Hr Taavi Aas Teie: 03.04.2020 nr 2-2/19-0415/2121
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 20.04.2020 nr 1-6/2020-015-2
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Koopia: Justiitsministeerium (
[email protected])
MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (
[email protected])
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda (
[email protected])
MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit (
[email protected])
iitsministeerium
Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
03.04.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile
ja turuosalistele1 arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu,
mille eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944
elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/72/EÜ tuli teha mitmeid muudatusi ning
selguse huvides sõnastati kõnealune direktiiv uuesti.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk pakkuda
piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii
kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi,
konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid
ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.
Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad2:
Terminid
1. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 12, milles defineeritakse
termin „agregaator“, ja 13, milles defineeritakse termin „agregeerimine“ järgmiselt:
„12) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust;
13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku tegevus, mille käigus ühendatakse paljude
tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks või ostmiseks;“
1
MTÜ Eesti Jõujaamade Ühing, MTÜ Eesti Taastuvenergia koda, MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit
2
ELTS-i sõnastusse lisatud osa on märgitud allajoonitult. Sõnastusest kustutatud osa on läbikriipsutatud.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Konkurentsiamet: Teeme hetkel kehtivast ELTS § 15 lõikest 1 tulenevalt ettepaneku muuta
termini „agregaator“ definitsiooni, et tegemist on juriidilise isikuga. Lisaks teeme ettepaneku
muuta termini „agregeerimine“ definitsiooni, et tegemist on agregaatori tegevusega, ning viia
definitsioon kooskõlla direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18 tooduga.
Lähtuvalt eeltoodust, on Konkurentsiameti sõnastusettepanek järgmine:
„12) agregaator – juriidiline isik, kes osutab agregeerimise teenust;
13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku agregaatori tegevus, mille käigus
ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul
müümiseks, või ostmiseks või oksjonile panemiseks;“
2. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 61, milles defineeritakse termin
„elektribörsi hinnaga leping“ järgmiselt:
„61) elektribörsi hinnaga leping – elektrienergia müümise leping müüja ja tarbija vahel, mis
kajastab hinnakõikumisi elektribörsil;“
Konkurentsiamet: Alates 2013. aastast on elektri müük olnud vabaturuteenus ning müügi
korraldust puudutav ELTS § 75 on seadusest eemaldatud. Vältimaks vabaturuteenust
puudutavate terminitega kaasneda võivat segadust, teeme ettepaneku jätta termin
„elektribörsi hinnaga leping“ eelnõust välja. Termini sisse jätmisel aga peaks eelnõus
defineerima ära ka kõik teised lepinguliigid (nt fikseeritud hinnaga leping jt).
3. Eelnõu § 1 punkti 4 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 72, milles defineeritakse termin
„elektriturg“ järgmiselt:
„72) elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, energia, võimsuse,
tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks;“
Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku eemaldada termini „elektriturg“
definitsioonist sõna „turg“ ja täpsustada, et tegemist on elektrienergiaga:
„72) elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, elektrienergia, võimsuse,
tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm, sealhulgas börsiväline turg
ja elektribörs;“
4. Eelnõu § 1 punkti 5 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 83–85, milles defineeritakse
terminid „elektrienergia salvestamine“, „energiasalvestusüksus“ ja „energiatõhusus“
järgmiselt:
„83) elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine
tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks,
sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või
kasutamine muu energiakandjana;
84) energiasalvestusüksus – elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektrienergiat;
85) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12
tähenduses;“
Konkurentsiamet: Seoses terminitega „elektrienergia salvestamine“ ja
„energiasalvestusüksus“ märgime, et ainult elektrivõrgus elektri salvestamine ei sobi elektrituru
disainiga. Ameti hinnangul tuleks antud terminite definitsioone muuta nii, et salvestamise
võimalus on nii enne (võrgus) kui pärast liitumispunkti (tarbijapaigaldises), st asendada
definitsioonis sõna „elektrivõrgus“ sõnaga „elektrisüsteemis“.
Termin „energiatõhusus“ on defineeritud viitega energiamajanduse korralduse seaduse § 2
punktile 12. Teeme ettepaneku antud definitsioon lahti kirjutada, vältimaks olukorda, kus
2 (15)
ELTS-i mõistmiseks peab uurima energiamajanduse korralduse seadust. See võib olla vastuolus
hea õigusloome tavaga.
5. Eelnõu § 1 punkti 8 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 152, milles defineeritakse
termin „mikroettevõtja“ järgmiselt:
„152) mikroettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane
bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot;“
Eelnõu § 1 punkti 17 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 341, milles defineeritakse termin
„väikeettevõtja“ järgmiselt:
„341) väikeettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning
aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot;“
Konkurentsiamet: Antud terminid on siseriiklikus õiguses defineeritud raamatupidamise
seaduse § 3 punktis 14 (mikroettevõtja) ja punktis 15 (väikeettevõtja), sisaldades mh
teistsuguseid arvnäitajaid. Soovitame täiendavalt analüüsida, kas antud terminite
definitsioonide, sh arvnäitajate, muutmine on Eesti oludes põhjendatud.
6. Eelnõu § 1 punkti 9 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 201, milles defineeritakse
termin „paindlikkusteenus“ järgmiselt:
„201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust
suurendada või asendada ja võrgu ülekoormust juhtida ning aitab võrgul toimida tõhusalt ja
turvaliselt, kaasates elektriturule taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid,
tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja
agregeerimisega tegelevaid turuosalisi;“
Konkurentsiamet: Seoses terminiga „paindlikkusteenus“ juhime tähelepanu, et
paindlikkusteenus hõlmab ka reservvõimsuste pakkumist süsteemijuhtimiseks. Teeme
ettepaneku termini „paindlikkusteenus“ definitsiooni vastavalt täiendada.
7. Eelnõu § 1 punkti 10 järgi muudetakse ELTS §-i 3 punktis 222 sätestatud termini „suletud
jaotusvõrk“ definitsiooni nii, et see hõlmaks ka energiakogukondi:
„222) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt
piiratud tootmiskoha, ärirajatise, energiakogukonna või ühisteenuste koha piires seal asuvatele
äritarbijatele või energiakogukonna liikmetele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel
või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse
elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või
nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale;“
Konkurentsiamet: Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab samastada suletud jaotusvõrgu ja
energiakogukonna termineid.. Suletud jaotusvõrgu tingimuseks on mh võrgu geograafiline
piiratus, mille raames teenust osutatakse, kuid energiakogukonna tegevus on suunatud suletud
jaotusvõrgust väljapoole (mh elektrienergia müük ja tootmine). Lähtudes eeltoodust, teeme
ettepaneku suletud jaotusvõrgu definitsioonist eemaldada sõna "energiakogukonna" ning
muuhulgas täpsustada eelnõus, millised õigused ja kohustused on energiakogukonna liikmetel,
kui energiakogukond peaks lõppema – st kes sellisel juhul tagab nimetatud kogukonna
liikmetele energiavarustuskindluse.
8. Eelnõu § 1 punkti 11 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktidega 224, milles defineeritakse
termin „sidusettevõtja“, ja 225, milles defineeritakse termin „sõltumatu energiavahendaja“
järgmiselt:
„224) sidusettevõtja – sidusettevõtja väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel kehtestatud
määruse tähenduses;
3 (15)
225) sõltumatu energiavahendaja – agregeerimisega tegelev turuosaline, kes ei ole seotud
tarbija elektrimüüjaga;“
Konkurentsiamet: Termin „sidusettevõtja“ on defineeritud viitega väärtpaberituru seaduse §
108 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele. Teeme ettepaneku kasutada nimetatud määruses –
rahandusministri 28.11.2008 määrus nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu
emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja
esitamise kord“ – sätestatud definitsiooni (määruse § 9 lõige 2). Sel viisil ei tekiks olukorda,
mis võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab uurima
väärtpaberituru seadust ja selle alamakti.
Seoses terminiga „sõltumatu energiavahendaja“ teeme ettepaneku kasutada definitsioonis
terminit „agregaator“, mitte „agregeerimisega tegelev turuosaline“ (vt käesoleva arvamuse
punkti 1).
9. Eelnõu § 1 punkti 13 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 234, milles defineeritakse
termin „tarkvõrk“ järgmiselt:
„234) tarkvõrk – kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia laialdasest kasutuselevõtust;“
Konkurentsiamet: Märgime, et võrk on füüsiline, aga definitsioon „kombineeritud muutused
energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasest
kasutuselevõtust“ viitab tegevustele ja tegevuste tulemitele.
Eelnõu seletuskirja (lk 6, 2. lõik) kohaselt on tarkvõrk elektrivõrk, mis kasutab tarkvara ja
sidetehnikat tarkvõrgus osalejate vaheliseks teabevahetuseks. Lihtsustatult mõeldakse elektri
tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku muuta termini „tarkvõrk“ definitsiooni vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule.
10. Eelnõu § 1 punkti 14 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 263, milles defineeritakse
termin „täielikult integreeritud võrgukomponent“ järgmiselt:
„263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus,
mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või
jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja ülekoormuse
juhtimine;“
Konkurentsiamet: Termini „täielikult integreeritud võrgukomponent“ definitsiooni osas
juhime tähelepanu, et lisaks tasakaalustamisele ja ülekoormuse juhtimisele ei tohi täielikult
integreeritud võrguelement pakkuda ka sageduse juhtimise teenust. Teeme sõnastusettepaneku:
„263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus,
mis on integreeritud põhi- ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi-
või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine, ja
ülekoormuse juhtimine ja sageduse juhtimine;“
11. Eelnõu § 1 punkti 15 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 301, milles defineeritakse
termin „võrgukasutaja“ järgmiselt:
„301) võrgukasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või
jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat;“
Konkurentsiamet: Selgitame, et vastupidiselt definitsioonis toodule põhi- ja jaotusvõrk ei osta
ega müü elektrienergiat. Teeme ettepaneku vastavasisulise muudatuse sisseviimiseks. Samuti
teeme ettepaneku termini „võrgukasutaja“ asemel kasutada terminit „võrguühenduse kasutaja“,
seda ka arvestades, et elektrienergia ost ja müük toimub muuhulgas ka mainitud võrkude kaudu
(vt ka ELTS § 3 p-d 32-34).
4 (15)
12. Eelnõu § 1 punkti 16 alusel täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 331, milles defineeritakse
termin „võrkudevaheline ühendus“ järgmiselt:
„331) võrkudevaheline ühendus – mistahes füüsiline ühendus võrkude vahel;“
Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 39 defineeritakse
„võrkudevaheline ühendus“ kui seadmed, mida kasutatakse elektrivõrkude ühendamiseks.
Teeme ettepaneku lähtuda termini „võrkudevaheline ühendus“ defineerimisel direktiivis (EL)
2019/944 toodust.
13. Eelnõu § 1 punkti 18 alusel muudetakse ELTS §-i 3 punktis 35 sätestatud termini
„ülekandmine“ definitsiooni järgmiselt:
„35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge-- ja kõrgepingevõrgu
vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotajale, välja arvatud müük;
põhivõrgu kaudu;“
Konkurentsiamet: Juhime tähelepanu, et Eestis ei toimu elektrienergia ülekandmine
ülikõrgepingevõrkude vahel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta antud aspekt
definitsioonist välja. Lisaks soovitame parema selguse huvides kasutada definitsioonis
terminit „jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“.
14. Eelnõu § 1 punkti 19 järgi täiendatakse ELTS §-i 3 punktiga 352, milles defineeritakse
termin „ülekandevõime piiratus“ järgmiselt.
„352) ülekandevõime piiratus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli
2 punktis 4 määratletud olukord;“
Konkurentsiamet: Termin „ülekandevõime piiratus“ on defineeritud viitega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktile 4. Määruse (EL) 2019/943
artikli 2 punkti 4 kohaselt on ülekandevõime piiratus olukord, mille puhul ei saa täita kõiki
turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke
vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada. Teeme ettepaneku kasutada
eelnõus määruses (EL) 2019/943 toodud definitsiooni. Sel viisil ei tekiks olukorda, mis võib
olla vastuolus hea õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab uurima EL-i määrust.
Turuosalised
15. Eelnõu § 1 punkti 21 alusel muudetakse ELTS §-i 6 sõnastust järgmiselt:
„§ 6. Elektriettevõtjad
Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes toodab elektrienergiat,
tegeleb ülekandmise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise
või ostmisega ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või
hooldusküsimuste eest. Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.“
Konkurentsiamet: Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab füüsiline isik olla elektriettevõtja.
Eelnõus toodud sõnastuses on § 6 vastuolus hetkel kehtiva ELTS §-ga 15. § 15 lg 1 ütleb,
et elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. Samuti on
füüsilisel isikul raske täita elektriettevõtjale kehtivaid aktsia- või osakapitali nõudeid. Ka oleks
§ 6 eelnõus väljapakutud sõnastuses vastuolus hetkel kehtiva §-ga 26, mis sätestab tegevusloa
kontrollieset puudutavad alused. Näiteks ei saa füüsilise isiku organisatsioon (§ 26 lõige 2 punkt
1) olla kooskõlas ELTS-ga. Eeltoodust nähtub, et füüsilise isiku elektriettevõtjana tegutsemine
tingiks ELTS-i kontseptsiooni muutmise.
Lisaks kehtivale ELTS-le tekib eelnõu § 6 puhul vastuolu eelnõu §-ga 121 (aktiivne tarbija).
Näiteks § 122 lõike 2 punkti 2 järgi on ka aktiivsel tarbijal õigus elektrit toota ja seda müüa.
Konkurentsiamet leiab, et sellised vastuolud ei aita kaasa õigusselgusele. Eeltoodust tulenevalt
5 (15)
teeme ettepaneku mitte muuta termini „elektriettevõtja“ definitsiooni.
16. Eelnõu § 1 punkti 22 alusel muudetakse ELTS §-i 8 lõikes 3 sätestatud termini
„jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni järgmiselt:
„(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja
arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste
võrkudega ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia
jaotamise järele. elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.“
Konkurentsiamet: Leiame, et hetkel kehtiv ELTS § 8 lõikes 3 toodud termini
„jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni muutmiseks puudub vajadus ja alus. Seda muuhulgas,
arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva definitsiooni järgi on jaotusvõrguettevõtja elektriettevõtja,
kes osutab võrguteenust, mille alused on sätestatud ELTS §-s 65. Kavandatav definitsioon aga
võrguteenuse osutamisele konkreetselt ei viita. Leiame, et lisaks on kehtiv ELTS § 8 lõige 3
sisult arusaadav, ning ei ole vastuolus direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 toodud
definitsiooniga.
Lähtuvalt eeltoodust, teeme ettepaneku jätta termini „jaotusvõrguettevõtja“ definitsioon
muutmata. Juhul, kui eesmärgiks on kirjeldada jaotusvõrguettevõtja erinevaid tegevusi,
soovitame kaaluda ELTS 6. peatüki „Võrgutegevus“ täiendamist.
17. Eelnõu § 1 punkti 23 järgi täiendatakse ELTS §-iga 121 „Aktiivne tarbija“.
Konkurentsiamet: Juhime esmalt tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 ingliskeelses
versioonis sätestatakse artikliga 16 „active customer“-i puudutavad alused. Seega võib tegemist
olla nii tarbijaga kui tootjaga, mis nähtub ka direktiivi artiklis 16 ja ELTS-i eelnõu §-s 121
toodust. Kuigi direktiivi eestikeelses versioonis on kasutusel termin „aktiivne tarbija“,
soovitame kaaluda teistsugust terminit, mis väljendaks paremini selle uue turuosalise olemust.
§ 121 lõike 2 punkti 2 järgi on aktiivsel tarbijal õigus müüa omatoodetud elektrienergiat.
Konkurentsiamet märgib, et elektrienergia tootmine ja müük on eelnõus väljapakutud §-i 6
muudatuse alusel elektriettevõtja tunnusteks. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus tarbijat tuleks
käsitada elektriettevõtjana. Soovitame kaaluda „aktiivse tarbija“ asemel teistsuguse termini
kasutamist.
§ 121 lõike 2 punkti 4 kohaselt on aktiivsel tarbijal õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike
seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus
kolmandale isikule.
Amet: Kuna tarbijad võivad sõlmida erinevaid tsiviilõiguslikke lepinguid paigaldajate,
hooldajate jt isikutega, kellel on vastav oskusteave, soovitame kaaluda, kas antud säte on
eelnõus vajalik.
§ 121 lõike 2 punktist 5 tulenevalt on aktiivsel tarbijal kohustus tasuda võrgutasud.
Konkurentsiamet: kuna aktiivsed tarbijad peavad ilma erisusteta maksma võrgutasusid
võrdsetel alustel teiste turuosalistega, teeme ettepaneku § 121 lõike 2 punkti 5 sõnastust
vastavalt täiendada.
§ 121 lõikele 5 vastavalt ei kohaldata energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale topelt
tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja
võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel.
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et pakutud sõnastus läheb vastuollu § 121 lõike 2 punktiga
5, mille järgi aktiivsel tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. Seetõttu teeme järgmise
sõnastusettepaneku:
„(5) Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt võrgutasusid ja
6 (15)
teisi tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest
ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel tasusid, sealhulgas võrgutasusid, topelt.“
18. Eelnõu § 1 punkti 23 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 122 „Energiakogukond“.
§ 122 lõike 1 punkti 2 kohaselt on energiakogukonna peamine eesmärk rahalise kasumi asemel
anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele või
kohalikule piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb.
Ameti hinnangul on rahaline kasum samastatav majandusliku kasuga. Seetõttu teeme
ettepaneku jätta § 122 lõike 1 punkti 2 sõnastusest välja „majanduslik kasu“ või täpsustada,
kuidas „rahaline kasum“ ja „majanduslik kasu“ erinevad.
§ 122 lõike 1 punkti 3 järgi võib energiakogukond osutada oma liikmetele elektrienergia
tootmise, jaotamise, müümise, tarbimise, agregeerimise, salvestamise, energiatõhususe ja
elektrisõidukite laadimise teenust ning muid energiateenuseid.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku kasutada antud sättes „jaotamise“ asemel tegusõna
„edastama“, kuna elektrienergia jaotamine on ELTS § 3 punkti 10 alusel seotud jaotusvõrguga.
Lisaks on ka hetkel kehtiva ELTS § 15 lõike 6 alla kuuluvate isikute puhul tegemist
elektrienergia edastamisega. Seoses § 122 lõike 1 punktis 3 toodud „muude
energiateenustega“ teeme ettepaneku näiteks eelnõu seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid
elektrienergiaga seonduvaid teenuseid on siinkohal mõeldud.
§ 122 lõike 3 alusel säilivad energiakogukonna liikmel õigusaktidest tulenevad kodutarbija või
aktiivse tarbija õigused ja kohustused.
Ametile jääb selgusetuks, kas antud säte on lisatud eesmärgiga tagada energiakogukonna
liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid
energiakogukonnast välja astuma. Konkurentsiameti hinnangul vabaturu tingimustes ei saa
energiakogukonna liikmed valida nt erinevaid elektrienergia müüjaid ehk tervele kogukonnale
müüb elektrit üks müüja. Juhul, kui sätte eesmärgiks on tagada energiakogukonna liikmele
kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid energiakogukonnast
välja astuma, teeme ettepaneku § 122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta.
§ 122 lõikest 4 tulenevalt kohaldatakse energiakogukonna suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 18 kulupõhiseid võrgutasusid, mis tagavad, et
energiakogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu üldkulude katmisesse.
Amet selgitab, et energiakogukonnad peavad ilma erisusteta maksma võrgutasusid võrdsetel
alustel teiste turuosalistega. Seetõttu teeme ettepaneku § 122 lõike 4 sõnastust vastavalt muuta.
Lisaks teeme ettepaneku täpsustada sõnastust, et siinkohal on mõeldud võrguettevõtja, kelle
võrgupiirkonnas kodanike energiakogukond asub, võrgu üldkulusid.
Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded
19. Eelnõu § 1 punkti 24 järgi asendatakse § 15 lõigetes 5 ja 51, § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 221
lõike 2 punktis 6 lauseosa „200 kW“ lauseosaga „1 MW“.
Konkurentsiamet: Leiame, et ELTS-s on vaja tootmisseadmete netovõimsust puudutav
regulatsioon läbivalt ühtlustada. Näiteks ELTS § 15 lõike 5 muudatus puudutab kokku kuni 1
MW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat, samas kui § 22 lõike 2
punkti 1 muudatus puudutab kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergiat. Konkurentsiamet teeb ettepaneku viia ülalmainitud sätetes sisse ühtlustav
muudatus „kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseade“ (vastavas käändes).
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7 selliselt, et
lauseosa „500 kW“ asendatakse lauseosaga „1 MW“.
7 (15)
Võrgutegevus
20. Eelnõu § 1 punkti 35 alusel täiendatakse ELTS §-i 65 lõikega 31, mille kohaselt ei tohi
võrguettevõtja keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku
ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piirangud.
Konkurentsiamet: Juhime tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 artikli 42 lõige 2 alusel
puudutab see keeld põhivõrguettevõtjat. Teeme ettepaneku ELTS § 65 lõike 31 sõnastust
vastavalt täpsustada.
21. Eelnõu § 1 punkti 36 järgi täiendatakse ELTS §-i 66 „Võrgu arenduskohustus“ lõigetega 8–
12.
§ 66 lõike 9 punkti 1 järgi peavad arengukavas sisalduma vajalikud keskmise ja pikaajalise
tähtajaga paindlikkusteenused.
Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku defineerida paindlikkusteenuste
keskmine ja pikaajaline tähtaeg (näiteks eelnõu seletuskirjas).
§ 66 lõike 9 punkti 3 alusel peavad arengukavas sisalduma „uue põlvkonna tootmisvõimsuste
ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võrku
ühendamiseks“.
Ametile jääb osaliselt selgusetuks, mida on antud punkti all silmas peetud. Teeme parema
selguse eesmärgil ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt:
„3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused
elektrisõidukite laadimispunktide võimalused võrku ühendamiseks;“
Parema selguse huvides teeme lisaks ettepaneku defineerida näiteks eelnõu §-s 3 või
seletuskirjas, mida tähendavad „uue põlvkonna tootmisvõimsused“ ja „uued koormused“.
§ 66 lõike 10 alusel konsulteerib jaotusvõrguettevõtja võrgu arengukava koostamisel
võrgukasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga
konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastab võrgu arengukava Konkurentsiametiga.
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et direktiivi 2019/944 artikli 32 lõike 4 kohaselt ei pea
jaotusvõrguettevõtja arengukava Konkurentsiametiga kooskõlastama, vaid selle ametile
esitama. Konkurentsiamet võib taotleda arengukava muutmist.
Seoses käesoleva arvamuse punktis 11 toodud ettepanekuga asendada termin „võrgukasutaja“
terminiga „võrguühenduse kasutaja“, teeme ettepaneku ka siinkohal termini muutmiseks.
22. Eelnõu § 1 punkti 37 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 662 „Paindlikkusteenused“.
§ 662 lõike 1 alusel kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu
ressurssidel põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused.
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millises vormis põhivõrguettevõtja seda tegema peab.
Kas siin on mõeldud pooltevahelist vastavasisulist kokkulepet.
§ 662 lõikest 2 tulenevalt korraldab jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja arendamise
tõhustamiseks vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks.
Amet teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku vähempakkumisega“.
§ 662 lõike 3 järgi kaasab jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud vähempakkumisse kõik
paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku § 662 lõige 3 eelnõust välja jätta, kui lõike 2 sõnastust
8 (15)
täpsustada, et tegemist on avaliku vähempakkumisega.
§ 662 lõikele 4 vastavalt kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud
vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga.
Amet teeb ettepaneku asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised nõuded“ sõnaga
„tingimused“, kuna seda sõna kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning eelnõu §-des
7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatava punkti 31
sõnastust.
§ 662 lõike 5 kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja vähempakkumist korraldama, kui
Konkurentsiamet on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult
ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks ülekoormust.
Amet leiab, et siinkohal on tähtis, et esmane signaal tuleks jaotusvõrguettevõtjalt, kuna temal
lasub vähempakkumise korraldamise kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab see
jaotusvõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse esitamist. Teeme ettepaneku § 662 lõike 5
sõnastust vastavalt täiendada.
§ 662 lõike 6 kohaselt vahetab jaotusvõrguettevõtja vajalikku teavet ja koordineerib oma
tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja
majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut.
Amet juhib tähelepanu, et § 662 lõike 6 sõnastus ei vasta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32
lõikes 2 toodud sõnastusega, mille järgi jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet
ja koordineerivad oma tegevust põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne
kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Kuna
tegemist on erinevate alustega ning eelnõus sätestatu ei vasta direktiivile, teeme ettepaneku
kasutada siinkohal direktiivis toodud sõnastust.
23. Eelnõu § 1 punkti 37 järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 663 „Tasakaalustamisteenused“.
Konkurentsiamet: Märgime, et on siinkohal on mõeldud süsteemiteenuseid laiemalt ehk
tugiteenuseid, mitte ainult tasakaalustamisteenuseid. Ka ingliskeelne termin direktiivi (EL)
2019/944 artikli 40 lõikes 1(i) on „ancillary services“. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
nimetada § 663 „Tugiteenused“.
§ 663 lõike 1 järgi, kui põhivõrguettevõtja osutab sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab
ta võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad
vähempakkumise korras.
Amet teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku vähempakkumisega“.
§ 663 lõikele 2 vastavalt kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja käesoleva § 663 lõikes 1 nimetatud
vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised
nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning
eelnõu §-des 7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6
lisatavat punkti 31.
§ 663 lõike 4 alusel kaasab põhivõrguettevõtja § 663 lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik
tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised.
Amet märgib, et hetkel on ELTS §-i 5 alusel turuosalisteks ka tavatarbijad. Konkurentsiameti
teeb ettepaneku § 663 lõige 4 eelnõust välja jätta, kui lõike 1 sõnastust täpsustada, et tegemist
on avaliku vähempakkumisega.
§ 663 lõike 5 kohaselt ei pea vähempakkumist korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on
9 (15)
tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus.
Konkurentsiamet leiab, et siinkohal on oluline, et esmane signaal tuleks põhivõrguettevõtjalt,
kuna temal lasub vähempakkumise korraldamise kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab
põhivõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse esitamist. Teeme ettepaneku § 663 lõike 5
sõnastust vastavalt täiendada.
§ 663 lõikest 6 tulenevalt lisatakse tasakaalustamisteenuste kasutamisega seotud põhjendatud
kulud põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse ELTS § 71 lõikes 1
nimetatud tasude (võrgutasud) kujundamisel.
Konkurentsiamet muudatusega ei nõustu. Selgitame, et tasakaalustamisega seotud kulud ei
sisaldu võrgutasudes ning vastavalt bilansihinna metoodikale tasutakse taolised kulud
bilansihaldurite poolt administratiivkuluna. Lisaks vajadusele hetkel kehtivat regulatsiooni
mitte muuta, võib sellega mittearvestamine viia ülereguleerimiseni. Lisame, et ka käesoleva
seaduse raames on vastavad kulud võimalik lülitada võrgutasudesse, kui peaks tekkima selleks
vajadus (näiteks bilansihalduritele üle jõu käiv kohustus või tulenevalt sünkroniseerimisest
kasvavad tasakaalustamise kulud). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta § 663 lõige 6
eelnõust välja.
Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad
24. Eelnõu § 1 punkti 39 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 7415 „Elektrisõidukite
laadimispunkt“.
§ 7415 lõike 3 alusel võõrandab jaotusvõrguettevõtja § 7415 lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti avalikul enampakkumisel.
Konkurentsiameti hinnangul on nimetatud sättega seoses hinnangul vajalik lisada ELTS-i 11.
peatükki rakendussäte tähtajaga, kui kiiresti peab jaotusvõrguettevõtja oma tegevuse
ELTS-ga kooskõlla viima (nt kuue kuu jooksul).
§ 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et
on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale
kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite
laadimispunkti võõrandamiseks avaliku enampakkumise.
Konkurentsiamet: Antud sättega seoses on ameti hinnangul vajalik täpsustada, mis aja jooksul
pärast avalikku konsultatsiooni tuleb elektrisõidukite laadimispunkt võõrandada. Samuti
juhime tähelepanu, et Eestis kehtiva seadusandluse järgi on isikule kuuluva vara võõrandamine
võimalik vaid kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.3 Nimetatud seaduse § 2
järgi kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja
omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Seaduse § 6 lõigete 2 ja 3 järgi
saab peale vara võõrandamist olla vara uueks omanikus ainult kas riik või kohaliku
omavalitsuse üksus. Menetluse läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium,
Maanteeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla-
või linnavalitsus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 järgi omandit võib omaniku nõusolekuta
võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja
kohese hüvituse eest.
Aluseid, mille raames ühe eraõigusliku isiku vara kuulub võõrandamisele teisele eraõiguslikule
isikule, kui isik vara võõrandamisest keeldub, väljaspool tsiviilkohtumenetlust Eesti õiguskord
ei tunne. Seda ka osas, milline institutsioon peaks läbi viima menetlust juhul, kui taolised
võõrandamisest keeldumisega seonduvad küsimused peaksid tekkima.
3
Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018001.
10 (15)
Seetõttu olukorras, kus ELTS sätestaks tulevikus küll vara võõrandamise kohustuse, kuid
puudub vastavasisuline sunnivahendite rakendamise võimalus, on võõrandamist puudutava
kohustuse ELTS-s sätestamise puhul tegemist sisutühja ja täitmist mittevõimaldava
sättega olukorras, kus ettevõtja oma vara võõrandamisest keeldub.
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet MKM-ile ettepaneku kaaluda ja välja töötada
põhiseadusele vastav regulatsioon, kuidas toimub vara võõrandamine olukorras, kus tegemist
on vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele eraõiguslikult isikule ning kes teostab
selle üle järelevalvet ning rakendab riiklikku sundi. Konkurentsiameti hinnangul amet selleks
isikuks olla ei saa, sest esmalt puudub Konkurentsiametil võimalus vara võõrandamiseks
kohese ja õiglase hüvitise väljamaksmiseks, teisalt ei saa riigiamet riigile kuuluvate
võrguettevõtjate puhul rakendada riiklikku sundi nimetatud ettevõtjate vara võõrandamiseks
eraõiguslikule isikule. Samuti ei saa Konkurentsiamet võtta vara võõrandamist puudutavalt
tsiviilkohtu rolli, kes lahendab muuhulgas eraõiguslike isikute vahelisi vara väärtust
puudutavaid tsiviilõiguslikke nõudeid.
Eeltoodut arvestades võib olla üheks lahenduseks riigile kuuluvate ettevõtjate puhul omaniku
sekkumine. Samas riigile mittekuuluvate võrguettevõtjate puhul jääks see küsimus ikkagi
lahenduseta.
25. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 7416 „Energiasalvestusüksus“.
Konkurentsiamet: § 7416 lõike 3 punkti 2 osas teeme ettepaneku sõnastada
„elektriturg“ ainsuses, võttes aluseks eelnõu § 3 punktis 72 toodud termini.
§ 7416 lõike 5 puhul teeb amet täpsustava sõnastusettepaneku – tegemist on
„Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga“.
§ 7416 lõikes 7 viidatakse lõikele 5.
Konkurentsiamet teeb parandusettepaneku: viidata tuleks lõikele 6.
ELTS-i § 7416 lõige 7 järgi, kui § 7416 lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena
selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada,
korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva
energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku enampakkumise.
Konkurentsiamet: Kuna ka siinkohal on tegemist vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult
teisele, siis võõrandamist puudutavas osas vaata eelmist punkti.
Võrdlemisvahend
26. Eelnõu § 1 punkti 30 alusel täiendatakse ELTS §-i 39 lõigetega 9 ja 10.
§ 39 lõikega 9 sätestatakse süsteemihalduri kohustus luua ELTS §-s 821 sätestatud
võrdlemisvahend ja seda käitada.
Ameti hinnangul on siinkohal tegemist eelkõige erasektori ettevõtlust puudutava meetmega
ning põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist
ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta § 39 lõikega 9
eelnõust välja.
§ 39 lõikest 10 tulenevalt peab võrdlemisvahend andma ülevaate kogu elektriturust.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta § 39 1õige 10 eelnõust välja, kuna § 39 reguleerib
süsteemihalduri kohustusi ja § 821 võrdlemisvahendit puudutavaid sisulisi aspekte.
Eelnõu § 1 punkti 41 alusel täiendatakse ELTS-i §-iga 821 „Võrdlemisvahend“.
11 (15)
§ 821 lõike 1 järgi peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia
tarbimine on alla 100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile,
mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute
sõlmimiseks.
Ameti hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks tasuta kättesaadav vähemalt üks
nõuetekohane võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust. Eeltoodust tulenevalt teeb
Konkurentsiamet ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt:
„(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega
võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi.“
§ 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat võrdlemisvahendi kättesaadavusest.
Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse
täpsustamiseks, kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas teavitab (näiteks arvel). Lisaks
teeme ettepaneku, et lõike 2 sõnastusse lisatakse, et müüja teavitab tarbijat ka usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi kättesaadavusest.
§ 821 lõike 3 punkti 4 kohaselt kasutab võrdlemisvahend selget ja üheselt mõistetavat sõnastust.
Eelnõu seletuskirja (lk 17, 6. lõik) alusel peab võrdlemisvahend olema selgelt arusaadav ka
tarbijatele, kel pole igapäevaselt kokkupuudet energeetika-alaste keeruliste terminitega.
Konkurentsiamet: Jääb selgusetuks, kuidas saab võrdlemisvahend kasutada selget ja üheselt
mõistetavat sõnastust. Kui eesmärgiks on öelda, et võrdlemisvahendit puudutav peab olema
selges ja mõistetavas sõnastuses sätestatud, siis peaks ka niimoodi välja tooma.
§ 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu elektriturust,
antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. § 821 lõike 4
alusel peab võrdlemisvahend sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi,
mis hõlmavad märkimisväärset osa elektriturust.
Konkurentsiamet osundab, et § 821 lõike 7 kohaselt saadab elektrimüüja oma kõigi pakutavate
elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendile. Kuna § 821 lõige 7 juba
kehtestab, et usaldusmärgisega võrdlusvahend peab kajastama kõikide elektrimüüjate
pakkumisi, teeb amet ettepaneku § 821 lõike 3 punkti 6 ja lõike 4 eelnõust välja jätmiseks.
§ 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet läbi perioodilisi kontrolle tagamaks, et
usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, kuidas amet peaks võrdlemisvahendi nõuetelevastavuse
tagama. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 821 lõike 6 sõnastusest välja sõna „tagama“. Samuti
teeme parema selguse huvides ettepaneku täpsustada, mida tähendab „perioodiline“ (nt eelnõu
seletuskirjas).
Eelnõu § 1 punkti 53 järgi täiendatakse ELTS §-i 1113 lõikega 7, mille kohaselt ELTS § 39
lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2021. aasta 31. detsembriks.
Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et ameti hinnangul on võrdlemisvahendi loomise
ja käitamise puhul tegemist erasektorit puudutava tegevusvaldkonnaga ning
põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega.
Lähtudes eeltoodust, teeme ka siinkohal ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust välja.
Lepingud
27. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse ELTS §-i 84 lõikega 5, mille kohaselt on tarbijal
õigus sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta.
12 (15)
Konkurentsiamet: Ameti hinnangul peab võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt lisaks
tarbijale ka hajatootjal olema õigus sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta,
sõltuvalt tema elektrienergia pakkumise suurusest kas otse süsteemihalduriga või agregaatori
vahendusel. ELTSi eelnõus §-i 121 all olev mõiste aktiivne tarbija peaks arvesse võtma nii tootja
kui tarbija õigusi kui järgida direktiivi (EL) 2019/944 ingliskeelses versioonis artiklis 16
sätestatud mõiste „active customer“-i puudutavad aluseid. Teeme ettepaneku asendada ELTS §
84 lõikes 5 täienduses sõna tarbija §-i 121 all käsitletud aktiivse tarbijaga, mis võtaks lisaks
tarbija õigustele arvesse ka hajatootja õigusi.
Riiklik järelevalve
28. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i 93 lõiget 6, milles sätestatakse
Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 221 järgmises
sõnastuses:
„221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele
ei seataks tarbetuid takistusi ega piiranguid;
Konkurentsiamet: § 93 lõike 6 punkti 221 osas teeb amet parema selguse huvides ettepaneku
tuua välja näiteks eelnõu seletuskirjas, millised takistused ja piirangud omatoodetud
elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele on tarbetud.
29. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i 93 lõiget 6, milles sätestatakse
Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 222 järgmises
sõnastuses:
„222) jälgib, et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate
ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad;“
Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 17 („Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“)
lõike 3 punkti b järgi tagavad liikmesriigid, et nende õigusraamistik hõlmaks
mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid õigusnorme, milles kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate
jaoks on selgelt määratletud ülesanded ja vastutusalad.
Eelnõu § 1 punkti 33 alusel täiendatakse ELTS-i §-ga 422 „Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“,
milles on toodud agregaatori ja võrguettevõtja asjaomased ülesanded. Näiteks on agregaatoril
bilansivastutus (lõige 2) ning võrguettevõtjal kohustus kehtestada Konkurentsiametiga
kooskõlastatult turuosaliste kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded
(lõige 3).
Juhul, kui ELTS § 93 lõike 6 punktis 222 on silmas peetud §-s 422 sätestatud aluseid, teeb amet
ettepaneku muuta § 93 lõike 6 punkti 222 sõnastust nii, et sellest nähtuks, mis on ameti ülesanne
seoses ELTS §-ga 422.
30. Eelnõu § 1 punkti 50 alusel täiendatakse ELTS-i §-i 93 lõiget 6, milles sätestatakse
Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 231 järgmises
sõnastuses:
„231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise
tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate
lõimimist ning avaldab iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande koos
soovitustega;“
Konkurentsiamet: Märgime, et tarkvõrgu osas sisaldub eelnõus hetkel lisaks ELTS § 93 lõike
6 punktile 231 ainult termini „tarkvõrk“ definitsioon (§ 3 punkt 234). Parema selguse huvides
teeb amet ettepaneku lisada eelnõusse tarkvõrku puudutav regulatsioon, sealhulgas tingimused,
mille alusel saab Konkurentsiamet hinnata põhi- ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise
13 (15)
tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate
lõimimist.
31. Eelnõu § 1 punkti 52 järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 1002 „Konkurentsiameti pädevus
seoses piirkondliku koordineerimiskeskusega“.
Konkurentsiamet: Märgime, et eelnõu §-i 1002 lõike 1 punktide 1 ja 5 sõnastus on raskesti
arusaadav. Punkti 1 puhul tekitab segadust sõnade järjekord. Punktis 5 on sõna „õigus“
(käändes) kirjutatud mitmuses. Lisaks leiame, et parema selguse huvides tuleks punkti 5
sõnastusse lisada ka sõna „poolt“ („piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt“). Eeltoodust
tulenevalt teeb amet §-i 1002 lõike 1 punktide 1 ja 5 osas järgmise sõnastusettepaneku:
„(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate
asutustega on järgmine:
1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks luua vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1; piirkondlik
koordineerimiskeskus kooskõlastamine;
5) piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt Euroopa Liidu õigusest õigustest tulenevate
kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;“
Lisame, et eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 2 kohaselt kuulub Konkurentsiameti pädevusse
piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamine,
mille peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel.
Amet juhib tähelepanu, et ka hetkel kehtivast ELTS-st tulenevatel alustel lülitatakse
võrgutasudesse kõik põhjendatud kulud. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet
ettepaneku täiendada ELTS §-i 72 sättega, mille kohaselt on põhivõrguettevõtja võrgutasu
üheks aluseks piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulud, ning
muuta §-i 1002 lõike 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt:
2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab
kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine põhivõrguettevõtja poolt arvutatud võrgutasude
kooskõlastamisel; ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel, kooskõlastamine;“
Eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 3 alusel kuulub Konkurentsiameti pädevusse koostööl
põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine.
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millist koostööd on siinkohal mõeldud. Kas
reguleerivad asutused kooskõlastavad omavahel, kuidas teha ühiseid otsuseid
koordineerimiskeskuse suhtes või kooskõlastatakse koordineerimiskeskuse teatud ettepanekut?
Parema selguse huvides teeme ettepaneku § 1002 lõike 1 punkti 3 sõnastust vastavalt täiendada.
Muud ettepanekud
32. Seoses alates 01.01.2020 kohalduva määrusega (EL) 2019/943, vajavad Konkurentsiameti
hinnangul ajakohastamist ELTS § 4 lõige 41 ja § 93 lõike 6 punkt 2, mille järgi on ametil
õigus kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste,
energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete
loomiseks, kui ELTS § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete
võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides
uute tehnoloogiate edendamiseks.
33. Konkurentsiamet on seisukohal, et kõik eelnõuga kaasnevad ELTS-i sisse viidavad
tsiviilõiguslikud isikute vahelised (nt suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, aktiivset
tarbijat jt) aspektid (mh vaidlusküsimuste lahendamine) tuleb selgelt eristada riikliku
järelevalve alla kuuluvatest ülesannetest ja seaduse üle järelevalvet teostava haldusorgani
14 (15)
pädevustest. Vastasel korral võib see kaasa tuua õigusselgusetuse, segaduse ning olukorra,
kus isikutele ei ole tagatud selge arusaam nende õigustest (mh kaebeõiguse teostamisest) ja
kohustustest. Kuna eelnõu hetkel taolisi küsimusi ei käsita ning erisusi ei sea, on eelnõu
selgelt vastuolus hea õigusloome tavaga ning ameti hinnangul enne vastavsisusliste
muudatuste sisseviimist seadusekõlbulik ei ole.
Lähtudes eeloodust, teeb amet ettepaneku täiendada ELTS § 93 järgmise sättega:
„Käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ning aktiivseid
tarbijaid puudutavad võlaõigusliku küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele
mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses sätestatud
korras.“
Kokkuvõtvalt vajab eelnõu Konkurentsiameti hinnangul põhjalikku arutelu ja ümbervaatamist.
Amet on siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Karl Jaak Rebane 667 2424
[email protected]
15 (15)