MINISTRI KÄSKKIRI
17.07.2020 nr …
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21
„Hasartmängumaksu laekumistest toetuste
andmise tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas hasartmängumaksu
seaduse § 7 lõike 2 punktiga 4:
1. muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 21
kinnitatud hasartmängumaksu laekumistest toetuse andmise tingimusi ja korda ning
kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud);
2. käesolevat muudatust kohaldatakse kõigile sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 alusel välja kuulutatud taotlusvoorudele ja tehtud
taotluse rahuldamise otsustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
2
KINNITATUD
Sotsiaalministri 17.07.2020 käskkirjaga nr 71
Lisa
Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise tingimused ja kord
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
Käskkiri reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest
Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) eraldatud meditsiini, hoolekande, perede,
vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning hasartmängusõltuvusega
inimestega seotud tegevuste toetamiseks toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning
saadud toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda (edaspidi kord).
1.2. Terminid
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) omafinantseering – toetuse taotleja rahaline või mitterahaline mõõdetav panus
kogumaksumusest, mida ei hüvitata;
2) toetus – ministeeriumile hasartmängumaksust laekuv toetus, mida eraldatakse taotlejatele
läbi taotlusvoorude taotluse rahuldamise otsuse alusel;
3) strateegiline partnerlus – avaliku sektori ja vabaühenduse koostöövorm, mis tähendab
püsivat koostööd valdkonna eestvedamisel, probleemide väljaselgitamisel, arengueesmärkide
seadmisel, lahenduste leidmisel ja elluviimisel ning on oluline võimalus vabaühenduste
võimestamiseks. Partnerlusest ja tegevustoetusest tulenevalt toetatakse ühtlasi ühenduse
organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust;
4) väikeprojekt – kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidav ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mis omab kindlat tegevusplaani ja eesmärki.
5) komisjon – hasartmängumaksu vahenditest toetuse andmist korraldav ministeeriumi
kantsleri käskkirjaga kinnitatud komisjon, kus on esindatud vastava valdkonna esindaja.
1.4. Riigiabi
1.4.1. Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni
määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi
ka VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
1.4.2. VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punkti 1
alapunktides c–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele, komisjoni määruse (EL) nr
1408/2013 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele ega komisjoni määruse
(EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti
2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
1.4.3. Ühele ettevõtjale ei tohi koos käesoleva korra alusel taotletava abiga jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul:
3
1.4.3.1 VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada viidatud määruse artikli 3
lõike 2 esimeses lauses sätestatud ülemmäära;
1.4.3.2 komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada
viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri,
kui nimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole
maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli
3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri;
1.4.3.3 komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada
viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud
abi ülempiiri;
1.4.3.4 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi koos
komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse
alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2
sätestatud ülemmäära.;
1.4.3.5 abi ületada 100 000 eurot, kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas
tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale.
1.4.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
1.4.5. VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja
komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni
määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama
määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid.
1.4.6. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e, komisjoni määruse
(EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli
1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi
vastava määruse alusel.
1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei
anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks.
1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei
anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti
18 tähenduses, kui Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ei ole sätestatud teisiti ja
vastava erandi rakendamine on võimalik kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega.
2. Toetuse andmise põhimõtted
2.1. Toetuse andmise eesmärk
2.1.1. Toetust antakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega ning
hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projektide elluviimiseks.
2.1.2. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ministeeriumi valdkonna arengukavade
ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetama neis seatud eesmärkide täitmist.
4
2.1.3. Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on juba toetust
eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või
Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või
muudest välisabi vahenditest.
2.1.4. Korra raames mittetoetatavad kulud on:
1) rahatrahv vm rahaline karistus, kohustuste mittetäitmise eest makstav leppetrahv ja viivised,
rahatrahvid jmt;
2) investeeringud, sh kapitalirent;
3) amortisatsioon;
4) remondikulud jms;
5) sõidukid, sh mootorsõidukid, maastiku ja vee sõidukid, droonid – nende soetamine, rendi
ja ülalpidamiskulud;
6) kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi
(abikõlblik periood);
7) trükised, meediatooted (v.a hädavajalik eesmärgi saavutamiseks);
8) kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on
huvide konflikt;
9) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud.
2.2. Toetatava tegevuse elluviimise periood
2.2.1. Toetatava tegevuse elluviimise ehk abikõlblik periood on toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti elluviimiseks
vajalik kulu. Projekti toetatava tegevuse elluviimise periood ei või olla varasem kui taotluse
esitamise kuupäev.
2.2.2. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on maksimaalselt
üks aasta.
2.2.3. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood
on kuni neli aastat. Iga järgneva aasta eelarve ja tegevused kooskõlastatakse ministeeriumiga.
2.3. Toetuse osakaal ja piirsumma
2.3.1. Väikeprojekti taotlusvooru toetuse suurim summa on 8 000 eurot taotluse kohta.
2.3.2. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvooru toetuse vähim summa on 8 000 eurot
taotluse kohta.
2.3.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on:
1) vähemalt 10% väikeprojekti kogukuludest;
2) vähemalt 20% strateegilise partnerluse projekti kogukuludest.
2.3.5. Omafinantseeringust võib kuni 50% moodustada mitterahaline panus.
2.3.6. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusele omafinantseeringu piirmäära ei kohaldata.
2.4. Taotlusvooru avamine
2.4.1. Komisjon koostab strateegilise partneri ja väikeprojekti taotlusvooru puhul aasta lõpus
järgmise aasta eeldatava tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami
ja teemad ning esitab juhtkonnale teadmiseks.
5
2.4.2. Komisjon koostab strateegilise partnerluse taotlusvooru puhul kutse, mis peab
sisaldama vähemalt strateegilise partnerluse eesmärke, sihtrühma, strateegilise partnerluse
vajaduse ja ülesannete kirjeldust, perioodi ja eelarvet.
2.4.3. Väikeprojektide taotlusvooru teemasid võib aasta sees muuta vastavalt hetkeolukorra
prioriteetsusele.
2.4.3. Ministeerium teavitab taotlusvooru avamisest, teemadest ja tähtajast oma veebilehel
vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
2.4.4. Väikeprojektide taotlusvoorud kuulutatakse välja kuni neli korda ja strateegilise
partnerluse taotlusvooruüks kord aastas, kui jooksva eelarveaasta sees hasartmängumaksu
laekumisest eraldatud vabade vahendite olemasolu seda võimaldab.
2.4.5. Hädaolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses võib ministeerium käesoleva korra
punkti 2.4.1 alusel tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja
teemasid, muuta ning tühistada.
2.5. Nõuded taotlejale ja partnerile
2.5.1. Toetuse taotlejaks on juriidiline isik, kelle kavandatud projekt on kooskõlas käesoleva
korra punktis 2.1.1 nimetatud tegevustega.
2.5.2. Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja kolmandast
sektorist. Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse
asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse
rakendamisel, kes kannab omafinantseeringu kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi,
mis on projekti elluviimiseks vajalikud.
2.5.3. Taotleja ja partner vastavad järgmisele tingimusele:
1) maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud;
2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
2.6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele
2.6.1. Allkirjastatud taotlus esitatakse elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu taotlusvooru
väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks.
2.6.2. Erandkorras ja eelneval kokkuleppel ministeeriumiga saab taotluse esitada
ministeeriumi üldmeilile
[email protected] või postiaadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.
Muul viisil esitamise korral on toetuse esitamise päevaks taotluse registreerimise kuupäev
ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
2.6.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
2.6.4. Taotlemisel esitatakse kinnituskiri toetuse taotleja partneri poolt rahalise või
mitterahalise omafinantseeringu tagamiseks.
2.7. Taotluse menetlemine
2.7.1. Ministeerium kontrollib taotluse ja taotleja nõuetekohasust.
2.7.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kümme tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse
menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides 2.7.3 ja
2.7.4 nimetatud juhul kuni viis tööpäeva.
6
2.7.3. Ministeerium võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot.
2.7.4. Ministeeriumil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
2.8. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
2.8.1. Ministeerium tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab
käesoleva korra punktis 2.5 sätestatud nõuetele.
2.8.2. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.6.1 ja 2.6.4 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
2.8.3. Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, jätab ministeerium taotluse
rahuldamata.
2.9. Taotluse hindamine ja valikukriteeriumid ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemine
2.9.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused edastatakse komisjonile hindamiseks.
2.9.2. Väikeprojektide ja strateegilise partnerluse taotluste hindamine toimub ministeeriumi
kantsleri käskkirjaga hindamisjuhendi alusel.
2.9.3. Ministeerium võib taotluste hindamise protsessi kaasata maja siseseid või väliseid
nõuandvaid eksperte.
2.9.4. Komisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiselt:
2.9.4.1 Väikeprojektide puhul
1) taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja;
2) komisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus rahuldada
või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni.
2.9.4.2 Strateegiliste partnerite puhul
1) taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja;
2) komisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus rahuldada
või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni ning otsustab, kellega
alustatakse mitmeaastase strateegilise partnerluse läbirääkimisi;
3) hindaja tutvustab komisjonile läbirääkimiste tulemusel saavutatud tegevuskava;
4) hindamiskomisjoni lõplik ettepanek tehakse koosolekul ja vormistatakse protokollina.
2.9.5. Nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse järgmiste
hindamiskriteeriumite alusel:
1) kavandatava tegevuse vastavus sihtrühma vajadustele – maksimaalselt 6 punkti;
2) tegevusega saavutatav mõju – maksimaalselt 5 punkti;
3) tegevuse elluviija teadmised, oskused ja kogemused, mis võimaldavad saavutada soovitud
tulemusi – maksimaalselt 4 punkti;
7
4) kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende
omavaheline loogiline seos – maksimaalselt 5 punkti;
5) eelarve põhjendatus ja realistlikkus – maksimaalselt 5 punkti.
6) ministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste eesmärkidesse
panustamine – maksimaalselt 5 punkti.
2.9.6. Väikeprojekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on
vähemalt 13 punkti, strateegilise partnerluse projektide puhul vähemalt 16 punkti ja mille
rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve
jääki.
2.9.7. Kui väikeprojekti või strateegilise partnerluse projekti taotluste maht on suurem kui
taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral
kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust. Kui omafinantseeringu määr on võrdne,
eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
2.9.8. Ministeerium teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse vastavalt
käesoleva korra punktile 2.9.6 ja punkti 2.9.4 alapunkti 4 kohasele ettepanekule.
2.9.9. Ülejäänud taotlused jäetakse rahuldamata.
2.9.10. Taotlust ei rahuldata ja ministeerium teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks;
2) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.9.4 ja 2.9.6 sätestatud alustele;
3) taotluses esitatud kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust;
4) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud;
5) varem antud toetuse kasutamise aruanne on õigeaegselt esitamata või ei ole ministeeriumi
poolt kinnitatud;
6) eelmise projekti tagasinõue ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul
tagastamata;
7) projekti eesmärk on saavutatav ilma toetuseta.
2.9.11. Taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitatakse taotlejat kuue tööpäeva
jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
2.9.12. Informatsioon taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse
ministeeriumi kodulehel.
2.10. Taotluse osaline rahuldamine
2.10.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid ja tulemused on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti
kogumaksumusega;
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
toetatavad või projekti eesmärkide ja tulemuste seisukohast põhjendatud.
2.10.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus ettepanekuga taotletud
toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole
ministeeriumi ettepanekuga nõus, jätab ministeerium taotluse rahuldamata.
3. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
3.1. Väikeprojektide puhul tehakse toetuse väljamaksed kümne tööpäeva jooksul toetuste
rahuldamise otsuse tegemisest.
8
3.2. Strateegilise partnerluse projektide puhul tehakse väljamakse üldjuhul igakuulise
maksena vastavalt otsuses fikseeritud ajagraafikule.
3.3. Aruannete esitamise sagedus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja
esitab ministeeriumile projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste keskkonna kaudu. Kui
tehniline viga e-toetuste keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande
esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
3.4. Lõpparuanne esitatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast toetatava tegevuse
elluviimise perioodi lõppu.
3.5. Kokkuleppel ministeeriumiga võib aruandluse esitada e-postiga
[email protected] või paberil,
kui taotlus on esitatud samal viisil.
3.6. Ministeerium kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on
nõuetekohaselt täidetud ja taotluses kirjeldatud eesmärgid ja tegevused on täidetud ja ellu
viidud. Vajaduse korral saadab ministeerium aruande parandamiseks tagasi ning annab
tähtaja paranduste tegemiseks. Lisandunud aja võrra pikeneb menetlemise aeg. Ministeerium
kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul parandatud aruande saamisest.
3.7. Ministeeriumil on õigus täiendavalt kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja
toetuse otsuses nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust. Muuhulgas on ministeeriumil
õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente;
2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi;
3) viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega.
4. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
4.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui:
1) muutub toetatav tegevus või selle ulatus või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
2) muudetakse toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
rohkem kui 10%;
3) toetatava tegevuse abikõlblik periood pikeneb rohkem kui kolm kuud.
4.2. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi algatusel, kui strateegilise
partnerluse projektide rahastamine toetuse rahastamise otsuses määratud mahus pole
võimalik, seoses hasartmängumaksu laekumise vähenemisega.
4.3. Toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks ei loeta:
1) projekti täitmise või aruande esitamise tähtaja pikendamist kuni kolm kuud, välja arvatud kui
muutub toetuse kasutamise eelarve aasta;
2) projekti tegevuste eelarve muudatust eelarveridade vahel kuni 10% ulatuses projekti
abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei
muutu.
4.4. Korra punktis 4.3 viidatud muudatus kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
4.5. Ministeerium otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse või omal algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja
seisukoha saamist.
9
4.6. Ministeerium tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
järgmistel juhtudel:
1) tegevus, mille jaoks toetust anti, on toetuse saajal ellu viimata;
2) ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu;
3) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt;
4) projektis kirjeldatud eesmärke ei ole saavutatud;
5) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate
andmete korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus;
6) toetuse saaja ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
8) tehinguid on tehtud isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt.
5. Toetuse tagasinõudmine
5.1. Toetuse saaja maksab toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamisest arvates.
5.2. Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed:
1) tagasinõudja nimi ja aadress;
2) toetuse saaja nimi;
3) otsuse number ja kuupäev;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtpäev;
6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
7) muu oluline teave.
6. Toetuse saaja, partneri ning ministeeriumi õigused ja kohustused
6.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad:
1) toetuse saamise korral kasutama eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks;
2) eristama asutuse raamatupidamises projektiga seotud kulud;
3) kandma kasutamata toetuse tagasi;
4) teavitama ministeeriumi esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist
raskendavad asjaolud;
5) vastama ministeeriumi küsimustele määratud tähtaja jooksul;
6) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sh teostada kohapealset kontrolli.
6.2. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada ministeeriumilt infot ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
6.3. Toetuse saaja nimetab sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimaluse korral sotsiaalministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste
ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.
6.4. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama ministeeriumi soovil tema sümboolika edasise
kasutamise.
6.5. Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase
vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise
kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist,
esitab toetuse taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse
preambuli punkti 6 tähenduses.
6.6. Ministeerium kohustub:
10
1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul
alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi
kohta;
3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest.
7. Korra kinnitamine
Korra kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.