dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalkindlustusamet · 9. september 2024
Viit
2-12/26485-1
Registreeritud
9. september 2024
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Teabehaldus
Sari
2-12 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste projektid
Toimik
2-12.9
Vastutaja
Liis Sild-Harutši (SKA, Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, Ohvriabiteenuste tugitalitus)

Failid

  • 📎2-1226485-1 09.09.2024 Muu leping (1).asice824 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Üle-eestiline kasutajauuring Sotsiaalkindlustusameti veebilehele palunabi.ee“ Uuringut rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti „Improving the quality of victim support services“ vahenditest. 1. Taustinformatsioon Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnal (edaspidi Ohvriabi) on Drupal baasil valminud veebikeskkond https://www.palunabi.ee/et (Ohvriabi osutamist reguleerib ohvriabi seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001). Lisaks on olemas SKA veebileht https://sotsiaalkindlustusamet.ee/, kus viidatakse ka palunabi.ee veebilehele (üleval päises). Veebilehe kasutaja on eelkõige abivajaja (kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud või hukkunud isik) ja tema märkaja. Täna on veebis ka spetsialisti vaade (Menüüpunkt „Spetsialistile“), kuid see läheb muutmisele - jäävad ainult viited, mis viivad SKA välisveebi. Tulevikus liiguvad osad lastele ja noortele suunatud teenused lasteabi.ee veebilehele. SKA on iseseisvalt toimetanud veebilehe sisuga tuginedes Ohvriabi teenuste juhtide ja ekspertide nägemusele, kuidas võiks leht olla üles ehitatud ning mis sisu kajastada. Veebilehel on ajakohane sisu nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Osad videod on subtiitriteta ning see puudutab vaegkuuljate ligipääsetavust. Palunabi veebilehte külastas perioodil 01.01.-19.05.2024 29 877 külastajat, kellest unikaalseid külastajaid oli 21 186, lehe vaatamisi oli sel perioodil 56 968. Palunabi 20 kõige populaarseimat lehte on välja toodud eraldi failis (pealkirjaga „Palunabi kõige populaarsemad lehed“). Palunabi külastajate andmed on toodud välja eraldi failis (pealkirjaga „Palunabi külastajate andmed“). Täpsemad andmed lehele liikumise osas on toodud eraldi failis (pealkirjaga „Palunabi lehele liikumine“). 2. Eesmärk ja probleemi püstitus Kasutajauuringu (edaspidi uuring) eesmärgiks on saada abivajaja (sh potentsiaalse) tagasiside palunabi.ee veebilehele, selle leitavusele, kasutusmugavusele, esitatud info piisavusele ja arusaadavusele, et luua kasutaja vajadustest lähtuvat sisu ja seda paremini struktureerida ning lehte levitada ning muuta see kasutajale atraktiivsemaks. Hetkel puudub ammendav info selle kohta, kas kasutajad (sh potentsiaalsed) teavad veebilehe olemasolust (oleme teinud erinevaid kampaaniaid, kus levitanud ka veebilehe infot, välisveebis on viited palunabi veebilehele, jagame Ohvriabi Facebook lehel https://www.facebook.com/ohvriabi/ sisu jne). Veebilehe loomisel/toimetamisel ei ole küsitud kasutajate (sh potentsiaalsete) tagasisidet ega hinnatud nende rahulolu. Uuringu eesmärgiks on saada tagasisidet abivajajatelt veebilehe palunabi.ee osas, sh:  Info piisavus;  Info arusaadavus ja lihtsus;  Veebilehe kasutusmugavus (info on loogiliselt struktureeritud, huvi pakkuv info kergesti leitav jne); 1  Abivajava täiendavad vajadused ja soovid veebilehe ülesehitusele ja kuvatavale infole. 3. Uurimismeeskond ja nende ülesanded Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks uuringu meeskonna, mis koosneb projektijuhist ja vähemalt kahest eksperdist/analüütikust, kes osalevad isiklikult metoodika koostamisel ja uuringu elluviimisel. Pakkuja esitab oma pakkumuses meeskonna koosseisu nimeliselt ja meeskonna rollide jaotuse kirjelduse. Üks meeskonnaliige võib täita mitme meeskonnaliikme ülesandeid, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga. Meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus peab vastama kõigile tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmete rollidele sätestatud nõuetele. Kui pakkuja esitab vastavustingimustes nõutud rolli mitu isikut, siis peab iga isik vastama rollile esitatud nõuetele. Projektijuht vastutab uuringumeeskonna kui terviku, samuti kõigi tegevuste korralduse ja osapoolte koostöö eest. Sealhulgas osaleb ta tegevuste korraldust tagava isikuna vahekohtumistel ning vastutab kõigi väljundite korrektse vormistamise, sisulise õigsuse, keelelise korrektsuse ja tellijale õigeaegse üleandmise eest. Samuti on projektijuht tellija peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmise osas, vajadusel kaasates vahekohtumistele ka teisi meeskonnaliikmeid. Ekspert/analüütik omab terviklikku sisulist ülevaadet uuringu eesmärkidest, metoodikatest ja soovitud tulemustest. Valdab analüüsiks vajalikke statistilisi andmetöötluse ja uurimismeetodeid ning selleks vajalikku tarkvara. Eksperdi/analüütiku ülesandeks on läbi viia kasutajauuring, koondada andmestik ja teostada tulemuste analüüs (koos kirjeldavate tabelite ja joonistega), samuti vahe- ja lõpparuande ja esitluse koostamine ning tulemuste esitlemine. Vajadusel osaleb ekspert/analüütik tellija ja eduka pakkuja töökohtumistel. Uurimismeeskonnal peavad olema oskused ja võimalus talletada uuringu läbiviimise perioodil uuringu raames kasutatavaid andmeid turvalisel viisil (peab vastama Andmekaitse Inspektsiooni nõuetele). 4. Pakkuja tegevused, kohustused ja töö tulemused 4.1. Pakkuja esitab oma pakkumuses uurimismetoodikast oma nägemuse, sh läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse. 4.2. Enne uuringute ja eksperthinnangute koostamisega alustamist tuleb koostada uuringu kava, mis tuleb esitada tellijale kinnitamiseks. Uuringu läbiviijale jäetakse võimalus koostöös tellijaga täpsustada uurimisküsimusi, et saavutada uuringu eesmärk parimal viisil. 4.3. Pakkuja esitab pakkumuse teenuse kirjelduses oma nägemuse uurimisküsimuste käsitlemisest ja nende täiendamisest. Tellija näeb ette, et uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. 4.4. Pakkujal peab olema töö teostamiseks, sh uuringute, analüüside jms läbiviimiseks olemas vajalik riist-, tarkvara jms vahendid töö nõuetekohaseks läbiviimiseks. 4.5. Pakkuja peab tagama andmete turvalise töötlemise tegevuste mistahes etapis, s.h välistama andmete juhusliku hävimise või kolmandate isikute kätte sattumise. Seega peab pakkuja pakkumust tehes arvestama sel hetkel teada olevate ja kehtivate andmekaitse nõuetega ja õigusaktidega. 4.6. Uuringu tulem, mis peab vastama tehnilises kirjelduses toodule ja olema täiendatud vastavalt Tellija ja juhtrühma ettepanekutele. 4.7. Uuringu esialgne kokkuvõte/ ülevaade tuleb Tellijale esitada hiljemalt 15.11.2024, millele annab Tellija tagasiside hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Lõplik uuringu tulem tuleb anda Tellijale üle hiljemalt 01.12.2024. Uuringu üleandmine vastuvõtmine käib üleandmis- vastuvõtmisaktiga, mille osapooled allkirjastavad digitaalselt. 4.8. Uuringu tulem tuleb koostada eesti keeles ühtse dokumendina digitaalselt, kasutada tuleb järgmisi formaate: 2 4.8.1. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul; 4.8.2. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul. 4.9. Uuringu tulemi dokumendi sisukorras käsitlevate peatükkide minimaalne loetelu on järgmine: 4.9.1. uuringu eesmärk; 4.9.2. uuringu läbi viimise põhimõtted, metoodika (sh sihtgruppide kaetus); 4.9.3. uuringu tulemused ja analüüs; 4.9.4. kokkuvõte kasutajate täiendavatest vajadustest ja ettepanekutest, mis ei ole hetkel veebilehel täidetud; 4.9.5. järeldused, kokkuvõttev hinnang ja veebilehe arendusettepanekud (sisulised). 4.10. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 4.10.1. töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 4.10.2. vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 4.10.3. pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4.10.4. hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 4.10. Digiprügi/digitaalse jalajälje vähendamise eesmärgil (+andmekaitse) peab pakkuja kinnitama, et kõik kogutud andmed kustutatakse peale Sotsiaalkindlustusametile üle andmist. 5. Nõuded pakkumusele 5.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registriväljal „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“; 5.2. töö kirjelduse, lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest, järgmises ülesehituses: 5.2.1. uuringu metoodika ja uuringu läbiviimise kirjeldust (koos põhjendusega); 5.2.2. pakkuja nägemust uurimisülesandest (sh täpsustatud uurimisküsimused); 5.2.3. valimi kirjeldus ja nende leidmine (kuidas jõuda erinevate sihtgruppideni); 5.2.4. andmete kogumise meetodite kirjeldus uurimisküsimuste kaupa; 5.2.5. analüüsimeetodid; 5.2.6. uuringu detailne tegevus- ja ajakava (iga punkti juures konkreetne vastutaja); 5.2.7. uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus. Pakkuja esitab projektimeeskonna liikmete loetelu, kirjelduse ja CV-d koos rolli kirjeldusega etteantud vormil. 3 PAKKUMINE: 31–24 Kuupäev: 08.08.2023 Kontaktisik: Ehti Järv Telefon: 58047706 E-mail: [email protected] Viitenumber: 280882 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Menetluse liik: Väikehange Avaldatud: 4.07.2024 10:00 Pakkumuste esitamine: 8.08.2024 11:00 Palunabi.ee veebilehe kasutajauuring Probleemi mõtestamine ja projekti eesmärk: Hetkel puudub veebilehe omanikul (SKA-l) ammendav info selle kohta, kas kasutajad (sh potentsiaalsed) teavad veebilehe olemasolust. Samuti ei ole küsitud veebilehe loomisel/toimetamisel kasutajate tagasisidet ega uuritud nende rahulolu. Kasutajauuringu eesmärgiks on saada abivajaja (sh potentsiaalse) tagasiside palunabi.ee veebilehele, selle leitavusele, kasutusmugavusele, esitatud info piisavusele ja arusaadavusele, et luua kasutaja vajadustest lähtuvat sisu ja seda paremini struktureerida ning lehte levitada ning muuta see kasutajale atraktiivsemaks. Uuringu eesmärgiks on saada tagasisidet abivajajatelt veebilehe palunabi.ee osas: 1. Info piisavus; 2. Info arusaadavus ja lihtsus; 3. Veebilehe kasutusmugavus (info on loogiliselt struktureeritud, huvi pakkuv info kergesti leitav jne); 4. Abivajava täiendavad vajadused ja soovid veebilehe ülesehitusele ja kuvatavale infole. Uurimisülesanne ja -küsimused1: Selleks et mõista Palunabi.ee kasutajat, kasutajateekonda ja kasutajamugavust on vajalik sõnastada uurimisküsimused, mis lähtuvad persoonade ja kasutajakogemuse (UX) uurimisfookustest. Aga lisaks mõista ka laiemalt suhtumisi ja hoiakuid lähisuhtevägivalla või laiemalt ka abikutsumise, märkamise teemadel. 