Teie nr Meie 11.05.2016 nr 11-5/78 Pressinõukogu Pärnu mnt 67a 10134 Tallinn
[email protected] Avaliku Sõna Nõukogu Veeriku 36 50407 Tartu
[email protected] Kaebus Eesti Päevalehe laupäevalisas LP ilmus 7. mail 2016. a artikkel Alla Raudsepp, juriidilise näidispoomise nurkasurutud ohver. Intervjuu vormis artikli autoriks on ajakirjanik Ingrid Veidenberg ning see on leitav ka EPL/Delfi veebiväljaandest http://epl.delfi.ee/news/lp/alla-raudsepp-juriidilise-naidispoomise-nurkasurutud-ohver?id=74413145 Artiklis on kirjeldatud kohtu ja endise advokaadi Alla Raudsepa erinevat arusaama tema süüst ainult ühe poole vaatenurgast. Kuigi kohtuotsused on Riigi Teatajast avalikult kättesaadavad, ei ole ajakirjanik pidanud vajalikuks ega oluliseks kohtu seisukohti lehes kajastada. (Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsused antud asjas on avaliku l t leitavad: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=159301361 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222579831 ) Vastavalt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktile 4.2 peab konflikti sisaldava materjali puhul ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled, mida ei ole tehtud. Kohtute poole ajakirjanik intervjuu ettevalmistamise käigus ei pöördunud. Vastavalt jõustunud kohtuotsusele on Alla Raudsepp tunnistatud süüdi tunnistaja kihutamises valeütluste andmisele. Alla Raudsepp oli AS-i kaitsja ning taotles LŠ kutsumist tunnistajana istungile. Kõnealuse kriminaalasja materjalidega on tõendatud ja selle üle kohtus ka ei vaieldud, et Alla Raudsepp kohtus vahetult enne 15. jaanuaril 2013 toimunud kohtuistungit LŠ-ga. Ei vaieldud ka selle üle, et vahetult pärast Alla Raudsepaga kohtumist andis LŠ kohtuistungil teadvalt valeütlusi. Kohtus vaieldi selle üle, kas LŠ andis kriminaalmenetluses valeütlusi omal algatusel ja soovil või kallutas teda selleks advokaat Alla Raudsepp. Valeütlustele andmisele kihutamine loeti nii Tallinna Ringkonnakohtu kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tõendatuks, LŠ väitel kallutas teda selleks advokaat kohtumisel 15. jaanuaril 2013 kell 13.35 – 13.47. Kohtuistung algas kell 14.09. Endise advokaadi Alla Raudsepa kaitseakti kohaselt oli tunnistaja LŠ ülekuulamise eesmärgiks tõendada tema kaitsealuse ja LŠ vahelist võlasuhet. 15. jaanuari kohtuistungil ei küsinud kaitsja aga selle kohta ühtegi küsimust ning asus koheselt uurima LŠ ja AS-i võimaliku kohtumise aja ja politseiga koostöö tegemise kohta. Esimese astme kohus luges arvestatavaks Alla Raudsepa selgituse, et tegemist oli eksliku tähelepanematusega, mida tuleb töös ette. Teise astme kohus ning hiljem ka Riigikohus sellise järeldusega ei nõustunud ning hindas Alla Raudsepa sellekohase ütluse ebausutavaks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on muu hulgas kirjas: “Kolleegiumile oleks usutav, kui kaitseaktis oleks välja toodud suur hulk erinevaid asjaolusid, mida tunnistaja ütlustega soovitakse tõendada ning nendest üks või kaks asjaolu jääb küsimata. Praegusel juhul oli aga tegemist üksnes ühe asjaolu tõendamisega ning arvestades seda, et kaitsja koostab oma kaitsetaktika justnimelt kaitseakti alusel, siis ei ole professionaalsel kaitsjal võimalik lihtsalt tunnistaja kutsumise põhjust ära unustada või tähelepanuta jätta.“ K ohtuistungi protokollist nähtub, et Alla Raudsepp küsis üksnes kaitseakti väliseid küsimusi AS ja tema narkoharjumuste kohta ning väga selgelt suunava küsimuse 2012. aasta kevade ning sellele järgnevate sündmuste kohta. Selle konkreetse suunava küsimuse esitamisega tegi Alla Raudsepp LŠ-le üldse võimalikuks valeütluste andmise, mis muidu võimalik poleks olnud. Kuna tunnistaja annab ütlusi ristküsitluse vormis, ei saa ta rääkida teemal, mille kohta küsimusi ei esitata. LŠ kuulati valeütluste andmise osas esmakordselt üle kohtuistungile järgneval päeval ehk 16. jaanuaril 2013, mil ta end valeütluste andmises süüdi ei tunnistanud. LŠ hilisemate ütluste kohaselt ütles Alla Raudsepp temale korduvalt, et AS-le on kasulikum, kui ta annab t unnistajana ülekuulamisel tõele mittevastavaid ütlusi ning korduvalt ka toonitas, mida ta istungil tegelikult ütlema peab. Tema nõustus sellega, kuna AS kaitsja ütles, et sellised ütlused on viimasele kasulikumad ja tema tahtis nii teha, et sõbral oleks parem. LŠ selgitas oma esialgset süü mittetunnistamist sellega, et pidas esmasel ülekuulamisel vajalikuks eitada kõike ja ütlusi mitte anda. Tal puudus võimalus enne esmast ülekuulamist kõike läbi mõelda ja arvas, et saab veel kuidagi vastutusest vabaneda. Vastupidiselt esimese astme kohtule ei olnud teise astme kohtu ja Riigikohtu jaoks ebausutav, et pärast enda süü eitamist ja sisuliste ütluste mitteandmist võib isik siiski otsustada tegu tunnistada. Sellist käitumist ei saa pidada süüteoasjades tavapäratuks. Tallinna Ringkonnakohus jõudis seisukohale, et puuduvad igasugused tõendid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et LŠ-l oli juba enne Alla Raudsepaga kohtumist tahtlus kohtuistungil valetada. Riigikohus kinnitas seisukohta, et LŠ andis veenmise tulemusel teadvalt valesid ütlusi. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu järeldusega, et selliselt käitudes pani Alla Raudsepp kavatsetult toime kuriteo - valeütluste andmisele kihutamise. Vastavalt ajakirjan duseetika koodeksi punktile 3.5 toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust, mida samuti ei ole tehtud. Näiteks on hõlpsasti tuvastatav, et viidatud artiklis ei vasta tõele Alla Raudsepa väide, et teda on õigeks mõistetud, seejärel süüdi tunnistatud, siis taas õigeks mõistetud, veel kord süüdi tunnistatud n ing süü ka R iigikohtus kinnitatud. Endine advokaat Alla Raudsepp on õigeks mõistetud vaid ühe korra esimeses kohtuastmes, st maakohtus. Juhtumid , kus jõustunud kohtuotsuse puhul leiavad süüdi mõistetud isikud, et nad on tegelikult süütud, pole harukordsed. Ilmselt ei ole aga ajakirjanduse eesmärgiks ainult ühe poole vaateid kajastavate intervjuudega tele- ja raadioeetrit, veebiportaale ja leheruumi täita ning sedakaudu murendada inimeste usku õigusriigi toimimisse. Kuna Eesti Päevalehe laupäevalisas LP ilmunud artiklis Alla Raudsepp, juriidilise näidispoomise nurkasurutud ohver ei ole kohtu seisukohti esitatud, palume esitada Eesti Päevalehe laupäevalisas LP ka Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2015. a ja Riigikohtu 21. detsembri 2015 .a otsuste põhjendused vastavalt ajakirjanduseetika koodeksi punktile 5.2 . Lugupidamisega Malle Aleksius A valike suhete teenistus e juhataja Tallinna Ringkonnakohus
[email protected] 620 0104 5108561