UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA
INIMUURINGUTE NÕUKOGULE
1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles)
Ravikindlustatud isikute isikupõhine omaosaluskoormuse analüüs
2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu
põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles)
Uuringu eesmärk analüüsida ning hinnata ravikindlustatud isikute isikupõhist omaosaluskoormust perioodil 2016-2019
ning hinnata selle osakaalu leibkondade kogu sissetulekust. Uuringu tulemuste põhjal töötatakse välja poliitika
meetmed, mis aitaksid vähendada või ümber jaotada leibkondade omaosaluskoormust ning seeläbi hoida ära
haavatavamate elanike rühmade vaesusesse sattumine või vaesumine. Haavatavamaid sihtrühmasid kirjeldava tunnused
peaksid selguma uuringu käigus.
3. Vastutava uurija ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Telefon: 626 9301
e-post:
[email protected]
Kontaktisikud:
Tervisesüsteemide arendamise osakonna tervishoiuressursside juht Kersti Esnar, 6269728
[email protected]
Tervisesüsteemide arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp, 626 9220
[email protected]
4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu)
Eesti Haigekassa
Tallinn, Lastekodu 48, 10144
Telefon: 669 6630
e-post:
[email protected]
Kontaktisikud:
Analüütika osakonna juhataja Kadri Haller-Kikkatalo, 5020027
[email protected]
Analüütika osakonna statistik-analüütik Pille-Riin Vare
[email protected]
5. Uuringu finantseerimine
Finantseerimise allikas
Uuringu läbiviimist eraldi ei rahastata. Uuringu läbiviijad teevad seda
oma tavapäraste tööõülesannete raames.
Uuringu üldmaksumus (summa)
-
Uuritavale kompensatsiooni maksmine
Ei
(jah, ei, põhjendus ja summa)
1
Uuritavate kindlustus (jah, ei,
Ei
kindlustaja ja võimalusel kindlustaja
poliis)
6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega)
Uuringuga alustatakse kohe, kui on olemas Andmekaitse Inspektsiooni ning Eesti Bioeetika ja Inimuuringute
nõukogu load uuringu läbiviimiseks. Uuringu eeldatav valmimistähtaeg on detsember 2020.
7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta
Uuringu projekti kohta on esitatud käseoleva aasta juulis Andmekaitse Inspektsioonile taotlus isikuandmete
töötlemiseks, mis antud taotluse esitamise hetkel on menetluses.
8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk)
Ravikindlustatud isikute isikupõhist omaosaluskoormuse kõikset analüüsi, mis arvestaks isiku elukohta,
sugu ja vanust ning diagnoositud haigusi, varem tehtud ei ole. Omaosaluskoormuse kohta on tehtud
erinevaid üldistatud ning väiksema valimiga analüüse, mille lühike kokkuvõte on esitatud alljärgnevalt.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) on analüüsinud 2019. aastal leibkondade omaosaluse mõju
tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele 1. Tervishoiukulude tõttu oli 2015. aastal Eestis üle 7%
leibkondi, kelle tervishoiuteenuste omaosalus on katastroofiliselt2 kõrgel tasemel3. Kui Eestit võrrelda
näiteks Tšehhi (katastroofiliste kuludega leibkondade osakaal 0,3%), Slovakkia (3,8%), Horvaatia (4%)
või Sloveeniaga (3,3%), kaitseb nimetatud riikides omaosaluspoliitika leibkondi paremini katastroofiliste
kulude eest, samas on nende riikide elatustase sarnane Eestiga.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehti 2017. aastal analüüs, mille eesmärk oli välja selgitada isikute grupid
ja leibkonnad, kelle puhul võib omaosalus muutuda takistuseks vajaliku abi saamisel ning kellel esineb
teenuste kättesaadavuses ebavõrdsus tulenevalt sissetulekust. 4 Analüüsist selgus, et raha puudus oli
takistuseks hambaravi puhul 31%-l abivajajatest ja retseptiravimite puhul 6,6%-l abivajajatest. Peamine
sihtrühm, kellel rahalistel põhjustel jäävad teenused saamata, on töötud ja töövõimetuspensionärid. Raha
puuduse tõttu on abi (välja arvatud hambaravi) jäänud saamata 7,8%-l inimestest ja hambaravi puhul on
see koguni 26%.
2019. aastal tehtud uuringust5 selgus, et veidi üle kümnendiku nendest, kellele on viimase 12 kuu jooksul
välja kirjutatud retseptiravim, on jätnud selle rahalistel põhjustel välja ostmata. Seda esines nii madalama
kui ka kõrgema sissetulekuga inimeste puhul. Madalama sissetulekuga (kuni 400 eurot) inimeste hulgas
on neid, kes rahalistel põhjustel endale väljakirjutatud retseptiravimit välja ei ostnud, mõnevõrra enam
(16–33%) kui suurema (üle 800 euro) sissetulekuga inimeste hulgas (7–16%).
WHO poolt 2014. ja 2018. aastal tehtud omaosaluse analüüsid 6,7 tõid järeldustena välja, et madalama
sissetulekuga leibkonnad kulutavad osakaaluna leibkonna kulutustes ravimitele suhteliselt rohkem kui
jõukamad leibkonnad. Mida jõukam on leibkond, seda enam kulutatakse ambulatoorsele eriarstiabile
(peamiselt hambaravile) ja meditsiinitarvikutele ning vähem ravimitele. Võib eeldada, et madalama
1
Thomson, S., Cylus, J., Evetovits, T. (2019) Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in
Europe, Maailma Terviseorganisatsioon.
2
Omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve, peetakse katastroofiliseks
3
Leibkonnad, kelle omaosalus on katastroofilisel tasemel, on leibkonnad, kes kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest.
4
Võrk, A. (2018), Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti
Terviseuuringu 2014 andmetel
5
Kallaste, E., Järve, J., Sõmer, M., Lang, A., Inimkeskse tervishoiu seiremetoodika väljatöötamine, CentAR, 2019
6
Võrk, A., Saluse, J., Reinap, M., Habicht, T. (2014). Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia,
2000–2012. WHO Regional Office for Europe
7
Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
2
sissetulekuga isikutel on hambaravi puhul tegu katmata vajadusega (abi on kättesaamatu, kui nad seda
vajavad), mistõttu see omaosalusena ei saagi väljenduda.
Viimase ligi 20 aasta jooksul on WHO8 erinevate analüüsidega hinnanud tervishoiukuludest tingitud
vaesumist Eestis ja Euroopa regioonis. Selleks on kasutatud leibkonna tarbimise ja sissetuleku andmeid,
mille põhjal saab ülevaate:
kui palju kulutavad leibkonnad tervishoiuteenuste omaosalusena oma maksevõime suhtes
(omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve, peetakse katastroofiliseks);
leibkonna võimet rahuldada pärast omaosaluse tasumist oma põhivajadusi (omaosalust, mis
lükkab leibkonna allapoole vaesuspiiri või põhivajaduste piiri, peetakse vaesumist
soodustavaks);
kui palju leibkondi on mõjutatud, millised leibkonnad on suurema tõenäosusega mõjutatud ning
millist tüüpi teenused toovad kaasa rahalised raskused.
WHO tehtud analüüside kokkuvõtteks saab öelda: ligi 3% leibkondadest on pärast tervishoiuteenuste
kasutamise eest tasutud omaosalust vaesumisohus, 1,5% vaesunud (kuna neil puudub edasine maksevõime) ja
1% veelgi enam vaesunud (kuna neil puudub maksevõime). Analüüsis 9 kasutatud vaesuspiir peegeldab
põhivajadustele (nt toit, üür, kommunaalmaksed) tehtud kulutusi Eesti suhteliselt vaese elanikkonna hulgas 10.
Eestis on üle 7% leibkondi, kelle tervishoiuteenuste omaosalus on katastroofilisel tasemel 11, mis on suurem
kui enamikus teistes ELi riikides. WHO hinnangul tuleb kriitiliselt hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui
see moodustab enam kui 15% tervishoiukuludest (Eestis 2018. aastal 24,5%), et välistada olukord, kus see
põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või osutub rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi
saamisel.12
9. Planeeritava uuringu põhjendus (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Eestis moodustasid 2018. aastal tervishoiukulud sisemajanduse koguproduktis (SKP) 6,7%, sellest ligi neljandiku ehk
24,5%13 moodustas inimeste omaosalus, mis on viimastel aastatel suurenenud. Euroopa Liidu riikide keskmine
8 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
Thomson S, Evetovits T, Cylus J (2018) WHO, Financial protection in high-income countries. Czechia Estonia Latvia
Võrk A, Saluse J, Reinap M, Habicht T (2014) WHO, Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia, 2000–2012
9 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
10 2015. aastal oli nende põhivajaduste rahuldamise keskmine kuumaksumus ehk põhivajaduste piir 213 eurot üheliikmelise leibkonna
kohta. Põhivajaduste piir on pisut kõrgem kui absoluutne vaesuspiir (elatusmiinimum), mis oli 196 eurot üheliikmelise leibkonna kohta
11 Leibkonnad, kelle omaosalus on katastroofilisel tasemel, on leibkonnad, kes kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest.
12 Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Europe. Copenhagen: WHO Regional Office for
Europe; 2019.
13 Tervishoiukulud 2018, Tervise Arengu Instituut
3
tervishoiukulude osakaal SKP-s oli samal ajal 9,6%14 ja omaosaluskoormus 2018. aastal oli 21,6%15. Ebavõrdsus
tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane, mistõttu võivad
leibkonnad vajalike tervishoiuteenusteta jääda. Selle tagajärjel võivad nende terviseprobleemid süveneda ja hilisem
ravi olla kulukam või võimatu. Seepärast peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste
omaosalust tervishoius vähendada ning inimesi suurte tervishoiukulude ja nendest tingitud vaesumise eest kaitsta.
Suure omaosaluskoormuse tõttu on Eestis vaja omaosalust lähiaastatel vähendada. WHO soovitusel tuleks kaaluda
võimalusi vähendada omaosaluskoormust neile leibkondadele, kelle kulud tervishoiuteenustele on
ebaproportsionaalselt (>15% sissetulekust) suured arvestades leibkonna sissetulekut16, 17. Seega tuleks suurendada
madalama sissetuleku või suure ravivajadusega leibkondadele suunatud hüvitisi, sh suurendada kaitset katastroofiliste
kulude eest ravimite tarbimisel, sest nende kulutuste mõju madalama sissetulekuga leibkondadele on kõige suurem.
Rahvastiku tervise arengukavas 2020–203018 on eesmärgiks seatud 2020. aastaks, et leibkondade omaosaluskoormus
on alla 25%. Ka rahvastiku tervise arengukava 2020–203019 inimkeskse tervishoiu programmis on adresseeritud
eesmärk tervise ebavõrduse vähendamine. Selle saavutamiseks on eesmärgistatud välja töötada ja rakendada meetmed
omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike kaitset suurte
tervishoiukulude eest.
Eeltoodust tulenevalt on vajalik analüüsida omaosaluskoormust lähtuvalt isikute elukohast, soost, vanusest ja
diagnoositud haigustest, et hinnata inimeste toimetulekut sõltuvalt nende tervishoiukuludest. Seetõttu võimaldab
antud uuring teha järeldusi ja kujundada ka edasisi muutusi nii, et inimeste toimetulek paraneks ning väheneks
tervishoiukuludest tingitud vaesumine.
10. Uurimismetoodika (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk)
Tegemist on andmebaaside andmete statsitilise analüüsiga. Liidetakse kokku erinevad tervishoiuteenusega seotud
kulud, näiteks: 1) Haigekassa andmebaasist ravimite omaosaluse tasud, raviarvete alusel teadaolevad isikute
omaosalused (näiteks visiiditasu eriarsti esmakordsel visiidil), omaosalus täiskasvanute hambaravi ja proteesihüvitisest,
jne, 2) kulutused tervisetõendi väljastusel (TEHK).
Isikud kirjeldatakse ära nende leibkondadesse kuuluvuse (Siseministeerium) ja sisetulekute (Maksu- ja Tolliameti
andmed) ning elukoha, soo ja vanuse ning põetud haiguste osas (Haigekassa andmebaas).
Kuna tervishoiukulud sõltuvad põetud haigustest ning leibkondade sissetulekud sõltuvad elukohast ja leibkonna
vanuselisest-soolisest struktuurist ning suurusest; siis omaosaluse osakaalud leibkonna sissetulekust arvutatakse
lähtuvalt isiku elukohast, leibkonna parameetritest ja põetud haigustest.
11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid,
ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena .
Valimi suurus
Kõik Eesti elanikud, kellel on ajaperioodil 01.01.2016 – 31.12.2019 olnud
ravikindlustus. Valimi suurus on kuni 1 400 000 andmesubjekti.
Kuidas ja kelle hulgast toimub
Uuringusse hõlmatakse kõik ravikindlustatud, kelle kohta on EHK
uuritavate valik?
andmekogudesse esitatud perioodil 01.01.2016-31.12.2019 raviarve,
retsept, meditsiiniseadme kaardiga seotud retsept, kes on saanud
hambaravi, proteesi või ajutise töövõimetuse hüvitist või kellel on seos
leibkonna liikmena isikuga, kelle kohta on esitatud haigekassa
14 OECD (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/1efa7683-et.
15
Eurostati andmed
16
Võrk, A., Saluse, J., Reinap, M., Habicht, T. (2014). Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia,
2000–2012. WHO Regional Office for Europe
17
Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
18
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (koostamisel) on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud
aruteluks Riigikogule
19
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191
4
andmekogudesse raviarve, retsept või meditsiiniseadme kaardiga seotud
retsept (viimane on vajalik nt juhtudel, kui andmekogus on märge isiku
kohta, kes ise tulu ei teeni, nt laps, aga kelle eest on tasunud omaosalust
leibkonna liige).
Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või
Toimub erinevatesse andmekogudesse kogutud andmete omavaheline
andmed, sh eriliiki isikuandmed)
kokku sidumine ning analüüs.
Kokkuvõte sekkumistest (milliseid
Uuritavatele isikutele uuringu käigus sekkumisi ei tehta.
uuringuid tehakse, kordade arv)
Koormus uuritavale (kontaktivõtmise
Uuritavatele isikutele koormust ei tekki
viisid, visiitide arv, kutsete saatmise
kordus jms)
12. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk, vt ka https://www.etag.ee/wp-
content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf)
12 a Inimesed
Ei Jah
Abiküsimused
Kas uurimisobjektiks on inimesed 1) Nimetada, millisesse haavatavate gruppi uuritavad
(vabatahtlikud, alaealised, patsiendid, kuuluvad ning milles seisneb nende haavatavus.
kaitsetud ja haavatavad inimesed)? Uurimisobjektiks on kõik inimesed, kes on olnud ravikindlustatud
perioodil 01.01.2016 – 31.12.2019 ning kelle kohta on haigekassa
andmekogudesse esitatud raviarve, digiretsept või
meditsiiniseadme kaardi retsept ning inimesed, kes kuuluvad
eelnimetatud isikute leibkondadesse.
2) Kirjeldada informeeritud nõusoleku saamise protseduuri.
Need tegevused peavad tagama, et isikud saavad aru uuringus
osalemisega kaasnevatest riskidest.
Uuring toimub riigi andmekogudel tuginedes isikuandmete kaitse
seaduse § 6 lõikele 1.
Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei 1) Kirjeldada, kuidas informeeritakse ja saadakse
saa ise anda teadlikku nõusolekut eestkostjalt või seaduslikult esindajalt nõusolek
uuringus osalemiseks (sh piiratud piiratud teovõimega, sh laste uurimiseks.
teovõimega isikud)? 2) Vajadusel kirjeldada, kuidas välditakse uuringus
osalejate mistahes sunniviisilist osalemist uuringus.
Vt eelmine punkt
Kas uurimisobjektiks on alaealised? 1) Esitada osalejate vanust puudutav info.
2) Kirjeldada alaealise vanematelt osalemisnõusoleku saamise
protseduuri.
3) Kirjeldada, kuidas arvestatakse alaealise arvamust
võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega.
4) Kirjeldada, kuidas tagatakse alaealiste heaolu.
5) Selgitada, mis põhjusel kaasatakse uuringusse alaealisi.
Vt eelmine punkt
5
Kas uurimisobjektiks on patsiendid? 1) Selgitada, missugune haigus/seisund/puue on
uuritavatel.
2) Kirjeldada värbamise, kaasamise ja väljajätmise
kriteeriume ning informeeritud nõusoleku saamise
protseduuri.
3) Kirjeldada, mida tehakse juhuleiu juhusliku tulemuse
korral ja kuidas informeeritakse sellest uuritavaid.
Vt eelmine punkt
Kas uurimistöös kogutakse Ei 1) Kirjeldada, missuguseid proove kogutakse.
inimestelt bioloogilisi proove? Kas 2) Kirjeldada proovide kogumiseks kasutatavaid protseduure.
inimestelt võetud bioloogiliisi proove 3) Selgitada, kuidas tagatakse uuritavate õigused.
kavatsetakse eksportida kolmandasse
riiki või importida neid teisest riigist
Eestisse?
12 b Isikuandmed
Ei Jah
Kas uurimistöö käigus kogutakse või 1) Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või
analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki saadakse enne uuringu algust.
isikuandmeid? Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 toimub
isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta.
2) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed
asjakohased ja piisavad (lähtudes andmete
minimeerimise põhimõttest).
Analüüsi kaasatakse 1) isikukoodid, mis on vajalik erinevate
andmebaaside andmete isikupõhiseks linkimiseks. Isikupõhine
linkimine on vajalik, et seostada Haigekassa ravikulusid teistest
andmebaasidest saadud leibkondade andmetega. Seose loomine
võimaldab hinnata tervishoiu kulutuste osakaalu leibkonna
sissetulekust. 2) isikuandmeid – elukoht, sugu, vanus, põetud
diagnoosid, leibkondade suurused. Kasutame analüüsiks vaid neid
tunnuseid, mis mõjutavad analüüsis seostavaid parameetreid
(kulutusi tervishoiule ja leibkondade sissetulekut). 3)
analüüsitavad põhiandmed – ravimite ja tervishoiu teenuste
rahalised ja mitterahalised kulud, mis annavad meile omaosaluse
summad ning leibkondade sissetulekute andmed. Analüüsi käigus
ei töödelda statistilises analüüsis mitte-kasutatavaid andmeid.
3) Selgitada, kuidas muudetakse andmed anonüümseks
või pseudonüümseks ning põhjendada, kui seda ei
peeta vajalikuks.
Erinevate andmebaaside andmed seotakse isikukoodide alusel.
Analüüsi eel asendatakse isikukoodid pseudonüümidega. Analüüsi
käigus isikukoode ega ka pseudonüüme ei kasutata, kuna analüüsi
aluseks loodav andmetabel koostatakse isiku ehk reapõhiselt.
Anaalüüsis kõrvutatakse mudelistes isikut iseloomustavaid
sotsiaalseid ja terviseandmeid (eelmine punkt, andmed 1) ja 2)).
Tulemused esitatakse agregeeritult, mille alusel isikut tuvastada ei
saa.
Analüüs toimub haigekassa serveril, sh haigekassa andmebaasis
olevaid andmeid serverilt alla ei laeta.
6
Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku 1) Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse
Ei
süsteemset jälgimist, tema uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks.
andmeprofiili kogumist või 2) Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid.
töödeldakse suures ulatuses eriliiki 3) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende
ja/või tundlikke andmeid või õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine
kasutatakse (sekkuvaid) andmete võib kaasa tuua.
töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt 4) Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete
elulemuse uuringud, jälgimine, kogumine ning nende teavitamine võimalikest
järelevalve, audio ja video tagajärgedest ja kaitsemeetmetest.
salvestamine, geo- positsioneerimine
jne) või mistahes andmete töötlemise
protsessi, mis võib kahjustab
uuritavate õigusi ning vabadust?
Kas uurimistöös analüüsitakse 1) Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist,
eelnevalt kogutud isikuandmeid? andmekogust) või allikast andmed pärinevad.
Andmed pärineva rahvastikuregistrist, maksukohuslaste
registrist, haigekassa andmekogust, retseptikeskusest,
rahvastikuregistrist, maksukohuslase registrist ja
terviseinfosüsteemist
2) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende
õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine
võib kaasa tuua.
Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 1 toimub
isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta.
3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased
ja piisavad (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
Analüüsi kaasatakse 1) isikukoodid, mis on vajalik erinevate
andmebaaside andmete isikupõhiseks linkimiseks. Isikupõhine
linkimine on vajalik, et sesotada Haigekassa ravikulusid teistest
andmebaasidest saadud leibkondade andmetega. Seose loomine
võimaldab hinnata tervishoiu kulutuste osakaalu leibkonna
sissetulekust. 2) isikuandmeid – elukoht, sugu, vanus, põetud
diagnoosid, leibkondade suurused. Kasutame analüüsiks vaid neid
tunnuseid, mis mõjutavad analüüsis seostavaid parameetreid
(kulutusi tervishoiule ja leibkondade sissetulekut). 3)
analüüsitavad põhiandmed – ravimite ja tervishoiu teenuste
rahalised ja mitterahalised kulud, mis annavad meile omaosaluse
summad ning leibkondade sissetulekute andmed. Analüüsi käigus
ei töödelda statistilises analüüsis mitte-kasutatavaid andmeid.
4) Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et
saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed
(kui on asjakohane).
Erinevate andmebaaside andmed seotakse isikukoodide alusel.
Analüüsi eel asendatakse isikukoodid pseudonüümidega. Analüüsi
käigus isikukoode ega ka pseudonüüme ei kasutata, kuna analüüsi
aluseks loodav andmetabel koostatakse isiku ehk reapõhiselt.
Anaalüüsis kõrvutatakse mudelistes isikut iseloomustavaid
sotsiaalseid ja terviseandmeid (eelmine punkt, andmed 1) ja 2)).
Tulemused esitatakse agregeeritult, mille alusel isikut tuvastada ei
saa.
Analüüs toimub haigekassa serveril, sh haigekassa andmebaasis
olevaid andmeid serverilt alla ei laeta.
7
Kas uurimistöös analüüsitakse Selgitada, et andmed on avalikult kättesaadavad (avatud
Ei
avalikult kättesaadavaid andmeid? andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös
vabalt kasutada.
Kas kavatsetakse eksportida 1) Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse
Ei
isikuandmeid kolmandasse riiki või või imporditakse.
imporditakse isikuandmeid teisest 2) Selgitada, kuidas tagatakse uuritavate õigused.
riigist Eestisse?
12 c Teadustulemuste väärkasutamine
Kas uurimistöö tulemusi on võimalik 1) Selgitada ja hinnata riske.
Ei
väärkasutada? 2) Selgitada, kuidas välditakse võimalikku teadustulemuste
väärkasutamist.
Kuna uuringu käigus hinnatakse kindlustatud isiku
omaosaluskoormust, mis arvestatakse osutatud teenuste ning ostetud
ravimite ja meditsiiniseadmete pealt, siis omaosalukoormuse
hindamise aluseks on reaalsed andmed. Mõningal määral võib nt
visiitide ja voodipäevatasude hinnangud olla nihkega, kuna
haigekassal puuduvad täpsed andmed patsientide makstu kohta, aga
neid on võimalik tuletada arvestades õigusaktides sätestatud
reegleid. Mõningane nihe võib tekkida ka leibkondade määramisel
registreeritud elukoha andmete alusel, kuna osadel inimestel võib
olla elukoht registreeritud tegelikust elukohast erinev. Nimetatud
kitsaskohti, mis tuleneb andmete puudusest, võetakse aga tulemuste
tõlgendamisel arvesse.
12 d Teised eetilised küsimused
Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa
Ei Vajadusel selgitada eetilisis lisariske, mis võivad tuleneda
tuua eelpool kirjeldamata eetilisi
asjaoludest nagu sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud
riske?
neurobioloogias, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias,
inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel
jne.
13. Täita, kui uuring põhineb andmekogu andmetel.
Andmekogu nimetus Haigekassa andmekogu
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019019?leiaKehtiv)
Retseptikeskus (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019054)
Maksukohuslaste register
(https://www.riigiteataja.ee/akt/125032020005)
Rahvastikuregister
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131012020016),
Tervise Infosüsteem
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126022020002)
8
Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, kuna analüüsi käigus soovitakse
hinnata leibkondade toimetulekut. Selleks on vaja isikustatud andmetele
tuginedes tekitada leibkondade seosed ning toimetuleku hindamiseks lisada
ka sissetuleku andmed ning saadud tervishoiuteenuste andmed. Isikustatud
andmete töötlemisel on võimalik analüüsida erinevaid alagruppe ning nii
välja töötada omaosaluskoormuse vähendamise viisid sihitult nendele
inimestele, kes on haavatavamad ning omaosaluse tõttu vaesusriskis.
Andmekoosseis (vajadusel lisana) Töödeldakse Rahvastikuregistrist järgmisi andmeid:
a. Isikukood
b. Isiku registreeritud elukoha aadress
TIS-is töödeldakse EHK poolt esitatud isikukoodidega inimeste kohta
järgmisi andmeid:
a. Isikukood
b. Mootorjuhi sõiduki tervisetõendile on antud otsus
Maksukohuslase registris töödeldakse järgmisi andmeid:
a. Isikukood
b. Deklareeritud tulu aastas tululiikide lõikes
Töödeldakse haigekassa andmekogus olevaid andmeid:
1) Isiku andmed
a. Isikukood
b. Isiku sissekirjutus (maakond)
c. Isiku ravikindlustuse alus
d. Isiku kindlustuse aluse kehtivuse alguse ja lõpu
kuupäevad
2) Raviarvete andmed
a. Isiku ja dokumendi ID
b. Raviarve esitanud TTO nimi
c. Raviarve TTO liik
d. Raviarve avamise kuupäev
e. Raviarve põhidiagnoos
f. TTO asukoht (maakond)
g. Raviarvel olevad teenused
h. Teenuse summa ja hulk
3) Hambaravi- ja proteesihüvitise andmed
a. Isiku ja dokumendi ID
b. Hambaravi ja proteesihüvitise kulu/teenuse kuupäev
c. Hambaravi ja proteesihüvitise summa liik ja summa
4) Ajutise töövõimetushüvitise (TVL) andmed
a. Isiku ja dokumendi ID
b. TVLi avamise kuupäev
c. TVL töölt vabastuse päevade arv
d. EHK poolt kompenseeritavate päevade arv
e. TVLi väljastaja TTO nimi
f. TVLi väljastaja TTO liik
g. TVLi liik
h. TVLi diagnoos
i. TVLi hüvitatud summa
Töödeldakse retseptikeskuses olevaid andmeid:
a. Isiku ja dokumendi ID
b. Retsepti kirjutaja TTO nimi
c. Retsepti kirjutaja TTO liik
d. Retsepti kirjutamise kuupäev
e. Retsepti realiseerimise kuupäev
f. Retsepti omaosalus
g. Retseptil olev diagnoos
9
h. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO nimi
i. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO liik
j. Meditsiiniseadme retsepti väljakirjutamise kuupäev
k. Meditsiiniseadme retsepti realiseerimise kuupäev
l. Meditsiiniseadme retsepti omaosalus
m. Meditsiiniseadme retseptil olev diagnoos
n. Täiendav ravimihüvitis
Eesmärk on siduda need andmed inimeste sissetulekutega, sh hüvitiste ja
toetustega, mis saadakse MTAlt deklareeritud tuluna, rahvastikuregistrist
elukoha aadressidega, et luua leibkondade seosed ning TEHIKust
tervisetõendite andmetega.
14. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja
kustutamise kohta, sh andmete kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk).
EHK küsib andmeid teistest registritest isikute kohta, kes on ravikindlustatud ja kelle kohta on EHK andmekogudesse
esitatud perioodil 2016-2019 raviarve, retsept, meditsiiniseadme kaardiga seotud retsept, on saanud hambaravi,
proteesi- või ajutise töövõimetuse hüvitist või kellel on seos leibkonna liikmena isikuga, kelle kohta on esitatud EHK
andmekogudesse raviarve, retsept või meditsiiniseadme kaardiga seotud retsept (viimane on vajalik nt juhtudel, kui
andmekogus on märge isiku kohta, kes ise tulu ei teeni, nt laps, aga kelle eest on tasunud omaosalust leibkonna liige).
Registritest päritakse täiendavad andmed isikukoodi alusel, mille alusel on andmeid võimalik kokku linkida.
Kui andmed on omavahel lingitud, toimub edasine töötlus nö pseudonüümitud andmetega, kus isikud ei ole otseselt
tuvastatavad (isikukoodid asendatakse pseudonüümiga, elukoha täpne aadress asendatakse kohaliku omavalitsusega
ning leibkonnatunnusega). Andmeanalüüsi tulemused esitatakse koondina ning anonüümsel kujul, kus sarnaste
tunnuste või sarnaselt käituvate rühmade andmed koondatakse ja üldistatakse.
Andmete vahetamine erinevate registrite vahel toimub järgmiselt:
1. EHK moodustab valimkogumi isikutest, kelle isikukoodid edastab pilveserveri kaudu krüpteeritult
Siseministeeriumi poolt määratud kontaktisikule. Isikukoodide loetelu täiendatakse vajadusel Siseministeeriumilt
saadud isikukoodidega ning edastatakse EHK pilveserveri kaudu krüpteeritult MTA-le ja TEHIKule.
Haigekassa kasutab andmete edastuseks OneDrive pilve teenust, kus pakkuja haldab nii riistvara, operatsioonisüsteemi
kui rakendust. Haigekassa (vastutav töötleja) ja teenuse pakkuja (volitatud töötleja) suhe on reguleeritud lepinguga, sh
EULA (end-user license agreement ehk lõppkasutaja litsentsileping). Pilveteenuse pakkuja on Microsofti
andmekeskused, mis paiknevad Euroopas järgmistes riikides Austria, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland.
Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et täita IKS § 18 nõudeid.
2. Siseministeerium väljastab rahvastikuregistrist EHK poolt esitatud isikute isikukoodide järgi nende isikute ja
samale aadressile registreeritud isikute järgmised andmed:
a. isikukood
b. registreeritud elukoha aadress
Siseministeerium edastab andmed haigekassale turvalise keskkonna kaudu krüpteeritult.
3. MTA lisab EHK pool esitatud isikute isikukoodide kohta järgmised andmed:
a. isikukood
a. deklareeritud tulu aastas tululiikide lõikes
MTA esitab andmed haigekassale turvalise keskkonna kaudu krüpteeritult.
4. TEHIK esitab valimis oleva inimese kohta:
a. isikukood
b. mootorsõidukijuhi tervisetõendile on antud otsus
5. EHK seob Siseministeeriumilt, MTAlt ja TEHIKult saadud andmed isikute raviarvete andmekogu andmetega
isikukoodide kaudu. Seejärel edasiseks analüüsiks pseudonümiseerib andmed.
Töövahendite ja infovara turbe tingimused andmete töötleja poolt on järgmised:
1. Väljaspool EHKd saadud isikuandmed hoitakse analüüsi lõpuni EHK võrgukettal ning kustutatakse hiljemalt
3 kuu jooksul analüüsi lõppedes.
2. Isikuandmete töötlemine ei ole seotud konkreetse ruumiga, vaid infosüsteemiga. Ligipääs andmetele on
kaitstud töötaja töökoha arvuti, infosüsteemide jt turvameetmetega.
3. Koristajate ja tehniliste töötajate ligipääs andmete töötlemise ruumidesse ei võimalda neile ligipääsu
andmetele.
4. Andmed ei ole füüsilise objektina vaadeldavad, nende kättesaadavus ei ole seotud tööruumidega.
5. Avalikest ruumidest puudub pääs ilma volituseta isikutel delikaatsete isikuandmete töötlemiseks
10
kasutatavatesse ruumidesse - Eesti Haigekassas on ligipääs tööarvutitele, mille töövoos võib andmete
töötlemine pooleli olla, kaitstud kuvari ja tööruumide lukustamisega. Ligipääs infosüsteemidele, milles
andmeid säilitatakse ja töödeldakse, on kaitstud töötajate isiklike paroolidega ja piiratud ligipääsuõigustega.
6. Ruumid, kus töödeldakse delikaatseid isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga.
7. Ruumid, kus töödeldakse delikaatseid isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga.
Dokumendi ja andmekandjate turbe meetmed andmete töötleja poolt on järgmised:
1. Delikaatsete isikuandmete töötlemisel kasutatakse faile haigekassa serveril.
2. Paberdokumente ei töödelda.
3. Teisaldatavaid andmekandjaid ei kasutata.
4. Kasutatakse viirus- ja nuhkvaratõrje programme - Infosüsteemide kasutajaid on instrueeritud vajalikest
tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega nakatumise/nakatumiskahtluse korral. Nad on teadlikud, et riskigrupiks on
igasugune tarkvara allalaadimine (Download) ning postitusprogrammidest manuste (Attachments) avamine.
Haigekassa töö arvutites ei ole turva kaalutlustel võimaldatud tarkvarade allalaadimist, samuti võõraste
teisaldatavate andmekandjate kasutamist. Andmete töötlemiseks kasutatavas seadmes on viirus- ja
nuhkvaratõrjeprogrammid (Windows Defender, McAfee)
5. Serverid on kaitstud nii välis- kui ka sisekasutajate ebasihipärase tegevuse eest kolmetasemelise kaitsega:
Laivõrk -> tulemüür -> DMZ -> tulemüür -> Sisevõrk
6. Puudub infosüsteemi andmete varukoopiate tegemise alane strateegia, kasutatakse veebirakendust.
7. Sotsiaalministeeriumile esitatakse analüüsi tulemused, mis ei sisalda isikupõhiseid andmeid.
Infosüsteemi turbe meetmed:
1. Digitaaalkujul delikaatsete isikuandmete töötlemine toimub arvutis, mis on ühendatud internetti, kuid mis ei
ole ühendatud teise IT-süsteemiga.
2. Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks on kasutusel (teksti- ja tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel,
LibreOffice jms) ning andmeanalüüsitarkvara (R keel ja keskkond)
3. Digitalsete isikuandmete algandmete kaitse on tagatud sellega, et isikukoode kustutatakse uuringu tegija
andmefailidest pärast andmestike ühendamist. Analüüsis kasutatakse ainult pseudonüümseid andmeid.
Andmekombinatsioone, mis võimaldaksid isikut tuvastada, ei avaldata. Isikupõhised andmed kustutatakse
pärast analüüsi eesmärgi saavutamist 3 kuu jooksul.
4. Süsteemi sisenemiseks ehk kasutaja autentimiseks iga kasutaja personaalne kasutajanime ja parooli.
5. Paroolidele kehtivad paroolikaitsemeetmed.
6. Süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks vajalikele andmetele.
7. On tagatud infosüsteemiga ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata.
8. On tagatud, et infosüsteem ei võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud
sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri.
9. Kaugtöö tegemisel kasutatakse turvakanaleid.
Andmetöötlejad:
1. on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate
tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele.
2. Haigekassas (kui isikuandmete töötleja organisatsioonis) peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel
kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja
nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed.
3. on teadlikud sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt
luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki,
4. ei säilita isikuandmeid kauem, kui näevad ette õigusaktides sätestatud säilitustähtajad.
5. teevad kõikvõimaliku tagamaks kogutud isikuandmete õigsus ja viimane seis.
6. Kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel andmete töötleja juures isikuandmetega on
tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega.
Vastutava uurija allkiri Taotluse esitamise kuupäev
/digiallkiri/
11
Taitluse EBIN ID
(täidab hindaja)
12
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 27.07.2020
Kehtiv kuni 27.07.2025
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Eesti Bioeetika Ja Inimuuringute Nõukogu
[email protected]
Meie 28.07.2020 nr 1.1-12/2326
Ravikindlustatud isikute isikupõhine
omaosaluskoormuse analüüsi eetilise
hindamise taotlus
Lugupeetud Eesti Bioeetika Ja Inimuuringute Nõukogu
Esitame taotluse uuringu „Ravikindlustatud isikute isikupõhise omaosaluskoormuse analüüs“
eetilise hindamise taotluse uuringu läbiviimiseks. Taotlus on kirja lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa: 2020_07_24_EBIN_taotlus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952