dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 30. juuli 2020
Viit
2-4.13/2342-1
Registreeritud
30. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-4.13 Kirjavahetus EL-i struktuurifondide rakendamise osas (Rakendusasutus)
Toimik
2-4.13/2020
Vastutaja
Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-4.132342-1 30.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc2189 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile LÜHIKOKKUVÕTE A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmes 3.2 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) Eesti Töötukassa toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ellu viimist, mille eesmärk on suurendada tööturuteenuses osalejate tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine. Toetuse andmise tingimuste kaudu osutatakse teenust „Minu esimene töökoht“1. Hankega tellitud hindamise eesmärk on anda hinnang teenuse „Minu esimene töökoht“ tulemuslikkusele, milline on prognoositav mõju rakendusperioodi lõpuks ning saada ettepanekuid tulemuslikkuse tõstmiseks. Hindamine peab hõlmama hinnangut teenuse asjakohasusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele, võttes arvesse ka vahepeal teenuses tehtud muudatusi ning analüüsides nende sisulist mõju. Hindamise raames analüüsitakse meetme kaudu nii toetuse- kui teenusesaajaid. Toetusesaajateks on tööandjad ning nendega hindamise läbiviimise eesmärgil kontakteerumiseks ei töödelda isikuandmeid IKS tähenduses, seega ei ole nende ametialaste kontaktide saamiseks vaja Andmekaitse inspektsiooni teadusuuringu luba. Siiski on kogu hindamise ja selleks vajaliku andmestiku tervikliku kirjelduse huvides ka nendega seonduv taotluses teenusesaajatega paralleelselt välja toodud. Uuringu sihtrühmadeks, kelle puhul on vaja töödelda isikuandmeid, milleks Sotsiaalministeerium taotleb teadusuuringu luba, on Eesti 16-29-aastased töötud noored 2 : hankega tellitud hindamise peamise sihtrühma moodustavad teenust saanud ning selle võrdlusrühma teenust mitte saanud, kuid teenuse algsesse sihtrühma kuulunud noored (kokku teenuse sihtrühm). Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine nimetatud sihtrühmades on vajalik nii hindamise 1 Toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ raamtekst: https://www.sm.ee/sites/default/files/tat_teenused_raamtekst.pdf 2 Teenusesaajate täiendatud sihtrühma täpsem kirjeldus on raamteksti ptk 2.1.2. kvalitatiiv- kui kvantitatiivanalüüsi läbiviimiseks. Kvalitatiivanalüüsiks on vaja teenusesaajate kontaktandmeid Töötukassast valimite koostamiseks, valimiisikutega kontakteerumiseks ja personaalintervjuude läbiviimiseks. Kvantitatiivanalüüsiks on vajalikud Töötukassa registriandmed, mida tuleb täiendada Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) registriandmetega. Sihtrühmade täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 5. Täpsem andmetöötluse protsess tulenevalt kasutatavatest metoodikatest on kirjeldatud lõigus D. Hindamise eesmärki ei ole võimalik täita, kui teenusesaajatega ei ole võimalik ühendust võtta, samuti kasutada erinevate registrite andmeid teenusesaajate sihtrühma ning nende võrdlusrühma kohta. Ülaltoodud analüüsi- ja andmetöötluse metoodikaid, mille eeldusteks on olnud isikuandmete töötlemine nii valimiisikute väljavõtuks kui erinevate registriandmete sidumine isikukoodide kaudu, on Sotsiaalministeerium oma uuringutes kasutanud ka varem. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt). Noorte kõrvalejäämine tööturult on Eestis tõsine ühiskondlik probleem: näiteks 2019. a oli noorte töötuse määr kaks korda kõrgem kui tavatöötuse määr (15-26a töötuse määr 8,8% versus 15-74a töötuse määr 4,4%). Erinevate uuringute tulemusena on noored kõige haavatavamaks sihtgrupiks tööturul, nende töölesaamist raskendavad sageli vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. Seetõttu on oluline toetada väiksema konkurentsivõimega noori tööturule suundumisel ja seal toimetulemisel. Samal ajal on vaja noorte töötuse ennetamiseks suurendada noorte tööalast teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja -kogemuse saamist juba õpingute ajal.3 Noorte tähtsust tööhõives on pidanud oluliseks ka Riigikontroll, kes on 2014/15 aastaaruandes tõsise probleemina nimetanud mitteõppivate ja –töötavate noorte kõrvalejäämist haridus- ja tööturusüsteemist, tuues välja, et senised meetmed neile noortele on olnud liiga üldised. Riigi strateegilistes eesmärkides ja riigikontrolöri kokkuvõttes rõhutatakse noorte tööhõive olulisust ning vajadust pöörata eraldi tähelepanu noorte sihtrühmale, sh mitteaktiivsetele noortele, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada tööhõivevalmidust ja kaasata neid tööturule. Vajadust mitteaktiivsete inimeste kaasamiseks on rõhutatud ka Heaolu arengukavas 2016-2023, kus on välja toodud, et inimeste aktiveerimisel pööratakse tähelepanu tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused pikaajalise töötuse vähendamisel, sh noorte toomisel hõivesse just nende osas, kes ei õpi ega tööta. Noortevaldkonna arengukavas 2014-2020 on samuti ühe alaeesmärgina rõhutatud noorte tööhõivevalmiduse parandamist ning töötuse ja tõrjutuse vähendamist. Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada noorte töötust. Tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt üheaastase tähtajalise töölepingu, hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore töötaja palgakulud ning vajaduse korral noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore oskuste arendamist ning parandada tema konkurentsivõimet tööturul. Toetuse andmise tingimused, milles sisaldub ka teenuse „Minu esimene töökoht“ osutamine kokkulepitud ajaperioodil, on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sama seaduse § 34 lõike 2 alusel korraldab või vajaduse korral teeb rakendusasutus oma vastutusala meetme tegevuse hindamisi. Selleks on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3 Meetme vajalikkuse põhjendus toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ raamtekst: https://www.sm.ee/sites/default/files/tat_teenused_raamtekst.pdf määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 56 lõikes 1 nimetatud hindamiskava. Viidatud määrus ei piira ega määra kindlaks liikmesriigi poolt hindamise sisu, korda ega metoodikaid. Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile on selles hindamiskavas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirekomisjoni poolt heakskiidetud hindamine. Teenuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamine jõudis lõpule Sotsiaalministeeriumi vastava hanke tulemusena 2017. aasta alguses. Teenuse käesoleva lõpphindamise tulemusel oodatakse hindamisekspertidelt konkreetseid ja rakendatavaid soovitusi poliitikakujundajatele mil viisil toetuse andmist jätkata, kuidas tulemuslikkust tõsta ja mõju laiendada ning vajadusel teenuse tingimusi edaspidi muuta. Nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse (edaspidi andmekaitse üldmäärus) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. On oluline, et osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks teenuse toimimise ja kulutõhususe, samuti teenusesaajate rahulolu kindlakstegemise eesmärgil, sidudes neid andmeid lisaväärtuse ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste vajalike registrite andmetega. Olulisemad uurimisküsimused, millele vastuste saamiseks on vaja kombineerida erinevate registrite andmeid, on kirjeldatud taotluse lisas 3. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Hindamise isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on personaalintervjuude läbiviimine (kvalitatiivosa), samuti statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs (kvantitatiivosa), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Töötukassa registrist hindamise kvalitatiivosa personaalintervjuude valimisse sattudes on igal isikul täielik õigus otsustada, kas ta soovib selles osaleda või sellest keelduda. Iga valimiisikuga võetakse telefoni ja/või e-posti teel selleks eelnevalt ühendust. Kõnes või eelteavituskirjas teavitatakse vastajat analüüsi läbiviijast ja eesmärkidest ning sellest, et personaalintervjuus osalemine on vabatahtlik. Soovi korral on juba nõustunud isikul võimalik personaalintervjuust keelduda ka hiljem, vahetult enne selle toimumist või selle ajal. Seeläbi on täidetud andmekaitse üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise võimaluse kohta. Kvantitatiivosa andmestik luuakse Töötukassa, EMTA ja HTM registrites teenuse sihtrühmade valimiisikute tunnuste sidumisel. Andmevahetuse protsess koos andmeallikatega on kirjeldatud osas D, sihtrühmad, valimid ja nende suurused täpsemalt taotluse punktis 5 ning registrite andmeallikad ja andmekoosseisud taotluse lisas 4. Kokkuvõtvalt teeb iga asutus registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta, täites andmekaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktide b) ja c) eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused noorte tööhõive ja tööturumeetmetega seotud poliitikakujundamise eesmärgil. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut hindamine läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium tellijana viinud koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega läbi hindamise läbiviimise hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Hindamise läbiviijaks on eduka pakkujana Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis koos Mittetulundusühing Rakendusliku Antropoloogia Keskusega. Lisaks on olemas nõusolek registriandmete kasutamiseks ja vastavate isikuandmete töötlemiseks Haridusministeeriumilt, Töötukassalt ning Eesti Maksu- ja Tolliametilt tingimusel, et tellija vastutava töötlejana taotleb ja saab Andmekaitse inspektsioonilt teadusuuringu loa selleks vajalike isikuandmete töötlemiseks. Käesolevas uuringus ei töötle Sotsiaalministeerium kui hindamise tellija registrite isikuandmeid, kõigi andmete tellimise ja töötlemisega tegeleb hindamise läbiviija koostöös registripidajatega. Kõigi nimetatud registripidajate andmeallikad on toodud peatükis 5.2 ja andmekoosseisud on lisas 4 (kvantitatiivosa). Kvalitatiivanalüüsi läbiviimiseks tellib hindamise läbiviija Töötukassalt kindlate tunnuste alusel valimiisikute kontaktandmed ehk valimibaasi. Töötukassa tagastab hindamise läbiviijale valimibaasi kas spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Saadud valimibaasi kasutab hindamise läbiviija kontaktisikule valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja personaalintervjuude läbiviimiseks. Valimibaasi andmekoosseis on toodud lisas 4 (kvalitatiivosa). Kvantitatiivanalüüsi aluseks on „Minu esimene töökoht“ teenuse sihtrühma Töötukassa andmestik, mis sisaldab nii teenust saanud kui mitte saanud sihtrühma liikmete andmeid, kuna teenuse mõju, tulemuslikkuse, kulutõhususe ja jätkusuutlikkuse analüüsimiseks rakendatakse mh võrdlusrühmapõhist analüüsi ja erinevuste vahe meetodit (differences-in-difference, DID). Selleks on vaja nimetatud sihtrühmade Töötukassa andmetega siduda isikukoodide kaudu EMTA (tööle rakendunud inimesed ei peegeldu registreeritud töötute ehk TK andmetes) ning EHIS (andmed, kuivõrd on programmis osalenud noored pärast teenuse perioodi liikunud hoopis haridussüsteemi) tunnustega. Kvantitatiivanalüüsiks edastab Töötukassa seega esmalt hindamise läbiviijale teenuse sihtrühma umbisikustatud andmestiku, kus puuduvad isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed (nimi, kontaktandmed) ning isikukood on asendatud iga isiku unikaalse koodiga (UID). Nii EMTA kui HTM kontaktisikutele edastab Töötukassa sama teenuse sihtrühma kahest tunnusest koosneva andmestiku (IK ja UID). EMTA poolt edastatakse hindamise läbiviija kontaktisikule andmebaas lisas 4 TÖR ja TSD all kirjeldatud andmekoosseisus (isikukood on asendatud UID tunnusega). HTM poolt edastatakse uuringu läbiviija kontaktisikule andmebaas lisas 4 EHIS all kirjeldatud andmekoosseisus (samuti, isikukood on asendatud UID tunnusega). Uuringu läbiviija, saades kolmelt osapoolelt umbisikustatud andmebaasid, seob need UID tunnuste kaudu ühtseks umbisikustatud andmestikuks. Kirjeldatud protsesside tulemusena luuakse seega umbisikustatud andmebaasid, mida uuringu läbiviija kasutab andmete statistiliseks andmetöötluseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 hindamise eesmärkide saavutamiseks. Statistiline umbisikustatud andmestik antakse hindamise lõppedes üle Sotsiaalministeeriumile kui analüüsi tellijale edasiste statistiliste analüüside võimaldamiseks. Kõik andmed nii isikustatud kui umbisikustatud kujul edastatakse alati krüpteerituna kokkulepitud töötaja isikukoodile või kasutatakse spetsiaalset, turvaliselt kaitstud andmevahetuskeskkonda. Hindamise läbiviija on kohustatud töövõtulepingu lõppemisel hiljemalt kahe kuu jooksul hävitama nii kvalitatiivanalüüsiks kui kvantitatiivanalüüsiks koostatud kõik andmestikud. 1. VASTUTAV/VOLITATUD TÖÖTLEJA 1. Tellija/ Vastutava töötleja üldandmed4 1.1 Tellija/ Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade tellija ei töötle isikuandmeid aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Tellija uuringu projektijuht: Vivia Aunapuu- Lents, nutika arengu toetamise osakonna nõunik, telefon, e-post telefon 626 9185, e-post: vivia.aunapuu- [email protected] Andmed volitatud töötlejate kohta on esitatud taotluse lisas nr 1 2. ÕIGUSLIK ALUS Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seadus § 65 lg 1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. 34 lg 1. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 67 lg 1 avamise otsus, leping vms kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja - hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42). Taotluseesitaja lähtub oma töös täiendavaltisikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest 4 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad õigustest ja kohustustest. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Hindamine viiakse läbi IKS § 6 lõike 5 alusel, vastavalt VV tegevusprogrammile 2016-2019 ja sellest tulenevatele jätkutegevustele alates 2020. 3. UURINGU TELLIJA Täidab taotluse esitaja 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. TÖÖTLEMISE EESMÄRK Täidab taotluse esitaja 4 Isikuandmete töötlemise eesmärk Hindamise eesmärk on anda hinnang teenuse „Minu esimene töökoht“ tulemuslikkusele, Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud milline on prognoositav mõju rakendusperioodi hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine lõpuks ning saada ettepanekuid tulemuslikkuse tõstmiseks. Hindamine peab hõlmama hinnangut teenuse asjakohasusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele, võttes arvesse ka vahepeal teenuses tehtud muudatusi ning analüüsides nende sisulist mõju. Hindamise peamised uurimisküsimused on toodud taotluse lisas 3. 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Kvalitatiivosa: töödeldakse ning valimi suurus o Perioodil jaanuar 2019 - detsember 2019 Minu esimene töökoht teenusel osalenud isikud Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning (perioodi jooksul 1614 teenuses osalemist). kui palju neid on Kavandatud personaalintervjuude arv on 12. Arvestades olukordi, kus vastajaga ei ole võimalik Töötukassa kontaktandmete kaudu siiski ühendust saada või vastaja keeldub, tehakse intervjueeritavate valik kõigist 2019. aasta jooksul teenusel osalenud isikutest. Intervjueeritavate mitmekesisuse tagamiseks peetakse ka silmas, et intervjuud oleksid erineva soo, vanuserühma, haridustaseme ning piirkonna noortega. o Perioodil jaanuar 2018 – detsember 2019 Töötukassas registreeritud töötud, kes: (a) on vanusegrupis 16-29; (b) on perioodil jaanuar 2018-detsember 2019 arvelt lahkunud ja arvel oleku lõpu põhjuseks on tööle asumine; (c) ei ole osalenud Minu esimene töökoht teenusel perioodil jaanuar 2018 kuni detsember 2019; (d) ei ole viimase 3 kuu jooksul olnud tööga hõivatud (viimane töötamise aeg oli vähemalt 3 kuud tagasi); (e) töökogemus puudub või see on lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui 2 aastat). Kavandatud personaalintervjuude arv on 12. Arvestades olukordi, kus vastajaga ei ole võimalik Töötukassa kontaktandmete kaudu siiski ühendust saada või vastaja keeldub, tehakse intervjuueritavate valik kõigist 2019. aasta jooksul teenusel osalenud isikutest. Intervjueeritavate mitmekesisuse tagamiseks peetakse ka silmas, et intervjuud oleksid erineva soo, vanuserühma, haridustaseme ning piirkonna noortega. Kvantitatiivosa: Väljavõte kõikidest vähemalt ühel kuul Minu esimese töökoha teenusel osalenud inimestest (mai 2020 seisuga sihtrühma suurus ligikaudu 3250 isikut teenuse alustamise statistika järgi) ja kõikidest 16-29 aastastest perioodil jaanuar 2015 - 2020 (väljavõtte hetkel viimane lõppenud kuu) töötuna arvel olnud inimestest. Sihtrühma täpne suurus selgub päringu käigus, kuid 16-24 aastaseid töötuid on perioodil 2015-2019 olnud kuu lõpu seisuga arvel keskmiselt 3100 noort. Andmepäring esitatakse kõigi sihtrühma liikmete kohta (kõikne valim). 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Vt lisa 4 Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) 5.2 Isikuandmete allikad Töötukassa (TK): Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, tööturuteenuste osutamise register küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse (põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020014?le iaKehtiv) Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS) (põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019015) Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA): Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendus (TSD) Töötamise register (TÖR) (Maksukohustuslaste registri põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019012?le iaKehtiv) Haridus- ja Teadusministeerium (HTM): Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) (põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/114072020022?le iaKehtiv) 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA UMBISIKUSTAMINE Täidab taotluse esitaja 6.1 Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist. Hindamise läbiviija edastab Sotsiaalministeeriu- mile ka enda poolt allkirjastatud vastava andmete hävitamise akti. 6.2 Isikuandmete umbisikustamise Registripidajad (vt lisa 1), vastavalt lõigus D (kodeerimise) viib läbi ... kirjeldatud protsessile. Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 6.3 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Lisa 4 kvantitatiivosa andmekoosseis (mis ei säilitatakse sisalda isikukoodi tunnust ning see on asendatud iga isiku unikaalse koodiga UID). 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST Täidab taotluse esitaja 7. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete töötlemisest töötlemisest. Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Nimetatud tingimused on täidetud ning alus töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI Täidab taotluse esitaja 8. Isikuandmete edastamine välisriiki Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Lisa 3: Uuringu põhiteemad ja -küsimused Lisa 4: Registrites töödeldavad sihtrühmade andmed, andmekoosseisud ning andmete liikumine registrite vahel (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa nr 1 Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile Volitatud töötlejate andmed Volitatud töötleja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn Asukoha aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Märt Masso Tel +372 640 8005 e-post: [email protected] Kontaktisik Kirsti Melesk Tel +372 506 4269 e-post: [email protected] Volitatud töötleja Mittetulundusühing Rakendusliku Antropoloogia Keskus Registrikood 80372862 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Kastani tn 42, 50410 Tartu Asukoha aadress Kastani tn 42, 50410 Tartu Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Ehti Järv Tel +372 5804 7706 e-post: [email protected] Kontaktisik Jaanika Jaanits Tel +372 5656 2213 e-post: [email protected] Volitatud töötleja Töötukassa (TK) Registrikood 74000085 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Lasnamäe 2, 11412 Tallinn Asukoha aadress Lasnamäe 2, 11412 Tallinn Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Katrin Uuetalu Tel 6147993 e-post [email protected] Kontaktisik Angela Poolakese Tel 6148547 [email protected] Volitatud töötleja Eesti Maksu- ja Tolliamet (TÖR, TDS) Registrikood 70000349 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Asukoha aadress Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Heidi Lillemägi Tel 52 90141 [email protected] Volitatud töötleja Haridusministeerium (EHIS) Registrikood või isikukood 70000740 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Munga 18, 50088 Tartu Asukoha aadress Munga 18, 50088 Tartu Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Marko Mölder Tel 735 0143 [email protected] Lisa nr 2 Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Hindamise andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled, andmeallikad, andmekoosseisud ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses. Isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on valimibaasi loomine kvalitatiivsete süvaintervjuude läbiviimiseks (kvalitatiivne osa) ning Töötukassa teenuse sihtrühma andmete täiendamine teiste asjakohaste registrite andmetega umbisikustatud andmestiku loomiseks statistilise analüüsi eesmärgil (kvantitatiivne osa), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Hindamise isikuandmete töötlemine sisaldab endas seega: 1) Töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ (edaspidi teenuse) sihtrühma kontaktandmete taotlemist Töötukassalt personaalintervjuude läbiviimiseks 2) Sihtrühma Töötukassa teenuse andmetele Töötuskindlustuse andmekogu, TÖR, TSD ja EHIS registriandmete lisamist kvantitatiivanalüüsi umbisikustatud statistilise andmebaasi koostamise eesmärgil Nii nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse 2016/679/EU (edaspidi andmekaitse üldmäärus) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, saab registriandmete kasutamisel ja registritest teabe sidumise teel täiendavaid usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi ning seeläbi ka kindlama aluse teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks. Hindamise andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Nii isikuandmete edastamisel kui töötlemisel (s.h registriandmete sidumisel isikukoodide kaudu ja andmete umbisikustamisel registripidajate poolt) lähtub iga isikuandmete töötleja õigusaktides sätestatud andmetöötluse põhimõtetest (nt andmekaitse üldmäärus, asutuse sisesed korrad jms) ning kokkulepitud andmevahetusprotsessidest ja krüpteerimise nõuetest (vastavalt taotluses määratule). Umbisikustatud statistiliste andmete edasisel töötlemisel lähtuvad töötlejad taotluses kirjeldatust, samuti kehtestatud infoturbepoliitikast, mis riigiasutuste puhul on rangelt kindlaks määratud juba seoses nende igapäevaste muude, andmetöötlust sisaldavate tööülesannetega. Arvutid ja serverid milles isikuandmete töötlemine toimub, on kaitstud vastavalt organisatsioonile kehtestatud meetmetele, samuti on logitav ja jälgitav arvutites tehtav töö ja protsessid, mis kohustavad järgima asutuse infoturbe regulatsiooni ja/või asutuse käitumisjuhiseid, milles sätestatakse üldised ja konkreetsed käitumisjuhised tööruumides ja töökorralduse osas. Olenevalt asutusest on ruumide juurdepääsud seadistatud kas üksnes selleks õigustaud isikutele pääsuõiguste kaartide alusel või asuvad töökohad turvatud ja kontrollitud süsteemidega hoonetes. Nt on juurdepääsuõigusi võimalik infoturbeosakonnal kontrollida. Samuti on külalistel lubatud konkreetsetes asutuste ruumides viibida üksnes töötajast saatjaga ning külastajad registreeritakse asutusse sisenemisel. Hoone ümbrus või andmetöötlusruumid on kaetud valvekaameratega ning kahtlust äratavaid liikumisi on samuti võimalik kontrollida. Asutustes on olemas kaitse ka andmete hävimise eest üles seatud automaatse tulekustutussüsteemi, häirekeskustele teavitamise mehhanism jmt meetmeta kaudu. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, isikustatud 1 kujul isikuandmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (andmekaitse üldmääruse artikkel 35 lg 7 p c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud andmeid ei Ametijuhendites ja osakondade isikuandmete tohi kasutada kogu põhimäärustes on kirjeldatud kogumile organisatsioonis, vaid isikute tegevused, s.h pääsevad ligi üksnes kindlate konfidentsiaalsuskohustused volitamata eesmärkide seoses isikuandmete töötlusega, töötajad saavutamiseks selleks kui töötajale on vastav (väljaspoolt volitatud isikute poolt tööülesanne määratud. organisatsiooni) ja kooskõlas isikule määratud tööülesannete täitmiseks. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs kogumile organisatsiooniliste ja andmetele üksnes selleks pääsevad ligi turvameetmete kaudu volitatud isikutele (tehnilised volitamata andmete töötlemise meetmed, korralduslikud kolmandad riskide maandamise meetmed ja juhised). isikud (vt meetmete selgitusi Lisaks, kõigi andmete lisaks). edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav töötleja Sõltuvalt protsessidest isikuandmete kasutab volitatud sõlmitakse volitatud töötlejaga kogumi volitatud töötleja teenuseid leping, milles esitatakse kõik töötleja töötleb isikuandmete kaitse asjakohased tingimused isikuandmeid üldmääruse artikli 28 isikuandmete kaitse üldmääruse puudulikul alusel lõigete 2 ja 4 artikli 28 lõikes 3 sätestatust tähenduses, peab lähtudes või lepitakse muul selleks olema isikuandmete kaitse moel täpsem andmevahetus üldmääruse artikli 28 kokku (lähtudes taotluses lõike 3 tingimustele esitatud protsessidest). vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange) Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. 2 Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus, diskrimineerimine (andmekaitse üldmääruse põhjenduspunkt 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu andmekaitse üldmääruse artikkel 35 lõike 1 tähenduses. Hinnangu koostamisse on kaasatud olnud kõik käesoleva uuringu taotluses nimetatud osapooled. 3 Lisa nr 3 Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile Isikuandmete töötlemise eesmärk: uuringu põhiteemad ja uurimisküsimused Uuringu objektiks on Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatav tööturuteenus „Minu esimene töökoht“ (edaspidi MET). Teenuse eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada noorte töötust. Teenuse sisu on toetus tööandjale, kes võtab tööle noore tähtajatu lepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu alusel. Tööandjale hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore töötaja palgakulud ning vajadusel tööalase koolituse kulu. Uuringu eesmärk on hinnata teenuse erinevaid aspekte, sealhulgas asjakohasus, tulemuslikkus ja mõju, jätkusuutlikkus ja kulutõhusus noorte töötute toetamisel. Uurimisküsimused hindamisteemade kaupa on toodud järgnevalt: ASJAKOHASUS 1) Millised on sihtrühma vajadused ja kuidas teenus sellele vastab?, sh näiteks a. Milline on sihtrühma jaotumine ja teenuse vajaduse maakondade lõikes? 2) Milline on teenuse sihtrühm ja nende ligipääs teenusele?, sh näiteks a. Mis iseloomustab sihtrühma kuuluvaid ning teenusel osalenud noori? Kuivõrd need erinevad? 3) Kuidas toetab teenuse disain ja rakendamine eesmärkide saavutamist?, sh näiteks a. Millised on teenusega kokku puutunud noorte arvamused teenuse asjakohasuse ning tingimuste sobivuse kohta? TULEMUSLIKKUS JA MÕJU 1) Milline on olnud teenuse mõju tööturunäitajatele ning mis tegurid seda mõjutavad?, sh näiteks a. Milline on teenuse mõju noorte tööhõivele? Kuidas erinevad tööhõive näitajad teenusel osalenud ja mitte osalenud noorte vahel? b. Millisel määral on mõjutanud koolituse ja palgatoetuse koos kasutamine noorte hõives püsimist? c. Kuidas on mõjutanud teenuse tulemuslikkust teenust kasutanud noorte taust (nt vanus, sugu, haridustase vms)? d. Kas ja millised on teenuse osutamisega kaasnevad negatiivsed mõjud (nt kuivõrd katkestatakse töösuhe teenuse lõppemisel)? 2) Milline on olnud teenuse mõju edaspidisele konkurentsivõimele (tööturul edaspidi kasutatavad oskused), sh näiteks a. Millisel määral on koolitusel osalemine arendanud noore tööoskusi ja tõstnud tööle saamise tõenäosust tulevikus (koolituselt saadud oskused)? b. Milline on teenuses osalemise mõju noore konkurentsivõimele tööturul (omandatud töökogemus ja koolituselt saadud ja rakendatud oskused)? Millist tüüpi koolitustel on noored osalenud? c. Kuivõrd on teenusel osalejad siirdunud teenusel osalemise järel haridussüsteemi? 3) Kuivõrd toetab teenus läbivate eesmärkide saavutamist ning teistes arengukavades seatud eesmärke? 1 KULUTÕHUSUS 1) Kuivõrd kulutõhus (majanduslikult) on riigi jaoks teenus (tulu-kulu analüüs)? 2) Kuidas mõjutasid teenuse perioodil tehtud muudatused toetuse andmise tingimustes teenuse kulutõhusust? 3) Milline on keskmine koolituskulu ühe noore kohta? 4) Kuivõrd kulutõhus on teenus tööandja vaates (võrreldes toetuse suurust palgaga seotud muude kuludega)? 5) Mil määral kulutõhusus erineb juhul kui pakuti vaid palgatoetust ja juhul kui pakuti koolitust ja palgatoetust koos? JÄTKUSUUTLIKKUS 1) Kui jätkusuutlikud on noore ja tööandja töösuhted teenuse raames, sh näiteks a. Milline on noorte motivatsioon samale tööle jääda pärast lepingu lõppemist? b. Milline on tööandjate motivatsioon sama noort toetuse lõppemisel edasi töös rakendada? Mis on motivatsiooni takistavad/hõlbustavad tegurid? 2) Milline on teenuse jätkusuutlikkus, sh näiteks a. Millest on puudus tööandjatel, et MET toetusvõimalusi rohkem kasutada? b. Kas ja milliseid kohandusi on vaja teenuses noorte vajadusi silmas pidades? c. Kas teenus võiks liigituda töötukassa poolt pakutavate püsivate teenuste alla ja kui, siis millised muudatusi oleksid seoses sellega vajalikud? Ülal tõstatatud uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik nii andmetaotluses täpsustatud registriandmete kvantitatiivne analüüs kui ka teenuses osalenute (sh teenuse sihtrühma ehk noorte) kvalitatiivsed hinnangud teenuse kasutamise kogemuse ja selle kasulikkuse ning asjakohasuse kohta. 2 Lisa nr 4 Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile Registrites töödeldavad sihtrühmade andmed, andmekoosseisud ning andmete liikumine registrite vahel 1. Andmete liikumine registrite vahel Kvalitatiivanalüüsi läbiviimiseks tellib hindamise läbiviija (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) Töötukassalt kindlate tunnuste alusel valimiisikute kontaktandmed ehk valimibaasi. Töötukassa tagastab hindamise läbiviijale valimibaasi kas spetsiaalse turvalise keskkonna kaudu või krüpteerituna kontaktisiku isikukoodile. Saadud valimibaasi kasutab hindamise läbiviija kontaktisikule valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja personaalintervjuude läbiviimiseks. Kvantitatiivanalüüsi läbiviimiseks on vajalik erinevatest registritest pärida valikuliselt andmeid ja andmed ühendada isikupõhiselt. Selleks esitab uuringu läbiviija (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) andmepäringu Töötukassale, kes pärib tarviliku andmekoosseisu registritest ja koostab kaks andmebaasi: (1) andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi (edaspidi esimene andmebaas); (2) genereeritud unikaalsete koodide ja päritava infoga andmebaasi (edaspidi teine andmebaas). Töötukassa saadab andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi (1) krüpteeritult iga registri volitatud töötlejale. Teise andmebaasi faili (2) saadab Töötukassa otse töö läbiviijale ning teised registrid lisavad Töötukassa saadetud andmebaasile (1) päritavad andmed juurde, jättes alles genereeritud unikaalsed koodid ehk eemaldavad isikukoodid. Seejärel saadavad kõik registripidajad andmefailid Praxisele, kes seob kõikidelt registritelt saadud andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaas on kvantitatiivanalüüsi aluseks. Statistiline umbisikustatud andmestik antakse hindamise lõppedes üle Sotsiaalministeeriumile kui analüüsi tellijale edasiste statistiliste analüüside võimaldamiseks. Anonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on isikuandmetest vajalik kasutada isikukoodi, mis liigub koos genereeritud unikaalse koodiga vaid andmeallikatena kasutatavate registrite vahel (täpsemalt Töötukassa ja teiste registrite vahel s.h. registrid üksteisega muid andmeid ei vaheta). Joonis 1. Andmete liikumine registrite vahel ja nende jõudmine Praxiseni 2. Andmete päringud registrite kaupa 2.1. Päring kvantitatiivanalüüsiks Need andmed edastatakse Praxisele umbisikustatult s.t isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab Töötukassa edastatud valimisikute andmebaasi koodile isiku kohta). 1. Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Töötukassa)  Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu  Valikukriteerium: kõik vähemalt ühel kuul minu esimese töökoha teenusel osalenud inimesed (osalusrühm) ja kõik 16-29 aastased töötuna arvel olnud inimesed (võrdlusrühm)  Andmete ajaline täpsus – täielik loetelu  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused (andmestik 1– võtme dokument, mis saadetakse teistele registritele)  Isikukood  Anonümiseeritud ID  Tunnused (andmestik 2 – tunnused, mis saadetakse Praxisele)  Anonümiseeritud ID  Sugu  Sünniaeg (kuu täpsusega)  Eesti keele tase kõnes  Kõrgeim omandatud haridustase  Töötukassas registreeritud töötuse algus- ja lõppkuupäev  Viimase hõive kuupäevad (kui on teada)  Elukoha maakond  Elukoha omavalitsus  Minu esimese töökoha teenusel osalemise algus- ja lõppkuupäev  Minu esimese töökoha meetmes osalenu eest tööandjale maksutud toetuse suurus  Minu esimese töökoha meetmes osalenu eest tööandjale hüvitatud tööalased koolitustasud  Minu esimene töökoht meetme ennetähtaegne katkestamine (jah/ei)  Minu esimene töökoht teenusel tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood  Minu esimene töökoht teenusel tööandja tegevusala  Minu esimese töökoha meetmes osalenu koolituse kohta:  Koolituse valdkond  Koolituse õppekavarühm  Koolituse eriala  Koolituse maht (osaletud tunnid)  Koolituse algus- ja lõpu kuupäev  Töötutoetuse saamise periood  Tööturuprogrammide toetuse periood ja kogusumma , eurodes  Palgatoetus  Ettevõtluse alustamise toetus  Tööandja koolituskulude hüvitamine  Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele  Töölesõidu toetus  Töötukassa teenustel osalemise algus- ja lõppkuupäevad (alates 2015. aastast), sh*:  Tööturukoolitus  Tööpraktika o Tööpraktika tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood  Proovitöö o Proovitöö tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood *Täpse teenuste loetelu lepime kokku Töötukassaga päringu käigus olenevalt sellest, mis on sagedasemad sihtrühma poolt kasutatavad teenused 2. Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa) Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu Valikukriteerium: kõik vähemalt ühel kuul minu esimese töökoha teenusel osalenud inimesed (osalusrühm) ja kõik 16-29 aastased töötuna arvel olnud inimesed (võrdlusrühm) Andmete ajaline täpsus – täielik nimekiri Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Anonümiseeritud ID  Töötuskindlustushüvitise saamise algus- ja lõppkuupäevad  Töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval  Töötuskindlustushüvitise päevamäär 100+ päeval 3. Eesti Maksu- ja Tolliamet Väljavõte Töötukassa andmestikus olevatest inimestest  Ajaperiood: 01.2010 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu  Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on Töötukassa saadetud andmestikus olemas  Andmete ajaline täpsus – täielik nimekiri  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused:  Anonümiseeritud ID  Iga kuu arvestatud isiku (bruto) sissetuleku kogusumma tululiikide lõikes  Palgatulu (TSD väljamakseliigid 10, 11, 12, 13)  võlaõiguslik leping (TSD väljamakseliigid 17, 18, 19, 20)  juhtimis-, kontrollorgani liige (TSD väljamakseliigid 21, 22, 23)  muud tululiigid (TSD väljamakseliigid 15, 16)  Iga kuu arvestatud sotsiaalmaksu kogusumma (tööandja tasutud sotsiaalmaks)  Iga kuu arvestatud sotsiaalmaksu kogusumma (riigi poolt tasutud sotsiaalmaks)  Iga kuu arvestatud tulumaksu kogusumma  Iga kuu arvestatud töötuskindlustusmakse kogusumma 4. Töötamise register Väljavõte Töötukassa andmestikus olevatest inimestest  Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu  Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on Töötukassa saadetud andmestikus olemas  Andmete ajaline täpsus – töösuhete täielik nimekiri  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused  Anonümiseeritud ID  Töötamise staatus  Töösuhte algus- ja lõppkuupäev  Tööandja sektor (EMTAK koodi alusel)  Töösuhte liik  Tööleping  ATS  võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)  juhtimis-, kontrollorgani liige  muu  Asutuse registreerimisaadress  Töökoha aadress  Ametinimetus  Töökoormus 5. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeregister Väljavõte Töötukassa andmestikus olevatest inimestest  Ajaperiood: 01.2015 – väljavõtte tegemise hetkel viimane saadaolev kuu  Valikukriteerium: kõik inimesed, kes on Töötukassa saadetud andmestikus olemas  Andmete ajaline täpsus –kuised andmed, täielik nimekiri  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused  Anonümiseeritud ID  Kõrgeim omandatud haridustase  Hetkel omandatav haridustase  Haridussüsteemis osalemise algus- ja lõppkuupäevad 2.2. Päring kvalitatiivanalüüsiks 1. Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Töötukassa) Sihtrühm 1  Ajaperiood: 01.2019 – 12.2019  Valikukriteerium: kõik minu esimese töökoha teenusel osalenud inimesed  Andmete ajaline täpsus – täielik loetelu  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused  Nimi  Telefon  E-post  Elukoha maakond  Elukoha omavalitsus  Teenusel osalemise alguse- ja lõpu kuupäev  Ennetähtaegne katkestamine (jah/ei)  Sünniaeg (aasta ja kuu)  Sugu  Peamine suhtluskeel  Minu esimene töökoht teenusel tööandja nimetus (ettevõtte nimi) ja registrikood  Minu esimene töökoht teenusel tööandja tegevusala  Minu esimene töökoht teenuse raames saadud koolituse valdkond, õppekavarühm ja eriala (kui on koolitusel osalenud)  Koolituse algus- ja lõpuaeg (kui on koolitusel osalenud)  Kõrgeim omandatud haridustase Sihtrühm 2  Ajaperiood: 01.2018 – 12.2019  Valikukriteerium: ajaperioodil Töötukassas registreeritud töötud, kes:  on vanusegrupis 16-29  on perioodil jaanuar 2018-detsember 2019 arvelt lahkunud ja tööle asunud  ei ole osalenud Minu esimene töökoht teenusel perioodil jaanuar 2018 kuni detsember 2019  ei ole viimase 3 kuu jooksul olnud tööga hõivatud (viimane töötamise aeg oli vähemalt 3 kuud tagasi)  töökogemus puudub või see on lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui 2 aastat).  Andmete ajaline täpsus – täielik loetelu  Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  Tunnused  Nimi  Telefon  E-post  Elukoha maakond  Elukoha omavalitsus  Sünniaeg (aasta ja kuu)  Sugu  Peamine suhtluskeel  Kõrgeim omandatud haridustase Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 30.07.2020 nr 2-4.13/2342-1 Taotlus Edastame taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine Sotsiaalministeeriumile. Küsimuste korral palun pöörduda meiepoolse kontaktisiku poole: Vivia Aunapuu-Lents ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse Sotsiaalala asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Vivia Aunapuu-Lents 626 9185 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel