dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 22. juuli 2020
Viit
5.2-2/2293-1
Registreeritud
22. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Kersti Esnar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-22293-1 22.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc853 KB

Sisu (failidest)

Pille Lehis Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 22.07.2020 nr 5.2-2/2293-1 Ravikindlustatud isikute isikupõhine omaosaluskoormuse analüüsi AKI taotlus Lugupeetud Pille Lehis Esitame taotluse loa saamiseks isikustatud registriandmete kasutamiseks ravikindlustatud isikute isikupõhise omaosaluskoormuse analüüsi läbiviimiseks. Taotlus on kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: AKI_taotlus_Ravikindlustatud isikute isikupõhine omaosaluskoormuse analüüs Kersti Esnar 626 9728 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Sotsiaalministeerium Suur – Ameerika 1 10122 Tallinn (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah Uuringu nimi Ravikindlustatud isikute isikupõhine omaosaluskoormuse analüüs A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Eesti ravikindlustuse põhiväärtuse – solidaarsuse – peamine eesmärk on tagada inimestele juurdepääs vajalikele terviseteenustele, sõltumata nende sissetuleku suurusest ja kaitsta inimesi suurte ravikulude eest. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) omaosaluspoliitika analüüsi tulemused näitavad, et vaatamata ravikindlustuse põhiväärtustele on Eestis inimeste enda poolt tasutud ravikulud kõrged ja risk suurte ravikulude tõttu vaesusesse sattuda suur 1. nnimeste omaosalus tervishoiuteenuste saamisel tekib peamiselt kahel põhjusel: 1) nende teenuste või ravimite eest tasumisel, mida riiklik tervishoiusüsteem ei kata; 2) nende teenuste või ravimite puhul, mida riik hüvitab osaliselt kokkulepitud ulatuses, nagu näiteks hambaravi või Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) poolt hüvitatavad soodusravimid. Eesti tervishoiukulude arvestuse aluseks on OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon), WHO ja Eurostati (Euroopa Liidu Statistikaamet) poolt väljatöötatud riigi tervishoiukulude arvutamise ühtne metoodika SHA2011 2 . SHA2011 metoodika järgi on tervishoiukuludesse arvestatud kõik tervishoiuteenused, sh aktiivravi, taastusravi, õendusabi, tervishoiu tugiteenused, meditsiinitooted, ennetus ning tervishoiusüsteemi administreerimine. Eraldi vaadatakse avaliku sektori ja leibkondade tehtud kulutusi. SHA2011 metoodika alusel arvestatakse leibkondade kulude hulka kõiki kulusid, mida füüsilised isikud on tervishoiuteenuse osutajatele (edaspidi TTO) tasunud. SHA2011 metoodika kasutamine võimaldab kogukulude andmeid teiste riikidega võrrelda. Leibkondade omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on suur. Tervishoiukulude tõttu oli 2015. aastal Eestis üle 7% leibkondi, 1 Financial protection in high-income countries: a comparison of the Czech Republic, Estonia and Latvia, WHO 2018 2 Leitav: http://www.oecd.org/publications/a-system-of-health-accounts-2011-9789264270985-en.htm kelle tervishoiuteenuste omaosalus on katastroofilisel tasemel3. Kui Eestit võrrelda näiteks Tšehhi (katastroofiliste kuludega leibkondade osakaal 0,3%), Slovakkia (3,8%), Horvaatia (4%) või Sloveeniaga (3,3%), kaitseb nimetatud riikides omaosaluspoliitika leibkondi paremini katastroofiliste kulude eest, samas on nende riikide elatustase sarnane Eestiga4. Eestis moodustasid 2018. aastal tervishoiukulud sisemajanduse koguproduktis (SKP) 6,7%, sellest ligi neljandiku ehk 24,5%5 moodustas inimeste omaosalus, mis on viimastel aastatel suurenenud. Euroopa Liidu riikide keskmine tervishoiukulude osakaal SKP-s oli samal ajal 9,6% 6 ja omaosaluskoormus 2018. aastal oli 21,6%7. Ebavõrdsus tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane, mistõttu võivad leibkonnad vajalike tervishoiuteenusteta jääda. Selle tagajärjel võivad nende terviseprobleemid süveneda ja ravi olla kulukam. Seepärast peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste omaosalust tervishoius vähendada ning inimesi suurte tervishoiukulude ja nendest tingitud vaesumise eest kaitsta. Rahvastiku tervise arengukavas 2020–20308 on eesmärgiks seatud, et tervishoiu rahastamissüsteem peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning pakkuda inimestele kaitset finantsriski sattumise eest 9 . Eesmärgiks on seatud 2020. aastaks, et leibkondade omaosaluskoormus on alla 25%. Ka rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 10 inimkeskse tervishoiu programmis on adresseeritud eesmärk tervise ebavõrduse vähendamine. Selle saavutamiseks on eesmärgistatud välja töötada ja rakendada meetmed omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike kaitset suurte tervishoiukulude eest. Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehti 2017. aastal analüüs, mille eesmärk oli välja selgitada isikud ja leibkonnad, kelle puhul võib omaosalus muutuda takistuseks vajaliku abi saamisel ning kellel esineb teenuste kättesaadavuses ebavõrdsus tulenevalt sissetulekust. 11 Analüüsist selgus, et raha puudus oli takistuseks hambaravi puhul 31%-l abivajajatest ja retseptiravimite puhul 6,6%-l abivajajatest. Peamine sihtrühm, kellel rahalistel põhjustel jäävad teenused saamata, on töötud ja töövõimetuspensionärid. Raha puuduse tõttu on abi (välja arvatud hambaravi) jäänud saamata 7,8%- l inimestest ja hambaravi puhul on see koguni 26%. 2019. aastal tehtud uuringust12 selgus, et veidi üle kümnendiku nendest, kellele on viimase 12 kuu jooksul välja kirjutatud retseptiravim, on jätnud selle rahalistel põhjustel välja ostmata. Seda esines nii madalama kui ka kõrgema sissetulekuga inimeste puhul. Madalama sissetulekuga (kuni 400 eurot) inimeste hulgas on neid, kes rahalistel põhjustel endale väljakirjutatud retseptiravimit välja ei ostnud, mõnevõrra enam (16–33%) kui suurema (üle 800 euro) sissetulekuga inimeste hulgas (7–16%). Suure omaosaluskoormuse tõttu on Eestis vaja omaosalust lähiaastatel vähendada või leida 3 Leibkonnad, kelle omaosalus on katastroofilisel tasemel, on leibkonnad, kes kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest. 4 Thomson, S., Cylus, J., Evetovits, T. (2019) Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Eu- rope, Maailma Terviseorganisatsioon. 5 Tervishoiukulud 2018, Tervise Arengu Instituut 6 OECD (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/1efa7683-et. 7 Eurostat 8 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (koostamisel) on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud arute- luks Riigikogule 9 Internetis leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohi- tekst_ok_5.pdf 10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191 11 Võrk, A. (2018), Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti Tervi- seuuringu 2014 andmetel 12 Kallaste, E., Järve, J., Sõmer, M., Lang, A., nnimkeskse tervishoiu seiremetoodika väljatöötamine, CentAR, 2019 võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanike rühmi suurte kulude ja vaesusesse sattumise eest. WHO poolt 2014. ja 2018. aastal tehtud omaosaluse analüüsid13,14 tõid järeldustena välja, et madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad osakaaluna leibkonna kulutustes ravimitele suhteliselt rohkem kui jõukamad leibkonnad. Mida jõukam on leibkond, seda enam kulutatakse ambulatoorsele eriarstiabile (peamiselt hambaravile) ja meditsiinitarvikutele ning vähem ravimitele. Võib eeldada, et madalama sissetulekuga isikutel on hambaravi puhul tegu katmata vajadusega (abi on kättesaamatu, kui nad seda vajavad), mistõttu see omaosalusena ei saagi väljenduda. WHO soovitusel tuleks kaaluda võimalusi vähendada omaosaluskoormust neile leibkondadele, kelle kulud tervishoiuteenustele on ebaproportsionaalselt suured arvestades leibkonna sissetulekut (ibid). Seega tuleks suurendada madalama sissetuleku või suure ravivajadusega leibkondadele suunatud hüvitisi, sh suurendada kaitset katastroofiliste kulude eest ravimite tarbimisel, sest nende kulutuste mõju madalama sissetulekuga leibkondadele on kõige suurem. Eelnevast tulenevalt on vajalik teha uuring, mille eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest. Uuringu tegemiseks on vaja ühildada haigekassa andmekogu, retseptikeskuse 15, tervise infosüsteemi (TnS) andmed leibkonna liikmete, mille seosed luuakse rahvastikuregistri andmetel, sissetuleku andmetega maksukohuslase registrist. EHK andmekogude andmete põhjal on võimalik kindlaks teha isiku kulu tervishoiuteenustele, retseptiravimitele ja meditsiiniseadmetele, mida on rahastanud EHK. Sissetulekute andmeid on vaja, et välja selgitada, kui suure osa leibkonna sissetulekust moodustavad kulutused tervishoiule. Kui tervishoiukulude tasumise järgselt ei säili inimesel piisavat toimetulekuks vajalikku sissetulekut, on selge, et inimesel tuleb valida, kas osta toitu või eluks vajalikke ravimeid. Seetõttu võib olla rahalistel põhjustel piiratud vajalike tervishoiuteenuste, retspetiravimite jm kättesaadavus. Uuringu tegemiseks on vaja koondada inimesed rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressi alusel leibkondadesse ning seejärel lisada kõigi leibkonnaliikmete sissetulekute andmed ja tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete jm tervishoiu kasutamisega seotud andmed. Tervishoiukulude mõju hindamiseks leibkonna toimetulekule on vajalik ühildada sissetuleku või leibkonna andmed. Seega on andmete ühildamine ja uuringu tegemine vajalik, et tulemuste põhjal välja töötada poliitika meetmed, mis aitaksid vähendada või ümber jaotada leibkondade omaosaluskoormust ning seeläbi hoida ära haavatavamate elanike rühmade vaesusesse sattumine või vaesumine. Kuigi suur osa inimeste omaosalusest on seotud ravikindlustuse poolt kaetavate hüvitistega, kaasatakse uuringusse kõikse pildi saamiseks SHA11 metoodika järgi leibkonna kulude hulka arvestatud ja isikustatult kättesaadavad andmed (nt mootorsõidukijuhi otsus TnSist). Lisaks hinnatakse poliitikamuudatuste ettepanekute rakendamise rahalisi mõjusid nii ravikindlustuse eelarvele kui ka üksikisikute toimetulekule (ehk kui palju poliitikamuudatus mõjutab üksikisiku omaosaluskoormust). B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Uuring tehakse, et vastavalt RTA 2020-2030 eesmärgile välja töötada poliitikastsenaariumid. Välja töötatud poliitikastsenaariumid esitatakse Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ning heaks kiidetud stsenaariumi rakendamiseks tehakse omaosaluse süsteemi muudatused ja õigusruum viiakse sellega vastavusse. Uuringu tulemustest tulenevate muudatustega on võimalik muuta 13 Võrk, A., Saluse, J., Reinap, M., Habicht, T. (2014). Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia, 2000–2012. WHO Regional Office for Europe 14 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? 15 Haigekassa andmekogu ja retseptikeskus edaspidi nimetatud EHK andmekogud. tervishoiuteenused elanikkonnale taskukohasemaks ja seeläbi muuta teenused, millele rakendub omaosalusmäär, kättesaadavamaks. Analüüsi tulemused võimaldavad vähendada ebavõrdsust nimetatud tervishoiuteenuste kättesaadavuses. Viimase ligi 20 aasta jooksul on WHO 16 erinevate analüüsidega hinnanud tervishoiukuludest tingitud vaesumist Eestis ja Euroopa regioonis. Selleks on kasutatud leibkonna tarbimise ja sissetuleku andmeid, mille põhjal saab ülevaate:  kui palju kulutavad leibkonnad tervishoiuteenustele omaosalusena oma maksevõime suhtes (omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve, peetakse katastroofiliseks);  leibkonna võimet rahuldada pärast omaosaluse tasumist oma põhivajadusi (omaosalust, mis lük- kab leibkonna allapoole vaesuspiiri või põhivajaduste piiri, peetakse vaesumist soodustavaks);  kui palju leibkondi on mõjutatud, millised leibkonnad on suurema tõenäosusega mõjutatud ning millist tüüpi teenused toovad kaasa rahalised raskused. Tehtud analüüside kokkuvõtteks saab öelda: ligi 3% leibkondadest on pärast tervishoiuteenuste kasutamise eest tasutud omaosalust vaesumisohus, 1,5% vaesunud (kuna neil puudub edasine maksevõime) ja 1% veelgi enam vaesunud (kuna neil puudub maksevõime). Analüüsis17 kasutatud vaesuspiir peegeldab põhivajadustele (nt toit, üür, kommunaalmaksed) tehtud kulutusi Eesti suhteliselt vaese elanikkonna hulgas 18 . Eestis on üle 7% leibkondi, kelle tervishoiuteenuste omaosalus on katastroofilisel tasemel19, mis on suurem kui enamikus teistes ELi riikides. WHO hinnangul tuleb kriitiliselt hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15% tervishoiukuludest (Eestis 2018. aastal 24,5%), et välistada olukord, kus see põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või osutub rahaliseks piiranguks inimesele vajamineva abi saamisel. 20 Seetõttu võimaldab antud uuring teha järeldusi ja kujundada ka edasisi muutusi nii, et eeltoodud tulemused paraneksid isikutele (st ühiskonnale) soodsamas suunas. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. EHK küsib andmeid teistest registritest isikute kohta, kes on ravikindlustatud ja kelle kohta on EHK andmekogudesse esitatud perioodil 2016-2019 raviarve, retsept või meditsiiniseadme kaardiga seotud retsept või kellel on seos leibkonna liikmena isikuga, kelle kohta on esitatud EHK andmekogudesse raviarve, retsept või meditsiiniseadme kaardiga seotud retsept (viimane on vajalik nt juhtudel, kui andmekogus on märge isiku kohta, kes ise tulu ei teeni, nt laps, aga kelle eest on tasunud omaosalust leibkonna liige). Registritest päritakse täiendavad andmed isikukoodi alusel, mille alusel on andmeid võimalik kokku linkida. Käesoleva uuringu raames:  analüüsib haigekassa EHK andmekogudes esitatud andmeid inimeste elukoha maakonna, vanusgruppide, diagnooside, arstiabi liikide jm lõikes ning arvestab inimeste omaosaluskoormused;  koostab haigekassa EHK andmekogude andmete alusel valimi ja edastab valimisse valitud isikute isikukoodid Siseministeeriumile;  Siseministeerium lisab EHK poolt esitatud isikukoodide kohta rahvastikuregistrist 16 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Thomson S, Evetovits T, Cylus J (2018) WHO, Financial protection in high-income countries. Czechia Estonia Latvia Võrk A, Saluse J, Reinap M, Habicht T (2014) WHO, Out-of-pocket payments and health care utilization in Estonia, 2000–2012 17 Võrk A, Habicht T (2018) Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? 18 2015. aastal oli nende põhivajaduste rahuldamise keskmine kuumaksumus ehk põhivajaduste piir 213 eurot üheliikmelise leibkonna kohta. Põhivajaduste piir on pisut kõrgem kui absoluutne vaesuspiir (elatusmiinimum), mis oli 196 eurot üheliikmelise leibkonna kohta 19 Leibkonnad, kelle omaosalus on katastroofilisel tasemel, on leibkonnad, kes kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest. 20 Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Europe. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2019. registreeritud elukoha aadressi ning kui samal aadressile on sisse kirjutatud inimesi, kes ei ole EHK poolt esitatud loetelus, lisab ka nende isikute isikukoodid ja registreeritud elukoha aadressid ning edastab nimetatud nimekirja EHKle. Nimetatud andmetele tuginedes luuakse seosed inimeste vahel ühildamaks neid leibkondadeks;  EHK täiendab vajadusel Siseministeeriumilt saadud andmete põhjal isikukoodide loetelu (täiendab valimit) ning esitab selle Maksu- ja Tolliametile (MTA), kes lisab juurde deklareeritud tulu andmed tululiigiti ning saadab tagasi EHKle;  EHK edastab täiendatud valimisse kuuluvate isikute isikukoodid Tervise ja Heaolu nnfosüsteemide Keskusele (TEHIK), kes lisab isikupõhiselt mootorsõidukijuhi tervisetõendite andmed. TEHnKult küsitakse andmed, kuna sellised kulud on üks osa inimeste omaosaluskoormusest vastavalt SHA2011 metoodikale. EHK ühendab omavahel erinevatelt osapooltelt saadud andmed isikukoodide järgi ning seejärel pseudonümiseerib andmed asendades isikukoodid juhuslikult genereeritud unikaalse koodiga ning elukoha täpne aadress asendatakse elukoha kohaliku omavalitsusega ning leibkonnatunnusega. Seega kui andmed on omavahel lingitud, toimub edasine töötlus nö pseudonüümitud andmetega, kus isikud ei ole otseselt tuvastatavad. Erinevate asutuste vahel liiguvad isikukoodide loetelud, kuhu lisatakse aadressid ja sissetulekud. Tervishoiukulude andmeid, mis sisalduvad haigekassa andmekogus ja retseptikeskuses ei lingita füüsiliselt asutuste vahel liikunud ja hiljem pseudonüümitud tabelile. Haigekassa andmeid andmekogust välja ei salvestata vaid analüüsitakse serveril. Andmeanalüüsi tulemused esitatakse koondina, kus sarnaste tunnuste või sarnaselt käituvate rühmade andmed koondatakse ja üldistatakse. Koondina ehk agregeeritult esitatud tulemuste pealt ei ole võimalik isikuid tuvastada. Üldistatud andmetele tuginedes tehakse alternatiivsed poliitikakujundamise stsenaariumid, mille tulemusel praegu suure omaosaluskoormusega inimeste omaosalus tervishoius väheneb ning seeläbi vajalike tervishoiuteenuste, ravimite jm kättesaadavuse võimalused paranevad. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. 1. EHK analüütika osakonna statistik töötleb ja analüüsib andmeid EHK serveris. EHK töötleb haigekassa andmekogust järgmisi andmeid: 1) nsiku andmed a. nsikukood b. nsiku sissekirjutus (maakond) c. nsiku ravikindlustuse alus d. nsiku kindlustuse aluse kehtivuse alguse ja lõpu kuupäevad 2) Raviarvete andmed a. nsiku ja dokumendi nD b. Raviarve esitanud TTO nimi c. Raviarve TTO liik d. Raviarve avamise kuupäev e. Raviarve põhidiagnoos f. TTO asukoht (maakond) g. Raviarvel olevad teenused h. Teenuse summa ja hulk 3) Hambaravi- ja proteesihüvitise andmed a. nsiku ja dokumendi nD b. Hambaravi ja proteesihüvitise kulu/teenuse kuupäev c. Hambaravi ja proteesihüvitise summa liik ja summa 4) Ajutise töövõimetushüvitise (TVL) andmed a. nsiku ja dokumendi nD b. TVLi avamise kuupäev c. TVL töölt vabastuse päevade arv d. EHK poolt kompenseeritavate päevade arv e. TVLi väljastaja TTO nimi f. TVLi väljastaja TTO liik g. TVLi liik h. TVLi diagnoos i. TVLi hüvitatud summa 2. EHK töötleb retseptikeskusest järgmisi andmeid: a. nsiku ja dokumendi nD b. Retsepti kirjutaja TTO nimi c. Retsepti kirjutaja TTO liik d. Retsepti kirjutamise kuupäev e. Retsepti realiseerimise kuupäev f. Retsepti omaosalus g. Retseptil olev diagnoos h. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO nimi i. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO liik j. Meditsiiniseadme retsepti väljakirjutamise kuupäev k. Meditsiiniseadme retsepti realiseerimise kuupäev l. Meditsiiniseadme retsepti omaosalus m. Meditsiiniseadme retseptil olev diagnoos n. Täiendav ravimihüvitis EHK moodustab valimkogumi isikutest, kelle isikukoodid edastab pilveserveri kaudu krüpteeritult Siseministeeriumi poolt määratud kontaktisikule. nsikukoodide loetelu täiendatakse vajadusel Siseministeeriumilt saadud isikukoodidega ning edastatakse EHK pilveserveri kaudu krüpteeritult MTA-le ja TEHnKule. 2. Siseministeerium väljastab rahvastikuregistrist EHK poolt esitatud isikute isikukoodide järgi nende isikute ja samale aadressile registreeritud isikute järgmised andmed: a. isikukood b. registreeritud elukoha aadress Siseministeerium edastab andmed haigekassale turvalise keskkonna kaudu krüpteeritult. 3. MTA lisab EHK pool esitatud isikute isikukoodide kohta järgmised andmed: a. isikukood a. deklareeritud tulu aastas tululiikide lõikes MTA esitab andmed haigekassale turvalise keskkonna kaudu krüpteeritult. 4. TEHnK esitab valimis oleva inimese kohta: a. isikukood b. mootorsõidukijuhi tervisetõendile on antud otsus 5. EHK seob Siseministeeriumilt, MTAlt ja TEHnKult saadud andmed isikute raviarvete andmekogu andmetega isikukoodide kaudu. Seejärel edasiseks analüüsiks pseudonümiseerib andmed. 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registrikood või isikukood Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Telefon: 626 9301 e-post: [email protected] Kontaktisikud: Kersti Esnar, 6269728 [email protected] Kaija Kasekamp, 626 9220 [email protected] 1.3 nsikuandmete töötlemiskoha või kohtade Eesti Haigekassa aadressid Tartu, Riia 142, 50411 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja andmed 2.1. Volitatud töötleja nimi Eesti Haigekassa asutuse/äriühing/FnE nimi 2.2. Registrikood või isikukood 74000091 2.3. nsikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tartu, Riia 142, 50411 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.4. Asu- või elukoha aadress (analoogne Tallinn, Lastekodu 48, 10144 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Kontaktandmed +3725020027 [email protected] telefon, e-post [email protected] Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus EHK viib läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut ravikindlustatud isikute Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. omaosaluskoormuse kohta, arvestades sealhulgas Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kindlustatud isiku poolt tehtud makseid ning arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud kindlustatud isiku leibkonna sissetuleku suurust. teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms Sotsiaalministeeriumi (SoM) tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus21, mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja 21 Vabariigi Valitsuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017011?leiaKehtiv arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja - hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule on SoM-i tegevusvaldkond piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ 22 (edaspidi põhimäärus) § 2 lõikes 1. täpsustavalt toodud, et ministeeriumi valitsemisalas on ka rahva tervise kaitse, arstiabi, sotsiaalse turvalisuse ja sotsiaalkindlustuse korraldamine ning sellealaste tegevuste koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 10 kohaselt, et tervisesüsteemi arendamise osakonna põhiülesanne on kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega, luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele ning koordineerida tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 3. Uuringu tellija Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Tellijale edastatakse analüüsi raport, milles esitatakse 22 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017021?leiaKehtiv Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle tulemused agregeerituna ning anonüümselt. edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu laiem eesmärk on muuta omaosaluspoliitika süsteemi. Lähtuvalt Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud eesmärgist on uuringul neli peamist ülesannet: hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine  kirjeldada isikute elukohast, soo ja vanusgrupist ning haigusgrupist tulenevat omaosaluskoormust ravikindlustussüsteemis (teostab EHK);  välja töötada tulemuste pinnalt poliitikastsenaariumid, mis on suunatud omaosaluskoormuse vähendamise ja/või ümberjaotamisele (teostab SoM koostöös EHK ja Tervise Arengu Instituudiga);  hinnata valitud poliitikastsenaariumite potentsiaalset mõju ravikindlustuse eelarvele ja inimeste toimetulekule (teostab EHK);  valmistada ette vajalikud õigusruumi muudatused (teostab SOM). 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Kõik Eesti elanikud, kellel on ravikindlustus, töödeldakse ning valimi suurus täpne valimi suurus selgub pärast EHK andmekogust päringu tegemist, lähtudes Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning ajaperioodist s.o 01.01.2016–31.12.2019, kuid kui palju neid on hinnanguliselt on valimi suurus 1,25 miljonit inimest. Valimit täiendatakse Rahvastikuregistri andmetega. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Töödeldakse haigekassa andmekogus olevaid andmeid: Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, 1) nsiku andmed terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) a. nsikukood b. nsiku sissekirjutus (maakond) c. nsiku ravikindlustuse alus d. nsiku kindlustuse aluse kehtivuse alguse ja lõpu kuupäevad 2) Raviarvete andmed a. nsiku ja dokumendi nD b. Raviarve esitanud TTO nimi c. Raviarve TTO liik d. Raviarve avamise kuupäev e. Raviarve põhidiagnoos f. TTO asukoht (maakond) g. Raviarvel olevad teenused h. Teenuse summa ja hulk 3) Hambaravi- ja proteesihüvitise andmed a. nsiku ja dokumendi nD b. Hambaravi ja proteesihüvitise kulu/teenuse kuupäev c. Hambaravi ja proteesihüvitise summa liik ja summa 4) Ajutise töövõimetushüvitise (TVL) and- med a. nsiku ja dokumendi nD b. TVLi avamise kuupäev c. TVL töölt vabastuse päevade arv d. EHK poolt kompenseeritavate päevade arv e. TVLi väljastaja TTO nimi f. TVLi väljastaja TTO liik g. TVLi liik h. TVLi diagnoos i. TVLi hüvitatud summa Töödeldakse retseptikeskuses olevaid andmeid: a. nsiku ja dokumendi nD b. Retsepti kirjutaja TTO nimi c. Retsepti kirjutaja TTO liik d. Retsepti kirjutamise kuupäev e. Retsepti realiseerimise kuupäev f. Retsepti omaosalus g. Retseptil olev diagnoos h. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO nimi i. Meditsiiniseadme retsepti kirjutaja TTO liik j. Meditsiiniseadme retsepti väljakirjutamise kuupäev k. Meditsiiniseadme retsepti realiseerimise kuupäev l. Meditsiiniseadme retsepti omaosalus m. Meditsiiniseadme retseptil olev diagnoos n. Täiendav ravimihüvitis Töödeldakse Rahvastikuregistrist järgmisi andmeid: a. nsikukood b. nsiku registreeritud elukoha aadress Maksukohuslase registris töödeldakse järgmisi andmeid: a. nsikukood b. Deklareeritud tulu aastas tululiikide lõikes TnS-is töödeldakse EHK poolt esitatud isikukoodidega inimeste kohta järgmisi andmeid: a. nsikukood b. Mootorjuhi sõiduki tervisetõendile on antud otsus Eesmärk on siduda need andmed inimeste sissetulekutega, sh hüvitiste ja toetustega, mis saadakse MTAlt deklareeritud tuluna, rahvastikuregistrist elukoha aadressidega, et luua leibkondade seosed ning TEHIKust tervisetõendite andmetega. 6. Isikuandmete allikad  Haigekassa andmekogu (https://www.riigiteataja.ee/akt/11203201 Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, 9019?leiaKehtiv) küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse  Retseptikeskus (https://www.riigiteataja.ee/akt/11203201 9054)  Maksukohuslaste register (https://www.riigiteataja.ee/akt/1250320 20005)  Rahvastikuregister (https://www.riigiteataja.ee/akt/1310120 20016),  Tervise nnfosüsteem (https://www.riigiteataja.ee/akt/1260220 20002) 7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist. Leibkondade kuuluvuse ja sissetulekute andmed seotakse andmeanalüüsi käigus EHK andmetega. Väljaspool EHKd saadud isikuandmed hoitakse analüüsi lõpuni EHK võrgukettal ning kustutatakse analüüsi lõppedes. Tellijale esitatakse analüüsi tulemused, mis ei sisalda isikupõhiseid andmeid. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Volitatud töötleja, Eesti Haigekassa (kodeerimise) viib läbi ... Isikute leibkondade kuuluvuse ja sissetulekute Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH andmed edastatakse EHKle viimase poolt koostatud isikute (isikukoodide) loendi alusel. Analüüsi ajal isikustatud andmeid ei kasutata, kasutatakse pseudonümiseeritud andmeid ja tulemusi esitatakse agregeeritult. 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis EHKst väljastpoolt saadud andmeid ei säilitata säilitatakse peale analüüsi lõppemist, need hävitatakse 3 kuu jooksul. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus ja isikutele ei kaasne puutumust andmete kasutusega; loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; _______________________________________ 9. Isikuandmete edastamine välisriiki23 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Oleme teadlikud, et analüüsis käsitletakse isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 tähenduses eriliigis isikuandmeid, ning selleks on vajalik EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGU nõusolek. Kinnitame, et esitame nõukogu augusti koosolekule taotluse, mille esitamise tähtaeg on 31.07. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) 23 nsikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel