territooriumile. Kaevandusala kasutuses oleva osa kirde ja edela osadesse ning hajusalt ka Jõetaguse lahustükile jäävad üksikud eluhooned (kokku 10 elamumaad). Statistika ameti andmeil 1. jaanuari 2019. seisuga Alutaguse vallas 4714 elanikku, kõrval asuvas Jõhvi vallas 12 056 elanikku, sh Jõhvi linnas 10541 ja pisut eemale jäävas Kohtla - Järve linnas 33 743 elanikku. Ida-Viru maakonnas kokku on 136 472 elanikku. On 1. jaanuari 2019. seisuga prognoositud rahva arv Ida-Viru maakonnas aastal 2045 on 86 734 elanikku, mis näitab selget langustrendi maakonnas tervikuna. 4.2 Maakasutus Valdav osa kaevandusala territooriumist on kaetud maatulundusmaaga, mida katab mets ja haritav maa. Õuealasid jääb kaevanduse Jõetaguse lahustükile kaks, kehtivale maardla osale kaheksa (paikenvad ala kirde ja looda osas). Kaevandusala Jõetaguse lahustükki läbib Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee. Kohalikest teedest läbib taotlevat mäeeraldist Are, Niine, Kanali tee, Pihlaka tee, Kurtna tee, Luuiste-Sarapuu ja Pagari-Tarakuse tee. Kehtivat Ahtme II kaevanduse mäeeraldist läbib raudtee, mis ühendab Estonia kaevanduse tootmisterritooriumit Ahtme raudteesõlmega. Jõetaguse lahustükile, Volli maaüksusele jääb taotletava mäeeraldise ainuke tarbepuurkaev (PRK0015952). Jõetaguse külade elanikud on ühendatud Jõetaguse – Pagari külade ühisveevärgiga. Kõrgepingeliinidest läbib mäeeraldist Ahtme-Illuka ja (L-11: (L35120) 35-110 kV elektriliinid. Lisaks on kattuvus veel üle keskpingeliiniga ja vee alla 1 kV elektriõhuliiniga. 4.3 Kliima Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi automaatjaam. Lähtuvalt kehtivast kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on keskmine õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike- Maarja järel kõige külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui keskmine temperatuur on -6,0 °C ja kõige soojem kuu on juuli kui keskmine temperatuur on 17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari temperatuur lausa 1,5 °C. 5 Sademete norm Jõhvis on 739 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a) ja Eestis tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem. 5 http://w ww.ilmateenistus.ee/ kliima/ kliimanormid/ohut emperatuur/ www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Aasta sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on 103 mm, samal ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuu on veebruar ja aprill, sademete normiga vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on vastavalt 35 mm ja 31 mm. 6 Temperatuuride ja sademete hulga vahe näitab hästi välja piirkonna suure soostumise looduslikke põhjuseid. Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas jäävad on kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve ja Vilsandi. Selgelt valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 7 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused 4.4.1 Geoloogilised tingimused Olemasoleva Ahtme II kaevanduse mäeeraldise maapinna kõrgused on põhjaosas ca 60m, tõustes lõunaosas 70 meetrini (BK77 süsteemis). Taotletaval Jõetaguse lahustükil jäävad kõrgused vahemikku 71-75m (71,19-75,19 EH200 süsteemis) 8 Mäeeraldise kvaternaarisetete kogupaksus on suhteliselt õhuke jäädes alla 4 meetri. Kvaternaari setete lamamiks on valdavas osas Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere lademe lubjakivid, mille paksus kehtiva mäeeraldise lõunaservas on kuni 10 meetrit. Põhjasuunas paksused vähenevad ja Rakvere lade kiildub välja ca 1,5 km enne mäeeraldise põhjaserva. Taotletaval Jõetaguse lahustükil on Rakvere lademe paksus ca 5 meetrit. Rakvere lademe lamamiks on Oandu lademe merglid ja detriitsed lubjakivid, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel jääb enamasti 2-3 meetri piiresse, kuid lade kiildub välja ca 1,5 km enne mäeeraldise põhjaserva. Jõetaguse lahustükil on Oandu lademe paksus ca 4 meetrit. Oandu lademe lamamiks on Keila lademe savikad ja detriitsed lubjakivid, mille paksus on kehtiva mäeeraldise lõunaservas ca 12 meetrit ja väheneb põhjaservas ca 4 meetrini. Jõetaguse lahustükil on Keila lademe paksuseks ca 12 meetrit. Keila lademe lamamiks on Jõhvi alamlademe merglid, mille paksus kogu taotleval mäeeraldisel on ca 10 meetrit. Jõhvi alamlademe lamamiks on Idavere alamlademe savikad lubjakivid, mille paksus on olemasoleva mäeeraldise piires ca 7-9 meetrit. Jõetaguse lahustükil on Idavere alamlademe paksuseks ca 7 meetrit. Idavere alamlademe lamamiks on Kukruse lade, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel on 13-17 meetrit ja taotletaval Jõetaguse lahustükil ca 16 meetrit. Kukruse lademe ülemise osa moodustavad lubjakivi kihid üksikute põlevkivi vahekihtidega. Lademe alumises osas levib aga 2,5-3,1 meetri paksuselt põlevkivi tootuskihind. Tootsa kihindi moodustavad seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi vahekihti (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1). Tootsa kihindi lasum jääb olemasoleva mäeeraldise lõunaservas abs kõrgusele 12 m ja tõuseb põhjaservas abs kõrgusele 20 m. Jõetaguse lahustükil paikneb tootsa kihindi lasum abs kõrgusel 18 m. 6 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/sademed/ 7 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/tuul/ 8 Kõrgused esitatud BK77 s üs teemis Versioon 13.03.2020 12 Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud. Tootsa kihindi lamamiks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid. Ahtme kaevevälja põhjapiiril paikneb kirde-edela suunaline Ahtme tektooniline rikkevöönd, mis piirneb Jõetaguse lahustükiga. Rikkevööndite laius varieerub paarisajast meetrist viiesaja meetrini. Kihtide lasumus on rikkevööndites ja nende läheduses rikutud. Kaeveväljal on mitmed süvakarstialad, kus põlevkivikihind on asendunud karstisavidega. Karsti äärealadel on kivimikihid purustatud ja lõhelised. Ahtme II 2 ploki esialgset pindala on Keskkonnaministeeriumi 11.06.2018 käskkirjaga nr 1- 2/18/471 vähendatud 54,97 ha seoses läbindamistööde käigus leitud kvartskarbonaarsete lõhede ja kvartssavivöönditega, mis vahelduvad purunenud kivimite tsoonidega. Karstirikke piirkonnas on põlevkivi kaevandamine komplitseeritud, kaevandamine on ohtlik ja majanduslikult ebaotstarbekas. Joonis 4.1. Puurkaevu PKR19952 läbilõige ja veetase rajamise hetkel 2001. a www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 4.4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused9 Kvaternaari veekompleksi põhjavesi on vabapinnaline ja veetasemete muutused on mõjutatud meteoroloogilistest tingimustest. Õhukese pinnakatte tõttu on ka Kvaternaari veekompleks vaadeldaval alal õhuke ja seotud Nabala-Rakvere veekihiga. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Nabala-Rakvere veekiht levib enamuses kehtiva mäeeraldise piires, kuid puudub kehtiva mäeeraldise põhjaosas. Vett sisaldavate kivimite paksus on kuni 10 m. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka Keila lademe vett vähe läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Keila-Kukruse veekihti iseloomustavad ebaühtlased lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomitiseerunud savikad lubjakivid põlevkivi vahekihtidega. Veekihi lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel, lamamiks aga Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist koosnev 10-15 m paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on ca 45 meetrit. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekiht koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lubjakividest ja dolokividest. Veekiht lasub tootsast põlevkivikihindist sügavamal. Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Volhovi lademe Leetse kihistu savikas glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, samuti Varangu lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit. Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m, põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib veetase paikneda sügavamal. Kavandatava tegevuse alast sügavamale jäävad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist moodustunud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, selle all Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum ja omakorda selle all Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum. Sügavamad Kambriumi–Vendi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihid on põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova regionaalsete veepidemetega. 9 Koostatud kasutades „AS Enefit Kaev andused Estoniakaev anduse maav ara kaev andamisloaKMIN-054 pikendamise taotlusekeskk onnamõju hindamine“ andmeid Versioon 13.03.2020 14 Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa-amet 2016 4.4.3 Põhjavee seisund ja veetase Jõetaguse lahustükk jääb altkaevandatud alade vahele, mistõttu põhjavee keemia ja veetase Jõetaguse lahustüki piirkonnas on juba mõjutatud kaevandustegevusest. Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava maavara lasumissügavuseni, st eelkõige on kaevandustegevuse tõttu kuivendatud Keila– Kukruse veekiht. Vee-eemaldus Keila–Kukruse veekihist põhjustab ülemise, Nabala – Rakvere veekihi sissevoolu suurenemise Keila–Kukruse veekihti. Valdavalt tektooniliste rikete piirkonnas on täheldatud vähesel määral ka Ordoviitsiumi veekompleksi alumise survelise Lasnamäe-Kunda veekihi sissetungi 10. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS 2 ) oksüdeerumise tulemusena. Aktiivsete kaevanduste alal on põhjavee tase kunstlikult alandatud ja seetõttu ei ole põhjavee sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus suureks probleemiks, kuid kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned veega täituvad, on põhjavee kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Kaevandamise mõju põhjaveele leevendub pärast 10 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamin e. Kendriks on & Ko, 2018. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine kaevandamise lõppemist, kuid looduslik olukord täielikult ei taastu (jääb kõrgendatud mineraalsus ja suurema karedusega sulfaatne vesi) 11. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on riiklikku keskkonnaseire tulemuste alusel hinnatud 2014. aastal halvaks. Enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevandatud ja tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega põhjaveekiht. Olulisimad põhjavee kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate keemiatööstuse jääkreostuskollete olemasoluga 12. Keskkonnaregistri alusel jääb taotletavale kaevandusalale üks puurkaev (PRK001595, Volli katastriüksusel), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi (Joonis 4.1). Jõetaguse mäeeraldisest vahetult põhjapoole jääva Viru mäeeraldisel alal 2018. aastal teostatud puurkaevude revisjoni andmetel esineb ühekordseid sulfaatide ja raua kontsentratsioonide ületusi puurkaevus PKR0016233 (avab sama põhjaveekihti), mis jääb u. 2 km Jõetaguse lahustükist kirde suunas. Jõetaguse küla elanike joogiveevarustus on tagatud Jõetaguse-Pagari külade ühisveevärgiga. 2019. aastal ühendati ühisveevärgiga ka ainus senini veevärgiga ühendamata elamu Volli katastriüksusel 1314. Kaevandusalast ida suunas jääb Kurtna järvestik, kus veetaseme langust 1,8-2,3 m täheldati juba perioodil 1941-1971 ja olulist langust 1980-ndate lõpus, kui Martiska, Kuradi- ja Ahvenjärvel ulatus veetaseme langus 3-4 meetrini (tänapäeval u. 1,5 m), mis on kaasa toonud pöördumatuid muutusi 15. 2015. aastal valminud kontseptuaalsete mudelite töös on järvestik hinnatud seotuks nii Kvaternaari Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi kui Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Samas öeldakse, et Ordoviitsiumi põhjaveekihtide vesi otse järvestiku järvedesse ei jõua. Vee jõudmist järvedesse peetakse võimalikuks, kuna kaevandamise tulemusel Ordoviitsiumi põhjaveekogumis võib tänu mittetäielikule veepidemele langeda veetase Vasavere põhjaveekogumis ja ka sellega otseselt seotud järvede veetase 16. Järvede veetaseme langust on seostatud ennekõike Vasavere veehaardega, aga ka Ahtme ja Estonia kaevandusega, Sirgala, Viivikonna ja Narva karjääridega, Pannjärve ja Oru turbaväljadel turbatootmisega 1718192021. Mitmed järvede veetaseme languse põhjuseid puudutavad uuringuid on valminud viimastel aastatel või valmimisel, mõneti vastuolulised ja vajavad täpsemat käsitlemist KMH aruandes. 11 Groundwater Sulphate Content C hanges in Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg. K. T hesis of Power Engineering and G eotechnology (Doctoral Thesis ). Department of mining, Faculty of Civ il Engineering. Tallinn Univ ers ity of Technology. Tallinn 2005. 12 AS Enefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamis loa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. Hendrik son ja Ko. 20 18. 13 Volli talu v eev arustuss üsteemi üleandmise-v astuv õtmise akt. Enef it Kaev andused AS ja Alutaguse Vallav alitsus, 17. juuli 2019 14 Veetorustiku kasutusluba nr. 1912371/04239. Alutagus e Vallav alitsus, 15.03.2019 15 Kurtna maas tikukaitseala kaitsekorr alduskav a 2015-2024. Keskkonnaamet 2015. 16 Põhjav eekogumi v eest s õltuv ad öko süsteemid, nende seisundi hindamis e kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015. 17 Põhjav eekogumite s eos ed maismaaökosüs teemide ja pinnav eekogude ga, hüdrogeoloog ilised mudelid ning seirev õrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ö koloogia kes kus, 2019. 18 Põhjav eekogumi v eest sõltuv ad ökos üsteemid, nende seis undi h indamise kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015. 19 Groundwater-Surface W ater Interac tion in Clos ed-Basen lak es :Example from Kurt na Lake District. Phd thesis, Vainu, M., Tallinna Üliko ol, 2018 20 Vasav ere ja Vasav ere II v eehaare: alternatiiv id. Erg, K., Lelgus, M., Kiv it, N. 2019. T allinn. 72 lk 21 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirektiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool, 2019 Versioon 13.03.2020 16 Tuginedes Estonia ja Ahtme II kaevanduse töötava osa piirkonnas läbi viidud hüdrogeoloogilistele uuringutele 22, jääb kaevanduse kehtiva mäeeraldise piir järvestiku läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja modelleeritud põhjavee depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Jõetaguse lahustükk jääb varem kaevandatud ja juba töös olevate kaevandusalade vahele, olles vaid 2,5% Estonia mäeeraldise varust või 0,7% pindalast (kaevandamine on planeeritud läbi Estonia kaevanduse). Jõetaguse lahustüki lisandumine ei muuda eeldatavasti oluliselt modelleerimisega saadava depresioonilehtri ulatust, mistõttu ei peeta antud KMH kontekstis täiendavat modelleerimist vajalikuks. Samas tuleb arvestada, et Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele jääb üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid, mis võivad olla põhjavee kiirema liikumise „koridorideks“. KMH aruandes täpsustatakse Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile kaasnevat mõju põhjaveetasemele tuginedes viimati valminud uuringutele 23, seire tulemustele ja ekspertarvamusele, ning selle mõju Kurna järvede veetasemele ja vee keemiale. 4.4.4 Maapinna langatused ja ebastabiilsus Altkaevandatud aladel toimunud langatusi ja varinguid on põhjalikult uurinut 2018. aastal valminud KIKi projekti raames. 24 Langatused ja varinguaugud esinevad enamasti aladel, kus 80-ndadel katsetati vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada põlevkivi kadusid. Kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli siis arvestatud kaks aastat. Sellistel aladel võib langatusi ja varinguauke ette tulla ka tänapäeval 25. Langatused on enamasti 0,5 - 1 m, vaid Kohtla kaevanduses ulatuvad muutused 1,5 meetrini. Langatustest ohtlikumad on kaevandusšurfide sisse kukkumisel tekkinud varinguaugud, mis võivad olla mitmete meetrite sügavused. Teadaolevate šurfivaringute põhjus on enamasti selles, et sulgemiseks on kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase ja kividega ja puit on selle aja jooksul kõdunenud. 2018.a. seisuga on teada vähemalt viis sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Ohtlikud on ka kaevanduskäikude varinguaugud, mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud altkaevandatud alade põhjaosas, näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke mitmesaja meetri pikkusel lõigul. Planeerimata allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi ja varinguaukusid on ette tulnud nii kõrval asuval Viru, Estonia kui Ahtme kaevanduse aladel 26. Langatusi võib ette tulla ka tulenevalt geoloogilistest anomaaliatest - kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites olevates karstivöönditest, mida ei ole võimalik prognoosida. Viimane selline varing Estonia kaevanduse alal toimus teadaolevalt 2017. aastal. Suuremate langatustega, 1-2 m, võib kaasneda varisenud alade märgumine, mille tagajärjel seal olev mets kas kängub või hukkub. Eelnimetatud varingualal muutusi metsa kasvus ei ole täheldatud. Juba eelnevalt soostunud aladel toob see seoses veerežiimi muutusega kaasa taimestiku muutuse. Üldiselt maa kasutamise seisukohalt pinnakatte kvaliteet langeb, kuid samas mitmekesistub maastik, pakkudes uusi võimalusi mitmetele linnu ja loomaliikidele. Langatused võivad raskendada põlluharimist ja metsade hooldamist. Ligi 20% varingutest 22. Kurtna-Vasav ere v eehaarde põhjav eevarude hindamine 2035. aastani. Sav its ki, L., Sav v a, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakes kus. Tallinn 2005 23 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirek tiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. TÜ, TLÜ, 2019 24 Põlev kiv i altkaev andatud alade v aringute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIKi project nr. 11735 25 Eesti Energia Kaev andus ed AS-i kaev andamisloa KMIN-05 4 muutmisega k aas nev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, töö nr 9107. Tallin n 2010. 26 Sissev arisenud šurfiav a korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad . Reaalprojekt, 2017. Töö nr P16052, lk 17. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine kvasistabiilsetel aladel jääb tuvastamata ja 42% langatustest pole maastikus märgatavad. Tõenäoliselt need varingud põllumajandusele probleeme ei põhjusta. 6 Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae nö. igavene püsivus. Tiheasustusega asulate territooriumide all reeglina kaevandamist ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse‐eeskirjadest. Reeglina põlevkivi tootmistöid ei toimu tektooniliste rikkevööndite alal. Teadaolev Ahtme rikkevöönd jääb Jõetaguse lahustükist põhja suunas. Üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid jääb Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele. Mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu olemasolevate eluhoonetele planeeritaval Jõetaguse lahustükil (2 tk) ja vajadusel näha ette meetmed mõjude vältimiseks. 4.4.5 Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund Kavandatava tegevuse alal puuduvad Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud. Alale on rajatud maaparandussüsteeme, sh Ahtme kaevanduse kanal. Kanali kaudu juhitakse vesi Vasavere jõkke, mis jääb kaevandusala piirist u. 2900 m kirde suunas. Vasavere jõkke suubub ka Ahu oja, mis algab keskkonnaregistri järgi Kurtna mõisa pargi juurest, kuid eesvoolud ulatuvad ka maardla alale. Vasavere jõgi (pikkus 15,7 km ja valgala 51,6 km 2 ) saab alguse Kurtna järvistust, Kurtna Suurjärvest (33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m ja max sügavus 6,9 m, VRD tüüp III) ja suubub Pühajõkke (pikkus 32,6 km, valgala üle 25 km 2 ). 2017. aasta kinnitatud riikliku keskkonnaseire andmetel on Vasavere jõe seisund halb. Sellele viitab suurselgrootute seisund jões ja füüsikalis-keemiliste näitajate kontsentratsioonid (P-üld, NH 4 , O 2 ). Halva seisundi põhjuseks on hinnatud toitained. Kesine on ka Pühajõe seisund, millele viitab vesikonnaspetsiifiliste saasteainete esinemine vees, kalade ja suurtaimestiku seisund. Põhjuseks arvatakse olevat varasem reostus. Jõetaguse lahustükil pinnaveekogud puuduvad. Lahustükist u. 200 m ida-suunas jääb Raudi kanal, mille ehituse tingis aastaid tagasi veevõtt Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis. Kuni 2013. aastani suunati kanali kaudu Kurtna järvedesse Viru kaevanduse vesi, täna suunatakse kanalisse vaid Estonia kaevanduse settetiigi nr. 3 läbinud kaevandusvesi (u. 27% kogu kaevanduse veehulgast, so 24000000 m 3 /a 27). Settetiiki nr. 3 suunatakse läbi Estonia kaevanduse ka töötava Ahtme II kaevanduse kaevandusvesi ning on planeeritud suunata ka Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi. Raudi kanalist jõuab vesi läbi Kurtna järvede (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen- Kirjakjärv, Kirjakjärv); osa kaevandusveest juhitakse pärast Ahvenjärve Konsu kanali kaudu Konsu järve, sealt edasi Konsu peakraavi ja edasi juba Mustajõkke) Mustajõkke, kust see on kraavidega juhitud Narva jõkke, jäädes sellega Peipsi hüdroloogilisse vesikonda. Tuginedes riikliku keskkonnaseire andmetele on kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järvestiku järvede seisund 2017. a kinnitatud andmetel hea Konsu järves (kordusseire toimumas 2019. aastal). Nõmmejärve seisundit on riiklikku keskkonnasseire raames hinnatud 2006. aastal ja viimati projekti „Nõmmejärve enesereostusohu uuring“ 28 raames 2018. aastal. Kõigil juhtudel on järve seisund hinnatud heaks. Tugevasti muudetud veekoguks määratud Mustajõe seisund on 2017. kinnitatud riikliku keskkonnasseire andmetel kesine. Kesisele seisundile viitab jõe 27 AS Enefit Ka ev andused v ee-erikas utusloa nr. L.VV/ 327879 muutmine. 15. Mai 2019 korraldus nr. 1-3/19 /906 28 Nõmmjärv e enesereostusohu uuring. TÜ, 2018 Versioon 13.03.2020 18 kalastik. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuste selgitamiseks vajalik uurimusliku seire teostamine. Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva veekogu keemilist koostist. Ka muudavad suured kaevandusvee kogused suubuva veekogu veerežiimi ja mõjutavad suubuva veekogu temperatuuri. Kaevandusettevõtete omaseire tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev heljum ei kujuta ohtu eesvooludele 29. Vee püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust põhjustab kaltsiumi- ja magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse analoogselt allikalubja ladestumisega. Suuremahuline karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 30. Piisava läbivoolu korral on järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule ohtu ei esine. Probleemid võivad tekkida kaevandusvee läbivooluga kohanenud veekogus kaevandusvee koguse olulisel vähenemisel. Kui kaevandusvee juhtimine järve lõppeb või väheneb olulisel määral lahustunud hapniku hulk veekogus. Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO 4 - ) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2 S). Vesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine 31. Nõmmejärve nn enesereostusohu väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks on 2018. aastal teostatud uuring 32. Uuringu kohaselt on üsna tõenäoluline, et järve enesereostusoht ei realiseeru kaevandsuvee järve suunamise lõppemisel, samas on siiski enne kaevandusvee järve suunamise lõpetamist vajalik rakendada arundes kirjeldatud ettevaatuspõhimõtteid. Kavandatava tegevuse tulemusena ei vähene läbi Raudi kanali Kurtna järvedesse suunatava kaevandusvee hulk. Tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemise soovist Jõetaguse lahustükile Raudi kanali lähipiirkonnas võib eeldada järvedesse suunatava kaevandusvee vähest suurenemist, mis on olukorras, kus järved on kohanenud suure kaevandusvee juurdevooluga, pigem positiivne. Periood, millal kaevandusvett järvedesse suunatakse kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga. Kaevandusalast lääne suunas jääb Kurtna järvestik, kus juba perioodil 1946-1971 täheldati veetaseme alanemist 1,8-2,3 m, suurem veetaseme alanemine toimus 1980-ndatel. Lisaks eelpoolnimetatud järvedele on viimastel aastatel täheldatud põhjaveetaseme langust ka Valgjärvel ja Kihljärvel. Mõlema järve põhjaveetaseme alanemisel nähakse seost Sirgala karjääri lähenemisega, mis on tänaseks jõudnud 500 m kaugusele järvedest. Veetaseme 29 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine. Hendr ikson & Ko, 2018 30 Heljumi koormuse hindamine ka evandusv ee eesv ooludes ja karbonaat se sette tekkimise v õimalikkus e hinnang. OÜ Inseneribür oo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 31 Es tonia kaev anduse v eeheite keskkonnamõjude täiendav ate uuringut e t eostamine. AS Ko bras. Tallinn 2011. 32 AS E nefit Ka ev andused ja VKG K ae v andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -06 6, KM IN-1 19, muutmise ja pikendamis e taotlus e keskkonnamõju hindamine. H end rikson & Ko 2017-2018 www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine alanemise võimalikke põhjuseid on täpsemalt kirjeldatud ptk 4.4.3 – Põhjavee seisund ja veetase, juures. 4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine Ahtme II kaevanduse ja selle laienduse ala on valdavalt metsamaana kasutatav ala, kus ei leidu loodusväärtuslikke kooslusi (v.a vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II kaevanduse alal). Ida‐Viru maakonnaplaneeringu 2030+ 33 põhjal on suur osa Ahtme kaevanduse ja selle laienduse alast rohevõrgustikku kuuluvad (Joonis 4.4). Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule, loomastikule ja linnustikule on Ida- Virumaal uuritud 34,35,36 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud. Samuti ei ole allmaakaevanduse mõju rohevõrgu funktsioone takistav. Joonis 4.4. Roheline võrgustiku Ahtme II kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki piirkonnas 4.5.1 Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 33 Ida-Viru maa konnaplaneering 2030+, https://maakonna pla neering. ee/ida-v iru-maakonnaplaneerin g-2030- 34 Põlev kiv i allmaakaev andamisest tingitud mõju selgit amine põllumajandusmaa v iljelusv äärtus ele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Saku 2002 35 Põlev kiv i allmaakaev anduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Sak u 2005 36 Uuring Uus -Kiv iõli k aev anduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inv entuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. Versioon 13.03.2020 20 kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Taotluse objektiks oleva Ahtme II kaevanduse alal ega Jõetaguse lahustükil ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, lähim kaitstav loodusobjekt jääb u 700 m Ahtme II töös olevast kaevandusalast ida suunas. Kuna tegemist on allmaa kaevandusega, siis ei ole üldiselt oodatavad ka mõjud (häirimine jms) kaevandusalast eemal paiknevatele kaitstavatele objektidele ning nende käsitlemine KMH aruandes ei ole vajalik. Kaevandusvesi kaevandusalalt juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna maastikukaitseala järvedesse. Kaevandusvee mõju järvede vee kvaliteedile on varem koostatud mõju hindamiste raames uuritud ja jõutud järeldusele, et järved on kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises seisundis 37. Negatiivsed mõjud on oodatavad pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel vähenemisel või lõppemisega. Kaevandusvee mõjusid järvedele on põhjalikumalt käsitletud ptk. 4.4.5 – Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund. 4.6 Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2017). KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlus, milles taotletakse kaevandusloa pikendamist ning kaevandusala laiendamist Jõetaguse lahustükile. Kuna Ahtme II kaevanduse põhiosa kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on 2011. ja 2018. aastal valminud KMH-de raames juba analüüsitud, siis on käesoleva Natura hindamise kontekstis kavandatavaks ja hinnatavaks tegevuseks 37 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse. He ndrikson & Ko, 2016- 2018 www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine kaevandusloa taotlus Jõetaguse lahustüki osas. Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049. Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi suunatakse Raudi kanalisse. Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 1-3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda taotluse objektiks oleva kaevanduse ala. Lisaks võib mõjualas olevateks lugeda ka taotletavast alast välja jäävad lähimad Natura alad, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna muutuste. Natura 2000 võrgustiku paiknemist tegevuse mõjuala piirkonnas illustreerib joonis 4.5 Nagu jooniselt näha, on ei asu Jõetaguse lahustükil ega selle läheduses Natura alasid. Lähimad Natura alad on Atsalama loodusala (EE0070117), mis asub ca 3,9 km kaugusel; ning Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis asub ca 6,5 km kaugusel. Mõlemad on tänaseks alt kaevandatud alal. Kaevandusalast kaugemal (üle 8 km) asub Kurtna (EE0070120) loodusala, mille käsitlemine on vajalik seoses settebasseini läbinud kaevandusvee suunamisega Raudi kanalisse ja selle kaudu loodusalal paiknevatesse veekogudesse. Natura alasid on iseloomustatud tabelis 2. Joonis 4.5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2019 Tabel 4.1. Natura alade kirjeldused Versioon 13.03.2020 22 Siseriiklik Paiknemine/ seotus kavandatava Nr Natura ala Natura ala kaitse-eesmärgid kaitse tegevusega Alal kaitstavad elupaigatüübid on liiva- alade vähetoitelised järved (3110), vähe- Kurtna loodusala on ca 4,2 km2 kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda suurune ja asub enam kui 8 km Kurtna Kurtna veega järved (3130), vähe- kuni kaugusel Jõetaguse lahustükist. loodusala maastiku- kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), Kaevandusvesi suunatakse Raudi (EE0070120) kaitseala soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning kanalisse, mis viib veed loodusala siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja liik veekogudesse. harilik hink (Cobitis taenia). Alal kaitstavad elupaigatüübid on kuivad Atsalama niidud lubjarikkal mullal (*olulised Atsalama Ala asub Jõetaguse lahustükist ca loodusala orhideede kasvualad – 6210), puisniidud hoiuala 3,9 km kaugusel. (EE0070117) (*6530) ja puiskarjamaad (9070). Alal kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud Mäetaguse Mäetaguse (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) Ala asub Jõetaguse lahustükist ca loodusala ning okasmetsad oosidel ja maastiku- 6,5 km kaugusel. (EE0070111 moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) kaitseala Kaitstavad liigid on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Mõju Natura 2000 aladele saab teoreetiliselt avalduda läbi põhja- ja või pinnaveetaseme muutuste ja veekeemia muutumise. Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 3 toodud mõju prognoos ja Natura hindamise läbiviimise vajadus. Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Natura 2000 aladele Soovitused järgmisteks Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine etappideks Kurtna loodusala asub taotletavast Jõetaguse KMH aruandes esitatakse juba mäeeraldisest linnulennult üle 8 km kaugusel. KMH programmis esitatud Kaevandustegevus on alaga seotud, kuna põhjendused, millele tuginedes kaevandusveed juhitakse Raudi kanalisse, mis enam kui saab öelda, et Jõetaguse 15 km pärast suubub loodusalal paiknevasse Nõmme lahustüki lisandumisega tekkiva Kurtna järve. Viimane on alal kaitstav elupaigatüübina 3130 e kaevandusvee suunamisega loodusala vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega Kurtna järvedesse ei kaasne järved. Nõmme järve on juhitud Raudi kanali kaudu negatiivsed mõju Kurtna Estonia kaevanduse veed pikka aega, mistõttu looduslik loodusalale. Vajadusel juba KMH tasakaalu tugevasti muudetud ja järve seisund hinnatud programmis esitatud heaks. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Soovitused järgmisteks Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine etappideks Estonia ja Ahtme II kaevanduse depresioonilehtri ulatus informatsiooni KMH aruandes jääb modelleerimise andmetel u. 1,5 km kaugusele täiendatakse. loodusala järvedest. Siiski on viimastes valminud uuringutes viiteid, et Ahtme ja Estonia kaevandustel võib Tuginedes viimastele valminud olla mõju veetaseme alanemisele Kurta järvedes. uuringutele, seire andmetele ja eksperthinnangule täpsustatakse kavandatavate tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele ning seeläbi ka Kurtna loodusala kaitse- eesmärkidele. Loodusala paikneb Jõetaguse lahustükist ca 3,9 km Eeldatav mõju puudub. Natura kaugusel ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise Atsalama läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik. loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse- eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega. Loodusala asub ca 6,5 km kaugusel Jõetaguse Eeldatav mõju puudub. Natura lahustükist ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise Mäetaguse läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik. loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse- eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega. Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Atsalama ja Mäetaguse loodusaladele ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata. Samas jõuab Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna loodusala puhul. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale on vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes. 4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste Kaevandamisega seotud peamiseks müra allikateks ja tegevusteks võib lugeda järgmised objektid: Transport (peamiselt raudtee) Kaevise väljastamine tööstusterritooriumil (Ojamaa, Estonia kaevandus) ning rikastusvabriku töö Ventilatsioonihooned Maa-alused lõhkamistööd Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi välisõhu saasteallikateks on katlamaja, tankla, automaattankla, kütusehoidla ja tuulutusšurfid. Rikastusvabrik ei mõjuta oluliselt välisõhu kvaliteeti, kuna hoone on kinnine ning rikastamisprotsessis tekkivad saasteained (peamiselt tolm) ei välju tootmishoonest (tolmu tekke piiramiseks kasutatakse killustiku niisutamist tootmisliinil). Teede tolmutõrjeks kastetakse neid kaevandusest väljapumbatud veega. Versioon 13.03.2020 24 Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid müratekke ja õhusaaste allikaid, sa tuulutusšurve ei ole seoses kaevandamise laienemisega Jõetaguse lahustükile kavandatud. Müra ja õhusaaste, aga ka vibratsiooni mõjusid Estonia ja Ahtme II kaevandamise alal on viimati analüüsitud AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavada kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise osana 2018. aastal. Estonia kaevanduse müra, õhusaaste ja vibratsiooni mõjude leevendamise meetmed kajastuvad kehtivates Enefit Kaevandused AS kaevanduslubades nr KMIN-054 (viimati muudetud 18.12.2018) ja KMIN_119 (viimati muudetud 23.08.2016). Enefit Kaevandused AS omab seoses kaevandamisega Estonia kaevanduses välisõhusaasteluba erisaasteluba nr. L.ÕV/319272. Müra ja õhusaaste mõjude täiendav analüüsimine Ahtme II pikendamise ja laiendamisse KMH aruandes ei ole teadaoleva info põhjal vajalik. 4.8 Jäätmeteke Kaevandusjäätmed tekivad peamiselt rikastusvabrikus, kus toimub lubjakivi vahekihtide eraldamine põlevkivist. Jõetaguse lahustükil raimatud kaevis transporditakse allmaakonveieritega Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Estonia kaevanusele on väljastatud jäätmeluba L.JÄ/328112, mis kehtib kuni 15.09.2021. Jäätmeloa kohalt on lubatud tekitada jäätmeid kuni 6 miljonit tonni aastas, seejuures taaskasutada tuleb 40% aherainest. Viimastel aastatel on tekkinud ja taaskasutatud vastavalt: 2016 – 4, 081 milj tonni (taaskasutatud 546 tuh tonni) 2017 – 3,417 milj tonni (taaskasutatud 648 tuh tonni) 2018 – 3,498 milj tonni (taaskasutatud 555 tuh tonni) Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete kogused, kuna ei suurene aastane kaevandusmaht. Lahustüki lisandumisega suureneb jäätmete tekke kogus kogu kaevandamisaja (22 a) peale kokku hinnanguliselt u. 1,2 milj. tonni, arvestades et lisanduv põlevkivi varu on 3500 tuh tonni. Lisanduv jäätmetekke kogus on vaid 35% ühel (2018) aastal tekkinud jäätmete kogusest. Viimastel aastatel on jäätmete taaskasutus olnud 15-20%, arvestades erinevaid arendusjärgus olevaid projekte (päikeseparkide alustarindi ehitus, pumphüdroelektrijaama ehitus, killustik teedeehituseks) , on reaalne, et kasutatakse kogu tekkiv aheraine. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on: 5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 38 EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia programm ning osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel; Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel. Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni alusel. 5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 39 Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis (kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ja kaevandusperioodi pikenemine):  Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.  Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus.  Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse jäätmeteket. 38 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https ://www.mkm.ee/sites/default /files/enmak_2030.pdf 39 Maapõuepoliitik a põ hialused aastan i 2050. h ttps://w ww.env ir.ee/sites /default/ files/mpp_2050_kujundatud. pdf Versioon 13.03.2020 26  Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis. 5.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) 40 KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. KMH kontekstis olulisemad suunised dokumendis:  Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine.  Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.  Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.  Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 5.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 41 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on:  põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;  põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;  põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. 5.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 42 “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna 40 Kliimapoliitika põhialused aastani 2 050. https://www. env ir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf 41 Põlev kiv i kasutamis e riiklik arengukav a 2016-2030. https ://www.riigit eataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_1603201 6_Lisa.pdf# 42 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. htt ps://www .riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid on jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur, maa vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee kättesaamine on piirkonnas raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise, suured kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise. Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega ellu viia elektrimajanduse arengukava. 5.6 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 43 Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse lõppemisel alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkealana või ehitusalana. 5.7 Alutaguse valla üldplaneering 44 2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla üldplaneering ei kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted:  Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused.  Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks.  Tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine.  Rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord.  Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. 43 Ida-Viru maakonnaplaneering. (keht estatud 1999. a). http://ida-v iru.maav alits us.ee/maakonnaplaneering 44 Alut aguse v alla üldplaneering. Kobr as AS 2019. Av alikul v äljapanekul olev vers ioon - http://www.alutagusev ald.ee/doc uments /12278831/22673777/Alut agus e+v alla+%C3%BCldplaneering_02.02.2019_av alikule+v %C3%A4 ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec 88f5fcbfab?v ers ion=1.0 Versioon 13.03.2020 28  Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.  Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 5.8 Jõhvi valla üldplaneering Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja strateegiale. Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna mäetööstuspiirkonnad ja tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et mäetööstuse mõjud valla keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad naaberomavalitsustele. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast tuleb eeldatavaks mõjualaks lugeda kogu mäeeraldise ala ja kaevandustegevusega kaasneva veealanduse piirkonda ning Kurtna järvestiku järvesid, kuhu suunatakse kaevandusvesi. Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mille käsitlemist ei peeta KMH aruandes vajalikuks, kuna need on piisavalt käsitletud varasemates Ahtme II kaevandusala kohta koostatud KMH aruannetes või programmi koostamise hetkel kättesaadaval olnud uuringutes ning KMH programmi koostamise etapis on selge, et kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei kaasne nimetatud keskkonnaelementidele olulist mõju:  Mõju loomastikule ja linnustikule. Mõju loomastikule ja linnustikule avaldub allmaakaevandamisel ennekõike läbi toorme transpordi maa peal. Arvestades, et kaevandamine on kavandatud läbi Estonia kaevanduse ning Estonia ja Ahtme II kaevanduse aastased mahud kaevandusloa taotluse kohaselt ei muutu, ei ole ette näha olulist mõju loomastikule ja linnustikule, mis vajaks täiendavat analüüsi KMH aruandes.  Mõju taimestikule. Arvestades Jõetaguse lahustüki paiknemist varem kaevandatud alade vahel, kus põhjaveetase on juba pikka aega alandatud, ei ole tegevusel ette näha olulist mõju taimestikule ja rohevõrgustikule, mis vajaks täpsustamist KMH aruandes.  Mõju jäätmetekkele. Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete kogused, kuna ei suurene Estonia kaevanduse aastane kaevandusmaht. Kuna kaevandusjäätmete kogused võrreldes olemasoleva olukorraga ei muutu, et peeta vajalikuks käsitleda KMH aruandes mõju jäätmetekkele.  Mõju ressursikasutusele. KMH aruandes ei käsitleta eraldiseisvalt kaevandamisloa taotlusega kavandatud tegevuse mõju ressursikasutusele, kuna tegemist ei ole KeHJS seaduse mõistes olulise mõjuga, mis vajab käsitlemist KMH aruandes. Tegevuse mõju ressursikasutusele on selgelt positiivne, kuna taotletav Jõetaguse lahustükk paikneb vanade kaevanduste vahel ning Ahtme II mäeeraldise laiendamisega võetakse kasutusele maavara, mille kaevandamine eraldiseisvana ei oleks majanduslikult otstarbekas.  Mõju kliimale. Kaevandamiseks kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh kasvuhoonegaaside eraldumist. Kasvhoonegaaside suurt kogust keskkonnas seostatakse kliima soojenemisega. Arvestades, et kaevandusloa taotlusega ei muudeta Ahtme II kaevanduse ega ka Estonia kaevanduse aastaseid ega maksimaalseid kaevandamise mahtusid ja võttes arvesse kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne kaevandamisega olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Olulises koguses kasvuhoonegaasside eraldumine ja seeläbi mõju kliimale kaasneb põlevkivi väärindamisega. Põlevkivi kasutamise mõju kliimale, aga ka muudele keskkonnaaspektidele, sh inimesele, on hinnatud erinevate strateegiliste dokumentide, sh Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016- 2030 koostamise (KSH) osana. Arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on oluline üle vaadata mh põlevkivi riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud. Seda ei ole võimalik teha ühe kaevandamisloa taotluse osana. Kasvuhoonegaaside eraldumine põlevkivi kasutamisel sõltub Versioon 13.03.2020 30 suuresti põlevkivi kasutusotstarbest ja tehnoloogiatest. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist võib eeldada uuringute mahu suurenemist, mis aitavad kaasa väiksema kliimamõjuga põlevkivi kasutuse viiside ja tehnoloogiate arengule, aga ka muude alternatiivsete energiatootmise viiside arengule. KMH raames hinnatakse tegevuse vastavust kehtestatud strateegilistele dokumentidele. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:  Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide nõuetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele strateegilistele arengudokumentidele (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud, arengukavad);  Mõju põhjaveele ja pinnaveele. Estonia ja Ahtme II kaevanduse töötava osa jaoks modelleeritud põhjavee depresioonilehter jääb 1,5 km kaugusele Kurtna järvestikust. Jõetaguse lahustüki lisandumine modelleeritavat depresioonilehtri ulatust eeldatavasti oluliselt ei mõjuta. Siiski peetakse viimaste uuringutulemuste valguses vajalikuks KMH aruandes täpsustada põhjavee alanduslehtri ulatus ja selle mõju Kurtna järvede veetasemele ja veekeemiale. Selleks tuginetakse viimaste uuringute tulemustele, olemasolevatele seire andmetele ja eksperthinnangule.  Mõju Natura 2000 aladele. Kavandatava tegevuse alale ega lähipiirkonda ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaevandusveed suunatakse läbi Raudi kanali Kurtna loodusala järvedesse, kust see liigub edasi Mustajõkke. Kuna kaevandamine on piirkonnas toimunud juba pikka aega on kaevandusvee suublaks olevad veekogud kohanenud kaevandusvee juurdevooluga. Tuginedes olemasolevatele andmetele ei ole põhjust eeldada, et kaevandusvee suunamine Raudi kanalisse ja seeläbi Kurtna järvedesse mõjutaks negatiivselt Kurtna loodusala kaitse-eesmärke. KMH aruandes esitatakse suuresti juba KMH programmis esitatud sellekohased põhjendused. Tugiendes kavandata tegevuse mõju hinnangule põhjaveele ja pinnaveele hinnatakse kavandatava tegevuse mõju Kurtna loodusala kaitse- eesmärkidele.  Mõju inimesele – Allmaakaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kohalikele elanikele ja kinnisvarale on paljuski seotud sellega, millise püsivusega on dimensioneeritud kaevanduste hoidetervikud, kui kaugele elamualadest jäävad rikastusvabrik, laadimisala, kaevanduse tuulutusšurfid ja veoteed. Kaevanduste positiivne mõju kohalike elanike jaoks seostub ennekõike töökohtadega ja ressursitasudega, mis jaotuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel. Arvestades, et Ahtme II Jõetaguse tükk, mida juurde taotletakse, on juba ümbritsetud alt kaevandatud aladega, maapeale mingeid rajatisi seoses kaevandamisega juurde ei planeerita (sh tuulutusšurfe), pinnakatet ei eemaldata, kaevandusala elanike veevarustus on tagatud läbi ühisveevärgi ja tänapäeval kasutusel oleva kaevandustehnoloogia kohaselt planeeritakse kaevanduse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae igavene püsivus, ei ole olulisi täiendavaid mõjusid inimeste heaolule ja kinnisvarale ette näha. Lõpuni ei ole võimalik välistada rikkevöönditega esinemisega seotud mõjusid maapinna vajumisele ja seeläbi ehitistele. KMH aruandes täpsustatakse meetmed rikkevöönditest tulenevate oluliste mõjude vältimiseks inimestele.  Mõju müratekkele ja õhusaastele. Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei kaasne täiendavaid müra ja õhusaaste allikaid. Estonia kaevanduse koosseisu kuuluvate olemasolevate müra ja õhusaaste allikate ja vibratsiooni mõju on hinnatatud varasemate KMH aruannete raames. Estonia kaevanduse kehtivas loas (KMIN – 054) on esitatud tingimused, mis on vajalikud müra ja vibratsioonimõjude leevendamiseks. Ahtme II kaevandamisloa muutmise KMH aruandes antakse ülevaade varasemate tööde raames hinnatud mõjudest ja leevendavatest meetmetest, mille rakendamist on peetud vajalikuks. Täiendava analüüsi läbi viimist ei peeta vajalikuks.  Kumulatiivsed mõjud. Kavandatava tegevusena toimub Ahtme II kavanduse laienemine vaid väga väikesele alale võrrelduna ümberringi paiknevate kaevandatud ja täna veel töös olevate kaevandusaladega. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega.  Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. KMH aruandes esitatakse soovitused põhjaveetaseme ja –keemia seireks seoses kaevandusala laiendamisega Jõetaguse lahustükile. Kuna kavandatav tegevus mõjutab küllaltki marginaalset ala, võrreldes kaevandatud ja täna veel töös olevate naabruses asuvate kaevandusaladega, siis seire osas soovituste andmisel arvestatakse juba rakendatud seirevõrgustikuga. www.hendrikson.ee AS Enefit Ka ev andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHSJ (RT I, 22.02.2019, 15), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8. Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Keskkonnaameti 28.05.2019 esitatud KMH algatamise otsusega (Lisa 1). Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju on vaja hinnata osas, mida ei ole varem hinnatud. Ahtme II kaevanduse töös oleva lõuna osa mõjusid on hinnatud aastatel 2010-2011 koostatud „Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine 45“ töö raames ja aastatel 2016-2107 koostatud töö „AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine 46“ raames. Hindamata on kaevandamise mõjud Jõetaguse lahustükiga seoses. Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele lisatakse koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt objektiivset võrdlevat analüüsi, mis tugineb olemasolevate uuringutele ja analüüsidele, võrdlemist kehtestatud normidega ning subjektiivseid eksperthinnanguid. Mõjude hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk 45 Estonia Lõuna-A htme mäeera ldiselt põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. OÜ A lkranel, Tart u 2010- 2011. 46 AS E nefit kaev andus ed Es tonia kaev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN- 054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. Hendrik son & Ko, 2016-2017. Versioon 13.03.2020 32 parima variandi rakendamiseks. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine). Natura hindamise metoodika ja põhimõtted - KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 47. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse- eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima. Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutatakse kõikide ptk-s 6 nimetatud keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. KMH programmi etapis teadaolevate materjalide loetelu on esitatud ptk.11 – Kasutatud kirjandus. Viimasel paaril aastal valminud uuringu tulemuste valguses vajab KMH aruandes täpsustamist tegevuse mõju põhjaveetasemele ja sellest lähtuvalt Kurna loodusala järvedele. Arvestades, et Estonia ja Ahtme II kaevanduse mõju põhjaveetasemele on varem modelleeritud ja Jõetaguse lahustüki väiksust ja paiknemist, ei peeta täpsustava modelleerimise läbiviimist vajalikuks. Mõjude täpsustamine toimub tuginedes olemasolevate uuringute tulemustele, seire andmetele ja eksperthinnanguna. 47 Juhised Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirektiiv i artikli 6 lõike 3 rakendamisel Ees tis. KEMÜ, 2016. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. KMH läbiviimise etapid, KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt on esitatud tabelis 4. Tabel 4. KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp 48 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 49 tähtaeg 50 Algatatud Keskkonnaameti KMH algatamine 28.05.2019 Kirjaga nr. 12- 2/19/274-8 1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (16.09.2019) KMH programmi koostamisele eelneb olemasolevate ja KMH programmi Oktoober 2019 kergesti kättesaadavate materjalidega tutvumine. Ka koostamine alaga tutvumine (kuid see võib toimuda ka mõnes hilisemas faasis). Arendaja esitab KMH programmi Otsustajale Oktoober 2019 KMH programmi Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab Oktoober 2019 kontroll ja seisukohtade küsimiseks 14 päeva jooksul seisukohtade Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt November 2019 küsimine hiljemalt 30 päeva jooksul November 2019 (tegelik – 14.02.2020 esitas arendaja KMH programmi kontroll ja avalikust arutelust programmi KeA-le; 19.02.3020 teavitamine 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust teavitamine KeA poolt) Avaliku väljapaneku kestus 14 päeva KMH programmi Kuigi vastavalt seadusele on KMH programmi avaliku kontroll avalikust väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaameti) arutelust teavitamine ülesanne, on tavapraktikas vajalik siiski märkimisväärne ja avalik väljapanek eksperdi poolne panus (teadete/kirjade draftide Detsember – Jaanuar 2019 ettevalmistamine, info selle kohta kuhu kirju üldse saata (tegelik 20.02.2020 – jms) teavitamise korrektse läbiviimise eest. 05.03.2020) Programmi avaliku arutelu (sh ettekande) ettevalmistamine, arutelul osalemine (sh vajadusel korraldamine, et asi toimuks nõuetekohaselt) ja protokolli koostamine 48 KMH etap id ja et appide kes tus tuleneb KMH a lgatamise ajal (15.05.2015 ) kehtin ud KeHJS-ist. 49 Es itatud töömaht on kõikide töö grupi liikmete töömahtud e summa (st sageli teeb sama tööet api all tööd mitu eksperti/spets ialisti). 50 Iga KMH protsessi etapi puhul on arv estatud KMH algatamise k uupäev al kehtinud KeHJS-ist tulenev alt optimaalset etapi kes tust. Versioon 13.03.2020 34 Eeldatav läbiviimise KMH etapp 48 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 49 tähtaeg 50 KMH programmi Veebruar 2020 (tegelik avalik arutelu 09.03.2020) Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja KMH programmi nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine, Veebruar 2020 täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH programmi esitamine nõuetele vastavuse KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll 30 päeva kontrollimiseks ja Märts 2020 jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll KMH programmi nõuetele vastavaks Aprill 2020 tunnistamine 3-4 kuud KMH aruande Sisuline töö, mille osas maht sõltub kasutada olevate September 2020 koostamine materjalide kvaliteedist, kättesaadavuse hõlpsusest jms. Arendaja esitab KMH aruande Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab seisukohtade küsimiseks 21 päeva jooksul. Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt hiljemalt 30 päeva jooksul. Otsustaja poolne laekunud seisukohtade analüüs 14 KMH aruande kontroll päeva jooksul ja KMH aruande esitamine eksperdile ja seisukohtade täiendamiseks September –Detsember 2020 küsimine Aruande täiendamine eksperdi poolt ja esitatud seisukohtadele kirjalikult vastamine. Otsustaja vaatab täiendatud aruande läbi 14 päeva jooksul Avaliku väljapanek kestus 30 päeva Avalik väljapanek ja Jaanuar - Veebruar 2021 avalik arutelu KMH aruande avalik arutelu Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja KMH aruande nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine, Märts 2021 täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH aruande Otsustaja esitab aruande asjakohastele asustustele kooskõlastamiseks kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab enda esitamine ja KMH kooskõlastamise/kooskõlastamata jätmise otsuse 30 Märts – Juuli 2021 aruande nõuetele päeva jooksul. vastavuse kontroll www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Eeldatav läbiviimise KMH etapp 48 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 49 tähtaeg 50 Asjakohastelt asutustelt seisukoha saamisest 30 päeva jooksul teeb otsustaja aruande nõuetele vastavuse otsuse. Otsustaja teavitab otsusest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja kirjaga kõiki menetlusosalisi. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Versioon 13.03.2020 36 9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Otsustaja Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn Kontaktisik: Camilla Kastein e-post: [email protected] Telefon: 3324408 Arendajad Enefit Kaevandused AS Jaama 10 41533, Jõhvi linn Kontaktisik: Edith Simoniš e-post: [email protected] Telefon: +372 5450 117 Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Maakri 29, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 5. Tabel 5. KMH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude KMH juhtekspert (litsents Riin Kutsar hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura KMH00131) 2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine. Eksperdil on sotsiaalsete mõjude hindamise kogemus. Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc) KMH projektijuht, mõju Töökogemus: enam kui 15 aastane kogemus keskkonna pinnaveele, maastikule, valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline Kadri Auväärt maakasutusele, mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina, nn Saaremaa kultuuripärandile, püsiühenduse projekti Tellija poole juhtimine, jäätmetekkele. looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM), riiklikku keskkonnaseire korraldus ja seire allprogrammide koostamine (KAUR). Haridus: tehnikateadused (MSc) Geoloogia ja mäetööde ekspert. Diplomeeritud Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane Tõnis Kattel mäeinsener VII töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa (kutsetunnistus nr 146479) taotluste, kaevandamisjäätme kavade, kaevandamise kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine. Haridus: geoloogiainsener, geoökoloogia magister (MSc), tehnikateaduste doktor (PhD) Töökogemus: enam kui 30 aastane hüdrogeoloogia alane Katrin Erg Hüdrogeoloogia töökogemus. KMHdes eksperdina osalemise kogemus. Maavarade kaevandamisel tekkivate hüdrogeoloogiliste probleemidega seotud eksperthinnangud. Spetsiifilised hüdrogeoloogilised uuringud. Haridus: zooloogia (BSc) Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Kaile Eschbaum loodusobjektidele, Natura keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise 2000 võrgustikule, kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna- loomastikule alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Müra, vibratsiooni ja Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Veiko Kärbla õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus. Keskkonnatehnoloogia (MSc) Töökogemus: 6 aastat töökogemust erinevate Mõju inimese tervisele, Martin Ruul keskkonnakorralduse- ja arendusprojektidega ning heaolule ja varale keskkonnamõju hindamisel (KMH) ja üld- ja detailplaneeringute ning muude strateegiliste arengudokumentide keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. Haridus: zooloogia (BSc) Üldine kaasamõtlemine Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Jääk Järvekülg erinevate teemade juures ja keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kvaliteedikontroll kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna- alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised. Versioon 13.03.2020 38 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda teavitatakse KMH käigus teavitamise vorm ja infokanalid: Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine). Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas. Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 6. Tabel 6. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus Loa andmise ja KMH kinnitamise Keskkonnaamet osas otsustaja, kaitseala Teavitatakse e-kirjaga valitseja Vastutab seadusandluse eest, Keskkonnaministeerium, koordineerib rahvusvahelisi konventsioone ja leppeid. Teavitatakse e-kirjaga Looduskaitse järelevalve. Keskkonnainspektsioon Teavitatakse e-kirjaga Maakonna tasandil avalike Ida-Viru maavalitsus Teavitatakse e-kirjaga huvide kaitsja Omavalitsuse tasandil avalike Alutaguse vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga huvide kaitsja Suurima kavandatava tegevuse riivega omavalitsus, kohaliku Jõhvi vallavalitsus arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Inimeste sotsiaalsete vajaduste tagamine. Arengu edendaja ja Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja. Valitsusvälised organisatsioonid ja Kogukonna huvide kaitse Teavitatakse e-kirjaga kodanikeühendused Kavandatav tegevus mõjutab Mäeeraldiste ja ala naaberkinnisasjade otseselt kinnistute seisukorda, Teavitatakse lihtkirjaga omanikud põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti Kavandatav tegevus võib otseselt Teavitatakse üleriigilises päevalehes Piirkonna elanikud mõjutada piirkonna elanike ja kohaliku meedia kaudu. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus elukvaliteeti, põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja. 10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Tulenevalt KeHJS-i § 151 kohaselt peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. Keskkonnaamet edastas 12.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-11 KMH programmi seisukoha andmiseks asjaomastele asutustele - Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Keskkonnainspektsioonile, Jõhvi Vallavalitsusele, Alutaguse Vallavalitsusele, Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. KeHJS §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi eelnõu saamisest alates seisukohad KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Seisukohad KMH programmi eelnõu kohta laekusid Keskkonnaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt (vt lisa 4). Tabelis 7 on esitatud laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ning kirjeldatud, kas ja kuidas on ettepanekutega arvestatud. Versioon 13.03.2020 40 Tabel 7. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Ettepanek programmi Asutus Ettepanekutega arvestamine kohta KeHJS seaduse § 3 1 (1) kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS §2 2 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja Vajalik on hinnata heaolu, kultuuripärandi või vara. kehtivate õhukvaliteedi Keskkonnaministeerium piirnormide kohaselt Kavandamisloaga taotletakse kehtiva Ahtme II kaevandamisloa võimalikku õhukvaliteedi pikendamist kuni 10.08.2049 ja laiendamist Jõetaguse lahustükile. muutust ja selle Tuulutusšurfe ega muid õhusaaste allikaid kaevandamisloa taotlusega vastavust seoses ei kavandata. Samuti ei taotleta kehtivas kaevandamise loas piirväärtustele“. toodud kaevandamise maksimaalsete aastamäärade muutmist – kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär kaevandamisloale KMIN-119 on 1000 tuh t, maavata kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 8200 tuh t, kuid Eesti Energia Kaevandused AS-le antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Loa kehtivus on kuni 28.11.2026. Arvestades, et täiendavat õhusaastet kaevandamisloa taotlusega ei taotleta, ei ole taotletava tegevuse mõju hindamine õhusaastele oluline mõju, mis vajaks käsitlemist antud KMH raames. Kaevandamisega kaasnevat mõju õhusaastele tuleb hinnata erisaasteloa L.ÕV/319272 pikendamise menetluse osana hiljemalt aastaks 2026, kui lõpeb kehtiv erisaasteluba. Keskkonnami Kontrollida Jõhvi linna Jõhvi linna elanike arv 1. jaanuar 2019 seisuga on 10541. Elanike arv nisteerium elanike arv (KMH KMH programmis on korrigeeritud. programmi järgi on see 1515). www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine KMH eksperdi hinnangul ei ole teema käsitlus KMH aruandes põhjendatud. Alljärgnevalt toodud põhjendus on lisatud KMH programmi ptk 6. Käsitleda KMH aruandes Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada ka põlevkiviressursi kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säästlikku kasutamist, säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, Keskkonnaministeerium kuivõrd taotletav analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha Jõetaguse lahustükk ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju on paikneb vanade oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, kaevanduste vahel ning põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese antud mäeeraldise tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. laiendamisega võetakse kasutusele maavara, mis KMH aruandes ei käsitleta eraldiseisvalt kaevandamisloa taotlusega eraldiseisvana ei oleks kavandatud tegevuse mõju ressursikasutusele, kuna tegemist ei ole majanduslikult KeHJS seaduse mõistes olulise mõjuga, mis vajab käsitlemist KMH otstarbekas. aruandes. Tegevuse mõju ressursikasutusele on selgelt positiivne, kuna taotletav Jõetaguse lahustükk paikneb vanade kaevanduste vahel ning Ahtme II mäeeraldise laiendamisega võetakse kasutusele maavara, mille kaevandamine eraldiseisvana ei oleks majanduslikult otstarbekas. KMH aruandes hinnatakse kaevandamisloa taotlusega taotletava tegevuse vastavust strateegilistele dokumentidele. Täiendada KMH Eesti Keskkonnaühenduste programmi, käsitledes seotud dokumentide KMH programmi ptk on 5 on lisatud strateegiline dokument – hulgas ptk 5 ka Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. KMH aruandes hinnatakse kliimapoliitika Koda tegevuse vastavust strateegilise dokumendile. põhialuseid Versioon 13.03.2020 42 KMH programmi ptk 6 on täiendatud järgmiselt: Kaevandamiseks kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh kasvuhoonegaaside eraldumist. Kasvhoonegaaside suurt kogust keskkonnas seostatakse kliima soojenemisega. Arvestades, et kaevandusloa taotlusega ei muudeta Ahtme II kaevanduse ega ka Estonia kaevanduse aastaseid ega maksimaalseid kaevandamise mahtusid ja võttes arvesse kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne kaevandamisega Eesti keskkonnaühenduste Koda olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Olulises koguses kasvuhoonegaasside eraldumine ja seeläbi mõju Käsitleda mõjude seas kliimale kaasneb põlevkivi väärindamisega. Põlevkivi kasutamise mõju ptk 6 ka mõju kliimale. kliimale, aga ka muudele keskkonnaaspektidele, sh inimesele, on hinnatud erinevate strateegiliste dokumentide, sh Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 koostamise (KSH) osana. Arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on oluline üle vaadata mh põlevkivi riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud. Seda ei ole võimalik teha ühe kaevandamisloa taotluse osana. Kasvuhoonegaaside eraldumine põlevkivi kasutamisel sõltub suuresti põlevkivi kasutusotstarbest ja tehnoloogiatest. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist võib eeldada uuringute mahu suurenemist, mis aitavad kaasa väiksema kliimamõjuga põlevkivi kasutuse viiside ja tehnoloogiate arengule, aga ka muude alternatiivsete energiatootmise viiside arengule. KMH raames hinnatakse tegevuse vastavust kehtestatud strateegilistele dokumentidele. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine KeA kommentaaris on eeldatavasti peetud siiski silmas pinnaveekogumeid (Mustajõe ja Narva_1), mitte põhjaveekogumeid. Alljärgnev vastus lähtub sellest. Kaevandusvee eripärad on varasemast hästi teada ja täpsemalt kirjeldatud ptk 4.4.5. Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva veekogu keemilist koostist. Jõetaguse lahustükilt kogutav kaevandusvesi puhastataks Enefit Kaevandused ASile kuuluvas settetiigis nr 3. Puhastatud vesi suunatakse Raudi kanali Kurtna järvedesse. Kurtna järvede seisund on riikliku keskkonnaseire ja muude läbi viidud uuringute kohaselt hea, seejuures on teada, et hea seisundi säilitamiseks on vajalik kaevandusvee läbivoolu jätkumine. Arvestades, et järvedesse suunatud kaevandusvee kogused on tänaseks oluliselt vähenenud, on kaevandamisega Jõetaguse lahustükil kaasnev mõju Kurtna järvestiku kogumitele pigem positiivne. Kurtna järvedest liigub vesi edasi Mustajõkke, mille seisund riiklikku keskkonnaseire 2018. aasta kinnitatud andmetel kesine, põhjuseks spetsiifilised saasteained (kesise seisundi näitajaks 1-al fenoolid, kalastiku seisund ja hüdromorfoloogia). Vajalikuks on peetud uurimuslikku seiret. Siiski on kõik seiratud elustiku näitajad olnud 2014. aastal heas või väga heas seisundis ja kogumi seisund on hinnatud kesiseks paisude (Loo, Nehatu, Paritõkke, Vaskjala veski) KMH-s tuleb hinnata mõju tõttu, millele on seire toimumise hetkeks küll läbipääsud rajatud, kuid põhjaveekogumite nende toimivus veel tõendamata. 1- al fenoole seirati 2017. aastal ja Mustajõe ja Narva_1 tulemus oli hea. Märgime siinkohal, et kogum on seotud ka Kvaternaari seisundile ning teha Vasavere veekogumiga, mille seisund on Veemajanduskava 2016- ettepanekuid 2021 kohaselt halb. 2019. aastal teostatud vesikonnatunnuste pinnaveeseire osas ja ülevaatamise osana on Mustajõgi nimetatud kalastikuliselt veeloa nr L.VV/327882 ebaoluliseks veekogumiks, mis tähendab, et edaspidi kalastikku muutmise vajaduse kohta kogumi seisundi hindamisel arvesse ei võeta. Juhime tähelepanu, et seoses kavandusala kogum on nimetatud tugevasti muudetud kogumiks (TVM) ja seda laiendamisega Jõetaguse maaparanduse tõttu. Kogumi hüdromorfoloogilise hinnangu põhjal lahustükile. avaldub kogumile tugev hüdromorfoloogiline mõju seda nii läbi veeheite kui veevõtu (Eesti EJ veevõtt ja veelaskmed - jahutusvesi) läbi, maaparanduse mõju kogumile on hinnanguliselt siiski väike. Ka juhime tähelepanu, et vaatamata sellele, et kogum on nimetatud TMVks, puuduvad meil TMVde jaoks kohandatud kvaliteedielementide klassipiirid. Mustajõest voolab vesi läbi kraavide Narva_1 kogumisse. Narva_1 kogumi keemiline seisund on 2018. kinnitatud andmetel halb põhjus PFOS ja HEHP vees ja Hg kalas, põhjus teadmata. Ökoloogiline seisund on 2018. aastal toimunud seire põhjal kesine. Kesisele seisundile viitab suurselgrootute seisund. Mitte hea seisundi arvatav põhjus on võõrliigi mõju. Varasematel aastatel toimunud seire põhjal on ökoloogiline seisund olnud hea, siiski on vahepealsetel aastatel (2013 ja 2014) olnud ka 1-al fenoolide ja Zn piirnormide ületamisi, mille põhjused on teadmata kinnitatud seisundi hinnangu põhjal teadmata. Hüdromorfoloogilise hinnangu põhjal avaldub kogumile tugev hüdromorfoloogiline mõju, põhjus ennekõike veekasutus (veeheide) aga ka morfoloogia (looklevuse hinnang). Kogumisse jäävad Vaivara OJKK heitveelask, Enefit Kaevandused Keskkonnaamet karjääriveelaskmed, Vasknarva kordoni heitveelask ja OÜ Peipus kalakasvatuse veelask. Veemajanduskava meetmekava kohaselt jääb kogumisse üks veelask (Vasknarva kordoni PS), kus hõljuvaine sisaldus ei vasta piirnormidele. Meetmekava kohaselt on vajalik reoveepuhasti vastavusse viimine õigusaktidega. Keskkonnaloa Versioon 13.03.2020 44 tingimuste ülevaatamine ja vajadusel kuni 30% rangemate nõuete seadmine <2000 ie reoveepuhastitele, järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste üle, aga ka üleriigiline uuring Ba ja fenoolide loodusliku sisalduse ja võimalike allikate tuvastamiseks. Võttes arvesse Mustajõe kogumi ja Narva_1 halva seisundi näitajaid, kaevandusvee spetsiifikat ja arvestades kogumite kaugust ei ole reaalne, et Ahtme II kaevanduse laienemisel Jõetaguse lahustükile on oluline negatiivne mõju pinnaveekogumite, sh Mustajõe ja Narva_1, seisundile. Juhime seejuures tähelepanu, et kaevandamisloa taotlusest lähtuvalt ei muutu kehtivas kaevandamisloas KMIN-119 toodud kavandamise maksimaalne aastamäär (1000 tuh t) ega ka kaevandamislubade KMIN-054 ja KMIN-119 ühine maksimaalne aastamäär 82000 tuh t. Viitate enda kommentaarides Enefit Kaevandused AS vee- erikasutusloale nr. L.VV/327882. Juhime tähelepanu, et see luba ei reguleeri settebasseini nr 3 vee-erikasutust (puhastiga seotud väljalask Raudi kanalisse). Karvandamiseks vajalik põhjavee Keskkonnamõju alandamine Lõetaguse lahustükil on kavandatud pumbajaama nr 13 hindamisel arvestada abil settebasseini nr 3, kust vesi suunatakse Raudi kanalisse. Vee- Ida-Eesti vesikonna erikasutus on reguleeritud vee-erikasutusloaga nr. L.VV/327879, mis veemajanduskava 2015- kehtib 01.01.2017-31.12.2021. Arvestades, et kaevandamisloa 2021 pinna- ja põhjavee taotluse kohaselt ei muutu kaevandamise maksimaalne aastamäär, ei meetmeprogrammides ole ette näha ka olulist vee-erikasutuse suurenemist settebasseinist toodud meetmetega nr 3. Kui KMH aruande koostamise käigus peaks mingil põhjusel (https://www.envir.ee/et/ selguma, et tegevuse tulemusena vee-erikasutus võib oluliselt Keskkonnaamet eesmargidtegevused/ves muutuda, siis seda teemat KMH aruandes ka käsitletakse, mh tehakse i/veemajanduskavad) vajadusel ettepanek vee-erikasutusloa nr. L.VV/327879 muutmiseks. Aruande tervikliku loetavuse huvides esitatakse vastuskirjas esitatud täpsustavad selgitused ka KMH aruandes. 10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu KMH programmi avalik väljapanek toimus perioodil 21.02.2020 – 05.03.2020, KMH programmi avalik arutelu toimus 9. märtsil 2020 Enefit Kaevandused AS kontorihoones, Jaama 10, Jõhvi, Ida-Virumaa. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutlust teavitas Keskkonnaamet otsustajana ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.02.2020 ja ajalehes Põhjarannik 20.02.2020. Lisaks avaldati teade Alutaguse valla kodulehel ja pandi üles avalikult enamkäidavatesse kohtadesse (4 kohta). 03.03.2020 ilmus Põhjarannikus artikkel „Enefit Kaevandused soovib Ahtme kaevandust laiendada“, kus samuti sisaldus informatsioon avaliku arutelu toimumise kohta. Artiklisse oli sattunud ekslikult vale avaliku arutelu kellaaeg. Eksimus parandati koheselt veebiväljaandes ja trükituna ja järgmises lehe paberväljaandes. Kõik avalikustamise teated on esitatud programmi lisas nr. 6. Avaliku väljapaneku perioodil laekusid programmi kohta kommentaarid või ettepanekud Terviseametilt, Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt ja Keskkonnaametilt. Esitatud ettepanekuid sisalduvad KMH programmi lisas nr 7, ning vastused lisas nr. 8. Ülevaade esitatud ettepanekutest ja kommentaaridest ning kas ja kuidas nendega on arvestatud, on esitatud ka tabelis 8. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko nna mõju hind a mine Tabel 8. KMH programmi kohta avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja kommentaarid ning nendega arvestamine Asutus Ettepanek programmi kohta Ettepanekutega arvestamine KMH peab tegelema olulise mõjuga. Kaevandamise endaga ei kaasne tugiendes programmi hetkel teada olevale infole olulist mõju kliimale. Jõetaguse lahustükk on osa Ahtme kaevandusest, mis on senini kaevandamata, kuna selle kaevandamine läbi Leiame jätkuvalt, et üha intensiivsema Eesti Ahtme kaevanduse ei olnud majanduslikult kliimapoliitika ja ühiskondliku surve valguses Keskkonna otstarbekas. Kaevandamine Jõetaguse peab kõnealune keskkonnamõju hinnang - lahustükil on majanduslikult otstarbekas vaid hindama ka mõjusid kliimale ning tegema seda organisatsi läbi Estonia kaevanduse. Pidades silmas sisuliselt ja põhjalikult. Selgitusi ja juhiseid, oonide maavara ressursisäästliku kasutamist, on kuidas seda teha tuleb, on Euroopa Komisjon Koda oluline kasutusele võetud maardlates varud andnud 2013. a avalikustatud juhendis. maksimaalselt ammendada. Kaevandamisloa muutmisega ei muutu Estonia ja Ahtme II kaevanduse ühine maksimaalne aastane kaevandamise määr, st et võrreldes kehtivate lubadega, ei muutu kaevandamisega, aga ka põlevkivi kogusest sõltuv CO2 heide. Lähtuvalt KeHJS seadusest tuleb keskkonnamõjude hindamisel hinnata tegevuse vastavust strateegilistele Käesoleva kaevandamisloa menetluses tuleb planeerimisdokumentidele. Pariisi kliimaleppe Eesti lähtuda lisaks kehtivatele strateegilistele näol ei ole tegemist strateegilise Keskkonna dokumentidele, ka rahvusvahelisest Pariisi planeerimisdokumendiga. organisatsi kliimakokkuleppest, millest tulenevad oonide kohustused on Eesti võtnud endale peale KMH aruandes hinnatakse kaevandamisloa Koda nende strateegiliste dokumentide taotlusega taotletava tegevuse vastavust kehtestamist. strateegilistele planeerimisdokumentidele, mille koostamise raames on mõjusid kliimale hinnatud strateegilisel tasandil. Ahtme II kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei kaasne täiendavaid müra allikaid. Estonia kaevanduse koosseisu kuuluvate olemasolevate müraallikate ja vibratsiooni mõju on hinnatatud varasemate Terviseamet juhib tähelepanu kavandatava KMH aruannete raames. Estonia kaevanduse tegevuse ellu viimisel kaevanduse kehtivas loas (KMIN – 054) on esitatud tootmistegevusest tekkiva müra ja vibratsiooni tingimused, mis on vajalikud müra ja võimalikule mõjule kaevandusele lähimal vibratsioonimõjude leevendamiseks. asuvatel elamualadel, kuna varasematel aastatel on ametile saabunud kaebused nii Ahtme II kaevandamisloa muutmise KMH Estonia kaevanduse kui ka Ojamaa aruandes antakse ülevaade varasemate tööde Terviseam kaevanduse tootmistegevusest tuleneva raames hinnatud mõjudest ja leevendavatest et kohalikke elanikke häiriva müra ja vibratsiooni meetmetest, mille rakendamist on peetud kohta. vajalikuks. Täiendava analüüsi läbi viimist ei peeta vajalikuks. Amet on arvamusel, et kaevanduse kasutuses oleva mäeeraldise laiendamisel tuleb Juhime tähelepanu, et tuginedes Estonia arvestada KeA 03.03.2020 kirjas nr. 9.3- kaevanduse KMH raames toimunud 4/20/1168-2 nimetatud piir- ja sihtväärtustega aruteludele ja kehtivale Estonia kaevanduse loale, tuleb kaevandamisega kaasneva vibratsiooni hindamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest nr. 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“, mitte sotsiaalministri 17.05.2002 Versioon 13.03.2020 46 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, millele viidatakse Terviseameti kirjas. Nõustume, et programmi on sisse jäänud vastuolulisi lauseid. Vastuolud programmis kõrvaldatakse. Programmi ühtlustamisel on lähtutud Programmist jääb arusaamatuks kas KMH järgmistest põhimõtetest: aruandes hinnatakse mõjusid Kurtna järvestikule või mitte. Keskkonnaamet palub KMH programmi koostamise staadiumis saab antud teema selgemalt lahti kirjutada ning öelda, et kaevandusvee suunamisega läbi täpsustada tegevuse mõju Kurtna järvestikule Raudi kanali Kurtna järvedesse, ei kaasne põhja- ja pinnavee mõjutamise ning kaevandusvee suunamise läbi . negatiivset mõju Kurtna järvedele. KMH Keskkonna aruandes esitatakse sellekohased amet põhjendused. Mõju Kurtna järvedele on vaja hinnata ka seoses suurenenud kaevandusvee sissevooluga Kurtna järvestiku järvedesse. KMH aruandes täpsustatakse Samuti esinevad eelnevates lõikudes kaevandamisega kaasneva depressioonilehtri vastuolud, kas Kurtna järvestiku järvedele ulatus, kaevanduse mõju põhjaveetasemele ja avalduvad eeldatavad mõjud või mitte. veekeemiale. Selleks tuginetakse viimaste uuringute tulemustele, olemasolevatele seire andmetele ja eksperthinnangule. Tugiendes analüüsi tulemustele, hinnatakse kaevandamise mõju Kurtna järvedele ja Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele. 10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 11 KASUTATUD KIRJANDUS KMH aruanded: Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, Tartu 2010-2011 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010. AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/estonia_pikendamise_kmh_aruanne_avalik ustamisele_04-08-17.pdf AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019 AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063 Strateegilised planeerimisdokumendid: Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr. 285. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & Ko, 2016. https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030- Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0- 5491-47aa-87af-a3a937872c43 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus nr. 53. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/8026/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf# Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019). http://www.alutagusevald.ee/uldplaneering Versioon 13.03.2020 48 Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3% A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f268 6c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Uuringud, ekspertiisid, hinnangud: Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tart Ülikool, 2019. Nõmmejärve enesereostusohu uuring. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2018 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mud elid_lopparuanne.pdf Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lop paruanne_2019.pdf Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 1173. https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulati ivne_m%C3%B5ju.pdf Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf Ahtme kaevanduse veevaru hindamine Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn 2010. Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti Põlevkivi, 2014. Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005 Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014. Groundwater sulphate changes in Estonian underground oil shale mines. Doktoritöö, Katrin Erg, TTÜ, 2005 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014. Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013 Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja Ko. Tallinn 1996 Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013 Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011 Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013 Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005. Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves. Töö nr. 14140, Tallinn, 2018 Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire. Maavarauuringud OÜ, 2018. Versioon 13.03.2020 50 Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 11735. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2014 Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. AS Maves, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine LISAD Eraldi dokumendina: „AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandusloa muutmise ja pikendamise KMH programmi lisad“ Lisa 1. Ahtme II kaevandusloa KMIN-119 pikendamise ja laiendamise taotlus Lisa 2. KMH algatamine KA 28.05.2019 Lisa 3. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded Lisa 4. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisa 5. KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja vastuväited Lisa 6. KMH programmi avalikustamise teated Lisa 7. Vastused KMH programmi avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ja vastuväidetele Lisa 8. KMH programmi avalik arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri Versioon 13.03.2020
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel