dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 17. juuli 2020
Viit
1.1-5/917-2
Registreeritud
17. juuli 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2
Vastutaja
Ester Timmas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎1.1-5917-2_17.07.2020_Muu_leping.bdoc.asice1063 KB

Sisu (failidest)

TUGITEETEENUSTE OSUTAMISE KOKKULEPE nr 1.5-2/0342 Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab sotsiaalala asekantsler kantsleri ülesannetes Rait Kuuse (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Teenuseosutajaga Pooled) ja Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4, 10122 Tallinn, keda esindab peadirektor Tarmo Leppoja (edaspidi nimetatud Teenuseosutaja või Pool või koos Tellijaga Pooled) sõlmisid seoses tugiteenuste osutamise kokkuleppe muutmisega 24.04.2019 sõlmitud kokkuleppe nr 1.5-2/0342 (edaspidi Kokkulepe) uues redaktsioonis alljärgnevalt: 1. Üldsätted 1.1. Kokkuleppe eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Teenuseosutaja õiguseid ja kohustusi tugiteenuste osutamisel ja saamisel ning teenuse tingimusi ja kvaliteeti. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja Kokkulepe koos lisadega. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Kokkulepe Kokkuleppe põhiteksti koos kõikide lisadega. 1.3. Pooled on kokku leppinud hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlusvoorude korraldamise teenuse osutamise lõpetamise Tellijale. Teenuseosutaja korraldab rahastatavate projektide kogu dokumentatsiooni ja teenuse osutamiseks eraldatud vahendite üleandmise Tellijale hiljemalt 31.07.2020. 1.4. Lepingu lahutamatuks osaks on RTK nõukoja poolt kinnitatud järgmised standardtoimemudelid ja teenuse osutamise tingimused: 1.4.1. Personali- ja palgaarvestuse standardtoimemudel; 1.4.2. Riigihangete korraldamise standardtoimemudel; 1.4.3. Majandustarkvara SAP ERP administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.4.4. SAP aruandluskeskkonna Business Objects administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.4.5. E-arvekeskuse administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.4.6. Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimise teenuse osutamise tingimused. 1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudel; 2. Tugiteenused 2.1 Tugiteenust (edaspidi Teenus) osutatakse Tellijale ja tema valitsemisala asutustele (edaspidi ühiselt nimetatuna Teenuse saaja) ja selle all peetakse Kokkuleppes silmas: 2.1.1 finantsarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Teenuse saajale. Teenuse osutamise tulemuseks on Teenuse saaja finantsarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine; 2.1.2 personali- ja palgaarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Teenuse saajale. Teenuse osutamise tulemuseks on Teenuse saaja personaliandmete sisestuse ja palgaarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine; 2.1.3 majandustarkvara SAP administreerimist; 2.1.4 SAP aruandluskeskkonna Business Objects (edaspidi BO) administreerimist; 2.1.5 E-arvekeskuse administreerimist; 2.1.6 Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimist; 2.1.7 riigihanke tugiteenust, mille raames Teenuseosutaja korraldab Teenuse saaja vajadustele vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. Teenuseosutaja võib Teenuse saaja soovil ja Teenuseosutaja nõusolekul korraldada ka muid riigihankeid. Teenuseosutaja ei korralda riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. Riigihangete tugiteenust osutatakse Tellijale ja selle valitsemisalas olevatele järgmistele asutustele: Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet, Terviseamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik; 2.2 Iga Teenuse osutamise tingimused, ulatus, toimingud ning tööjaotus Teenuseosutaja ja Teenuse saaja vahel kirjeldatakse toimemudelites või infosüsteemide administreerimise puhul teenuse osutamise tingimustes. Standardtoimemudelid ja nende muudatused kinnitatakse RTK nõukoja poolt ning need jõustuvad alates kinnitamisest, va kui kinnitamise otsuses on märgitud teisti. Teenuseosutaja avaldab kehtiva versiooni standardtoimemudelitest oma kodulehel. 2.3 Teenuse osutamise kohustus laieneb ka nendele toimingutele, mis ei ole Kokkuleppes otseselt sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad Kokkuleppes nimetatud Teenuse hulka. 3. Poolte kohustused ja õigused 3.1. Teenuseosutaja kohustub: 3.1.1. osutama Teenust hoolikalt ning professionaalselt kooskõlas oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega; 3.1.2. lähtuma Teenuse osutamisel vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, Teenuse saaja kehtestatud juhenditest ja kordadest, kui Teenuse saaja on need Teenuseosutajale edastanud, Teenuse saaja esitatud dokumentidest ning Kokkuleppest; 3.1.3. läbi rääkima kõik olulised töökorralduslikud muudatused Teenuse saajaga, kui see võib mõjutada teenuse osutamist; 3.1.4. tegutsema Teenuse osutamisel Teenuse saajale lojaalselt arvestades Teenuse saaja huvidega ning neid huve kaitsma; 3.1.5. teavitama Teenuse saajat oma parimaid teadmisi rakendades juhul, kui Teenuse saaja poolt Teenuse osutamiseks vajalik edastatud dokument on vastuolus õigusaktidega, sisaldab olulisi puudusi, ei ole Teenuse osutamiseks piisavalt selge või üheselt mõistetav, samuti juhul, kui Teenuse osutajale teadaolevalt Teenuse osutamiseks vajalik dokument puudub või esineb muu puudus, esitades ühtlasi omapoolsed ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks; 3.1.6. andma Teenuse saajale asjakohast teavet kõikvõimalikes Teenuse osutamisega seotud küsimustes (sh nõustama Teenuse osutamisega seotud küsimustes) ning võimaldama Teenuse saaja esindajate ligipääsu Teenuse osutamisega seotud andmetele; 3.1.7. võimaldama Teenuse saajale ligipääsu juhtimisinfole ja aruandlusele veebipõhise aruandluskeskkonna SAP BO kaudu, sh muuta olemasolevaid aruandeid või lisada uusi aruandeid Teenuse saaja põhjendatud taotluse korral, kui vajalikud andmed on majandustarkvarast SAP kättesaadavad; 3.1.8. vajadusel esindama Teenuse saajat teiste isikute või asutuste ees Teenusega otseselt seotud küsimustes; 3.1.9. kõrvaldama mõistliku aja jooksul kõik Teenuse osutamise käigus tekkinud puudused; 3.1.10. hüvitama Teenuse saajale varalise kahju, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu ning vajadusel esindama Teenuse saajat kahju sissenõudmisel või vaidluste lahendamisel; 3.1.11. säilitama Teenuse osutamisega seotud andmeid vähemalt õigusaktides sätestatud või Teenuse saajaga kokku lepitud tähtaegade vältel; 3.1.12. mitte avaldama ilma Teenuse saaja nõusolekuta kolmandatele isikutele Teenuse osutamise käigus saadud andmeid, v.a kui nende avaldamine on õigusaktidega ette nähtud. Andmete avaldamisel teavitab Teenuseosutaja koheselt Teenuse saajat, v.a siis, kui teavitamine kahjustaks andmete avaldamise eesmärki; 3.1.13. töötlema temale Teenuse osutamise käigus edastatud andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik Teenuse osutamiseks; 3.1.14. esitama aruandeid ja andmeid ning andma selgitusi Teenuse saaja siseaudiitorile, Riigikontrollile vm kontrolliorganile auditeerimise protseduuri ning õigusaktidest tuleneva kontrolli läbiviimiseks, kui õigusaktidest ei tulene teisiti; 3.1.15. tagama Teenuse saajale juurdepääsu SAP testkeskkonnale Teenuse saaja sidussüsteemide arendamisel vajaliku testkeskkonna loomiseks. 3.2. Teenuseosutajal on õigus keelduda Teenuse või selle osa osutamisest vastavas osas kuni Teenuse saaja poolsete kohustuste täitmiseni, kui Teenuse saaja ei täida punktis 3.3.1.- 3.3.3. nimetatud kohustusi ning see takistab Teenuse osutamist. 3.3. Teenuse saaja kohustub: 3.3.1. esitama Teenuseosutajale Teenuse osutamiseks vajaliku teabe toimemudelis määratud või Poolte esindajate poolt kokku lepitud aja jooksul ja sidekanaleid kasutades; 3.3.2. võimaldama vajaduse korral juurdepääsu Teenuse osutamiseks vajalikele andmebaasidele ja infosüsteemidele; 3.3.3. vastama Teenuseosutaja poolt Teenuse osutamise käigus tekkinud täpsustatavatele küsimustele; 3.3.4. informeerima viivitamata Teenuseosutajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada Teenuse osutamise käiku; 3.3.5. läbi rääkima Teenuseosutajaga kõik muudatused Teenuse saaja juhendites ja eeskirjades kui need on seotud teenuse osutamisega; 3.3.6. hüvitama Teenuseosutajale riigihanke tugiteenuse osutamisel vaidlustuse ja kohtumenetlusega seotud kulud, kui vaidlustus või kaebus on esitatud riigihanke tingimuste ja toimingute kohta, mille eest vastutab vastavalt lisale 2 „Riigihangete korraldamise standardtoimemudel“ Teenuse saaja ja eeldusel, et need kulud on eelnevalt Teenuseosutaja poolt Teenuse saajaga kooskõlastatud vastavalt toimemudelile. 3.4. Teenuse saajal on õigus: 3.4.1. saada kokkuleppes nimetatud teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja käesoleva kokkuleppega; 3.4.2. nõuda varalise kahju hüvitamist, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu; 3.4.3. kasutada majandustarkvara SAP testbaasi (SAP500) andmesisestuseks SAPi andmeid kasutavate asutuste teiste infosüsteemide testimiseks. 3.5. Teenuse mitteosutamiseks või ebakvaliteetseks täitmiseks ei loeta teenuse katkestusi või rikkumisi, mis on tingitud asjaoludest, mille üle Teenuseosutajal puudub kontroll (vääramatu jõud). 3.6. Vääramatu jõud ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud käesoleva kokkuleppe mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks. 4. Infoturve 4.1. Pooled järgivad isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses toodud andmekaitse põhimõtteid kui ka muud infoturvet reguleerivat seadusandlust. 4.2. Teenuseosutaja täidab Poolte infoturbealaseid kokkuleppeid ning kindlustab Teenuse saaja andmete haldamisel andmete kvaliteedi, käideldavuse ja koostalitusvõime. 4.3. Teenuseosutaja vastutab tema poolt töödeldavate Teenuse saaja andmete volitamatu või juhusliku hävimise või hävitamise kaitseks meetmete rakendamise eest. 5. Teabevahetus 5.1. Teabevahetus võib toimuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirjalikult või elektrooniliselt). Teave tuleb esitada samas vormis kui see on küsitud, kui teine Pool ei ole täpsustanud, millises vormis vastust ta soovib. 5.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti, posti, e-arve süsteemi, DHX, RTIP või muu selleks sobiva infosüsteemi teel. 5.3. Pool vastab teise Poole esitatud küsimusele, järelepärimisele, teabe nõudmisele vms võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates küsimisest. Pooled võivad vastamiseks kokku leppida muu tähtaja. 5.4. Kokkuleppega seotud teated edastatakse teisele Poolele asutuse üldkontakti ja asutust RTK nõukojas esindava liikme kaudu. 5.5. Teenuseosutaja kontaktisikud, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja volitusi ning teha Teenuseosutaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise, lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe Lisades või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 5.6. Teenuse saaja kontaktisikuks, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja volitusi ning teha Teenuse saaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise, lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe Lisades või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 6. Vaidluste lahendamine Kõik Kokkuleppest tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse poolte vahel läbirääkimiste teel ja Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlused Teenuseosutaja nõukojas, kuhu kuulub ka Tellija esindaja. 7. Kokkuleppe kehtivus ja muutmine 7.1. Kokkulepe jõustub allkirjastamise hetkest. 7.2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. 7.3. Käesoleva Kokkuleppe muudatused vormistatakse kirjalikus või elektroonilises vormis, kui Kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. 7.4. Standardtoimemudelid ja teenuse osutamise tingimused ning nende muudatused kinnitatakse RTK nõukoja poolt ning need jõustuvad alates kinnitamisest, va kui kinnitamise otsuses on märgitud teisti. Teenuseosutaja avaldab kehtiva versiooni standardtoimemudelitest ja teenuse osutamise tingimustest oma kodulehel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rait Kuuse Tarmo Leppoja Sotsiaalala asekantsler Peadirektor kantsleri ülesannetes Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Finantsarvestuse toimemudel - finantsarvestuse tegevuste jaotus asutuste ja RTK finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi talit Mõisted ja lühendid: Asutus - Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus Keskus - RTK finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi talitus, kes osutab finantsarvestuse teenust Asutusele PTO - RTK personaliteenuste osakond, kes osutab palga-ja personaliteenust Asutusele TMO - RTK toetuste maksete osakond Muu - kolmas osapool, kes ei ole Asutus ega Keskus SOM - Sotsiaalministeerium SKA - Sotsiaalkindlustusamet TA - Terviseamet RA - Ravimiamet TAI - Tervise Arengu Instituut TI - Tööinspektsioon LEP - Riikliku Lepitaja Kantselei AKRK - Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus VOL - Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei SAP- riigi ühtne majandusarvestustarkvara TEHIK- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusüksus -Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste osakond DHS - Asutuse dokumendihaldussüsteem eAK - ostuarvete menetlemise infosüsteem eRK - e-riigikassa RTIP - riigitöötaja iseteenindusportaal SAP BO - SAP veebipõhine aruannete liides Business Object SKAIS 1;2 - SKA pensionite ja toetuste arvestamise infosüsteem, mille andmed imporditakse SAPi eBS- SKA elatisabi ja sotsiaalteenuste arvestamise ja välja maksmise infosüsteem, millest liiguvad andmed Sap-i läbi X-tee HMM- hasartmängumaksu laekumisest antav toetus Finantstöötaja - Asutuse töötaja, kes kontrollib Asutuse poolt Keskusele esitatavaid dokumente Elektrooniline edastamine- dokumentide ja andmete edastamine e-posti, DHSi, eAK, RTIP kaudu Menetlusring - Asutus kehtestab dokumentide menetlemise ja kinnitamise korra DHSis, eAKs, RTIPis. Viimaseks kinnitajaks määratakse nendes VA RSE - valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri MIN FO - teenindatava Asutuse üle valitsevat mõju omava ministeeriumi finantsjuhtimisega tegelev osakond SFOS - riigi keskne toetuste infosüsteem RaM EO- Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond Keskus Asutus Muu Tegevuse nimetus 1. Finantsarvestuse korraldamise üldpõhimõtted 1.1.Raamatupidamise sise-eeskiri 1.1.1 Raamatupidamise sise-eeskirja projekti koostamine ja x x muudatusettepanekute esitamine 1.1.2 Raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine x 1.2. Üldine majandustehingute dokumenteerimise korraldamine 1.2.1 Majandustehingute dokumenteerimine x 1.2.2 Majandustehingute algdokumentide edastamine x Keskusele 1.2.3. Majandustehingute SAPis kajastamine ja x algdokumentidele raamatupidamiskande märkimine 1.2.4. Majandustehingute algdokumentide säilimise tagamine x x 2. Finantsjuhtimine 2.1. Finantsjuhtimise korraldus ja arvestusobjektid 2.1.1. Eelarve koostamine x x 2.1.2 Finantsjuhtimise korraldamine x x 2.1.3 Arvestusobjektide (projektid, tulu- ja kuluüksused , x x x ressursid/kulukohad jm) register ja selle haldamine 2.2. Eelarve 2.2.1 Riigieelarve limiitide koostamine ja muutmine x x 2.2.2 Riigieelarve välise eelarve koostamine ja muutmine x 2.2.3 Eelarve sisestamine SAPi x x x 2.2.4 Eelarve limiitide jälgimine x 2.3. Eelarve täitmise aruandlus 2.3.1 Eelarve täitmise aruandluse kontrollimine, vigadest x teatamine 2.3.2 Eelarve täitmise aruandluse korrigeerimine x 3. Ostud, muud kulud, kohustised ja makstud ettemaksed 3.1. Toodete/teenuste ja tarnijate registrid 3.1.1 Uue tarnija sisestamine x 3.1.2 Tarnija andmete muutmine, sulgemine ja blokeerimine x x 3.1.3 Oma teenistuja kui tarnija x x x 3.1.4 Toote/teenuse sisestamine, muutmine x 3.2. Ostulepingud ja ostutellimused 3.2.1 Ostulepingu sõlmimine ja muutmine x 3.2.2 Kokkulepe ostulepingute ja ostutellimuste x x sisestamiseks SAPi 3.2.3 Ostulepingute ja -tellimuste SAPi sisestamine x x 3.2.4 Ravimite ostutellimused x x x 3.3. Ostuarved 3.3.1 Tarnijate instrueerimine ostuarvete saatmiseks 3.3.1.1 Tarnijate instrueerimine ostuarvete saatmiseks x 3.3.2 Ostuarvete menetlemine eAKs 3.3.2.1 Teabe esitamine Keskusele või kokkulepe Keskusega x ostuarvete menetlusringi ja arvestusobjektide määramise kohta 3.3.2.2 Ostuarve vastuvõtmine x 3.3.2.3 Ostuarve menetlusringi määramine x x 3.3.2.4 Ostuarve õigsuse kontrollimine x x 3.3.2.5 Ostuarvele arvestusobjektide määramine x x 3.3.2.6 Arve sidumine SAPi ostutellimusega x 3.3.2.7 Mahukad ostuarved x 3.3.2.8 Arve juurde manusena lisa või kommentaaride x x sisestamine 3.3.2.9 Täiendavate dokumentide või arve ümbervormistamise x nõude esitamine tarnijale puuduste korral 3.3.2.10 Täiendavate dokumentide või nende kohta viite x x lisamine 3.3.2.11 Alusetu ostuarve kehtetuks tunnistamine. x Väljamaksmisele mittekuuluvad ostuarved. 3.3.2.12 Ostuarve lõplik kontrollimine ja kinnitamine Keskuses x 3.3.3 Ostuarvete kajastamine SAPis 3.3.3.1 Ostuarve vastuvõtmine ja kajastamine SAPis x 3.3.3.2 Arve sidumine tehtud ettemaksega x 3.3.3.3 Arve periodiseerimine x 3.4. Lähetused (sh koolituslähetused) 3.4.1. Lühiajaliste lähetuste korraldused ja avansid 3.4.1.1 Lähetuskorralduse koostamine (sh koos avansi x taotlemisega) ja kinnitamine 3.4.1.2 Lähetuskorralduse ja avansi sisestamine SAPi, avansi x ülekandmine 3.4.2 Lühiajaliste lähetuste kuluaruanded ja lähetuskorraldus-kuluaruanded 3.4.2.1 Lähetuse kuluaruande või lähetuskorraldus- x kuluaruande koostamine ja kuludokumentide lisamine 3.4.2.2 Lähetuse aruande esitamine, kui sõidukulud hüvitab x Euroopa Liidu Nõukogu (ELN) 3.4.2.3 Teabe esitamine Keskusele lähetuse kuluaruannetele x arvestusobjektide lisamise kohta 3.4.2.4 Lähetuse kuluaruande või lähetuskorraldus- x kuluaruande kontrollimine ja kinnitamine Asutuses 3.4.2.5 Lähetuse kuluaruandele või lähetuskorraldus- x x kuluaruandele arvestusobjektide määramine 3.4.2.6 Lähetuse kuluaruande või lähetuskorraldus- x kuluaruande kontrollimine ja kinnitamine Keskuses 3.4.2.7 Meeldetuletuse saatmine lähetuskulude aruande x tähtajaks esitamata jätmise kohta 3.4.2.8 Üle piirmäära makstav lähetuse päevaraha x x 3.4.3 Lühiajaliste lähetuste kajastamine SAPis, maksed ja tagasinõuded 3.4.3.1 Lähetuskulude, avansside ja tagasinõuete kajastamine x SAPis 3.4.3.2 Lähetuskulude hüvitamine x 3.4.3.3 Lähetuskulude avansi jäägi tagastamine x x kinnipidamisega palgast 3.4.3.4 Lähetuskulude avansi jäägi tagastamine x x tagasimaksega 3.4.4 Pikaajalised välis- ja koolituslähetused 3.4.4.1 Pikaajalise lähetuse käskkirja koostamine, x kooskõlastamine ja kinnitamine 3.4.4.2 Välisteenistujate taotluste menetlemine DHSis x 3.4.4.3 Välisteenistujatele majandusavansside maksmine x x 3.4.4.4 Välisteenistujate kuluaruannete koostamine x 3.4.4.5 Välisteenistujate kuluaruannete kontrollimine ja x kinnitamine Asutuses 3.4.4.6 Välisteenistujate kuluaruannete kontrollimine ja x kajastamine SAPis, kulude hüvitamine 3.4.4.7 Pereliikmete kohalolekutabelite vastuvõtmine, x kontrollimine 3.5 Majanduskulud 3.5.1 Majanduskulude liigid ja dokumendivormid 3.5.1.1 Töötajatele makstavad hüvitised x 3.5.1.2 Töötajatele makstavate hüvitiste dokumentide x koostamine Asutuses 3.5.1.3 Kolmandatele isikutele makstavate hüvitiste x dokumendid 3.5.2 Majanduskulude avanss 3.5.2.1 Õiguste andmine majanduskulude avansi saamiseks x 3.5.2.2 Majanduskulude avansi taotluse kontrollimine, x sisestamine SAPi ja väljamaksmine 3.5.3 Majanduskulude aruanded 3.5.3.1 Majanduskulude aruande koostamine ja x kuludokumentide lisamine 3.5.3.2 Majanduskulude aruande kontrollimine ja kinnitamine x x Asutuses 3.5.3.3 Majanduskulude aruande kontrollimine, SAPis x kajastamine, kulude hüvitamine 3.5.3.4 Majanduskulude hüvitamine/avansi tagastamine x x x 3.5.4 Maksekorraldused 3.5.4.1 Maksekorralduste vormistamine, kooskõlastamine ja x saatmine Keskusele 3.5.4.2 Maksekorralduste vastuvõtmine, SAPis kajastamine ja x ülekandmine 3.6 Antud toetused 3.6.1 Toetuste lepingu sõlmimine ja edastamine Keskusele x x 3.6.2 Toetuse kasutamise aruannete menetlemine Asutuses x x või Asutuse volitatud rakendusüksuses 3.6.3 Toetuse kasutamise aruannete saatmine Keskusele, x kui toetuste menetlemine ei toimu SFOSis või PTSis 3.6.4 Antud toetuse kulude kajastamine, kui toetuse x menetlemine ei toimu SFOSis või PTSis 3.6.5 Antud toetuse arvestus ja väljamaksed SFOSist x saadud maksekorralduste alusel 3.6.6 Toetuste väljamaksmine, kui neid ei menetleta SFOSis x 3.6.7 Tagasinõuete koostamine x x 3.6.8 Tagasinõuete kajastamine x 3.6.9 Laekumiste kajastamine x x x 3.6.1 SKAIS infosüsteemi kaudu antavad toetused Sotsiaalkindlustusametis 3.6.1.1 Pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja x maksmine 3.6.1.2 SKAIS infosüsteemiga seotud tagastatud maksete x töötlemine 3.6.1.3 Kinnipidamised kohtutäituritele ja pädevatele asutustele x 3.6.1.4 Enammaksete hindamine x 3.6.1.5 Regressinõuded x 3.6.1.6 Ohvriabi regressinõuded x 3.6.1.7 Pensionide, toetuste ja hüvitiste enammaksed x 3.6.1.8 SKAIS 1 infosüsteemis kajastatud pensionide, toetuste x x ja hüvitiste maksete ning kinnipidamiste sisestamine SAPi 3.6.1.9 SKAIS 2 infosüsteemis peretoetuste sotsiaaltoetuste, x x elatisabi ja kinnipidamiste sisestamine SAPi 4. Müügid, muud tulud, nõuded ja saadud ettemaksed 4.1. Klientide register SAP-s 4.1.1 Uue kliendi sisestamine x x 4.1.2 Olemasoleva kliendi andmete muutmisest teavitamine x x 4.2. Müügiarved SAPis 4.2.1 Müügiarve aluseks oleva informatsiooni ja dokumentide x edastamine 4.2.2 Müügiarve, ettemaksearve või kreeditarve koostamine x x 4.2.3 Arve saatmine kliendile x x 4.3. Müügiarved SAPiga liidestatud PTSis 4.3.1 Müügiarvete aluseks olev informatsioon ja selle x importimine SAPi 4.3.2 Müügiarvete eest tasumine sularahas või x pangakaardiga 4.3.3 Arve saatmine kliendile SAPist x 4.3.4 Arve saatmine kliendile PTSist x 4.3.1 Müügiarvete süsteem SamTrack Ravimiametis (RA) 4.3.1.1 Müügilubade ja kliiniliste uuringute hindamise tasud x 4.3.1.2 Ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu x 4.3.1.3 Osalemine Euroopa Liidu müügiloaprotseduuris x viidatava riigina 4.3.1.4 Arvete ja taotluste hindamise info saatmine SAPi x 4.3.1.5 Ekslike laekumiste ja enammakstud summade x x tagastamine 4.3.2 Laboritarkvara ja töö müügiarvetega Terviseametis (TA) 4.3.2.1 Analüüside tellimine ja kajastamine x 4.32.2 Arvete koostamine x 4.4 Tulu (või kulu vähenemise) kajastamine, kui selleks ei esitata müügiarveid 4.4.1 Trahvid ja sunnirahad 4.4.1.1 Trahviotsuste, trahvi asenduskaristusega asendamise x ja sunnirahade otsuste vormistamine 4.4.1.2 Trahvi- ja sunniraha nõuete kohta arvestuse pidamine x 4.4.1.3 Laekumata trahvide ja sunnirahade sissenõudmine x 4.4.1.4 Ekslike laekumiste ja enammakstud summade x x tagastamine 4.4.1.5 Trahvitulude ja sunnirahade kajastamine x 4.4.2 Riigilõivud 4.4.2.1 eRK kontode kasutamine riigilõivude laekumise x jälgimiseks 4.4.2.2 Riigilõivu tagastamise korraldamine x x 4.4.2.3 Riigilõivude kajastamine x 4.4.3 Saadud maksude kajastamine 4.4.3.1 Pensionikindlustuseks saadud sotsiaalmaksutulu ja x x laekumiste kajastamine 4.4.3.2 Hasartmängumaksutulu (HMN) kajastamine x x x 4.4.3.3 Edasiantava maksutulu ja -kulu kajastamine x x Töötukassale ja Haigekassale 4.4.4. Muud nõuded, mille kohta ei koostata müügiarvet 4.4.4.1 Tulude kassapõhine kajastamine eRK tulukonto x väljavõtte alusel 4.4.4.2 Nõuete kinnipidamised töötasust või toetustest x x x 4.4.4.3 Muude nõuete koostamine x x 4.4.4.4 Laekunud tulude arvele võtmine ilma nõuet koostamata x x 4.5 Nõuete maksetähtaja jälgimine koostöös Keskusega, ebatõenäoliselt laekuvaks ja lootusetuks tunnistamine 4.5.1 Nõuete laekumiste jälgimine x x 4.5.2 Meeldetuletuskirjad x x 4.5.3 Nõuetega tegelemise ülevõtmine Asutuse poolt, sh x üleandmine kohtutäituritele või kohtule 4.5.4 Nõuete ebatõenäoliselt laekuvateks hindamine x x 4.5.5 Nõuete lootusetult laekuvateks tunnistamine x x 4.6 Saadud tagatised 4.6.1 Tagatiste laekumine x 4.6.2 Tagatiste tuludesse kandmise või tagasimaksmise x otsuse koostamine ja edastamine 4.6.3 Tagatiste tuludesse kandmine või tagasimaksmine x 4.7. Saadud toetused 4.7.1 Toetuste saamiseks vajalike dokumentide koostamine x ja esitamine 4.7.2 Toetuse koodide taotlemine ja sisestamine x x x 4.7.3 Toetuse dokumentatsiooni edastamine Keskusele x 4.7.4 Toetuse laekumise kajastamine x 4.7.5 Välistoetuse eelarve avamine x x 4.7.6 Välistoetuse sildfinantseerimise taotlemine ning x x x informatsiooni edastamine 4.7.7 Toetuse vahenditest kulude ja investeeringute x x tegemine 4.7.8 Toetuse eelarve kasutamise jälgimine ning aruannete x x esitamine toetuse andjale 4.7.9 Tagasinõuete kohta informeerimine ja tagasinõuete x x kajastamine 4.7.10 Toetuse lepingu lõpetamine ning toetusega seotud x x vahendite jääkide tagastamine 4.6. Kinnipidamised oma töötajatelt, sh limiitide alusel 4.6.1 Limiitide kehtestamine oma töötajatele x 4.6.2 Limiitide ülekulu arvestamine ja töötajate teavitamine, x kui Asutus jälgib limiitidest kinnipidamist 4.6.3 Limiitide ülekulu teatise vastuvõtmine ja kajastamine x x 4.6.4 Limiitide ülekulu kajastamine mahukate ostuarvete x x x kasutamisel. 5. Töö panga ja kassaga 5.1. Pangakontod ja kasutusõigused 5.1.1 eRK pangakonto avamise ja sulgemise ning x kasutajaõiguse andmise ja lõpetamise ettepanekud 5.1.2 eRK pangakontode ja kasutajaõiguste avamine ja x lõpetamine, rollide määramine ja sellest teatamine 5.2. Broneeringud ja kiireloomulistest maksetest teadaandmine lisabroneeringu tegemiseks 5.2.1 Raha broneerimine ülekanneteks x 5.2.2 Kiireloomulistest maksetest teatamine x 5.3. Maksekorralduste saatmine 5.3.1 Makseettepanekute koostamine ja importimine eRKsse x 5.3.2 Kontroll maksekorralduste staatuse kohta x 5.3.3 Maksekorralduste saatmine panka SKAISist x 5.4. Kontoväljavõtted ja laekumised 5.4.1 Laekumiste importimine SAPi ja arvele võtmine SAPis x x 5.4.2 Selgitamata laekumiste jälgimine ja sidumine x x 5.4.3 Asutuste vastamine päringutele laekumiste kohta x 5.4.4 Ekslike või enammakstud laekumiste tagasikandmiseks x taotluste esitamine 5.4.5 Ekslike või enammakstud laekumiste tagasikandmine x 5.5. Riigikassa kaudu Asutusele pangakaartide väljastamine ja sulgemine, maksed Asutuse pangakaardiga 5.5.1 Deebet- ja krediitkaardi taotlemine, pikendamine, x sulgemine 5.5.2 Pangakaartide alusel toimunud tehingute töötlemine x 5.5.3 Asutuse pangakaardiga tasutud kulude kontrollimine, x x kajastamine. 5.6. Laekumised sularahas ja pangakaardiga 5.6.1 Sularaha ja kaardimaksete vastuvõtmine Asutuses x 5.6.2 Sularaha viimine panka x 5.6.3 Sularaha laekumiste ja kaardimaksete kohta info x edastamine Keskusele 5.6.4 Sularaha liikumise ja kaardimaksete kajastamine x 6. Põhivara, väheväärtusliku vara ja varude arvestus 6.1. Põhivara (v.a finantsvarad) arvestus 6.1.1. Põhivarade (v.a finantsvarad) põhiandmed 6.1.1.1 Põhivarade klassid ja amortisatsiooninormid x 6.1.2. Uue põhivara (v.a finantsvarad) arvele võtmine 6.1.2.1 Soetusdokumendi edastamine x 6.1.2.2 Põhivara kaardi avamine, sidumine projekti ja x ostudokumendiga 6.1.2.3 Põhivara märgistamine inventarinumbriga x 6.1.2.4 Põhivara arvele võtmine RTIPis x 6.1.3. Lõpetamata projektid 6.1.3.1 Etapiviisiline soetamine x x 6.1.3.2 Poolelioleva põhivara kasutusse võtmise akti x koostamine 6.1.3.3 Poolelioleva põhivara ümberklassifitseerimine x kasutuses olevaks varaks 6.1.3.4 Poolelioleva põhivara ümberklassifitseerimise x x õigeaegsuse kontrollimine 6.1.4. Vara müük,tasuta üleandmine,likvideerimine 6.1.4.1 Müügi, tasuta üleandmise või likvideerimise x alusdokumentide vormistamine ja edastamine 6.1.4.2 Põhivara müügi, tasuta üleandmise või likvideerimisega x seotud andmete sisestamine SAPi 6.1.4.3 Müügiarve koostamine x x 6.1.5. Muud põhivara liikumised 6.1.5.1 Ümberpaigutamine erinevate kasutajate või x x asukohtade vahel 6.1.5.2 Muu ümberklassifitseerimine või liikumine x x 6.1.6. Kulumi arvestus, allahindlused, põhivara järelejäänud eluea muutmine 6.1.6.1 Kulumi arvestus x 6.1.6.2 Allahindlus ja amortisatsiooninormi muutmine x x 6.2. Väheväärtusliku vara arvestus 6.2.1 Väheväärtusliku vara klassid ja piirmäärad x 6.2.2 Väheväärtusliku vara kaardi avamine x 6.2.3 Müügi või likvideerimise organiseerimine. x 6.2.4 Müügiarve koostamine x x 6.2.5 Ümberpaigutamine erinevate kasutajate või x asukohtade vahel. 6.2.6 Muu ümberklassifitseerimine või liikumine x 6.3. Kasutusrendi varade arvestus 6.3.1. Kasutusrendi varade arvestus x 6.4. Varude arvestus Terviseametis (TA) 6.4.1 Varude vastuvõtmine lattu x x 6.4.2 Varude üleandmine jaotusladudele x 6.4.3 Varude üleandmine saajatele x 6.4.4 Laoseisu võrdlemine x 6.5 Osaluste ja muude finantspõhivarade arvestus 6.5.1 Informatsiooni andmine osaluste kohta x 6.5.2 Osaluste kohta arvestuse pidamine x 7. Maksude arvestus 7.1 Õiguste andmine e-maksuameti kasutamiseks x x x 7.2 Erijuhtude sotsiaalmaksu ja pensionide, toetuste ja x hüvitiste maksude deklareerimine 7.3 Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu x maksmine 7.4 Erijuhtude pensionidelt, toetustelt ja hüvitistelt x arvestatud maksude kajastamine SAPis ja ülekandmine 7.5 Erisoodustustelt arvestatud maksude arvestamine, x x deklareerimine ja ülekandmine 7.6 Autode kasutamise maksustamine erisoodustusena x x 7.7 Käibemaksukohustuslase arvele võtmine/arvelt x x kustutamine 7.8 Käibemaksu arvestus, deklareerimine ja maksu x ülekandmine 7.9 Maamaksu tasumine x x 7.10 Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise, tervise x x edendamise kulude ja tasemekoolituste kohta deklaratsiooni INF14 koostamine 8. Reguleerimis- ja paranduskanded 8.1. Raamatupidamisõiendite koostamine, kannete x tegemine SAPis 8.2. Asutuse poolt õiendite ja teatiste koostamine ja x Keskusele edastamine 8.3. Pensionieraldiste arvestus x x x 8.4. Muude eraldiste arvestus x x 8.5. Iseseisva raamatupidamisega üksuste või tehingute kohta pearaamatu pidamine x x 9. Inventuurid 9.1 Sularaha inventeerimine x 9.2 Põhivara, väheväärtusliku vara ja x x kinnisvarainvesteeringute inventeerimine 9.3 Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventuur x 9.4 Asutuse poolt inventeeritud varade x korrigeerimiskanded SAPis 9.5 Varude inventuur x x 9.6 Nõuete ja kohustiste inventeerimine x x 9.7 SKAIS infosüsteemiga seotud nõuded ja kohutused. x x 10. Aruanded 10.1. Saldoandmik 10.1.1 Saldoandmiku kontrollimine ja esitamine x 10.1.2 Saldode võrdlus tehingupartneritega ja vigade x parandamine 10.2. Majandusaasta aruanne 10.2.1 Aasta lõpetamiskannete tegemine x 10.2.2 Tegevusaruande koostamine x 10.2.3 Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni x avaldamine 10.2.4 Bilansivälise informatsiooni koondamine ja esitamine x x 10.2.5 Valitsemisala bilansi ja tulemiaruande koostamine x 10.2.6 Valitsemisala riigieelarve täitmise aruande koostamine x x 10.2.7 Raamatupidamise aastaaruande (bilanss ja x x tulemiaruanne) allkirjastamise 11. Volitused ja kasutusõigused 11.1. Volitused esindamiseks raamatupidamisalastes toimingutes 11.1 Asutuse esindamine raamatupidamisalastes x x toimingutes 11.2. SAPi ja SAP BO kasutusõigused 11.2.1 SAP BO kasutajaõiguse taotlemine x 11.2.2 SAP ja BO kasutajaõiguse andmine ja lõpetamine x x 11.2.3 SAP ja BO kasutajaõiguste inventuur x x 11.3. DHSi kasutusõigused 11.3.1 DHSi kasutajaõiguse ja nende sulgemise taotlemine x 11.3.2 DHS kasutajaõiguse andmine ja lõpetamine x 11.3.3 DHS kasutajaõiguste inventuur x x 11.4. eAK kasutajaõigused 11.4.1 eAK kasutajaõiguse taotlemine x 11.4.2 e-AK kasutajaõiguse andmine ja lõpetamine x x 11.4.3 e-AK kasutajaõiguste inventuur x x 11.5. RTIPi kasutusõigused 11.5.1 RTIP kasutajaõiguse taotlemine, andmine, muutmine ja x lõpetamine 12. Arhiveerimine 12.1 Arhiveerimine asutustes x 12.2 Arhiveerimine Keskuses x sutuste ja RTK finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi talituse vahel utus es osutab finantsarvestuse teenust Asutusele nust Asutusele ndmed imporditakse SAPi fosüsteem, millest liiguvad andmed Sap-i läbi X-tee esitatavaid dokumente i, DHSi, eAK, RTIP kaudu se korra DHSis, eAKs, RTIPis. Viimaseks kinnitajaks määratakse nendes infosüsteemides Keskuse töötaja. finantsjuhtimisega tegelev osakond Tegevuste kirjeldus Keskus koostab valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja projekti. Asutus saadab muudatusettepanekud Keskusele. Keskus saadab sise-eeskirja projekti ning oma ja Asutustelt saadud muudatusettepanekud Asutusele kooskõlastamiseks. Valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitab minister. Asutus dokumenteerib majandustehingute toimingud ja registreerib need vastavalt asutuses kehtivale korrale DHSis, RTIP-s või säilitab võrgukettal. eAK kasutamise korral instrueerib Asutus hankijaid saatma ostuarved otse eAKsse või välisarvete korral saadab need sinna ise. Asutuse finantstöötaja kontrollib enne algdokumentide Keskusele saatmist nende vastavust raamatupidamis- ja muudele seadustele. Vajadusel võtab Asutus dokumendi koostajaga ühendust dokumendi parandamiseks. Raamatupidamise algdokumendid saadetakse Keskusele eAK, RTIPi, PTSi või DHSi kaudu, erandjuhul e-postiga. Täiendavat informatsiooni ja selgitusi vahetatakse e-posti teel. Asutus saadab e- kirju Keskuse töötaja e-posti aadressile. Keskus kontrollib menetlusringis temani jõudnud algdokumendi vastavust raamatupidamise reeglitele, teeb vajadusel Asutusele lisapäringuid. Keskus vastutab algdokumentide õige ja õigeaegse sisestamise eest SAPi. Asutus vastutab majandustehingute aluseks olevate dokumentide säilimise ja arhiveerimise eest Asutuse DHSis, PTSis ja võrgukettal. Keskus vastutab SAPis, eAKs, RTIPis ja RTK DHSis registreeritud, e- postiga tulnud ja Keskuse võrgukettal arhiveeritud algdokumentide säilimise eest. Asutus koostab eelarve vastavalt RaM EO ja MIN FO suunistele ja korraldustele. MIN FO koos asutustega töötab välja finantsjuhtimise süsteemi, mis selgitab SAPis avatud arvestusobjektide kasutamist (kuluüksus, ressurss/kulukoht, projekt, toetus) eelarvestamisel, finants- ja kuluarvestuses. Asutus tellib Keskuselt otse või MIN FO kaudu e-posti teel uued koodid või nende sulgemise, võttes arvesse MIN FO poolt kehtestatud reegleid, kui need Asutusele kehtivad. Keskus korraldab koodide loomise või muutmise SAPis. Asutus teeb ettepaneku riigieelarve limiitide saamiseks ja nende muutmiseks kooskõlas Riigieelarve seaduse ja selle rakendusaktidega, vastavalt MIN FO suunistele, kasutades SAPi arvestusobjekte. MIN FO vastutab eelarve jaotuse eest eelarve infosüsteemis, mille kaudu RaM EO saadab riigieelarve limiidid RTKle SAPi sisestamiseks. Asutus koostab vajadusel (riigieelarve limiitidest detailsema) eelarve selleks ettenähtud Exceli vormis SAPi kontrolligu moodulisse sisestamiseks. Eelarvete SAPi importimise Exceli vorm on RTK kodulehel SAPi kasutusjuhendite all. Riigieelarve limiitide sisestamise eest SAPi vastutab RTK riigiarvestuse töötaja. Muud eelarved sisestab SAPi Keskus, va juhul, kui Asutusel on õigus neid ise sisestada. Asutus jälgib eelarvet ja selle täitmist SAP BO aruandluse kaudu. Asutus vastutab eelarve piisavuse eest tehingute kajastamiseks. Asutus jälgib jooksvalt eelarve täitmise aruandlust ja küsimuste korral pöördub Keskuse poole selgituste saamiseks e-posti teel. Parandamiseks edastab Asutus Keskusele kulude ümbertõstmise teatise DHSi vahendusel või e-postiga. Asutusest saadud teatise põhjal teeb Keskus paranduskande SAPis. Kui Keskus avastas enda vea, siis parandab Keskus selle, viidates parandatavale algdokumendile või koostades lisaks raamatupidamise õiendi. Keskus teavitab vajaduse korral Asutust tehtud paranduskannetest e-posti teel. Keskus kontrollib, kas SAPis on tarnija loodud, selle olemasolu korral laiendab organisatsioonile. Tarnija puudumise korral sisestab uue tarnija SAPi. Kui tarnija on Asutusele teada andnud oma tegevuse lõppemisest, nime või kontaktandmete muutmisest jm, teavitab Asutus Keskust e- posti teel. Keskus teeb muudatused SAPis. Keskus sisestab Asutuse teenistuja andmed tarnijate registrisse, kui Asutus edastab maksmiseks dokumendid, mille alusel tehakse ülekanne oma teenistujale. RTIPi lähetuste ja majanduskulude mooduli kaudu luuakse tarnija SAPis automaatselt. Isikliku pangakonto muutumisest teavitab Asutus PTOd ja PTO teavitab Keskust e-posti teel. Kui ostumoodul on kasutuses, sisestab toodete/teenuste infot SAPi Keskus. Asutus sõlmib ostulepingud ja nende muudatused kooskõlas Asutuses kehtiva korraga ja registreerib need DHSis. Asutus ja Keskus lepivad kokku, millised ostulepingud ja -tellimused ning kumma osapoole poolt SAPi ostumoodulisse sisestatakse. Vastavalt punktis 3.2.2 nimetatud kokkuleppele sisestab Asutus ostulepingu ja -tellimuse SAPi või saadab selle DHSi kaudu Keskusele, kes sisestab selle SAPi. Keskus kajastab ostumoodulis Haigekassast saadud info ja laost saadud saatelehtede alusel ostutellimused ravimite arvele võtmiseks TA laos. Asutus instrueerib tarnijat arve saatmise tähtaja ja vormi kohta. Residendist tarnija saadab e-arve. Välisresidendist tarnija saadab Peppoli kaudu e-arve või pdf formaadis arve Asutusele. Välisresidendilt saadud pdf formaadis arve saadab Asutus eAK-le digiteerimisele või digiteerib ise. Asutus esitab Keskusele sisemised korrad ja juhendid, mis selgitavad ostuarvetele menetlusringi määramist ja arvestusobjektide määramist. e-arved saabuvad automaatselt eAKsse. Asutus saadab välisresidentidelt saadud arved pdf formaadis digiteerimiseks avatud e-postkasti digiteerimisele või digiteerib ise, mille järel neid saab eAKs . Keskus või Asutus määrab eAKs menetlusringi vastavalt Asutuses kehtestatud korrale. Asutus lisab menetlemise käigus vajaduse korral menetlusringi täiendavaid töötajaid või muudab valitud menetlusringi. Iga mentleja annab ostuarvele omapoolse kinnituse kontrollitud info ulatuses. Asutus kinnitab saadud kaupade ja teenustega seotud info ja lisatud arvestusobjektide õigsust ning lubab arve maksmisele. Keskus kinnitab ostuarve kajastamiseks ja tasumiseks vajalike rekvisiitide õigsust. Keskus või asutus lisavad arvele eAKs arvestusobjektid vastavalt Asutuses kehtestatud korrale ja Üldeeskirja kontoplaanile. Vajaduse korral küsib Keskus Asutuselt eelnevalt infot arvestusobjektide määramiseks menetlusringi käigus. Asutus annab infot menetlusringi kommentaari väljal. Arvestusobjektide täpsustamine võib enne nende määramist toimuda ka e-posti teel. Kui arve esitati kauba või teenuse eest, mille korral on nõutav SAPi sisestatud ostutellimus, sisestatakse ostutellimuse number eAKs vastavale arve väljale. Muid arvestusobjekte eAKs ei määrata. Mahukate (paljude ridadega) ostuarvete korral sisestatakse ridade info SAPi ostumoodulisse ning ostutellimuse number sisestatakse eAKs vastavale arve väljale. Muid arvestusobjekte eAKs ei määrata. Asutus või Keskus lisab vajadusel eAKs arve juurde manusena saatelehe, akti jm lisadokumendid või kirjutab kommentaari väljale lisainfot. Kui arve ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele, puuduvad täiendavad dokumendid või esineb muid puudusi, jätab menetlusringis osaleja arve kinnitamata ja võtab tarnijaga ühendust puuduste kõrvaldamiseks. Kui tarnijalt saabub täiendav informatsioon, lisab menetlusringis osaleja täiendavat infot sisaldavad dokumendid eAKsse i või täiendava info kommentaarina arve juurde. Kui arve on esitatud alusetult, lükkab Asutus arve eAKs tagasi ja teavitab arve aktsepteerimata jätmisest tarnijat. Arvet ja kreeditarvet ei saadeta eAKst SAPi, kui see tunnistatakse kohe algselt tagasilükatuks. Keskus kontrollib arve lõplikud andmed ja kinnitab arve SAPi saatmiseks. Keskuse poolt eAKs kinnitatud arve suunatakse automaatselt SAPi. Keskus vastutab andmete vastavuse eest eAKs olevatele andmetele. Keskus vastutab õige maksetähtaja, makse summa ning makse saaja pangakonto eest SAPis. Keskus jälgib, kas tarnijal on sulgemata ettemakseid ja seob arve tehtud ettemaksega. Vajadusel esitab täiendava järelepärimise Asutusele ettemakse sulgemise võimaluse kohta e-posti teel. Keskus koostab vajadusel arve kohta SAPis periodiseerimisdokumendi ja viib läbi arvete periodiseerimist, kui arve alusel tuleb kulud kanda mitmesse kuusse. Töötaja algatab lähetuskorralduse RTIPis. Lähetuskorraldus menetletakse vastavalt Asutuses kinnitatud korrale. Kui töötaja vajab avanssi, esitatakse see lähetuskorralduses. Asutus jälgib, et lähetuskorralduse vorm oleks õige (näit koolituslähetus vms). Kui lähetus kaetakse osaliselt või täielikult hüvitaja poolt või toetusprojektist, tagab Asutus õige info olemasolu lähetuskorraldusel. Keskus saab Asutuses kinnitatud lähetuskorralduse RTIPis (erandjuhul DHSis), kui see sisaldab avansi maksmise kohustust. Keskus kajastab avansi SAPis ja kannab avansi töötaja pangakontole. Töötaja koostab aruande RTIPis ja lisab sellele kulu tõendavad dokumendid. Töötaja lisab aruandele info lähetuskulude hüvitaja või toetusprojekti kohta. ELN poolt hüvitatavate sõidukulude korral tuleb RTIPis valida õige ELN töögrupp ning hüvitajaks "EL Nõukogu RTK kaudu". Lähetusaruandele lisatakse pardakaardid. Asutus esitab Keskusele sisemised korrad ja juhendid, mis selgitavad lähetuse kuluaruannetele arvestusobjektide määramist. Asutus kontrollib aruandes esitatud andmete õigsust. Kulude hüvitamise korral kontrollib või lisab Asutus info hüvitaja või toetusprojekti kohta. Asutus kinnitab aruande. Keskus või asutus kontrollib ja muudab vaikimisi töötaja andmete alusel tekkinud arvestusobjekte vastavalt Asutuses kehtestatud korrale. Vajaduse korral küsib ta Asutuselt täiendavat infot menetlusringi kommentaari väljal või e-posti teel. Keskus kontrollib aruandes esitatud andmete, sh kulu tõendavate dokumentide ja nende aruandele vastavuse õigsust. Kulude hüvitamise korral veendub Keskus hüvitaja info olemasolus või valib täiendavalt RTIPis õige SAPi kliendi, kellele hüvitise nõue arvele võtta. Vajadusel lükkab Keskus aruande Asutusele tagasi täiendavate dokumentide või informatsiooni lisamiseks või paranduste tegemiseks. Keskus kinnitab korrektse kuluaruande SAPi importimiseks. Keskus saadab lähetatule vajadusel lisateavituse aruande esitamise tähtaja möödumise kohta RTIPi kaudu. Juhul, kui lähetuse kuluaruannet ei esitatud RTIPi kaudu, saadab Keskus meeldetuletuse e-postiga. Kui töötajale makstakse lähetuse päevaraha üle VV määruses märgitud maksuvaba piirmäära, eristab Keskus maksuvaba limiiti ületava osa lähetusaruande päevaraha blokis. Keskus teavitab PTOd, kes teeb töötajale väljamakse ja deklareerib maksuvaba piirmäära ületava päevaraha töötaja palgana. Keskus kinnitab RTIPist SAPi jõudnud raamatupidamiskande. Keskus teeb töötajale kulude eest väljamakse, vähendades seda avansi võrra. Kui töötajal tekkis avansi jääk, esitab Keskus andmed PTO-le töötaja palgast kinnipidamise tegemiseks, kui see tuleneb Asutuse sisesest korrast ja kui töötaja on andnud selleks nõusoleku. Kui töötajal on eelmisel kuul saadud avanss, mille kohta on lähetuskulude aruanne esitamata, teavitab Keskus Asutust. Keskus vastutab lähetuskulude õige kajastamise ja nõude sulgemise eest SAPis, kui see on palgast kinni peetud või tagasi laekunud. Keskus edastab info avansi ülejäägi tagastamise kohta Asutuse eRK kontole. Asutus korraldab avansi ülejäägi tagasimakse. Asutus registreerib lähetuskäskkirja/ korralduse asutuse DHSis, kooskõlastab ja kinnitab kehtiva seadusandluse kohaselt. Asutus registreerib ja kinnitab saabunud taotluse asutuse DHSis. Asutus kinnitab välisteenistuja avansi taotluse RTIPis. Keskus kajastab avansi SAPis ja teeb ülekande. Välisteenistuja esitab aruande RTIPis. Aruandes kajastatakse kõiki kulusid, mille eest ta tasus ise või asutuse pangakaardiga ning lisab vajalikud kulu tõendavad dokumendid. Asutus kontrollib kulude põhjendatust RTIPis, lisab arvestusobjektid ja kinnitab aruande. Keskus kontrollib aruande vastavust lisatud kuludokumentidele ja muudab vajadusel vaikimisi tekkinud arvestusobjektid Asutuse eelarve juhtimise korra kohaselt. Keskus kinnitab aruande, kui selles ei ilmne probleeme. Keskus kinnitab SAPi jõudnud kande ja hüvitab kulud töötajale. Välisteenistuja esitab Asutusele pereliikme kohalolekutabeli. Asutus registreerib ning kontrollib tabeli ja edastab Keskusele või PTOle DHSi kaudu välislähetustasu väljamaksmiseks. Asutus kehtestab tehtud kulutuste eest hüvitiste maksmise korra. Asutus korraldab hüvitise maksmiseks alusdokumentide koostamist ja kontrollimist ning esitab Keskusele dokumendid RTIPi kaudu. Kui asutusevälisele isikule tasutakse kulutuste eest muu dokumendi alusel kui ostuarve, võib see olla koostatud Asutuse poolt või tasu saaja poolt, mille Asutus registreerib DHSis. Asutus korraldab dokumentide jõudmise Keskuseni RTIPi või DHSi kaudu. Majanduskulude avanssi on õigus saada erandjuhul. Asutus, kes kasutab RTIPi majanduskulude moodulit, esitab taotluse RTIPis Keskusele. Keskus kinnitab avansi RTIPis. Teeb SAPis vajalikud tegevused avansi kajastamiseks ja maksmiseks ning kannab üle taotleja pangakontole. Kui töötajale on väljastatud majanduskulude avanss või on töötaja oma rahaliste vahendite arvelt või Asutuse pangakaardiga teinud kulutusi, koostab töötaja majanduskulude aruande, lisades sellele kulu tõendavad dokumendid. Töötaja koostab majanduskulude aruande RTIP majanduskulude moodulis. Keskus või Asutus kontrollib kulude põhjendatust RTIPis ja lisab vajalikud arvestusobjektid. Keskus kontrollib aruande vastavust lisatud kuludokumentidele ja muudab vajadusel arvestusobjektid Asutuse eelarve juhtimise korra kohaselt. Keskus kinnitab aruande, kui selles ei ilmne probleeme. Keskus kinnitab SAPi jõudnud kande ja hüvitab kulud töötajale. Avansi korral teeb Keskus tasaarvelduse, hüvitab ülekulu. Avansi jäägi esitab Keskus PTO-le teenistuja palgast kinni pidamiseks ning kajastab SAPis avansi jäägi sulgemise pärast kinnipidamise tegemist. Kui Asutuses kehtiv kord ei näe ette palgast kinnipidamist, lepivad Asutus ja Keskus kokku, kumb saadab töötajale info tagasimakse tegemiseks. Asutus menetleb. kooskõlastab dokumendi vastavalt asutuses kehtestatud korrale ja lisab vajalikud arvestusobjektid RTIPis . Keskus kontrollib dokumendi RTIPis ja kajastab tehingu SAPis. Keskus teeb ülekande. Keskus vastutab SAPi sisestatud andmete õigsuse eest. Toetuse leping sõlmitakse või otsus tehakse vastavalt asutuses kehtestatud korrale. Toetuse andmise käskkiri või leping edastatakse Keskusele digiallkirjastatud dokumendina e-kirjaga või elektrooniliselt DHSi kaudu, kui toetuse menetlemiseks ei kasutata SAPiga liidestatud infosüsteemi. Asutus või Asutuse poolt volitatud toetuste rakendusüksus saab toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta aruande ja kontrollib selle. Vajadusel koostab Asutus või rakendusüksus tagasinõude. Asutus esitab toetuse kasutamise aruanded ja tagasinõuded Keskusele e-postiga või DHSi kaudu. Keskus lisab arvestusobjektid lähtudes Asutuse eelarve juhtimise korrast. Keskus kontrollib saadud projektitoetuse kasutamise aruandes kajastatud kulude vastavust ettemaksele ja probleemide ilmnemise korral informeerib sellest Asutust. Toetuse ettemaks kantakse aruande alusel kuludesse toetuse kasutamise lõppkuupäevaga või toetus kajastatakse kulu ja kohustisena ning makstakse välja lähtudes maksetähtpäevast. Keskus kontrollib SFOSist SAPi imporditud maksekorralduste vastavust SAP BO maksekorralduste aruandega SF109, kajastab toetuste kulu ja kohustised SAPis ja teeb makse maksetähtpäeval. Ettemakse tüüpi maksekorraldustele koostab ettemakse dokumendi. Maksmiseks blokeeritud maksekorralduste korral selgitab SAP BO aruannete alusel blokeerimise põhjuse ja sulgeb kohustise õige ettemakse või tagasinõudega. Keskus kontrollib toetuse saaja varasemate lepingutega seotud jääke, vajadusel informeerib sellest Asutust ning teeb makse lepingus märgitud summas ja maksetähtajaks, kajastades selle kas kuludes (tegevustoetus) või ettemaksena (projektitoetus). Asutus või Asutuse poolt volitatud toetuste rakendusüksus koostab tagasinõude. Kui toetust ei menetleta SFOSis, saadab Asutus tagasinõude dokumendi Keskusele DHSi või e-posti kaudu. Keskus kajastab DHSi või e-posti teel saadud tagasinõude või postitab SFOSist imporditud tagasinõude. Vajaduse korral Keskus teavitab Asutust või Asutuse volitatud rakendusüksust laekumisest ja jääb ootama infot, kuidas laekumist kajastada. Asutus või rakendusüksus saadab Keskusele info laekumise kajastamiseks, sh selle jagunemisest põhiosaks, intressideks ja viivisteks. Keskus kajastab laekumise. Kui toetuse detailne arvestus on SFOSis või PTSis, kajastab Asutus või rakendusüksus laekumise selles infosüsteemis. Pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ning maksete ettevalmistamine toimub vastavalt õigusaktidele ja SKAs kehtestatud juhenditele ja kordadele infosüsteemis SKAIS. Maksed tehakse Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevatelt eraldi pangakontodelt. Eesti Posti kaudu maksete tegemiseks kantakse raha üle koondsummas kokkulepitud maksekuupäevadel ja vahetatakse andmefaile vastavalt sõlmitud lepingule. Tagastatud maksed sisestatakse infosüsteemi SKAIS. Pensionidest ja toetustest tehakse kinnipidamisi (kohtutäituritele, välisriikide pädevatele asutustele, Maksu- ja Tolliameti arestid) vastavalt õigusaktidele ja SKA-s kehtestatud juhenditele ja kordadele infosüsteemis SKAIS. Maksed teostatakse riigikassa kontsernikonto koosseisus olevatelt pangakontodelt. SKA hindab infosüsteemi SKAIS andmete baasil enammaksete nõudeid, nende laekumise tõenäosust, koostab akti ebatõenäoliseks hinnatud nõuete kohta ning koostab selle kohta finantskanded SKAISi finantsliideses. Liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide sissenõudmine toimub vastavalt SKAs kehtestatud korrale .Andmed kajastatakse SKAISis. Ohvriabi seaduse alusel sisse nõutavad regressid võetakse tuluna arvele laekumisel. Andmed kajastatakse SKAISis. Pensionide, toetuste ja hüvitiste enammaksete kajastamine toimub vastavalt SKAs kehtestatud korrale. Andmed kajastatakse SKAISis. SKAIS1 finantsliidese FINUI abil moodustatakse kuuandmik ja saadetakse andmed SAPis. eBS raamatupidamistarkvara (Oracle majandustarkvara e-Business Suite) abil moodustatakse kuuandmik ja saadetakse andmed SAPi. Klientidega seotud dokumentide saabumisel kontrollib ja vajadusel uuendab Keskus kliendi andmeid SAPis ning uue kliendi korral loob SAPi uue kliendi. Kui klient on asutusele teada andnud oma tegevuse lõppemisest, nime või kontaktandmete muutumisest jms, teavitab Asutus sellest Keskust e-posti teel. Keskus teeb SAPis muudatuse. Müügiarve esitamiseks koostab Asutus Keskusele teatise DHSi kaudu või e-postiga. Teatisele lisatakse vajaduse korral lisadokumendid, nt välisresidentide poolt kehtestatud viited, taotlused ja vormid. Keskus koostab arve SAPis. Keskus saadab arve kliendile e-arvena või juhul, kui klient ei võta e- arveid vastu, pdf failina e-posti teel, e-posti aadressi puudumisel paberkandjal. Müügiarvete esitamiseks oleva informatsiooni eest PTSis ja selle importimise eest SAPi vastutab Asutus. Kui klient tasub Asutuses sularahas või pangakaardiga, tehakse kõik toimingud Asutuses. SAPi jõuab liidese kaudu müügi ja selle eest tasumise info. Kui liides on korraldatud nii, et arve saadetakse SAPist, vastutab arve õige SAPis kajastamise ja väljasaatmise eest Keskus. Kui liides on korraldatud nii, et arve saadetakse PTSist, vastutab arve saatmise eest Asutus. SAPi jõuavad pearaamatukanded ning puudub analüütiline arvestus arvete kohta. Kliendi taotlus registreeritakse SamTrackis, selle alusel koostatakse samas süsteemis arve või ettemaksearve ja saadetakse kliendile. Taotlust hinnatakse kuni 12 kuud. Seire eest saadetakse SamTrackis arved välja kord aastas eelmise aasta kohta. Klientidel on tegeliku müügi alusel õigus esitata taotlusi tasust vabanemiseks. Ca 60% arvete kohta laekub tasust vabastamise taotlusi ning klientidele väljastatakse kreeditarved. RA koostab SamTrackis arved vastavalt kokkulepetele. Arvete ja taotluste hindamise info kantakse andmesiirdega üle xTee SamTrackist SAPi. SAPis tehakse automaatkanded klientidele SamTrackis väljastatud arvete ja ettemaksearvete kajastamiseks. Asutus võtab kliendilt vastu avalduse tasu tagastamiseks ja kontrollib tagastamise võimalikkust. Kui tasu tuleb tagastada, saadab RA Keskusele DHSi kaudu taotluse. Keskus võtab taotluse vastu, kajastab tagasimakse ja maksab summa tagasi. Asutuse laboratooriumid teevad uuringuid ja analüüse klientidelt saadud tellimuste alusel. Tellimused ja analüüside vastused sisestatakse laboritarkvarasse või kajastatakse paberkandjal, kui laboris ei ole ühtset laboritarkvara juurutatud. Asutus koostab müügiarved analüüsidokumentide alusel SAPis ja väljastab need kliendile. Asutus koostab trahviotsuse, selle asendamise või sunniraha otsuse ja saadab selle saajale. Asutus peab arvestust trahvi- ja sunniraha nõuete kohta ning jälgib nõuete laekumist eRK kontole. Asutus tegeleb trahvide sissenõudmisega, andes laekumata trahvinõuded õigeaegselt üle kohtutäiturile. Asutus teeb otsuse eksliku või enammakstud summa tagastamiseks ja saadab selle DHSi kaudu Keskusele. Keskus kajastab tagasimakse kohustuse ja maksab summa tagasi. Erandina võib Asutus sisestada tagasimakse eRKsse ja anda sellest teada Keskusele, kes teeb tagasimakse eRKs. Keskus kajastab trahvi ja sunnirahade laekumised tuluna kassapõhiselt eRK väljavõtte alusel. . Asutus taotleb Keskuselt eRK riigilõivu kontodele vaatamisõigused töötajatele, kes ametijuhendi järgselt riigilõivuga maksustatavaid teenuseid osutavad. Asutus jälgib, et toimingu tegemiseks oleks vastav lõiv laekunud. Asutus võtab kliendilt vastu avalduse riigilõivu tagastamiseks ja kontrollib tagastamise võimalikkust. Kui riigilõiv kuulub tagastamisele, vormistab Asutus riigilõivu tagastamise otsuse ja saadab selle DHSi kaudu Keskusele. Keskus tagastab summa kliendile eRK kaudu. Keskus kajastab riigilõivutulu kassapõhiselt eRK väljavõtte alusel koondkandega iga kuu kohta. Maksu- ja Tolliamet (MTA) saadab Keskusele kord kuus teatise sotsiaalmaksu kohta pensionikindlustuseks. Keskus kajastab selle alusel SAPis maksutulu ja nõude. Keskus seob MTA laekumise nõudega. MTA ja RM saadavad SOMile ja Keskusele kord kuus teatisi HMNi kohta. SOM edastab täiendavalt Keskusele info HMNi jaotuse kohta tegevusalati. Keskus kajastab SAPis SOMi nõude ja tulu. Laekumisel korrigeerib Keskus SOMi nõuet. MTA saadab Keskusele kord kuus teatised laekunud töötukindlustusmakse ja sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa kohta. Keskus kajastab SAPis edasiantava maksukulu ja tulu. Kui Asutus ja Keskus lepivad kokku, et kandeid tehakse eRK väljavõtte alusel, koostab Keskus kanded SAPis lähtudes kassapõhistest liikumistest eRK kontol. Asutus edastab Keskusele DHSi kaudu või e-posti teel teatise nõude esitamiseks ja nõude aluseks olevad dokumendid, kui Asutus ja Keskus on kokku leppinud, et nõuete esitamiseks ei ole vaja koostada müügiarveid ning need peetakse kinni töötajate palgast. Keskus kajastab nõuded. Palgast kinnipidamise korral vahetab Keskus infot PTOga ning sulgeb nõuded peale kinnipidamist. Asutus edastab DHSi kaudu või e-posti teel teatise nõude esitamiseks ja nõude aluseks olevad dokumendid (taotlused, lepingud jms dokumendid) nõude koostamiseks (ressursimahukate koolituste hüvitamise nõuded, sihtfinantseerimise nõuded). Keskus küsib vajadusel Asutuselt täiendavaid dokumente. Keskus kajastab tulude laekumised, mille kohta enne laekumist ei olnud nõuet arvele võetud ja mis selguvad Keskusele laekumiste käigus, otse tuluna, lähtudes Asutuselt saadud infost. tõenäoliselt laekuvaks ja lootusetuks tunnistamine Keskus ja Asutused jälgivad nõuete laekumist maksetähtajaks, kui nõuded on iga nõude kaupa võetud arvele SAPis. Keskus ja Asutused saadab meeldetuletuskirju SAPist vastavalt Asutusega kokkulepitud tähtajale. Kui Asutus ei ole volitanud nõuetega tegelema keskset üksust, otsustab Asutus tegevused võlgade sissenõudmiseks, sh tegeleb tähtajaks tasumata nõuete üleandmisega kohtutäituritele või kohtule. Keskus koostab nõuete allahindamise akti vastavalt VA RSE-le. Kui nõuete laekumise jälgimise kohustus on asutusel, siis esitab asutus keskuse raamatupidamisele nõuete ebatõenäoliseks laekumiseks tunnistamise akti DHS-i kaudu. Asutus koostab nõuete lootusetuks tunnistamise otsuse vastavalt VA RSE-le. Allkirjastatud otsus saadetakse Keskusele DHSi kaudu. Keskus eemaldab nõude bilansist. Keskus kajastab tagatise laekumise SAPis ja annab Asutusele laekumisest teada. Asutus esitab Keskusele teatise tuluks või müüginõude vähenduseks kantavate ja tagasimaksmisele kuuluvate tagatiste kohta DHSi või e- posti kaudu. Keskus teeb arvestused ja ülekanded vastavalt asutusest saadud teatisele. Asutus koostab ja esitab toetuse saamiseks vajalikud dokumendid toetuse andjale. Asutus informeerib toetuse taotlemisest MIN FOd ja tellib toetuse kajastamiseks SAPis toetuse (grandi) koodi. Asutus saadab koodi avamise taotluse Keskusele. Keskus loob vajalikud koodi Projekti või Grandi moodulis. Asutus edastab DHSi kaudu või e-posti teel Keskusele toetuse laekumise, tulude ja kulude kajastamiseks vajaliku eelarve ja rahastamisotsuse. Keskus kajastab toetuse laekumise SAPis. Keskus sisestab toetuse eelarve SAPi ja saadab eelarve vabastamiseks taotluse RTK riigiarvestuse spetsialistile. Sildfinantseerimise taotlemiseks esitab Asutus taotluse MIN FOle, kes edastab selle RTK riigiarvestuse spetsialistile või RaM EOle. RAM EO saadab taotluse aktsepteerimisel teate RTK riigiarvestuse spetsialistile e-posti teel. Asutus vastutab kuludokumentidele toetusest finantseerimise kohta märke tegemise eest. Keskus vastutab kulude õige ja korrektse kirjendamise eest SAPis. Asutus jälgib toetuse eelarve kasutamist ja koostab maksetaotlused SAP BO aruandeid kasutades .Eelarve või eelarve kasutamise korrigeerimiseks SAP-is saadab Asutus Keskusele teatise, mille alusel kanded sisestatakse. Asutus esitab toetuse andjale toetuse kasutamise aruande. Asutus annab Keskusele teada tagasinõuetest (mitteabikõlblikeks loetud kuludest) ja nende katmise allikatest. Keskus kajastab tagasinõuded ja kannab kulutused üle teistele eelarve allikatele. Asutus informeerib Keskust toetuse lepingu lõppemisest ning vahendite ülejäägi tagasi maksmise vajadusest DHSi kaudu või e- posti teel. Keskus teeb vastavad kanded SAPis ja kannab toetuse vahendite ülejäägi toetuse andja kontole. Limiidid kehtestatakse Asutuse juhi korraldusega konkreetsete kululiikide osas. Kui Asutus soovib limiitidest kinnipidamise jälgimist Keskuse poolt, siis lepitakse selles Keskusega eelnevalt kokku (võimalik mahukate ostuarvete automaatse töötlemise kasutuselevõtmise korral SAPis). Sel juhul kehtestatakse limiidid kalendrikuu kohta ilma käibemaksuta. Korraldusele lisatakse teave Asutuse töötajate nõusoleku kohta limiidi ületamisel ülekulu töötasust kinnipidamise lubamise kohta. Korraldus saadetakse Keskusele DHSi kaudu. Kui Asutus tegeleb limiitidest kinnipidamise jälgimisega, teavitab ta ise töötajaid. Kui töötaja teeb avalduse ülekulu põhjendatuse kohta, menetletakse seda Asutuses. Asutuse finantstöötaja koostab limiitide ülekulu kohta teatise ja esitab Keskusele DHSi kaudu. Limiitide ülekulu peetakse reeglina kinni palgast. Kinnipidamise kajastab SAP-is PTO. Mahukate ostuarvete funktsionaalsuse kasutamisel lähevad automaatselt ülekuluteavitused töötajate e-posti. Töötaja teeb avalduse ülekulu põhjendatuse kohta ja Asutus aktsepteerib ülekulu, saadab Asutus PTO-le teate ülekulu palgast kinnipidamise kustutamiseks DHSi kaudu. Asutus saadab Keskusele teate e-posti teel eRK pangakonto avamise, kasutajaõiguste andmise või lõpetamise kohta eRKs. Keskus muudab või lõpetab isikute õigused eRK kontode või aruannete vaatamisel ja kasutamisel. ne lisabroneeringu tegemiseks Keskus tagab maksete ettevalmistamise vastavalt RTK töökorraldusele ja vastutab broneeringu õigsuse eest lähtudes vajamineva raha kohta laekunud infost. Asutus annab Keskusele teada kiireloomuliselt ülekantavast maksest, kui makse info ei ole veel SAPi jõudnud, e-posti teel. Keskus teeb kiireloomulisi makseid Asutuse soovil ja eRK võimalusi arvestades. Keskus genereerib maksekorraldused SAPis ja saadab eRKsse. Keskus kontrollib maksekorralduste staatust SAPis. Kui eRK ei võta makset vastu, siis selgitab Keskus välja põhjused, korrigeerib maksekorralduse ning saadab makse uuesti. Kui makse laekub pangast tagasi eRKsse, siis Keskus selgitab välja põhjused, korrigeerib ja edastab uue maksekorralduse eRKsse. Vajaduse korral võtab Keskus Asutusega ühendust vea selgitamiseks e-posti teel. SKA kontrollib maksekorraldused ja impordib pankadesse infosüsteemist SKAIS ja eBS. Keskus impordib eelmise päeva laekumised eRK-st SAPi järgmisel tööpäeval ning kajastab need raamatupidamiskontodel. Vajaduse korral teeb laekumise selgitamiseks Asutusele päringu e-posti teel. Keskus ja Asutus, kes sisestavad laekumisi, jälgivad selgitamata laekumisi ja seovad Asutuse laekumised eRK kontoga. Asutus vastab Keskuse päringule laekumise kohta e-posti teel. eRK-le kontodele ekslike või enammakstud laekumiste korral koostab Asutus taotluse summa tagasikandmiseks ning edastab selle Keskusele DHSi kaudu või e-postiga. Keskus kontrollib taotluse õiguspärasust ja teeb taotluse alusel tagasikande. a sulgemine, maksed Asutuse pangakaardiga Asutus taotleb või pikendab riigikassalt pangakaarte vastavalt kassalise teenindamise eeskirjale ja raamatupidamise sise- eeskirjale. Kui kaardi valdaja ja Asutuse vahel lõpeb töösuhe, esitab Asutus riigikassale taotluse kaardi sulgemiseks. Asutus teavitab Keskust kaardi avamisest ja sulgemisest. Kaardi valdajad esitavad deebet- ja krediitkaardiga maksmise korral esimesel võimalusel kuluaruande RTIPis või DHSis. Aruandele lisatakse kulu tõendavad dokumendid. Lähetuses Asutuse kaardiga tehtud maksed kajastatakse lähetuskulude aruandes, muul juhul majanduskulude aruandes. Keskus jälgib kaardimaksetega tasutud kulutuste kohta aruannete esitamist. Keskus kontrollib Asutusest saadud aruande, lisab arvestusobjektid ja kajastab SAPis. Asutus korraldab vajadusel sularaha ja kaardimaksete vastuvõtmise, kassaorderite ja kaardimakseterminali maksetõendite esitamise kliendile, kassaraamatu pidamise ja dokumentide säilitamise. Asutus korraldab kassas oleva sularaha jäägi panka viimise. eRK konto korral kuulub summa kandmisele Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Asutus peab kassaraamatut SAP-is, kajastades reaalajas kõik kassa liikumised. Kaardimaksete kohta saadab info keskusele aruandena DHSi kaudu või e-postiga. Keskus kajastab sularaha liikumise ja kaardimaksed koondkannetena SAPis. Põhivara klassid on esitatud RTIPis. Asutus teeb vajadusel ettepaneku Keskusele uue põhivara klassi loomiseks. Uutele varadele üldjuhul määratavad amortisatsiooninormid on kehtestatud VA RSE-s. Spetsiifiliste või varem kasutatud põhivarade korral hindab Asutus põhivara kasulikku eluiga enne vara arvele võtmist. Põhivara ostu korral laekub arve Keskusele eAK kaudu. Arvele lisatakse vajadusel põhivara üleandmise-vastuvõtmise akt. Mõnel teisel viisil saadud põhivarade (nt vara tasuta saamine teiselt riigiraamatupidamiskohustuslaselt) dokumendid edastatakse Asutuse poolt RTIPi või DHSi kaudu. Põhivara soetuse korral on nõutav projekti koodi kasutamine. Vajadusel tellib Asutus Keskuselt eelnevalt projekti koodi avamise e-posti teel. Asutus saadab Keskusele soetatud põhivara kohta järgmise info: vara nimetus, põhivara klass, kuluüksus, kuhu kantakse kulum, amortisatsiooni norm, kasutusele võtmise kuupäev. Põhivara kaardi avab Keskus lähtudes Asutuselt saadud infost. Vara kaart avatakse projekti juurde soetusdokumendi (ostuarve, üleandmis-vastuvõtmisakt) alusel, millele Asutus on märkinud vara arvele võtmiseks nõutavad andmed. RTIP kasutamise korral prindib Asutus vöötkoodi RTIPist ja kleebib varale. Kui Asutusel on aktiveeritud RTIP varade mooduli kasutamine, viib SAP automaatselt kõik kasutuses (lõpetatud) staatusega põhivarad RTIPi. Asutus täiendab RTIPis vara kaardi andmeid, märkides varale asukoha, vastutaja, kasutaja ja muud finantsarvestusele mittevajalikud, kuid varade halduseks vajalikud andmed (näit seeria number, mälu maht, vms). RTIP kaudu võib Asutus saata vara vastutavale isikule ja kasutajale vara vastuvõtmise kinnitamiseks. Varaga seotud finantsandmeid (näit soetusmaksumus ja jääkmaksumus) uuendab RTIP SAPist automaatselt. Asutus valib eAKs ostuarvele lõpetamata ehituse konto. Asutus lisab arendusprojekti koodi (wbs-elemendi). Kui projekti kood puudub, tellib Asutus selle eelnevalt Keskuselt e-posti teel. Kinnitatud soetusdokument edastatakse Keskusele eAK kaudu. Asutus koostab vara kasutuselevõtmise akti ja edastab selle DHSi kaudu Keskusele. Keskus avab vajadusel uue vara kaardi ja kajastab poolelioleva vara ümberklassifitseerimise kasutusel olevaks varaks. Keskus saadab Asutusele kvartaalselt SAP BOst võetud aruande lõpetamata ehituste seisu kohta e-postiga üle vaatamiseks. Asutus saadab e-postiga tagasi kinnituse selle kohta, et poolelioleva vara arvestus on õige, sh lõppenud kvartalis ei ole seda täielikult või osaliselt kasutusele võetud. Põhivara müüki, tasuta kasutusse andmist, tasuta üleandmist või likvideerimist korraldab Asutus vastavalt Riigivaraseadusele ja kehtestatud korrale. Asutus sõlmib lepingu ja/või koostab üleandmise- vastuvõtmise või likvideerimise akti ja vajadusel esitab andmed registrikannete muutmiseks. Asutus algatab vastavad toimingud RTIP-is lisades vastavad dokumendid manusesse või esitab DHSi kaudu Keskusele. Keskus sisestab müügi, üleandmise või likvideerimisega seotud andmed SAPi (kannab vara maha). RTIPi kasutamise korral muutub põhivara staatus sel juhul automaatselt maha kantud, müüdud või hävitamise ootel (vms) staatuseks. Põhivara müügi korral teavitab Asutus Keskust müügiarve/ettemaksearve esitamise vajadusest ning esitab arve koostamiseks vajalikud andmed. Asutus teeb muudatused RTIPis. Asutus teeb muudatused RTIPis. RTIP saadab finantsandmeid puudutava info Keskusele automaatselt. Andmed RTIPis muutuvad, kui Keskus on muudatuse SAPis kajastanud. Keskus arvestab kulumit SAPis. Keskus korrigeerib amortisatsioonimäära ja arvestab lisakulumit vastavalt inventuurikomisjoni ettepanekule või allahindluse aktile. Allahindluse akti ja ettepaneku amortisatsiooninormi muutmiseks teeb Asutus või inventuurikomisjon ja edastab selle RTIPi või DHSi kaudu Keskusele. Väheväärtusliku vara klassid on kajastatud RTIPis. Asutus esitab Keskusele vajadusel uue vara klassi loomise ettepaneku e-posti teel. Väheväärtusliku vara arvele võtmise piirmäärad on kinnitatud VA RSE-s. Väheväärtusliku vara kaardi avab Asutus RTIP-is. Väheväärtusliku vara müüki, tasuta kasutusse andmist või likvideerimist korraldab Asutus vastavalt Riigivaraseadusele ja kehtestatud korrale. Asutus sõlmib lepingu ja/või koostab üleandmise- vastuvõtmise või likvideerimise akti RTIPis. Vajaduse korral esitab Asutus Keskusele taotluse müügiarve koostamiseks. Väheväärtusliku vara asutusesisene ümberpaigutamine kajastatakse RTIPis või muus kasutuses olevas infosüsteemis Asutuse poolt. Muu väheväärtusliku vara liikumine kajastatakse RTIPis Asutuse poolt. Kasutusrendile võetud varad kajastatakse vastava klassi varade kaartidel sarnaselt väheväärtuslike varade kajastamisele. Lisaks kajastatakse eraldi kaartidel rendile antud varad, mida põhivara nimekirjas ei kajastata (näiteks tasuta kasutusse antud varad). Kaartidele märgitakse ka rendilepingute põhitingimused. RTIPis avatakse rendile võetud/antud varade kohta vara kaart. Asutus kajastab rendilepingut puudutava info RTIPis vara kaardil. TA keskladu kajastab SAPis bilansivälisel kontol ravimite vastuvõtmise TA lattu lähtudes Keskuse poolt sisestatud ostutellimustest ja tegelikult saadud kaubakogustest. Ostutellimus vormistatakse Keskuses Haigekassalt saadud dokumendi alusel. Ravimite tasuta saamisel koostab Keskus nullhinnaga ostutellimuse ja TA võtab kauba lattu sisse. TA keskladu kajastab ravimite üleandmise jaotusladudele SAPis. Kaubale lisatakse SAPist väljatrükitud saateleht. TA ladu kajastab ravimite väljaandmise SAPis, vormistades selle kohta saatelehe. Saatelehed säilitatakse laos paberkandjal. Keskladu ja jaotuslaod võrdlevad SAPi laoseisu kauba tegeliku olemiga aastainventuuri käigus ning selgitavad ja parandavad erinevuste korral vead. SOM saadab Keskusele info osaluste soetamise, müügi ja muude muutuste osas ning nende aastaaruanded DHSi kaudu. Keskus peab osaluste kohta arvestust, küsides vajadusel SOMilt või osaluse subjektidelt täiendavat infot e-posti teel. Asutus määrab Keskuse või PTO volitatud töötaja, kes lisab ja muudab e-Maksuametis kasutajaõigusi või lisab ja muudab e- Maksuametis ise kasutajaõigusi lähtudes Keskuse taotlusest. Asutus, Keskus ja PTO vahetavad infot e-postiga. SKA koostab erijuhtude sotsiaalmaksu ja pensionide, toetuste ja hüvitiste maksudeklaratsioonid infosüsteemis SKAIS, loeb need e- maksuameti süsteemi, kontrollib nende õigsust (mitteresidentide koodid, residentsustõendid, jne) ja parandab e-maksuameti süsteemis selgunud vead. Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu maksmine taotluste alusel toimub vastavalt SKA-s kehtestatud kordadele. Taotlused sisestatakse või loetakse infosüsteemi SKAIS. Kord kuus moodustatakse maksudeklaratsioonid. Maksude kanded kajastuvad infosüsteemi SKAIS kuuandmikes. Keskus kontrollib kord kuus erisoodustusi ja neilt arvestatud makse SAP BO aruande RP011 alusel ja kajastab erisoodustustelt arvestatud maksud SAPis. Maksu tähtpäeval teeb Keskus maksude ülekanded Maksu- ja Tolliametile. Keskus ja PTO korraldavad TSD deklaratsioonide esitamise Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi. Kui Asutuse autode kasutamine kuulub maksustamisele erisoodustusena, saadab Asutus DHSi kaudu või e-posti teel Keskusele nimekirja, milles märgitakse töötajate poolt kasutatud asutuse autode arv, mida tuleb maksustada, autode erisoodustuse maksude arvestamise alussumma ja arvestamisele kuuluvad maksude summad. Keskus sisestab erisoodustuse maksude arvestuse igakuuliselt SAPi. Keskus jälgib vajadust Asutuse käibemaksukohustuslaseks arvele võtmise või arvelt kustutamise kohta. Muudatusettepanekud edastatakse Asutuse juhile otsustamiseks. Asutus korraldab ja otsustab muudatuse. Keskuse raamatupidaja arvestab käibemaksu müügiarvetelt, sisendkäibemaksu ja pöördkäibemaksu ostuarvetelt lähtudes maksuarvestuse reeglitest. Keskus sisestab käibedeklaratsioonid e- maksuameti infosüsteemi ja valmistab käibemaksu ülekandmise korraldused ja maksude tasumise ülekanded SAPis, kasutades alginfona SAP BO aruannet RP010 ja selle lisa RP010.1. Asutus saadab Keskusele teatise maksu või tasu tasumiseks RTIPi kaudu. Keskus kajastab maksu SAPis ja tasub selle teatises märgitud summas ning kuupäevaks. Keskus koostab deklaratsiooni INF 14, küsides vajaduse korral lisainfot Asutuselt. Keskus koostab vajadusel raamatupidamisõiendi ja sisestab kande SAPi. Keskus teavitab asutust õiendite koostamisest ja kannete tegemisest, kui kanded mõjutavad Asutuse eelarve täitmist. Asutus koostab teatise kande parandamiseks SAPis ning edastab selle Keskusele DHSi kaudu või e-postiga. Teatis sisaldab viidet parandatavale raamatupidamiskirjendile ja selgitust paranduse sisu kohta. Keskus arvestab pensionieraldisi PTO-lt saadud algandmete alusel ja teeb kanded SAPis. Keskus koostab ja saadab siirdeteatised Sotsiaalkindlustusametile pensionieraldiste üleandmiseks. Asutus hindab muude eraldiste moodustamise vajadust ja esitab infot Keskusele eraldiste arvele võtmiseks. Kui Asutuse koosseisus on iseseiva raamatupidamisega tehinguid või üksusi, siis edastab Asutus Keskusele tehinguinfo kuu koondkannetena või jooksvalt. Keskus kajastab kanded SAPis. Asutus viib läbi sularahakassa inventuuri vastavalt Asutuses kehtestatud korrale, koostab akti ja edastab selle Keskusele elektrooniliselt. Asutuse juhi korralduse alusel viiakse läbi asutuse vara inventeerimine. Kui inventeeritakse RTIPis arvel olevad varad, koostab Asutus kõik inventuuri dokumendid RTIPis. Kui inventuuri tulemuste alusel on vaja koostada täiendavad varade liikumise (maha kandmise, eluea muutmise) aktid, vormistab Asutus need samuti RTIPis. Keskus saab info inventuuri tulemustest ja aktidest RTIPist ja teeb selle alusel kanded SAPis. Asutus viib läbi lõpetamata ehituse inventuuri, võttes aluseks SAP BO-st saadud inventuurinimekirja, vormistab inventuuri dokumendi ja saadab Keskusele DHSi kaudu. Keskus võrdleb Asutustelt saadud inventuuridokumendid, sh inventuurikomisjonide märkused ja küsib täiendavaid dokumente, kui Asutus ei ole neid saatnud. Keskus kajastab SAPis varadega seotud korrigeerimiskanded. TA viib läbi varude inventuuri ja Keskus teeb varude korrigeerimiskanded, kasutades SAPi lao mooduli inventuuri funktsionaalsust. Keskus viib läbi nõuete ja kohustiste aastainventuuri, v.a juhul, kui analüütiline info asub PTSis. Inventuuri tulemused vormistab Keskus Asutuste lõikes ja saadab Asutustele üle vaatamiseks/teadmiseks e- postiga. Asutus saadab vajaduse korral märkused ja ettepanekud Keskusele e-postiga, mille alusel Keskus muudab vajaduse korral inventuuri andmeid. SKA inventeerib SKAIS infosüsteemiga seotud nõuded ja kohustused ning edastab inventuuri dokumendid Keskusele. SKA võtab arvesse inventuuri tulemused, viib sisse vajalikud korrigeerimised SKAIS finantsliideses ja edastab parandamisega seotud kanded Keskusele SAPis kajastamiseks. Keskus võrdleb SAPi saldod SKAIS inventuuritulemustega. Keskus kontrollib igakuiselt saldoandmiku SAPis ja impordib selle saldoandmike infosüsteemi. Keskus võrdleb saldosid teiste tehingupartneritega, teeb vajadusel paranduskanded SAPis ja saldoandmike infosüsteemis ning vahede selgitamiseks küsib vajadusel andmeid Asutuselt või tehingupartneritelt. Keskus teeb vajalikud aasta lõpetamiskanded, osaleb raamatupidamise aastaaruande auditeerimise protsessis ja teavitab auditeerimise lõppemisel aruandlusperioodi sulgemisest Asutust. MIN FO koostöös asutustega korraldab valitsemisala tegevuskava täitmise aruande koostamise ning edastab selle RaM EO-le ja Riigikontrollile. Asutus tegeleb seotud isikutega tehtud tehingute kohta märgete tegemisega algdokumentidele ja/või kinnituskirjade kogumisega ning esitab info Keskusele e-postiga, kui majandusaasta jooksul on toimunud õigusaktidele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid seotud isikutega. Keskus kajastab tehingud seotud isikutega vastavalt üldeeskirja nõuetele. Keskus edastab Asutusele vormi bilansivälistel kontodel kajastatava info kogumiseks. Asutus koondab informatsiooni ja edastab selle Keskusele. Keskus töötleb informatsiooni ja kajastab tulemused detsembri saldoandmikus bilansivälistel kontodel. Keskus vastutab saldoandmike infosüsteemis olevate aruannete õigsuse eest. MIN FO vastutab riigieelarve täitmise aruande eest kuluarvestuse infosüsteemis KAIS. MIN FO saadab aruande Keskusele. Keskus võrdleb aruande koondnäitajate õigsust. MIN FO korraldab vajadusel aruande korrigeerimise KAISis ning saadab lõpliku aruande RTKle ja Riigikontrollile. Keskus teavitab allkirjastamise võimalusest peale riigikontrollilt loa saamist MIN FOd . MIN FO korraldab aruannete allkirjastamise kantsleri poolt. Keskus esindab Asutust teiste isikute või riigiasutuste ees raamatupidamisalastes küsimustes, teeb asutuse nõuete ja kohustuste võrdlused lepingupartneritega, Maksu- ja Tolliametiga ning muude asutustega, kellele esitatakse asutuse aruandlust, annab andmeid ja selgitusi finantsaruannete kontrollimisega seoses audiitorile. Asutus edastab MIN FO e-posti aadressile põhjendatud teatise SAP BO kasutusõiguste saamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. BO õigused avab ja sulgeb MIN FO, SAP õigused avab ja sulgeb RTK Asutuse taotluse alusel. MIN FO inventeerib kehtivad kasutajaõigused ja SAP-i kasutajaõigused inventeerib RTK . Keskus edastab Asutusele e-posti teel põhjendatud taotluse Asutuse DHS kasutusõiguste saamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Asutus annab, muudab ja lõpetab DHSi kasutajaõigused. Asutus võrdleb Keskusega kehtivaid kasutajaõigusi ja rolle. Keskus edastab Asutuse e-posti aadressile põhjendatud taotluse Asutuse eAK kasutusõiguste saamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Asutus võib anda Keskuse töötajale administraatori rolli ja ühtlasi õiguse teha ise Keskuse töötajaid Asutuse eAK kasutajaks. Asutus annab, muudab ja lõpetab eAK kasutajaõigused. Kui Asutus on andnud Keskusele administraatori õiguse, avab ja sulgeb Keskus ise oma töötajate kasutusõigusi. Keskus teeb Asutuse kehtivate kasutusõiguste väljavõtte ja saadab selle e-postiga Asutusele eAK kasutusõiguste inventeerimiseks. Asutus teeb väljavõttele märkmed kasutajaõiguste vajaduse kohta ja saadab tagasi Keskusele. Keskus vastutab inventuuridokumendi korrektse vormistamise eest. Asutus avab ja sulgeb RTIPi kasutusõigusi administraatoritele ja Keskusele põhjendatud taotluse alusel. Asutus säilitab SAPi kasutamisele võtmisele eelnenud raamatupidamissüsteemi andmeid 7 aastat. Asutus säilitab PTSis ja DHSis olevaid raamatupidamise algdokumente üldjuhul 7 aastat, kui seadus ei nõua nende pikemaajalisemat säilitamist, säilitades ka kinnitusringi ja dokumentidele märgitud arvestusobjektide andmed ning võimaldades nende taasesitamist. Asutus säilitab paberkandjal olevaid raamatupidamise algdokumente, viies need elektrooniliseks või andes need üle Asutuse arhiivi vastavalt Asutuse dokumentide säilitamise korrale. Keskus säilitab SAPis, eAKs ja RTIPis, Keskuse DHSis, võrguketastel ja e-postkastides olevat infot elektrooniliselt. Paberkandjal saadud dokumendid viib Keskus elektroonilisele kujule või erandjuhul saadab Asutusele peale majandusaasta auditi lõppu säilitamiseks. alituse vahel es infosüsteemides Keskuse töötaja. Alternatiivne tegevuse kirjeldus või selgitus, kui Asutuste Tähtaeg teenindamisel kehtivad erinevad tööprotsessid Vajadusel Vajadusel SKA dokumenteerib Asutuse põhitegevuse infosüsteemis SKAI- Toimingu dokumenteerimise s. tähtajal. SKA,TA ja RA ei edasta dokumente Keskusele juhul, kui Toimingu dokumenteerimise tehingud registreeritakse Asutuse põhitegevuse infosüsteemis ja lõpetamisel andmed saadetakse SAP-i läbi liidese või koondkannetena. Menetlusringi läbinud korrektne dokument kantakse SAPi üldjuhul järgmise tööpäeva jooksul. Säilitamiseks ettenähtud tähtaegadeni. Lähtudes Asutuses kehtivatest reeglitest Vajaduse korral Vajaduse korral Riigieelarve kinnitamise protsessi kohaselt Vastavalt vajadusele RTK, sh Keskus kahe tööpäeva jooksul eelarve saamisest Jooksvalt Jooksvalt Esimesel võimalusel, üldjuhul hiljemalt järgmisel tööpäeval Esimesel võimalusel Esimesel võimalusel Teenistuja üleviimisest teisele ametikohale teavitab PTO Esimesel võimalusel Keskust e-posti teel, edastades uue personalinumbri, kui RTIP pole kasutuses. Vajadusel Lepingu sõlmimise ja muutmise protsessi tähtaegadel Vajadusel Lepingu sõlmimise või muutmise järgselt esimesel võimalusel Peale Haigekassalt info saabumist Lepingute sõlmimisel, ostutellimuste esitamisel Kehtib TEHIK;TA;TI;SKA osaliselt teabe esitamise osas. Vajadusel Jooksvalt Kehtib TEHIKU osas, kus menetlusringid lisatakse ostuarvetele Hiljemalt eAKsse saabumisele Keskuses. järgneval tööpäeval Iga kinnitaja kinnitab arve hiljemalt ülejärgmisel tööpäeval kinnitamiseks saabumisest, kui arvega seoses ei esine probleeme. Arved peavad üldjuhul hiljemalt 4 tööpäeva enne maksetähtaega jõudma SAPi. Keskus lisab TA;TI;TEHIK;LEP; VOL arvetele ja SKA Arve menetlemisel (rehabilitatsiooniteenuse, ohvriabi, kahjuhüvitis, abivahendid arvetele automaatkonteeringud) eAKs arvestusobjektid vastavalt Asutuses kehtestatud korrale ja Üldeeskirja kontoplaanile. Keskus kontrollib asutuste poolt lisatud Üldeeskirja kontoplaanis kehtestatud arvestusobjektid üle ja vajaduse korral suunab Arve muutmiseks Asutusele tagasi. Kehtib TEHIKU ja SKA -erihoolekanne osas. Arve menetlemisel Keskus lisab TEHIKU arvetele manused ja kommentaarid. Arve menetlemisel Hiljemalt probleemi avastamisele järgneval tööpäeval Keskus lisab TEHIKU arvetele manused ja kommentaarid. Hiljemalt info saamisele järgneval tööpäeval Hiljemalt probleemi avastamisele järgneval tööpäeval Hiljemalt arve kinnitamiseks saabumisele järgneval tööpäeval, kui arvega ei ole probleeme Hiljemalt järgmisel tööpäeval peale arve kinnitamist eAKs Arve SAPis kajastamise kuupäeval Koostab dokumendi SAPi saabumisele järgneval tööpäeval, viib läbi periodiseerimist iga kuu lõpu seisuga hiljemalt järgneva kuu 20. kuupäevaks Vajadusel. Taotlus peab jõudma Keskusele hiljemalt 3 tööpäeva enne maksetähtaega. Kajastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval, ülekanne tehakse hiljemalt 1 tööpäev enne lähetuse algust Vastavalt Asutuses kehtivale korrale Hiljemalt 5. tööpäeval peale lähetusest saabumist või sellest varem vastavalt Asutuses kehtivale korrale Teabe esitamine kehtib TEHIK-le, TA-le, TI-le, LEP-le ja VOL-le. Vajadusel Kuluaruande saamisest 2 tööpäeva jooksul Keskus lisab arvestusobjektid TEHIK-u, TA, TI, LEP ja VOL -i Dokumendi menetlemisel lähetuse dokumentidele. Lähetusaruande saamisele järgneval tööpäeval, kui selles ei ilmne probleeme Vähemalt kord kuus enne kuu sulgemist Lähetusaruande menetlemisel Hiljemalt SAPis pargitud dokumendi saamisele järgneval tööpäeval Esimesel võimalusel peale aruande kinnitamist SAPis lähtudes maksekorralduste maksmisele saatmise reeglitest PTO teavitamine hiljemalt aruande kajastamisele järgneval tööpäeval, Asutuse teavitamine hiljemalt järgmise kuu 10. tööpäeval aruannete esitamise tähtaja ületamisest, ülekannete, laekumiste ja nõude sulgemise kajastamine hiljemalt arveldustele järgneval tööpäeval Teavitamine hiljemalt 10. järgmise kuu kuupäeval eelmisel kuul selgunud avansi jäägi tagastamise vajadusest, ülekannete, laekumiste ja nõude sulgemise kajastamine hiljemalt arveldustele järgneval tööpäeval Vajadusel Vajadusel Kuu eest hiljemalt kuu 5. kuupäeval Asutuse poolt kehtestatud tähtajaks järgmisel kuul Iga kinnitaja kahe tööpäeva jooksul aruande saamisest Kajastamine dokumendi saamisele järgneval tööpäeval, väljamakse vastavalt eRK reeglitele Hiljemalt kolm tööpäeva enne aruandekuu lõppu Vajadusel Vajadusel Vajadusel Vajadusel, taotlus esitatakse Keskusele hiljemalt 3 tööpäeva enne taotluses märgitud väljamakse kuupäeva Vastavalt taotluses märgitud väljamakse kuupäevale või hiljemalt 3 tööpäeva jooksul dokumendi saamisest Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval. Keskus kontrollib ja lisab arvestusobjektid TEHIK-u, TA-i ja TI Iga kinnitaja hiljemalt aruande aruannetele. saamisest 2 tööpäeva jooksul Iga kinnitaja hiljemalt aruande saamisest 2 tööpäeva jooksul Hiljemalt järgmisel tööpäeval aruande esitamisest Keskusele, kui aruandega ei ole probleeme, arveldamine esimesel võimalusel Iga kinnitaja kinnitab kahe tööpäeva jooksul dokumendi saamisest Järgmisel tööpäeval dokumentide saamisest, kui andmetega ei ole probleeme, ülekanne maksetähtajal Hiljemalt 4 tööpäeva enne lepingus märgitud maksetähtaega Jooksvalt aruannete saabumisel Peale aruannete kontrollimist jooksvalt 2 tööpäeva jooksul aruande jõudmisest Keskusesse Enne kell 15.00 saabunud maksekorraldused samal tööpäeval, ülejäänud järgmisel tööpäeval, blokeeringud suletakse hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui nendega ei ole probleeme Lepingus või maksekorralduses märgitud maksetähtajal Vajadusel Hiljemalt järgmisel tööpäeval Keskus kajastab laekumise hiljemalt järgmisel tööpäeval info saamisest. Vastavalt kinnitatud juhenditele ja kordadele Vastavalt kinnitatud juhenditele ja kordadele Vastavalt kinnitatud juhenditele ja kordadele Vähemalt kord aastas, mitte hiljem kui 28. veebruariks. Nõudeid edastatakse kindlustusfirmadele kaks korda aastas, arvestus toimub jooksvalt. vastavalt vajadusele Jooksvalt Aruandekuule järgneva kuu 24. kuupäevaks Aruandekuule järgneva kuu 24. kuupäevaks PTS-id on kasutusel RA ja TA. Esimesel võimalusel Esimesel võimalusel Vastavalt lepingule või tellimusele AST koostab müügiarved SAP-is. Dokumendis määratud tähtajal või 3 tööpäeva jooksul peale info saamist Asutusest AST saadab arved. Hiljemalt järgmisel tööpäeval peale arve koostamist Vastavalt lepingule või tellimusele Vastavalt Asutuse töökorraldusele ja liidese seadistusele Kehtib RA -le ja TA-le. 3 tööpäeva jooksul peale liidesest info saamist Kehtib RA-le. Vastavalt Asutuse töökorraldusele ja liidese seadistusele Vastavalt Asutuse töökorrale Vastavalt Asutuse töökorrale Vastavalt Asutuse töökorrale Igapäevaselt vastavalt liidese spetsifikatsioonile Vajadusel Vastavalt Asutuse töökorrale Vastavalt Asutuse töökorrale Vajadusel Pidevalt Vajadusel Vajadusel Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval koondkandega või jooksvalt iga laekumine 3 tööpäeva peale laekumist Vajadusel Vajadusel Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval Hiljemalt teatise saamisele ja laekumisele järgneval tööpäeval Hiljemalt teatise saamisele ja laekumisele järgneval tööpäeval Hiljemalt teatise saamisele ja laekumisele järgneval tööpäeval Vastavalt kokkuleppele vähemalt kord kuus hiljemalt järgmise kuu 5. tööpäevaks Dokumentide edastamine jooksvalt, kinnipidamised üks kord kuus Dokumentides määratud tähtaegadel või vajadusel esimesel võimalusel Hiljemalt laekumise selgitamisele järgneval tööpäeval. Nõuete laekumist jälgivad RA,SKA ja AST. Jooksvalt Meeldetuletusi saadavad RA,SKA ja AST. Vastavalt raamatupidamise sise- eeskirjas kehtestatud maksetähtpäevast möödunud päevade arvule Vastavalt raamatupidamise sise- eeskirjas või Asutuse töökorralduses kehtestatud maksetähtpäevast möödunud päevade arvule Vähemalt iga kvartali lõpu seisuga SKA- SKAISis lootusetuks tunnistatud nõuded saadetakse Hiljemalt järgmise aasta SAPi SKAIS kuuandmikuga. 15.veebruariks Hiljemalt laekumisele järgneval tööpäeval Vastavalt hankemenetluse või müügitingimuste tähtaegadele Teatise saamisest 4 tööpäeva jooksul Vajadusel Vajadusel Vajadusel Hiljemalt laekumisele järgneval tööpäeval või peale laekumise selgitamist Vajadusel Vajadusel Ostu- ja muude kuludokumentide menetlemisel Vastavalt toetuse saamisel kokku lepitud tingimustele Asutus annab infot Keskusele esimesel võimalusel, Keskus kajastab muudatused hiljemalt 2 tööpäeva jooksul info laekumisest Asutus annab infot Keskusele esimesel võimalusel. Keskus kajastab muudatused hiljemalt 3 tööpäeva jooksul info laekumisest ja teeb tagasimakse Asutusega kokku lepitud maksetähtpäeval. Vahetult korralduse kinnitamisel Hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks Aruande saamisele järgneval tööpäeval Automaatsed teated saadetakse ostuarvete töötlemisel. Palgast kinnipidamise kustutamise teated saadetakse enne järgmist palgapäeva. Vajadusel Esimesel võimalusel Vastavalt kassalise teenindamise eeskirjale Erandjuhul Üks kord tööpäevas kokkulepitud kellaajal, eraldi kiireloomulised Vähemalt üks kord tööpäevas peale maksete saatmist Vajadusel RA impordib eRK-st tulud majandustegevusest ja kajastab Igal tööpäeval või kord kuus raamatupidamises. SKA haldab iseseisvaid pangakontosid ja jälgib ise sinna saabuvaid laekumisi. Laekumised kajastatakse SKAISis ja koondkannetena üks kord kuus imporditakse SAPi. SKA jälgib infosüsteemiga SKAIS seotud tagasilaekumisi Igal tööpäeval, järelpärimised pangakontodel ja sisestab need infosüsteemi SKAIS. Asutustelt vastavalt vajadusele Hiljemalt järgmisel tööpäeval küsimuse saamisest Vajadusel Esimesel võimalusel Vajadusel Esimesel võimalusel, hiljemalt järgmise kuu 5. tööpäevaks Keskus lisab arvestusobjektid TEHIKU-aruannetele. Hiljemalt kuluaruande saamisele järgneval tööpäeval Vastavalt Asutuse sisekorrale Sularaha viimine panka kassa limiidi ületamisel Igakuuliselt hiljemalt järgmise kuu 5. tööpäeval või teatud üritustel raha kogumise korral peale ürituse lõppemist esimesel võimalusel Asutusest info saamisele järgneval tööpäeval Vajadusel Ostuarve/üleandmis- vastuvõtmisakti kontrollimisel ja kinnitamisel Põhivara kaardi avamise järel esimesel võimalusel Vastavalt Asutuse varade arvestuse korrale Vajadusel Esimesel võimalusel kuid hiljemalt järgmise kuu 20. kuupäeval peale soetatud põhivara täieliku või osalise kasutusele võtmise kuu lõppemist Esimesel võimalusel Keskus saadab aruande hiljemalt 20 päeva peale kvartali lõppu, Asutus annab tagasiside hiljemalt 25 päeva peale kvartali lõppu. Dokumentide kinnitamise korral esimesel võimalusel RTIP-i teavituse ja/või DHSis dokumentide saamise järel esimesel võimalusel Esimesel võimalusel Vajadusel Vajadusel Kord kuus peale põhivaraga toimunud tehingute kajastamist Vajadusel Vajadusel Väheväärtusliku vara soetamise dokumendi kinnitamisel Vajadusel Vajadusel Vajadusel Vajadusel Vajadusel Kauba saabumise päeval Kauba väljaandmisel / saamisel Kauba väljaandmisel Vastavalt TA-s kehtestatud korrale Esimesel võimalusel Vastavalt vajadusele Hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäeval Hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäeval Kuuandmike esitamise tähtajaks Arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Asutus teavitab Keskust hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Vajadusel Hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks Maksu tasumise tähtaegadeks Arvestusaastale järgneva aasta 01. veebruariks Vajadusel Vajadusel Hiljemalt järgmise aasta 28. veebruariks Jooksvalt hinnangulisest kohustisest teadasaamisel, hiljemalt järgmise aasta 28. veebruariks Kehtib SKA-le SKAIS koondkannete saatmisel. Iga kuu lõpu seisuga järgmise kuu 25.ndaks kuupäevaks Vähemalt aasta lõpu seisuga ja 2 korda aastas ootamatu inventuur Kord aastas arvestades aastaaruande tähtaegu Inventuuri akt kinnitatakse hiljemalt järgmise aasta 28.02 Kord aastas pärast inventuuride läbiviimist Inventuuri lõppakt kinnitatakse hiljemalt järgmise aasta 31.jaanuaril, korrigeerimised mitte hiljem kui 15. veebruaril. Ravimiamet inventeerib oma müügiga seotud nõuded ja saadud Kord aastas aastainventuur, ettemaksed ja teeb vajadusel SAPis korrigeerimised. jooksvalt saldovõrdlused; RA- Inventuuriakti saadab RA Keskusele infoks. Inventuur seisuga 30.november,tulemused Keskusele hiljemalt 28.veebruar Inventuur seisuga 30.november. Tulemused saadab SKA Keskusele hiljemalt järgmise aasta 28. veebruaril. Kord kuus järgmise kuu 25. kuupäevaks Igakuiselt, peale saldoandmike esitamist vahede ilmnemisel Vastavalt aruannete esitamise tähtaegadele Vastavalt aruannete esitamise tähtaegadele Info kogumine vastavalt valitsemisala või Asutuse sisekorrale, Keskusele info hiljemalt järgmise aasta 28. veebruariks Keskus saadab vormi täitmiseks hiljemalt aruandeaasta 1. detsembril. Asutus tagastab täidetud vormi Keskusele hiljemalt 28. veebruariks. Täiendavate asjaolude selgumisel enne auditi lõppu saadab Asutus hiljem lisainformatsiooni (näiteks kohtuotsused). Vastavalt üldeeskirjas sätestatud aruande esitamise tähtajale Vastavalt üldeeskirjas sätestatud aruande esitamise tähtajale Koheselt pärast teadet auditeerimise lõpetamise kohta Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Vähemalt kord aastas Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Vähemalt kord aastas Vastavalt vajadusele SOM valitsemisalas annab õigusi Keskus. Vastavalt vajadusele Iga aasta novembris Vastavalt vajadusele Lähtudes andmete säilitamisele kehtestatud tähtaegadest Lähtudes andmete säilitamisele kehtestatud tähtaegadest Lisa Märkused Keskus vaatab sise-eeskirja üle vähemalt kord aastas IV kvartalis. Valitsemisalas korraldab sise-eeskirja allkirjastamist MIN FO. Majandustehingutena käsitletakse lepingute sõlmimist kauba või teenuse ostmiseks/müümiseks/üleandmiseks; kauba või teenuse saamist/üleandmist; asutuse juhi käskkirju/ korraldusi tegevuse teostamiseks; toetuste/eraldiste/sihtfinantseerimise andmise ja saamise lepinguid/kokkuleppeid jms. Kirjavahetus e-posti teel ei kuulu registeerimisele Keskuse võrgukettal, DHSis, eAKs, RTIPis või PTSis, kui seda ei käsitleta raamatupidamise algdokumendina. Vajadusel lisatakse e-kirjas olev info dokumendi juurde, kui see sisaldab täiendavat algdokumendi mõistmiseks vajalikku teavet. Vajadusel tehakse täpsustavate andmete päringud Keskuse ja Asutuse vahel dokumendi menetlusringi kommentaaride väljadel või e-posti teel. Kontoplaani kasutamine lepitakse kokku koostöös Keskusega. Olemasolevat kontoplaani ja muid arvestusobjekte saab vaadata SAP BO aruandest AA002 Detailsema eelarve võib koostada kuluüksuste ja kontogruppide või ressursside/kulukohtade ja kontogruppide või projekti struktuurelementide lõikes vastavalt SAPi võimalustele. Toetustele sisestatud eelarve vabastab RTK riigiarvestuse töötaja. Muude tuludest sõltuvate kulude automaatse eelarve avamise eest vastutab Keskus, arvestades kehtivat seadusandlust. Peale aruandekuu sulgemist (järgmise kuu 25. kuupäev) tehakse paranduskanded üldjuhul esimeses avatud kuus, v.a aasta lõpu seisuga, kui korrigeerivad kanded on olulised. Teade uuest tarnijast võib saabuda Keskusele automaatselt eAKst või PTSist. PTSis loob tarnija Asutus, tarnija kood sünkroniseeritakse SAPi tarnija koodiga. Oma töötajat käsitletakse SAPis tarnijana mitmesuguste kuluhüvitiste saamise korral. Asutuses teatud töösuhte muutustest tulenevatel põhjustel võib muutuda SAPi personalinumber. Tooteid ja teenuseid sisestatakse SAPi ostumoodulis lepingute ja ostutellimuste sisestamise korral. Kui lepingul on maksegraafik, lisatakse see samuti SAPi. Asutus lähtub Käibemaksuseaduse §st 37: hankija on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve 7 kalendripäeva jooksul kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või perioodiliste teenuste korral kuu viimasest päevast. Arve tasumise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist. Arvestusobjektide lisamisel hoidutakse tööjaotusest, kus kumbki pool sisestaks neist osa. Vajaduse korral täpsustab arvestusobjektide sisestaja teise osapoolega infot kommentaari väljadel või e-postiga. Kui ostuarve menetlemine algab Keskusest, alustab ja lõpetab menetlusringi Keskus, vastasel juhul alustab Asutus ja lõpetab Keskus. Kui menetlusringi on tehniliselt võimalik valida automaatselt, luuakse eAKs vastavad automaatseadistused. Asutus vastutab ostuarve kontrollimise eest lähtudes Üldeeskirja § 15 lõikest 3. Keskus vastutab ostuarvete kontrollimise eest lähtudes Üldeeskirja § 15 lõikest 4. Asutus vastutab ka riigihanke viitenumbri õigsuse eest ning käibemaksu-kohustuslase puhul käibemaksukoodi õigsuse eest, kui Keskuses puudub teave selle õigeks määramiseks. Kui ostuarvele lisab arvestusobjektid Keskus, lähtub ta Asutuses kehtivast eelarve juhtimist kirjeldavast korrast. Kui arvestusobjekte on tehniliselt võimalik valida automaatselt, luuakse Asutusele eAKs vastavad automaatkonteeringud. Kui arvel viidatakse lepingule, võib Keskus avada DHSis lepingu, et selle sisust lähtudes arvestusobjektid määrata. Asutus teeb Keskusele ettepanekuid selle kohta, millistel juhtudel on otstarbekas sisestada SAPi ostulepingute infot ja ostutellimusi. Info edastamine ja sisestamine lepitakse omavahel kokku. Kui asutus edastab Keskusele maksetähtaega ületanud arved, siis lähevad need tasumisele 2 tööpäeva pärast. Kui Asutus soovib kiiremat maksmist, teavitab ta Keskust e-posti teel või arve menetlemisel kommentaari väljal. Keskus teeb kiirmakse kokkuleppel riigikassaga. Vajaduse korral küsib Keskus Asutuselt lisainfot õige perioodi määramiseks. Kauba saamise või teenuse osutamise kuupäev (periood) on arve kohustuslik rekvisiit. Keskusel on õigus arve selle puudumisel tagasi lükata. Lähetuskorraldust ei pea vormistama kodumaiste lähetuste korral, kui see on Asutuses kehtiva korra kohaselt lubatud suuliselt ning avanssi ei küsita. Erandjuhul vormistatakse grupilähetus DHSis, kui tehniliselt oleks seda töömahukam vormistada RTIPis. Tavakorras maksmiseks saab Keskus korralduse vähemalt 3 tööpäeva enne lähetuse algust. Kui lähetus toimub järgmisel aastal ja eelarveaasta ei ole veel SAPis avatud, pikeneb kajastamise tähtaeg SAPis. Lähetusega seoses Asutuse krediitkaardiga tehtud kulutused kajastatakse lähetuskulude aruandes. Arvestusobjektide muutmisel ja täiendamisel hoidutakse tööjaotusest, kus kumbki pool sisestaks neist osa. Vajaduse korral täpsustab arvestusobjektide sisestaja teise osapoolega infot kommentaari väljadel või e-postiga. Kui arvestusobjektid lisab Keskus, lähtub ta Asutuses kehtivast eelarve juhtimist kirjeldavast korrast ning aruandele märgitud hüvitajast või toetusprojektist. Samuti võtab ta arvesse lähetuse kuluaruandega seotud ostuarvete arvestusobjekte. RTIP saadab automaatselt teavituse lähetusest saabumisele järgneval tööpäeval ja aruande esitamise tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Kui Asutuse sisene kord näeb ette, et ülekulu peetakse palgast kinni, on Keskusel õigus saata palgast kinnipidamisele avanss, kui selle katteks ei ole aruanne tähtajaks saabunud. Kokkuleppel Asutusega võib Keskus saata info otse töötaja e-posti aadressile. Töötajatele makstavad hüvitised, sh isikliku sõiduauto kasutamine, prillid, meditsiiniteenused, tervise edendamine jms. Muud maksmisele kuuluvad dokumendid nt lepingud, märgukirjad, käskkirjad, kohtuotsuse alusel hüvitamisele kuuluvad nõuded, õppelaenu riigitagatis, maamaks, riigilõivud, jne. Sh isikliku sõiduauto hüvitis, spordikulude hüvitis, nägemist korrigeerivate abivahendite hüvitis. Palgast kinnipidamiste infot vajab PTO hiljemalt 2 tööpäeva enne palgapäeva. Muud maksmisele kuuluvad dokumendid nt lepingud, märgukirjad, käskkirjad, kohtuotsuse alusel hüvitamisele kuuluvad nõuded, õppelaenu riigitagatis, maamaks, riigilõivud jne. Kui toetuste menetlemine toimub SFOSis või PTSis, mis on SAPiga liidestatud, avatakse toetus vastavas infosüsteemis ning toetuse andmise otsust Keskusele ei saadeta. Kui toetus antakse tegevustoetusena, esitab Asutus Keskuse tegevustoetuse väljamaksmiseks alusdokumendi DHSi kaudu. Keskus kannab toetuse saajale ja kajastab selle kassapõhiselt kuluna. Uued määramised ja nõuded eelmiste perioodide eest tehakse viimasesse avatud perioodi (eelmisesse kuusse, kui kuu andmiku koostamise tähtaeg pole saabunud). SKA kasutab kontrolliks SKAIS infosüsteemi aruannet, et kontrollida igapäevaselt pangakontode seisu (laekumiste ja maksete osas pangakontode kaupa). Nõuded eelmiste perioodide eest tehakse viimasesse avatud perioodi (eelmisesse kuusse, kui kuu andmiku koostamise tähtaeg pole saabunud). SKA kasutab kontrolliks SKAIS infosüsteemi aruannet, et kontrollida igapäevaselt pangakontode seisu (laekumiste ja maksete osas pangakontode kaupa). Liides PTSiga otsib klientide infot SAPist, kliendi puudumise korral loob ise kliente SAPi, kui PTSi kaudu liigub SAPi detailne müügiarvete info. Kui ostuarve alusel tuleb koostada müügiarve, võib Asutus anda selleks Keskusele infot ostuarve menetlemise käigus eAK kaudu. Kui arveid tuleb koostada perioodiliselt ja arve info on iga perioodi kohta ette teada, sisestab Keskus info SAPi kogu perioodi kohta ja väljastab arveid kogu perioodi jooksul lähtudes SAPi sisestatud perioodi kohta kehtivast müügidokumendist. Kuni 31.03. kajastatakse tagasiarvestus SAPis eelmises aastas. Kui arve koostatakse peale 31.03., siis koostatakse kanne SAPis jooksvasse aastasse. Siia võivad kuuluda nt pikaajalised koolituste hüvitamise nõuded, leppetrahvi, viiviste ja hüvitiste nõuded. Keskus ei jälgi laekumisi, kui nõuete detailne alusinformatsioon on PTSis või SFOSis. Asutuse ja Keskuse kokkuleppel võib SAPis olevaid nõudeid jälgida Asutus SAP BO alusel. Sildfinantseerimise taotlemisel lähtutakse rahandusministri määrusest "Kassalise teenindamise eeskiri". Kui toetus on registreeritud SFOSis , võib RTK sellele eelarve avada otse Asutusest saadud teatise alusel. Eelarve kasutamise jälgimiseks kasutatavad aruanded SAP BO-s EA004 või EA005;Maksetaotluste koostamiseks HR025,RP007,RP008,RP004. Riigikassa broneeringud on BO aruandes KASSA011. Maksed peavad olema SAPis kajastatud üle- eelmise tööpäeva õhtuks. Kui maksed tehakse otse eRKs või muu tarkvara kaudu kui SAP, toimub täiendav broneerimine otse eRKs. Kui makse tuli SAPi PTSi või SFOSi kaudu, lähtutakse kokkulepitud erireeglitest, teavitades Asutust või toetuste rakendusüksust info parandamiseks PTSis või SFOSis. Kord kuus kajastatakse neid eRK tulukontosid, millele laekuvat tulu kajastatakse kassapõhiselt pearaamatu kontode kaudu. Keskus võib ekslikud või enammakstud laekumise ise tagasi kanda, kui ta on kindel tagasimakse õigsuses. Kaardimakseterminal kasutusel AKRK-s. Kaardimakseterminal kasutusel AKRK-s. Asutus võib esitada nimekirja igakuuliselt või pikema perioodi kohta. Kui asutus esitab nimekirja terveks aastaks aasta algul või tähtajatult, siis teavitab ta Keskust muudatustest, mis on vajalikud erisoodustuste arvestamiseks. Asutus vastutab selle eest, et Maanteeametis on tehtud vastav märge, kui sõidukit ei kasutata erasõitudeks. Tervise edendamise kulude arvestus eeldab Asutuselt arvestuse tagamist iga töötaja kohta. Sealhulgas võib olla vajalik ostudokumentidel maksustamisele kuuluva osa eristamine. Peale aruandeaasta auditeerimist antakse Keskuse poolt koostatud Asutust puudutavad õiendid Asutusele hoidmiseks üle. Nt kohtunõuded, leppetrahvid. Rahalised vahendid Asutuse eelarves võivad puududa, seetõttu tuleb eraldiste moodustamist kaaluda aegsasti, kui ilmnevad potentsiaalsed kohustised. Asutus kooskõlastab Keskusega inventuuri alguse ja teatab selle lõppemisest Keskusele. Keskus võrdleb RTIPis ja SAPis oleva info kattuvust enne ja pärast inventuuri. Täiendavad dokumendid võivad olla varade maha kandmise, eluea muutmise, allahindluse vms dokumendid. Inventuuri tulemused saadetakse koondandmetena, detailinfo asutuses. Keskus saadab vormi lähtudes RTK finantsarvestuse toimingute korrast. Bilansivälised kontod tulenevad üldeeskirja kontoplaanist. Asutus esitab infot kõigi bilansiväliste nõuete ja kohustiste kohta, mis realiseeruvad teatud tingimustel või mille korral hinnatakse nende mitterealiseerumist, sh kasutusrendikohustised ja - nõuded, ostu- ja müügioptsioonid, antud ja saadud tagatised, hinnanguliselt mitterealiseeruvad kohtunõuded vms. Asutus võib anda Keskusele esindamise volitusi vastavalt täiendavale vajadusele. Keskus kooskõlastab Asutusega päringutele vastamise. Keskuse ja Asutuse kokkuleppel võib Keskus avada ja sulgeda ka Asutuse kasutusõigusi Asutusest saadud info alusel. RTIPi ei saa kasutada, kui töösuhe on lõppenud. Asutuse ja Keskuse kokkuleppel võib kasutusõigustega tegelda Keskus.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel