Pille Lehis
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 22.07.2020 nr 5.2-2/2293-1
Ravikindlustatud isikute isikupõhine
omaosaluskoormuse analüüsi AKI taotlus
Lugupeetud Pille Lehis
Esitame taotluse loa saamiseks isikustatud registriandmete kasutamiseks ravikindlustatud
isikute isikupõhise omaosaluskoormuse analüüsi läbiviimiseks. Taotlus on kirja lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa: AKI_taotlus_Ravikindlustatud isikute isikupõhine omaosaluskoormuse analüüs
Kersti Esnar 626 9728
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
Sotsiaalministeerium
Suur – Ameerika 1
10122 Tallinn
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah
Uuringu nimi Ravikindlustatud isikute isikupõhine
omaosaluskoormuse analüüs
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Eesti ravikindlustuse põhiväärtuse – solidaarsuse – peamine eesmärk on tagada inimestele
juurdepääs vajalikele terviseteenustele, sõltumata nende sissetuleku suurusest ja kaitsta inimesi
suurte ravikulude eest. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization, WHO)
omaosaluspoliitika analüüsi tulemused näitavad, et vaatamata ravikindlustuse põhiväärtustele on
Eestis inimeste enda poolt tasutud ravikulud kõrged ja risk suurte ravikulude tõttu vaesusesse sattuda
suur 1. nnimeste omaosalus tervishoiuteenuste saamisel tekib peamiselt kahel põhjusel: 1) nende
teenuste või ravimite eest tasumisel, mida riiklik tervishoiusüsteem ei kata; 2) nende teenuste või
ravimite puhul, mida riik hüvitab osaliselt kokkulepitud ulatuses, nagu näiteks hambaravi või Eesti
Haigekassa (edaspidi EHK) poolt hüvitatavad soodusravimid.
Eesti tervishoiukulude arvestuse aluseks on OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon),
WHO ja Eurostati (Euroopa Liidu Statistikaamet) poolt väljatöötatud riigi tervishoiukulude
arvutamise ühtne metoodika SHA2011 2 . SHA2011 metoodika järgi on tervishoiukuludesse
arvestatud kõik tervishoiuteenused, sh aktiivravi, taastusravi, õendusabi, tervishoiu tugiteenused,
meditsiinitooted, ennetus ning tervishoiusüsteemi administreerimine. Eraldi vaadatakse avaliku
sektori ja leibkondade tehtud kulutusi. SHA2011 metoodika alusel arvestatakse leibkondade kulude
hulka kõiki kulusid, mida füüsilised isikud on tervishoiuteenuse osutajatele (edaspidi TTO) tasunud.
SHA2011 metoodika kasutamine võimaldab kogukulude andmeid teiste riikidega võrrelda.
Leibkondade omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele võrreldes teiste
Euroopa Liidu riikidega on suur. Tervishoiukulude tõttu oli 2015. aastal Eestis üle 7% leibkondi,
1 Financial protection in high-income countries: a comparison of the Czech Republic, Estonia and Latvia, WHO 2018
2
Leitav: http://www.oecd.org/publications/a-system-of-health-accounts-2011-9789264270985-en.htm
kelle tervishoiuteenuste omaosalus on katastroofilisel tasemel3. Kui Eestit võrrelda näiteks Tšehhi
(katastroofiliste kuludega leibkondade osakaal 0,3%), Slovakkia (3,8%), Horvaatia (4%) või
Sloveeniaga (3,3%), kaitseb nimetatud riikides omaosaluspoliitika leibkondi paremini
katastroofiliste kulude eest, samas on nende riikide elatustase sarnane Eestiga4.
Eestis moodustasid 2018. aastal tervishoiukulud sisemajanduse koguproduktis (SKP) 6,7%, sellest
ligi neljandiku ehk 24,5%5 moodustas inimeste omaosalus, mis on viimastel aastatel suurenenud.
Euroopa Liidu riikide keskmine tervishoiukulude osakaal SKP-s oli samal ajal 9,6% 6 ja
omaosaluskoormus 2018. aastal oli 21,6%7. Ebavõrdsus tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises
inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane, mistõttu võivad leibkonnad vajalike
tervishoiuteenusteta jääda. Selle tagajärjel võivad nende terviseprobleemid süveneda ja ravi olla
kulukam. Seepärast peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste
omaosalust tervishoius vähendada ning inimesi suurte tervishoiukulude ja nendest tingitud
vaesumise eest kaitsta.
Rahvastiku tervise arengukavas 2020–20308 on eesmärgiks seatud, et tervishoiu rahastamissüsteem
peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning
pakkuda inimestele kaitset finantsriski sattumise eest 9 . Eesmärgiks on seatud 2020. aastaks, et
leibkondade omaosaluskoormus on alla 25%. Ka rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 10
inimkeskse tervishoiu programmis on adresseeritud eesmärk tervise ebavõrduse vähendamine. Selle
saavutamiseks on eesmärgistatud välja töötada ja rakendada meetmed omaosaluse vähendamiseks
või ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike kaitset suurte
tervishoiukulude eest.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehti 2017. aastal analüüs, mille eesmärk oli välja selgitada isikud
ja leibkonnad, kelle puhul võib omaosalus muutuda takistuseks vajaliku abi saamisel ning kellel
esineb teenuste kättesaadavuses ebavõrdsus tulenevalt sissetulekust. 11 Analüüsist selgus, et raha
puudus oli takistuseks hambaravi puhul 31%-l abivajajatest ja retseptiravimite puhul 6,6%-l
abivajajatest. Peamine sihtrühm, kellel rahalistel põhjustel jäävad teenused saamata, on töötud ja
töövõimetuspensionärid. Raha puuduse tõttu on abi (välja arvatud hambaravi) jäänud saamata 7,8%-
l inimestest ja hambaravi puhul on see koguni 26%. 2019. aastal tehtud uuringust12 selgus, et veidi
üle kümnendiku nendest, kellele on viimase 12 kuu jooksul välja kirjutatud retseptiravim, on jätnud
selle rahalistel põhjustel välja ostmata. Seda esines nii madalama kui ka kõrgema sissetulekuga
inimeste puhul. Madalama sissetulekuga (kuni 400 eurot) inimeste hulgas on neid, kes rahalistel
põhjustel endale väljakirjutatud retseptiravimit välja ei ostnud, mõnevõrra enam (16–33%) kui
suurema (üle 800 euro) sissetulekuga inimeste hulgas (7–16%).
Suure omaosaluskoormuse tõttu on Eestis vaja omaosalust lähiaastatel vähendada või leida
3 Leibkonnad, kelle omaosalus on katastroofilisel tasemel, on leibkonnad, kes kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest.
4
Thomson, S., Cylus, J., Evetovits, T. (2019) Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Eu-
rope, Maailma Terviseorganisatsioon.
5 Tervishoiukulud 2018, Tervise Arengu Instituut
6 OECD (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/1efa7683-et.
7
Eurostat
8
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (koostamisel) on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud arute-
luks Riigikogule
9
Internetis leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohi-
tekst_ok_5.pdf
10
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191
11
Võrk, A. (2018), Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti Tervi-
seuuringu 2014 andmetel
12
Kallaste, E., Järve, J., Sõmer, M., Lang, A., nnimkeskse tervishoiu seiremetoodika väljatöötamine, CentAR, 2019
võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanike rühmi suurte
kulude ja vaesusesse sattumise eest. WHO poolt 2014. ja 2018. aastal tehtud omaosaluse
analüüsid13,14 tõid järeldustena välja, et madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad osakaaluna
leibkonna kulutustes ravimitele suhteliselt rohkem kui jõukamad leibkonnad. Mida jõukam on
leibkond, seda enam kulutatakse ambulatoorsele eriarstiabile (peamiselt hambaravile) ja
meditsiinitarvikutele ning vähem ravimitele. Võib eeldada, et madalama sissetulekuga isikutel on
hambaravi puhul tegu katmata vajadusega (abi on kättesaamatu, kui nad seda vajavad), mistõttu see
omaosalusena ei saagi väljenduda.
WHO soovitusel tuleks kaaluda võimalusi vähendada omaosaluskoormust neile leibkondadele, kelle
kulud tervishoiuteenustele on ebaproportsionaalselt suured arvestades leibkonna sissetulekut (ibid).
Seega tuleks suurendada madalama sissetuleku või suure ravivajadusega leibkondadele suunatud
hüvitisi, sh suurendada kaitset katastroofiliste kulude eest ravimite tarbimisel, sest nende kulutuste
mõju madalama sissetulekuga leibkondadele on kõige suurem.
Eelnevast tulenevalt on vajalik teha uuring, mille eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest
omaosaluskoormusest. Uuringu tegemiseks on vaja ühildada haigekassa andmekogu,
retseptikeskuse 15, tervise infosüsteemi (TnS) andmed leibkonna liikmete, mille seosed luuakse
rahvastikuregistri andmetel, sissetuleku andmetega maksukohuslase registrist. EHK andmekogude
andmete põhjal on võimalik kindlaks teha isiku kulu tervishoiuteenustele, retseptiravimitele ja
meditsiiniseadmetele, mida on rahastanud EHK. Sissetulekute andmeid on vaja, et välja selgitada,
kui suure osa leibkonna sissetulekust moodustavad kulutused tervishoiule. Kui tervishoiukulude
tasumise järgselt ei säili inimesel piisavat toimetulekuks vajalikku sissetulekut, on selge, et inimesel
tuleb valida, kas osta toitu või eluks vajalikke ravimeid. Seetõttu võib olla rahalistel põhjustel
piiratud vajalike tervishoiuteenuste, retspetiravimite jm kättesaadavus. Uuringu tegemiseks on vaja
koondada inimesed rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressi alusel leibkondadesse ning
seejärel lisada kõigi leibkonnaliikmete sissetulekute andmed ja tervishoiuteenuste, ravimite ja
meditsiiniseadmete jm tervishoiu kasutamisega seotud andmed. Tervishoiukulude mõju
hindamiseks leibkonna toimetulekule on vajalik ühildada sissetuleku või leibkonna andmed. Seega
on andmete ühildamine ja uuringu tegemine vajalik, et tulemuste põhjal välja töötada poliitika
meetmed, mis aitaksid vähendada või ümber jaotada leibkondade omaosaluskoormust ning seeläbi
hoida ära haavatavamate elanike rühmade vaesusesse sattumine või vaesumine. Kuigi suur osa
inimeste omaosalusest on seotud ravikindlustuse poolt kaetavate hüvitistega, kaasatakse uuringusse
kõikse pildi saamiseks SHA11 metoodika järgi leibkonna kulude hulka arvestatud ja isikustatult
kättesaadavad andmed (nt mootorsõidukijuhi otsus TnSist). Lisaks hinnatakse poliitikamuudatuste
ettepanekute rakendamise rahalisi mõjusid nii ravikindlustuse eelarvele kui ka üksikisikute
toimetulekule (ehk kui palju poliitikamuudatus mõjutab üksikisiku omaosaluskoormust).
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Uuring tehakse, et vastavalt RTA 2020-2030 eesmärgile välja töötada poliitikastsenaariumid.
Välja töötatud poliitikastsenaariumid esitatakse Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ning heaks
kiidetud stsenaariumi rakendamiseks tehakse omaosaluse süsteemi muudatused ja õigusruum
viiakse sellega vastavusse. Uuringu tulemustest tulenevate muudatustega on võimalik muuta
13
Võrk, A., Saluse, J., Reinap, M., Habicht, T. (2014). Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia,
2000–2012. WHO Regional Office for Europe
14
Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
15 Haigekassa andmekogu ja retseptikeskus edaspidi nimetatud EHK andmekogud.
tervishoiuteenused elanikkonnale taskukohasemaks ja seeläbi muuta teenused, millele rakendub
omaosalusmäär, kättesaadavamaks. Analüüsi tulemused võimaldavad vähendada ebavõrdsust
nimetatud tervishoiuteenuste kättesaadavuses.
Viimase ligi 20 aasta jooksul on WHO 16 erinevate analüüsidega hinnanud tervishoiukuludest
tingitud vaesumist Eestis ja Euroopa regioonis. Selleks on kasutatud leibkonna tarbimise ja
sissetuleku andmeid, mille põhjal saab ülevaate:
kui palju kulutavad leibkonnad tervishoiuteenustele omaosalusena oma maksevõime suhtes
(omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve, peetakse katastroofiliseks);
leibkonna võimet rahuldada pärast omaosaluse tasumist oma põhivajadusi (omaosalust, mis lük-
kab leibkonna allapoole vaesuspiiri või põhivajaduste piiri, peetakse vaesumist soodustavaks);
kui palju leibkondi on mõjutatud, millised leibkonnad on suurema tõenäosusega mõjutatud ning
millist tüüpi teenused toovad kaasa rahalised raskused.
Tehtud analüüside kokkuvõtteks saab öelda: ligi 3% leibkondadest on pärast tervishoiuteenuste
kasutamise eest tasutud omaosalust vaesumisohus, 1,5% vaesunud (kuna neil puudub edasine
maksevõime) ja 1% veelgi enam vaesunud (kuna neil puudub maksevõime). Analüüsis17 kasutatud
vaesuspiir peegeldab põhivajadustele (nt toit, üür, kommunaalmaksed) tehtud kulutusi Eesti
suhteliselt vaese elanikkonna hulgas 18 . Eestis on üle 7% leibkondi, kelle tervishoiuteenuste
omaosalus on katastroofilisel tasemel19, mis on suurem kui enamikus teistes ELi riikides. WHO
hinnangul tuleb kriitiliselt hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15%
tervishoiukuludest (Eestis 2018. aastal 24,5%), et välistada olukord, kus see põhjustab inimestele
suurt rahalist koormust või osutub rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi saamisel. 20
Seetõttu võimaldab antud uuring teha järeldusi ja kujundada ka edasisi muutusi nii, et
eeltoodud tulemused paraneksid isikutele (st ühiskonnale) soodsamas suunas.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
EHK küsib andmeid teistest registritest isikute kohta, kes on ravikindlustatud ja kelle kohta on EHK
andmekogudesse esitatud perioodil 2016-2019 raviarve, retsept või meditsiiniseadme kaardiga
seotud retsept või kellel on seos leibkonna liikmena isikuga, kelle kohta on esitatud EHK
andmekogudesse raviarve, retsept või meditsiiniseadme kaardiga seotud retsept (viimane on vajalik
nt juhtudel, kui andmekogus on märge isiku kohta, kes ise tulu ei teeni, nt laps, aga kelle eest on
tasunud omaosalust leibkonna liige). Registritest päritakse täiendavad andmed isikukoodi alusel,
mille alusel on andmeid võimalik kokku linkida.
Käesoleva uuringu raames:
analüüsib haigekassa EHK andmekogudes esitatud andmeid inimeste elukoha maakonna,
vanusgruppide, diagnooside, arstiabi liikide jm lõikes ning arvestab inimeste
omaosaluskoormused;
koostab haigekassa EHK andmekogude andmete alusel valimi ja edastab valimisse valitud
isikute isikukoodid Siseministeeriumile;
Siseministeerium lisab EHK poolt esitatud isikukoodide kohta rahvastikuregistrist
16 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
Thomson S, Evetovits T, Cylus J (2018) WHO, Financial protection in high-income countries. Czechia Estonia Latvia
Võrk A, Saluse J, Reinap M, Habicht T (2014) WHO, Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia, 2000–2012
17 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada?
