dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 17. juuli 2020
Viit
71
Registreeritud
17. juuli 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ester Timmas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎71 17.07.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc523 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 17.07.2020 nr … Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 alusel ning kooskõlas hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktiga 4: 1. muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 21 kinnitatud hasartmängumaksu laekumistest toetuse andmise tingimusi ja korda ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud); 2. käesolevat muudatust kohaldatakse kõigile sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 alusel välja kuulutatud taotlusvoorudele ja tehtud taotluse rahuldamise otsustele. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister 2 KINNITATUD Sotsiaalministri 17.07.2020 käskkirjaga nr 71 Lisa Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise tingimused ja kord 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala Käskkiri reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatud laekumistest Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) eraldatud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks toetuse (edaspidi toetus) taotlemist ja andmist ning saadud toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda (edaspidi kord). 1.2. Terminid Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) omafinantseering – toetuse taotleja rahaline või mitterahaline mõõdetav panus kogumaksumusest, mida ei hüvitata; 2) toetus – ministeeriumile hasartmängumaksust laekuv toetus, mida eraldatakse taotlejatele läbi taotlusvoorude taotluse rahuldamise otsuse alusel; 3) strateegiline partnerlus – avaliku sektori ja vabaühenduse koostöövorm, mis tähendab püsivat koostööd valdkonna eestvedamisel, probleemide väljaselgitamisel, arengueesmärkide seadmisel, lahenduste leidmisel ja elluviimisel ning on oluline võimalus vabaühenduste võimestamiseks. Partnerlusest ja tegevustoetusest tulenevalt toetatakse ühtlasi ühenduse organisatsioonilist arengut ja tegutsemissuutlikkust; 4) väikeprojekt – kindlaks määratud ajaperioodi jooksul elluviidav ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mis omab kindlat tegevusplaani ja eesmärki. 5) komisjon – hasartmängumaksu vahenditest toetuse andmist korraldav ministeeriumi kantsleri käskkirjaga kinnitatud komisjon, kus on esindatud vastava valdkonna esindaja. 1.4. Riigiabi 1.4.1. Kui korra alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.4.2. VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e nimetatud valdkondadele ja tegevustele, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punkti 2 alapunktides a–h nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 1.4.3. Ühele ettevõtjale ei tohi koos käesoleva korra alusel taotletava abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul: 3 1.4.3.1 VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada viidatud määruse artikli 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud ülemmäära; 1.4.3.2 komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui nimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri; 1.4.3.3 komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri; 1.4.3.4 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi koos komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.; 1.4.3.5 abi ületada 100 000 eurot, kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale. 1.4.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 1.4.5. VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid. 1.4.6. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel. 1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 1.4.7. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on võimalik kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega. 2. Toetuse andmise põhimõtted 2.1. Toetuse andmise eesmärk 2.1.1. Toetust antakse meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projektide elluviimiseks. 2.1.2. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetama neis seatud eesmärkide täitmist. 4 2.1.3. Hasartmängumaksu laekumisest ei finantseerita tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest. 2.1.4. Korra raames mittetoetatavad kulud on: 1) rahatrahv vm rahaline karistus, kohustuste mittetäitmise eest makstav leppetrahv ja viivised, rahatrahvid jmt; 2) investeeringud, sh kapitalirent; 3) amortisatsioon; 4) remondikulud jms; 5) sõidukid, sh mootorsõidukid, maastiku ja vee sõidukid, droonid – nende soetamine, rendi ja ülalpidamiskulud; 6) kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi (abikõlblik periood); 7) trükised, meediatooted (v.a hädavajalik eesmärgi saavutamiseks); 8) kulud, mis on tehtud eirates head tava, sh tehingutes isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt; 9) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud. 2.2. Toetatava tegevuse elluviimise periood 2.2.1. Toetatava tegevuse elluviimise ehk abikõlblik periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti elluviimiseks vajalik kulu. Projekti toetatava tegevuse elluviimise periood ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. 2.2.2. Väikeprojekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on maksimaalselt üks aasta. 2.2.3. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvoorust toetatava tegevuse elluviimise periood on kuni neli aastat. Iga järgneva aasta eelarve ja tegevused kooskõlastatakse ministeeriumiga. 2.3. Toetuse osakaal ja piirsumma 2.3.1. Väikeprojekti taotlusvooru toetuse suurim summa on 8 000 eurot taotluse kohta. 2.3.2. Strateegilise partnerluse projekti taotlusvooru toetuse vähim summa on 8 000 eurot taotluse kohta. 2.3.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on: 1) vähemalt 10% väikeprojekti kogukuludest; 2) vähemalt 20% strateegilise partnerluse projekti kogukuludest. 2.3.5. Omafinantseeringust võib kuni 50% moodustada mitterahaline panus. 2.3.6. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusele omafinantseeringu piirmäära ei kohaldata. 2.4. Taotlusvooru avamine 2.4.1. Komisjon koostab strateegilise partneri ja väikeprojekti taotlusvooru puhul aasta lõpus järgmise aasta eeldatava tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemad ning esitab juhtkonnale teadmiseks. 5 2.4.2. Komisjon koostab strateegilise partnerluse taotlusvooru puhul kutse, mis peab sisaldama vähemalt strateegilise partnerluse eesmärke, sihtrühma, strateegilise partnerluse vajaduse ja ülesannete kirjeldust, perioodi ja eelarvet. 2.4.3. Väikeprojektide taotlusvooru teemasid võib aasta sees muuta vastavalt hetkeolukorra prioriteetsusele. 2.4.3. Ministeerium teavitab taotlusvooru avamisest, teemadest ja tähtajast oma veebilehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 2.4.4. Väikeprojektide taotlusvoorud kuulutatakse välja kuni neli korda ja strateegilise partnerluse taotlusvooruüks kord aastas, kui jooksva eelarveaasta sees hasartmängumaksu laekumisest eraldatud vabade vahendite olemasolu seda võimaldab. 2.4.5. Hädaolukorra ajal hädaolukorra seaduse tähenduses võib ministeerium käesoleva korra punkti 2.4.1 alusel tööplaani, sealhulgas korraldatavate taotlusvoorude arvu, ajaraami ja teemasid, muuta ning tühistada. 2.5. Nõuded taotlejale ja partnerile 2.5.1. Toetuse taotlejaks on juriidiline isik, kelle kavandatud projekt on kooskõlas käesoleva korra punktis 2.1.1 nimetatud tegevustega. 2.5.2. Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja kolmandast sektorist. Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel, kes kannab omafinantseeringu kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi, mis on projekti elluviimiseks vajalikud. 2.5.3. Taotleja ja partner vastavad järgmisele tingimusele: 1) maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. 2.6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele 2.6.1. Allkirjastatud taotlus esitatakse elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks. 2.6.2. Erandkorras ja eelneval kokkuleppel ministeeriumiga saab taotluse esitada ministeeriumi üldmeilile [email protected] või postiaadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti. Muul viisil esitamise korral on toetuse esitamise päevaks taotluse registreerimise kuupäev ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis. 2.6.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 2.6.4. Taotlemisel esitatakse kinnituskiri toetuse taotleja partneri poolt rahalise või mitterahalise omafinantseeringu tagamiseks. 2.7. Taotluse menetlemine 2.7.1. Ministeerium kontrollib taotluse ja taotleja nõuetekohasust. 2.7.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kümme tööpäeva taotlemise tähtajast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada käesoleva korra punktides 2.7.3 ja 2.7.4 nimetatud juhul kuni viis tööpäeva. 6 2.7.3. Ministeerium võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot. 2.7.4. Ministeeriumil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. 2.8. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 2.8.1. Ministeerium tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva korra punktis 2.5 sätestatud nõuetele. 2.8.2. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.6.1 ja 2.6.4 sätestatud nõuetele; 2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. 2.8.3. Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, jätab ministeerium taotluse rahuldamata. 2.9. Taotluse hindamine ja valikukriteeriumid ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine 2.9.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused edastatakse komisjonile hindamiseks. 2.9.2. Väikeprojektide ja strateegilise partnerluse taotluste hindamine toimub ministeeriumi kantsleri käskkirjaga hindamisjuhendi alusel. 2.9.3. Ministeerium võib taotluste hindamise protsessi kaasata maja siseseid või väliseid nõuandvaid eksperte. 2.9.4. Komisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiselt: 2.9.4.1 Väikeprojektide puhul 1) taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja; 2) komisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni. 2.9.4.2 Strateegiliste partnerite puhul 1) taotlust hindab kompetentne ministeeriumi hindaja; 2) komisjon teeb vastavalt hindaja sisendist tekkinud pingereale ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni ning otsustab, kellega alustatakse mitmeaastase strateegilise partnerluse läbirääkimisi; 3) hindaja tutvustab komisjonile läbirääkimiste tulemusel saavutatud tegevuskava; 4) hindamiskomisjoni lõplik ettepanek tehakse koosolekul ja vormistatakse protokollina. 2.9.5. Nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) kavandatava tegevuse vastavus sihtrühma vajadustele – maksimaalselt 6 punkti; 2) tegevusega saavutatav mõju – maksimaalselt 5 punkti; 3) tegevuse elluviija teadmised, oskused ja kogemused, mis võimaldavad saavutada soovitud tulemusi – maksimaalselt 4 punkti; 7 4) kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende omavaheline loogiline seos – maksimaalselt 5 punkti; 5) eelarve põhjendatus ja realistlikkus – maksimaalselt 5 punkti. 6) ministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste eesmärkidesse panustamine – maksimaalselt 5 punkti. 2.9.6. Väikeprojekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti, strateegilise partnerluse projektide puhul vähemalt 16 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. 2.9.7. Kui väikeprojekti või strateegilise partnerluse projekti taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust. Kui omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. 2.9.8. Ministeerium teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva korra punktile 2.9.6 ja punkti 2.9.4 alapunkti 4 kohasele ettepanekule. 2.9.9. Ülejäänud taotlused jäetakse rahuldamata. 2.9.10. Taotlust ei rahuldata ja ministeerium teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks; 2) taotlus ei vasta käesoleva korra punktides 2.9.4 ja 2.9.6 sätestatud alustele; 3) taotluses esitatud kulu on tekkinud enne toetuse andmise otsust; 4) taotleja on sama kulu hüvitamiseks juba toetust saanud; 5) varem antud toetuse kasutamise aruanne on õigeaegselt esitamata või ei ole ministeeriumi poolt kinnitatud; 6) eelmise projekti tagasinõue ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata; 7) projekti eesmärk on saavutatav ilma toetuseta. 2.9.11. Taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitatakse taotlejat kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 2.9.12. Informatsioon taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse ministeeriumi kodulehel. 2.10. Taotluse osaline rahuldamine 2.10.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel: 1) projekti eesmärgid ja tulemused on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumusega; 2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole toetatavad või projekti eesmärkide ja tulemuste seisukohast põhjendatud. 2.10.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole ministeeriumi ettepanekuga nõus, jätab ministeerium taotluse rahuldamata. 3. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 3.1. Väikeprojektide puhul tehakse toetuse väljamaksed kümne tööpäeva jooksul toetuste rahuldamise otsuse tegemisest. 8 3.2. Strateegilise partnerluse projektide puhul tehakse väljamakse üldjuhul igakuulise maksena vastavalt otsuses fikseeritud ajagraafikule. 3.3. Aruannete esitamise sagedus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja esitab ministeeriumile projekti elluviimise kohta aruande e-toetuste keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuste keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 3.4. Lõpparuanne esitatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast toetatava tegevuse elluviimise perioodi lõppu. 3.5. Kokkuleppel ministeeriumiga võib aruandluse esitada e-postiga [email protected] või paberil, kui taotlus on esitatud samal viisil. 3.6. Ministeerium kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja taotluses kirjeldatud eesmärgid ja tegevused on täidetud ja ellu viidud. Vajaduse korral saadab ministeerium aruande parandamiseks tagasi ning annab tähtaja paranduste tegemiseks. Lisandunud aja võrra pikeneb menetlemise aeg. Ministeerium kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul parandatud aruande saamisest. 3.7. Ministeeriumil on õigus täiendavalt kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse otsuses nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust. Muuhulgas on ministeeriumil õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega. 4. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 4.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui: 1) muutub toetatav tegevus või selle ulatus või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) muudetakse toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest rohkem kui 10%; 3) toetatava tegevuse abikõlblik periood pikeneb rohkem kui kolm kuud. 4.2. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi algatusel, kui strateegilise partnerluse projektide rahastamine toetuse rahastamise otsuses määratud mahus pole võimalik, seoses hasartmängumaksu laekumise vähenemisega. 4.3. Toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks ei loeta: 1) projekti täitmise või aruande esitamise tähtaja pikendamist kuni kolm kuud, välja arvatud kui muutub toetuse kasutamise eelarve aasta; 2) projekti tegevuste eelarve muudatust eelarveridade vahel kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. 4.4. Korra punktis 4.3 viidatud muudatus kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.5. Ministeerium otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse või omal algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja seisukoha saamist. 9 4.6. Ministeerium tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) tegevus, mille jaoks toetust anti, on toetuse saajal ellu viimata; 2) ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 3) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 4) projektis kirjeldatud eesmärke ei ole saavutatud; 5) toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 6) toetuse saaja ei võimalda või raskendab oluliselt kontrolli tegemist; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 8) tehinguid on tehtud isikutega, kellega toetuse saajal on huvide konflikt. 5. Toetuse tagasinõudmine 5.1. Toetuse saaja maksab toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisest arvates. 5.2. Toetuse tagasinõudes esitatakse järgmised andmed: 1) tagasinõudja nimi ja aadress; 2) toetuse saaja nimi; 3) otsuse number ja kuupäev; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 5) tagasinõutava toetuse ja leppetrahvi suurus ning tagasimaksmise tähtpäev; 6) tagasimakseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 7) muu oluline teave. 6. Toetuse saaja, partneri ning ministeeriumi õigused ja kohustused 6.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad: 1) toetuse saamise korral kasutama eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks; 2) eristama asutuse raamatupidamises projektiga seotud kulud; 3) kandma kasutamata toetuse tagasi; 4) teavitama ministeeriumi esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad asjaolud; 5) vastama ministeeriumi küsimustele määratud tähtaja jooksul; 6) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sh teostada kohapealset kontrolli. 6.2. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada ministeeriumilt infot ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 6.3. Toetuse saaja nimetab sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral sotsiaalministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 6.4. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama ministeeriumi soovil tema sümboolika edasise kasutamise. 6.5. Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab toetuse taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. 6.6. Ministeerium kohustub: 10 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest. 7. Korra kinnitamine Korra kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel