Hr Riho Tell Teie 26.03.2020 nr 4-10/20/658
Vallavanem
Tapa Vallavalitus Meie 17.04.2020 nr7-19/2020-079-3
45106 Tapa
Lääne-Virumaa
E-post:
[email protected]
Koopia: N.R.Energy OÜ, e-post:
[email protected]
Lugupeetud Riho Tell
26.03.2020 kirjas nr 4-10/2020/658 Konkurentsiametile tõite välja järgneva:
„Tapa kaugküttepiirkonna soojus- ja võrguettevõtja N.R. Energy OÜ on esitanud 12.02.2020
Tapa Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse ühendustorustiku ja tarbijate
liitumistorustike projekteerimiseks, mille kohaselt soovitakse liita Tapa linna kaugküttevõrguga
OG Elektra AS Tapa kaubanduskeskuse Jaama 1, Ärihoone Pikk 3 ja MPEÕK Tapa kiriku Pikk
1 kogudusehoone tarbijapaigaldised.
Oma 06.03.2020 selgitavas kirjas, mille lisame oma kirjale, lubab N.R. Energy OÜ
finantseerida kõik liitumisega ja ehitusega seotud kulud.
Lisaks lubab N.R. Energy OÜ kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele või
soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas soojusenergiat
hinnaga 48 eurot/MWh millele lisandub käibemaks.
Kaugkütteseaduses ja Tapa kaugküttepiirkonna määramise määruses on sätestatud, et
võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Juhul, kui N.R.
Energy OÜ kavatseb kõik ehituskulud ise katta, tähendab see seda, et tegelikult lisatakse need
kulud soojuse hinnale. See aga omakorda võib tähendada soojusenergia hinna tõusu Tapa
kaugküttepiirkonnas.
Puudutades soojusenergia hinda kaugküttepiirkonnas, mõistab Tapa Vallavalitsus, tuginedes
konkurentsiseadusele, seda teemat nii, et keelatud on võrdväärsete kokkulepete korral erinevate
tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega
ebasoodsasse konkurentsiolukorda.
Tapa Vallavalitsus soovib Konkurentsiameti seisukohta seoses tõstatatud küsimustega.“
Kirjale lisatud N.R.Energy OÜ 06.03.2020 kirjast nr 31 (selgitused seoses OG Elektra Tapa
Jaama 1 kauplusehoone, Tapa Pikk 3 ärihoone ja Pikk 1 koguduse hoone liitmisega Tapa
kaugkütte võrku), adresseeritud nimetatud aadressidel asuvatele isikutele ja Tapa
Vallavalitsusele tuleneb järgmist:
„Täname Teie järelepärimiste eest, mille esitasite Tapa vallavalitsuse kirjades esitatud
informatsiooni kohta. Vaatasime kõnealuse informatsiooni läbi ja soovime Tapa linnas
soojusettevõtjana tegeleva ettevõttena täpsustada järgmist:
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
1. Meie oleme omalt poolt Teie liitumissoovile kiire lahenduse leidmisele orienteeritud ning
valmis panustama liitumiseks vajaliku soojatorustiku võimalikult kiireks välja ehitamiseks enne
järgmist kütteperioodi.
2. N.R. Energy on valmis finantseerima omalt poolt kõik liitumise ja ehitusega seotud kulud.
3. Kinnitame, et oleme valmis alustama trassi ehitusega koheselt pärast vallavalitsuselt
vastavate lubade saamist ja prognoosime tööde lõpetamise tähtajaks kuni 2 kuud.
4. Liitumistorustiku ehitamine on võimalik ilma Tapa kesklinnas sõiduteede katet lõhkumata
ning seetõttu on trassi rajamise mõju kesklinna elanikele minimaalne ning ajutine.
5. Seoses uue keskkonnasõbraliku reservkatlamaja valmimisega ja kogu linna soojatootmise
biomassile üle viimisega on N.R. Energy alustanud Tapal uute soojatarbijate kaasamise
kampaaniat, mille kohaselt pakume kõigile uutele soojavõrguga liituvatele klientidele (s.h teile)
või soojatarbimise lepingut uuendavatele olemasolevatele klientidele Tapa linnas
soojusenergiat hinnaga 48 eurot/MWh (+ km).
6. Oleme valmis vallavalitsuse ja kõigi teiste Tapa kaugküttevõrguga liitumisest huvitatud
klientidega kolmepoolselt kohtuma esimesel vallavalitsusele sobival ajal ning asukohas.“
Eeltoodust lähtuvalt pöördus Konkurentsiamet täiendavate selgituste saamiseks N.R.Energy
OÜ (edaspidi NRE) poole, kes on oma 09.04.2020 ja 14.04.2020 kirjades nr 43 ja 47
kokkuvõtvalt välja toonud järgmist1:
Tapa linna kaugküttevõrguga liitumisest
NRE esitas selgituse enda poolt liitumistega seotud ehituskulude kandmise ja väidetava soojuse
hinnatõusu kohta: "Väide, nagu NRE poolt liitumise ehituskulude kandmine tooks kaasa soojuse
hinnatõusu, ei pea paika. Esiteks, mida rohkem on kaugküttevõrguga liitujaid, seda
potentsiaalselt odavamaks muutub soojuse hind ühe tarbija lõikes, mis üldjuhul võib
väljenduda hinna odavnemises, hinnatõusu ära jäämises või väiksemas hinnatõusus (sõltuvalt
teiste sisendite hinnamuutusest). Liitumisi targalt planeerides on võimalik tuua tarbijale
rahalist kasu läbi varutuskindluse ja mastaabiefekti. Teiseks, Konkurentsiamet saab selle
küsimusega põhjalikult tegeleda peatse Tapa uue piirhinna kooskõlastamise käigus, kus kõiki
neid küsimusi saab analüüsida tõenduspõhiselt ja vastavalt õigusaktidele. NRE on veendunud,
et uued liitumised soojuse hinda ei tõsta.
Kui vaadata teemat tarbija poolt, siis NRE tasub ehituskulud omal kulul ja liitujad saavad
tasuta liitumise. See on liitujate jaoks oluline kokkuhoid ning liitumised toovad kasu ka rahva
tervisele ja keskkonnale. NRE hinda tõsta ei saa, sest seda takistab kooskõlastatud piirhind.
Mida rohkem toimub liitumisi, seda potentsiaalselt odavamaks muutub soojuse müügi kasvust
soojuse hind tulevikus kõigi jaoks.
Kui NRE ei täidaks talle kohalduvat võrguettevõtja arenduskohustust (s.t kohustus liita uusi
liitujaid) ja nõuaks tarbijatelt maksimaalset, st kehtestatud piirhinda, siis jääks liitujad ilma
tasuta liitumisest, kõik tarbijad ilma hinnasoodustusest 48 eurot/MWh (+ km) ja kõik tarbijad
ilma ka tuleviku parematest hindadest, mis tuleb uute liitujate mastaabiefektist. Reaalselt on
Tapa linnas tegemist olukorraga, kus rõhuv enamus tänaseid soojatarbijaid ei ole
kaugküttevõrguga liitumise eest midagi tasunud.
Kinnitame, et NRE käsitleb uute liitujatena kõiki soovijaid võrdselt ning võimaldab liitumise
kõikidele samadel tingimustel, sealhulgas ka võimalikud kohaliku omavalitsuse ja ka Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse objektid."
1
Välja on jäetud ettevõtja poolt ärisaladusena käsitatav teave.
2 (4)
Tapa võrgupiirkonnale soojuse hinna rakendamisest
NRE esitas selgituse soojuse hinna rakendamise kohta "…Võrguettevõtja üks põhilisi kohustusi
on võrgu arendamine läbi võrguga uute liitumiste (KKütS § 10 lg 1), mis toimub
liitumistaotluste esitamise ning liitumislepingute alusel. Võrguettevõtja võib võrguga
liitumisest keelduda juhul kui võrgu „tehnilised võimalused“ liitumist ei võimalda (KKütS § 10
lg 1) või liitumisega seataks ohtu „varasemate liitujate varustuskindlus“ (KKütS § 10 lg 1).
KKütS-is vastava kohustuse sätestamise eesmärgiks on, et mida rohkem on kaugküttevõrguga
liitujaid, seda potentsiaalselt odavamaks muutub soojuse hind ühe tarbija lõikes, mis võib
väljenduda hinna odavnemises, hinnatõusu ära jäämises või väiksemas hinnatõusus. …
KKütS § 9 lg 4 kohaselt võib võrguettevõtja müüja soojust hinnaga, mis „ei ületa
kooskõlastatud piirhinda“. Kooskõlastatud piirhind on 59,57 EUR/MWh (+ km). Nagu nimetus
„piirhind“ viitab, on tegemist hinna piiriga, mida ei tohi ületada, mitte fikseeritud hinnaga.
Seega võib NRE pakkuda tarbijatele odavamat hinda. Eeltoodu ei tähenda, et NRE kulud
võrguteenuse pakkumisel oleksid väiksemad. Võrguettevõtja võib KKütS või sooja
müügilepingu alusel pakkuda tarbijatele allahindlusi ja teha hinnakampaaniaid ka oma
põhjendatud tulukuse arvelt. Seega ei ole tegemist KKütS § 9 lg 91 sätestatud olukorraga. NRE
kampaania on selgelt kasulik just tarbijatele, mis on eriti oluline praegusel ebakindlal ajal.
NRE kavatseb käesoleval hetkel rakendada uut soojuse hinda kõikidele lepinguid uuendanud
ja uue lepingu sõlminud klientidele, sh tavatarbijad, KOV, ettevõtjad vms. Edastame uuendatud
lepinguid omavate tarbijate nimekirja ja need isikud, kellega veel lepingut uuendatud ei ole (vt
Lisa 1 …..*). NRE 09.04.2020 kirja nr 43 lisas 1 toodud lepingupartnerite puhul on juba
rakendatud soojuse hinda 48 eurot/MWh (+ km). NRE kordab veelkord, et NRE on antud
küsimuses lähenenud kõikidele tarbijatele samadel alustel ja võrdselt.
Neile, kes lepingut ei ole veel jõudnud või soovinud uuendada, rakendatakse vana
lepingujärgset hinda. Nende poolt nõustumisel lepingu uuendamisega rakendatakse ka neile
alates lepingu allkirjastamise kuust hinda 48 €/MWh samadel tingimustel eelmistega. Samas
tuleb tähele panna, et lepingu uuendamine on tarbijatele kasulik, sest nad saavad selgema
lepingulise suhte ning odavama hinna. Seega loodab NRE, et peatselt on kõik üle läinud uuele
odavamale hinnale. Siiski peab sooja müük toimuma õigusaktide ja kehtiva lepingu alusel ning
lepingus sätestatud hind on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2), senikaua
kuni lepingut ei ole uuendatud. Soojuse müük saab toimuda ainult kehtiva lepingu alusel ning
lepingu puudumine muudab soojuse tarbimise automaatselt ebaseaduslikuks (KKütS § 16 lg 1
p 3). Seega kehtib kõigile (sh kaitseväelinnakule, eramajadele, valla objektidele, ettevõtetele)
sama reegel - neile, kes lepingut ei ole veel jõudnud või soovinud uuendada, rakendatakse vana
lepingujärgset hinda. Nende poolt lepingu uuendamisel rakendatakse ka neile hinda 48 €/MWh
(+ km) samadel tingimustel nagu varem teistelegi."
Konkurentsiameti seisukoht
NRE selgitustest tulenevalt kavandab ettevõtja kohelda nii kaugküttevõrguga liitumisel kui ka
soojuse hinna rakendamisel kõiki tarbijaid võrdselt ning teha seda ka Tapa kaitseväelinnakut ja
kohaliku omavalitsuse objekte silmas pidades (nimetatud objektid sisalduvad NRE 09.04.2020
kirja nr 43 lisas 1 toodud nimekirjas). NRE selgituste kohaselt on piirhinnast madalamat
soojuse hinda rakendatud nendele tarbijatele, kes on sõlminud ettevõtjaga uuendatud soojuse
müügilepingud. Tarbijatele, kellega on soojuse müügilepingud uuendamata, rakendatakse
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse piirhinda. Peale müügilepingute uuendamist
kavatseb NRE ka nendele tarbijatele rakendada piirhinnast madalamat soojuse hinda.
Konkurentsiamet selgitab, et soojusettevõtjal ei ole keelatud müüa soojust alla piirhinna.
Riigikohus on 13.11.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-27-10 (p-d 11-14 välja toonud, et eraõiguslikes
suhetes saab tarbija kaitsta oma õigusi, sh vaidlustada ebamõistlikku hinda,
tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohus selgitas, et piirhinna kehtestamine iseenesest ei määra
tarbijale osutatava teenuse lõplikku hinda, vaid määrab üksnes selle hinna maksimaalse
3 (4)
suuruse. Piirhinna kehtestamisest ei tulene kaugeltki veel teenuse osutaja õigus müüa teenust
piirhinnaga. Konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija
õigustele ja kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning see
avaldub läbi võlaõigusliku suhte.
Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määrus 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“ 2 reguleerib
soojuse tootmisega, jaotamisega ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus
(edaspidi võrk), määrab kaugküttepiirkonna piirid ning võrguga liitumise ja võrgust eraldumise
tingimused ja korra Tapa vallas Tapa linnas. Määruse täitmise üle teostab järelevalvet kohalik
omavalitsus. Määruse § 5 lõige 5 järgi soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt
põhjendatud liitumistasu, tutvustades selle suuruse ja võtmise põhimõtteid eelnevalt Tapa
Vallavolikogule ja Vallavalitsusele.
Lähtudes eeltoodust, kui Tapa Vallavalitsus (Vallavalitsus) leiab, et tema territooriumil
tegutseva soojusettevõtja tegevus ei vasta määruses sätestatud nõuetele ning Vallavalitsusel on
siinkohal pädevus sekkumiseks, saab Vallavalitsus kaaluda vastavasisuliste toimingute
sooritamist. Konkurentsiamet siinkohal sekkuda ei saa.
KKütS § 9 lg 91 tulenevalt soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid
asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna
kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib
vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra. Antud juhul on Konkurentsiamet
kooskõlastanud soojusettevõtja soojuse piirhinna 59,57 EUR/MWh (+ km), kuid ettevõtja
rakendab hinda 48 eurot/MWh (+ km). Kuna ettevõtja poolt rakendatav soojuse hind on 24,1%
madalam kooskõlastatud piirhinnast, peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile uue soojuse
piirhinna kooskõlastamise taotluse. NRE on teavitanud ametit uue soojuse piirhinna taotluse
ettevalmistamisest.
KKütS § 12 lg 1 alusel on võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
Kuigi seadusest tulenevalt ei ole liitumistasu võtmine kohustuslik, soovitab amet
võrguettevõtjal siiski selle võtmist kaaluda. NRE on välja toonud, et liitumistega seotud
ehituskulude kandmine ettevõtja poolt ei too kaasa soojuse hinna suurenemist. Loodetavasti
põhineb NRE seisukoht konkreetsetel arvutustel. Samas ei ole NRE selgitanud, kas liitumistega
seotud ehituskulud sisaldavad ka torustike maksumust.
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et NRE Tapa võrgupiirkonna uue hinnataotluse
menetlemisel aktsepteerib amet üksnes põhjendatud kulusid (sh liitumistega seotud kulud),
põhjendamatuid kulusid (sh liitumistega seotud kulud) soojuse piirhinda ei lülitata. Järeldada,
kas liitumistega seotud ehituskulude kandmine NRE poolt toob/ei too kaasa Tapa
võrgupiirkonna tarbijatele hinnatõusu, saab vaid hinnataotluse menetlemise käigus (sõltub
lisanduvast müügimahust, liitujatele rajatava kaugküttevõrgu pikkusest ja selle
kogumaksumusest, sh torustike maksumus).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja
2
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv
4 (4)