dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 21. juuli 2020
Viit
1.2-3/2088-2
Registreeritud
21. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Liivi Pehk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎1.2-32088-2 21.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc302 KB

Sisu (failidest)

Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium Teie 30.06.2020 nr HTM/20-0828/- [email protected] 1K; 8-2/20/2862 / Meie 21.07.2020 nr 1.2-3/2088-2 Kooskõlastuskiri Lugupeetud haridus- ja teadusminister Täname Teid haridus- ja teadusministri 30.06.2020 käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks“ eelnõu Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamisele esitamise eest. Leiame, et algatus on väga positiivne ja usume, et see osutub kasulikuks nii teadlastele alternatiivsete karjäärivariantide leidmiseks kui avalikule ja ettevõtlussektorile toomaks sinna rohkem doktorikraadiga inimesi ning aitamaks kaasa soolise tasakaalu suurendamisele väljaspool akadeemilist sektorit töötavate teadlaste hulgas. Sotsiaalministeerium kooskõlastab käskkirja eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1) Leiame, et eelnõu võiks tegeleda mobiilsusskeemis osalevate teadlastega ka veidi kaugemas perspektiivis. Teadlaste levinud mure seoses teadusest mõnda teise sektorisse liikumisega on „kvalifikatsiooni“, st teadusartiklid, teadusprojektid ja -rahastus, kadumine. Teadlase kvalifikatsiooni langus kahandab oluliselt tema võimalusi teadusesse naasta ning seal tulevikus edukalt tegutseda. Kui antud skeem on mõeldud teadlaste jäädavaks toomiseks era- ja avalikku sektorisse, siis leiame, et skeem võiks sisaldada ka nn jätkutegevusi ehk nt era- või avaliku asutuse kohustust teadlast ka peale teadlasele omistatud rahastusperioodi teatud ajaraamis tööl edasi hoida. Kui skeemi eesmärk on peale mobiilsust teadlane T&A asutusse tagasi tuua, siis võiks see ette näha ka teatud rahalist toetust teadusesse naasmiseks. 2) Eelnõu lisas 1 punktis 9.1.4 loetletakse nõudeid teadlastele, kuid neid ei põhjendata. Soovitaksime lisada seletuskirja põhjendused seoses kvalifitseeruvale teadlasele esitatud nõuetega TA asutuses töötamise perioodi või doktorikraadi kaitsmisest möödunud aja kohta. Lisatud selgitused võiksid sisaldada ka täpsemaid juhiseid eelnimetatud perioodide arvestamise kohta, sh kas nende sisse on arvestatud lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg. 3) Eelnõu lisas 2 on toodud teadlase tööjõukulude ühikuhinnad, ent soovitame lisada juurde täpsustuse, kas tegemist on brutopalgaga või kogu palgafondiga. 4) Eelnõu seletuskirja kohaselt on toetuse üks eesmärk teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamine ning selle läbi teadmussiirde suurendamine. Kuigi doktorikraadi omavatest üle 24-aastastest inimestest on 52% mehed ja 48% naised, töötab ettevõtlussektoris 32% meessoost ja ainult 16% naissoost teadlastest ja inseneridest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 (Kindsiko jt, 2017). Paindliku, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust), akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli väljatöötamine ja juurutamine on ka üheks „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärgiks. Tuginedes eeltoodule, soovitame: a. Eelnõu seletuskirjas paremini avada seda, et meede on universaalne. Kuigi ka avalik sektor on kasusaajana nimetatud, siis on taustakirjeldus siiski suuresti tööstuse/tootearenduse/inseneeria keskne – sektor, kus valdavalt saavad kasusaajad olema siiski mehed (nii sektoris tegutsevate ettevõtjatena kui teadlastena). b. Täiendada käskkirja eelnõu lisa 1 punkti 9.2. „Tegevus 2 Teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused“ teist lõiku järgmise lausega: „Muuhulgas otsitakse võimalusi, kuidas teavitustegevustega jõuda naisteadlaste sihtrühmani ning soodustada nende töötamist väljaspool akadeemilist sektorit“. c. Täiendada käskkirja eelnõu seletuskirja punkti 1.4. „Väljumisstrateegia“ esimese lõigu viimast lauset järgmiselt: „Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse, akadeemilise ja erasektori koostööprojektide arv ning erasektoris töötavate teadlaste hulk ja paranema sooline tasakaal“. 5) Teeme ettepaneku muuta käskkirja eelnõu seletuskirja peatükki 4 „Tegevuse mõjud“ tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele võrdsete võimaluste osa järgmiselt: a. Asendada esimeses lõigus laused „Tegevuse kaudu toetatavate tegevuste puhul ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest rühmast. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu isiku soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest või vanusest.“ lausega: „Eri soost, vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist“. Selgitus: Ühissätete määruse artikli 7 kohaselt tuleb diskrimineerimise ennetamiseks tegeleda proaktiivselt erinevatele sotsiaalsetele rühmadele võrdsete võimaluste loomisega. See tähendab erinevate sotsiaalsete rühmade olukorra analüüsimist sekkumisvaldkonnas, takistuste väljatoomist, millega nimetatud rühmadesse kuuluvad isikud kokku puutuvad ja nende takistuste (nt vähene informeeritus, keelebarjäärid, piiravad stereotüübid ja eelarvamused) kõrvaldamisega tegelemist. b. Lisada teise lõiku lause “Teavitustegevuste üheks eesmärgiks on suurendada naisteadlaste teadlikkust ja huvi väljaspool akadeemilist sektorit töötamise võimalustest“. Selgitus: Statistikaameti andmetel töötab väljaspool akadeemilist sektorit rohkem meessoost kui naissoost teadlasi. Paindliku, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust), akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli väljatöötamine ja juurutamine on üheks „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärgiks. c. Kustutada teise lõigu viimases lauses „Lisaks füüsilisele keskkonnale, tuleb tagada juurdepääs informatsioonile ja kommunikatsioonile, sh võetakse võimalusel arvesse WCAG 2.0 juurdepääsetavuse suuniseid, kui see ei saa takistuseks toetatavate tegevuste peaeesmärkide elluviimisel“ lauseosa: „kui see ei saa takistuseks toetatavate tegevuste peaeesmärkide elluviimisel“. 3 Selgitus: WCAG 2.0 nõuded kehtivad veebilehtedele. Jääb selgusetuks, kuidas veebilehe loomisel selle muutmine erivajadustega inimestele ligipääsetavaks, saaks olla takistuseks teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamisel ning selle läbi teadmussiirde suurendamisel. d. Kustutada teises lõigus laused: „Sarnaselt teistele eluvaldkondadele ning tavapärasele teaduse rahastamise praktikale lähtutakse vahendite eraldamisel eelkõige teadustöö eksellentsusest ning vajadusel valdkondlikest prioriteetidest, mitte rahastatavate teadlaste soost või uuritavast teemavaldkonnast. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt soost, vanusest, rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele.“ Selgitus: Nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja metoodika kirjeldatakse eelnõu lisa 1 vastavates punktides. Lõigu viimane lause kordab juba esimeses lõigus esitatud mõtet. e. Kirjeldada elluviija ja partneri kohustused (Tegevuste elluviimisel tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid.) käskkirja eelnõu lisa 1 punktis 15 „Elluviija ja partneri kohustused“. Selgitus: Elluviija ja partneri kohustused kirjeldatakse eelnõu tekstis. Eelpool kirjeldatud ühissätete määrusest tulenevad nõuded tegevuste elluviijale ja partnerile hõlmavad lisaks läbivale teemale „Võrdsed võimalused“ (artikkel 7) ka läbivat teemat „Keskkond ja kliima“ (artikkel 8). 6) Soovime, et eelnõu toetaks teadlaste ja ettevõtete vahelist koostööd ka sotsiaalvaldkonda uudsete toodete ja teenuste toomisel. Uudsete toodete ja teenuste kasutusse jõudmise toetamise vajadust kirjeldab Sotsiaalministeeriumi koostatud roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Liivi Pehk 6269 822 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel