Sotsiaalministeerium · 23. juuli 2020
Sisu (failidest)
TAOTLUS TERVISE INFOSÜSTEEMIST ANDMETE VÄLJASTAMISEKS Terviseamet (TA) palub tervise infosüsteemist andmeid tulenevalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 18 l õike 1 p unkti 1 (epidemioloogiline uuring), § 18 lõike 1 punkti 5 (seire) , l õike 2 p unkti 1 (levikutendentsid) , lõike 6 (omavali t s uste koostöö ) ning Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020 korralduses nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ punkt 1 4 alusel. TA palub tervise infosüsteemist väljastada SARS-CoV-2 suhtes teostatud laborianalüüside negatiivsete tulemus t e andmed järgmises koosseisus: ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg , elukoht (maakond), vanus, sugu, dokumendi ID, dokumendi edastamise kuupäev, analüüsi kood, nimetus ja tulemus , proovi võtmise kuupäev , uurimismaterjal , suunaja andmed (asutuse nimetus, registrikood, arsti nimi, registrikood ja kontaktandmed), vastuse kuupäev, analüüsi teostava labori andmed (nimetus, registrikood, kontaktandmed) , analüüsi ja dokumendi staatus/koondstaatus . N imetatud andmed palume edastada iga päev k el l 7.30, 8.30, 10.30, 12.30 ja 16.30. Käesolevas taotluses määratud andmed palume edastada kuni 3 1. detsemb rini 2020. Vajadusel pikendatakse taotluse kehtivust. Kuna vastav ülesanne on ajutise iseloomuga ning soovitud andmestik on tervise infosüsteemis olemas, siis olulisi lisakulusid ei teki. Juhul, kui töömaht siiski kasvab sellisel määral, mis eeldab täiendavate ressursside kaasamist, siis palume sellest teatada. A ndmete väljastam i se taotlemise e esmärk on võimaldada Terviseametil täita oma põhiülesandeid COVID-19 haiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra tingimustes adekvaatsete epideemiatõrje meetmete rakendamisel ning Vabariigi Valitsuse korralduse nr 172 täitmiseks . Terviseamet selgitab epidemioloogiliste uuringute käigus indiviidi tasemel nakkushaiguse levikumustreid ja -asjaolusid välja (NETS § 18 lõige 1 punkt 1). Selleks, et indiviide selgelt eristada ning indiviidiüleseid mustreid tuvastada, on vaja teada isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoht (maakond), vanus, sugu. Asjaolude väljaselgitamisel võtab Terviseamet nii isiku viimast testi tulemust kui ka eelnevaid testi tulem usi vaatamata tulemusele arvesse. Negatiivsete testitulemuse info , st andmekoosseis u mõttes laborianalüüsi nimetuse, uurimismaterjali ja tulemus e andme välja , on vajalikud epidemioloogilise uuringu käigus õigete otsuste langetamiseks, nakkuskollete aktiivsuse hindamiseks ja vastavate epideemiatõrje meetmete rakendamiseks või nende rakendamise lõpetamiseks ning nakkuse levikutendentside hindamiseks. Laboritulemusest (ka ainult negatiivsest) oleneb edasine nakatunu , tema lähikontaktsete, töökohas ettevõetavate desinfits eerimismeetmete rakendamine . Terviseamet vajab nakkushaiguse levikumustrite ja -asjaolude välja selgitamiseks ja meetmete kavandamiseks näiteks teadmist selle kohta, kas COVID-19 positiivse patsiendi kontaktile tehti test või mitte , vastamaks küsimusele, kas nakatumisoht realiseerus või mitte . Ainult positiivsete testi tulemuste alusel puudub T erviseametil kindlustunne, et kõik välja selgitatud võimalikud COVID-19 positiivse patsiendi (tava) kontaktid on tõepoolest testitud. Terviseamet ei saa sellisel juhul eeldada, et nendelt isikutelt, kes ei ole positiivse testi tulemuse saanud on üldse proov võetud ja testi tulemus on olnud negatiivne. Tervishoiutöötajatele eraldi päringute tegemine testi fakti kinnitamiseks ei ole mõeldav olukorras, kus nakkushaiguse ennetamiseks ja tõrjumiseks on määrava tähtsusega kiirus, aga töökoormus on nii Terviseameti töötajatel kui ka tervishoiutöötajatel suur , st päringute tegemine võib protsessi pikendada , ning tervishoiutöötajad ei pruugi isegi olla kätt esaadavad päringutele vastamaks nt nädalavahetustel . Samal ajal ei ole täpsustusvajadus välistatud, mispärast on Terviseametil ka vaja teada suunaja andmed (asutuse nimetus, registrikood, arsti nimi, registrikood ja kontaktandmed) ning analüüsi teostava labori andmed (nimetus, registrikood, kontaktandmed). Suhtlust lihtsustab tunduvalt teadmine dokumendi ID-st ning analüüsi koodist, mispärast neid andmeväljasid vajame. N egatiivsest testi tulemusest teada saamine on Terviseametile samuti vajalik nendes olukordades, kus positiivse testi tulemust kahtluse alla seada saab . Kogemus näitab, et testi tulemused ei ole alati selged, st esineb näiteks nõrgalt positiivs e id tulemusi. Selliste juhtude arv on viimasel ajal tõusutrendis olnud . T ulemuse valideerimisel kordustestiga võib testi tulemus hiljem negatiivseks osutuda . Sellisel juhul saaks Terviseamet näiteks juba rakendatud isolatsioonimeetmeid vastavalt uuele teadmisele nakkusohu kohta kohandada ning seega indiviidide suhtes võimalikult proportsionaalseid tõrjemeetmeid tagada , sh edasist testimist korraldada vms . Kui tervishoiutöötaja algset proovi tulemust kas kohe või põhjendatult ei tühista, jääks teadmine korrigeeritud testi tulemusest (kui määratakse eelnevat proovi tulemust valepositiivseks) või uuendatud diagnoosist Terviseametile õigeaegselt kättesaamatuks kui Terviseametile negatiivseid testi tulemusi tervise infosüsteemist ei väljastata. Tervishoiutöötajate võimalus tagantjärgi dokumente muuta, tühistada jne, sh ka testi tulemusi, tähendab Terviseameti andmevajaduse vaatest seda, et Terviseamet vajab ka teadmist analüüsi ja dokumendi staatus/koondstaatuse kohta. T eadmine negatiivsetest testidest on Terviseametile ka korrektsete levikumustrite ja –tendentside määramise eelduseks, mis nõuab indiviidi tasemel tulemuste muutuste analüüsi aja jooksul , st kas positiivse testi saanud isik sai hiljem (ja millal) negatiivse testi (või kordusproovi) või vastupidi. Selline teadmine lubab Terviseametil hinnata, kas proove võeti õigeaegselt, kas tegemist on juba teadaoleva nakkusallikaga või peiteperioodist lähtuvalt on tegemist uue nakkusallikaga kokku puutumisega. Selleks on vaja täpset ajalist arusaama proovi võtmisest, testimisest jne. See teadmine on epidemioloogilise uuringu läbiviimisel ja järelduste tegemisel oluline, kuna sellest sõltub, kas peab teisi võimalikke lähikontaktseid välja selgitama või mitte. Sellepärast on Terviseametil vaja teada dokumendi edastamise kuupäev, proovi võtmise kuupäev, vastuse kuupäev. Kirjeldatud e pidemioloogilised uuringud, mis indiviidi tasemel nakkushaiguse levikumustreid ja -asjaolusid väljaselgitavad on riigi tasandi nakkushaiguse seire, sh levikumustrite analüüsi aluseks (NETS § 18 lõige 1 punkt 5 ja lõige 2 punkt 1) ning toetavad nakkushaiguse leviku võimalikult efektiivset tõkestamist koostöös teiste osapooltega, sh omavalitsustega (NETS § 18 lõige 6) . Nakkushaiguse levikumustrite ja –asjaolude väljaselgitamine nõuab aga detailset arusaama nakatumisest, nakkushaiguse kulgemisest, sh nakkuskollete aktiivsusest ja sellega seoses nakatumisohust, mida toetab vaid tervikpildi omamine testi faktist ja tulemustest , sh ka negatiivsetest testi tulemustest . Nakkushaiguste registrisse edastatakse hetkel vaid positiivsed SARS-CoV-2 testi tulemused ning Terviseametil puudub ligipääs tervise infosüsteemi andmestikule, mistõttu ei ole ametil võimalik oma andmevajadust muul viisil rahuldada kui andmete väljastamise taotlusega. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Anne Härma Peadirektori ülesannetes Mihkel Näks 7943733 Jevgenia Epštein 7943523