1. Kuidas mõistetakse lähisuhtevägivalda ja mõtestatakse abi kutsumist, hädasolija märkamist, teatamist ja abistamist? 2. Kui tuntud ja levinud on palunabi.ee veebileht Eesti elanikkonna hulgas? 3. Kes on palunabi.ee kasutajaprofiilid ning millised kasutamisharjumused kasutaja gruppide lõikes välja joonistuvad? 4. Millised on palunabi.ee kasutamisega seotud takistused, mis on valupunktid? Miks need kitsaskohad tekkinud on? Kuidas neid hetkel ületatakse? 5. Milline on palunabi.ee kasutajateekond – mida kasutaja otsib; mida ta vaatab; millel ta klikib; millised pimenurgad tekivad? Kuidas kasutajatüübiti tekivad erinevused kasutajateekonnas? Millised erinevused joonistuvad välja arvuti- ja mobiilivaates palunabi.ee kasutuspraktikates? 6. Millised soovitused ja ettepanekud ilmnevad – kuidas muuta palunabi.ee kasutajaliidest kasutajasõbralikumaks, intuitiivsemaks? Andmete kogumise meetodid ja uurimisküsimused on omavahel seotud vastavalt järgnevale tabelile. Uurimisküsimus Kvantitatiivne Kvalitatiivsed küsimustik testintervjuud Kuidas mõistetakse lähisuhtevägivalda ja x mõtestatakse abi kutsumist, hädasolija märkamist, teatamist ja abistamist? Kui tuntud ja levinud on palunabi.ee veebileht x Eesti elanikkonna hulgas? Kes on palunabi.ee kasutajaprofiilid ning millised x x kasutamisharjumused kasutaja gruppide lõikes välja joonistuvad? 1 uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Uurimisküsimuste täpsustusi kooskõlastame tellijaga. Millised on palunabi.ee kasutamisega seotud x takistused, mis on valupunktid? Miks need kitsaskohad tekkinud on? Kuidas neid hetkel ületatakse? Milline on palunabi.ee kasutajateekond – mida x x kasutaja otsib; mida ta vaatab; millel ta klikib; millised pimenurgad tekivad? Kuidas kasutajatüübiti tekivad erinevused kasutajateekonnas? Millised erinevused joonistuvad välja arvuti- ja mobiilivaates palunabi.ee kasutuspraktikates? Millised soovitused ja ettepanekud ilmnevad – x kuidas muuta palunabi.ee kasutajaliidest kasutajasõbralikumaks, intuitiivsemaks? Metoodika kirjeldus Uurimisülesande täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks näeme ette nelja etapilist protsessi: eeltöö taustamaterjalidega ja ekspertidega, kvantitatiivne küsitlus, kasutajatestimise intervjuud, analüüs. Värbamine Värbamine toimub veebipõhise paneeli kaudu. Veebipaneeli on kutsutud vastajad juhuslikkuse alusel teistest uuringutest (peamiselt telefoniküsitlustest juhusliku numbrivalimise meetodil), tagades erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide esindatuse ning andmete kõrge kvaliteedi. Veebipaneeli kasutamine tagab, et osalejad vastavad kriteeriumidele ja professionaalne värbaja töötab selle nimel, et osalejad osalevad kohtumisel kokkulepitud ajal. Värbamine algab värbamise küsimustiku jagamisega vastajatele. Vastajatele saadetakse e- postiga personaalne link programmeeritud küsimustiku aadressiga veebis, mis välistab korduvvastamise ühe isiku poolt. Kui kõigile värbamisankeedi küsimustele on vastatud ja vastused kinnitatud, sulgub küsimustik ning teist korda seda kasutada ei saa. Kui vastajal jääb mingil põhjusel küsimustik pooleli, siis on tal võimalus jätkata küsimustikule vastamist sealt, kus ta pooleli jäi. Vajadusel saadetakse vastajale veel 2 meeldetuletuskirja. Kogu protsessi juhib projektijuht kasutades spetsiaalset tarkvara. Küsimustikku on võimalik täita nii arvutist kui ka teistest nutiseadmetest eesti ja vene keeles. Küsitluse käigus võetakse välja vastajate vastused. Teine etapp hõlmab telefoni teel kontakteerumist nende vastajatega, kes andsid oma nõusoleku osaleda läbiviidavates kasutajatestide intervjuudes. Telefoni teel kinnitatakse üle vastaja huvi ning täpsustatakse sobiv aeg intervjuuks. Intervjuuga samal või eelsel päeval saadetakse ka meeldetuletus. I Töö taustamaterjalidega ja ekspertidega Töötame vajaduspõhiselt läbi teemasse puutuvaid taustamaterjale, mis annavad uuringule vajaliku konteksti. Eelkõige keskendume tellija kokku pandud veebilehel liikumise andmetele. Võimalik on läbi viia taustainfo kogumiseks ka mõned ekspertintervjuud spetsialistidega, kes veebilehe sisupoolega on seotud (konkreetsed valikud tehakse koostöös tellijaga), et temaatikaga paremini tutvuda, teha eeltööd küsimus- ja testimiskavade koostamiseks, aga ka paremaks valimi segmenteerimiseks ja küsitluse korraldamiseks. Ekspertintervjuusid (1–2) teeme vajadusel üks ühele, paaris või grupivestluse vormis eesti keeles ning need kestavad 45–60 minutit. Eelistame nende läbiviimist kohapealse kohtumisena, kuid vajadusel oleme valmis videokohtumiseks. II kvantitatiivne küsitlus Norstati paneelis Kaasatav sihtrühm: 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud Valim: 1000 inimest Meetod: Veebiküsitlus Norstat Eesti veebipaneelis Usalduspiirid:+/-3,1% Küsitlusuuringu sihtrühm on 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud (1 126 108 in, 2023.a. Statistikaamet), kellest moodustatakse valim suurusega 1000 inimest. Valim moodustatakse juhuvaliku meetodil ning küsitluse läbiviimisel kasutatakse esinduslikkuse saavutamiseks kvootvalimit soo (mees/naine), vanuserühmade, maakonna, asulatüübi ja rahvuse lõikes. Kvoodid lähtuvad Statistikaameti andmebaasis olevatest andmetest tabelitest RV0240: Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi 1.jaanuar ning RV0222U: Rahvastik soo, rahvuse, maakonna järgi, 1.jaanuar. Järgnev tabel kirjeldab valimi osakaalusid. Järgnevalt valimi kvoodid tabelina: 16+ üldkogum valim Kokku 1126108 1000 MAAKOND HARJU MAAKOND (ilma Tallinnata) 143192 127 …Tallinn 377131 335 HIIU MAAKOND 7338 7 IDA-VIRU MAAKOND 114830 102 JÕGEVA MAAKOND 23474 21 JÄRVA MAAKOND 25070 22 LÄÄNE MAAKOND 17244 15 LÄÄNE-VIRU MAAKOND 49438 44 PÕLVA MAAKOND 20279 18 PÄRNU MAAKOND 72256 64 RAPLA MAAKOND 27825 25 SAARE MAAKOND 26633 24 TARTU MAAKOND 130638 116 VALGA MAAKOND 23692 21 VILJANDI MAAKOND 38134 34 VÕRU MAAKOND 28934 26 LINN Tallinn 377131 335 Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve 198207 176 Muu linn 219486 195 Küla, alev, alevik 331284 294 SUGU Mehi 524528 466 Naisi 601580 534 VANUS 16-24 120745 107 25-34 172033 153 35-44 200897 178 45-54 185152 164 55-64 170828 152 65-74 149898 133 75+ 126555 112 RAHVUS Eestlane 769426 683 Venelane ja muu rahvus 356682 317 Küsitluse käigus kujunenud valimi struktuuri võrreldakse vastavate näitajatega üldkogumis ning esinduslikkuse tagamiseks teostatakse vajadusel valimi kaalumine soo, vanuse, maakonna ja rahvuse lõikes. Küsitluse viime läbi veebi teel Norstat Eesti veebipaneelis, mis on esinduslik Eesti elanikkonna suhtes ning mis koosneb ligikaudu 30 000 Eesti elanikust. Üle 90% Eesti veebipaneeli liikmetest on värvatud läbi telefoniintervjuude. Keerulisema profiiliga vastajate värbamiseks (noored, väga spetsiifiliste piirkondade elanikud) kasutatakse erinevaid kanaleid. Uuringute läbiviimisel toimib kahepoolne suhtlus – vastajatele saadetakse uuringukutseid ning vastajatel on võimalik küsitlusfirmaga ühendust võtta ja uuringute kohta tagasisidet anda. Kvaliteedi tagamiseks ei pakuta avalikel veebilehtedel paneeli liikmeks astumise võimalust. Uuringutele vastamine on vabatahtlik ning veebipaneeli värbamise ja haldamise protsesside aluseks on kvaliteedistandardid ISO 9001 ja ISO 20252:2019. Küsitluse läbiviimisel saadetakse vastajale e-kiri. Küsitlemine toimub kuni kolmes etapis, mis algab küsimustiku laiali saatmisega kõigile vastajatele. Respondentidele antakse vastamiseks aega teatud arv päevi. Vastajatele saadetakse e-postiga personaalne link programmeeritud küsimustiku aadressiga veebis. Kui kõigile küsimustele on vastatud ja vastused kinnitatud, sulgub küsimustik ning teist korda seda kasutada ei saa. Kui vastajal jääb mingil põhjusel küsimustik pooleli, siis on tal võimalus jätkata küsitlusperioodi jooksul küsimustikule vastamist sealt, kus ta pooleli jäi. Küsitluse protsessi juhib veebiuuringute tarkvara, kus uurijal on võimalik siseneda igasse küsimustikku ka pärast sulgemist ja juhul kui mõni aspekt vajab hiljem täpsustamist saab seda teha e-posti teel ning vastused sisse kanda. Küsitluse käigus tehakse regulaarselt väljavõtteid laekunud vastuste statistikast ning jälgitakse seatud eesmärkide (kvootide) täitmist. Küsitluse läbiviija hinnangul laekub just esimestel päevadel võrdlemisi suur osa vastustest ning n-ö esimese lainega on võimalik tagasi saada täidetud ankeete 15–20%. Ankeedi teistkordne saatmine mittevastajatele ehk esimene meeldetuletus toimub enne esimeses meilis seatud tähtaja möödumist. Võimalik on, et nö teise laine jooksul lisandub orienteeruvalt 10–15% ankeetidest ning laine lõpuks võib olla soovitud kogus juba kokku saadud. Vajadusel viiakse läbi ka kolmas laine. Veebiküsitlus võimaldab reaalajas teha küsitlustulemustest kokkuvõte, analüüsida probleemseid kohti ankeedis, jälgida vastamisstatistikat ja kvoote. Kogutud andmete kvaliteeti jälgitakse nii küsitlustööde ajal, parandades ilmnenud puudused esimesel võimalusel, kui selle lõppedes. Enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist koostööpartnerile teostab Norstat kogutud andmete kvaliteedikontrolli: tunnuste, vastuste kategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) lõplik kontroll koos ilmnenud vigade parandamisega. Küsitluse andmebaas Uuringu käigus valmib üksikkirjete andmebaas, mis sisaldab uuringu ankeedil põhinevaid tunnuseid. Andmebaasi esitab Norstat Antropoloogia Keskusele SPSS ja MS Exceli programmis. Andmebaas ei sisaldada vastaja isikut otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid, vaid iga vastaja on eristatav unikaalse koodiga, mis langeb kokku tema valimi andmebaasi koodiga. Andmebaasi anname tellijale projekti lõpus üle küsitlusankeedi detailsuses. Ükski tunnus ei esine ainult agregeeritud kujul, andmebaas võimaldab ka tellijal endal edaspidi teostada täiendavaid andmete detailanalüüse. SPSS-i andmestikku lisame kaalu tunnuse, mille sisselülitamisel on andmestik esinduslik nii üle-eestiliselt kui ka konkreetse piirkonna siseselt. Lisaks esitame standardtabelite kuni 5 olulisema taustatunnuse lõikes (lepitakse eelnevalt kokku tellijaga) andmetabelis MS Excel. Küsitluse tulemused esitame tellijale soovi korral andmebaasina ja raportis küsimuste analüüsis kasutame andmete esitamist jooniste ja tabelitena ning andmeid kirjeldavaid/seoseid loovaid seletusi. Analüüsis kasutatakse kirjeldavat statistikat. Küsitlus annab ülevaate palunabi.ee lehe leviku ja teadlikkuse osas, aga aitab välja selgitada ka eri kasutajaprofiilid ning panustab sellega kvalitatiivuuringu ettevalmistusse. III Veebilehe testimised eri kasutajaprofiile esindavate osalejatega (13) Veebileht vajab sihtrühmalt tagasisidestamist kasutajakogemuse testintervjuude vormis. Sellistel testimistel on intervjueeritava ülesandeks veebilehega tutvuda ja jagada oma spontaanseid mõtteid intervjueerijaga. Lisaks annab antropoloog inimesele ka ülesandeid, mida inimene peab veebilehelt otsima, järgi vaatama. Kasutajatestimise etappi kaasame sihtrühmast umbes 13 inimest, kes on täitnud kvantitatiivse küsimustiku ja andnud oma nõusoleku intervjuus osaleda. Vajadusel kaasame sihtrühmast rohkem inimesi, kui ilmneb et on tarvilik korduvaid kasutajateste läbi viia, et veebilehe lisanüansse testida. Küsitlusest ilmnenud kasutajaprofiilide hulgast teeme valiku, millele keskenduda koostöös tellijaga ning iga kasutajaprofiili lõikes näeme praegu ette 3–4 testimist. Eelistame läbi viia individuaalseid kasutajatestintervjuusid, sest need võimaldavad sügavamaid ja mitekülgseimaid ülesandeid intervjuu metoodikas kasutada. Nii saab intervjueerija kohandada testimiseks mõeldud ülesandeid individuaalselt vastavalt intervjueeritava eesmärkidele, vajadustele, oskustele ja kontekstile. Nii tekib põhjalikum arusaam, kuidas loodud veebileht toimib ja milline on kasutajateekond – millised on takistused, mida kasutaja otsib, mida ta vaatab; millel ta klikib; millised pimenurgad tekivad. Samuti millised on erinevad kasutamisharjumused ning soovitused ja ettepanekud lehe arendamiseks. Täpse valimi paneme paika koostöös tellijaga projekti selle etapi ettevalmistuse käigus, kui küsitlusuuringust hakkavad ilmnema täpsemad kasutajaprofiilid. IV Analüüs Intervjuumaterjali analüüsis lähtume kvalitatiivsele materjalile iseloomulikust mitmekihilisusest ja rikkalikkusest. Esimeses etapis viib iga intervjueerija individuaalselt läbi toormaterjali esmaanalüüsi ning vormistab selle kokkulepitud viisil teistega jagataval kujul. Edasi jätkub analüüs koostöö vormis ühistel analüüsisessioonidel, kus töötame kasutajateekonna mudeli põhjal. Analüüsi käigus rakendame nii temaatilist analüüsi kui etnograafilise mõtlemise raamistikku, et tuua tellijale konteksti- ja samas inimkeskne vaade teemale. Liikudes analüüsis mikro- ja makrotasandite vahel, on võimalik märgata mustreid, mis mõjutavad inimeste otsuseid ja tegutsemist. Disainiprotsess aitab mõista teenuse kasutajaid läbi kasutajagrupi2 kaardistamise ja teekonnakaartide. Kasutajateekonnad kaardistatakse visuaalselt diagrammina 2 Hanke pakkumuse uuringudisain ei näe ette persoonade loomist, pakkumuses arvestame vajadusega analüüsiprotsessis kasutajaid omavahel võrrelda gruppide kaupa. Tekkinud kasutajagrupid on analüütilised kategooriad, mitte persoonad. (teekonnakaardid) uuringutulemuste põhjal hetkeolukorrast (as-is protsesside kirjeldamise etapp) lähtuvalt. Kasutajateekonna kaardistused kuvavad teenuse kogemuse protsessi terviklikult tuues välja iga puutepunkti tugevused ja nõrkused. Teekonnakaartides kirjeldatakse kasutaja eesmärke, motivatsiooni, valupunkte ja emotsionaalset seisundit aidates mõista tänaseid kogemusi. Teekond kujutab liikumist veebilehel. Kasutajateekonna kitsaskohtadest sõnastatakse probleemid kasutajate seisukohtadest lähtudes. Uuringutulemuste analüüsi, taipamiste ja teekonna kaardistamise sünteesina defineeritakse veebilehe kasutajauuringu tulemused ja tehakse soovitused disainiprotsessiks, et kasutajakogemust parandada. Väljund: Tellijale anname üle uuringu tulemused sünteesitud ja analüütilises vormis (taipamised ja järeldused) kokkuvõttena kui ka toormaterjalina (nt küsitlusuuringu andmebaasi ja videosalvestused intervjuudelt, kus toimub kasutajamugavuse testimine). Uuringu tulemustes on välja toodud kasutajagruppide profiilid, nende põhjal kasutajakogemuste mustrid, motivatsioonid, soodustavad ja takistavad tegurid. Lisaks esitame ka kasutajateekonna ja kasutajakogemuse mustreid ning olulisemaid tähelepanekuid selles vallas. Tähelepanu saavad ka üldisemad vägivalla ning abiosutamist puudutavad taipamised ja märkamised ning palunabi.ee veebilehe levikut ja teadlikkust puudutavad teemad. Uuringu tulemused koondame eestikeelsesse raportisse, mille peatükkide esialgne jaotus on: ● uuringu eesmärk; ● uuringu läbiviimise põhimõtted, metoodika (sh sihtgruppide kaetus); ● uuringu tulemused ja analüüs; ● kokkuvõte kasutajate täiendavatest vajadustest ja ettepanekutest, mis ei ole hetkel veebilehel täidetud; ● järeldused, kokkuvõttev hinnang ja veebilehe arendusettepanekud (sisulised). Hinnapakkumises oleme arvestanud kahe 2-tunni pikkuse tulemuste esitlusega (esmaste tulemuste tutvustamine ja lõppesitlus), mille jooksul teeme nii ettekande, kui ka arutame kuulajatega tekkinud küsimuste ja mõtete üle. Samuti oleme arvestanud 2 konsultatsiooni kohtumise kontakttunniga, mille eesmärgi ja toimumise paneme paika koostöös tellijaga pakkumisele positiivse vastuse korral. Üldjuhul on neid kohtumisi võimalik kasutada näiteks projekti käigus vahetulemustest ülevaate andmiseks aga ka uuringu tulemuste esitamise järel, siis kui on ideed jõudnud tekkida või juba veebidisaini lahendused konkreetsemaks settida, et antropoloog-konsultant peegeldaks lahendusi uuringutulemuste pealt. Projekti tegevus- ja ajakava: Vastavalt hanke kutses esitatud tellijapoolsele ootusele saada raporti mustand tutvumiseks ja tagasisidestamiseks 15. novembriks 2024, oleme arvestanud uuringu läbiviimiseks ja esmase analüüsi koostamiseks umbes 10 nädalat ning kogu projekti peale 13 nädalat. Kuid rõhutame, et värbamise periood võib kujuneda planeeritust pikemaks, seetõttu oleks hanke tulemuste teatamine ning eeltöödega alustamine vajalik septembri esimestel nädalatel, et jätta ajakavva puhveraega. Uuringu käigus pakume tellijale lisaks protsessiga kursis olekule vahekohtumistel ka välitöödel ilmnenud esmastest muljetest ja esimestest taipamisest ülevaadet3. Aeg (nädal, Tegevused Vastutaja tähtajad) 1.–2. nädal Eeltöö ja ettevalmistus. Kohtumine Tellija: leping, valimi kinnitamine ja tellijaga, kokkulepete sõlmimine ja taustamaterjalide edastamine, valimi kinnitamine, testintervjuude vajadusel küsimustiku tagasisdestamine esmaste küsimuskavade koostamine. Uuringujuht: kommunikatsiooni Küsitluse ettevalmistamine: haldamine, küsimuskavade, küsimuste koostamine ja värbamiskirjade jms koostamine, täpsustamine, tõlkimine ja küsimustiku läbiviimise programmeerimine koordineerimine Pakkuja: lepingu allkirjastamine 3. –4. nädal Küsitluse läbiviimine, osalejatega Tellija: valimi täpsustamise kontakteerumine ja värbamine. tagasiside Ekspertintervjuude läbiviimine. Uuringujuht: ekspertintervjuude läbiviimine, kasutajaprofiilide Kasutajaprofiilide loomine, loomine, kasutajatestide kasutajatestide ettevalmistus ja ettevalmistamine disain. Ekspert: kasutajatestide ettevalmistamine 5.–6. nädal Välitööde etapp. Kasutajatestide Tellija: kontaktid, vajadusel läbiviimine, materjali töötlus ja intervjuude tegemiseks ruumide esmane analüüs leidmine Uuringujuht: kommunikatsioon ja protsessi haldus Analüütikud: intervjuude tegemine, 3 Soovi korral teeme tellijale 1–2 vahekonsultatsiooni, kus suuliselt esitame välitöödel kogetud muljeid ja esmaseid mustreid ning taipamisi, et tellija oleks paremini uuringuga kursis. Vahekonsultatsioonide vajaduse ja kohtumise sageduse lepime kokku tellijaga avakõnes. töötlus 7.–9. nädal: Analüüsi etapp. Tellija: vahekohtumine esmasteks Kogutud materjali töötlemine ja tulemuste peegeldamiseks analüüs, tulemuste koostamine, Uuringujuht: kommunikatsioon ja vormistamine. protsessi haldamine, esmaste tulemuste esitamine Analüütikud: analüüsi tegemine, persoonade ja temaatilise analüüsi koostamine 10. nädal. Raporti koostamise etapp. Uuringujuht: mustandi esitamine Mustandi Raporti mustandi esitamine tellijale, Tellija: tagasiside andmine esitamine vajadusel kohtumine tagasiside hiljemalt arutamiseks. 15.11 ja tagasiside hiljemalt 22.11 11.–12. Lõppraporti koostamine tellija Uuringujuht ja nädal tagasiside põhjal, esitluse slaidide analüütikud/eksperdid: raporti Lõppraporti tegemine ja valmistumine esitluseks kirjutamine Uuringujuht: esitluse slaidide tähtaeg ettevalmistamine; kokkulepped 1.12 esitluseks tellijaga Tellija: esitluse korraldamine 13. nädal Materjalide üleandmine, tulemuste Uuringjuht: esitluse tegemine ja tutvustamine tellijale materjalide üleandmine (esitlus hiljemalt detsembri kuu Tellija: lepingu lõpetamise protsessi koordineerimine ja arve jooksul). tasumine Nägemus koostööst tellijaga: Tihe koostöö tellijaga on tellija ootustele vastava uuringu tegemise ja uurimistulemuste saamise eelduseks. Meie kogemuse kohaselt saavutatakse parim koostöö tulemus selliselt, et tellija on nimetanud konkreetse isiku, kellega pakkuja saab jooksvalt konsulteerida näiteks kui on vajalik muuta metoodikat, otsustada muudatuste üle protsessi käigus. Sellist kontaktisikut hoitakse ka pakkuja uuringujuhi poolt jooksvalt kursis projekti käekäiguga. Jooksva suhtluse võiks korraldada e-posti ja telefoni teel. Ajakavasse oleme kavandanud planeerinud kohtumisi tellija põhikontakti ja juhtrühmaga (nt avakohtumine, kohtumine tellija kommentaaride arvestamiseks). Täiendavad kohtumised lepime kokku vajadusel jooksvalt kas tellija või tööde teostaja ettepanekul. Arvestades kaugtööd tegevate inimeste osalemise võimalustega teeme tellijaga kohtumised vajadusel veebi teel. Riskid ja nende maandamine Koostööga seotud riskid RISK MAANDAMISTEGEVUSED Pakkuja ja tellija nägemus uuringu Risk: madal tulemustest ei lange 100%-liselt kokku Teeme aktiivset koostööd tellijaga nii uuringu algfaasis kui ka hilisemates etappides. Eeldame, et tellija poolt määratakse kindel isik, keda hoitakse kursis oluliste arengutega projekti käigust ning kellega on uuringu läbiviijatel võimalik operatiivselt suhelda, arutada olulisemaid otsuseid. Samuti planeerime tegevused korrapäraseks tellija poolse sisendi saamiseks. See kõik võimaldab tellijal vajadusel uuringu metoodikat ja käiku suunata ning tagab uuringu vastavuse tellija ootustele. Projektijuht lahkub pikemaks ajaks või Risk: madal jäädavalt hanke uuringuprojektist Projektijuhi võimalikul haigestumisel/lahkumisel on meeskonna liikmete seas piisava projektijuhtimise kogemusega asendaja, kes on jooksvalt kursis projekti seisuga ning saab teda vajadusel asendada. Kui meeskonnaliikmetest keegi mingil põhjusel projektijuhti asendada ei saa, tagab pakkuja projektijuhi asendamise võrdväärse kogemusega inimesega teiste antropoloogide seast. Analüütik või ekspert lahkuvad Risk: madal pikemaks ajaks või jäädavalt hanke Analüütiku või eksperdi võimalikul uuringuprojektist haigestumisel/lahkumisel on meeskonna liikmete seas piisava kogemusega töötajaid, kes on jooksvalt kursis nende tööde seisuga ning saavad neid vajadusel asendada. Vajadusel tagab pakkuja analüütiku või eksperdi asendamise võrdväärse kogemusega inimesega teiste antropoloogide seast. Pakkuja koostööpartnerid ei tee talle Risk: madal ette nähtud tegevusi õigeaegselt või ei Toimuvad regulaarsed kohtumised ja anna nende tulemeid õigeaegselt üle. infovahetus, mis aitavad hoida töögruppi ühises infos, jagada kiirelt vajalikku infot ning hoida koostööõhkkonda mis soosib tähtaegadest kinnipidamist. Juhul, kui selline olukord realiseerub, siis arutatakse tellijaga läbi võimalused ajakava kohandamiseks ning tööde ümber kavandamiseks. Uuringumetoodikaga seotud riskid RISK MAANDAMISTEGEVUSED Uuringu läbiviimine võtab kavandatust Risk: keskmine kauem aega On tõenäoline, et uuringu ettevalmistamisel pole osatud arvestada kõikide asjaoludega ning võib juhtuda, et mõne empiirilise uuringu osa tegemine võtab kauem aega. Riski maandamiseks on praegu kavandatud aeg varuga, kavandatud töörühm suurema liikmete arvuga, kui minimaalselt vajalik. Sihtrühma uuringut ettevalmistavate tegevustega alustame esimesel võimalusel (nt informeerimise- ja nõusoleku vormide, üleskutsete jne koostamine). Juhul, kui risk peaks siiski realiseeruma, arutatakse tellijaga läbi võimalused ajakava kohandamiseks, erinevate tegevuste paralleelseks tegemiseks vm võimalikud lahendused. Andmed kaalutakse vigaselt. Risk: madal Enne andmete analüüsi peavad andmed vastama üldkogumi propotsioonidele. Andmete kaalumist kontrollib kaks inimest ning töö teostab programmeerija, andmed kontrollib projektijuht. Ankeet on liiga pikk ja koormab vastajat Risk: keskmine Veebiküsitluses on vastajal võimalik vastamine pooleli jätta ja hiljem sama kohapealt jätkata. Küsitluse küsimuste koostamisel võtame arvesse seda, et küsimusi ei oleks liialt palju, need oleksid selgelt sõnastatud ning see ei muutuks vastajale koormavaks. Norstati paneelis toimub ka vastajate lisamotiveerimine paneeli auhinnapunktide näol. Küsimustiku programmeerimise risk Risk: madal Ankeedi programmeerimisel esinevad Ankeetide programmeerimisel lähtutakse vead ankeedis kirjeldatud filtritest, üle-hüpetest jmt. Programmeeritud ankeedi vastavust kontrollib ja testib lisaks programmeerijale ka küsitluse projektijuht ja ekspert ning soovi korral Tellija. Programmeerimisega tegeleb kogenud spetsialist. Ankeedi risk. Keelebarjäär Risk: madal Ankeet on tõlgitud nii eesti kui ka vene keelde, et sellele saaksid mugavalt vastata nii eesti- kui vene emakeelega inimesed Ankeedi risk. Teema/mõisted on vastaja Risk: madal jaoks keerulised Küsimustes võib esineda mõisteid, mida vastaja ei mõista. Selle maandamiseks on mõisted lahti kirjutatud. Enne põhiuuringuid piloteeritakse ankeeti, mille käigus palutakse vastajatel öelda välja kõik vastamisel ilmnenud probleemkohad. Piloteerimise tulemusele vastavalt viiakse vajadusel ankeeti sisse parandused. Sihtrühmal on vähene huvi küsitluses Risk: keskmine osalemine suhtes Küsitluse läbiviija kasutab Eesti elanikkonna suhtes esinduslikku veebipaneeli, kus on veidi üle 30 000 eelvärvatud vastaja. Vajadusel tehakse keerulisemates valimirühmades lisaüleskutseid vastamiseks ehk meeldetuletusi. Sihtrühmal on vähene huvi Risk: keskmine kasutajatestide intervjuudes osalemise Värbamine toimub küsitlusele vastanute suhtes hulgast ja kasutame professionaalse ja koostööpartneri abi, kellel on pikaaegne kogemus erinevate sihtrühmade värbamisega uuringutesse. Lisaks saame vajadusel levitada üleskutset uuringus osalemise kohta enda kanalite kaudu, leiame varukontakte ja kasutame lumepallimeetodit uuringusse värbamisel, mis võimaldab personaalsemat, läbi tuttavate soovituste lähenemist. Teeme põhjalikku selgitustööd uuringu eesmärkide ja võimaliku kasu osas; nõusoleku ja informeerimise vormid saadame enne intervjuu kokku leppimist; lubame, et uuringus osalejad jäävad anonüümseteks ning konfidentsiaalset infot ei jagata kolmandate osapooltega Kasutajatestide intervjuude läbiviimine Risk: madal võtab kavandatust kauem aega Planeerime intervjuude läbiviimiseks piisava aja, intervjuueritavad valime varuga, intervjuusid viivad läbi kogenud intervjueerijad ning intervjuude kokkuleppimisel oleme paindlikud, intervjueeritava kõhkluste korral püüame tuvastada võimalikud takistused ja leida olukorrale lahendused Kasutajatestide intervjuudega kogutud Risk: madal info on nii suurte puudustega, et see ei Oleme refleksiivsed kogu protsessis. Teeme võimalda teha kvaliteetset sisuanalüüsi uuringu ja analüüsi materjali kogumise käigus tiimiga vaheanalüüse ja kohtumisi, et hinnata kogutud materjali kvaliteeti ja juba kogutud ja olemasolevat infot ning selle kvaliteeti. See võimaldab meil kiiremini reageerida ning vajadusel kohandada uuringu tööriistu. Uuringuinstrumentide testimiseks võime läbi viia testintervjuusid. Arvestame, et intervjuud peavad olema osalejatele sobivas formaadis ning üldistustasemel. Samuti on meie tiimis väga kogenud kasutajatestide läbiviija, kes aitab tagada seda, et juba intervjuude ning vajalike uuringuinstrumentide väljatöötamine minimeeriks võimaluse koguda puudulikku infot. Kõik uurimisküsimused ei saa Risk: madal adekvaatselt vastatud Võib juhtuda, et andmete kogumisel tekkivate probleemide tõttu ei ole võimalik leida ammendavaid vastuseid kõikidele uurimisküsimustele. Seda riski maandab oluliselt uuringuplaani detailne läbimõeldus ning aktiivne koostöö tellijaga. Me kontrollime kõikide uuringuetappide järgselt, kas kogutavad andmed võimaldavad anda adekvaatse vastuse uurimisküsimustele ja igasuguste takistuste ilmnemisel teavitame sellest tellijat ning koostöös tellijaga leiame vastavalt võimalustele täiendavad andmeallikad või kohandame analüüsimetoodikat. Andmekaitse ja tehnilised riskid RISK MAANDAMISTEGEVUSED Uuring ei vasta Risk: madal andmekaitsetingimustele Pakkuja jälgib uuringus Eestis kehtivaid andmekaitsereegleid ja inimuuringute eetilisi nõudeid. Isiku andmete kaitsmiseks minimeeritakse inimeste arvu, kes isikuandmeid töötlevad. Andmete analüüsimisel kasutatakse pseudonüümitud andmebaasi. Alati jääb võimalus, et mõnel inimesel jääb arusaamatuks andmekaitsetingimused. Sel juhul on tal võimalik pöörduda nii selgituste saamiseks andmekaitsespetsialisti poole kui ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. Tehnilised riskid Risk: madal Arvutite ning neis sisalduvate andmete kadumise riski maandame läbi automatiseeritud varundussüsteemi kasutamise (Dropbox), mis tagab varukoopiate säilimise arvutivõrgus ka arvuti rivist väljalangemise korral. Andmete lekkimist väldime salasõnadega kaitstud arvutite ja nutiseadmete kasutamisega ning kaheastmelise autentimisega. . Tundlikke andmeid hoitakse krüpteeritud kujul (krüpteeritud tarkvaraga Veracrypt) alati, kui need ei ole aktiivses kasutuses. Intervjueerijaid on instrueeritud kontrollima salvestuslahenduse toimimist (nt seda, kas diktofoni patareid on täis, kas Teamsi intervjuu salvestamine on käivitatud) Pakkumine kehtib kuni 30.09. 2024 Antropoloogia Keskus www.antropoloogia.ee Kastani 42, 50410 Tartu [email protected] Reg kood: 16769547 Tel : +372 58047706 LHV Pank a/a: EE387700771009363569 Leping nr 2-12/26485-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Antropoloogia Keskus OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 16769547, asukoht Kastani tn 42, 50410 Tartu linn, mida esindab juhatuse liige Jaanika Jaanits, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Üle-eestiline kasutajauuring Sotsiaalkindlustusameti veebilehele palunabi.ee” tulemusena, viitenumber 280882. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1 Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2 Lisa 2 – töövõtja pakkumus, sh uuringu detailne tegevus- ja ajakava. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on viia läbi uuring palunabi.ee veebilehe leitavusele, kasutusmugavusele, esitatud info piisavusele ja arusaadavusele, et luua kasutaja vajadustest lähtuvat sisu ja seda paremini struktureerida ning lehte levitada (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö teostamist rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti „Improving the quality of victim support services” raames. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale uuringu lõppedes vastavalt pakkumuses fikseeritud maksumusele, millele lisandub käibemaks, summas 23500 eurot. 3.2. Tasumine toimub pärast üleandmis-vastuvõtmisakti(de) tellijapoolset kinnitamist töövõtja poolt esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.3. Töövõtja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 3.4. Töövõtja kohustub teostama tööd hiljemalt 01.12.2024 lepingu sõlmimisest alates. Tööde täitmise detailne tegevus- ja ajakava on kajastatud lepingu Lisas 3. Töövõtjal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles peale seda, kui töö on nõuetekohaselt täidetud ja tellija selle kinnitanud. 3.5. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 3.6. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist. 3.7. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.8. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve saamisest/ tööde üleandmise- vastuvõtmise akti kinnitamist. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise tähtaeg on 01.12.2024. Töö täpsem kirjeldus ja ajakava on esitatud tehnilises kirjelduses (Lisa 1). 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka. 4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed. 4.5. Tellijal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Autoriõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 5.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. 5.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või töö ei vasta lepingutingimustele. 6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. 7.2. Poolte volitatud esindajad on: 7.2.1. Tellija volitatud esindaja on Liis Toom, telefon 5554 7065, e-post liis.toom@sotsiaalkindlustusamet,ee. 7.2.2. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7.2.3. Töövõtja volitatud esindaja on Ehti Järv, telefon 5804 7706, e-post [email protected]. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 9.4. Objektiivsetest vajadustest tulenevalt on tellijal õigus pikendada lepingu kehtivuse ja töö teostamise tähtaega kuni kolm kuud. 9.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 10.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Jaanika Jaanits peadirektor juhatuse liige
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel