Sotsiaalministeerium · 17. juuli 2020
Sisu (failidest)
TUGITEETEENUSTE OSUTAMISE KOKKULEPE nr 1.5-2/0342
Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda
esindab sotsiaalala asekantsler kantsleri ülesannetes Rait Kuuse (edaspidi nimetatud Tellija või
Pool või koos Teenuseosutajaga Pooled)
ja
Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4, 10122 Tallinn, keda
esindab peadirektor Tarmo Leppoja (edaspidi nimetatud Teenuseosutaja või Pool või koos
Tellijaga Pooled)
sõlmisid seoses tugiteenuste osutamise kokkuleppe muutmisega 24.04.2019 sõlmitud
kokkuleppe nr 1.5-2/0342 (edaspidi Kokkulepe) uues redaktsioonis alljärgnevalt:
1. Üldsätted
1.1. Kokkuleppe eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Teenuseosutaja õiguseid ja kohustusi
tugiteenuste osutamisel ja saamisel ning teenuse tingimusi ja kvaliteeti.
1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja Kokkulepe koos
lisadega. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Kokkulepe Kokkuleppe
põhiteksti koos kõikide lisadega.
1.3. Pooled on kokku leppinud hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise
taotlusvoorude korraldamise teenuse osutamise lõpetamise Tellijale. Teenuseosutaja
korraldab rahastatavate projektide kogu dokumentatsiooni ja teenuse osutamiseks
eraldatud vahendite üleandmise Tellijale hiljemalt 31.07.2020.
1.4. Lepingu lahutamatuks osaks on RTK nõukoja poolt kinnitatud järgmised
standardtoimemudelid ja teenuse osutamise tingimused:
1.4.1. Personali- ja palgaarvestuse standardtoimemudel;
1.4.2. Riigihangete korraldamise standardtoimemudel;
1.4.3. Majandustarkvara SAP ERP administreerimise teenuse osutamise tingimused;
1.4.4. SAP aruandluskeskkonna Business Objects administreerimise teenuse osutamise
tingimused;
1.4.5. E-arvekeskuse administreerimise teenuse osutamise tingimused;
1.4.6. Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimise teenuse osutamise tingimused.
1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.5.1. Lisa 1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudel;
2. Tugiteenused
2.1 Tugiteenust (edaspidi Teenus) osutatakse Tellijale ja tema valitsemisala asutustele (edaspidi
ühiselt nimetatuna Teenuse saaja) ja selle all peetakse Kokkuleppes silmas:
2.1.1 finantsarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Teenuse saajale. Teenuse
osutamise tulemuseks on Teenuse saaja finantsarvestuse teostamine ning aruandluse
koostamine;
2.1.2 personali- ja palgaarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Teenuse
saajale. Teenuse osutamise tulemuseks on Teenuse saaja personaliandmete sisestuse ja
palgaarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine;
2.1.3 majandustarkvara SAP administreerimist;
2.1.4 SAP aruandluskeskkonna Business Objects (edaspidi BO) administreerimist;
2.1.5 E-arvekeskuse administreerimist;
2.1.6 Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimist;
2.1.7 riigihanke tugiteenust, mille raames Teenuseosutaja korraldab Teenuse saaja
vajadustele vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt
toiminguid riigihangete registris. Teenuseosutaja võib Teenuse saaja soovil ja
Teenuseosutaja nõusolekul korraldada ka muid riigihankeid. Teenuseosutaja ei korralda
riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning riigihankeid, mille
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija.
Riigihangete tugiteenust osutatakse Tellijale ja selle valitsemisalas olevatele järgmistele
asutustele: Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet, Terviseamet, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;
2.2 Iga Teenuse osutamise tingimused, ulatus, toimingud ning tööjaotus Teenuseosutaja ja
Teenuse saaja vahel kirjeldatakse toimemudelites või infosüsteemide administreerimise
puhul teenuse osutamise tingimustes. Standardtoimemudelid ja nende muudatused
kinnitatakse RTK nõukoja poolt ning need jõustuvad alates kinnitamisest, va kui
kinnitamise otsuses on märgitud teisti. Teenuseosutaja avaldab kehtiva versiooni
standardtoimemudelitest oma kodulehel.
2.3 Teenuse osutamise kohustus laieneb ka nendele toimingutele, mis ei ole Kokkuleppes
otseselt sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad Kokkuleppes nimetatud
Teenuse hulka.
3. Poolte kohustused ja õigused
3.1. Teenuseosutaja kohustub:
3.1.1. osutama Teenust hoolikalt ning professionaalselt kooskõlas oma tegevus- või kutsealal
kehtivate standardite ja heade kommetega;
3.1.2. lähtuma Teenuse osutamisel vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, Teenuse
saaja kehtestatud juhenditest ja kordadest, kui Teenuse saaja on need Teenuseosutajale
edastanud, Teenuse saaja esitatud dokumentidest ning Kokkuleppest;
3.1.3. läbi rääkima kõik olulised töökorralduslikud muudatused Teenuse saajaga, kui see võib
mõjutada teenuse osutamist;
3.1.4. tegutsema Teenuse osutamisel Teenuse saajale lojaalselt arvestades Teenuse saaja
huvidega ning neid huve kaitsma;
3.1.5. teavitama Teenuse saajat oma parimaid teadmisi rakendades juhul, kui Teenuse saaja
poolt Teenuse osutamiseks vajalik edastatud dokument on vastuolus õigusaktidega,
sisaldab olulisi puudusi, ei ole Teenuse osutamiseks piisavalt selge või üheselt
mõistetav, samuti juhul, kui Teenuse osutajale teadaolevalt Teenuse osutamiseks vajalik
dokument puudub või esineb muu puudus, esitades ühtlasi omapoolsed ettepanekud
puuduste kõrvaldamiseks;
3.1.6. andma Teenuse saajale asjakohast teavet kõikvõimalikes Teenuse osutamisega seotud
küsimustes (sh nõustama Teenuse osutamisega seotud küsimustes) ning võimaldama
Teenuse saaja esindajate ligipääsu Teenuse osutamisega seotud andmetele;
3.1.7. võimaldama Teenuse saajale ligipääsu juhtimisinfole ja aruandlusele veebipõhise
aruandluskeskkonna SAP BO kaudu, sh muuta olemasolevaid aruandeid või lisada uusi
aruandeid Teenuse saaja põhjendatud taotluse korral, kui vajalikud andmed on
majandustarkvarast SAP kättesaadavad;
3.1.8. vajadusel esindama Teenuse saajat teiste isikute või asutuste ees Teenusega otseselt
seotud küsimustes;
3.1.9. kõrvaldama mõistliku aja jooksul kõik Teenuse osutamise käigus tekkinud puudused;
3.1.10. hüvitama Teenuse saajale varalise kahju, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse
mittenõuetekohase osutamise tõttu ning vajadusel esindama Teenuse saajat kahju
sissenõudmisel või vaidluste lahendamisel;
3.1.11. säilitama Teenuse osutamisega seotud andmeid vähemalt õigusaktides sätestatud või
Teenuse saajaga kokku lepitud tähtaegade vältel;
3.1.12. mitte avaldama ilma Teenuse saaja nõusolekuta kolmandatele isikutele Teenuse
osutamise käigus saadud andmeid, v.a kui nende avaldamine on õigusaktidega ette
nähtud. Andmete avaldamisel teavitab Teenuseosutaja koheselt Teenuse saajat, v.a siis,
kui teavitamine kahjustaks andmete avaldamise eesmärki;
3.1.13. töötlema temale Teenuse osutamise käigus edastatud andmeid vaid ulatuses, mis on
vajalik Teenuse osutamiseks;
3.1.14. esitama aruandeid ja andmeid ning andma selgitusi Teenuse saaja siseaudiitorile,
Riigikontrollile vm kontrolliorganile auditeerimise protseduuri ning õigusaktidest
tuleneva kontrolli läbiviimiseks, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
3.1.15. tagama Teenuse saajale juurdepääsu SAP testkeskkonnale Teenuse saaja
sidussüsteemide arendamisel vajaliku testkeskkonna loomiseks.
3.2. Teenuseosutajal on õigus keelduda Teenuse või selle osa osutamisest vastavas osas kuni
Teenuse saaja poolsete kohustuste täitmiseni, kui Teenuse saaja ei täida punktis 3.3.1.-
3.3.3. nimetatud kohustusi ning see takistab Teenuse osutamist.
3.3. Teenuse saaja kohustub:
3.3.1. esitama Teenuseosutajale Teenuse osutamiseks vajaliku teabe toimemudelis määratud
või Poolte esindajate poolt kokku lepitud aja jooksul ja sidekanaleid kasutades;
3.3.2. võimaldama vajaduse korral juurdepääsu Teenuse osutamiseks vajalikele
andmebaasidele ja infosüsteemidele;
3.3.3. vastama Teenuseosutaja poolt Teenuse osutamise käigus tekkinud täpsustatavatele
küsimustele;
3.3.4. informeerima viivitamata Teenuseosutajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada
Teenuse osutamise käiku;
3.3.5. läbi rääkima Teenuseosutajaga kõik muudatused Teenuse saaja juhendites ja eeskirjades
kui need on seotud teenuse osutamisega;
3.3.6. hüvitama Teenuseosutajale riigihanke tugiteenuse osutamisel vaidlustuse ja
kohtumenetlusega seotud kulud, kui vaidlustus või kaebus on esitatud riigihanke
tingimuste ja toimingute kohta, mille eest vastutab vastavalt lisale 2 „Riigihangete
korraldamise standardtoimemudel“ Teenuse saaja ja eeldusel, et need kulud on eelnevalt
Teenuseosutaja poolt Teenuse saajaga kooskõlastatud vastavalt toimemudelile.
3.4. Teenuse saajal on õigus:
3.4.1. saada kokkuleppes nimetatud teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja käesoleva
kokkuleppega;
3.4.2. nõuda varalise kahju hüvitamist, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse
mittenõuetekohase osutamise tõttu;
3.4.3. kasutada majandustarkvara SAP testbaasi (SAP500) andmesisestuseks SAPi andmeid
kasutavate asutuste teiste infosüsteemide testimiseks.
3.5. Teenuse mitteosutamiseks või ebakvaliteetseks täitmiseks ei loeta teenuse katkestusi või
rikkumisi, mis on tingitud asjaoludest, mille üle Teenuseosutajal puudub kontroll
(vääramatu jõud).
3.6. Vääramatu jõud ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud
käesoleva kokkuleppe mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju
vältimiseks või vähendamiseks.
4. Infoturve
4.1. Pooled järgivad isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses toodud
andmekaitse põhimõtteid kui ka muud infoturvet reguleerivat seadusandlust.
4.2. Teenuseosutaja täidab Poolte infoturbealaseid kokkuleppeid ning kindlustab Teenuse
saaja andmete haldamisel andmete kvaliteedi, käideldavuse ja koostalitusvõime.
4.3. Teenuseosutaja vastutab tema poolt töödeldavate Teenuse saaja andmete volitamatu või
juhusliku hävimise või hävitamise kaitseks meetmete rakendamise eest.
5. Teabevahetus
5.1. Teabevahetus võib toimuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirjalikult
või elektrooniliselt). Teave tuleb esitada samas vormis kui see on küsitud, kui teine Pool
ei ole täpsustanud, millises vormis vastust ta soovib.
5.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti, posti, e-arve süsteemi, DHX, RTIP või muu
selleks sobiva infosüsteemi teel.
5.3. Pool vastab teise Poole esitatud küsimusele, järelepärimisele, teabe nõudmisele vms
võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates küsimisest. Pooled
võivad vastamiseks kokku leppida muu tähtaja.
5.4. Kokkuleppega seotud teated edastatakse teisele Poolele asutuse üldkontakti ja asutust
RTK nõukojas esindava liikme kaudu.
5.5. Teenuseosutaja kontaktisikud, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja
volitusi ning teha Teenuseosutaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise,
lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe Lisades või muul kirjalikku taasesitamist
võimaldaval viisil.
5.6. Teenuse saaja kontaktisikuks, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja
volitusi ning teha Teenuse saaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise,
lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe Lisades või muul kirjalikku taasesitamist
võimaldaval viisil.
6. Vaidluste lahendamine
Kõik Kokkuleppest tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse poolte vahel
läbirääkimiste teel ja Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlused
Teenuseosutaja nõukojas, kuhu kuulub ka Tellija esindaja.
7. Kokkuleppe kehtivus ja muutmine
7.1. Kokkulepe jõustub allkirjastamise hetkest.
7.2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult.
7.3. Käesoleva Kokkuleppe muudatused vormistatakse kirjalikus või elektroonilises vormis,
kui Kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti.
7.4. Standardtoimemudelid ja teenuse osutamise tingimused ning nende muudatused
kinnitatakse RTK nõukoja poolt ning need jõustuvad alates kinnitamisest, va kui
kinnitamise otsuses on märgitud teisti. Teenuseosutaja avaldab kehtiva versiooni
standardtoimemudelitest ja teenuse osutamise tingimustest oma kodulehel.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Rait Kuuse Tarmo Leppoja
Sotsiaalala asekantsler Peadirektor
kantsleri ülesannetes
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
Finantsarvestuse toimemudel - finantsarvestuse tegevuste jaotus asutuste ja RTK finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi talit
Mõisted ja lühendid:
Asutus - Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus
Keskus - RTK finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi talitus, kes osutab finantsarvestuse teenust Asutusele
PTO - RTK personaliteenuste osakond, kes osutab palga-ja personaliteenust Asutusele
TMO - RTK toetuste maksete osakond
Muu - kolmas osapool, kes ei ole Asutus ega Keskus
SOM - Sotsiaalministeerium
SKA - Sotsiaalkindlustusamet
TA - Terviseamet
RA - Ravimiamet
TAI - Tervise Arengu Instituut
TI - Tööinspektsioon
LEP - Riikliku Lepitaja Kantselei
AKRK - Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
VOL - Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
SAP- riigi ühtne majandusarvestustarkvara
TEHIK- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Rakendusüksus -Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste osakond
DHS - Asutuse dokumendihaldussüsteem
eAK - ostuarvete menetlemise infosüsteem
eRK - e-riigikassa
RTIP - riigitöötaja iseteenindusportaal
SAP BO - SAP veebipõhine aruannete liides Business Object
SKAIS 1;2 - SKA pensionite ja toetuste arvestamise infosüsteem, mille andmed imporditakse SAPi
eBS- SKA elatisabi ja sotsiaalteenuste arvestamise ja välja maksmise infosüsteem, millest liiguvad andmed Sap-i läbi X-tee
HMM- hasartmängumaksu laekumisest antav toetus
Finantstöötaja - Asutuse töötaja, kes kontrollib Asutuse poolt Keskusele esitatavaid dokumente
Elektrooniline edastamine- dokumentide ja andmete edastamine e-posti, DHSi, eAK, RTIP kaudu
Menetlusring - Asutus kehtestab dokumentide menetlemise ja kinnitamise korra DHSis, eAKs, RTIPis. Viimaseks kinnitajaks määratakse nendes
VA RSE - valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri
MIN FO - teenindatava Asutuse üle valitsevat mõju omava ministeeriumi finantsjuhtimisega tegelev osakond
SFOS - riigi keskne toetuste infosüsteem
RaM EO- Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond
Keskus
Asutus
Muu
Tegevuse nimetus
1. Finantsarvestuse korraldamise üldpõhimõtted
1.1.Raamatupidamise sise-eeskiri
1.1.1 Raamatupidamise sise-eeskirja projekti koostamine ja x x
muudatusettepanekute esitamine
1.1.2 Raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine x
1.2. Üldine majandustehingute dokumenteerimise korraldamine
1.2.1 Majandustehingute dokumenteerimine x
1.2.2 Majandustehingute algdokumentide edastamine x
Keskusele
1.2.3. Majandustehingute SAPis kajastamine ja x
algdokumentidele raamatupidamiskande märkimine
1.2.4. Majandustehingute algdokumentide säilimise tagamine x x
2. Finantsjuhtimine
2.1. Finantsjuhtimise korraldus ja arvestusobjektid
2.1.1. Eelarve koostamine x x
2.1.2 Finantsjuhtimise korraldamine x x
2.1.3 Arvestusobjektide (projektid, tulu- ja kuluüksused , x x x
ressursid/kulukohad jm) register ja selle haldamine
2.2. Eelarve
2.2.1 Riigieelarve limiitide koostamine ja muutmine x x
2.2.2 Riigieelarve välise eelarve koostamine ja muutmine x
2.2.3 Eelarve sisestamine SAPi x x x
2.2.4 Eelarve limiitide jälgimine x
2.3. Eelarve täitmise aruandlus
2.3.1 Eelarve täitmise aruandluse kontrollimine, vigadest x
teatamine
2.3.2 Eelarve täitmise aruandluse korrigeerimine x
3. Ostud, muud kulud, kohustised ja makstud ettemaksed
3.1. Toodete/teenuste ja tarnijate registrid
3.1.1 Uue tarnija sisestamine x
3.1.2 Tarnija andmete muutmine, sulgemine ja blokeerimine x x
3.1.3 Oma teenistuja kui tarnija x x x
3.1.4 Toote/teenuse sisestamine, muutmine x
3.2. Ostulepingud ja ostutellimused
3.2.1 Ostulepingu sõlmimine ja muutmine x
3.2.2 Kokkulepe ostulepingute ja ostutellimuste x x
sisestamiseks SAPi
3.2.3 Ostulepingute ja -tellimuste SAPi sisestamine x x
3.2.4 Ravimite ostutellimused x x x
3.3. Ostuarved
3.3.1 Tarnijate instrueerimine ostuarvete saatmiseks
3.3.1.1 Tarnijate instrueerimine ostuarvete saatmiseks x
3.3.2 Ostuarvete menetlemine eAKs
3.3.2.1 Teabe esitamine Keskusele või kokkulepe Keskusega x
ostuarvete menetlusringi ja arvestusobjektide
määramise kohta
3.3.2.2 Ostuarve vastuvõtmine x
3.3.2.3 Ostuarve menetlusringi määramine x x
3.3.2.4 Ostuarve õigsuse kontrollimine x x
3.3.2.5 Ostuarvele arvestusobjektide määramine x x
3.3.2.6 Arve sidumine SAPi ostutellimusega x
3.3.2.7 Mahukad ostuarved x
3.3.2.8 Arve juurde manusena lisa või kommentaaride x x
sisestamine
3.3.2.9 Täiendavate dokumentide või arve ümbervormistamise x
nõude esitamine tarnijale puuduste korral
3.3.2.10 Täiendavate dokumentide või nende kohta viite x x
lisamine
3.3.2.11 Alusetu ostuarve kehtetuks tunnistamine. x
Väljamaksmisele mittekuuluvad ostuarved.
3.3.2.12 Ostuarve lõplik kontrollimine ja kinnitamine Keskuses x
3.3.3 Ostuarvete kajastamine SAPis
3.3.3.1 Ostuarve vastuvõtmine ja kajastamine SAPis x
3.3.3.2 Arve sidumine tehtud ettemaksega x
3.3.3.3 Arve periodiseerimine x
3.4. Lähetused (sh koolituslähetused)
3.4.1. Lühiajaliste lähetuste korraldused ja avansid
3.4.1.1 Lähetuskorralduse koostamine (sh koos avansi x
taotlemisega) ja kinnitamine
3.4.1.2 Lähetuskorralduse ja avansi sisestamine SAPi, avansi x
ülekandmine
3.4.2 Lühiajaliste lähetuste kuluaruanded ja lähetuskorraldus-kuluaruanded
3.4.2.1 Lähetuse kuluaruande või lähetuskorraldus- x
kuluaruande koostamine ja kuludokumentide lisamine
3.4.2.2 Lähetuse aruande esitamine, kui sõidukulud hüvitab x
Euroopa Liidu Nõukogu (ELN)
3.4.2.3 Teabe esitamine Keskusele lähetuse kuluaruannetele x
arvestusobjektide lisamise kohta
3.4.2.4 Lähetuse kuluaruande või lähetuskorraldus- x
kuluaruande kontrollimine ja kinnitamine Asutuses
3.4.2.5 Lähetuse kuluaruandele või lähetuskorraldus- x x
kuluaruandele arvestusobjektide määramine
3.4.2.6 Lähetuse kuluaruande või lähetuskorraldus- x
kuluaruande kontrollimine ja kinnitamine Keskuses
3.4.2.7 Meeldetuletuse saatmine lähetuskulude aruande x
tähtajaks esitamata jätmise kohta
3.4.2.8 Üle piirmäära makstav lähetuse päevaraha x x
3.4.3 Lühiajaliste lähetuste kajastamine SAPis, maksed ja tagasinõuded
3.4.3.1 Lähetuskulude, avansside ja tagasinõuete kajastamine x
SAPis
3.4.3.2 Lähetuskulude hüvitamine x
3.4.3.3 Lähetuskulude avansi jäägi tagastamine x x
kinnipidamisega palgast
3.4.3.4 Lähetuskulude avansi jäägi tagastamine x x
tagasimaksega
3.4.4 Pikaajalised välis- ja koolituslähetused
3.4.4.1 Pikaajalise lähetuse käskkirja koostamine, x
kooskõlastamine ja kinnitamine
3.4.4.2 Välisteenistujate taotluste menetlemine DHSis x
3.4.4.3 Välisteenistujatele majandusavansside maksmine x x
3.4.4.4 Välisteenistujate kuluaruannete koostamine x
3.4.4.5 Välisteenistujate kuluaruannete kontrollimine ja x
kinnitamine Asutuses
3.4.4.6 Välisteenistujate kuluaruannete kontrollimine ja x
kajastamine SAPis, kulude hüvitamine
3.4.4.7 Pereliikmete kohalolekutabelite vastuvõtmine, x
kontrollimine
3.5 Majanduskulud
3.5.1 Majanduskulude liigid ja dokumendivormid
3.5.1.1 Töötajatele makstavad hüvitised x
3.5.1.2 Töötajatele makstavate hüvitiste dokumentide x
koostamine Asutuses
3.5.1.3 Kolmandatele isikutele makstavate hüvitiste x
dokumendid
3.5.2 Majanduskulude avanss
3.5.2.1 Õiguste andmine majanduskulude avansi saamiseks x
3.5.2.2 Majanduskulude avansi taotluse kontrollimine, x
sisestamine SAPi ja väljamaksmine
3.5.3 Majanduskulude aruanded
3.5.3.1 Majanduskulude aruande koostamine ja x
kuludokumentide lisamine
3.5.3.2 Majanduskulude aruande kontrollimine ja kinnitamine x x
Asutuses
3.5.3.3 Majanduskulude aruande kontrollimine, SAPis x
kajastamine, kulude hüvitamine
3.5.3.4 Majanduskulude hüvitamine/avansi tagastamine x x x
3.5.4 Maksekorraldused
3.5.4.1 Maksekorralduste vormistamine, kooskõlastamine ja x
saatmine Keskusele
3.5.4.2 Maksekorralduste vastuvõtmine, SAPis kajastamine ja x
ülekandmine
3.6 Antud toetused
3.6.1 Toetuste lepingu sõlmimine ja edastamine Keskusele x x
3.6.2 Toetuse kasutamise aruannete menetlemine Asutuses x x
või Asutuse volitatud rakendusüksuses
3.6.3 Toetuse kasutamise aruannete saatmine Keskusele, x
kui toetuste menetlemine ei toimu SFOSis või PTSis
3.6.4 Antud toetuse kulude kajastamine, kui toetuse x
menetlemine ei toimu SFOSis või PTSis
3.6.5 Antud toetuse arvestus ja väljamaksed SFOSist x
saadud maksekorralduste alusel
3.6.6 Toetuste väljamaksmine, kui neid ei menetleta SFOSis x
3.6.7 Tagasinõuete koostamine x x
3.6.8 Tagasinõuete kajastamine x
3.6.9 Laekumiste kajastamine x x x
3.6.1 SKAIS infosüsteemi kaudu antavad toetused Sotsiaalkindlustusametis
3.6.1.1 Pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja x
maksmine
3.6.1.2 SKAIS infosüsteemiga seotud tagastatud maksete x
töötlemine
3.6.1.3 Kinnipidamised kohtutäituritele ja pädevatele asutustele x
3.6.1.4 Enammaksete hindamine x
3.6.1.5 Regressinõuded x
3.6.1.6 Ohvriabi regressinõuded x
3.6.1.7 Pensionide, toetuste ja hüvitiste enammaksed x
3.6.1.8 SKAIS 1 infosüsteemis kajastatud pensionide, toetuste x x
ja hüvitiste maksete ning kinnipidamiste sisestamine
SAPi
3.6.1.9 SKAIS 2 infosüsteemis peretoetuste sotsiaaltoetuste, x x
elatisabi ja kinnipidamiste sisestamine SAPi
4. Müügid, muud tulud, nõuded ja saadud ettemaksed
4.1. Klientide register SAP-s
4.1.1 Uue kliendi sisestamine x x
4.1.2 Olemasoleva kliendi andmete muutmisest teavitamine x x
4.2. Müügiarved SAPis
4.2.1 Müügiarve aluseks oleva informatsiooni ja dokumentide x
edastamine
4.2.2 Müügiarve, ettemaksearve või kreeditarve koostamine x x
4.2.3 Arve saatmine kliendile x x
4.3. Müügiarved SAPiga liidestatud PTSis
4.3.1 Müügiarvete aluseks olev informatsioon ja selle x
importimine SAPi
4.3.2 Müügiarvete eest tasumine sularahas või x
pangakaardiga
4.3.3 Arve saatmine kliendile SAPist x
4.3.4 Arve saatmine kliendile PTSist x
4.3.1 Müügiarvete süsteem SamTrack Ravimiametis (RA)
4.3.1.1 Müügilubade ja kliiniliste uuringute hindamise tasud x
4.3.1.2 Ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu x
4.3.1.3 Osalemine Euroopa Liidu müügiloaprotseduuris x
viidatava riigina
4.3.1.4 Arvete ja taotluste hindamise info saatmine SAPi x
4.3.1.5 Ekslike laekumiste ja enammakstud summade x x
tagastamine
4.3.2 Laboritarkvara ja töö müügiarvetega Terviseametis (TA)
4.3.2.1 Analüüside tellimine ja kajastamine x
4.32.2 Arvete koostamine x
4.4 Tulu (või kulu vähenemise) kajastamine, kui selleks ei esitata müügiarveid
4.4.1 Trahvid ja sunnirahad
4.4.1.1 Trahviotsuste, trahvi asenduskaristusega asendamise x
ja sunnirahade otsuste vormistamine
4.4.1.2 Trahvi- ja sunniraha nõuete kohta arvestuse pidamine x
4.4.1.3 Laekumata trahvide ja sunnirahade sissenõudmine x
4.4.1.4 Ekslike laekumiste ja enammakstud summade x x
tagastamine
4.4.1.5 Trahvitulude ja sunnirahade kajastamine x
4.4.2 Riigilõivud
4.4.2.1 eRK kontode kasutamine riigilõivude laekumise x
jälgimiseks
4.4.2.2 Riigilõivu tagastamise korraldamine x x
4.4.2.3 Riigilõivude kajastamine x
4.4.3 Saadud maksude kajastamine
4.4.3.1 Pensionikindlustuseks saadud sotsiaalmaksutulu ja x x
laekumiste kajastamine
4.4.3.2 Hasartmängumaksutulu (HMN) kajastamine x x x
4.4.3.3 Edasiantava maksutulu ja -kulu kajastamine x x
Töötukassale ja Haigekassale
4.4.4. Muud nõuded, mille kohta ei koostata müügiarvet
4.4.4.1 Tulude kassapõhine kajastamine eRK tulukonto x
väljavõtte alusel
4.4.4.2 Nõuete kinnipidamised töötasust või toetustest x x x
4.4.4.3 Muude nõuete koostamine x x
4.4.4.4 Laekunud tulude arvele võtmine ilma nõuet koostamata x x
4.5 Nõuete maksetähtaja jälgimine koostöös Keskusega, ebatõenäoliselt laekuvaks ja lootusetuks tunnistamine
4.5.1 Nõuete laekumiste jälgimine x x
4.5.2 Meeldetuletuskirjad x x
4.5.3 Nõuetega tegelemise ülevõtmine Asutuse poolt, sh x
üleandmine kohtutäituritele või kohtule
4.5.4 Nõuete ebatõenäoliselt laekuvateks hindamine x x
4.5.5 Nõuete lootusetult laekuvateks tunnistamine x x
4.6 Saadud tagatised
4.6.1 Tagatiste laekumine x
4.6.2 Tagatiste tuludesse kandmise või tagasimaksmise x
otsuse koostamine ja edastamine
4.6.3 Tagatiste tuludesse kandmine või tagasimaksmine x
4.7. Saadud toetused
4.7.1 Toetuste saamiseks vajalike dokumentide koostamine x
ja esitamine
4.7.2 Toetuse koodide taotlemine ja sisestamine x x x
4.7.3 Toetuse dokumentatsiooni edastamine Keskusele x
4.7.4 Toetuse laekumise kajastamine x
4.7.5 Välistoetuse eelarve avamine x x
4.7.6 Välistoetuse sildfinantseerimise taotlemine ning x x x
informatsiooni edastamine
4.7.7 Toetuse vahenditest kulude ja investeeringute x x
tegemine
4.7.8 Toetuse eelarve kasutamise jälgimine ning aruannete x x
esitamine toetuse andjale
4.7.9 Tagasinõuete kohta informeerimine ja tagasinõuete x x
kajastamine
4.7.10 Toetuse lepingu lõpetamine ning toetusega seotud x x
vahendite jääkide tagastamine
4.6. Kinnipidamised oma töötajatelt, sh limiitide alusel
4.6.1 Limiitide kehtestamine oma töötajatele x
4.6.2 Limiitide ülekulu arvestamine ja töötajate teavitamine, x
kui Asutus jälgib limiitidest kinnipidamist
4.6.3 Limiitide ülekulu teatise vastuvõtmine ja kajastamine x x
4.6.4 Limiitide ülekulu kajastamine mahukate ostuarvete x x x
kasutamisel.
5. Töö panga ja kassaga
5.1. Pangakontod ja kasutusõigused
5.1.1 eRK pangakonto avamise ja sulgemise ning x
kasutajaõiguse andmise ja lõpetamise ettepanekud
5.1.2 eRK pangakontode ja kasutajaõiguste avamine ja x
lõpetamine, rollide määramine ja sellest teatamine
5.2. Broneeringud ja kiireloomulistest maksetest teadaandmine lisabroneeringu tegemiseks
5.2.1 Raha broneerimine ülekanneteks x
5.2.2 Kiireloomulistest maksetest teatamine x
5.3. Maksekorralduste saatmine
5.3.1 Makseettepanekute koostamine ja importimine eRKsse x
5.3.2 Kontroll maksekorralduste staatuse kohta x
5.3.3 Maksekorralduste saatmine panka SKAISist x
5.4. Kontoväljavõtted ja laekumised
5.4.1 Laekumiste importimine SAPi ja arvele võtmine SAPis x x
5.4.2 Selgitamata laekumiste jälgimine ja sidumine x x
5.4.3 Asutuste vastamine päringutele laekumiste kohta x
5.4.4 Ekslike või enammakstud laekumiste tagasikandmiseks x
taotluste esitamine
5.4.5 Ekslike või enammakstud laekumiste tagasikandmine x
5.5. Riigikassa kaudu Asutusele pangakaartide väljastamine ja sulgemine, maksed Asutuse pangakaardiga
5.5.1 Deebet- ja krediitkaardi taotlemine, pikendamine, x
sulgemine
5.5.2 Pangakaartide alusel toimunud tehingute töötlemine x
5.5.3 Asutuse pangakaardiga tasutud kulude kontrollimine, x x
kajastamine.
5.6. Laekumised sularahas ja pangakaardiga
5.6.1 Sularaha ja kaardimaksete vastuvõtmine Asutuses x
5.6.2 Sularaha viimine panka x
5.6.3 Sularaha laekumiste ja kaardimaksete kohta info x
edastamine Keskusele
5.6.4 Sularaha liikumise ja kaardimaksete kajastamine x
6. Põhivara, väheväärtusliku vara ja varude arvestus
6.1. Põhivara (v.a finantsvarad) arvestus
6.1.1. Põhivarade (v.a finantsvarad) põhiandmed
6.1.1.1 Põhivarade klassid ja amortisatsiooninormid x
6.1.2. Uue põhivara (v.a finantsvarad) arvele võtmine
6.1.2.1 Soetusdokumendi edastamine x
6.1.2.2 Põhivara kaardi avamine, sidumine projekti ja x
ostudokumendiga
6.1.2.3 Põhivara märgistamine inventarinumbriga x
6.1.2.4 Põhivara arvele võtmine RTIPis x
6.1.3. Lõpetamata projektid
6.1.3.1 Etapiviisiline soetamine x x
6.1.3.2 Poolelioleva põhivara kasutusse võtmise akti x
koostamine
6.1.3.3 Poolelioleva põhivara ümberklassifitseerimine x
kasutuses olevaks varaks
6.1.3.4 Poolelioleva põhivara ümberklassifitseerimise x x
õigeaegsuse kontrollimine
6.1.4. Vara müük,tasuta üleandmine,likvideerimine
6.1.4.1 Müügi, tasuta üleandmise või likvideerimise x
alusdokumentide vormistamine ja edastamine
6.1.4.2 Põhivara müügi, tasuta üleandmise või likvideerimisega x
seotud andmete sisestamine SAPi
6.1.4.3 Müügiarve koostamine x x
6.1.5. Muud põhivara liikumised
6.1.5.1 Ümberpaigutamine erinevate kasutajate või x x
asukohtade vahel
6.1.5.2 Muu ümberklassifitseerimine või liikumine x x
6.1.6. Kulumi arvestus, allahindlused, põhivara järelejäänud eluea muutmine
6.1.6.1 Kulumi arvestus x
6.1.6.2 Allahindlus ja amortisatsiooninormi muutmine x x
6.2. Väheväärtusliku vara arvestus
6.2.1 Väheväärtusliku vara klassid ja piirmäärad x
6.2.2 Väheväärtusliku vara kaardi avamine x
6.2.3 Müügi või likvideerimise organiseerimine. x
6.2.4 Müügiarve koostamine x x
6.2.5 Ümberpaigutamine erinevate kasutajate või x
asukohtade vahel.
6.2.6 Muu ümberklassifitseerimine või liikumine x
6.3. Kasutusrendi varade arvestus
6.3.1. Kasutusrendi varade arvestus x
6.4. Varude arvestus Terviseametis (TA)
6.4.1 Varude vastuvõtmine lattu x x
6.4.2 Varude üleandmine jaotusladudele x
6.4.3 Varude üleandmine saajatele x
6.4.4 Laoseisu võrdlemine x
6.5 Osaluste ja muude finantspõhivarade arvestus
6.5.1 Informatsiooni andmine osaluste kohta x
6.5.2 Osaluste kohta arvestuse pidamine x
7. Maksude arvestus
7.1 Õiguste andmine e-maksuameti kasutamiseks x x x
7.2 Erijuhtude sotsiaalmaksu ja pensionide, toetuste ja x
hüvitiste maksude deklareerimine
7.3 Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu x
maksmine
7.4 Erijuhtude pensionidelt, toetustelt ja hüvitistelt x
arvestatud maksude kajastamine SAPis ja ülekandmine
7.5 Erisoodustustelt arvestatud maksude arvestamine, x x
deklareerimine ja ülekandmine
7.6 Autode kasutamise maksustamine erisoodustusena x x
7.7 Käibemaksukohustuslase arvele võtmine/arvelt x x
kustutamine
7.8 Käibemaksu arvestus, deklareerimine ja maksu x
ülekandmine
7.9 Maamaksu tasumine x x
7.10 Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise, tervise x x
edendamise kulude ja tasemekoolituste kohta
deklaratsiooni INF14 koostamine
8. Reguleerimis- ja paranduskanded
8.1. Raamatupidamisõiendite koostamine, kannete x
tegemine SAPis
8.2. Asutuse poolt õiendite ja teatiste koostamine ja x
Keskusele edastamine
8.3. Pensionieraldiste arvestus x x x
8.4. Muude eraldiste arvestus x x
8.5. Iseseisva raamatupidamisega üksuste või tehingute
kohta pearaamatu pidamine
x x
9. Inventuurid
9.1 Sularaha inventeerimine x
9.2 Põhivara, väheväärtusliku vara ja x x
kinnisvarainvesteeringute inventeerimine
9.3 Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventuur x
9.4 Asutuse poolt inventeeritud varade x
korrigeerimiskanded SAPis
9.5 Varude inventuur x x
9.6 Nõuete ja kohustiste inventeerimine x x
9.7 SKAIS infosüsteemiga seotud nõuded ja kohutused. x x
10. Aruanded
10.1. Saldoandmik
10.1.1 Saldoandmiku kontrollimine ja esitamine x
10.1.2 Saldode võrdlus tehingupartneritega ja vigade x
parandamine
10.2. Majandusaasta aruanne
10.2.1 Aasta lõpetamiskannete tegemine x
10.2.2 Tegevusaruande koostamine x
10.2.3 Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni x
avaldamine
10.2.4 Bilansivälise informatsiooni koondamine ja esitamine x x
10.2.5 Valitsemisala bilansi ja tulemiaruande koostamine x
10.2.6 Valitsemisala riigieelarve täitmise aruande koostamine x x
10.2.7 Raamatupidamise aastaaruande (bilanss ja x x
tulemiaruanne) allkirjastamise
11. Volitused ja kasutusõigused
11.1. Volitused esindamiseks raamatupidamisalastes toimingutes
11.1 Asutuse esindamine raamatupidamisalastes x x
toimingutes
11.2. SAPi ja SAP BO kasutusõigused
11.2.1 SAP BO kasutajaõiguse taotlemine x
11.2.2 SAP ja BO kasutajaõiguse andmine ja lõpetamine x x
11.2.3 SAP ja BO kasutajaõiguste inventuur x x
11.3. DHSi kasutusõigused
11.3.1 DHSi kasutajaõiguse ja nende sulgemise taotlemine x
11.3.2 DHS kasutajaõiguse andmine ja lõpetamine x
11.3.3 DHS kasutajaõiguste inventuur x x
11.4. eAK kasutajaõigused
11.4.1 eAK kasutajaõiguse taotlemine x
11.4.2 e-AK kasutajaõiguse andmine ja lõpetamine x x
11.4.3 e-AK kasutajaõiguste inventuur x x
11.5. RTIPi kasutusõigused
11.5.1 RTIP kasutajaõiguse taotlemine, andmine, muutmine ja x
lõpetamine
12. Arhiveerimine
12.1 Arhiveerimine asutustes x
12.2 Arhiveerimine Keskuses x
sutuste ja RTK finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi talituse vahel
utus
es osutab finantsarvestuse teenust Asutusele
nust Asutusele
ndmed imporditakse SAPi
fosüsteem, millest liiguvad andmed Sap-i läbi X-tee
esitatavaid dokumente
i, DHSi, eAK, RTIP kaudu
se korra DHSis, eAKs, RTIPis. Viimaseks kinnitajaks määratakse nendes infosüsteemides Keskuse töötaja.
finantsjuhtimisega tegelev osakond
Tegevuste kirjeldus
Keskus koostab valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja
projekti. Asutus saadab muudatusettepanekud Keskusele. Keskus
saadab sise-eeskirja projekti ning oma ja Asutustelt saadud
muudatusettepanekud Asutusele kooskõlastamiseks.
Valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitab minister.
Asutus dokumenteerib majandustehingute toimingud ja registreerib
need vastavalt asutuses kehtivale korrale DHSis, RTIP-s või säilitab
võrgukettal. eAK kasutamise korral instrueerib Asutus hankijaid
saatma ostuarved otse eAKsse või välisarvete korral saadab need
sinna ise. Asutuse finantstöötaja kontrollib enne algdokumentide
Keskusele saatmist nende vastavust raamatupidamis- ja muudele
seadustele. Vajadusel võtab Asutus dokumendi koostajaga
ühendust dokumendi parandamiseks.
Raamatupidamise algdokumendid saadetakse Keskusele eAK,
RTIPi, PTSi või DHSi kaudu, erandjuhul e-postiga. Täiendavat
informatsiooni ja selgitusi vahetatakse e-posti teel. Asutus saadab e-
kirju Keskuse töötaja e-posti aadressile.
Keskus kontrollib menetlusringis temani jõudnud algdokumendi
vastavust raamatupidamise reeglitele, teeb vajadusel Asutusele
lisapäringuid. Keskus vastutab algdokumentide õige ja õigeaegse
sisestamise eest SAPi.
Asutus vastutab majandustehingute aluseks olevate dokumentide
säilimise ja arhiveerimise eest Asutuse DHSis, PTSis ja võrgukettal.
Keskus vastutab SAPis, eAKs, RTIPis ja RTK DHSis registreeritud, e-
postiga tulnud ja Keskuse võrgukettal arhiveeritud algdokumentide
säilimise eest.
Asutus koostab eelarve vastavalt RaM EO ja MIN FO suunistele ja
korraldustele.
MIN FO koos asutustega töötab välja finantsjuhtimise süsteemi, mis
selgitab SAPis avatud arvestusobjektide kasutamist (kuluüksus,
ressurss/kulukoht, projekt, toetus) eelarvestamisel, finants- ja
kuluarvestuses.
Asutus tellib Keskuselt otse või MIN FO kaudu e-posti teel uued
koodid või nende sulgemise, võttes arvesse MIN FO poolt
kehtestatud reegleid, kui need Asutusele kehtivad. Keskus korraldab
koodide loomise või muutmise SAPis.
Asutus teeb ettepaneku riigieelarve limiitide saamiseks ja nende
muutmiseks kooskõlas Riigieelarve seaduse ja selle
rakendusaktidega, vastavalt MIN FO suunistele, kasutades SAPi
arvestusobjekte. MIN FO vastutab eelarve jaotuse eest eelarve
infosüsteemis, mille kaudu RaM EO saadab riigieelarve limiidid
RTKle SAPi sisestamiseks.
Asutus koostab vajadusel (riigieelarve limiitidest detailsema) eelarve
selleks ettenähtud Exceli vormis SAPi kontrolligu moodulisse
sisestamiseks. Eelarvete SAPi importimise Exceli vorm on RTK
kodulehel SAPi kasutusjuhendite all.
Riigieelarve limiitide sisestamise eest SAPi vastutab RTK
riigiarvestuse töötaja. Muud eelarved sisestab SAPi Keskus, va
juhul, kui Asutusel on õigus neid ise sisestada.
Asutus jälgib eelarvet ja selle täitmist SAP BO aruandluse kaudu.
Asutus vastutab eelarve piisavuse eest tehingute kajastamiseks.
Asutus jälgib jooksvalt eelarve täitmise aruandlust ja küsimuste
korral pöördub Keskuse poole selgituste saamiseks e-posti teel.
Parandamiseks edastab Asutus Keskusele kulude ümbertõstmise
teatise DHSi vahendusel või e-postiga.
Asutusest saadud teatise põhjal teeb Keskus paranduskande
SAPis. Kui Keskus avastas enda vea, siis parandab Keskus selle,
viidates parandatavale algdokumendile või koostades lisaks
raamatupidamise õiendi. Keskus teavitab vajaduse korral Asutust
tehtud paranduskannetest e-posti teel.
Keskus kontrollib, kas SAPis on tarnija loodud, selle olemasolu korral
laiendab organisatsioonile. Tarnija puudumise korral sisestab uue
tarnija SAPi.
Kui tarnija on Asutusele teada andnud oma tegevuse lõppemisest,
nime või kontaktandmete muutmisest jm, teavitab Asutus Keskust e-
posti teel. Keskus teeb muudatused SAPis.
Keskus sisestab Asutuse teenistuja andmed tarnijate registrisse, kui
Asutus edastab maksmiseks dokumendid, mille alusel tehakse
ülekanne oma teenistujale. RTIPi lähetuste ja majanduskulude
mooduli kaudu luuakse tarnija SAPis automaatselt. Isikliku
pangakonto muutumisest teavitab Asutus PTOd ja PTO teavitab
Keskust e-posti teel.
Kui ostumoodul on kasutuses, sisestab toodete/teenuste infot SAPi
Keskus.
Asutus sõlmib ostulepingud ja nende muudatused kooskõlas
Asutuses kehtiva korraga ja registreerib need DHSis.
Asutus ja Keskus lepivad kokku, millised ostulepingud ja -tellimused
ning kumma osapoole poolt SAPi ostumoodulisse sisestatakse.
Vastavalt punktis 3.2.2 nimetatud kokkuleppele sisestab Asutus
ostulepingu ja -tellimuse SAPi või saadab selle DHSi kaudu
Keskusele, kes sisestab selle SAPi.
Keskus kajastab ostumoodulis Haigekassast saadud info ja laost
saadud saatelehtede alusel ostutellimused ravimite arvele
võtmiseks TA laos.
Asutus instrueerib tarnijat arve saatmise tähtaja ja vormi kohta.
Residendist tarnija saadab e-arve. Välisresidendist tarnija saadab
Peppoli kaudu e-arve või pdf formaadis arve Asutusele.
Välisresidendilt saadud pdf formaadis arve saadab Asutus eAK-le
digiteerimisele või digiteerib ise.
Asutus esitab Keskusele sisemised korrad ja juhendid, mis
selgitavad ostuarvetele menetlusringi määramist ja arvestusobjektide
määramist.
e-arved saabuvad automaatselt eAKsse. Asutus saadab
välisresidentidelt saadud arved pdf formaadis digiteerimiseks avatud
e-postkasti digiteerimisele või digiteerib ise, mille järel neid saab
eAKs .
Keskus või Asutus määrab eAKs menetlusringi vastavalt Asutuses
kehtestatud korrale. Asutus lisab menetlemise käigus vajaduse
korral menetlusringi täiendavaid töötajaid või muudab valitud
menetlusringi.
Iga mentleja annab ostuarvele omapoolse kinnituse kontrollitud info
ulatuses. Asutus kinnitab saadud kaupade ja teenustega seotud info
ja lisatud arvestusobjektide õigsust ning lubab arve maksmisele.
Keskus kinnitab ostuarve kajastamiseks ja tasumiseks vajalike
rekvisiitide õigsust.
Keskus või asutus lisavad arvele eAKs arvestusobjektid vastavalt
Asutuses kehtestatud korrale ja Üldeeskirja kontoplaanile. Vajaduse
korral küsib Keskus Asutuselt eelnevalt infot arvestusobjektide
määramiseks menetlusringi käigus. Asutus annab infot menetlusringi
kommentaari väljal. Arvestusobjektide täpsustamine võib enne
nende määramist toimuda ka e-posti teel.
Kui arve esitati kauba või teenuse eest, mille korral on nõutav SAPi
sisestatud ostutellimus, sisestatakse ostutellimuse number eAKs
vastavale arve väljale. Muid arvestusobjekte eAKs ei määrata.
Mahukate (paljude ridadega) ostuarvete korral sisestatakse ridade
info SAPi ostumoodulisse ning ostutellimuse number sisestatakse
eAKs vastavale arve väljale. Muid arvestusobjekte eAKs ei määrata.
Asutus või Keskus lisab vajadusel eAKs arve juurde manusena
saatelehe, akti jm lisadokumendid või kirjutab kommentaari väljale
lisainfot.
Kui arve ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele, puuduvad
täiendavad dokumendid või esineb muid puudusi, jätab
menetlusringis osaleja arve kinnitamata ja võtab tarnijaga ühendust
puuduste kõrvaldamiseks.
Kui tarnijalt saabub täiendav informatsioon, lisab menetlusringis
osaleja täiendavat infot sisaldavad dokumendid eAKsse i või
täiendava info kommentaarina arve juurde.
Kui arve on esitatud alusetult, lükkab Asutus arve eAKs tagasi ja
teavitab arve aktsepteerimata jätmisest tarnijat. Arvet ja kreeditarvet
ei saadeta eAKst SAPi, kui see tunnistatakse kohe algselt
tagasilükatuks.
Keskus kontrollib arve lõplikud andmed ja kinnitab arve SAPi
saatmiseks.
Keskuse poolt eAKs kinnitatud arve suunatakse automaatselt SAPi.
Keskus vastutab andmete vastavuse eest eAKs olevatele
andmetele. Keskus vastutab õige maksetähtaja, makse summa ning
makse saaja pangakonto eest SAPis.
Keskus jälgib, kas tarnijal on sulgemata ettemakseid ja seob arve
tehtud ettemaksega. Vajadusel esitab täiendava järelepärimise
Asutusele ettemakse sulgemise võimaluse kohta e-posti teel.
Keskus koostab vajadusel arve kohta SAPis
periodiseerimisdokumendi ja viib läbi arvete periodiseerimist, kui
arve alusel tuleb kulud kanda mitmesse kuusse.
Töötaja algatab lähetuskorralduse RTIPis. Lähetuskorraldus
menetletakse vastavalt Asutuses kinnitatud korrale. Kui töötaja vajab
avanssi, esitatakse see lähetuskorralduses. Asutus jälgib, et
lähetuskorralduse vorm oleks õige (näit koolituslähetus vms). Kui
lähetus kaetakse osaliselt või täielikult hüvitaja poolt või
toetusprojektist, tagab Asutus õige info olemasolu
lähetuskorraldusel.
Keskus saab Asutuses kinnitatud lähetuskorralduse RTIPis
(erandjuhul DHSis), kui see sisaldab avansi maksmise kohustust.
Keskus kajastab avansi SAPis ja kannab avansi töötaja
pangakontole.
Töötaja koostab aruande RTIPis ja lisab sellele kulu tõendavad
dokumendid. Töötaja lisab aruandele info lähetuskulude hüvitaja või
toetusprojekti kohta.
ELN poolt hüvitatavate sõidukulude korral tuleb RTIPis valida õige
ELN töögrupp ning hüvitajaks "EL Nõukogu RTK kaudu".
Lähetusaruandele lisatakse pardakaardid.
Asutus esitab Keskusele sisemised korrad ja juhendid, mis
selgitavad lähetuse kuluaruannetele arvestusobjektide määramist.
Asutus kontrollib aruandes esitatud andmete õigsust. Kulude
hüvitamise korral kontrollib või lisab Asutus info hüvitaja või
toetusprojekti kohta. Asutus kinnitab aruande.
Keskus või asutus kontrollib ja muudab vaikimisi töötaja andmete
alusel tekkinud arvestusobjekte vastavalt Asutuses kehtestatud
korrale. Vajaduse korral küsib ta Asutuselt täiendavat infot
menetlusringi kommentaari väljal või e-posti teel.
Keskus kontrollib aruandes esitatud andmete, sh kulu tõendavate
dokumentide ja nende aruandele vastavuse õigsust. Kulude
hüvitamise korral veendub Keskus hüvitaja info olemasolus või valib
täiendavalt RTIPis õige SAPi kliendi, kellele hüvitise nõue arvele
võtta. Vajadusel lükkab Keskus aruande Asutusele tagasi
täiendavate dokumentide või informatsiooni lisamiseks või
paranduste tegemiseks. Keskus kinnitab korrektse kuluaruande SAPi
importimiseks.
Keskus saadab lähetatule vajadusel lisateavituse aruande esitamise
tähtaja möödumise kohta RTIPi kaudu. Juhul, kui lähetuse
kuluaruannet ei esitatud RTIPi kaudu, saadab Keskus
meeldetuletuse e-postiga.
Kui töötajale makstakse lähetuse päevaraha üle VV määruses
märgitud maksuvaba piirmäära, eristab Keskus maksuvaba limiiti
ületava osa lähetusaruande päevaraha blokis. Keskus teavitab
PTOd, kes teeb töötajale väljamakse ja deklareerib maksuvaba
piirmäära ületava päevaraha töötaja palgana.
Keskus kinnitab RTIPist SAPi jõudnud raamatupidamiskande.
Keskus teeb töötajale kulude eest väljamakse, vähendades seda
avansi võrra.
Kui töötajal tekkis avansi jääk, esitab Keskus andmed PTO-le töötaja
palgast kinnipidamise tegemiseks, kui see tuleneb Asutuse sisesest
korrast ja kui töötaja on andnud selleks nõusoleku. Kui töötajal on
eelmisel kuul saadud avanss, mille kohta on lähetuskulude aruanne
esitamata, teavitab Keskus Asutust. Keskus vastutab lähetuskulude
õige kajastamise ja nõude sulgemise eest SAPis, kui see on palgast
kinni peetud või tagasi laekunud.
Keskus edastab info avansi ülejäägi tagastamise kohta Asutuse
eRK kontole. Asutus korraldab avansi ülejäägi tagasimakse.
Asutus registreerib lähetuskäskkirja/ korralduse asutuse DHSis,
kooskõlastab ja kinnitab kehtiva seadusandluse kohaselt.
Asutus registreerib ja kinnitab saabunud taotluse asutuse DHSis.
Asutus kinnitab välisteenistuja avansi taotluse RTIPis. Keskus
kajastab avansi SAPis ja teeb ülekande.
Välisteenistuja esitab aruande RTIPis. Aruandes kajastatakse kõiki
kulusid, mille eest ta tasus ise või asutuse pangakaardiga ning lisab
vajalikud kulu tõendavad dokumendid.
Asutus kontrollib kulude põhjendatust RTIPis, lisab arvestusobjektid
ja kinnitab aruande.
Keskus kontrollib aruande vastavust lisatud kuludokumentidele ja
muudab vajadusel vaikimisi tekkinud arvestusobjektid Asutuse
eelarve juhtimise korra kohaselt. Keskus kinnitab aruande, kui selles
ei ilmne probleeme. Keskus kinnitab SAPi jõudnud kande ja hüvitab
kulud töötajale.
Välisteenistuja esitab Asutusele pereliikme kohalolekutabeli. Asutus
registreerib ning kontrollib tabeli ja edastab Keskusele või PTOle
DHSi kaudu välislähetustasu väljamaksmiseks.
Asutus kehtestab tehtud kulutuste eest hüvitiste maksmise korra.
Asutus korraldab hüvitise maksmiseks alusdokumentide koostamist
ja kontrollimist ning esitab Keskusele dokumendid RTIPi kaudu.
Kui asutusevälisele isikule tasutakse kulutuste eest muu dokumendi
alusel kui ostuarve, võib see olla koostatud Asutuse poolt või tasu
saaja poolt, mille Asutus registreerib DHSis. Asutus korraldab
dokumentide jõudmise Keskuseni RTIPi või DHSi kaudu.
Majanduskulude avanssi on õigus saada erandjuhul. Asutus, kes
kasutab RTIPi majanduskulude moodulit, esitab taotluse RTIPis
Keskusele.
Keskus kinnitab avansi RTIPis. Teeb SAPis vajalikud tegevused
avansi kajastamiseks ja maksmiseks ning kannab üle taotleja
pangakontole.
Kui töötajale on väljastatud majanduskulude avanss või on töötaja
oma rahaliste vahendite arvelt või Asutuse pangakaardiga teinud
kulutusi, koostab töötaja majanduskulude aruande, lisades sellele
kulu tõendavad dokumendid. Töötaja koostab majanduskulude
aruande RTIP majanduskulude moodulis.
Keskus või Asutus kontrollib kulude põhjendatust RTIPis ja lisab
vajalikud arvestusobjektid.
Keskus kontrollib aruande vastavust lisatud kuludokumentidele ja
muudab vajadusel arvestusobjektid Asutuse eelarve juhtimise korra
kohaselt. Keskus kinnitab aruande, kui selles ei ilmne probleeme.
Keskus kinnitab SAPi jõudnud kande ja hüvitab kulud töötajale.
Avansi korral teeb Keskus tasaarvelduse, hüvitab ülekulu. Avansi
jäägi esitab Keskus PTO-le teenistuja palgast kinni pidamiseks ning
kajastab SAPis avansi jäägi sulgemise pärast kinnipidamise
tegemist. Kui Asutuses kehtiv kord ei näe ette palgast kinnipidamist,
lepivad Asutus ja Keskus kokku, kumb saadab töötajale info
tagasimakse tegemiseks.
Asutus menetleb. kooskõlastab dokumendi vastavalt asutuses
kehtestatud korrale ja lisab vajalikud arvestusobjektid RTIPis .
Keskus kontrollib dokumendi RTIPis ja kajastab tehingu SAPis.
Keskus teeb ülekande. Keskus vastutab SAPi sisestatud andmete
õigsuse eest.
Toetuse leping sõlmitakse või otsus tehakse vastavalt asutuses
kehtestatud korrale. Toetuse andmise käskkiri või leping
edastatakse Keskusele digiallkirjastatud dokumendina e-kirjaga või
elektrooniliselt DHSi kaudu, kui toetuse menetlemiseks ei kasutata
SAPiga liidestatud infosüsteemi.
Asutus või Asutuse poolt volitatud toetuste rakendusüksus saab
toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta aruande ja kontrollib selle.
Vajadusel koostab Asutus või rakendusüksus tagasinõude.
Asutus esitab toetuse kasutamise aruanded ja tagasinõuded
Keskusele e-postiga või DHSi kaudu. Keskus lisab arvestusobjektid
lähtudes Asutuse eelarve juhtimise korrast.
Keskus kontrollib saadud projektitoetuse kasutamise aruandes
kajastatud kulude vastavust ettemaksele ja probleemide ilmnemise
korral informeerib sellest Asutust. Toetuse ettemaks kantakse
aruande alusel kuludesse toetuse kasutamise lõppkuupäevaga või
toetus kajastatakse kulu ja kohustisena ning makstakse välja
lähtudes maksetähtpäevast.
Keskus kontrollib SFOSist SAPi imporditud maksekorralduste
vastavust SAP BO maksekorralduste aruandega SF109, kajastab
toetuste kulu ja kohustised SAPis ja teeb makse maksetähtpäeval.
Ettemakse tüüpi maksekorraldustele koostab ettemakse dokumendi.
Maksmiseks blokeeritud maksekorralduste korral selgitab SAP BO
aruannete alusel blokeerimise põhjuse ja sulgeb kohustise õige
ettemakse või tagasinõudega.
Keskus kontrollib toetuse saaja varasemate lepingutega seotud
jääke, vajadusel informeerib sellest Asutust ning teeb makse
lepingus märgitud summas ja maksetähtajaks, kajastades selle kas
kuludes (tegevustoetus) või ettemaksena (projektitoetus).
Asutus või Asutuse poolt volitatud toetuste rakendusüksus koostab
tagasinõude. Kui toetust ei menetleta SFOSis, saadab Asutus
tagasinõude dokumendi Keskusele DHSi või e-posti kaudu.
Keskus kajastab DHSi või e-posti teel saadud tagasinõude või
postitab SFOSist imporditud tagasinõude.
Vajaduse korral Keskus teavitab Asutust või Asutuse volitatud
rakendusüksust laekumisest ja jääb ootama infot, kuidas laekumist
kajastada. Asutus või rakendusüksus saadab Keskusele info
laekumise kajastamiseks, sh selle jagunemisest põhiosaks,
intressideks ja viivisteks. Keskus kajastab laekumise. Kui toetuse
detailne arvestus on SFOSis või PTSis, kajastab Asutus või
rakendusüksus laekumise selles infosüsteemis.
Pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ning maksete
ettevalmistamine toimub vastavalt õigusaktidele ja SKAs kehtestatud
juhenditele ja kordadele infosüsteemis SKAIS. Maksed tehakse
Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevatelt eraldi
pangakontodelt. Eesti Posti kaudu maksete tegemiseks kantakse
raha üle koondsummas kokkulepitud maksekuupäevadel ja
vahetatakse andmefaile vastavalt sõlmitud lepingule.
Tagastatud maksed sisestatakse infosüsteemi SKAIS.
Pensionidest ja toetustest tehakse kinnipidamisi (kohtutäituritele,
välisriikide pädevatele asutustele, Maksu- ja Tolliameti arestid)
vastavalt õigusaktidele ja SKA-s kehtestatud juhenditele ja kordadele
infosüsteemis SKAIS. Maksed teostatakse riigikassa kontsernikonto
koosseisus olevatelt pangakontodelt.
SKA hindab infosüsteemi SKAIS andmete baasil enammaksete
nõudeid, nende laekumise tõenäosust, koostab akti ebatõenäoliseks
hinnatud nõuete kohta ning koostab selle kohta finantskanded
SKAISi finantsliideses.
Liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt
töövõimetuspensionide ja toitjakaotuspensionide sissenõudmine
toimub vastavalt SKAs kehtestatud korrale .Andmed kajastatakse
SKAISis.
Ohvriabi seaduse alusel sisse nõutavad regressid võetakse tuluna
arvele laekumisel. Andmed kajastatakse SKAISis.
Pensionide, toetuste ja hüvitiste enammaksete kajastamine toimub
vastavalt SKAs kehtestatud korrale. Andmed kajastatakse SKAISis.
SKAIS1 finantsliidese FINUI abil moodustatakse kuuandmik ja
saadetakse andmed SAPis.
eBS raamatupidamistarkvara (Oracle majandustarkvara e-Business
Suite) abil moodustatakse kuuandmik ja saadetakse andmed SAPi.
Klientidega seotud dokumentide saabumisel kontrollib ja vajadusel
uuendab Keskus kliendi andmeid SAPis ning uue kliendi korral loob
SAPi uue kliendi.
Kui klient on asutusele teada andnud oma tegevuse lõppemisest,
nime või kontaktandmete muutumisest jms, teavitab Asutus sellest
Keskust e-posti teel. Keskus teeb SAPis muudatuse.
Müügiarve esitamiseks koostab Asutus Keskusele teatise DHSi
kaudu või e-postiga. Teatisele lisatakse vajaduse korral
lisadokumendid, nt välisresidentide poolt kehtestatud viited, taotlused
ja vormid.
Keskus koostab arve SAPis.
Keskus saadab arve kliendile e-arvena või juhul, kui klient ei võta e-
arveid vastu, pdf failina e-posti teel, e-posti aadressi puudumisel
paberkandjal.
Müügiarvete esitamiseks oleva informatsiooni eest PTSis ja selle
importimise eest SAPi vastutab Asutus.
Kui klient tasub Asutuses sularahas või pangakaardiga, tehakse kõik
toimingud Asutuses. SAPi jõuab liidese kaudu müügi ja selle eest
tasumise info.
Kui liides on korraldatud nii, et arve saadetakse SAPist, vastutab
arve õige SAPis kajastamise ja väljasaatmise eest Keskus.
Kui liides on korraldatud nii, et arve saadetakse PTSist, vastutab
arve saatmise eest Asutus. SAPi jõuavad pearaamatukanded ning
puudub analüütiline arvestus arvete kohta.
Kliendi taotlus registreeritakse SamTrackis, selle alusel koostatakse
samas süsteemis arve või ettemaksearve ja saadetakse kliendile.
Taotlust hinnatakse kuni 12 kuud.
Seire eest saadetakse SamTrackis arved välja kord aastas eelmise
aasta kohta. Klientidel on tegeliku müügi alusel õigus esitata taotlusi
tasust vabanemiseks. Ca 60% arvete kohta laekub tasust
vabastamise taotlusi ning klientidele väljastatakse kreeditarved.
RA koostab SamTrackis arved vastavalt kokkulepetele.
Arvete ja taotluste hindamise info kantakse andmesiirdega üle xTee
SamTrackist SAPi. SAPis tehakse automaatkanded klientidele
SamTrackis väljastatud arvete ja ettemaksearvete kajastamiseks.
Asutus võtab kliendilt vastu avalduse tasu tagastamiseks ja kontrollib
tagastamise võimalikkust. Kui tasu tuleb tagastada, saadab RA
Keskusele DHSi kaudu taotluse. Keskus võtab taotluse vastu,
kajastab tagasimakse ja maksab summa tagasi.
Asutuse laboratooriumid teevad uuringuid ja analüüse klientidelt
saadud tellimuste alusel. Tellimused ja analüüside vastused
sisestatakse laboritarkvarasse või kajastatakse paberkandjal, kui
laboris ei ole ühtset laboritarkvara juurutatud.
Asutus koostab müügiarved analüüsidokumentide alusel SAPis ja
väljastab need kliendile.
Asutus koostab trahviotsuse, selle asendamise või sunniraha otsuse
ja saadab selle saajale.
Asutus peab arvestust trahvi- ja sunniraha nõuete kohta ning jälgib
nõuete laekumist eRK kontole.
Asutus tegeleb trahvide sissenõudmisega, andes laekumata
trahvinõuded õigeaegselt üle kohtutäiturile.
Asutus teeb otsuse eksliku või enammakstud summa tagastamiseks
ja saadab selle DHSi kaudu Keskusele. Keskus kajastab
tagasimakse kohustuse ja maksab summa tagasi. Erandina võib
Asutus sisestada tagasimakse eRKsse ja anda sellest teada
Keskusele, kes teeb tagasimakse eRKs.
Keskus kajastab trahvi ja sunnirahade laekumised tuluna
kassapõhiselt eRK väljavõtte alusel.
.
Asutus taotleb Keskuselt eRK riigilõivu kontodele vaatamisõigused
töötajatele, kes ametijuhendi järgselt riigilõivuga maksustatavaid
teenuseid osutavad. Asutus jälgib, et toimingu tegemiseks oleks
vastav lõiv laekunud.
Asutus võtab kliendilt vastu avalduse riigilõivu tagastamiseks ja
kontrollib tagastamise võimalikkust. Kui riigilõiv kuulub
tagastamisele, vormistab Asutus riigilõivu tagastamise otsuse ja
saadab selle DHSi kaudu Keskusele. Keskus tagastab summa
kliendile eRK kaudu.
Keskus kajastab riigilõivutulu kassapõhiselt eRK väljavõtte alusel
koondkandega iga kuu kohta.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) saadab Keskusele kord kuus teatise
sotsiaalmaksu kohta pensionikindlustuseks. Keskus kajastab selle
alusel SAPis maksutulu ja nõude. Keskus seob MTA laekumise
nõudega.
MTA ja RM saadavad SOMile ja Keskusele kord kuus teatisi HMNi
kohta. SOM edastab täiendavalt Keskusele info HMNi jaotuse kohta
tegevusalati. Keskus kajastab SAPis SOMi nõude ja tulu. Laekumisel
korrigeerib Keskus SOMi nõuet.
MTA saadab Keskusele kord kuus teatised laekunud
töötukindlustusmakse ja sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa kohta.
Keskus kajastab SAPis edasiantava maksukulu ja tulu.
Kui Asutus ja Keskus lepivad kokku, et kandeid tehakse eRK
väljavõtte alusel, koostab Keskus kanded SAPis lähtudes
kassapõhistest liikumistest eRK kontol.
Asutus edastab Keskusele DHSi kaudu või e-posti teel teatise
nõude esitamiseks ja nõude aluseks olevad dokumendid, kui Asutus
ja Keskus on kokku leppinud, et nõuete esitamiseks ei ole vaja
koostada müügiarveid ning need peetakse kinni töötajate palgast.
Keskus kajastab nõuded. Palgast kinnipidamise korral vahetab
Keskus infot PTOga ning sulgeb nõuded peale kinnipidamist.
Asutus edastab DHSi kaudu või e-posti teel teatise nõude
esitamiseks ja nõude aluseks olevad dokumendid (taotlused,
lepingud jms dokumendid) nõude koostamiseks (ressursimahukate
koolituste hüvitamise nõuded, sihtfinantseerimise nõuded). Keskus
küsib vajadusel Asutuselt täiendavaid dokumente.
Keskus kajastab tulude laekumised, mille kohta enne laekumist ei
olnud nõuet arvele võetud ja mis selguvad Keskusele laekumiste
käigus, otse tuluna, lähtudes Asutuselt saadud infost.
tõenäoliselt laekuvaks ja lootusetuks tunnistamine
Keskus ja Asutused jälgivad nõuete laekumist maksetähtajaks, kui
nõuded on iga nõude kaupa võetud arvele SAPis.
Keskus ja Asutused saadab meeldetuletuskirju SAPist vastavalt
Asutusega kokkulepitud tähtajale.
Kui Asutus ei ole volitanud nõuetega tegelema keskset üksust,
otsustab Asutus tegevused võlgade sissenõudmiseks, sh tegeleb
tähtajaks tasumata nõuete üleandmisega kohtutäituritele või kohtule.
Keskus koostab nõuete allahindamise akti vastavalt VA RSE-le. Kui
nõuete laekumise jälgimise kohustus on asutusel, siis esitab asutus
keskuse raamatupidamisele nõuete ebatõenäoliseks laekumiseks
tunnistamise akti DHS-i kaudu.
Asutus koostab nõuete lootusetuks tunnistamise otsuse vastavalt VA
RSE-le. Allkirjastatud otsus saadetakse Keskusele DHSi kaudu.
Keskus eemaldab nõude bilansist.
Keskus kajastab tagatise laekumise SAPis ja annab Asutusele
laekumisest teada.
Asutus esitab Keskusele teatise tuluks või müüginõude vähenduseks
kantavate ja tagasimaksmisele kuuluvate tagatiste kohta DHSi või e-
posti kaudu.
Keskus teeb arvestused ja ülekanded vastavalt asutusest saadud
teatisele.
Asutus koostab ja esitab toetuse saamiseks vajalikud dokumendid
toetuse andjale.
Asutus informeerib toetuse taotlemisest MIN FOd ja tellib toetuse
kajastamiseks SAPis toetuse (grandi) koodi. Asutus saadab koodi
avamise taotluse Keskusele. Keskus loob vajalikud koodi Projekti
või Grandi moodulis.
Asutus edastab DHSi kaudu või e-posti teel Keskusele toetuse
laekumise, tulude ja kulude kajastamiseks vajaliku eelarve ja
rahastamisotsuse.
Keskus kajastab toetuse laekumise SAPis.
Keskus sisestab toetuse eelarve SAPi ja saadab eelarve
vabastamiseks taotluse RTK riigiarvestuse spetsialistile.
Sildfinantseerimise taotlemiseks esitab Asutus taotluse MIN FOle,
kes edastab selle RTK riigiarvestuse spetsialistile või RaM EOle.
RAM EO saadab taotluse aktsepteerimisel teate RTK riigiarvestuse
spetsialistile e-posti teel.
Asutus vastutab kuludokumentidele toetusest finantseerimise kohta
märke tegemise eest. Keskus vastutab kulude õige ja korrektse
kirjendamise eest SAPis.
Asutus jälgib toetuse eelarve kasutamist ja koostab maksetaotlused
SAP BO aruandeid kasutades .Eelarve või eelarve kasutamise
korrigeerimiseks SAP-is saadab Asutus Keskusele teatise, mille
alusel kanded sisestatakse. Asutus esitab toetuse andjale toetuse
kasutamise aruande.
Asutus annab Keskusele teada tagasinõuetest (mitteabikõlblikeks
loetud kuludest) ja nende katmise allikatest. Keskus kajastab
tagasinõuded ja kannab kulutused üle teistele eelarve allikatele.
Asutus informeerib Keskust toetuse lepingu lõppemisest ning
vahendite ülejäägi tagasi maksmise vajadusest DHSi kaudu või e-
posti teel. Keskus teeb vastavad kanded SAPis ja kannab toetuse
vahendite ülejäägi toetuse andja kontole.
Limiidid kehtestatakse Asutuse juhi korraldusega konkreetsete
kululiikide osas. Kui Asutus soovib limiitidest kinnipidamise jälgimist
Keskuse poolt, siis lepitakse selles Keskusega eelnevalt kokku
(võimalik mahukate ostuarvete automaatse töötlemise
kasutuselevõtmise korral SAPis). Sel juhul kehtestatakse limiidid
kalendrikuu kohta ilma käibemaksuta. Korraldusele lisatakse teave
Asutuse töötajate nõusoleku kohta limiidi ületamisel ülekulu töötasust
kinnipidamise lubamise kohta. Korraldus saadetakse Keskusele
DHSi kaudu.
Kui Asutus tegeleb limiitidest kinnipidamise jälgimisega, teavitab ta
ise töötajaid. Kui töötaja teeb avalduse ülekulu põhjendatuse kohta,
menetletakse seda Asutuses. Asutuse finantstöötaja koostab limiitide
ülekulu kohta teatise ja esitab Keskusele DHSi kaudu.
Limiitide ülekulu peetakse reeglina kinni palgast. Kinnipidamise
kajastab SAP-is PTO.
Mahukate ostuarvete funktsionaalsuse kasutamisel lähevad
automaatselt ülekuluteavitused töötajate e-posti. Töötaja teeb
avalduse ülekulu põhjendatuse kohta ja Asutus aktsepteerib ülekulu,
saadab Asutus PTO-le teate ülekulu palgast kinnipidamise
kustutamiseks DHSi kaudu.
Asutus saadab Keskusele teate e-posti teel eRK pangakonto
avamise, kasutajaõiguste andmise või lõpetamise kohta eRKs.
Keskus muudab või lõpetab isikute õigused eRK kontode või
aruannete vaatamisel ja kasutamisel.
ne lisabroneeringu tegemiseks
Keskus tagab maksete ettevalmistamise vastavalt RTK
töökorraldusele ja vastutab broneeringu õigsuse eest lähtudes
vajamineva raha kohta laekunud infost.
Asutus annab Keskusele teada kiireloomuliselt ülekantavast
maksest, kui makse info ei ole veel SAPi jõudnud, e-posti teel.
Keskus teeb kiireloomulisi makseid Asutuse soovil ja eRK võimalusi
arvestades.
Keskus genereerib maksekorraldused SAPis ja saadab eRKsse.
Keskus kontrollib maksekorralduste staatust SAPis. Kui eRK ei võta
makset vastu, siis selgitab Keskus välja põhjused, korrigeerib
maksekorralduse ning saadab makse uuesti. Kui makse laekub
pangast tagasi eRKsse, siis Keskus selgitab välja põhjused,
korrigeerib ja edastab uue maksekorralduse eRKsse. Vajaduse
korral võtab Keskus Asutusega ühendust vea selgitamiseks e-posti
teel.
SKA kontrollib maksekorraldused ja impordib pankadesse
infosüsteemist SKAIS ja eBS.
Keskus impordib eelmise päeva laekumised eRK-st SAPi järgmisel
tööpäeval ning kajastab need raamatupidamiskontodel. Vajaduse
korral teeb laekumise selgitamiseks Asutusele päringu e-posti teel.
Keskus ja Asutus, kes sisestavad laekumisi, jälgivad selgitamata
laekumisi ja seovad Asutuse laekumised eRK kontoga.
Asutus vastab Keskuse päringule laekumise kohta e-posti teel.
eRK-le kontodele ekslike või enammakstud laekumiste korral
koostab Asutus taotluse summa tagasikandmiseks ning edastab
selle Keskusele DHSi kaudu või e-postiga.
Keskus kontrollib taotluse õiguspärasust ja teeb taotluse alusel
tagasikande.
a sulgemine, maksed Asutuse pangakaardiga
Asutus taotleb või pikendab riigikassalt pangakaarte vastavalt
kassalise teenindamise eeskirjale ja raamatupidamise sise-
eeskirjale. Kui kaardi valdaja ja Asutuse vahel lõpeb töösuhe, esitab
Asutus riigikassale taotluse kaardi sulgemiseks. Asutus teavitab
Keskust kaardi avamisest ja sulgemisest.
Kaardi valdajad esitavad deebet- ja krediitkaardiga maksmise korral
esimesel võimalusel kuluaruande RTIPis või DHSis. Aruandele
lisatakse kulu tõendavad dokumendid. Lähetuses Asutuse kaardiga
tehtud maksed kajastatakse lähetuskulude aruandes, muul juhul
majanduskulude aruandes.
Keskus jälgib kaardimaksetega tasutud kulutuste kohta aruannete
esitamist. Keskus kontrollib Asutusest saadud aruande, lisab
arvestusobjektid ja kajastab SAPis.
Asutus korraldab vajadusel sularaha ja kaardimaksete vastuvõtmise,
kassaorderite ja kaardimakseterminali maksetõendite esitamise
kliendile, kassaraamatu pidamise ja dokumentide säilitamise.
Asutus korraldab kassas oleva sularaha jäägi panka viimise. eRK
konto korral kuulub summa kandmisele Riigikassa kontsernikonto
koosseisus olevale arvelduskontole.
Asutus peab kassaraamatut SAP-is, kajastades reaalajas kõik kassa
liikumised. Kaardimaksete kohta saadab info keskusele aruandena
DHSi kaudu või e-postiga.
Keskus kajastab sularaha liikumise ja kaardimaksed
koondkannetena SAPis.
Põhivara klassid on esitatud RTIPis. Asutus teeb vajadusel
ettepaneku Keskusele uue põhivara klassi loomiseks. Uutele
varadele üldjuhul määratavad amortisatsiooninormid on kehtestatud
VA RSE-s. Spetsiifiliste või varem kasutatud põhivarade korral
hindab Asutus põhivara kasulikku eluiga enne vara arvele võtmist.
Põhivara ostu korral laekub arve Keskusele eAK kaudu. Arvele
lisatakse vajadusel põhivara üleandmise-vastuvõtmise akt. Mõnel
teisel viisil saadud põhivarade (nt vara tasuta saamine teiselt
riigiraamatupidamiskohustuslaselt) dokumendid edastatakse Asutuse
poolt RTIPi või DHSi kaudu. Põhivara soetuse korral on nõutav
projekti koodi kasutamine. Vajadusel tellib Asutus Keskuselt
eelnevalt projekti koodi avamise e-posti teel. Asutus saadab
Keskusele soetatud põhivara kohta järgmise info: vara nimetus,
põhivara klass, kuluüksus, kuhu kantakse kulum, amortisatsiooni
norm, kasutusele võtmise kuupäev.
Põhivara kaardi avab Keskus lähtudes Asutuselt saadud infost. Vara
kaart avatakse projekti juurde soetusdokumendi (ostuarve,
üleandmis-vastuvõtmisakt) alusel, millele Asutus on märkinud vara
arvele võtmiseks nõutavad andmed.
RTIP kasutamise korral prindib Asutus vöötkoodi RTIPist ja kleebib
varale.
Kui Asutusel on aktiveeritud RTIP varade mooduli kasutamine, viib
SAP automaatselt kõik kasutuses (lõpetatud) staatusega põhivarad
RTIPi. Asutus täiendab RTIPis vara kaardi andmeid, märkides varale
asukoha, vastutaja, kasutaja ja muud finantsarvestusele
mittevajalikud, kuid varade halduseks vajalikud andmed (näit seeria
number, mälu maht, vms). RTIP kaudu võib Asutus saata vara
vastutavale isikule ja kasutajale vara vastuvõtmise kinnitamiseks.
Varaga seotud finantsandmeid (näit soetusmaksumus ja
jääkmaksumus) uuendab RTIP SAPist automaatselt.
Asutus valib eAKs ostuarvele lõpetamata ehituse konto. Asutus lisab
arendusprojekti koodi (wbs-elemendi). Kui projekti kood puudub,
tellib Asutus selle eelnevalt Keskuselt e-posti teel. Kinnitatud
soetusdokument edastatakse Keskusele eAK kaudu.
Asutus koostab vara kasutuselevõtmise akti ja edastab selle DHSi
kaudu Keskusele.
Keskus avab vajadusel uue vara kaardi ja kajastab poolelioleva vara
ümberklassifitseerimise kasutusel olevaks varaks.
Keskus saadab Asutusele kvartaalselt SAP BOst võetud aruande
lõpetamata ehituste seisu kohta e-postiga üle vaatamiseks. Asutus
saadab e-postiga tagasi kinnituse selle kohta, et poolelioleva vara
arvestus on õige, sh lõppenud kvartalis ei ole seda täielikult või
osaliselt kasutusele võetud.
Põhivara müüki, tasuta kasutusse andmist, tasuta üleandmist või
likvideerimist korraldab Asutus vastavalt Riigivaraseadusele ja
kehtestatud korrale. Asutus sõlmib lepingu ja/või koostab üleandmise-
vastuvõtmise või likvideerimise akti ja vajadusel esitab andmed
registrikannete muutmiseks. Asutus algatab vastavad toimingud
RTIP-is lisades vastavad dokumendid manusesse või esitab DHSi
kaudu Keskusele.
Keskus sisestab müügi, üleandmise või likvideerimisega seotud
andmed SAPi (kannab vara maha). RTIPi kasutamise korral muutub
põhivara staatus sel juhul automaatselt maha kantud, müüdud või
hävitamise ootel (vms) staatuseks.
Põhivara müügi korral teavitab Asutus Keskust
müügiarve/ettemaksearve esitamise vajadusest ning esitab arve
koostamiseks vajalikud andmed.
Asutus teeb muudatused RTIPis.
Asutus teeb muudatused RTIPis. RTIP saadab finantsandmeid
puudutava info Keskusele automaatselt. Andmed RTIPis muutuvad,
kui Keskus on muudatuse SAPis kajastanud.
Keskus arvestab kulumit SAPis.
Keskus korrigeerib amortisatsioonimäära ja arvestab lisakulumit
vastavalt inventuurikomisjoni ettepanekule või allahindluse aktile.
Allahindluse akti ja ettepaneku amortisatsiooninormi muutmiseks
teeb Asutus või inventuurikomisjon ja edastab selle RTIPi või DHSi
kaudu Keskusele.
Väheväärtusliku vara klassid on kajastatud RTIPis. Asutus esitab
Keskusele vajadusel uue vara klassi loomise ettepaneku e-posti teel.
Väheväärtusliku vara arvele võtmise piirmäärad on kinnitatud VA
RSE-s.
Väheväärtusliku vara kaardi avab Asutus RTIP-is.
Väheväärtusliku vara müüki, tasuta kasutusse andmist või
likvideerimist korraldab Asutus vastavalt Riigivaraseadusele ja
kehtestatud korrale. Asutus sõlmib lepingu ja/või koostab üleandmise-
vastuvõtmise või likvideerimise akti RTIPis.
Vajaduse korral esitab Asutus Keskusele taotluse müügiarve
koostamiseks.
Väheväärtusliku vara asutusesisene ümberpaigutamine kajastatakse
RTIPis või muus kasutuses olevas infosüsteemis Asutuse poolt.
Muu väheväärtusliku vara liikumine kajastatakse RTIPis Asutuse
poolt.
Kasutusrendile võetud varad kajastatakse vastava klassi varade
kaartidel sarnaselt väheväärtuslike varade kajastamisele. Lisaks
kajastatakse eraldi kaartidel rendile antud varad, mida põhivara
nimekirjas ei kajastata (näiteks tasuta kasutusse antud varad).
Kaartidele märgitakse ka rendilepingute põhitingimused. RTIPis
avatakse rendile võetud/antud varade kohta vara kaart. Asutus
kajastab rendilepingut puudutava info RTIPis vara kaardil.
TA keskladu kajastab SAPis bilansivälisel kontol ravimite
vastuvõtmise TA lattu lähtudes Keskuse poolt sisestatud
ostutellimustest ja tegelikult saadud kaubakogustest. Ostutellimus
vormistatakse Keskuses Haigekassalt saadud dokumendi alusel.
Ravimite tasuta saamisel koostab Keskus nullhinnaga ostutellimuse
ja TA võtab kauba lattu sisse.
TA keskladu kajastab ravimite üleandmise jaotusladudele SAPis.
Kaubale lisatakse SAPist väljatrükitud saateleht.
TA ladu kajastab ravimite väljaandmise SAPis, vormistades selle
kohta saatelehe. Saatelehed säilitatakse laos paberkandjal.
Keskladu ja jaotuslaod võrdlevad SAPi laoseisu kauba tegeliku
olemiga aastainventuuri käigus ning selgitavad ja parandavad
erinevuste korral vead.
SOM saadab Keskusele info osaluste soetamise, müügi ja muude
muutuste osas ning nende aastaaruanded DHSi kaudu.
Keskus peab osaluste kohta arvestust, küsides vajadusel SOMilt või
osaluse subjektidelt täiendavat infot e-posti teel.
Asutus määrab Keskuse või PTO volitatud töötaja, kes lisab ja
muudab e-Maksuametis kasutajaõigusi või lisab ja muudab e-
Maksuametis ise kasutajaõigusi lähtudes Keskuse taotlusest.
Asutus, Keskus ja PTO vahetavad infot e-postiga.
SKA koostab erijuhtude sotsiaalmaksu ja pensionide, toetuste ja
hüvitiste maksudeklaratsioonid infosüsteemis SKAIS, loeb need e-
maksuameti süsteemi, kontrollib nende õigsust (mitteresidentide
koodid, residentsustõendid, jne) ja parandab e-maksuameti
süsteemis selgunud vead.
Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu maksmine taotluste
alusel toimub vastavalt SKA-s kehtestatud kordadele. Taotlused
sisestatakse või loetakse infosüsteemi SKAIS. Kord kuus
moodustatakse maksudeklaratsioonid.
Maksude kanded kajastuvad infosüsteemi SKAIS kuuandmikes.
Keskus kontrollib kord kuus erisoodustusi ja neilt arvestatud makse
SAP BO aruande RP011 alusel ja kajastab erisoodustustelt
arvestatud maksud SAPis. Maksu tähtpäeval teeb Keskus maksude
ülekanded Maksu- ja Tolliametile. Keskus ja PTO korraldavad TSD
deklaratsioonide esitamise Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi.
Kui Asutuse autode kasutamine kuulub maksustamisele
erisoodustusena, saadab Asutus DHSi kaudu või e-posti teel
Keskusele nimekirja, milles märgitakse töötajate poolt kasutatud
asutuse autode arv, mida tuleb maksustada, autode erisoodustuse
maksude arvestamise alussumma ja arvestamisele kuuluvad
maksude summad. Keskus sisestab erisoodustuse maksude
arvestuse igakuuliselt SAPi.
Keskus jälgib vajadust Asutuse käibemaksukohustuslaseks arvele
võtmise või arvelt kustutamise kohta. Muudatusettepanekud
edastatakse Asutuse juhile otsustamiseks. Asutus korraldab ja
otsustab muudatuse.
Keskuse raamatupidaja arvestab käibemaksu müügiarvetelt,
sisendkäibemaksu ja pöördkäibemaksu ostuarvetelt lähtudes
maksuarvestuse reeglitest. Keskus sisestab käibedeklaratsioonid e-
maksuameti infosüsteemi ja valmistab käibemaksu ülekandmise
korraldused ja maksude tasumise ülekanded SAPis, kasutades
alginfona SAP BO aruannet RP010 ja selle lisa RP010.1.
Asutus saadab Keskusele teatise maksu või tasu tasumiseks RTIPi
kaudu. Keskus kajastab maksu SAPis ja tasub selle teatises
märgitud summas ning kuupäevaks.
Keskus koostab deklaratsiooni INF 14, küsides vajaduse korral
lisainfot Asutuselt.
Keskus koostab vajadusel raamatupidamisõiendi ja sisestab kande
SAPi. Keskus teavitab asutust õiendite koostamisest ja kannete
tegemisest, kui kanded mõjutavad Asutuse eelarve täitmist.
Asutus koostab teatise kande parandamiseks SAPis ning edastab
selle Keskusele DHSi kaudu või e-postiga. Teatis sisaldab viidet
parandatavale raamatupidamiskirjendile ja selgitust paranduse sisu
kohta.
Keskus arvestab pensionieraldisi PTO-lt saadud algandmete alusel
ja teeb kanded SAPis. Keskus koostab ja saadab siirdeteatised
Sotsiaalkindlustusametile pensionieraldiste üleandmiseks.
Asutus hindab muude eraldiste moodustamise vajadust ja esitab
infot Keskusele eraldiste arvele võtmiseks.
Kui Asutuse koosseisus on iseseiva raamatupidamisega tehinguid
või üksusi, siis edastab Asutus Keskusele tehinguinfo kuu
koondkannetena või jooksvalt. Keskus kajastab kanded SAPis.
Asutus viib läbi sularahakassa inventuuri vastavalt Asutuses
kehtestatud korrale, koostab akti ja edastab selle Keskusele
elektrooniliselt.
Asutuse juhi korralduse alusel viiakse läbi asutuse vara
inventeerimine. Kui inventeeritakse RTIPis arvel olevad varad,
koostab Asutus kõik inventuuri dokumendid RTIPis. Kui inventuuri
tulemuste alusel on vaja koostada täiendavad varade liikumise
(maha kandmise, eluea muutmise) aktid, vormistab Asutus need
samuti RTIPis. Keskus saab info inventuuri tulemustest ja aktidest
RTIPist ja teeb selle alusel kanded SAPis.
Asutus viib läbi lõpetamata ehituse inventuuri, võttes aluseks SAP
BO-st saadud inventuurinimekirja, vormistab inventuuri dokumendi ja
saadab Keskusele DHSi kaudu.
Keskus võrdleb Asutustelt saadud inventuuridokumendid, sh
inventuurikomisjonide märkused ja küsib täiendavaid dokumente, kui
Asutus ei ole neid saatnud. Keskus kajastab SAPis varadega seotud
korrigeerimiskanded.
TA viib läbi varude inventuuri ja Keskus teeb varude
korrigeerimiskanded, kasutades SAPi lao mooduli inventuuri
funktsionaalsust.
Keskus viib läbi nõuete ja kohustiste aastainventuuri, v.a juhul, kui
analüütiline info asub PTSis. Inventuuri tulemused vormistab Keskus
Asutuste lõikes ja saadab Asutustele üle vaatamiseks/teadmiseks e-
postiga. Asutus saadab vajaduse korral märkused ja ettepanekud
Keskusele e-postiga, mille alusel Keskus muudab vajaduse korral
inventuuri andmeid.
SKA inventeerib SKAIS infosüsteemiga seotud nõuded ja
kohustused ning edastab inventuuri dokumendid Keskusele. SKA
võtab arvesse inventuuri tulemused, viib sisse vajalikud
korrigeerimised SKAIS finantsliideses ja edastab parandamisega
seotud kanded Keskusele SAPis kajastamiseks. Keskus võrdleb
SAPi saldod SKAIS inventuuritulemustega.
Keskus kontrollib igakuiselt saldoandmiku SAPis ja impordib selle
saldoandmike infosüsteemi.
Keskus võrdleb saldosid teiste tehingupartneritega, teeb vajadusel
paranduskanded SAPis ja saldoandmike infosüsteemis ning vahede
selgitamiseks küsib vajadusel andmeid Asutuselt või
tehingupartneritelt.
Keskus teeb vajalikud aasta lõpetamiskanded, osaleb
raamatupidamise aastaaruande auditeerimise protsessis ja teavitab
auditeerimise lõppemisel aruandlusperioodi sulgemisest Asutust.
MIN FO koostöös asutustega korraldab valitsemisala tegevuskava
täitmise aruande koostamise ning edastab selle RaM EO-le ja
Riigikontrollile.
Asutus tegeleb seotud isikutega tehtud tehingute kohta märgete
tegemisega algdokumentidele ja/või kinnituskirjade kogumisega ning
esitab info Keskusele e-postiga, kui majandusaasta jooksul on
toimunud õigusaktidele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid
seotud isikutega. Keskus kajastab tehingud seotud isikutega
vastavalt üldeeskirja nõuetele.
Keskus edastab Asutusele vormi bilansivälistel kontodel kajastatava
info kogumiseks. Asutus koondab informatsiooni ja edastab selle
Keskusele. Keskus töötleb informatsiooni ja kajastab tulemused
detsembri saldoandmikus bilansivälistel kontodel.
Keskus vastutab saldoandmike infosüsteemis olevate aruannete
õigsuse eest.
MIN FO vastutab riigieelarve täitmise aruande eest kuluarvestuse
infosüsteemis KAIS. MIN FO saadab aruande Keskusele. Keskus
võrdleb aruande koondnäitajate õigsust. MIN FO korraldab vajadusel
aruande korrigeerimise KAISis ning saadab lõpliku aruande RTKle ja
Riigikontrollile.
Keskus teavitab allkirjastamise võimalusest peale riigikontrollilt loa
saamist MIN FOd . MIN FO korraldab aruannete allkirjastamise
kantsleri poolt.
Keskus esindab Asutust teiste isikute või riigiasutuste ees
raamatupidamisalastes küsimustes, teeb asutuse nõuete ja
kohustuste võrdlused lepingupartneritega, Maksu- ja Tolliametiga
ning muude asutustega, kellele esitatakse asutuse aruandlust, annab
andmeid ja selgitusi finantsaruannete kontrollimisega seoses
audiitorile.
Asutus edastab MIN FO e-posti aadressile põhjendatud teatise SAP
BO kasutusõiguste saamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks.
BO õigused avab ja sulgeb MIN FO, SAP õigused avab ja sulgeb
RTK Asutuse taotluse alusel.
MIN FO inventeerib kehtivad kasutajaõigused ja SAP-i
kasutajaõigused inventeerib RTK .
Keskus edastab Asutusele e-posti teel põhjendatud taotluse Asutuse
DHS kasutusõiguste saamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks.
Asutus annab, muudab ja lõpetab DHSi kasutajaõigused.
Asutus võrdleb Keskusega kehtivaid kasutajaõigusi ja rolle.
Keskus edastab Asutuse e-posti aadressile põhjendatud taotluse
Asutuse eAK kasutusõiguste saamiseks, muutmiseks ja
lõpetamiseks. Asutus võib anda Keskuse töötajale administraatori
rolli ja ühtlasi õiguse teha ise Keskuse töötajaid Asutuse eAK
kasutajaks.
Asutus annab, muudab ja lõpetab eAK kasutajaõigused. Kui Asutus
on andnud Keskusele administraatori õiguse, avab ja sulgeb Keskus
ise oma töötajate kasutusõigusi.
Keskus teeb Asutuse kehtivate kasutusõiguste väljavõtte ja saadab
selle e-postiga Asutusele eAK kasutusõiguste inventeerimiseks.
Asutus teeb väljavõttele märkmed kasutajaõiguste vajaduse kohta ja
saadab tagasi Keskusele. Keskus vastutab inventuuridokumendi
korrektse vormistamise eest.
Asutus avab ja sulgeb RTIPi kasutusõigusi administraatoritele ja
Keskusele põhjendatud taotluse alusel.
Asutus säilitab SAPi kasutamisele võtmisele eelnenud
raamatupidamissüsteemi andmeid 7 aastat. Asutus säilitab PTSis ja
DHSis olevaid raamatupidamise algdokumente üldjuhul 7 aastat, kui
seadus ei nõua nende pikemaajalisemat säilitamist, säilitades ka
kinnitusringi ja dokumentidele märgitud arvestusobjektide andmed
ning võimaldades nende taasesitamist. Asutus säilitab paberkandjal
olevaid raamatupidamise algdokumente, viies need elektrooniliseks
või andes need üle Asutuse arhiivi vastavalt Asutuse dokumentide
säilitamise korrale.
Keskus säilitab SAPis, eAKs ja RTIPis, Keskuse DHSis,
võrguketastel ja e-postkastides olevat infot elektrooniliselt.
Paberkandjal saadud dokumendid viib Keskus elektroonilisele kujule
või erandjuhul saadab Asutusele peale majandusaasta auditi lõppu
säilitamiseks.
alituse vahel
es infosüsteemides Keskuse töötaja.
Alternatiivne tegevuse kirjeldus või selgitus, kui Asutuste Tähtaeg
teenindamisel kehtivad erinevad tööprotsessid
Vajadusel
Vajadusel
SKA dokumenteerib Asutuse põhitegevuse infosüsteemis SKAI- Toimingu dokumenteerimise
s. tähtajal.
SKA,TA ja RA ei edasta dokumente Keskusele juhul, kui Toimingu dokumenteerimise
tehingud registreeritakse Asutuse põhitegevuse infosüsteemis ja lõpetamisel
andmed saadetakse SAP-i läbi liidese või koondkannetena.
Menetlusringi läbinud korrektne
dokument kantakse SAPi üldjuhul
järgmise tööpäeva jooksul.
Säilitamiseks ettenähtud
tähtaegadeni.
Lähtudes Asutuses kehtivatest
reeglitest
Vajaduse korral
Vajaduse korral
Riigieelarve kinnitamise protsessi
kohaselt
Vastavalt vajadusele
RTK, sh Keskus kahe tööpäeva
jooksul eelarve saamisest
Jooksvalt
Jooksvalt
Esimesel võimalusel, üldjuhul
hiljemalt järgmisel tööpäeval
Esimesel võimalusel
Esimesel võimalusel
Teenistuja üleviimisest teisele ametikohale teavitab PTO Esimesel võimalusel
Keskust e-posti teel, edastades uue personalinumbri, kui RTIP
pole kasutuses.
Vajadusel
Lepingu sõlmimise ja muutmise
protsessi tähtaegadel
Vajadusel
Lepingu sõlmimise või muutmise
järgselt esimesel võimalusel
Peale Haigekassalt info saabumist
Lepingute sõlmimisel,
ostutellimuste esitamisel
Kehtib TEHIK;TA;TI;SKA osaliselt teabe esitamise osas. Vajadusel
Jooksvalt
Kehtib TEHIKU osas, kus menetlusringid lisatakse ostuarvetele Hiljemalt eAKsse saabumisele
Keskuses. järgneval tööpäeval
Iga kinnitaja kinnitab arve hiljemalt
ülejärgmisel tööpäeval
kinnitamiseks saabumisest, kui
arvega seoses ei esine probleeme.
Arved peavad üldjuhul hiljemalt 4
tööpäeva enne maksetähtaega
jõudma SAPi.
Keskus lisab TA;TI;TEHIK;LEP; VOL arvetele ja SKA Arve menetlemisel
(rehabilitatsiooniteenuse, ohvriabi, kahjuhüvitis, abivahendid
arvetele automaatkonteeringud) eAKs arvestusobjektid vastavalt
Asutuses kehtestatud korrale ja Üldeeskirja kontoplaanile.
Keskus kontrollib asutuste poolt lisatud Üldeeskirja
kontoplaanis kehtestatud arvestusobjektid üle ja vajaduse korral
suunab Arve muutmiseks Asutusele tagasi.
Kehtib TEHIKU ja SKA -erihoolekanne osas. Arve menetlemisel
Keskus lisab TEHIKU arvetele manused ja kommentaarid. Arve menetlemisel
Hiljemalt probleemi avastamisele
järgneval tööpäeval
Keskus lisab TEHIKU arvetele manused ja kommentaarid. Hiljemalt info saamisele järgneval
tööpäeval
Hiljemalt probleemi avastamisele
järgneval tööpäeval
Hiljemalt arve kinnitamiseks
saabumisele järgneval tööpäeval,
kui arvega ei ole probleeme
Hiljemalt järgmisel tööpäeval peale
arve kinnitamist eAKs
Arve SAPis kajastamise kuupäeval
Koostab dokumendi SAPi
saabumisele järgneval tööpäeval,
viib läbi periodiseerimist iga kuu
lõpu seisuga hiljemalt järgneva kuu
20. kuupäevaks
Vajadusel. Taotlus peab jõudma
Keskusele hiljemalt 3 tööpäeva
enne maksetähtaega.
Kajastatakse hiljemalt järgmisel
tööpäeval, ülekanne tehakse
hiljemalt 1 tööpäev enne lähetuse
algust
Vastavalt Asutuses kehtivale
korrale
Hiljemalt 5. tööpäeval peale
lähetusest saabumist või sellest
varem vastavalt Asutuses kehtivale
korrale
Teabe esitamine kehtib TEHIK-le, TA-le, TI-le, LEP-le ja VOL-le. Vajadusel
Kuluaruande saamisest 2 tööpäeva
jooksul
Keskus lisab arvestusobjektid TEHIK-u, TA, TI, LEP ja VOL -i Dokumendi menetlemisel
lähetuse dokumentidele.
Lähetusaruande saamisele
järgneval tööpäeval, kui selles ei
ilmne probleeme
Vähemalt kord kuus enne kuu
sulgemist
Lähetusaruande menetlemisel
Hiljemalt SAPis pargitud
dokumendi saamisele järgneval
tööpäeval
Esimesel võimalusel peale aruande
kinnitamist SAPis lähtudes
maksekorralduste maksmisele
saatmise reeglitest
PTO teavitamine hiljemalt aruande
kajastamisele järgneval tööpäeval,
Asutuse teavitamine hiljemalt
järgmise kuu 10. tööpäeval
aruannete esitamise tähtaja
ületamisest, ülekannete, laekumiste
ja nõude sulgemise kajastamine
hiljemalt arveldustele järgneval
tööpäeval
Teavitamine hiljemalt 10. järgmise
kuu kuupäeval eelmisel kuul
selgunud avansi jäägi tagastamise
vajadusest, ülekannete, laekumiste
ja nõude sulgemise kajastamine
hiljemalt arveldustele järgneval
tööpäeval
Vajadusel
Vajadusel
Kuu eest hiljemalt kuu 5. kuupäeval
Asutuse poolt kehtestatud tähtajaks
järgmisel kuul
Iga kinnitaja kahe tööpäeva jooksul
aruande saamisest
Kajastamine dokumendi saamisele
järgneval tööpäeval, väljamakse
vastavalt eRK reeglitele
Hiljemalt kolm tööpäeva enne
aruandekuu lõppu
Vajadusel
Vajadusel
Vajadusel
Vajadusel, taotlus esitatakse
Keskusele hiljemalt 3 tööpäeva
enne taotluses märgitud
väljamakse kuupäeva
Vastavalt taotluses märgitud
väljamakse kuupäevale või
hiljemalt 3 tööpäeva jooksul
dokumendi saamisest
Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval.
Keskus kontrollib ja lisab arvestusobjektid TEHIK-u, TA-i ja TI Iga kinnitaja hiljemalt aruande
aruannetele. saamisest 2 tööpäeva jooksul
Iga kinnitaja hiljemalt aruande
saamisest 2 tööpäeva jooksul
Hiljemalt järgmisel tööpäeval
aruande esitamisest Keskusele, kui
aruandega ei ole probleeme,
arveldamine esimesel võimalusel
Iga kinnitaja kinnitab kahe
tööpäeva jooksul dokumendi
saamisest
Järgmisel tööpäeval dokumentide
saamisest, kui andmetega ei ole
probleeme, ülekanne maksetähtajal
Hiljemalt 4 tööpäeva enne lepingus
märgitud maksetähtaega
Jooksvalt aruannete saabumisel
Peale aruannete kontrollimist
jooksvalt
2 tööpäeva jooksul aruande
jõudmisest Keskusesse
Enne kell 15.00 saabunud
maksekorraldused samal
tööpäeval, ülejäänud järgmisel
tööpäeval, blokeeringud suletakse
hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui
nendega ei ole probleeme
Lepingus või maksekorralduses
märgitud maksetähtajal
Vajadusel
Hiljemalt järgmisel tööpäeval
Keskus kajastab laekumise
hiljemalt järgmisel tööpäeval info
saamisest.
Vastavalt kinnitatud juhenditele ja
kordadele
Vastavalt kinnitatud juhenditele ja
kordadele
Vastavalt kinnitatud juhenditele ja
kordadele
Vähemalt kord aastas, mitte hiljem
kui 28. veebruariks.
Nõudeid edastatakse
kindlustusfirmadele kaks korda
aastas, arvestus toimub jooksvalt.
vastavalt vajadusele
Jooksvalt
Aruandekuule järgneva kuu 24.
kuupäevaks
Aruandekuule järgneva kuu 24.
kuupäevaks
PTS-id on kasutusel RA ja TA. Esimesel võimalusel
Esimesel võimalusel
Vastavalt lepingule või tellimusele
AST koostab müügiarved SAP-is. Dokumendis määratud tähtajal või
3 tööpäeva jooksul peale info
saamist Asutusest
AST saadab arved. Hiljemalt järgmisel tööpäeval peale
arve koostamist
Vastavalt lepingule või tellimusele
Vastavalt Asutuse töökorraldusele
ja liidese seadistusele
Kehtib RA -le ja TA-le. 3 tööpäeva jooksul peale liidesest
info saamist
Kehtib RA-le. Vastavalt Asutuse töökorraldusele
ja liidese seadistusele
Vastavalt Asutuse töökorrale
Vastavalt Asutuse töökorrale
Vastavalt Asutuse töökorrale
Igapäevaselt vastavalt liidese
spetsifikatsioonile
Vajadusel
Vastavalt Asutuse töökorrale
Vastavalt Asutuse töökorrale
Vajadusel
Pidevalt
Vajadusel
Vajadusel
Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval
koondkandega või jooksvalt iga
laekumine 3 tööpäeva peale
laekumist
Vajadusel
Vajadusel
Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval
Hiljemalt teatise saamisele ja
laekumisele järgneval tööpäeval
Hiljemalt teatise saamisele ja
laekumisele järgneval tööpäeval
Hiljemalt teatise saamisele ja
laekumisele järgneval tööpäeval
Vastavalt kokkuleppele vähemalt
kord kuus hiljemalt järgmise kuu 5.
tööpäevaks
Dokumentide edastamine jooksvalt,
kinnipidamised üks kord kuus
Dokumentides määratud
tähtaegadel või vajadusel esimesel
võimalusel
Hiljemalt laekumise selgitamisele
järgneval tööpäeval.
Nõuete laekumist jälgivad RA,SKA ja AST. Jooksvalt
Meeldetuletusi saadavad RA,SKA ja AST. Vastavalt raamatupidamise sise-
eeskirjas kehtestatud
maksetähtpäevast möödunud
päevade arvule
Vastavalt raamatupidamise sise-
eeskirjas või Asutuse
töökorralduses kehtestatud
maksetähtpäevast möödunud
päevade arvule
Vähemalt iga kvartali lõpu seisuga
SKA- SKAISis lootusetuks tunnistatud nõuded saadetakse Hiljemalt järgmise aasta
SAPi SKAIS kuuandmikuga. 15.veebruariks
Hiljemalt laekumisele järgneval
tööpäeval
Vastavalt hankemenetluse või
müügitingimuste tähtaegadele
Teatise saamisest 4 tööpäeva
jooksul
Vajadusel
Vajadusel
Vajadusel
Hiljemalt laekumisele järgneval
tööpäeval või peale laekumise
selgitamist
Vajadusel
Vajadusel
Ostu- ja muude kuludokumentide
menetlemisel
Vastavalt toetuse saamisel kokku
lepitud tingimustele
Asutus annab infot Keskusele
esimesel võimalusel, Keskus
kajastab muudatused hiljemalt 2
tööpäeva jooksul info laekumisest
Asutus annab infot Keskusele
esimesel võimalusel. Keskus
kajastab muudatused hiljemalt 3
tööpäeva jooksul info laekumisest
ja teeb tagasimakse Asutusega
kokku lepitud maksetähtpäeval.
Vahetult korralduse kinnitamisel
Hiljemalt arvestuskuule järgneva
kuu 20. kuupäevaks
Aruande saamisele järgneval
tööpäeval
Automaatsed teated saadetakse
ostuarvete töötlemisel. Palgast
kinnipidamise kustutamise teated
saadetakse enne järgmist
palgapäeva.
Vajadusel
Esimesel võimalusel
Vastavalt kassalise teenindamise
eeskirjale
Erandjuhul
Üks kord tööpäevas kokkulepitud
kellaajal, eraldi kiireloomulised
Vähemalt üks kord tööpäevas
peale maksete saatmist
Vajadusel
RA impordib eRK-st tulud majandustegevusest ja kajastab Igal tööpäeval või kord kuus
raamatupidamises. SKA haldab iseseisvaid pangakontosid ja
jälgib ise sinna saabuvaid laekumisi. Laekumised kajastatakse
SKAISis ja koondkannetena üks kord kuus imporditakse SAPi.
SKA jälgib infosüsteemiga SKAIS seotud tagasilaekumisi Igal tööpäeval, järelpärimised
pangakontodel ja sisestab need infosüsteemi SKAIS. Asutustelt vastavalt vajadusele
Hiljemalt järgmisel tööpäeval
küsimuse saamisest
Vajadusel
Esimesel võimalusel
Vajadusel
Esimesel võimalusel, hiljemalt
järgmise kuu 5. tööpäevaks
Keskus lisab arvestusobjektid TEHIKU-aruannetele. Hiljemalt kuluaruande saamisele
järgneval tööpäeval
Vastavalt Asutuse sisekorrale
Sularaha viimine panka kassa
limiidi ületamisel
Igakuuliselt hiljemalt järgmise kuu
5. tööpäeval või teatud üritustel
raha kogumise korral peale ürituse
lõppemist esimesel võimalusel
Asutusest info saamisele järgneval
tööpäeval
Vajadusel
Ostuarve/üleandmis-
vastuvõtmisakti kontrollimisel ja
kinnitamisel
Põhivara kaardi avamise järel
esimesel võimalusel
Vastavalt Asutuse varade
arvestuse korrale
Vajadusel
Esimesel võimalusel kuid hiljemalt
järgmise kuu 20. kuupäeval peale
soetatud põhivara täieliku või
osalise kasutusele võtmise kuu
lõppemist
Esimesel võimalusel
Keskus saadab aruande hiljemalt
20 päeva peale kvartali lõppu,
Asutus annab tagasiside hiljemalt
25 päeva peale kvartali lõppu.
Dokumentide kinnitamise korral
esimesel võimalusel
RTIP-i teavituse ja/või DHSis
dokumentide saamise järel
esimesel võimalusel
Esimesel võimalusel
Vajadusel
Vajadusel
Kord kuus peale põhivaraga
toimunud tehingute kajastamist
Vajadusel
Vajadusel
Väheväärtusliku vara soetamise
dokumendi kinnitamisel
Vajadusel
Vajadusel
Vajadusel
Vajadusel
Vajadusel
Kauba saabumise päeval
Kauba väljaandmisel / saamisel
Kauba väljaandmisel
Vastavalt TA-s kehtestatud korrale
Esimesel võimalusel
Vastavalt vajadusele
Hiljemalt järgmise kuu 10.
kuupäeval
Hiljemalt järgmise kuu 10.
kuupäeval
Kuuandmike esitamise tähtajaks
Arvestuskuule järgneva kuu 10.
kuupäevaks
Asutus teavitab Keskust hiljemalt
arvestuskuule järgneva kuu 3.
tööpäevaks
Vajadusel
Hiljemalt arvestuskuule järgneva
kuu 20. kuupäevaks
Maksu tasumise tähtaegadeks
Arvestusaastale järgneva aasta 01.
veebruariks
Vajadusel
Vajadusel
Hiljemalt järgmise aasta 28.
veebruariks
Jooksvalt hinnangulisest
kohustisest teadasaamisel,
hiljemalt järgmise aasta 28.
veebruariks
Kehtib SKA-le SKAIS koondkannete saatmisel. Iga kuu lõpu seisuga järgmise kuu
25.ndaks kuupäevaks
Vähemalt aasta lõpu seisuga ja 2
korda aastas ootamatu inventuur
Kord aastas arvestades
aastaaruande tähtaegu
Inventuuri akt kinnitatakse hiljemalt
järgmise aasta 28.02
Kord aastas pärast inventuuride
läbiviimist
Inventuuri lõppakt kinnitatakse
hiljemalt järgmise aasta
31.jaanuaril, korrigeerimised mitte
hiljem kui 15. veebruaril.
Ravimiamet inventeerib oma müügiga seotud nõuded ja saadud Kord aastas aastainventuur,
ettemaksed ja teeb vajadusel SAPis korrigeerimised. jooksvalt saldovõrdlused; RA-
Inventuuriakti saadab RA Keskusele infoks. Inventuur seisuga
30.november,tulemused Keskusele
hiljemalt 28.veebruar
Inventuur seisuga 30.november.
Tulemused saadab SKA Keskusele
hiljemalt järgmise aasta 28.
veebruaril.
Kord kuus järgmise kuu 25.
kuupäevaks
Igakuiselt, peale saldoandmike
esitamist vahede ilmnemisel
Vastavalt aruannete esitamise
tähtaegadele
Vastavalt aruannete esitamise
tähtaegadele
Info kogumine vastavalt
valitsemisala või Asutuse
sisekorrale, Keskusele info
hiljemalt järgmise aasta 28.
veebruariks
Keskus saadab vormi täitmiseks
hiljemalt aruandeaasta 1.
detsembril. Asutus tagastab
täidetud vormi Keskusele hiljemalt
28. veebruariks. Täiendavate
asjaolude selgumisel enne auditi
lõppu saadab Asutus hiljem
lisainformatsiooni (näiteks
kohtuotsused).
Vastavalt üldeeskirjas sätestatud
aruande esitamise tähtajale
Vastavalt üldeeskirjas sätestatud
aruande esitamise tähtajale
Koheselt pärast teadet
auditeerimise lõpetamise kohta
Vastavalt vajadusele
Vastavalt vajadusele
Vastavalt vajadusele
Vähemalt kord aastas
Vastavalt vajadusele
Vastavalt vajadusele
Vähemalt kord aastas
Vastavalt vajadusele
SOM valitsemisalas annab õigusi Keskus. Vastavalt vajadusele
Iga aasta novembris
Vastavalt vajadusele
Lähtudes andmete säilitamisele
kehtestatud tähtaegadest
Lähtudes andmete säilitamisele
kehtestatud tähtaegadest
Lisa
Märkused
Keskus vaatab sise-eeskirja üle
vähemalt kord aastas IV kvartalis.
Valitsemisalas korraldab sise-eeskirja
allkirjastamist MIN FO.
Majandustehingutena käsitletakse
lepingute sõlmimist kauba või teenuse
ostmiseks/müümiseks/üleandmiseks;
kauba või teenuse
saamist/üleandmist; asutuse juhi
käskkirju/ korraldusi tegevuse
teostamiseks;
toetuste/eraldiste/sihtfinantseerimise
andmise ja saamise
lepinguid/kokkuleppeid jms.
Kirjavahetus e-posti teel ei kuulu
registeerimisele Keskuse võrgukettal,
DHSis, eAKs, RTIPis või PTSis, kui
seda ei käsitleta raamatupidamise
algdokumendina. Vajadusel lisatakse
e-kirjas olev info dokumendi juurde,
kui see sisaldab täiendavat
algdokumendi mõistmiseks vajalikku
teavet.
Vajadusel tehakse täpsustavate
andmete päringud Keskuse ja
Asutuse vahel dokumendi
menetlusringi kommentaaride väljadel
või e-posti teel.
Kontoplaani kasutamine lepitakse
kokku koostöös Keskusega.
Olemasolevat kontoplaani ja muid
arvestusobjekte saab vaadata SAP
BO aruandest AA002
Detailsema eelarve võib koostada
kuluüksuste ja kontogruppide või
ressursside/kulukohtade ja
kontogruppide või projekti
struktuurelementide lõikes vastavalt
SAPi võimalustele.
Toetustele sisestatud eelarve
vabastab RTK riigiarvestuse töötaja.
Muude tuludest sõltuvate kulude
automaatse eelarve avamise eest
vastutab Keskus, arvestades kehtivat
seadusandlust.
Peale aruandekuu sulgemist
(järgmise kuu 25. kuupäev) tehakse
paranduskanded üldjuhul esimeses
avatud kuus, v.a aasta lõpu seisuga,
kui korrigeerivad kanded on olulised.
Teade uuest tarnijast võib saabuda
Keskusele automaatselt eAKst või
PTSist. PTSis loob tarnija Asutus,
tarnija kood sünkroniseeritakse SAPi
tarnija koodiga.
Oma töötajat käsitletakse SAPis
tarnijana mitmesuguste kuluhüvitiste
saamise korral. Asutuses teatud
töösuhte muutustest tulenevatel
põhjustel võib muutuda SAPi
personalinumber.
Tooteid ja teenuseid sisestatakse
SAPi ostumoodulis lepingute ja
ostutellimuste sisestamise korral.
Kui lepingul on maksegraafik,
lisatakse see samuti SAPi.
Asutus lähtub Käibemaksuseaduse
§st 37: hankija on kohustatud
väljastama kauba võõrandamise või
teenuse osutamise korral arve 7
kalendripäeva jooksul kauba ostjale
lähetamise või kättesaadavaks
tegemise või teenuse osutamise
päevast või perioodiliste teenuste
korral kuu viimasest päevast. Arve
tasumise tingimused peavad reeglina
andma võimaluse tasuda 14 kuni 30
päeva jooksul pärast kauba, teenuse
või muu hüve saamist.
Arvestusobjektide lisamisel
hoidutakse tööjaotusest, kus kumbki
pool sisestaks neist osa. Vajaduse
korral täpsustab arvestusobjektide
sisestaja teise osapoolega infot
kommentaari väljadel või e-postiga.
Kui ostuarve menetlemine algab
Keskusest, alustab ja lõpetab
menetlusringi Keskus, vastasel juhul
alustab Asutus ja lõpetab Keskus. Kui
menetlusringi on tehniliselt võimalik
valida automaatselt, luuakse eAKs
vastavad automaatseadistused.
Asutus vastutab ostuarve
kontrollimise eest lähtudes
Üldeeskirja § 15 lõikest 3. Keskus
vastutab ostuarvete kontrollimise eest
lähtudes Üldeeskirja § 15 lõikest 4.
Asutus vastutab ka riigihanke
viitenumbri õigsuse eest ning
käibemaksu-kohustuslase puhul
käibemaksukoodi õigsuse eest, kui
Keskuses puudub teave selle õigeks
määramiseks.
Kui ostuarvele lisab arvestusobjektid
Keskus, lähtub ta Asutuses kehtivast
eelarve juhtimist kirjeldavast korrast.
Kui arvestusobjekte on tehniliselt
võimalik valida automaatselt, luuakse
Asutusele eAKs vastavad
automaatkonteeringud. Kui arvel
viidatakse lepingule, võib Keskus
avada DHSis lepingu, et selle sisust
lähtudes arvestusobjektid määrata.
Asutus teeb Keskusele ettepanekuid
selle kohta, millistel juhtudel on
otstarbekas sisestada SAPi
ostulepingute infot ja ostutellimusi.
Info edastamine ja sisestamine
lepitakse omavahel kokku.
Kui asutus edastab Keskusele
maksetähtaega ületanud arved, siis
lähevad need tasumisele 2 tööpäeva
pärast. Kui Asutus soovib kiiremat
maksmist, teavitab ta Keskust e-posti
teel või arve menetlemisel
kommentaari väljal. Keskus teeb
kiirmakse kokkuleppel riigikassaga.
Vajaduse korral küsib Keskus
Asutuselt lisainfot õige perioodi
määramiseks. Kauba saamise või
teenuse osutamise kuupäev (periood)
on arve kohustuslik rekvisiit. Keskusel
on õigus arve selle puudumisel tagasi
lükata.
Lähetuskorraldust ei pea vormistama
kodumaiste lähetuste korral, kui see
on Asutuses kehtiva korra kohaselt
lubatud suuliselt ning avanssi ei
küsita. Erandjuhul vormistatakse
grupilähetus DHSis, kui tehniliselt
oleks seda töömahukam vormistada
RTIPis.
Tavakorras maksmiseks saab Keskus
korralduse vähemalt 3 tööpäeva enne
lähetuse algust. Kui lähetus toimub
järgmisel aastal ja eelarveaasta ei ole
veel SAPis avatud, pikeneb
kajastamise tähtaeg SAPis.
Lähetusega seoses Asutuse
krediitkaardiga tehtud kulutused
kajastatakse lähetuskulude aruandes.
Arvestusobjektide muutmisel ja
täiendamisel hoidutakse tööjaotusest,
kus kumbki pool sisestaks neist osa.
Vajaduse korral täpsustab
arvestusobjektide sisestaja teise
osapoolega infot kommentaari
väljadel või e-postiga.
Kui arvestusobjektid lisab Keskus,
lähtub ta Asutuses kehtivast eelarve
juhtimist kirjeldavast korrast ning
aruandele märgitud hüvitajast või
toetusprojektist. Samuti võtab ta
arvesse lähetuse kuluaruandega
seotud ostuarvete arvestusobjekte.
RTIP saadab automaatselt teavituse
lähetusest saabumisele järgneval
tööpäeval ja aruande esitamise
tähtaja möödumisele järgneval
tööpäeval.
Kui Asutuse sisene kord näeb ette, et
ülekulu peetakse palgast kinni, on
Keskusel õigus saata palgast
kinnipidamisele avanss, kui selle
katteks ei ole aruanne tähtajaks
saabunud.
Kokkuleppel Asutusega võib Keskus
saata info otse töötaja e-posti
aadressile.
Töötajatele makstavad hüvitised, sh
isikliku sõiduauto kasutamine, prillid,
meditsiiniteenused, tervise
edendamine jms.
Muud maksmisele kuuluvad
dokumendid nt lepingud, märgukirjad,
käskkirjad, kohtuotsuse alusel
hüvitamisele kuuluvad nõuded,
õppelaenu riigitagatis, maamaks,
riigilõivud, jne.
Sh isikliku sõiduauto hüvitis,
spordikulude hüvitis, nägemist
korrigeerivate abivahendite hüvitis.
Palgast kinnipidamiste infot vajab
PTO hiljemalt 2 tööpäeva enne
palgapäeva.
Muud maksmisele kuuluvad
dokumendid nt lepingud, märgukirjad,
käskkirjad, kohtuotsuse alusel
hüvitamisele kuuluvad nõuded,
õppelaenu riigitagatis, maamaks,
riigilõivud jne.
Kui toetuste menetlemine toimub
SFOSis või PTSis, mis on SAPiga
liidestatud, avatakse toetus vastavas
infosüsteemis ning toetuse andmise
otsust Keskusele ei saadeta.
Kui toetus antakse tegevustoetusena,
esitab Asutus Keskuse
tegevustoetuse väljamaksmiseks
alusdokumendi DHSi kaudu. Keskus
kannab toetuse saajale ja kajastab
selle kassapõhiselt kuluna.
Uued määramised ja nõuded eelmiste
perioodide eest tehakse viimasesse
avatud perioodi (eelmisesse kuusse,
kui kuu andmiku koostamise tähtaeg
pole saabunud). SKA kasutab
kontrolliks SKAIS infosüsteemi
aruannet, et kontrollida igapäevaselt
pangakontode seisu (laekumiste ja
maksete osas pangakontode kaupa).
Nõuded eelmiste perioodide eest
tehakse viimasesse avatud perioodi
(eelmisesse kuusse, kui kuu andmiku
koostamise tähtaeg pole saabunud).
SKA kasutab kontrolliks SKAIS
infosüsteemi aruannet, et kontrollida
igapäevaselt pangakontode seisu
(laekumiste ja maksete osas
pangakontode kaupa).
Liides PTSiga otsib klientide infot
SAPist, kliendi puudumise korral loob
ise kliente SAPi, kui PTSi kaudu liigub
SAPi detailne müügiarvete info.
Kui ostuarve alusel tuleb koostada
müügiarve, võib Asutus anda selleks
Keskusele infot ostuarve menetlemise
käigus eAK kaudu.
Kui arveid tuleb koostada
perioodiliselt ja arve info on iga
perioodi kohta ette teada, sisestab
Keskus info SAPi kogu perioodi kohta
ja väljastab arveid kogu perioodi
jooksul lähtudes SAPi sisestatud
perioodi kohta kehtivast
müügidokumendist.
Kuni 31.03. kajastatakse
tagasiarvestus SAPis eelmises
aastas. Kui arve koostatakse peale
31.03., siis koostatakse kanne SAPis
jooksvasse aastasse.
Siia võivad kuuluda nt pikaajalised
koolituste hüvitamise nõuded,
leppetrahvi, viiviste ja hüvitiste
nõuded.
Keskus ei jälgi laekumisi, kui nõuete
detailne alusinformatsioon on PTSis
või SFOSis. Asutuse ja Keskuse
kokkuleppel võib SAPis olevaid
nõudeid jälgida Asutus SAP BO
alusel.
Sildfinantseerimise taotlemisel
lähtutakse rahandusministri
määrusest "Kassalise teenindamise
eeskiri". Kui toetus on registreeritud
SFOSis , võib RTK sellele eelarve
avada otse Asutusest saadud teatise
alusel.
Eelarve kasutamise jälgimiseks
kasutatavad aruanded SAP BO-s
EA004 või EA005;Maksetaotluste
koostamiseks
HR025,RP007,RP008,RP004.
Riigikassa broneeringud on BO
aruandes KASSA011. Maksed
peavad olema SAPis kajastatud üle-
eelmise tööpäeva õhtuks. Kui maksed
tehakse otse eRKs või muu tarkvara
kaudu kui SAP, toimub täiendav
broneerimine otse eRKs.
Kui makse tuli SAPi PTSi või SFOSi
kaudu, lähtutakse kokkulepitud
erireeglitest, teavitades Asutust või
toetuste rakendusüksust info
parandamiseks PTSis või SFOSis.
Kord kuus kajastatakse neid eRK
tulukontosid, millele laekuvat tulu
kajastatakse kassapõhiselt
pearaamatu kontode kaudu.
Keskus võib ekslikud või
enammakstud laekumise ise tagasi
kanda, kui ta on kindel tagasimakse
õigsuses.
Kaardimakseterminal kasutusel
AKRK-s.
Kaardimakseterminal kasutusel
AKRK-s.
Asutus võib esitada nimekirja
igakuuliselt või pikema perioodi kohta.
Kui asutus esitab nimekirja terveks
aastaks aasta algul või tähtajatult, siis
teavitab ta Keskust muudatustest, mis
on vajalikud erisoodustuste
arvestamiseks. Asutus vastutab selle
eest, et Maanteeametis on tehtud
vastav märge, kui sõidukit ei kasutata
erasõitudeks.
Tervise edendamise kulude arvestus
eeldab Asutuselt arvestuse tagamist
iga töötaja kohta. Sealhulgas võib olla
vajalik ostudokumentidel
maksustamisele kuuluva osa
eristamine.
Peale aruandeaasta auditeerimist
antakse Keskuse poolt koostatud
Asutust puudutavad õiendid
Asutusele hoidmiseks üle.
Nt kohtunõuded, leppetrahvid.
Rahalised vahendid Asutuse eelarves
võivad puududa, seetõttu tuleb
eraldiste moodustamist kaaluda
aegsasti, kui ilmnevad potentsiaalsed
kohustised.
Asutus kooskõlastab Keskusega
inventuuri alguse ja teatab selle
lõppemisest Keskusele. Keskus
võrdleb RTIPis ja SAPis oleva info
kattuvust enne ja pärast inventuuri.
Täiendavad dokumendid võivad olla
varade maha kandmise, eluea
muutmise, allahindluse vms
dokumendid.
Inventuuri tulemused saadetakse
koondandmetena, detailinfo asutuses.
Keskus saadab vormi lähtudes RTK
finantsarvestuse toimingute korrast.
Bilansivälised kontod tulenevad
üldeeskirja kontoplaanist. Asutus
esitab infot kõigi bilansiväliste nõuete
ja kohustiste kohta, mis realiseeruvad
teatud tingimustel või mille korral
hinnatakse nende mitterealiseerumist,
sh kasutusrendikohustised ja -
nõuded, ostu- ja müügioptsioonid,
antud ja saadud tagatised,
hinnanguliselt mitterealiseeruvad
kohtunõuded vms.
Asutus võib anda Keskusele
esindamise volitusi vastavalt
täiendavale vajadusele. Keskus
kooskõlastab Asutusega päringutele
vastamise.
Keskuse ja Asutuse kokkuleppel võib
Keskus avada ja sulgeda ka Asutuse
kasutusõigusi Asutusest saadud info
alusel.
RTIPi ei saa kasutada, kui töösuhe on
lõppenud. Asutuse ja Keskuse
kokkuleppel võib kasutusõigustega
tegelda Keskus.