dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 17. aprill 2020
Viit
7-19/2020-079-3
Registreeritud
17. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tapa Vallavalitsus, N.R. Energy OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-19 Soojuse korraldusega seotud kirjavahetus
Toimik
7-19/2020
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎17.04.2020 Konkurentsiameti vastus Tapa Vallavalitsusele.asice338 KB

Sisu (failidest)

Hr Riho Tell Teie 26.03.2020 nr 4-10/20/658 Vallavanem Tapa Vallavalitus Meie 17.04.2020 nr7-19/2020-079-3 45106 Tapa Lääne-Virumaa E-post: [email protected] Koopia: N.R.Energy OÜ, e-post: [email protected] Lugupeetud Riho Tell 26.03.2020 kirjas nr 4-10/2020/658 Konkurentsiametile tõite välja järgneva: „Tapa kaugküttepiirkonna soojus- ja võrguettevõtja N.R. Energy OÜ on esitanud 12.02.2020 Tapa Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse ühendustorustiku ja tarbijate liitumistorustike projekteerimiseks, mille kohaselt soovitakse liita Tapa linna kaugküttevõrguga OG Elektra AS Tapa kaubanduskeskuse Jaama 1, Ärihoone Pikk 3 ja MPEÕK Tapa kiriku Pikk 1 kogudusehoone tarbijapaigaldised. Oma 06.03.2020 selgitavas kirjas, mille lisame oma kirjale, lubab N.R. Energy OÜ finantseerida kõik liitumisega ja ehitusega seotud kulud. Lisaks lubab N.R. Energy OÜ kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele või soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas soojusenergiat hinnaga 48 eurot/MWh millele lisandub käibemaks. Kaugkütteseaduses ja Tapa kaugküttepiirkonna määramise määruses on sätestatud, et võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Juhul, kui N.R. Energy OÜ kavatseb kõik ehituskulud ise katta, tähendab see seda, et tegelikult lisatakse need kulud soojuse hinnale. See aga omakorda võib tähendada soojusenergia hinna tõusu Tapa kaugküttepiirkonnas. Puudutades soojusenergia hinda kaugküttepiirkonnas, mõistab Tapa Vallavalitsus, tuginedes konkurentsiseadusele, seda teemat nii, et keelatud on võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Tapa Vallavalitsus soovib Konkurentsiameti seisukohta seoses tõstatatud küsimustega.“ Kirjale lisatud N.R.Energy OÜ 06.03.2020 kirjast nr 31 (selgitused seoses OG Elektra Tapa Jaama 1 kauplusehoone, Tapa Pikk 3 ärihoone ja Pikk 1 koguduse hoone liitmisega Tapa kaugkütte võrku), adresseeritud nimetatud aadressidel asuvatele isikutele ja Tapa Vallavalitsusele tuleneb järgmist: „Täname Teie järelepärimiste eest, mille esitasite Tapa vallavalitsuse kirjades esitatud informatsiooni kohta. Vaatasime kõnealuse informatsiooni läbi ja soovime Tapa linnas soojusettevõtjana tegeleva ettevõttena täpsustada järgmist: Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 1. Meie oleme omalt poolt Teie liitumissoovile kiire lahenduse leidmisele orienteeritud ning valmis panustama liitumiseks vajaliku soojatorustiku võimalikult kiireks välja ehitamiseks enne järgmist kütteperioodi. 2. N.R. Energy on valmis finantseerima omalt poolt kõik liitumise ja ehitusega seotud kulud. 3. Kinnitame, et oleme valmis alustama trassi ehitusega koheselt pärast vallavalitsuselt vastavate lubade saamist ja prognoosime tööde lõpetamise tähtajaks kuni 2 kuud. 4. Liitumistorustiku ehitamine on võimalik ilma Tapa kesklinnas sõiduteede katet lõhkumata ning seetõttu on trassi rajamise mõju kesklinna elanikele minimaalne ning ajutine. 5. Seoses uue keskkonnasõbraliku reservkatlamaja valmimisega ja kogu linna soojatootmise biomassile üle viimisega on N.R. Energy alustanud Tapal uute soojatarbijate kaasamise kampaaniat, mille kohaselt pakume kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele (s.h teile) või soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas soojusenergiat hinnaga 48 eurot/MWh (+ km). 6. Oleme valmis vallavalitsuse ja kõigi teiste Tapa kaugküttevõrguga liitumisest huvitatud klientidega kolmepoolselt kohtuma esimesel vallavalitsusele sobival ajal ning asukohas.“ Eeltoodust lähtuvalt pöördus Konkurentsiamet täiendavate selgituste saamiseks N.R.Energy OÜ (edaspidi NRE) poole, kes on oma 09.04.2020 ja 14.04.2020 kirjades nr 43 ja 47 kokkuvõtvalt välja toonud järgmist1: Tapa linna kaugküttevõrguga liitumisest NRE esitas selgituse enda poolt liitumistega seotud ehituskulude kandmise ja väidetava soojuse hinnatõusu kohta: "Väide, nagu NRE poolt liitumise ehituskulude kandmine tooks kaasa soojuse hinnatõusu, ei pea paika. Esiteks, mida rohkem on kaugküttevõrguga liitujaid, seda potentsiaalselt odavamaks muutub soojuse hind ühe tarbija lõikes, mis üldjuhul võib väljenduda hinna odavnemises, hinnatõusu ära jäämises või väiksemas hinnatõusus (sõltuvalt teiste sisendite hinnamuutusest). Liitumisi targalt planeerides on võimalik tuua tarbijale rahalist kasu läbi varutuskindluse ja mastaabiefekti. Teiseks, Konkurentsiamet saab selle küsimusega põhjalikult tegeleda peatse Tapa uue piirhinna kooskõlastamise käigus, kus kõiki neid küsimusi saab analüüsida tõenduspõhiselt ja vastavalt õigusaktidele. NRE on veendunud, et uued liitumised soojuse hinda ei tõsta. Kui vaadata teemat tarbija poolt, siis NRE tasub ehituskulud omal kulul ja liitujad saavad tasuta liitumise. See on liitujate jaoks oluline kokkuhoid ning liitumised toovad kasu ka rahva tervisele ja keskkonnale. NRE hinda tõsta ei saa, sest seda takistab kooskõlastatud piirhind. Mida rohkem toimub liitumisi, seda potentsiaalselt odavamaks muutub soojuse müügi kasvust soojuse hind tulevikus kõigi jaoks. Kui NRE ei täidaks talle kohalduvat võrguettevõtja arenduskohustust (s.t kohustus liita uusi liitujaid) ja nõuaks tarbijatelt maksimaalset, st kehtestatud piirhinda, siis jääks liitujad ilma tasuta liitumisest, kõik tarbijad ilma hinnasoodustusest 48 eurot/MWh (+ km) ja kõik tarbijad ilma ka tuleviku parematest hindadest, mis tuleb uute liitujate mastaabiefektist. Reaalselt on Tapa linnas tegemist olukorraga, kus rõhuv enamus tänaseid soojatarbijaid ei ole kaugküttevõrguga liitumise eest midagi tasunud. Kinnitame, et NRE käsitleb uute liitujatena kõiki soovijaid võrdselt ning võimaldab liitumise kõikidele samadel tingimustel, sealhulgas ka võimalikud kohaliku omavalitsuse ja ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objektid." 1 Välja on jäetud ettevõtja poolt ärisaladusena käsitatav teave. 2 (4) Tapa võrgupiirkonnale soojuse hinna rakendamisest NRE esitas selgituse soojuse hinna rakendamise kohta "…Võrguettevõtja üks põhilisi kohustusi on võrgu arendamine läbi võrguga uute liitumiste (KKütS § 10 lg 1), mis toimub liitumistaotluste esitamise ning liitumislepingute alusel. Võrguettevõtja võib võrguga liitumisest keelduda juhul kui võrgu „tehnilised võimalused“ liitumist ei võimalda (KKütS § 10 lg 1) või liitumisega seataks ohtu „varasemate liitujate varustuskindlus“ (KKütS § 10 lg 1). KKütS-is vastava kohustuse sätestamise eesmärgiks on, et mida rohkem on kaugküttevõrguga liitujaid, seda potentsiaalselt odavamaks muutub soojuse hind ühe tarbija lõikes, mis võib väljenduda hinna odavnemises, hinnatõusu ära jäämises või väiksemas hinnatõusus. … KKütS § 9 lg 4 kohaselt võib võrguettevõtja müüja soojust hinnaga, mis „ei ületa kooskõlastatud piirhinda“. Kooskõlastatud piirhind on 59,57 EUR/MWh (+ km). Nagu nimetus „piirhind“ viitab, on tegemist hinna piiriga, mida ei tohi ületada, mitte fikseeritud hinnaga. Seega võib NRE pakkuda tarbijatele odavamat hinda. Eeltoodu ei tähenda, et NRE kulud võrguteenuse pakkumisel oleksid väiksemad. Võrguettevõtja võib KKütS või sooja müügilepingu alusel pakkuda tarbijatele allahindlusi ja teha hinnakampaaniaid ka oma põhjendatud tulukuse arvelt. Seega ei ole tegemist KKütS § 9 lg 91 sätestatud olukorraga. NRE kampaania on selgelt kasulik just tarbijatele, mis on eriti oluline praegusel ebakindlal ajal. NRE kavatseb käesoleval hetkel rakendada uut soojuse hinda kõikidele lepinguid uuendanud ja uue lepingu sõlminud klientidele, sh tavatarbijad, KOV, ettevõtjad vms. Edastame uuendatud lepinguid omavate tarbijate nimekirja ja need isikud, kellega veel lepingut uuendatud ei ole (vt Lisa 1 …..*). NRE 09.04.2020 kirja nr 43 lisas 1 toodud lepingupartnerite puhul on juba rakendatud soojuse hinda 48 eurot/MWh (+ km). NRE kordab veelkord, et NRE on antud küsimuses lähenenud kõikidele tarbijatele samadel alustel ja võrdselt. Neile, kes lepingut ei ole veel jõudnud või soovinud uuendada, rakendatakse vana lepingujärgset hinda. Nende poolt nõustumisel lepingu uuendamisega rakendatakse ka neile alates lepingu allkirjastamise kuust hinda 48 €/MWh samadel tingimustel eelmistega. Samas tuleb tähele panna, et lepingu uuendamine on tarbijatele kasulik, sest nad saavad selgema lepingulise suhte ning odavama hinna. Seega loodab NRE, et peatselt on kõik üle läinud uuele odavamale hinnale. Siiski peab sooja müük toimuma õigusaktide ja kehtiva lepingu alusel ning lepingus sätestatud hind on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2), senikaua kuni lepingut ei ole uuendatud. Soojuse müük saab toimuda ainult kehtiva lepingu alusel ning lepingu puudumine muudab soojuse tarbimise automaatselt ebaseaduslikuks (KKütS § 16 lg 1 p 3). Seega kehtib kõigile (sh kaitseväelinnakule, eramajadele, valla objektidele, ettevõtetele) sama reegel - neile, kes lepingut ei ole veel jõudnud või soovinud uuendada, rakendatakse vana lepingujärgset hinda. Nende poolt lepingu uuendamisel rakendatakse ka neile hinda 48 €/MWh (+ km) samadel tingimustel nagu varem teistelegi." Konkurentsiameti seisukoht NRE selgitustest tulenevalt kavandab ettevõtja kohelda nii kaugküttevõrguga liitumisel kui ka soojuse hinna rakendamisel kõiki tarbijaid võrdselt ning teha seda ka Tapa kaitseväelinnakut ja kohaliku omavalitsuse objekte silmas pidades (nimetatud objektid sisalduvad NRE 09.04.2020 kirja nr 43 lisas 1 toodud nimekirjas). NRE selgituste kohaselt on piirhinnast madalamat soojuse hinda rakendatud nendele tarbijatele, kes on sõlminud ettevõtjaga uuendatud soojuse müügilepingud. Tarbijatele, kellega on soojuse müügilepingud uuendamata, rakendatakse Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhinda. Peale müügilepingute uuendamist kavatseb NRE ka nendele tarbijatele rakendada piirhinnast madalamat soojuse hinda. Konkurentsiamet selgitab, et soojusettevõtjal ei ole keelatud müüa soojust alla piirhinna. Riigikohus on 13.11.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-27-10 (p-d 11-14 välja toonud, et eraõiguslikes suhetes saab tarbija kaitsta oma õigusi, sh vaidlustada ebamõistlikku hinda, tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohus selgitas, et piirhinna kehtestamine iseenesest ei määra tarbijale osutatava teenuse lõplikku hinda, vaid määrab üksnes selle hinna maksimaalse 3 (4) suuruse. Piirhinna kehtestamisest ei tulene kaugeltki veel teenuse osutaja õigus müüa teenust piirhinnaga. Konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija õigustele ja kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning see avaldub läbi võlaõigusliku suhte. Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määrus 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“ 2 reguleerib soojuse tootmisega, jaotamisega ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk), määrab kaugküttepiirkonna piirid ning võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra Tapa vallas Tapa linnas. Määruse täitmise üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus. Määruse § 5 lõige 5 järgi soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt Tapa Vallavolikogule ja Vallavalitsusele. Lähtudes eeltoodust, kui Tapa Vallavalitsus (Vallavalitsus) leiab, et tema territooriumil tegutseva soojusettevõtja tegevus ei vasta määruses sätestatud nõuetele ning Vallavalitsusel on siinkohal pädevus sekkumiseks, saab Vallavalitsus kaaluda vastavasisuliste toimingute sooritamist. Konkurentsiamet siinkohal sekkuda ei saa. KKütS § 9 lg 91 tulenevalt soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra. Antud juhul on Konkurentsiamet kooskõlastanud soojusettevõtja soojuse piirhinna 59,57 EUR/MWh (+ km), kuid ettevõtja rakendab hinda 48 eurot/MWh (+ km). Kuna ettevõtja poolt rakendatav soojuse hind on 24,1% madalam kooskõlastatud piirhinnast, peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile uue soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse. NRE on teavitanud ametit uue soojuse piirhinna taotluse ettevalmistamisest. KKütS § 12 lg 1 alusel on võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Kuigi seadusest tulenevalt ei ole liitumistasu võtmine kohustuslik, soovitab amet võrguettevõtjal siiski selle võtmist kaaluda. NRE on välja toonud, et liitumistega seotud ehituskulude kandmine ettevõtja poolt ei too kaasa soojuse hinna suurenemist. Loodetavasti põhineb NRE seisukoht konkreetsetel arvutustel. Samas ei ole NRE selgitanud, kas liitumistega seotud ehituskulud sisaldavad ka torustike maksumust. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et NRE Tapa võrgupiirkonna uue hinnataotluse menetlemisel aktsepteerib amet üksnes põhjendatud kulusid (sh liitumistega seotud kulud), põhjendamatuid kulusid (sh liitumistega seotud kulud) soojuse piirhinda ei lülitata. Järeldada, kas liitumistega seotud ehituskulude kandmine NRE poolt toob/ei too kaasa Tapa võrgupiirkonna tarbijatele hinnatõusu, saab vaid hinnataotluse menetlemise käigus (sõltub lisanduvast müügimahust, liitujatele rajatava kaugküttevõrgu pikkusest ja selle kogumaksumusest, sh torustike maksumus). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Piiroja 667 2541 [email protected] regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv 4 (4)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel