dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

20.04.2020 Konkurentsiameti arvamus ELTS eelnõu osas

Konkurentsiamet · 20. aprill 2020
Viit
1-6/2020-015-2
Registreeritud
20. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda, MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2020
Vastutaja
Karl Jaak Rebane (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1-62020-015-2 20.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc301 KB

Sisu (failidest)

Hr Taavi Aas Teie: 03.04.2020 nr 2-2/19-0415/2121 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 20.04.2020 nr 1-6/2020-015-2 10122 Tallinn e-post: [email protected] Koopia: Justiitsministeerium ([email protected]) MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ([email protected]) MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda ([email protected]) MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit ([email protected]) iitsministeerium Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud minister 03.04.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile ja turuosalistele1 arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/72/EÜ tuli teha mitmeid muudatusi ning selguse huvides sõnastati kõnealune direktiiv uuesti. Eelnõu seletuskirja kohaselt on elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad2: Terminid 1. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 12, milles defineeritakse termin „agregaator“, ja 13, milles defineeritakse termin „agregeerimine“ järgmiselt: „12) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust; 13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks või ostmiseks;“ 1 MTÜ Eesti Jõujaamade Ühing, MTÜ Eesti Taastuvenergia koda, MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit 2 ELTS-i sõnastusse lisatud osa on märgitud allajoonitult. Sõnastusest kustutatud osa on läbikriipsutatud. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Konkurentsiamet: Teeme hetkel kehtivast ELTS § 15 lõikest 1 tulenevalt ettepaneku muuta termini „agregaator“ definitsiooni, et tegemist on juriidilise isikuga. Lisaks teeme ettepaneku muuta termini „agregeerimine“ definitsiooni, et tegemist on agregaatori tegevusega, ning viia definitsioon kooskõlla direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18 tooduga. Lähtuvalt eeltoodust, on Konkurentsiameti sõnastusettepanek järgmine: „12) agregaator – juriidiline isik, kes osutab agregeerimise teenust; 13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, või ostmiseks või oksjonile panemiseks;“ 2. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 61, milles defineeritakse termin „elektribörsi hinnaga leping“ järgmiselt: „61) elektribörsi hinnaga leping – elektrienergia müümise leping müüja ja tarbija vahel, mis kajastab hinnakõikumisi elektribörsil;“ Konkurentsiamet: Alates 2013. aastast on elektri müük olnud vabaturuteenus ning müügi korraldust puudutav ELTS § 75 on seadusest eemaldatud. Vältimaks vabaturuteenust puudutavate terminitega kaasneda võivat segadust, teeme ettepaneku jätta termin „elektribörsi hinnaga leping“ eelnõust välja. Termini sisse jätmisel aga peaks eelnõus defineerima ära ka kõik teised lepinguliigid (nt fikseeritud hinnaga leping jt). 3. Eelnõu § 1 punkti 4 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 72, milles defineeritakse termin „elektriturg“ järgmiselt: „72) elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks;“ Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku eemaldada termini „elektriturg“ definitsioonist sõna „turg“ ja täpsustada, et tegemist on elektrienergiaga: „72) elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, elektrienergia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs;“ 4. Eelnõu § 1 punkti 5 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 83–85, milles defineeritakse terminid „elektrienergia salvestamine“, „energiasalvestusüksus“ ja „energiatõhusus“ järgmiselt: „83) elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana; 84) energiasalvestusüksus – elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektrienergiat; 85) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;“ Konkurentsiamet: Seoses terminitega „elektrienergia salvestamine“ ja „energiasalvestusüksus“ märgime, et ainult elektrivõrgus elektri salvestamine ei sobi elektrituru disainiga. Ameti hinnangul tuleks antud terminite definitsioone muuta nii, et salvestamise võimalus on nii enne (võrgus) kui pärast liitumispunkti (tarbijapaigaldises), st asendada definitsioonis sõna „elektrivõrgus“ sõnaga „elektrisüsteemis“. Termin „energiatõhusus“ on defineeritud viitega energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktile 12. Teeme ettepaneku antud definitsioon lahti kirjutada, vältimaks olukorda, kus 2 (15) ELTS-i mõistmiseks peab uurima energiamajanduse korralduse seadust. See võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga. 5. Eelnõu § 1 punkti 8 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 152, milles defineeritakse termin „mikroettevõtja“ järgmiselt: „152) mikroettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot;“ Eelnõu § 1 punkti 17 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 341, milles defineeritakse termin „väikeettevõtja“ järgmiselt: „341) väikeettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot;“ Konkurentsiamet: Antud terminid on siseriiklikus õiguses defineeritud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 (mikroettevõtja) ja punktis 15 (väikeettevõtja), sisaldades mh teistsuguseid arvnäitajaid. Soovitame täiendavalt analüüsida, kas antud terminite definitsioonide, sh arvnäitajate, muutmine on Eesti oludes põhjendatud. 6. Eelnõu § 1 punkti 9 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 201, milles defineeritakse termin „paindlikkusteenus“ järgmiselt: „201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu ülekoormust juhtida ning aitab võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt, kaasates elektriturule taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi;“ Konkurentsiamet: Seoses terminiga „paindlikkusteenus“ juhime tähelepanu, et paindlikkusteenus hõlmab ka reservvõimsuste pakkumist süsteemijuhtimiseks. Teeme ettepaneku termini „paindlikkusteenus“ definitsiooni vastavalt täiendada. 7. Eelnõu § 1 punkti 10 järgi muudetakse ELTS §-i 3 punktis 222 sätestatud termini „suletud jaotusvõrk“ definitsiooni nii, et see hõlmaks ka energiakogukondi: „222) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise, energiakogukonna või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele või energiakogukonna liikmetele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale;“ Konkurentsiamet: Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab samastada suletud jaotusvõrgu ja energiakogukonna termineid.. Suletud jaotusvõrgu tingimuseks on mh võrgu geograafiline piiratus, mille raames teenust osutatakse, kuid energiakogukonna tegevus on suunatud suletud jaotusvõrgust väljapoole (mh elektrienergia müük ja tootmine). Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku suletud jaotusvõrgu definitsioonist eemaldada sõna "energiakogukonna" ning muuhulgas täpsustada eelnõus, millised õigused ja kohustused on energiakogukonna liikmetel, kui energiakogukond peaks lõppema – st kes sellisel juhul tagab nimetatud kogukonna liikmetele energiavarustuskindluse. 8. Eelnõu § 1 punkti 11 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 224, milles defineeritakse termin „sidusettevõtja“, ja 225, milles defineeritakse termin „sõltumatu energiavahendaja“ järgmiselt: „224) sidusettevõtja – sidusettevõtja väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel kehtestatud määruse tähenduses; 3 (15) 225) sõltumatu energiavahendaja – agregeerimisega tegelev turuosaline, kes ei ole seotud tarbija elektrimüüjaga;“ Konkurentsiamet: Termin „sidusettevõtja“ on defineeritud viitega väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele. Teeme ettepaneku kasutada nimetatud määruses – rahandusministri 28.11.2008 määrus nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ – sätestatud definitsiooni (määruse § 9 lõige 2). Sel viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab uurima väärtpaberituru seadust ja selle alamakti. Seoses terminiga „sõltumatu energiavahendaja“ teeme ettepaneku kasutada definitsioonis terminit „agregaator“, mitte „agregeerimisega tegelev turuosaline“ (vt käesoleva arvamuse punkti 1). 9. Eelnõu § 1 punkti 13 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 234, milles defineeritakse termin „tarkvõrk“ järgmiselt: „234) tarkvõrk – kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasest kasutuselevõtust;“ Konkurentsiamet: Märgime, et võrk on füüsiline, aga definitsioon „kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasest kasutuselevõtust“ viitab tegevustele ja tegevuste tulemitele. Eelnõu seletuskirja (lk 6, 2. lõik) kohaselt on tarkvõrk elektrivõrk, mis kasutab tarkvara ja sidetehnikat tarkvõrgus osalejate vaheliseks teabevahetuseks. Lihtsustatult mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta termini „tarkvõrk“ definitsiooni vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule. 10. Eelnõu § 1 punkti 14 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 263, milles defineeritakse termin „täielikult integreeritud võrgukomponent“ järgmiselt: „263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus, mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja ülekoormuse juhtimine;“ Konkurentsiamet: Termini „täielikult integreeritud võrgukomponent“ definitsiooni osas juhime tähelepanu, et lisaks tasakaalustamisele ja ülekoormuse juhtimisele ei tohi täielikult integreeritud võrguelement pakkuda ka sageduse juhtimise teenust. Teeme sõnastusettepaneku: „263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus, mis on integreeritud põhi- ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine, ja ülekoormuse juhtimine ja sageduse juhtimine;“ 11. Eelnõu § 1 punkti 15 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 301, milles defineeritakse termin „võrgukasutaja“ järgmiselt: „301) võrgukasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat;“ Konkurentsiamet: Selgitame, et vastupidiselt definitsioonis toodule põhi- ja jaotusvõrk ei osta ega müü elektrienergiat. Teeme ettepaneku vastavasisulise muudatuse sisseviimiseks. Samuti teeme ettepaneku termini „võrgukasutaja“ asemel kasutada terminit „võrguühenduse kasutaja“, seda ka arvestades, et elektrienergia ost ja müük toimub muuhulgas ka mainitud võrkude kaudu (vt ka ELTS § 3 p-d 32-34). 4 (15) 12. Eelnõu § 1 punkti 16 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 331, milles defineeritakse termin „võrkudevaheline ühendus“ järgmiselt: „331) võrkudevaheline ühendus – mistahes füüsiline ühendus võrkude vahel;“ Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 39 defineeritakse „võrkudevaheline ühendus“ kui seadmed, mida kasutatakse elektrivõrkude ühendamiseks. Teeme ettepaneku lähtuda termini „võrkudevaheline ühendus“ defineerimisel direktiivis (EL) 2019/944 toodust. 13. Eelnõu § 1 punkti 18 alusel muudetakse ELTS §-i 3 punktis 35 sätestatud termini „ülekandmine“ definitsiooni järgmiselt: „35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge-- ja kõrgepingevõrgu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotajale, välja arvatud müük; põhivõrgu kaudu;“ Konkurentsiamet: Juhime tähelepanu, et Eestis ei toimu elektrienergia ülekandmine ülikõrgepingevõrkude vahel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta antud aspekt definitsioonist välja. Lisaks soovitame parema selguse huvides kasutada definitsioonis terminit „jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“. 14. Eelnõu § 1 punkti 19 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 352, milles defineeritakse termin „ülekandevõime piiratus“ järgmiselt. „352) ülekandevõime piiratus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 4 määratletud olukord;“ Konkurentsiamet: Termin „ülekandevõime piiratus“ on defineeritud viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktile 4. Määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 kohaselt on ülekandevõime piiratus olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus määruses (EL) 2019/943 toodud definitsiooni. Sel viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab uurima EL-i määrust. Turuosalised 15. Eelnõu § 1 punkti 21 alusel muudetakse ELTS §-i 6 sõnastust järgmiselt: „§ 6. Elektriettevõtjad Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest. Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.“ Konkurentsiamet: Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab füüsiline isik olla elektriettevõtja. Eelnõus toodud sõnastuses on § 6 vastuolus hetkel kehtiva ELTS §-ga 15. § 15 lg 1 ütleb, et elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. Samuti on füüsilisel isikul raske täita elektriettevõtjale kehtivaid aktsia- või osakapitali nõudeid. Ka oleks § 6 eelnõus väljapakutud sõnastuses vastuolus hetkel kehtiva §-ga 26, mis sätestab tegevusloa kontrollieset puudutavad alused. Näiteks ei saa füüsilise isiku organisatsioon (§ 26 lõige 2 punkt 1) olla kooskõlas ELTS-ga. Eeltoodust nähtub, et füüsilise isiku elektriettevõtjana tegutsemine tingiks ELTS-i kontseptsiooni muutmise. Lisaks kehtivale ELTS-le tekib eelnõu § 6 puhul vastuolu eelnõu §-ga 121 (aktiivne tarbija). Näiteks § 122 lõike 2 punkti 2 järgi on ka aktiivsel tarbijal õigus elektrit toota ja seda müüa. Konkurentsiamet leiab, et sellised vastuolud ei aita kaasa õigusselgusele. Eeltoodust tulenevalt 5 (15) teeme ettepaneku mitte muuta termini „elektriettevõtja“ definitsiooni. 16. Eelnõu § 1 punkti 22 alusel muudetakse ELTS §-i 8 lõikes 3 sätestatud termini „jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni järgmiselt: „(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele. elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.“ Konkurentsiamet: Leiame, et hetkel kehtiv ELTS § 8 lõikes 3 toodud termini „jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni muutmiseks puudub vajadus ja alus. Seda muuhulgas, arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva definitsiooni järgi on jaotusvõrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust, mille alused on sätestatud ELTS §-s 65. Kavandatav definitsioon aga võrguteenuse osutamisele konkreetselt ei viita. Leiame, et lisaks on kehtiv ELTS § 8 lõige 3 sisult arusaadav, ning ei ole vastuolus direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 toodud definitsiooniga. Lähtuvalt eeltoodust, teeme ettepaneku jätta termini „jaotusvõrguettevõtja“ definitsioon muutmata. Juhul, kui eesmärgiks on kirjeldada jaotusvõrguettevõtja erinevaid tegevusi, soovitame kaaluda ELTS 6. peatüki „Võrgutegevus“ täiendamist. 17. Eelnõu § 1 punkti 23 järgi täiendatakse ELTS §-iga 121 „Aktiivne tarbija“. Konkurentsiamet: Juhime esmalt tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 ingliskeelses versioonis sätestatakse artikliga 16 „active customer“-i puudutavad alused. Seega võib tegemist olla nii tarbijaga kui tootjaga, mis nähtub ka direktiivi artiklis 16 ja ELTS-i eelnõu §-s 121 toodust. Kuigi direktiivi eestikeelses versioonis on kasutusel termin „aktiivne tarbija“, soovitame kaaluda teistsugust terminit, mis väljendaks paremini selle uue turuosalise olemust. § 121 lõike 2 punkti 2 järgi on aktiivsel tarbijal õigus müüa omatoodetud elektrienergiat. Konkurentsiamet märgib, et elektrienergia tootmine ja müük on eelnõus väljapakutud §-i 6 muudatuse alusel elektriettevõtja tunnusteks. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus tarbijat tuleks käsitada elektriettevõtjana. Soovitame kaaluda „aktiivse tarbija“ asemel teistsuguse termini kasutamist. § 121 lõike 2 punkti 4 kohaselt on aktiivsel tarbijal õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus kolmandale isikule. Amet: Kuna tarbijad võivad sõlmida erinevaid tsiviilõiguslikke lepinguid paigaldajate, hooldajate jt isikutega, kellel on vastav oskusteave, soovitame kaaluda, kas antud säte on eelnõus vajalik. § 121 lõike 2 punktist 5 tulenevalt on aktiivsel tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. Konkurentsiamet: kuna aktiivsed tarbijad peavad ilma erisusteta maksma võrgutasusid võrdsetel alustel teiste turuosalistega, teeme ettepaneku § 121 lõike 2 punkti 5 sõnastust vastavalt täiendada. § 121 lõikele 5 vastavalt ei kohaldata energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et pakutud sõnastus läheb vastuollu § 121 lõike 2 punktiga 5, mille järgi aktiivsel tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. Seetõttu teeme järgmise sõnastusettepaneku: „(5) Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt võrgutasusid ja 6 (15) teisi tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel tasusid, sealhulgas võrgutasusid, topelt.“ 18. Eelnõu § 1 punkti 23 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 122 „Energiakogukond“. § 122 lõike 1 punkti 2 kohaselt on energiakogukonna peamine eesmärk rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele või kohalikule piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb. Ameti hinnangul on rahaline kasum samastatav majandusliku kasuga. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 122 lõike 1 punkti 2 sõnastusest välja „majanduslik kasu“ või täpsustada, kuidas „rahaline kasum“ ja „majanduslik kasu“ erinevad. § 122 lõike 1 punkti 3 järgi võib energiakogukond osutada oma liikmetele elektrienergia tootmise, jaotamise, müümise, tarbimise, agregeerimise, salvestamise, energiatõhususe ja elektrisõidukite laadimise teenust ning muid energiateenuseid. Konkurentsiamet teeb ettepaneku kasutada antud sättes „jaotamise“ asemel tegusõna „edastama“, kuna elektrienergia jaotamine on ELTS § 3 punkti 10 alusel seotud jaotusvõrguga. Lisaks on ka hetkel kehtiva ELTS § 15 lõike 6 alla kuuluvate isikute puhul tegemist elektrienergia edastamisega. Seoses § 122 lõike 1 punktis 3 toodud „muude energiateenustega“ teeme ettepaneku näiteks eelnõu seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid elektrienergiaga seonduvaid teenuseid on siinkohal mõeldud. § 122 lõike 3 alusel säilivad energiakogukonna liikmel õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja kohustused. Ametile jääb selgusetuks, kas antud säte on lisatud eesmärgiga tagada energiakogukonna liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid energiakogukonnast välja astuma. Konkurentsiameti hinnangul vabaturu tingimustes ei saa energiakogukonna liikmed valida nt erinevaid elektrienergia müüjaid ehk tervele kogukonnale müüb elektrit üks müüja. Juhul, kui sätte eesmärgiks on tagada energiakogukonna liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid energiakogukonnast välja astuma, teeme ettepaneku § 122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta. § 122 lõikest 4 tulenevalt kohaldatakse energiakogukonna suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 18 kulupõhiseid võrgutasusid, mis tagavad, et energiakogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu üldkulude katmisesse. Amet selgitab, et energiakogukonnad peavad ilma erisusteta maksma võrgutasusid võrdsetel alustel teiste turuosalistega. Seetõttu teeme ettepaneku § 122 lõike 4 sõnastust vastavalt muuta. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada sõnastust, et siinkohal on mõeldud võrguettevõtja, kelle võrgupiirkonnas kodanike energiakogukond asub, võrgu üldkulusid. Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded 19. Eelnõu § 1 punkti 24 järgi asendatakse § 15 lõigetes 5 ja 51, § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 221 lõike 2 punktis 6 lauseosa „200 kW“ lauseosaga „1 MW“. Konkurentsiamet: Leiame, et ELTS-s on vaja tootmisseadmete netovõimsust puudutav regulatsioon läbivalt ühtlustada. Näiteks ELTS § 15 lõike 5 muudatus puudutab kokku kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat, samas kui § 22 lõike 2 punkti 1 muudatus puudutab kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergiat. Konkurentsiamet teeb ettepaneku viia ülalmainitud sätetes sisse ühtlustav muudatus „kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseade“ (vastavas käändes). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7 selliselt, et lauseosa „500 kW“ asendatakse lauseosaga „1 MW“. 7 (15) Võrgutegevus 20. Eelnõu § 1 punkti 35 alusel täiendatakse ELTS §-i 65 lõikega 31, mille kohaselt ei tohi võrguettevõtja keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud. Konkurentsiamet: Juhime tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 artikli 42 lõige 2 alusel puudutab see keeld põhivõrguettevõtjat. Teeme ettepaneku ELTS § 65 lõike 31 sõnastust vastavalt täpsustada. 21. Eelnõu § 1 punkti 36 järgi täiendatakse ELTS §-i 66 „Võrgu arenduskohustus“ lõigetega 8– 12. § 66 lõike 9 punkti 1 järgi peavad arengukavas sisalduma vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused. Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku defineerida paindlikkusteenuste keskmine ja pikaajaline tähtaeg (näiteks eelnõu seletuskirjas). § 66 lõike 9 punkti 3 alusel peavad arengukavas sisalduma „uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võrku ühendamiseks“. Ametile jääb osaliselt selgusetuks, mida on antud punkti all silmas peetud. Teeme parema selguse eesmärgil ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võimalused võrku ühendamiseks;“ Parema selguse huvides teeme lisaks ettepaneku defineerida näiteks eelnõu §-s 3 või seletuskirjas, mida tähendavad „uue põlvkonna tootmisvõimsused“ ja „uued koormused“. § 66 lõike 10 alusel konsulteerib jaotusvõrguettevõtja võrgu arengukava koostamisel võrgukasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastab võrgu arengukava Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et direktiivi 2019/944 artikli 32 lõike 4 kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja arengukava Konkurentsiametiga kooskõlastama, vaid selle ametile esitama. Konkurentsiamet võib taotleda arengukava muutmist. Seoses käesoleva arvamuse punktis 11 toodud ettepanekuga asendada termin „võrgukasutaja“ terminiga „võrguühenduse kasutaja“, teeme ettepaneku ka siinkohal termini muutmiseks. 22. Eelnõu § 1 punkti 37 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 662 „Paindlikkusteenused“. § 662 lõike 1 alusel kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused. Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millises vormis põhivõrguettevõtja seda tegema peab. Kas siin on mõeldud pooltevahelist vastavasisulist kokkulepet. § 662 lõikest 2 tulenevalt korraldab jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. Amet teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku vähempakkumisega“. § 662 lõike 3 järgi kaasab jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud vähempakkumisse kõik paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised. Konkurentsiamet teeb ettepaneku § 662 lõige 3 eelnõust välja jätta, kui lõike 2 sõnastust 8 (15) täpsustada, et tegemist on avaliku vähempakkumisega. § 662 lõikele 4 vastavalt kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga. Amet teeb ettepaneku asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning eelnõu §-des 7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatava punkti 31 sõnastust. § 662 lõike 5 kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja vähempakkumist korraldama, kui Konkurentsiamet on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks ülekoormust. Amet leiab, et siinkohal on tähtis, et esmane signaal tuleks jaotusvõrguettevõtjalt, kuna temal lasub vähempakkumise korraldamise kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab see jaotusvõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse esitamist. Teeme ettepaneku § 662 lõike 5 sõnastust vastavalt täiendada. § 662 lõike 6 kohaselt vahetab jaotusvõrguettevõtja vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Amet juhib tähelepanu, et § 662 lõike 6 sõnastus ei vasta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikes 2 toodud sõnastusega, mille järgi jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet ja koordineerivad oma tegevust põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Kuna tegemist on erinevate alustega ning eelnõus sätestatu ei vasta direktiivile, teeme ettepaneku kasutada siinkohal direktiivis toodud sõnastust. 23. Eelnõu § 1 punkti 37 järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 663 „Tasakaalustamisteenused“. Konkurentsiamet: Märgime, et on siinkohal on mõeldud süsteemiteenuseid laiemalt ehk tugiteenuseid, mitte ainult tasakaalustamisteenuseid. Ka ingliskeelne termin direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikes 1(i) on „ancillary services“. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku nimetada § 663 „Tugiteenused“. § 663 lõike 1 järgi, kui põhivõrguettevõtja osutab sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise korras. Amet teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku vähempakkumisega“. § 663 lõikele 2 vastavalt kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja käesoleva § 663 lõikes 1 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet teeb ettepaneku asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning eelnõu §-des 7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatavat punkti 31. § 663 lõike 4 alusel kaasab põhivõrguettevõtja § 663 lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised. Amet märgib, et hetkel on ELTS §-i 5 alusel turuosalisteks ka tavatarbijad. Konkurentsiameti teeb ettepaneku § 663 lõige 4 eelnõust välja jätta, kui lõike 1 sõnastust täpsustada, et tegemist on avaliku vähempakkumisega. § 663 lõike 5 kohaselt ei pea vähempakkumist korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on 9 (15) tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. Konkurentsiamet leiab, et siinkohal on oluline, et esmane signaal tuleks põhivõrguettevõtjalt, kuna temal lasub vähempakkumise korraldamise kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab põhivõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse esitamist. Teeme ettepaneku § 663 lõike 5 sõnastust vastavalt täiendada. § 663 lõikest 6 tulenevalt lisatakse tasakaalustamisteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse ELTS § 71 lõikes 1 nimetatud tasude (võrgutasud) kujundamisel. Konkurentsiamet muudatusega ei nõustu. Selgitame, et tasakaalustamisega seotud kulud ei sisaldu võrgutasudes ning vastavalt bilansihinna metoodikale tasutakse taolised kulud bilansihaldurite poolt administratiivkuluna. Lisaks vajadusele hetkel kehtivat regulatsiooni mitte muuta, võib sellega mittearvestamine viia ülereguleerimiseni. Lisame, et ka käesoleva seaduse raames on vastavad kulud võimalik lülitada võrgutasudesse, kui peaks tekkima selleks vajadus (näiteks bilansihalduritele üle jõu käiv kohustus või tulenevalt sünkroniseerimisest kasvavad tasakaalustamise kulud). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta § 663 lõige 6 eelnõust välja. Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad 24. Eelnõu § 1 punkti 39 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 7415 „Elektrisõidukite laadimispunkt“. § 7415 lõike 3 alusel võõrandab jaotusvõrguettevõtja § 7415 lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti avalikul enampakkumisel. Konkurentsiameti hinnangul on nimetatud sättega seoses hinnangul vajalik lisada ELTS-i 11. peatükki rakendussäte tähtajaga, kui kiiresti peab jaotusvõrguettevõtja oma tegevuse ELTS-ga kooskõlla viima (nt kuue kuu jooksul). § 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Konkurentsiamet: Antud sättega seoses on ameti hinnangul vajalik täpsustada, mis aja jooksul pärast avalikku konsultatsiooni tuleb elektrisõidukite laadimispunkt võõrandada. Samuti juhime tähelepanu, et Eestis kehtiva seadusandluse järgi on isikule kuuluva vara võõrandamine võimalik vaid kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.3 Nimetatud seaduse § 2 järgi kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Seaduse § 6 lõigete 2 ja 3 järgi saab peale vara võõrandamist olla vara uueks omanikus ainult kas riik või kohaliku omavalitsuse üksus. Menetluse läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium, Maanteeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 järgi omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Aluseid, mille raames ühe eraõigusliku isiku vara kuulub võõrandamisele teisele eraõiguslikule isikule, kui isik vara võõrandamisest keeldub, väljaspool tsiviilkohtumenetlust Eesti õiguskord ei tunne. Seda ka osas, milline institutsioon peaks läbi viima menetlust juhul, kui taolised võõrandamisest keeldumisega seonduvad küsimused peaksid tekkima. 3 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018001. 10 (15) Seetõttu olukorras, kus ELTS sätestaks tulevikus küll vara võõrandamise kohustuse, kuid puudub vastavasisuline sunnivahendite rakendamise võimalus, on võõrandamist puudutava kohustuse ELTS-s sätestamise puhul tegemist sisutühja ja täitmist mittevõimaldava sättega olukorras, kus ettevõtja oma vara võõrandamisest keeldub. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet MKM-ile ettepaneku kaaluda ja välja töötada põhiseadusele vastav regulatsioon, kuidas toimub vara võõrandamine olukorras, kus tegemist on vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele eraõiguslikult isikule ning kes teostab selle üle järelevalvet ning rakendab riiklikku sundi. Konkurentsiameti hinnangul amet selleks isikuks olla ei saa, sest esmalt puudub Konkurentsiametil võimalus vara võõrandamiseks kohese ja õiglase hüvitise väljamaksmiseks, teisalt ei saa riigiamet riigile kuuluvate võrguettevõtjate puhul rakendada riiklikku sundi nimetatud ettevõtjate vara võõrandamiseks eraõiguslikule isikule. Samuti ei saa Konkurentsiamet võtta vara võõrandamist puudutavalt tsiviilkohtu rolli, kes lahendab muuhulgas eraõiguslike isikute vahelisi vara väärtust puudutavaid tsiviilõiguslikke nõudeid. Eeltoodut arvestades võib olla üheks lahenduseks riigile kuuluvate ettevõtjate puhul omaniku sekkumine. Samas riigile mittekuuluvate võrguettevõtjate puhul jääks see küsimus ikkagi lahenduseta. 25. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 7416 „Energiasalvestusüksus“. Konkurentsiamet: § 7416 lõike 3 punkti 2 osas teeme ettepaneku sõnastada „elektriturg“ ainsuses, võttes aluseks eelnõu § 3 punktis 72 toodud termini. § 7416 lõike 5 puhul teeb amet täpsustava sõnastusettepaneku – tegemist on „Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga“. § 7416 lõikes 7 viidatakse lõikele 5. Konkurentsiamet teeb parandusettepaneku: viidata tuleks lõikele 6. ELTS-i § 7416 lõige 7 järgi, kui § 7416 lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Konkurentsiamet: Kuna ka siinkohal on tegemist vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele, siis võõrandamist puudutavas osas vaata eelmist punkti. Võrdlemisvahend 26. Eelnõu § 1 punkti 30 alusel täiendatakse ELTS §-i 39 lõigetega 9 ja 10. § 39 lõikega 9 sätestatakse süsteemihalduri kohustus luua ELTS §-s 821 sätestatud võrdlemisvahend ja seda käitada. Ameti hinnangul on siinkohal tegemist eelkõige erasektori ettevõtlust puudutava meetmega ning põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta § 39 lõikega 9 eelnõust välja. § 39 lõikest 10 tulenevalt peab võrdlemisvahend andma ülevaate kogu elektriturust. Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta § 39 1õige 10 eelnõust välja, kuna § 39 reguleerib süsteemihalduri kohustusi ja § 821 võrdlemisvahendit puudutavaid sisulisi aspekte. Eelnõu § 1 punkti 41 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 821 „Võrdlemisvahend“. 11 (15) § 821 lõike 1 järgi peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Ameti hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks tasuta kättesaadav vähemalt üks nõuetekohane võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt: „(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi.“ § 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks, kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas teavitab (näiteks arvel). Lisaks teeme ettepaneku, et lõike 2 sõnastusse lisatakse, et müüja teavitab tarbijat ka usaldusmärgisega võrdlemisvahendi kättesaadavusest. § 821 lõike 3 punkti 4 kohaselt kasutab võrdlemisvahend selget ja üheselt mõistetavat sõnastust. Eelnõu seletuskirja (lk 17, 6. lõik) alusel peab võrdlemisvahend olema selgelt arusaadav ka tarbijatele, kel pole igapäevaselt kokkupuudet energeetika-alaste keeruliste terminitega. Konkurentsiamet: Jääb selgusetuks, kuidas saab võrdlemisvahend kasutada selget ja üheselt mõistetavat sõnastust. Kui eesmärgiks on öelda, et võrdlemisvahendit puudutav peab olema selges ja mõistetavas sõnastuses sätestatud, siis peaks ka niimoodi välja tooma. § 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. § 821 lõike 4 alusel peab võrdlemisvahend sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa elektriturust. Konkurentsiamet osundab, et § 821 lõike 7 kohaselt saadab elektrimüüja oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendile. Kuna § 821 lõige 7 juba kehtestab, et usaldusmärgisega võrdlusvahend peab kajastama kõikide elektrimüüjate pakkumisi, teeb amet ettepaneku § 821 lõike 3 punkti 6 ja lõike 4 eelnõust välja jätmiseks. § 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet läbi perioodilisi kontrolle tagamaks, et usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Konkurentsiametile jääb selgusetuks, kuidas amet peaks võrdlemisvahendi nõuetelevastavuse tagama. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 821 lõike 6 sõnastusest välja sõna „tagama“. Samuti teeme parema selguse huvides ettepaneku täpsustada, mida tähendab „perioodiline“ (nt eelnõu seletuskirjas). Eelnõu § 1 punkti 53 järgi täiendatakse ELTS §-i 1113 lõikega 7, mille kohaselt ELTS § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2021. aasta 31. detsembriks. Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et ameti hinnangul on võrdlemisvahendi loomise ja käitamise puhul tegemist erasektorit puudutava tegevusvaldkonnaga ning põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust, teeme ka siinkohal ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust välja. Lepingud 27. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse ELTS §-i 84 lõikega 5, mille kohaselt on tarbijal õigus sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. 12 (15) Konkurentsiamet: Ameti hinnangul peab võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt lisaks tarbijale ka hajatootjal olema õigus sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta, sõltuvalt tema elektrienergia pakkumise suurusest kas otse süsteemihalduriga või agregaatori vahendusel. ELTSi eelnõus §-i 121 all olev mõiste aktiivne tarbija peaks arvesse võtma nii tootja kui tarbija õigusi kui järgida direktiivi (EL) 2019/944 ingliskeelses versioonis artiklis 16 sätestatud mõiste „active customer“-i puudutavad aluseid. Teeme ettepaneku asendada ELTS § 84 lõikes 5 täienduses sõna tarbija §-i 121 all käsitletud aktiivse tarbijaga, mis võtaks lisaks tarbija õigustele arvesse ka hajatootja õigusi. Riiklik järelevalve 28. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 221 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks tarbetuid takistusi ega piiranguid; Konkurentsiamet: § 93 lõike 6 punkti 221 osas teeb amet parema selguse huvides ettepaneku tuua välja näiteks eelnõu seletuskirjas, millised takistused ja piirangud omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele on tarbetud. 29. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 222 järgmises sõnastuses: „222) jälgib, et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad;“ Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 17 („Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“) lõike 3 punkti b järgi tagavad liikmesriigid, et nende õigusraamistik hõlmaks mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid õigusnorme, milles kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate jaoks on selgelt määratletud ülesanded ja vastutusalad. Eelnõu § 1 punkti 33 alusel täiendatakse ELTS-i §-ga 422 „Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“, milles on toodud agregaatori ja võrguettevõtja asjaomased ülesanded. Näiteks on agregaatoril bilansivastutus (lõige 2) ning võrguettevõtjal kohustus kehtestada Konkurentsiametiga kooskõlastatult turuosaliste kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded (lõige 3). Juhul, kui ELTS § 93 lõike 6 punktis 222 on silmas peetud §-s 422 sätestatud aluseid, teeb amet ettepaneku muuta § 93 lõike 6 punkti 222 sõnastust nii, et sellest nähtuks, mis on ameti ülesanne seoses ELTS §-ga 422. 30. Eelnõu § 1 punkti 50 alusel täiendatakse ELTS-i §-i 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;“ Konkurentsiamet: Märgime, et tarkvõrgu osas sisaldub eelnõus hetkel lisaks ELTS § 93 lõike 6 punktile 231 ainult termini „tarkvõrk“ definitsioon (§ 3 punkt 234). Parema selguse huvides teeb amet ettepaneku lisada eelnõusse tarkvõrku puudutav regulatsioon, sealhulgas tingimused, mille alusel saab Konkurentsiamet hinnata põhi- ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise 13 (15) tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist. 31. Eelnõu § 1 punkti 52 järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 1002 „Konkurentsiameti pädevus seoses piirkondliku koordineerimiskeskusega“. Konkurentsiamet: Märgime, et eelnõu §-i 1002 lõike 1 punktide 1 ja 5 sõnastus on raskesti arusaadav. Punkti 1 puhul tekitab segadust sõnade järjekord. Punktis 5 on sõna „õigus“ (käändes) kirjutatud mitmuses. Lisaks leiame, et parema selguse huvides tuleks punkti 5 sõnastusse lisada ka sõna „poolt“ („piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt“). Eeltoodust tulenevalt teeb amet §-i 1002 lõike 1 punktide 1 ja 5 osas järgmise sõnastusettepaneku: „(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate asutustega on järgmine: 1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1; piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastamine; 5) piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt Euroopa Liidu õigusest õigustest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;“ Lisame, et eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 2 kohaselt kuulub Konkurentsiameti pädevusse piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamine, mille peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel. Amet juhib tähelepanu, et ka hetkel kehtivast ELTS-st tulenevatel alustel lülitatakse võrgutasudesse kõik põhjendatud kulud. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada ELTS §-i 72 sättega, mille kohaselt on põhivõrguettevõtja võrgutasu üheks aluseks piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulud, ning muuta §-i 1002 lõike 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt: 2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine põhivõrguettevõtja poolt arvutatud võrgutasude kooskõlastamisel; ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel, kooskõlastamine;“ Eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 3 alusel kuulub Konkurentsiameti pädevusse koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine. Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millist koostööd on siinkohal mõeldud. Kas reguleerivad asutused kooskõlastavad omavahel, kuidas teha ühiseid otsuseid koordineerimiskeskuse suhtes või kooskõlastatakse koordineerimiskeskuse teatud ettepanekut? Parema selguse huvides teeme ettepaneku § 1002 lõike 1 punkti 3 sõnastust vastavalt täiendada. Muud ettepanekud 32. Seoses alates 01.01.2020 kohalduva määrusega (EL) 2019/943, vajavad Konkurentsiameti hinnangul ajakohastamist ELTS § 4 lõige 41 ja § 93 lõike 6 punkt 2, mille järgi on ametil õigus kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui ELTS § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks. 33. Konkurentsiamet on seisukohal, et kõik eelnõuga kaasnevad ELTS-i sisse viidavad tsiviilõiguslikud isikute vahelised (nt suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, aktiivset tarbijat jt) aspektid (mh vaidlusküsimuste lahendamine) tuleb selgelt eristada riikliku järelevalve alla kuuluvatest ülesannetest ja seaduse üle järelevalvet teostava haldusorgani 14 (15) pädevustest. Vastasel korral võib see kaasa tuua õigusselgusetuse, segaduse ning olukorra, kus isikutele ei ole tagatud selge arusaam nende õigustest (mh kaebeõiguse teostamisest) ja kohustustest. Kuna eelnõu hetkel taolisi küsimusi ei käsita ning erisusi ei sea, on eelnõu selgelt vastuolus hea õigusloome tavaga ning ameti hinnangul enne vastavsisusliste muudatuste sisseviimist seadusekõlbulik ei ole. Lähtudes eeloodust, teeb amet ettepaneku täiendada ELTS § 93 järgmise sättega: „Käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ning aktiivseid tarbijaid puudutavad võlaõigusliku küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“ Kokkuvõtvalt vajab eelnõu Konkurentsiameti hinnangul põhjalikku arutelu ja ümbervaatamist. Amet on siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] 15 (15)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel