Egon Veermäe Teie nr
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] Meie 20.07.2020 nr 16-6/200322/2004110
Kuulmisabivahendite teenuse järelevalvest
Austatud Egon Veermäe
Eesti Audioloogia Selts (EAS) pöördus õiguskantsleri poole murega seoses vaegkuuljatele vajalike
teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Et kuulmisabivahendi teenusest (edaspidi: teenus) oleks vaegkuuljatele ka päriselt abi, tuleks
abivahendite soetamiseks eraldada piisavalt raha ning teenus peaks olema kvaliteetne: see peaks
tagama igale kasutajale sobiva abivahendi, mida vajadusel kohandataks kasutusaja jooksul.
Hinnanguliselt kannatab kuulmislanguse all iga viies Eesti elanik, nende osakaal rahvastikust
edaspidi suureneb. Vastava abi (teenuse) osutamise järelevalve on siiani aga sisuliselt puudunud.
Põhjalik järelevalve ja selle järelduste analüüs koos planeeritava koolitusega annaks võimaluse
hakata valdkonna tulevikku terviklikult planeerima. Näiteks võiks alustada Eestis audioloogia
valdkonna spetsialistide õpetamist, kehtestada kvalifikatsiooninõuded abivahendite kvaliteeti
hindavatele spetsialistidele, asuda looma seadmete müüjatest sõltumatuid kuulmiskeskuseid.
Seetõttu teengi Sotsiaalkindlustusametile ettepaneku viia lähema aasta jooksul läbi teenuse
ammendav audit (järelevalve) ja hinnata selle käigus teenuse kvaliteeti ning selle vastavust
abivajajate ja riigi ootustele. Palun selle järelevalve tulemustest teavitada ka õiguskantslerit.
Vastavalt õiguskantsleri seadusele (§ 1 lg 11) täidab õiguskantsler muu hulgas puuetega inimeste
õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Seetõttu on
õiguskantsleri ametkond probleemidest ülevaate saamiseks pöördunud nii Sotsiaalministeeriumi
(SoM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Eesti Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusameti
(SKA) poole. Samuti on õiguskantsler hankinud infot vaegkuuljate esindusorganisatsioonidelt.
Peamisteks probleemideks selles valdkonnas näivad praegu olevat:
1. Teenust osutavates nn kuulmiskeskustes töötavate spetsialistide ebaühtlane kvalifikatsioon.
Nagu ka Sotsiaalkindlustusamet oma vastuses õiguskantsleri päringule märkis, viitab Eesti
Vaegkuuljate Liidu ja EAS-i koostöös valminud hinnang teenuse kvaliteedi ebaühtlusele. Erineval
moel hinnatakse näiteks kuulmislanguse taseme hindamiseks tehtavaid audiogramme,
kuuldeaparaatide tehnilist sobivust ja –seadistust, samuti nõustamist. Teenuse ebaühtlast kvaliteeti
põhjustavad spetsialistide erinev hariduslik taust, aga ka praktikas kasutatavad töövõtted.
2
Lühivaates võiks abi olla juba kavandamisel olevast koolitusest. Pikas perspektiivis jäävad aga
probleemid lahenduseta, kui koolitustele ei tagata järjepidevust või kui ei kehtestata teenust
osutavatele spetsialistidele kvaliteedistandardeid.
2. Audioloogide nappus.
EAS peab teenuse kvaliteedi ebaühtluse peamiseks põhjuseks kvalifitseeritud, kutsega audioloogide
nappust. Sageli suhtlevad vaegkuuljatega nina-kõrva-kurguarstid ja teiste erialade spetsialistid.
Samas on ka arvamusi, et audioloogi kutse puudumine ei tähenda automaatselt, et
kuulmisabivahendeid väljastav isik osutaks halba teenust. Kuna Eestis on audiolooge vähe ning
nende roll sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis pole selge, puudub nii SoM-l kui ka HTM-l selge
ettekujutus valdkonna vajadustest nii spetsialistide hulga kui nende töömahu osas. Nii on HTM
pidanud seni piisavaks eraldada stipendiume audioloogide koolitamiseks välismaal. Käesoleval
aastal keegi audioloogiks õppida ei soovinud. Samal ajal osutab tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemi OSKA uuring, et tulevikus on Eestile tarvis 100 audioloogi. HTM ja SoM pole
selliseid mahte planeerinud ning SoM-i hinnangul tuleks spetsialistide vajadust alles hindama
asuda.
3. Puudub ülevaade teenuse kvaliteedist.
Kahe eelneva probleemi kirjeldusest nähtub, et ühtaegu napib Eestis nii häid spetsialiste kui ka
selgust selle kohta, kui palju neid tegelikult vaja oleks. Kuigi teenuse kvaliteedi osas näib
sihtrühmas valitsevat rahulolematus, põhineb seesugune hinnang üksikutel näidetel või arvamustel.
Selget ja dokumenteeritud ülevaadet puudustest ei ole. Ka SKA-l kui valdkonna koordinaatoril
seesugune ülevaade puudub. Ometi peaks amet teenuse rahastajana veenduma, et makstakse vaid
hea ja kvaliteetse teenuse eest. SKA leiab, et kehtivad seadused ei anna võimalust keelduda
sõlmimast lepingut abivahendite müüjatega. Ometi pole SKA nende osutatava teenusega rahul.
4. Järeldus: riiklik teenus ei paranda vajalikul määral vaegkuuljate elukvaliteeti.
Kui abivajaja ei saa endale sobivat abivahendit või ei oska seda kasutada ning talle ei anta ka
tarvilikku nõu, võib ta abivahendi kasutamisest loobuda või soetada uue abivahendi. Samas on
abivajaja ja riik maksnud abivahendi küll kinni, ent reaalset kasu pole sellest olnud.
Seetõttu leiab õiguskantsler, et audioloogia valdkonna tulevik vajab lähemal ajal lahendusi.
Probleemide tegelikku sügavust ja ulatust on praeguse info pinnalt pea võimatu hinnata. Kui teenus
viis aastat tagasi ümber korraldati, seati eesmärgiks suurendada abivahendite kättesaadavust,
lihtsustada abivahendite taotlemise menetlemist, kasutada raha efektiivsemalt, tõsta inimeste
teadlikkust abivahenditest ning soodustada inimeste valikuvabadust abivahendite valikul. Senine
tagasiside ei luba kahjuks väita, et need eesmärke oleks suudetud saavutada.
Kuigi valdkonna arengut peaks ennekõike korraldama poliitikakujundaja ehk SoM, peab arusaam
teenusest ja selle kvaliteedist tulema SKA-st. SKA ülesanne pole pelgalt abivahendite
kompenseerimine, vaid ka teenuse korraldamine (sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 8 p 1).
Sotsiaalhoolekande seaduse § 157 kohaselt peab SKA teostama nimetatud seaduses kehtestatud
nõuete üle järelevalvet. Süstemaatiline järelevalve annaks paremad võimalused selliste ettevõtete
valimiseks, mille teenus vastab soovitud kvaliteedile. Järelevalve olulisust on rõhutanud ka
Riigikohus, leides, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks peab muu hulgas olema korraldatud
järelevalve (Riigikohtu lahend, p 121).
3
SKA on Õiguskantsleri Kantseleile vastanud, et seni ei ole kuulmisabivahendi müüjate osas
põhjalikku järelevalvet läbi viidud. Samas annaks põhjalik järelevalve ja selle analüüs koos
planeeritava koolitusega võimaluse astuda valdkonna tuleviku planeerimiseks järgmised sammud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Audioloogia Selts
Liisi Uder 693 8410
[email protected]