Konkurentsiamet · 15. aprill 2020
Sisu (failidest)
Ärakiri
Ärisaladused välja jäetud
OTSUS
22.06.2020 nr 5-5/2020-017
Koondumise nr 07/2020 Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond ja Eesti
Biogaas OÜ; Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond, Osaühing
ESTONIA / OÜ Oisu Biogaas ning Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E
Biofond, Osaühing Tammikus, OÜ Askoterm / OÜ Vinni Biogaas
lubamine
1. Koondumine
16.03.2020 sai Konkurentsiamet koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid Alexela
Varahalduse AS (registrikood 10423960), OÜ 4E Biofond (registrikood 11504910),
AKTSIASELTS INFORTAR (registrikood 10139414) ning Alexela Varahalduse AS ja OÜ
4E Biofond ühise valitseva mõju all olev ettevõtja Eesti Biogaas OÜ (registrikood
14754903) 13.03.2020 osanike lepingu muutmise lepingu, millega muudeti 04.12.2019
Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond ja AKTSIASELTSi INFORTAR vahel sõlmitud
Eesti Biogaas OÜ osanike lepingut. Samuti sõlmisid OÜ 4E Biofond ja Eesti Biogaas OÜ
13.03.2020 osade müügilepingu, mille kohaselt võõrandab OÜ 4E Biofond kõik talle
kuuluvad osad äriühingutes OÜ Oisu Biogaas (registrikood 11515434) ja OÜ Vinni
Biogaas (registrikood 11512714) äriühingule Eesti Biogaas OÜ.
Tehingute tulemusel: 1) moodustavad Alexela Varahalduse AS ja OÜ 4E Biofond
konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 19 lg 2 tähenduses ühiselt uue ettevõtja Eesti
Biogaas OÜ, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks; 2) omandavad
Alexela Varahalduse AS ja OÜ 4E Biofond (Eesti Biogaas OÜ kaudu), OÜ Askoterm
(registrikood 10220955) ja Osaühing Tammikus (registrikood 10229132) ühiselt valitseva
mõju OÜ Vinni Biogaas üle ning 3) Alexela Varahalduse AS ja OÜ 4E Biofond (Eesti
Biogaas OÜ kaudu) ja Osaühing ESTONIA (registrikood 10038386) ühiselt valitseva mõju
OÜ Oisu Biogaas üle KonkS § 2 lg 4 ja KonkS § 19 lg 1 p 3 tähenduses.
2. Koondumise osalised
KonkS § 20 punkti 3 järgi on koondumise osaliseks füüsilised isikud või ettevõtjad, kes
ühiselt omandavad valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende
osade üle.
KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle
omandatakse valitsev mõju.
Seega on koondumise osalisteks Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond, Eesti Biogaas
OÜ, Osaühing ESTONIA, Osaühing Tammikus, OÜ Askoterm, OÜ Oisu Biogaas ja OÜ
Vinni Biogaas.
Alexela Varahalduse AS on Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevuseks on
finantsinvesteeringute haldamine. Alexela Varahalduse AS-i üle omab Kasperwiki
Laevaomanikud OÜ kaudu valitsevat mõju füüsiline isik H. H. (isikukood […]). Ühtlasi
omab H. H. läbi Alexela Varahalduse AS-i ja talle kuuluvate aktsiate kaudu valitsevat mõju
Alexela Group OÜ üle.
Alexela Group OÜ tütarettevõtjad tegutsevad erinevates majandusvaldkondades.
Energeetika valdkonnas tegeleb kontsern bensiini ja diislikütuse jae- ja hulgimüügiga,
põlevkivi kaevandamise, põlevkivist õlisaaduste tootmise ja müügiga, soojus- ja
elektrienergia tootmise ja müügiga, balloonigaasi müügiga, vedelgaasisüsteemide
projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega, maagaasi müügiga ning võrguteenuste
osutamisega, terminaliteenuste osutamisega ning energialahenduste arendamisega.
Kinnisvara valdkonnas tegeleb kontsern tööstus,- äri,- ja eramukinnisvara arendusega.
Metallivaldkonnas tegeleb kontsern haagiste tootmise ja müügiga, teraskonstruktsioonide ja
pisidetailide kuumtsinkimise ja tsingitud detailide passiveerimisega ning metalltööde (so
metallkonstruktsioonide ja detailide) allhangete pakkumisega. Kirjastusvaldkonnas omab
kontsern ühist valitsevat mõju AS Õhtuleht kirjastuse üle, mis tegeleb ajalehtede ja
ajakirjade kirjastamisega ning reklaami avalikustamisega trüki- ja internetimeedias.
OÜ 4E Biofond on AKTSIASELTSi INFORTAR valitseva mõju all olev valdusettevõtja.
OÜ 4E Biofond omab osalusi OÜ-s Vinni Biogaas (46,5%) ja OÜ-s Oisu Biogaas (40%),
äriühingute põhitegevuseks on biogaasi tootmine ning sellest omakorda elektri- ja soojus-
energia tootmine ja müük.
AKTSIASELTSis INFORTAR omavad üle 10% osalust OÜ Abante (25,11%), Osaühing
Mersok (25,12%) ja Pärdiklill OÜ (25,12%), mille üle omavad omakorda valitsevat mõju
füüsilised isikud vastavalt: A. H. (isikukood […]), E. P. (isikukood […]) ja K. J. (isikukood
[…]).
AKTSIASELTS INFORTAR on investeerimisettevõtja, mis teeb investeeringuid erinevates
ärivaldkondades tegutsevatesse äriühingutesse. AKTSIASELTSi INFORTAR valitseva
mõju alla kuuluvad ettevõtjad tegelevad finants- ja kinnisvarainvesteeringute haldamisega,
energeetikaga, trükiteenuste pakkumisega, klaastoodete, lauanõude ja köögitarvikute
pakkumisega nii erinevatele toitlustusteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele kui ka
eraisikutele; valuutavahetusteenuste, meelelahutusautomaatidega seotud teenuste,
maavarade tootmise ja karjääride arendusega, spordirajatiste haldamisega, projekteerimis-
ja ehitusteenuste pakkumisega ja taksondusega seotud teenustega. AKTSIASELTSile
INFORTAR kuulub ka vähemusosalus Tallinna börsil noteeritud AS-is Tallink Grupp, mis
pakub reisijate- ning kaubaveoteenuseid meritsi Balti mere piirkonnas.
AKTSIASELTSi INFORTAR valitseva mõju all oleva ettevõtja AS Eesti Gaas
(registrikood 10178905) põhiliseks tegevuseks on maagaasi müük, vähesel määral ka
elektri müük. AS Eesti Gaas tütarettevõtja AS EG Ehitus (registrikood 11097051) tegeleb
2
gaasitorustike ja rajatiste ehitamise, gaasivarustustööde teostusega ning gaasi- ja
küttesüsteemide müügi, paigalduse ja hooldusega. AS EG Ehitus tegevusalade hulka
kuulub ka keskkütte-, vee-, ja kanalisatsioonitorustike ja nendega seotud rajatiste ehitamine
ja hooldus. AS Eesti Gaas tütarettevõtjatest on AS Gaasivõrk maagaasi jaotusteenust
(võrguteenust) osutav ettevõtja, OÜ HG ProSolution teostab gaasivarustustööde
projekteerimist ning osutab projektijuhtimisteenust, OÜ Elenger Marine tegeleb laevade
punkerdamisega LNG-ga, ja OÜ Bussitanklad hetkel aktiivset majandustegevust ei oma.
Lisaks kuulub AS-le Eesti Gaas 80% osalus neljas päikseenergia tootmisega tegelevas
ettevõtjas: OÜ Pärnu Päikesepark 1, OÜ Pärnu Päikesepark 2, OÜ Pärnu Päikesepark 3,
ning OÜ Pärnu Päikesepark 4. AS Eesti Gaas tegutseb Lätis SIA Elenger, Leedus UAB EG
Energija ja Soomes OY Elenger nime all.
Eesti Biogaas OÜ on äriühing, mille üle omavad koondumise eelselt ühist valitsevat mõju
Alexela Varahalduse AS ja OÜ 4E Biofond. Eesti Biogaas OÜ-l on tütarettevõtja Tartu
Biogaas OÜ, mille põhitegevuseks on biogaasi tootmine ning sellest elektri- ja
soojusenergia tootmine ja müük. Koondumise järgselt on Eesti Biogaas OÜ tegevuseks
kavandatud biometaani tootmine tütarettevõtjate Tartu Biogaas OÜ, OÜ Vinni Biogaas ja
OÜ Oisu Biogaas kaudu.
Osaühing ESTONIA on Eestis registreeritud ettevõtja, mille osakapitalist 82,2% kuulub
Estonia Farmid OÜ-le ning ülejäänu jaguneb eraisikust väikeosanike vahel. Estonia Farmid
OÜ ei kuulu kellegi valitseva mõju alla. Osaühing ESTONIA omab osalusi OÜ-s Oisu
Biogaas (60%), OÜ-s Sõrandu Farm (100%), Kabala Agro OÜ-s (80,5%) ja Estonia Farmid
OÜ-s (16,7%).
Estonia Farmid OÜ kontserni ettevõtjad (v.a OÜ Oisu Biogaas) on põllumajandus-
ettevõtjad, mis tegelevad piima, liha, teravilja, rapsi tootmise ja turustamisega.
Osaühing Tammikus on Eestis registreeritud ettevõtja, mille üle omab valitsevat mõju
füüsiline isik K. K. (isikukood […]). Osaühing Tammikus omab 7%-list osalust OÜ-s
Vinni Biogaas.
Osaühingu Tammikus põhitegevusalaks on piimakarjakasvatus ning teravilja ja õliseemnete
kasvatus, lisaks osutab ettevõtja taime- ja loomakasvatuse abitegevusega seotud teenuseid.
OÜ Askoterm on Eestis registreeritud ettevõtja, mille üle omab valitsevat mõju füüsiline
isik R. A. (isikukood […]). OÜ Askoterm omab 46,5%-list osalust OÜ-s Vinni Biogaas.
OÜ Askoterm põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine (kuuma vee tootmine,
kogumine ja jaotus kütteks). Ettevõtjal on kaks katlamaja Vinni ja Pajusti alevikes. Lisaks
põhitegevusele tegeleb ettevõtja joogivee pumpamise ning heitvee puhastamisega.
OÜ Oisu Biogaas on äriühing, mille osanikud on 4E Biofond OÜ (40%) ja Osaühing
ESTONIA (60%). OÜ Oisu Biogaas põhitegevusalaks on elektrienergia tootmine
biomassist.
OÜ Vinni Biogaas on Eestis registreeritud ettevõtja, mis kuulub koondumise eelselt OÜ
4E Biofond (46,5%), OÜ Askoterm (46,5%) ja Osaühingu Tammikus (7%) ühise valitseva
mõju alla. Äriühingu põhitegevusalaks on elektrienergia tootmine biomassist.
3
3. Koondumise kontrolli kohaldamine
KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud
majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise
osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
Koondumise osaliste eelmise majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja
koondumise osaliste Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000 eurot, mistõttu
kuulub koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.
4. Koondumise menetlemise käik
Konkurentsiamet avaldas 16.03.2020 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta
arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.
15.04.2020 tegi Konkurentsiamet otsuse nr 5-5/2020-011 täiendava menetluse alustamise
kohta vastavalt KonkS § 27 lg 1 punktile 2 selleks, et teha kindlaks, kas koondumine võib
oluliselt kahjustada konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või
tugevnemise kaudu.
Menetluse jooksul saatis Konkurentsiamet taotlused teabe saamiseks erinevatele
valdkonnaga seotud ettevõtjatele. Konkurentsiamet küsis ettevõtjatelt, kas ja kuidas võib
nimetatud koondumine mõjutada biometaani tootmise ja müügi valdkonda Eestis. Samuti
uuris Konkurentsiamet potentsiaalse konkurentsi kohta valdkonnas, st ettevõtjate kohta, kes
tõenäoliselt hakkavad lähitulevikus biogaasijaama baasilt biometaani tootmisega tegelema
ning võimalikku hinnangut selle kohta, kui palju aega ja milliseid investeeringuid eeldab
biogaasi baasilt biometaani tootmisega alustamine.
Küsitletud ettevõtjate seas olid maagaasi kui transpordikütuse (CNG) müüjad (JetGas OÜ,
Aktsiaselts KROONING), biometaani tootjad (ROHEGAAS OÜ, Biometaan OÜ),
mootorikütuste jaemüügiga tegelevad ettevõtjad (Circle K Eesti Aktsiaselts, aktsiaselts
Olerex, Neste Eesti Aktsiaselts, AS TARTU TERMINAL, SEVENOIL EST OÜ). Samuti
saatis Konkurentsiamet taotlused teabe saamiseks koondumise teates nimetatud
ettevõtjatele, kes tõenäoliselt hakkavad lähitulevikus biogaasijaama baasilt biometaani
tootma.
5. Kaubaturud
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis-
ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel
vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab
muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate
esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lg 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud
kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega
4
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15-protsendilise
ühise turuosa. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud
kaubaturuks iga kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega
samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb
mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus
mõne osalise individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25 protsenti,
olenemata sellest, kas nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte.
Koondumise teate kohaselt kavatsevad koondumise osalised koondumise järgselt OÜ Eesti
Biogaas kaudu tegeleda biometaani tootmisega. Koondumise eelselt koondumise osalistel
biometaani tootmise osas tegevus puudub, seega juhendi tähenduses ei ole tegemist
mõjutatud kaubaturuga. Biometaani tootmise alustamiseks on koondumise osalistel vajalik
Tartu Biogaasi, Vinni ning Oisu olemasolevad biogaasijaamad ümber ehitada.
Koondumise teate kohaselt tekib horisontaalne kattuvus koondumise osaliste järgmistes
äritegevustes:
(i) elektrienergia tootmine ja hulgimüük, millega tegelevad Tartu Biogaas OÜ, OÜ
Oisu Biogaas, OÜ Vinni Biogaas, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, AS Eesti Gaas;
(ii) soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük, millega tegelevad Tartu Biogaas OÜ,
OÜ Oisu Biogaas, OÜ Vinni Biogaas, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, AS Eesti
Gaas, OÜ Askoterm;
(iii) biometaani jaemüük (transpordisektori kütusena), millega tegelevad AS Alexela,
AS Eesti Gaas.
Koondumise osaliste tegevuses esineb vertikaalne seos elektrienergia tootmise ja
hulgimüügi ning elektrienergia jaemüügi vahel (Alexela AS, AS Eesti Gaas).
Elektrienergia tootmine ja hulgimüük
Nii Konkurentsiamet kui ka Euroopa Komisjon on varasemalt käsitlenud eraldi turuna
elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturgu1, sealhulgas on Konkurentsiamet
piiritlenud kaubaturu geograafilise ulatuse piiritlenud Eesti ja Soomega. Alexela
Varahalduse AS kontserni ettevõtjatest toodab elektrit Kiviõli Keemiatööstuse OÜ,
AKTSIASELTSi INFORTAR kontserni ettevõtjatest toodab elektrienergiat AS Eesti Gaas
neljas päikeseenergiajaamas Pärnus ning koostootmisjaamas Tallinnas.
Isegi kui hinnata elektrienergia tootmist ja hulgimüüki vaid Eestis, jäävad koondumise teate
kohaselt koondumise osaliste turuosad kokku alla 15%. Statistikaameti andmete kohaselt2
toodeti 2019. aastal Eestis kokku 7529 GWh elektrit. OÜ Eesti Biogaas tootis ja müüs
elektrienergiat 2019. aastal ligikaudu […] GWh, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tootis elektrit
[…] GWh ning AS Eesti Gaas müüs elektrit […] GWh. Seega on koondumise osaliste
ühine osakaal elektrienergia tootmisel ning hulgimüügil Eestis ligikaudu [0-5]% ning Eestit
ja Soomet hõlmaval elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturul veel väiksem,
mistõttu ei ole antud juhul tegemist horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga juhendi
tähenduses.
1
Konkurentsiameti 06.11.2018 otsus nr 5-5/2018-068 Enefit Green AS / Nelja Energia AS,
Euroopa Komisjoni otsused M.7927 – EPH/ENEL/SE ja M.8660 – Fortum/Uniper
2
Statistikaamet, Elektrienergia tootmine (kuu) https://www.stat.ee/34171
5
Soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük
Koondumise osaliste ja nendega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate äritegevused
kattuvad ka soojusenergia tootmisel ja müügil, millega tegeleb Alexela Varahalduse AS
kontserni ettevõtjatest Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, AKTSIASELTSi INFORTAR
kontserni ettevõtjatest AS Eesti Gaas ning Alexela Varahalduse AS-i ja OÜ 4E Biofond
ühise valitseva mõju alla kuuluva Eesti Biogaas OÜ tütarettevõtja Tartu Biogaas OÜ,
samuti OÜ Oisu Biogaas, OÜ Vinni Biogaas ja OÜ Askoterm.
Konkurentsiamet on oma varasemas praktikas3 käsitlenud soojusenergia tootmise,
jaotamise ja müügi kaubaturgu ja leidnud, et kaugküte hõlmab kahte vertikaalselt seotud
tegevust: soojusenergia tootmist ning kaugküttevõrgu kaudu jaotamist ja müüki
lõpptarbijatele. Soojusenergia tootmise kaubaturg hõlmab kõiki neid soojusenergia tootjaid,
kes tegutsevad konkreetsest kaugküttevõrgust sellisel kaugusel, et selle kaugküttevõrgu
soojusega varustamine on majanduslikult otstarbekas. Soojuse jaotamise kaubaturg hõlmab
konkreetses võrgupiirkonnas tegutsevat võrguettevõtjat. Reeglina tegutseb soojuse
jaotajana (lõpptarbijale müüjana) vaid üks ettevõtja, kelle valduses on vastavat
territooriumi kattev kaugküttevõrk.
Vastavalt koondumise teates esitatule ei teki koondumise osaliste tegevuste vahel
horisontaalselt mõjutatud kaubaturgu, kuna koondumise osaliste soojusenergia tootmise
jaamad asuvad erinevates geograafilistes piirkondades ning need ei konkureeri omavahel.
Tartu Biogaas OÜ müüb soojusenergiat Tartu maakonnas, Ilmatsalu alevikus; OÜ Vinni
Biogaas müüb soojusenergiat lokaalselt Vinni alevikus, Vinni vallas ning OÜ Oisu Biogaas
lokaalselt Oisu alevikus, Türi vallas. Koondumise osaliste poolt teenindatavad kaugkütte
võrgupiirkonnad ei omavahel ühendatud ning puudub tehniline võimalus soojusenergia
edastamiseks teistesse piirkondadesse.
Isegi kui hinnata koondumise osaliste turuosa soojusenergia tootmisel ja müügil Eestis,
jääks see oluliselt alla juhendis kehtestatud 15% piirmäära. Statistikaameti andmete4
kohaselt toodeti 2019. aastal Eestis kokku 9399 GWh soojusenergiat. Koondumise osaliste
ja nendega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate toodetud ja müüdud soojusenergia
koguseks 2019. aastal oli koondumise teate kohaselt […] GWh ehk [0-5]%, seega ei ole
antud juhul tegemist horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga juhendi tähenduses.
[………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………].
Elektrienergia jaemüük
Elektrienergia tootmise ja hulgimüügiga on vertikaalselt seotud äritegevuseks
elektrienergia jaemüük, millega tegeleb nii Alexela Varahalduse AS-i kontserni kuuluv
Alexela AS kui AKTSIASELTSi INFORTAR kontserni kuuluv AS Eesti Gaas. Sarnaselt
varasemale praktikale5 piiritleb Konkurentsiamet kaubaturu geograafilise ulatuse Eestiga.
3
Konkurentsiameti 22.02.2011 otsus nr 5.1-5/11-002 VKG Energia / Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus, lk 3
4
Statistikaamet, Soojuse tootmine (kuu) https://www.stat.ee/34174
5
Konkurentsiameti otsused 02.08.2018 nr 5-5/2018-051 AS Alexela Oil / 220 Energia OÜ, 220 Energia-
lahendused OÜ ja 220 Energija SIA; 06.11.2018 nr 5-5/2018-068 Enefit Green AS / Nelja Energia AS
6
Koondumise teate ning Elering AS elektrisüsteemi ülevaate kohaselt oli 2019. aasta kogu
elektrienergia jaemüügi turumaht 8646 GWh, millest Alexela AS müüs ligikaudu […]GWh
elektrienergiat ehk ligikaudu [5-10]% ning AS Eesti Gaas ligikaudu […] GWh ehk
ligikaudu [0-5]%. Seega kujuneb koondumise osaliste ja nendega samasse kontserni
kuuluvate ettevõtjate ühiseks osakaaluks 2019. aastal elektrienergia jaemüügil Eestis
ligikaudu [5-10]% ning tegemist ei ole horisontaalselt ega vertikaalselt mõjutatud
kaubaturuga.
Biometaani tootmine ja hulgimüük
Koondumise teate kohaselt on OÜ Eesti Biogaas planeeritud äritegevuseks biogaasist
biometaani tootmine ning koondumise eelselt OÜ Eesti Biogaas biometaani tootmise ja
hulgimüügiga ei tegele. Koondumise järgselt on Eesti Biogaas OÜ tegevuseks kavandatud
biometaani tootmine tütarettevõtjate Tartu Biogaas OÜ, OÜ Vinni Biogaas ja OÜ Oisu
Biogaas kaudu.
Biogaasi saadakse anaeroobse kääritamise6 käigus ning see sisaldab suurima osisena
metaani. Metaan ja teised põlevkomponendid võimaldavad biogaasi kasutada lokaalse
energiaallikana. Kui biogaas puhastada ebavajalikest osistest, on teda võimalik suunata
maagaasivõrku või kasutada transpordikütusena automootoris.7
Eesti Arengufond on hinnanud biometaani potentsiaalset aastast tootmiskogust Eestis kuni
4,7 TWh (450 mln m3), mille tooraineks oleks valdavalt biomass rohumaadelt (83%).
Täiendavateks biogaasi allikateks on põllumajandustootmise jäägid (10%), tööstus-
protsesside jäätmed (4%), prügilagaas (2%) ja muud jäätmed (1%). 8 Biogaasi kütteväärtus
jääb enamasti vahemikku 5–7 kWh/m3,9 sõltuvalt metaani sisaldusest antud biogaasis, mis
omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist.10
Eestis kasutatava maagaasi metaani sisaldus on ligi 98%, mis tähendab, et biometaani
segamisel maagaasiga või selle sisestamisel gaasivõrku peab Eesti tingimustes biometaan
sisaldama vähemalt 98% metaani. Kui biometaani kvaliteet vastab maagaasi omale, siis
võib seda kasutada kõikjal kus kasutatakse maagaasi, sh surugaasi kasutatavates
sõidukites.11
Käesoleva koondumise puhul analüüsib Konkurentsiamet koondumise mõju biometaani
tootmise ja hulgimüügi valdkonnale Eestis. Konkurentsiamet märgib, et antud juhul ei ole
vajalik teha järeldusi selles osas, kas biometaani tootmine ja hulgimüük ning maagaasi
tootmine ja hulgimüük kuuluvad samale kaubaturule.
6
Anaeroobne kääritamine on orgaanilise aine lagunemine bakterite toimel hapnikuta keskkonnas.
7
Elering AS, Gaasituru käsiraamat, lk 37 https://elering.ee/gaasituru-kasiraamat
8
Elering AS, Gaasituru käsiraamat, lk 110-111 https://elering.ee/gaasituru-kasiraamat,
Biogaas rohtsest biomassist ja biometaani ressurss. Tallinn: Eesti Arengufond, Tallinna Tehnikaülikool, 2014
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/8/8d/Eesti_Arengufond._Eesti_biometaani_programm_-
_maakasutus._Vaheraport.pdf ; samuti Eesti energiamajandus 2015, lk 112 http://www.arengufond.ee/wp-
content/uploads/2015/11/EAF._Eesti_energiamajandus_2015.pdf
9
https://energiatalgud.ee/index.php?title=Biogaas
10
http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/
11
Elering AS, Gaasituru käsiraamat, lk 106 https://elering.ee/gaasituru-kasiraamat
7
Majandus- ja taristuministri 15.09.2017 määruse nr 50 „Biometaanituru arendamise
toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“12 kohaselt toetab riik biometaani tootmist
kuni 31.12.2023. Määruse kohaselt on toetus ettenähtud biometaani tootjale tõendatud
biometaani tarne eest lõpptarbijale nii transpordikütusena kui gaasisüsteemi kaudu
(seejuures on toetuse määr kõrgem lõpptarbijale transpordikütusena tarnitud biometaani
puhul).
Seega on riiklik regulatsioon toetanud biometaani tootmist ning eelkõige tarnimist
transpordikütusena. 2019. aastal kasutati kogu toodetud 63 GWh biometaani ära
transpordisektoris.13 Elering AS väljastas süsteemihaldurina 2019. aastal Eestis toodetud
biometaani ulatuses tootjatele 63 080 (MWh) gaasi päritolutunnistust14, toodetud
biometaanist 50 834 MWh toodeti reoveesettest ja 12 246 MWh sõnnikust ja biomassist.
Koondumise teate kohaselt ja koondumise teate esitamise seisuga on investeeringute ja
oskusteabe arendamise järgselt OÜ Eesti Biogaas hinnanguline tootmisvõimsus Tartu
Biogaas OÜ-l […] GWh aastas, OÜ-l Vinni Biogaas […] GWh aastas ja OÜ-l Oisu
Biogaas […] GWh aastas. Kokku lisanduks kolme jaama tootmisest Eestis biometaani
tootmisvõimsust ca […] GWh, […………………………………………………………
………………………………………].
Biometaani jaemüük
Biometaani tootmisele ja hulgimüügile vertikaalselt järgnev kaubaturg on biometaani
jaemüük, mis kujutab endast biometaani müüki transpordisektori kütusena. Nii maagaasi
kui ka biometaani jaotatakse gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude kaudu. Praktikas ei ole
võimalik eristada võrkudesse pumbatud taastuvatest allikatest toodetud biometaani ega
fossiilset gaasi, seepärast peab lõpptarbijale müües konkreetne edasimüüja tagama, et
konkreetselt biometaani osta soovivale kliendile müügiks on tal olemas piisaval määral
päritolutunnistusi. Praktikas ei ole päritolutunnistuste turg biometaani osas arenenud ning
tihti müüb tootja samale ostjale nii päritolutunnistuse kui ka biometaani (erinevalt elektri-
energiast), kuigi teoreetiliselt käibivad mõlemad eraldiseisvalt.
Biometaani tarbimise tõendamiseks tuleb päritolutunnistus kustutada reaalse gaasitarbimise
vastu gaasivõrgu (või eraldatud võrgu) mõõtepunktis. Biometaani päritolutunnistuse
kustutamisel gaasimüüja (kaupleja) poolt gaasitarbimise vastu transpordisektoris
väljastatakse biometaani TS sertifikaat, millega tarnijal ehk vedelkütusemüüjal on võimalik
täita vedelkütuse seaduses sätestatud biokütuse segamise kohustust.15
Vedelkütuse seaduse16 kohaselt peab Eestis kütuse müüja ja tarnija poolt tarbimisse lubatud
bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia
koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia
osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks vähemalt
10%. See nõue moodustab osa Eesti ning Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest. Biokütuse
kohustusliku osakaalu nõuet võib osaliselt või täielikult täita süsteemihalduri loodud
12
RT I, 06.03.2019, 17
13
Elering AS, Biometaani päritolutunnistused https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused-ja-statistika#tab0
14
Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mis tõendab, et tootja on tootnud biometaani, vt Elering AS,
https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused-ja-statistika
15
Vt eelmine
16
Vedelkütuse seaduse 11. peatükk, Biokütuse tarbimisse lubamine
8
digitaalse keskkonna vahendusel omandatud tarbimisse lubatud biokütuse ning
lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistikaga.
Alexela Varahalduse AS ja AKTSIASELTSi INFORTAR kontsernide tegevuste vahel
esineb horisontaalne kattuvus biometaani jaemüügi osas lõpptarbijatele (so biometaani
müük transpordisektori kütusena).
Alexela Varahalduse AS müüb biometaani AS Alexela kaudu Alexela kaubamärki kandvas
tanklavõrgustikus, kus pakutakse klientidele ka vedelkütuseid ning mitmed tanklad
opereerivad ka nn mugavuspoode. AS Alexela müüb klientidele surugaasina nii biometaani
kui ka maagaasi. AKTSIASELTSi INFORTAR kontserni äriühing AS Eesti Gaas opereerib
automaattanklaid, mis müüvad ainult CNG-d, st kas fossiilse päritoluga surumaagaasi või
biometaani. Teisi kütuseid või teenuseid AS-i Eesti Gaas tanklates ei pakuta.
Nagu eelnevalt biometaani tootmise ja hulgimüügi alajaotuses välja toodud, kasutati kogu
2019. aastal toodetud biometaan (63 GWh) ära transpordisektoris.
Lisaks biometaanile on transpordikütusena kasutatavad järgmised gaasilised kütused:
• LPG (Liquified Petroleum Gas) – veeldatud naftagaas. Kuulub fossiilkütuste hulka
ning seda toodetakse sarnaselt bensiini ja diisliga. Kui on pakendatud balloonidesse,
saab kasutada kodumajapidamistes.
• LNG (Liquefied Natural Gas) – veeldatud maagaas, on kõrgema energiatihedusega.
Kasutatakse nt raskeveokite kütusena pikamaatranspordis, samuti laevades.
• CNG (Compressed Natural Gas) – biogaas, surugaas (koosneb peamiselt
metaanist). Sõidukites on surumaagaas 200-250 baarise rõhu all.
Ostja seisukohalt ei ole biometaan ja surugaas tarbimis- ja muude omaduste poolest
asendatavad veeldatud gaasidega. Kuigi lõpptarbija jaoks on maagaas ning biometaan
keemiliselt asendatavad, erinevad biometaani ning maagaasi regulatsioonid üksteisest
olulisel määral. Selle tulemusel täidavad biometaan ning maagaas koondumise teate esitaja
hinnangul mootorikütuste müüjate jaoks erinevaid eesmärke ja ei ole nende eesmärkide
kontekstis asendatavad. Müües maagaasi asemel biometaani, on kütusemüüjatel võimalik
tekitada biometaani statistikat, mida saab omakorda kasutada tarbimisse lubatud bensiinis
ja diiselkütuses nõutava biokomponendi osakaalu katmiseks. Koondumise teate esitajad on
seisukohal, et transpordis kasutatav biometaan konkureerib vedelkütustesse biolisandina
HVO17 segamisega. Eelnevaga seonduvalt arvestab „Eesti riiklik energia- ja kliimakava
aastani 2030“ just biokomponendiga vedelkütuste segamise asendumist biometaani
tootmisega („biomassi kasvav kasutus fossiilsete materjalide asendajana“).18
Konkurentsiamet nõustub koondumise teate esitajaga selles osas, et riiklikult makstavad
toetused ja täiendavalt loodud biometaani statistikaga kauplemise võimalus soodustab
biometaani kasutamist transpordisektoris.
Kuivõrd käesolev koondumine ei mõjuta oluliselt konkurentsiolukorda biometaani ja
surugaasi transpordikütusena müügil, ei ole kaubaturu täpne piiritlemine antud juhul vajalik
17
HVO - Hydrotreated Vegetable Oil, mis sisaldab traditsiooniliselt palmiõli ning erinevaid teisi aineid
(PFAD, UCOME, FAME ja etanool).
18
Eesti Riiklik energia ja kliimakava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-
tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030, lk 25
9
ning Konkurentsiamet hindab ühiselt biometaani tootmise võimalikku mõju biometaani
transpordikütusena müügile (sh biokütuste statistikaga kauplemisele).
6. Menetluse käigus ettevõtjate esitatud seisukohad
Koondumise kontrollimise käigus kogus Konkurentsiamet teavet biometaani tootmise ja
müügi valdkonnaga seotud ettevõtjatelt, sealhulgas saatis Konkurentsiamet taotlused teabe
saamiseks MTÜ-le Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, maagaasi kui transpordikütuse (CNG)
müüjatele, biometaani tootjatele ja potentsiaalsetele tootjatele (ettevõtjatele, kes
tõenäoliselt hakkavad lähitulevikus biogaasijaama baasilt biometaani tootmisega tegelema)
ning mootorikütuste jaemüügiga tegelevatele ettevõtjatele. Konkurentsiamet palus
vastajatel muuhulgas esitada teavet biometaani ja surugaasi müügi kohta ning hinnang
kaubaturgudele sisenemise ja koondumise võimaliku mõju kohta.
Koondumise mõju biometaani tootmise valdkonnale on vastanud ettevõtjate hinnangul
valdavalt neutraalne või pigem positiivne. Siiski märgiti, et OÜ Eesti Biogaas puhul on
tegemist turuliidriga, mille eeldatav tootmismaht ületab senise biometaani tootmise Eestis.
Samal ajal kinnitasid kaks küsitletud ettevõtjat, et kavatsevad lähitulevikus samuti hakata
tegelema biometaani tootmisega, tuues välja oma väiteid kinnitavad konkreetsed asjaolud.
Ühtlasi toodi välja, et koondumise kaudu aset leidev biometaani tootmismahu suurenemine
aitab kaasa biometaani ja surugaasi transpordikütusena jaemüügi suurenemisele, mis
omakorda toetab keskkonnaalaseid eesmärke. Biometaani ühiselt toomise puhul toodi
võimaliku konkurentsi kahjustava aspektina välja eelkõige asjaolu, et nii Alexela
Varahalduse AS kui OÜ 4E Biofond kontsern on tegevad ka transpordikütusena müüdava
maagaasi (CNG) ja biometaani ning biokütuse statistikaga kauplemise valdkonnas. Selline
vertikaalne seos annaks AS-ile Alexela eelise biokütuse kohustuse täitmisel biometaani
statistika kaudu ning mõjutaks negatiivselt statistika kättesaadavust teiste ettevõtjate jaoks,
kuivõrd koondumise järgselt kuuluks biokütuse statistika suures osas vaid koondumise
osalistele. Konkurentsiamet käsitleb eeltoodut täpsemalt koondumisele hinnangu andmisel
(p 7).
7. Hinnang koondumisele
Vastavalt KonkS § 22 lg 1 lähtub Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel
vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude
struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi, sealhulgas:
1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning
konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab
konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
KonkS § 13 lg 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda
10
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva
seisundi olemasolu eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale
ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Koondumise osaliste ühine turuosa jääb horisontaalselt kattuvatel kaubaturgudel
(elektrienergia tootmine ja hulgimüük ning soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük) alla
15% ning vertikaalselt seotud kaubaturul elektrienergia jaemüügil on ühine turuosa alla
25%, mistõttu ei ole tegemist mõjutatud kaubaturgudega.
Käesolev koondumine puudutab eelkõige biometaani tootmist. Samas oli
Konkurentsiametil koondumise mõju hindamiseks vajalik täiendavalt kindlaks teha, kas ja
kuidas võib koondumine (st ühiselt biometaani tootmine) mõjutada biometaani tootmisega
seotud valdkondi, milleks on biometaani jaemüük ja biokütuste statistikaga kauplemisega
seonduv (olukorras, kus toodetud biometaani kasutatakse viisil, et tekib biokütuste
statistika).
Koondumise eelselt OÜ Eesti Biogaas biometaani tootmise (ja hulgimüügiga) tegele.
Elering ASi andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 40 GWh ja 2019. aastal 63 GWh
biometaani ning samas mahus väljastati tootjatele ka gaasi päritolutunnistusi. Eestis
hakkasid alates 2018. aastast biometaani tootma Rohegaas OÜ, kes kasutab toormena
reoveesetet ning Biometaan OÜ, kes kasutab toormena sõnnikut ja biomassi. Juhul kui
hetkel biometaani tootvad Rohegaas OÜ ja Biometaan OÜ toodaksid biometaani
täisvõimsusel, moodustaks kogu Eesti biometaani tootmine aastas ligikaudu 155 GWh.
Samas Eesti riiklike eesmärkide kohaselt peaks Eesti 2022. aasta biometaani tootmine
küündima 295 GWh-ni. Koondumisega siseneb biometaani tootmise valdkonda uus
ettevõtja, mis toetab biometaani tootmisega seotud riiklike eesmärke.
Koondumise teate kohaselt kavatsevad koondumise osalised 2020. aasta jooksul alustada
biometaani tootmisega Vinni ja Ilmatsalu jaamades ning sel perioodil hinnatakse
biometaani võimalikuks tootmismahuks […] GWh. Edaspidi, kui koondumise osalised
alustatavad biometaani tootmist ka Oisu jaamas, tootmismaht suureneb ning koondumise
osalised prognoosivad, et biometaani tootmine ulatub kuni […] GWh-ni ([…………………
…………………………………………………………..]).
OÜ Eesti Biogaas puhul oleks tegemist ühest küljest suurimat tootmismahtu omava
turuosalisega ning teisest küljest ühisettevõtjaga, mille emaettevõtjate äritegevus on
muuhulgas seotud biometaani transpordikütusena müügi ja biokütuste statistikaga
kauplemisega.
Biometaani tootmisega tegeleb lisaks koondumise osaliste poolt moodustavale ühisele
ettevõtjale veel kaks ettevõtjat. Samas on tegemist riiklikult toetatud valdkonnaga, mis võib
soodustada lähiajal uute ettevõtjate kaubaturule sisenemist. Näiteks on võimalik biometaani
tootmist alustada olemasolevate biogaasijaamade baasilt. Koondumise menetlemise käigus
uuris Konkurentsiamet võimalike uute biometaani tootmisega alustavate ettevõtjate kohta.
Ettevõtjatele saadetud teabe saamise taotluste vastustest selgus, et lähitulevikus kavatsevad
biometaani tootmist alustada vähemalt kaks ettevõtjat (Eesti Keskkonnateenused AS ja AS
Trigon Dairy Farming Estonia).
Mitmed ettevõtjad on koondumisega seotud võimaliku ohuna välja toonud biometaani
statistika kättesaadavuse vähenemise ning asjaolu, et koondumise järgselt võib AS Eesti
11
Gaas müüa kogu tekkiva statistika üksnes AS-ile Alexela. Biometaani statistikaga
kauplemine toimub selliselt, et esmalt müüvad biometaani tootjad päritolutunnistused (ja
toodetud biometaani) gaasimüüjatele. Biometaani statistika kuulub seejärel gaasimüüjatele
ning vedelkütuse müügiga tegelevad ettevõtjad omakorda ostavad (kahepoolsete lepingute
alusel) statistikat gaasimüüjatelt.
Seega ei ole AS Alexela ning AS Eesti Gaas ainsad võimalikud biokütuste statistika
müüjad. Mõlemal ettevõtjal on küll olemas surugaasi tanklate võrgustikud, kuid
kaubaturule on lisandunud ka teisi surugaasi jaemüüjaid (nt Aktsiaselts KROONING,
JetGas OÜ ning hiljuti AS-iga Tallinna Linnatransport lepingu sõlminud ettevõtjad
Bioforce Infra OÜ, CNG Fuels LTD ja ICP Solutions OÜ, mis rajavad Tallinnasse busside
teenindamiseks kaks suurt surugaasi tanklat).
Samal ajal on kõigil mootorikütuste jaemüügiga tegelevatel ettevõtjatel soovi korral
võimalik hakata müüma surugaasi19, sh biometaani ja selliselt ise statistikat toota (statistika
tootmise eelduseks on biometaani ostmine tootjatelt).
Konkurentsiameti hinnangul, arvestades menetluse käigus kogutud teavet, ei ole alust
eeldada, et koondumise kaudu muutuvad senisest ebasoodsamaks vedelkütuse seadusest
tuleneva biokohustuse täitmise võimalused (sh biometaani statistika kättesaadavus) teiste
ettevõtjate jaoks. Koondumisega kavatseb OÜ Eesti Biogaas alustada biometaani
tootmisega, st suureneb biometaani tootmine ja seeläbi ka biometaani statistika.
Koondumine puudutab ühiselt biometaani tootmist (moodustatakse ühisettevõtja, mille
tegevus on kavandustud pikaajaliseks ja iseseisvaks). Alexela Varahalduse AS ja OÜ 4E
Biofond vaheline koostöö ei laiene ettevõtjate teistele tegevusvaldkondadele. Biometaani
statistika kauplemise osas nõustub Konkurentsiamet koondumiste osaliste argumendiga, et
biometaani statistika automaatne müük AS Eesti Gaas poolt AS-ile Alexela ei oleks
majanduslikult otstarbekas. [………………………………………………………………..
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………..…] Ühtlasi on igal
mootorikütuse jaemüüjal võimalik oma kohustus täita biokütuse lisandiga või
elektrienergiast tuleneva statistikaga., st biometaani statistika on üksnes üks mitmest
võimalusest vedelkütuseseadusest tuleneva biokütuse kohustusliku osakaalu nõude
täitmisel.
Eeltoodut arvestades on Konkurentsiamet seisukohal, et käesoleva koondumise tulemusena
ei muutu kaubaturgude struktuur sellisel viisil, mis kahjustaks oluliselt konkurentsi. Samuti
ei tekita ega tugevda käesolev koondumine turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1
tähenduses ühelgi koondumisega seotud kaubaturul. Seega ei esine käesoleva koondumise
puhul KonkS § 22 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.
Eeltoodust lähtudes ja KonkS § 27 lg 2 punktist 1 juhindudes
otsustan
anda luba Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond ja Eesti Biogaas OÜ, Alexela
Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond, Osaühing ESTONIA / OÜ Oisu Biogaas ning
19
Koondumise teate kohaselt asub 158 vedelkütuse tanklat gaasitrassile lähemal kui 200 meetrit ning selline
lähedus muudab lihtsaks tanklatesse gaasitankurite paigaldamise.
12
Alexela Varahalduse AS, OÜ 4E Biofond, Osaühing Tammikus, OÜ Askoterm / OÜ
Vinni Biogaas koondumisele.
KonkS § 27 lg 61 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu
jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet
võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada
kuni ühe aastani.
Otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Konkurentsiameti 22.06.2020 otsuse nr 5-5/2020-017
ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast on välja
jäetud isikuandmed ja ärisaladused, vastavad kohad on
tekstis tähistatud nurksulgudega
/Kairi Kaasik-Aaslav/ 07.07.2020
13