Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
Sotsiaalministeerium
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks
uuringutaotluse.
Anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja
tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile
LÜHIKOKKUVÕTE
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmes 3.2 „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) Eesti
Töötukassa toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ ellu viimist, mille eesmärk on suurendada tööturuteenuses osalejate tööalaseid
võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte
tööalase teadlikkuse suurendamine. Toetuse andmise tingimuste kaudu osutatakse teenust „Minu
esimene töökoht“1.
Hankega tellitud hindamise eesmärk on anda hinnang teenuse „Minu esimene
töökoht“ tulemuslikkusele, milline on prognoositav mõju rakendusperioodi lõpuks ning saada
ettepanekuid tulemuslikkuse tõstmiseks. Hindamine peab hõlmama hinnangut teenuse
asjakohasusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele, võttes arvesse ka vahepeal teenuses tehtud
muudatusi ning analüüsides nende sisulist mõju.
Hindamise raames analüüsitakse meetme kaudu nii toetuse- kui teenusesaajaid. Toetusesaajateks on
tööandjad ning nendega hindamise läbiviimise eesmärgil kontakteerumiseks ei töödelda
isikuandmeid IKS tähenduses, seega ei ole nende ametialaste kontaktide saamiseks vaja
Andmekaitse inspektsiooni teadusuuringu luba. Siiski on kogu hindamise ja selleks vajaliku
andmestiku tervikliku kirjelduse huvides ka nendega seonduv taotluses teenusesaajatega
paralleelselt välja toodud.
Uuringu sihtrühmadeks, kelle puhul on vaja töödelda isikuandmeid, milleks Sotsiaalministeerium
taotleb teadusuuringu luba, on Eesti 16-29-aastased töötud noored 2 : hankega tellitud hindamise
peamise sihtrühma moodustavad teenust saanud ning selle võrdlusrühma teenust mitte saanud, kuid
teenuse algsesse sihtrühma kuulunud noored (kokku teenuse sihtrühm).
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine nimetatud sihtrühmades on vajalik nii hindamise
1
Toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ raamtekst: https://www.sm.ee/sites/default/files/tat_teenused_raamtekst.pdf
2
Teenusesaajate täiendatud sihtrühma täpsem kirjeldus on raamteksti ptk 2.1.2.
kvalitatiiv- kui kvantitatiivanalüüsi läbiviimiseks. Kvalitatiivanalüüsiks on vaja teenusesaajate
kontaktandmeid Töötukassast valimite koostamiseks, valimiisikutega kontakteerumiseks ja
personaalintervjuude läbiviimiseks. Kvantitatiivanalüüsiks on vajalikud Töötukassa registriandmed,
mida tuleb täiendada Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS)
registriandmetega. Sihtrühmade täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 5. Täpsem
andmetöötluse protsess tulenevalt kasutatavatest metoodikatest on kirjeldatud lõigus D.
Hindamise eesmärki ei ole võimalik täita, kui teenusesaajatega ei ole võimalik ühendust võtta,
samuti kasutada erinevate registrite andmeid teenusesaajate sihtrühma ning nende võrdlusrühma
kohta.
Ülaltoodud analüüsi- ja andmetöötluse metoodikaid, mille eeldusteks on olnud isikuandmete
töötlemine nii valimiisikute väljavõtuks kui erinevate registriandmete sidumine isikukoodide kaudu,
on Sotsiaalministeerium oma uuringutes kasutanud ka varem.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt).
Noorte kõrvalejäämine tööturult on Eestis tõsine ühiskondlik probleem: näiteks 2019. a oli noorte
töötuse määr kaks korda kõrgem kui tavatöötuse määr (15-26a töötuse määr 8,8% versus 15-74a
töötuse määr 4,4%). Erinevate uuringute tulemusena on noored kõige haavatavamaks sihtgrupiks
tööturul, nende töölesaamist raskendavad sageli vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine.
Seetõttu on oluline toetada väiksema konkurentsivõimega noori tööturule suundumisel ja seal
toimetulemisel. Samal ajal on vaja noorte töötuse ennetamiseks suurendada noorte tööalast
teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja -kogemuse saamist juba õpingute ajal.3
Noorte tähtsust tööhõives on pidanud oluliseks ka Riigikontroll, kes on 2014/15 aastaaruandes tõsise
probleemina nimetanud mitteõppivate ja –töötavate noorte kõrvalejäämist haridus- ja
tööturusüsteemist, tuues välja, et senised meetmed neile noortele on olnud liiga üldised. Riigi
strateegilistes eesmärkides ja riigikontrolöri kokkuvõttes rõhutatakse noorte tööhõive olulisust ning
vajadust pöörata eraldi tähelepanu noorte sihtrühmale, sh mitteaktiivsetele noortele, et aidata neil
jätkata haridusteed, suurendada tööhõivevalmidust ja kaasata neid tööturule. Vajadust
mitteaktiivsete inimeste kaasamiseks on rõhutatud ka Heaolu arengukavas 2016-2023, kus on välja
toodud, et inimeste aktiveerimisel pööratakse tähelepanu tööturul osalemise tõkete eemaldamisele
ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused pikaajalise töötuse vähendamisel, sh noorte toomisel
hõivesse just nende osas, kes ei õpi ega tööta. Noortevaldkonna arengukavas 2014-2020 on samuti
ühe alaeesmärgina rõhutatud noorte tööhõivevalmiduse parandamist ning töötuse ja tõrjutuse
vähendamist.
Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada
noorte töötust. Tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt üheaastase tähtajalise
töölepingu, hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore töötaja palgakulud ning vajaduse
korral noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore oskuste arendamist ning parandada
tema konkurentsivõimet tööturul.
Toetuse andmise tingimused, milles sisaldub ka teenuse „Minu esimene töökoht“ osutamine
kokkulepitud ajaperioodil, on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1
alusel. Sama seaduse § 34 lõike 2 alusel korraldab või vajaduse korral teeb rakendusasutus oma
vastutusala meetme tegevuse hindamisi. Selleks on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
3
Meetme vajalikkuse põhjendus toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ raamtekst: https://www.sm.ee/sites/default/files/tat_teenused_raamtekst.pdf
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 56 lõikes 1 nimetatud hindamiskava. Viidatud määrus ei piira ega
määra kindlaks liikmesriigi poolt hindamise sisu, korda ega metoodikaid. Teenuse „Minu esimene
töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile on selles hindamiskavas
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirekomisjoni poolt heakskiidetud
hindamine. Teenuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamine jõudis lõpule Sotsiaalministeeriumi
vastava hanke tulemusena 2017. aasta alguses.
Teenuse käesoleva lõpphindamise tulemusel oodatakse hindamisekspertidelt konkreetseid ja
rakendatavaid soovitusi poliitikakujundajatele mil viisil toetuse andmist jätkata, kuidas
tulemuslikkust tõsta ja mõju laiendada ning vajadusel teenuse tingimusi edaspidi muuta.
Nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse (edaspidi andmekaitse üldmäärus) põhjenduspunktis 157
rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid
teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele,
parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. On oluline, et
osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks
teenuse toimimise ja kulutõhususe, samuti teenusesaajate rahulolu kindlakstegemise eesmärgil,
sidudes neid andmeid lisaväärtuse ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste
vajalike registrite andmetega. Olulisemad uurimisküsimused, millele vastuste saamiseks on vaja
kombineerida erinevate registrite andmeid, on kirjeldatud taotluse lisas 3.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Hindamise isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on personaalintervjuude läbiviimine
(kvalitatiivosa), samuti statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs
(kvantitatiivosa), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.
Töötukassa registrist hindamise kvalitatiivosa personaalintervjuude valimisse sattudes on igal isikul
täielik õigus otsustada, kas ta soovib selles osaleda või sellest keelduda. Iga valimiisikuga võetakse
telefoni ja/või e-posti teel selleks eelnevalt ühendust. Kõnes või eelteavituskirjas teavitatakse
vastajat analüüsi läbiviijast ja eesmärkidest ning sellest, et personaalintervjuus osalemine on
vabatahtlik. Soovi korral on juba nõustunud isikul võimalik personaalintervjuust keelduda ka hiljem,
vahetult enne selle toimumist või selle ajal. Seeläbi on täidetud andmekaitse üldmääruse
põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise
võimaluse kohta.
Kvantitatiivosa andmestik luuakse Töötukassa, EMTA ja HTM registrites teenuse sihtrühmade
valimiisikute tunnuste sidumisel. Andmevahetuse protsess koos andmeallikatega on kirjeldatud osas
D, sihtrühmad, valimid ja nende suurused täpsemalt taotluse punktis 5 ning registrite andmeallikad
ja andmekoosseisud taotluse lisas 4.
Kokkuvõtvalt teeb iga asutus registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse
andmekoosseisu kohta, täites andmekaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktide b) ja c)
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega
andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on
andmete statistiline analüüs ja üldistused noorte tööhõive ja tööturumeetmetega seotud
poliitikakujundamise eesmärgil.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut
hindamine läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium tellijana viinud koostöös Riigi Tugiteenuste
Keskusega läbi hindamise läbiviimise hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka
pakkujaga. Hindamise läbiviijaks on eduka pakkujana Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis
koos Mittetulundusühing Rakendusliku Antropoloogia Keskusega.
Lisaks on olemas nõusolek registriandmete kasutamiseks ja vastavate isikuandmete töötlemiseks
Haridusministeeriumilt, Töötukassalt ning Eesti Maksu- ja Tolliametilt tingimusel, et tellija
vastutava töötlejana taotleb ja saab Andmekaitse inspektsioonilt teadusuuringu loa selleks vajalike
isikuandmete töötlemiseks.
Käesolevas uuringus ei töötle Sotsiaalministeerium kui hindamise tellija registrite isikuandmeid,
kõigi andmete tellimise ja töötlemisega tegeleb hindamise läbiviija koostöös registripidajatega.
Kõigi nimetatud registripidajate andmeallikad on toodud peatükis 5.2 ja andmekoosseisud on lisas
4 (kvantitatiivosa).
Kvalitatiivanalüüsi läbiviimiseks tellib hindamise läbiviija Töötukassalt kindlate tunnuste alusel
valimiisikute kontaktandmed ehk valimibaasi. Töötukassa tagastab hindamise läbiviijale
valimibaasi kas spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile.
Saadud valimibaasi kasutab hindamise läbiviija kontaktisikule valimiisikutega kontakteerumiseks,
nõusoleku saamiseks ja personaalintervjuude läbiviimiseks. Valimibaasi andmekoosseis on toodud
lisas 4 (kvalitatiivosa).
Kvantitatiivanalüüsi aluseks on „Minu esimene töökoht“ teenuse sihtrühma Töötukassa andmestik,
mis sisaldab nii teenust saanud kui mitte saanud sihtrühma liikmete andmeid, kuna teenuse mõju,
tulemuslikkuse, kulutõhususe ja jätkusuutlikkuse analüüsimiseks rakendatakse mh
võrdlusrühmapõhist analüüsi ja erinevuste vahe meetodit (differences-in-difference, DID). Selleks
on vaja nimetatud sihtrühmade Töötukassa andmetega siduda isikukoodide kaudu EMTA (tööle
rakendunud inimesed ei peegeldu registreeritud töötute ehk TK andmetes) ning EHIS (andmed,
kuivõrd on programmis osalenud noored pärast teenuse perioodi liikunud hoopis haridussüsteemi)
tunnustega.
Kvantitatiivanalüüsiks edastab Töötukassa seega esmalt hindamise läbiviijale teenuse sihtrühma
umbisikustatud andmestiku, kus puuduvad isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed (nimi,
kontaktandmed) ning isikukood on asendatud iga isiku unikaalse koodiga (UID).
Nii EMTA kui HTM kontaktisikutele edastab Töötukassa sama teenuse sihtrühma kahest tunnusest
koosneva andmestiku (IK ja UID). EMTA poolt edastatakse hindamise läbiviija kontaktisikule
andmebaas lisas 4 TÖR ja TSD all kirjeldatud andmekoosseisus (isikukood on asendatud UID
tunnusega). HTM poolt edastatakse uuringu läbiviija kontaktisikule andmebaas lisas 4 EHIS all
kirjeldatud andmekoosseisus (samuti, isikukood on asendatud UID tunnusega).
Uuringu läbiviija, saades kolmelt osapoolelt umbisikustatud andmebaasid, seob need UID tunnuste
kaudu ühtseks umbisikustatud andmestikuks. Kirjeldatud protsesside tulemusena luuakse seega
umbisikustatud andmebaasid, mida uuringu läbiviija kasutab andmete statistiliseks
andmetöötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 hindamise eesmärkide
saavutamiseks. Statistiline umbisikustatud andmestik antakse hindamise lõppedes üle
Sotsiaalministeeriumile kui analüüsi tellijale edasiste statistiliste analüüside võimaldamiseks.
Kõik andmed nii isikustatud kui umbisikustatud kujul edastatakse alati krüpteerituna kokkulepitud
töötaja isikukoodile või kasutatakse spetsiaalset, turvaliselt kaitstud andmevahetuskeskkonda.
Hindamise läbiviija on kohustatud töövõtulepingu lõppemisel hiljemalt kahe kuu jooksul hävitama
nii kvalitatiivanalüüsiks kui kvantitatiivanalüüsiks koostatud kõik andmestikud.
1. VASTUTAV/VOLITATUD TÖÖTLEJA
1. Tellija/ Vastutava töötleja üldandmed4
1.1 Tellija/ Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70001952
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade tellija ei töötle isikuandmeid
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Tellija uuringu projektijuht: Vivia Aunapuu-
Lents, nutika arengu toetamise osakonna nõunik,
telefon, e-post telefon 626 9185, e-post: vivia.aunapuu-
[email protected]
Andmed volitatud töötlejate kohta on esitatud taotluse lisas nr 1
2. ÕIGUSLIK ALUS
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seadus § 65 lg 1.
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus §
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
34 lg 1.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 67 lg 1
avamise otsus, leping vms kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse
riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade
koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja
arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna,
sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -
hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise
ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
edendamine ja sellealase tegevuse
koordineerimine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab
ka Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (Vabariigi
Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42).
Taotluseesitaja lähtub oma töös
täiendavaltisikuandmete kaitse seadusest (edaspidi
IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest
4
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
õigustest ja kohustustest. Isikuandmete kaitse
seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul
võimalik analüüsida andmeid poliitika
kujundamise eesmärgil. teadusuuringuks ka
täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis
tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.
Hindamine viiakse läbi IKS § 6 lõike 5 alusel,
vastavalt VV tegevusprogrammile 2016-2019 ja
sellest tulenevatele jätkutegevustele alates 2020.
3. UURINGU TELLIJA
Täidab taotluse esitaja
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. TÖÖTLEMISE EESMÄRK
Täidab taotluse esitaja
4 Isikuandmete töötlemise eesmärk Hindamise eesmärk on anda hinnang teenuse
„Minu esimene töökoht“ tulemuslikkusele,
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud milline on prognoositav mõju rakendusperioodi
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine lõpuks ning saada ettepanekuid tulemuslikkuse
tõstmiseks. Hindamine peab hõlmama hinnangut
teenuse asjakohasusele, kulutõhususele ning
jätkusuutlikkusele, võttes arvesse ka vahepeal
teenuses tehtud muudatusi ning analüüsides
nende sisulist mõju.
Hindamise peamised uurimisküsimused on
toodud taotluse lisas 3.
5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Kvalitatiivosa:
töödeldakse ning valimi suurus o Perioodil jaanuar 2019 - detsember 2019
Minu esimene töökoht teenusel osalenud isikud
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning (perioodi jooksul 1614 teenuses osalemist).
kui palju neid on
Kavandatud personaalintervjuude arv on 12.
Arvestades olukordi, kus vastajaga ei ole
võimalik Töötukassa kontaktandmete kaudu
siiski ühendust saada või vastaja keeldub,
tehakse intervjueeritavate valik kõigist 2019.
aasta jooksul teenusel osalenud isikutest.
Intervjueeritavate mitmekesisuse tagamiseks
peetakse ka silmas, et intervjuud oleksid erineva
soo, vanuserühma, haridustaseme ning piirkonna
noortega.
o Perioodil jaanuar 2018 – detsember 2019
Töötukassas registreeritud töötud, kes: (a) on
vanusegrupis 16-29; (b) on perioodil jaanuar
2018-detsember 2019 arvelt lahkunud ja arvel
oleku lõpu põhjuseks on tööle asumine; (c) ei
ole osalenud Minu esimene töökoht teenusel
perioodil jaanuar 2018 kuni detsember 2019; (d)
ei ole viimase 3 kuu jooksul olnud tööga
hõivatud (viimane töötamise aeg oli vähemalt 3
kuud tagasi); (e) töökogemus puudub või see on
lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud
vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem
kui 2 aastat).
Kavandatud personaalintervjuude arv on 12.
Arvestades olukordi, kus vastajaga ei ole
võimalik Töötukassa kontaktandmete kaudu
siiski ühendust saada või vastaja keeldub,
tehakse intervjuueritavate valik kõigist 2019.
aasta jooksul teenusel osalenud isikutest.
Intervjueeritavate mitmekesisuse tagamiseks
peetakse ka silmas, et intervjuud oleksid erineva
soo, vanuserühma, haridustaseme ning piirkonna
noortega.
Kvantitatiivosa:
Väljavõte kõikidest vähemalt ühel kuul Minu
esimese töökoha teenusel osalenud inimestest
(mai 2020 seisuga sihtrühma suurus ligikaudu
3250 isikut teenuse alustamise statistika järgi) ja
kõikidest 16-29 aastastest perioodil jaanuar 2015
- 2020 (väljavõtte hetkel viimane lõppenud kuu)
töötuna arvel olnud inimestest. Sihtrühma täpne
suurus selgub päringu käigus, kuid 16-24
aastaseid töötuid on perioodil 2015-2019 olnud
kuu lõpu seisuga arvel keskmiselt 3100 noort.
Andmepäring esitatakse kõigi sihtrühma
liikmete kohta (kõikne valim).
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Vt lisa 4
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
5.2 Isikuandmete allikad Töötukassa (TK):
Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, tööturuteenuste osutamise register
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
(põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020014?le
iaKehtiv)
Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS)
(põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019015)
Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA):
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendus
(TSD)
Töötamise register (TÖR)
(Maksukohustuslaste registri põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019012?le
iaKehtiv)
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM):
Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) (põhimäärus
https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020022?le
iaKehtiv)
6. ANDMETE SÄILITAMINE JA UMBISIKUSTAMINE
Täidab taotluse esitaja
6.1 Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist.
Hindamise läbiviija edastab Sotsiaalministeeriu-
mile ka enda poolt allkirjastatud vastava andmete
hävitamise akti.
6.2 Isikuandmete umbisikustamise Registripidajad (vt lisa 1), vastavalt lõigus D
(kodeerimise) viib läbi ... kirjeldatud protsessile.
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
6.3 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Lisa 4 kvantitatiivosa andmekoosseis (mis ei
säilitatakse sisalda isikukoodi tunnust ning see on asendatud
iga isiku unikaalse koodiga UID).
7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST
Täidab taotluse esitaja
7. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete
töötlemisest töötlemisest.
Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus või
ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks
andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate
andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist
võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on
täidetud järgmised tingimused:
1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete
eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid
enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult
raske saavutada;
2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku
statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas
avalik huvi;
3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta
andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata
muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Nimetatud tingimused on täidetud ning alus
töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5.
8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI
Täidab taotluse esitaja
8. Isikuandmete edastamine välisriiki Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed
Lisa 2: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine
Lisa 3: Uuringu põhiteemad ja -küsimused
Lisa 4: Registrites töödeldavad sihtrühmade andmed, andmekoosseisud ning andmete liikumine
registrite vahel
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa nr 1
Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile
Volitatud töötlejate andmed
Volitatud töötleja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis
Registrikood 90005952
Isikuandmete töötlemiskoha aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn
Asukoha aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn
Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik
Märt Masso
Tel +372 640 8005
e-post:
[email protected]
Kontaktisik
Kirsti Melesk
Tel +372 506 4269
e-post:
[email protected]
Volitatud töötleja Mittetulundusühing Rakendusliku
Antropoloogia Keskus
Registrikood 80372862
Isikuandmete töötlemiskoha aadress Kastani tn 42, 50410 Tartu
Asukoha aadress Kastani tn 42, 50410 Tartu
Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik
Ehti Järv
Tel +372 5804 7706
e-post:
[email protected]
Kontaktisik
Jaanika Jaanits
Tel +372 5656 2213
e-post:
[email protected]
Volitatud töötleja Töötukassa (TK)
Registrikood 74000085
Isikuandmete töötlemiskoha aadress Lasnamäe 2, 11412 Tallinn
Asukoha aadress Lasnamäe 2, 11412 Tallinn
Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik
Katrin Uuetalu
Tel 6147993
e-post
[email protected]
Kontaktisik
Angela Poolakese
Tel 6148547
[email protected]
Volitatud töötleja Eesti Maksu- ja Tolliamet (TÖR, TDS)
Registrikood 70000349
Isikuandmete töötlemiskoha aadress Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn
Asukoha aadress Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn
Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik
Heidi Lillemägi
Tel 52 90141
[email protected]
Volitatud töötleja Haridusministeerium (EHIS)
Registrikood või isikukood 70000740
Isikuandmete töötlemiskoha aadress Munga 18, 50088 Tartu
Asukoha aadress Munga 18, 50088 Tartu
Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik
Marko Mölder
Tel 735 0143
[email protected]
Lisa nr 2
Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile
Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine
Hindamise andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete
töötlemise protsessid ja osapooled, andmeallikad, andmekoosseisud ning tulemid on detailselt
kirjeldatud teadusuuringu taotluses.
Isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on valimibaasi loomine kvalitatiivsete
süvaintervjuude läbiviimiseks (kvalitatiivne osa) ning Töötukassa teenuse sihtrühma andmete
täiendamine teiste asjakohaste registrite andmetega umbisikustatud andmestiku loomiseks
statistilise analüüsi eesmärgil (kvantitatiivne osa), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS)
§ 6 lõikest 5.
Hindamise isikuandmete töötlemine sisaldab endas seega:
1) Töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ (edaspidi teenuse) sihtrühma
kontaktandmete taotlemist Töötukassalt personaalintervjuude läbiviimiseks
2) Sihtrühma Töötukassa teenuse andmetele Töötuskindlustuse andmekogu, TÖR, TSD
ja EHIS registriandmete lisamist kvantitatiivanalüüsi umbisikustatud statistilise
andmebaasi koostamise eesmärgil
Nii nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse 2016/679/EU (edaspidi andmekaitse üldmäärus)
põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, saab registriandmete kasutamisel ja registritest teabe
sidumise teel täiendavaid usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi ning seeläbi ka kindlama
aluse teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks.
Hindamise andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte
poolt selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Nii isikuandmete
edastamisel kui töötlemisel (s.h registriandmete sidumisel isikukoodide kaudu ja andmete
umbisikustamisel registripidajate poolt) lähtub iga isikuandmete töötleja õigusaktides
sätestatud andmetöötluse põhimõtetest (nt andmekaitse üldmäärus, asutuse sisesed korrad
jms) ning kokkulepitud andmevahetusprotsessidest ja krüpteerimise nõuetest (vastavalt
taotluses määratule). Umbisikustatud statistiliste andmete edasisel töötlemisel lähtuvad
töötlejad taotluses kirjeldatust, samuti kehtestatud infoturbepoliitikast, mis riigiasutuste
puhul on rangelt kindlaks määratud juba seoses nende igapäevaste muude, andmetöötlust
sisaldavate tööülesannetega.
Arvutid ja serverid milles isikuandmete töötlemine toimub, on kaitstud vastavalt
organisatsioonile kehtestatud meetmetele, samuti on logitav ja jälgitav arvutites tehtav töö ja
protsessid, mis kohustavad järgima asutuse infoturbe regulatsiooni ja/või asutuse
käitumisjuhiseid, milles sätestatakse üldised ja konkreetsed käitumisjuhised tööruumides ja
töökorralduse osas. Olenevalt asutusest on ruumide juurdepääsud seadistatud kas üksnes
selleks õigustaud isikutele pääsuõiguste kaartide alusel või asuvad töökohad turvatud ja
kontrollitud süsteemidega hoonetes. Nt on juurdepääsuõigusi võimalik infoturbeosakonnal
kontrollida. Samuti on külalistel lubatud konkreetsetes asutuste ruumides viibida üksnes
töötajast saatjaga ning külastajad registreeritakse asutusse sisenemisel. Hoone ümbrus või
andmetöötlusruumid on kaetud valvekaameratega ning kahtlust äratavaid liikumisi on samuti
võimalik kontrollida. Asutustes on olemas kaitse ka andmete hävimise eest üles seatud
automaatse tulekustutussüsteemi, häirekeskustele teavitamise mehhanism jmt meetmeta
kaudu. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, isikustatud
1
kujul isikuandmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt
põhimõtteid rakendades.
Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (andmekaitse
üldmääruse artikkel 35 lg 7 p c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu,
ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal.
Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja
arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud
tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest
tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks.
Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski
tõe- mõju tase maandamiseks
näosus
Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud andmeid ei Ametijuhendites ja osakondade
isikuandmete tohi kasutada kogu põhimäärustes on kirjeldatud
kogumile organisatsioonis, vaid isikute tegevused, s.h
pääsevad ligi üksnes kindlate konfidentsiaalsuskohustused
volitamata eesmärkide seoses isikuandmete töötlusega,
töötajad saavutamiseks selleks kui töötajale on vastav
(väljaspoolt volitatud isikute poolt tööülesanne määratud.
organisatsiooni) ja kooskõlas isikule
määratud
tööülesannete
täitmiseks.
Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse
isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs
kogumile organisatsiooniliste ja andmetele üksnes selleks
pääsevad ligi turvameetmete kaudu volitatud isikutele (tehnilised
volitamata andmete töötlemise meetmed, korralduslikud
kolmandad riskide maandamise meetmed ja juhised).
isikud (vt meetmete selgitusi Lisaks, kõigi andmete
lisaks). edastamine toimub failidena
vaid krüpteeritud kujul, mille
saab avada vaid kokkulepitud,
konkreetseks isikuandmete
töötlemiseks volitatud töötaja.
Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav töötleja Sõltuvalt protsessidest
isikuandmete kasutab volitatud sõlmitakse volitatud töötlejaga
kogumi volitatud töötleja teenuseid leping, milles esitatakse kõik
töötleja töötleb isikuandmete kaitse asjakohased tingimused
isikuandmeid üldmääruse artikli 28 isikuandmete kaitse üldmääruse
puudulikul alusel lõigete 2 ja 4 artikli 28 lõikes 3 sätestatust
tähenduses, peab
lähtudes või lepitakse muul
selleks olema
isikuandmete kaitse moel täpsem andmevahetus
üldmääruse artikli 28 kokku (lähtudes taotluses
lõike 3 tingimustele esitatud protsessidest).
vastav õigusakt või
leping (nt ka
riigihange)
Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on
andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada
vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele
isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht.
2
Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või
mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus,
diskrimineerimine (andmekaitse üldmääruse põhjenduspunkt 75) tekkimise tõenäosus
vähetõenäoline.
Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete
tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu andmekaitse üldmääruse artikkel 35
lõike 1 tähenduses.
Hinnangu koostamisse on kaasatud olnud kõik käesoleva uuringu taotluses nimetatud
osapooled.
3
Lisa nr 3
Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile
Isikuandmete töötlemise eesmärk: uuringu põhiteemad ja
uurimisküsimused
Uuringu objektiks on Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatav tööturuteenus „Minu esimene
töökoht“ (edaspidi MET). Teenuse eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi
vähendada noorte töötust. Teenuse sisu on toetus tööandjale, kes võtab tööle noore tähtajatu
lepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu alusel. Tööandjale hüvitatakse
palgatoetuse maksmisega osaliselt noore töötaja palgakulud ning vajadusel tööalase koolituse
kulu. Uuringu eesmärk on hinnata teenuse erinevaid aspekte, sealhulgas asjakohasus,
tulemuslikkus ja mõju, jätkusuutlikkus ja kulutõhusus noorte töötute toetamisel.
Uurimisküsimused hindamisteemade kaupa on toodud järgnevalt:
ASJAKOHASUS
1) Millised on sihtrühma vajadused ja kuidas teenus sellele vastab?, sh näiteks
a. Milline on sihtrühma jaotumine ja teenuse vajaduse maakondade lõikes?
2) Milline on teenuse sihtrühm ja nende ligipääs teenusele?, sh näiteks
a. Mis iseloomustab sihtrühma kuuluvaid ning teenusel osalenud noori? Kuivõrd
need erinevad?
3) Kuidas toetab teenuse disain ja rakendamine eesmärkide saavutamist?, sh näiteks
a. Millised on teenusega kokku puutunud noorte arvamused teenuse
asjakohasuse ning tingimuste sobivuse kohta?
TULEMUSLIKKUS JA MÕJU
1) Milline on olnud teenuse mõju tööturunäitajatele ning mis tegurid seda
mõjutavad?, sh näiteks
a. Milline on teenuse mõju noorte tööhõivele? Kuidas erinevad tööhõive
näitajad teenusel osalenud ja mitte osalenud noorte vahel?
b. Millisel määral on mõjutanud koolituse ja palgatoetuse koos kasutamine
noorte hõives püsimist?
c. Kuidas on mõjutanud teenuse tulemuslikkust teenust kasutanud noorte taust
(nt vanus, sugu, haridustase vms)?
d. Kas ja millised on teenuse osutamisega kaasnevad negatiivsed mõjud (nt
kuivõrd katkestatakse töösuhe teenuse lõppemisel)?
2) Milline on olnud teenuse mõju edaspidisele konkurentsivõimele (tööturul edaspidi
kasutatavad oskused), sh näiteks
a. Millisel määral on koolitusel osalemine arendanud noore tööoskusi ja
tõstnud tööle saamise tõenäosust tulevikus (koolituselt saadud oskused)?
b. Milline on teenuses osalemise mõju noore konkurentsivõimele tööturul
(omandatud töökogemus ja koolituselt saadud ja rakendatud oskused)?
Millist tüüpi koolitustel on noored osalenud?
c. Kuivõrd on teenusel osalejad siirdunud teenusel osalemise järel
haridussüsteemi?
3) Kuivõrd toetab teenus läbivate eesmärkide saavutamist ning teistes
arengukavades seatud eesmärke?
1
KULUTÕHUSUS
1) Kuivõrd kulutõhus (majanduslikult) on riigi jaoks teenus (tulu-kulu analüüs)?
2) Kuidas mõjutasid teenuse perioodil tehtud muudatused toetuse andmise
tingimustes teenuse kulutõhusust?
3) Milline on keskmine koolituskulu ühe noore kohta?
4) Kuivõrd kulutõhus on teenus tööandja vaates (võrreldes toetuse suurust palgaga
seotud muude kuludega)?
5) Mil määral kulutõhusus erineb juhul kui pakuti vaid palgatoetust ja juhul kui
pakuti koolitust ja palgatoetust koos?
JÄTKUSUUTLIKKUS
1) Kui jätkusuutlikud on noore ja tööandja töösuhted teenuse raames, sh näiteks
a. Milline on noorte motivatsioon samale tööle jääda pärast lepingu lõppemist?
b. Milline on tööandjate motivatsioon sama noort toetuse lõppemisel edasi töös
rakendada? Mis on motivatsiooni takistavad/hõlbustavad tegurid?
2) Milline on teenuse jätkusuutlikkus, sh näiteks
a. Millest on puudus tööandjatel, et MET toetusvõimalusi rohkem kasutada?
b. Kas ja milliseid kohandusi on vaja teenuses noorte vajadusi silmas pidades?
c. Kas teenus võiks liigituda töötukassa poolt pakutavate püsivate teenuste alla
ja kui, siis millised muudatusi oleksid seoses sellega vajalikud?
Ülal tõstatatud uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik nii andmetaotluses täpsustatud
registriandmete kvantitatiivne analüüs kui ka teenuses osalenute (sh teenuse sihtrühma ehk
noorte) kvalitatiivsed hinnangud teenuse kasutamise kogemuse ja selle kasulikkuse ning
asjakohasuse kohta.
2
Lisa nr 4
Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile
Registrites töödeldavad sihtrühmade andmed,
andmekoosseisud ning andmete liikumine registrite vahel
1. Andmete liikumine registrite vahel
Kvalitatiivanalüüsi läbiviimiseks tellib hindamise läbiviija (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis)
koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) Töötukassalt kindlate tunnuste alusel valimiisikute
kontaktandmed ehk valimibaasi. Töötukassa tagastab hindamise läbiviijale valimibaasi kas spetsiaalse
turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Saadud valimibaasi kasutab
hindamise läbiviija kontaktisikule valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja
personaalintervjuude läbiviimiseks.
Kvantitatiivanalüüsi läbiviimiseks on vajalik erinevatest registritest pärida valikuliselt andmeid ja
andmed ühendada isikupõhiselt. Selleks esitab uuringu läbiviija (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis)
koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) andmepäringu Töötukassale, kes pärib tarviliku
andmekoosseisu registritest ja koostab kaks andmebaasi: (1) andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi
ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi (edaspidi esimene andmebaas); (2)
genereeritud unikaalsete koodide ja päritava infoga andmebaasi (edaspidi teine andmebaas).
Töötukassa saadab andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi (1) krüpteeritult iga registri volitatud
töötlejale. Teise andmebaasi faili (2) saadab Töötukassa otse töö läbiviijale ning teised registrid lisavad
Töötukassa saadetud andmebaasile (1) päritavad andmed juurde, jättes alles genereeritud unikaalsed
koodid ehk eemaldavad isikukoodid. Seejärel saadavad kõik registripidajad andmefailid Praxisele, kes
seob kõikidelt registritelt saadud andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaas on
kvantitatiivanalüüsi aluseks. Statistiline umbisikustatud andmestik antakse hindamise lõppedes üle
Sotsiaalministeeriumile kui analüüsi tellijale edasiste statistiliste analüüside võimaldamiseks.
Anonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on isikuandmetest vajalik kasutada isikukoodi, mis
liigub koos genereeritud unikaalse koodiga vaid andmeallikatena kasutatavate registrite vahel
(täpsemalt Töötukassa ja teiste registrite vahel s.h. registrid üksteisega muid andmeid ei vaheta).
Joonis 1. Andmete liikumine registrite vahel ja nende jõudmine Praxiseni
2. Andmete päringud registrite kaupa
2.1. Päring kvantitatiivanalüüsiks
Need andmed edastatakse Praxisele umbisikustatult s.t isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on
tähistatud unikaalse koodiga (vastab Töötukassa edastatud valimisikute andmebaasi koodile isiku
kohta).
1. Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Töötukassa)
Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu
Valikukriteerium: kõik vähemalt ühel kuul minu esimese töökoha teenusel osalenud inimesed
(osalusrühm) ja kõik 16-29 aastased töötuna arvel olnud inimesed (võrdlusrühm)
Andmete ajaline täpsus – täielik loetelu
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused (andmestik 1– võtme dokument, mis saadetakse teistele registritele)
Isikukood
Anonümiseeritud ID
Tunnused (andmestik 2 – tunnused, mis saadetakse Praxisele)
Anonümiseeritud ID
Sugu
Sünniaeg (kuu täpsusega)
Eesti keele tase kõnes
Kõrgeim omandatud haridustase
Töötukassas registreeritud töötuse algus- ja lõppkuupäev
Viimase hõive kuupäevad (kui on teada)
Elukoha maakond
Elukoha omavalitsus
Minu esimese töökoha teenusel osalemise algus- ja lõppkuupäev
Minu esimese töökoha meetmes osalenu eest tööandjale maksutud toetuse suurus
Minu esimese töökoha meetmes osalenu eest tööandjale hüvitatud tööalased
koolitustasud
Minu esimene töökoht meetme ennetähtaegne katkestamine (jah/ei)
Minu esimene töökoht teenusel tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood
Minu esimene töökoht teenusel tööandja tegevusala
Minu esimese töökoha meetmes osalenu koolituse kohta:
Koolituse valdkond
Koolituse õppekavarühm
Koolituse eriala
Koolituse maht (osaletud tunnid)
Koolituse algus- ja lõpu kuupäev
Töötutoetuse saamise periood
Tööturuprogrammide toetuse periood ja kogusumma , eurodes
Palgatoetus
Ettevõtluse alustamise toetus
Tööandja koolituskulude hüvitamine
Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele
Töölesõidu toetus
Töötukassa teenustel osalemise algus- ja lõppkuupäevad (alates 2015. aastast), sh*:
Tööturukoolitus
Tööpraktika
o Tööpraktika tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood
Proovitöö
o Proovitöö tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood
*Täpse teenuste loetelu lepime kokku Töötukassaga päringu käigus olenevalt sellest, mis on
sagedasemad sihtrühma poolt kasutatavad teenused
2. Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa)
Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu
Valikukriteerium: kõik vähemalt ühel kuul minu esimese töökoha teenusel osalenud inimesed
(osalusrühm) ja kõik 16-29 aastased töötuna arvel olnud inimesed (võrdlusrühm)
Andmete ajaline täpsus – täielik nimekiri
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
Anonümiseeritud ID
Töötuskindlustushüvitise saamise algus- ja lõppkuupäevad
Töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval
Töötuskindlustushüvitise päevamäär 100+ päeval
3. Eesti Maksu- ja Tolliamet
Väljavõte Töötukassa andmestikus olevatest inimestest
Ajaperiood: 01.2010 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu
Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on Töötukassa saadetud andmestikus olemas
Andmete ajaline täpsus – täielik nimekiri
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
Anonümiseeritud ID
Iga kuu arvestatud isiku (bruto) sissetuleku kogusumma tululiikide lõikes
Palgatulu (TSD väljamakseliigid 10, 11, 12, 13)
võlaõiguslik leping (TSD väljamakseliigid 17, 18, 19, 20)
juhtimis-, kontrollorgani liige (TSD väljamakseliigid 21, 22, 23)
muud tululiigid (TSD väljamakseliigid 15, 16)
Iga kuu arvestatud sotsiaalmaksu kogusumma (tööandja tasutud sotsiaalmaks)
Iga kuu arvestatud sotsiaalmaksu kogusumma (riigi poolt tasutud sotsiaalmaks)
Iga kuu arvestatud tulumaksu kogusumma
Iga kuu arvestatud töötuskindlustusmakse kogusumma
4. Töötamise register
Väljavõte Töötukassa andmestikus olevatest inimestest
Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu
Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on Töötukassa saadetud andmestikus olemas
Andmete ajaline täpsus – töösuhete täielik nimekiri
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused
Anonümiseeritud ID
Töötamise staatus
Töösuhte algus- ja lõppkuupäev
Tööandja sektor (EMTAK koodi alusel)
Töösuhte liik
Tööleping
ATS
võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)
juhtimis-, kontrollorgani liige
muu
Asutuse registreerimisaadress
Töökoha aadress
Ametinimetus
Töökoormus
5. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeregister
Väljavõte Töötukassa andmestikus olevatest inimestest
Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu
Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on Töötukassa saadetud andmestikus olemas
Andmete ajaline täpsus –kuised andmed, täielik nimekiri
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused
Anonümiseeritud ID
Kõrgeim omandatud haridustase
Hetkel omandatav haridustase
Haridussüsteemis osalemise algus- ja lõppkuupäevad
2.2. Päring kvalitatiivanalüüsiks
1. Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Töötukassa)
Sihtrühm 1
Ajaperiood: 01.2019 – 12.2019
Valikukriteerium: kõik minu esimese töökoha teenusel osalenud inimesed
Andmete ajaline täpsus – täielik loetelu
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused
Nimi
Telefon
E-post
Elukoha maakond
Elukoha omavalitsus
Teenusel osalemise alguse- ja lõpu kuupäev
Ennetähtaegne katkestamine (jah/ei)
Sünniaeg (aasta ja kuu)
Sugu
Peamine suhtluskeel
Minu esimene töökoht teenusel tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood
Minu esimene töökoht teenusel tööandja tegevusala
Minu esimene töökoht teenuse raames saadud koolituse valdkond, õppekavarühm ja
eriala (kui on koolitusel osalenud)
Koolituse algus- ja lõpuaeg (kui on koolitusel osalenud)
Kõrgeim omandatud haridustase
Sihtrühm 2
Ajaperiood: 01.2018 – 12.2019
Valikukriteerium: ajaperioodil Töötukassas registreeritud töötud, kes:
on vanusegrupis 16-29
on perioodil jaanuar 2018-detsember 2019 arvelt lahkunud ja tööle asunud
ei ole osalenud Minu esimene töökoht teenusel perioodil jaanuar 2018 kuni
detsember 2019
ei ole viimase 3 kuu jooksul olnud tööga hõivatud (viimane töötamise aeg oli
vähemalt 3 kuud tagasi)
töökogemus puudub või see on lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud
vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui 2 aastat).
Andmete ajaline täpsus – täielik loetelu
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused
Nimi
Telefon
E-post
Elukoha maakond
Elukoha omavalitsus
Sünniaeg (aasta ja kuu)
Sugu
Peamine suhtluskeel
Kõrgeim omandatud haridustase
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 30.07.2020 nr 2-4.13/2342-1
Taotlus
Edastame taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus teenuse „Minu esimene
töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile.
Küsimuste korral palun pöörduda meiepoolse kontaktisiku poole: Vivia Aunapuu-Lents
(
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
Sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
Vivia Aunapuu-Lents 626 9185
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952