18 2015. aastal oli nende põhivajaduste rahuldamise keskmine kuumaksumus ehk põhivajaduste piir 213 eurot üheliikmelise leibkonna
kohta. Põhivajaduste piir on pisut kõrgem kui absoluutne vaesuspiir (elatusmiinimum), mis oli 196 eurot üheliikmelise leibkonna kohta
19 Leibkonnad, kelle omaosalus on katastroofilisel tasemel, on leibkonnad, kes kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest.
20 Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Europe. Copenhagen: WHO Regional Office for
Europe; 2019.
registreeritud elukoha aadressi ning kui samal aadressile on sisse kirjutatud inimesi, kes ei
ole EHK poolt esitatud loetelus, lisab ka nende isikute isikukoodid ja registreeritud elukoha
aadressid ning edastab nimetatud nimekirja EHKle. Nimetatud andmetele tuginedes luuakse
seosed inimeste vahel ühildamaks neid leibkondadeks;
EHK täiendab vajadusel Siseministeeriumilt saadud andmete põhjal isikukoodide loetelu
(täiendab valimit) ning esitab selle Maksu- ja Tolliametile (MTA), kes lisab juurde
deklareeritud tulu andmed tululiigiti ning saadab tagasi EHKle;
EHK edastab täiendatud valimisse kuuluvate isikute isikukoodid Tervise ja Heaolu
nnfosüsteemide Keskusele (TEHIK), kes lisab isikupõhiselt mootorsõidukijuhi
tervisetõendite andmed. TEHnKult küsitakse andmed, kuna sellised kulud on üks osa
inimeste omaosaluskoormusest vastavalt SHA2011 metoodikale.
EHK ühendab omavahel erinevatelt osapooltelt saadud andmed isikukoodide järgi ning seejärel
pseudonümiseerib andmed asendades isikukoodid juhuslikult genereeritud unikaalse koodiga ning
elukoha täpne aadress asendatakse elukoha kohaliku omavalitsusega ning leibkonnatunnusega.
Seega kui andmed on omavahel lingitud, toimub edasine töötlus nö pseudonüümitud andmetega, kus
isikud ei ole otseselt tuvastatavad. Erinevate asutuste vahel liiguvad isikukoodide loetelud, kuhu
lisatakse aadressid ja sissetulekud. Tervishoiukulude andmeid, mis sisalduvad haigekassa
andmekogus ja retseptikeskuses ei lingita füüsiliselt asutuste vahel liikunud ja hiljem
pseudonüümitud tabelile. Haigekassa andmeid andmekogust välja ei salvestata vaid analüüsitakse
serveril.
Andmeanalüüsi tulemused esitatakse koondina, kus sarnaste tunnuste või sarnaselt käituvate
rühmade andmed koondatakse ja üldistatakse. Koondina ehk agregeeritult esitatud tulemuste pealt
ei ole võimalik isikuid tuvastada. Üldistatud andmetele tuginedes tehakse alternatiivsed
poliitikakujundamise stsenaariumid, mille tulemusel praegu suure omaosaluskoormusega inimeste
omaosalus tervishoius väheneb ning seeläbi vajalike tervishoiuteenuste, ravimite jm kättesaadavuse
võimalused paranevad.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu
läbiviijani.
1. EHK analüütika osakonna statistik töötleb ja analüüsib andmeid EHK serveris.
EHK töötleb haigekassa andmekogust järgmisi andmeid:
1) nsiku andmed
a. nsikukood
b. nsiku sissekirjutus (maakond)
c. nsiku ravikindlustuse alus
d. nsiku kindlustuse aluse kehtivuse alguse ja lõpu kuupäevad
2) Raviarvete andmed
a. nsiku ja dokumendi nD
b. Raviarve esitanud TTO nimi
c. Raviarve TTO liik
d. Raviarve avamise kuupäev
e. Raviarve põhidiagnoos
f. TTO asukoht (maakond)
g. Raviarvel olevad teenused
h. Teenuse summa ja hulk
3) Hambaravi- ja proteesihüvitise andmed
a. nsiku ja dokumendi nD
b. Hambaravi ja proteesihüvitise kulu/teenuse kuupäev
c. Hambaravi ja proteesihüvitise summa liik ja summa
4) Ajutise töövõimetushüvitise (TVL) andmed
a. nsiku ja dokumendi nD
b. TVLi avamise kuupäev
c. TVL töölt vabastuse päevade arv
d. EHK poolt kompenseeritavate päevade arv
e. TVLi väljastaja TTO nimi
f. TVLi väljastaja TTO liik
g. TVLi liik
h. TVLi diagnoos
i. TVLi hüvitatud summa
2. EHK töötleb retseptikeskusest järgmisi andmeid:
a. nsiku ja dokumendi nD
b. Retsepti kirjutaja TTO nimi
c. Retsepti kirjutaja TTO liik
d. Retsepti kirjutamise kuupäev
e. Retsepti realiseerimise kuupäev
f. Retsepti omaosalus
g. Retseptil olev diagnoos
h. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO nimi
i. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO liik
j. Meditsiiniseadme retsepti väljakirjutamise kuupäev
k. Meditsiiniseadme retsepti realiseerimise kuupäev
l. Meditsiiniseadme retsepti omaosalus
m. Meditsiiniseadme retseptil olev diagnoos
n. Täiendav ravimihüvitis
EHK moodustab valimkogumi isikutest, kelle isikukoodid edastab pilveserveri kaudu krüpteeritult
Siseministeeriumi poolt määratud kontaktisikule. nsikukoodide loetelu täiendatakse vajadusel
Siseministeeriumilt saadud isikukoodidega ning edastatakse EHK pilveserveri kaudu krüpteeritult
MTA-le ja TEHnKule.
2. Siseministeerium väljastab rahvastikuregistrist EHK poolt esitatud isikute isikukoodide järgi
nende isikute ja samale aadressile registreeritud isikute järgmised andmed:
a. isikukood
b. registreeritud elukoha aadress
Siseministeerium edastab andmed haigekassale turvalise keskkonna kaudu krüpteeritult.
3. MTA lisab EHK pool esitatud isikute isikukoodide kohta järgmised andmed:
a. isikukood
a. deklareeritud tulu aastas tululiikide lõikes
MTA esitab andmed haigekassale turvalise keskkonna kaudu krüpteeritult.
4. TEHnK esitab valimis oleva inimese kohta:
a. isikukood
b. mootorsõidukijuhi tervisetõendile on antud otsus
5. EHK seob Siseministeeriumilt, MTAlt ja TEHnKult saadud andmed isikute raviarvete
andmekogu andmetega isikukoodide kaudu. Seejärel edasiseks analüüsiks pseudonümiseerib
andmed.
1. Vastutava töötleja üldandmed
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium
1.2 Registrikood või isikukood Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Telefon: 626 9301
e-post:
[email protected]
Kontaktisikud:
Kersti Esnar, 6269728
[email protected]
Kaija Kasekamp, 626 9220
[email protected]
1.3 nsikuandmete töötlemiskoha või kohtade Eesti Haigekassa
aadressid Tartu, Riia 142, 50411
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja andmed
2.1. Volitatud töötleja nimi Eesti Haigekassa
asutuse/äriühing/FnE nimi
2.2. Registrikood või isikukood 74000091
2.3. nsikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tartu, Riia 142, 50411
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2.4. Asu- või elukoha aadress (analoogne Tallinn, Lastekodu 48, 10144
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2.5. Kontaktandmed +3725020027
[email protected]
telefon, e-post
[email protected]
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus EHK viib läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel
uuringut ravikindlustatud isikute
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
omaosaluskoormuse kohta, arvestades sealhulgas
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kindlustatud isiku poolt tehtud makseid ning
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud kindlustatud isiku leibkonna sissetuleku suurust.
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms Sotsiaalministeeriumi (SoM) tegevusvaldkonna
piiritleb vabariigi valitsuse seadus21, mille § 67 lg
1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse
riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade
koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja
21
Vabariigi Valitsuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017011?leiaKehtiv
arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna,
sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -
hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise
ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
edendamine ja sellealase tegevuse
koordineerimine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
Lisaks eeltoodule on SoM-i tegevusvaldkond
piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014
määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ 22 (edaspidi põhimäärus) § 2
lõikes 1. täpsustavalt toodud, et ministeeriumi
valitsemisalas on ka rahva tervise kaitse, arstiabi,
sotsiaalse turvalisuse ja sotsiaalkindlustuse
korraldamine ning sellealaste tegevuste
koordineerimine ja vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi
põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides
sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,
planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine
oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala
arengukavas esitatud ministeeriumi ja
valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning
põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade
põhiülesannetest.
Põhimääruse 4. peatükis osakondade
põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 10
kohaselt, et tervisesüsteemi arendamise osakonna
põhiülesanne on kavandada tervishoiupoliitikat
ja korraldada selle elluviimist, et tagada
tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja
ohutus ning elanike teadlikkus
tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega, luua
eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele
arendamisele ning koordineerida tervisestatistika
kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku
teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Sama
paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja
statistika osakonna põhiülesanne on luua
eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise
protsessi teadmistepõhisusele, et tagada
objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja
sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või
kavandatava poliitika mõjususest.
3. Uuringu tellija Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Tellijale
edastatakse analüüsi raport, milles esitatakse
22
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017021?leiaKehtiv
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle tulemused agregeerituna ning anonüümselt.
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu laiem eesmärk on muuta
omaosaluspoliitika süsteemi. Lähtuvalt
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud eesmärgist on uuringul neli peamist ülesannet:
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine kirjeldada isikute elukohast, soo ja
vanusgrupist ning haigusgrupist tulenevat
omaosaluskoormust ravikindlustussüsteemis
(teostab EHK);
välja töötada tulemuste pinnalt
poliitikastsenaariumid, mis on suunatud
omaosaluskoormuse vähendamise ja/või
ümberjaotamisele (teostab SoM koostöös
EHK ja Tervise Arengu Instituudiga);
hinnata valitud poliitikastsenaariumite
potentsiaalset mõju ravikindlustuse eelarvele
ja inimeste toimetulekule (teostab EHK);
valmistada ette vajalikud õigusruumi
muudatused (teostab SOM).
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Kõik Eesti elanikud, kellel on ravikindlustus,
töödeldakse ning valimi suurus täpne valimi suurus selgub pärast EHK
andmekogust päringu tegemist, lähtudes
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning ajaperioodist s.o 01.01.2016–31.12.2019, kuid
kui palju neid on
hinnanguliselt on valimi suurus 1,25 miljonit
inimest. Valimit täiendatakse Rahvastikuregistri
andmetega.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Töödeldakse haigekassa andmekogus olevaid
andmeid:
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, 1) nsiku andmed
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
a. nsikukood
b. nsiku sissekirjutus (maakond)
c. nsiku ravikindlustuse alus
d. nsiku kindlustuse aluse kehtivuse
alguse ja lõpu kuupäevad
2) Raviarvete andmed
a. nsiku ja dokumendi nD
b. Raviarve esitanud TTO nimi
c. Raviarve TTO liik
d. Raviarve avamise kuupäev
e. Raviarve põhidiagnoos
f. TTO asukoht (maakond)
g. Raviarvel olevad teenused
h. Teenuse summa ja hulk
3) Hambaravi- ja proteesihüvitise andmed
a. nsiku ja dokumendi nD
b. Hambaravi ja proteesihüvitise
kulu/teenuse kuupäev
c. Hambaravi ja proteesihüvitise
summa liik ja summa
4) Ajutise töövõimetushüvitise (TVL) and-
med
a. nsiku ja dokumendi nD
b. TVLi avamise kuupäev
c. TVL töölt vabastuse päevade arv
d. EHK poolt kompenseeritavate
päevade arv
e. TVLi väljastaja TTO nimi
f. TVLi väljastaja TTO liik
g. TVLi liik
h. TVLi diagnoos
i. TVLi hüvitatud summa
Töödeldakse retseptikeskuses olevaid andmeid:
a. nsiku ja dokumendi nD
b. Retsepti kirjutaja TTO nimi
c. Retsepti kirjutaja TTO liik
d. Retsepti kirjutamise kuupäev
e. Retsepti realiseerimise kuupäev
f. Retsepti omaosalus
g. Retseptil olev diagnoos
h. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO
nimi
i. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO
liik
j. Meditsiiniseadme retsepti
väljakirjutamise kuupäev
k. Meditsiiniseadme retsepti realiseerimise
kuupäev
l. Meditsiiniseadme retsepti omaosalus
m. Meditsiiniseadme retseptil olev diagnoos
n. Täiendav ravimihüvitis
Töödeldakse Rahvastikuregistrist järgmisi
andmeid:
a. nsikukood
b. nsiku registreeritud elukoha aadress
Maksukohuslase registris töödeldakse järgmisi
andmeid:
a. nsikukood
b. Deklareeritud tulu aastas tululiikide
lõikes
TnS-is töödeldakse EHK poolt esitatud
isikukoodidega inimeste kohta järgmisi
andmeid:
a. nsikukood
b. Mootorjuhi sõiduki tervisetõendile on
antud otsus
Eesmärk on siduda need andmed inimeste
sissetulekutega, sh hüvitiste ja toetustega, mis
saadakse MTAlt deklareeritud tuluna,
rahvastikuregistrist elukoha aadressidega, et luua
leibkondade seosed ning TEHIKust
tervisetõendite andmetega.
6. Isikuandmete allikad Haigekassa andmekogu
(https://www.riigiteataja.ee/akt/11203201
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, 9019?leiaKehtiv)
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
Retseptikeskus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/11203201
9054)
Maksukohuslaste register
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1250320
20005)
Rahvastikuregister
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1310120
20016),
Tervise nnfosüsteem
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1260220
20002)
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist.
Leibkondade kuuluvuse ja sissetulekute andmed
seotakse andmeanalüüsi käigus EHK andmetega.
Väljaspool EHKd saadud isikuandmed hoitakse
analüüsi lõpuni EHK võrgukettal ning
kustutatakse analüüsi lõppedes. Tellijale
esitatakse analüüsi tulemused, mis ei sisalda
isikupõhiseid andmeid.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Volitatud töötleja, Eesti Haigekassa
(kodeerimise) viib läbi ...
Isikute leibkondade kuuluvuse ja sissetulekute
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH andmed edastatakse EHKle viimase poolt
koostatud isikute (isikukoodide) loendi alusel.
Analüüsi ajal isikustatud andmeid ei kasutata,
kasutatakse pseudonümiseeritud andmeid ja
tulemusi esitatakse agregeeritult.
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis EHKst väljastpoolt saadud andmeid ei säilitata
säilitatakse peale analüüsi lõppemist, need hävitatakse 3 kuu
jooksul.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete
töötlemisest Andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus ja isikutele ei kaasne puutumust
andmete kasutusega;
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust;
_______________________________________
9. Isikuandmete edastamine välisriiki23 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Oleme teadlikud, et analüüsis käsitletakse isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6
tähenduses eriliigis isikuandmeid, ning selleks on vajalik EESTI BIOEETIKA JA
INIMUURINGUTE NÕUKOGU nõusolek. Kinnitame, et esitame nõukogu augusti koosolekule
taotluse, mille esitamise tähtaeg on 31.07.
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
23
nsikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.