Lisa 1
Tehniline kirjeldus
„Üle-eestiline kasutajauuring Sotsiaalkindlustusameti veebilehele palunabi.ee“
Uuringut rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide
programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti
„Improving the quality of victim support services“ vahenditest.
1. Taustinformatsioon
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnal (edaspidi
Ohvriabi) on Drupal baasil valminud veebikeskkond https://www.palunabi.ee/et (Ohvriabi
osutamist reguleerib ohvriabi seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001). Lisaks
on olemas SKA veebileht https://sotsiaalkindlustusamet.ee/, kus viidatakse ka palunabi.ee
veebilehele (üleval päises).
Veebilehe kasutaja on eelkõige abivajaja (kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel
kahjustatud või hukkunud isik) ja tema märkaja.
Täna on veebis ka spetsialisti vaade (Menüüpunkt „Spetsialistile“), kuid see läheb muutmisele
- jäävad ainult viited, mis viivad SKA välisveebi. Tulevikus liiguvad osad lastele ja noortele
suunatud teenused lasteabi.ee veebilehele.
SKA on iseseisvalt toimetanud veebilehe sisuga tuginedes Ohvriabi teenuste juhtide ja
ekspertide nägemusele, kuidas võiks leht olla üles ehitatud ning mis sisu kajastada. Veebilehel
on ajakohane sisu nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Osad videod on subtiitriteta ning see
puudutab vaegkuuljate ligipääsetavust.
Palunabi veebilehte külastas perioodil 01.01.-19.05.2024 29 877 külastajat, kellest unikaalseid
külastajaid oli 21 186, lehe vaatamisi oli sel perioodil 56 968. Palunabi 20 kõige
populaarseimat lehte on välja toodud eraldi failis (pealkirjaga „Palunabi kõige populaarsemad
lehed“). Palunabi külastajate andmed on toodud välja eraldi failis (pealkirjaga „Palunabi
külastajate andmed“). Täpsemad andmed lehele liikumise osas on toodud eraldi failis
(pealkirjaga „Palunabi lehele liikumine“).
2. Eesmärk ja probleemi püstitus
Kasutajauuringu (edaspidi uuring) eesmärgiks on saada abivajaja (sh potentsiaalse)
tagasiside palunabi.ee veebilehele, selle leitavusele, kasutusmugavusele, esitatud info
piisavusele ja arusaadavusele, et luua kasutaja vajadustest lähtuvat sisu ja seda paremini
struktureerida ning lehte levitada ning muuta see kasutajale atraktiivsemaks.
Hetkel puudub ammendav info selle kohta, kas kasutajad (sh potentsiaalsed) teavad
veebilehe olemasolust (oleme teinud erinevaid kampaaniaid, kus levitanud ka veebilehe infot,
välisveebis on viited palunabi veebilehele, jagame Ohvriabi Facebook lehel
https://www.facebook.com/ohvriabi/ sisu jne).
Veebilehe loomisel/toimetamisel ei ole küsitud kasutajate (sh potentsiaalsete) tagasisidet ega
hinnatud nende rahulolu.
Uuringu eesmärgiks on saada tagasisidet abivajajatelt veebilehe palunabi.ee osas, sh:
Info piisavus;
Info arusaadavus ja lihtsus;
Veebilehe kasutusmugavus (info on loogiliselt struktureeritud, huvi pakkuv info
kergesti leitav jne);
1
Abivajava täiendavad vajadused ja soovid veebilehe ülesehitusele ja kuvatavale infole.
3. Uurimismeeskond ja nende ülesanded
Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks uuringu meeskonna, mis koosneb
projektijuhist ja vähemalt kahest eksperdist/analüütikust, kes osalevad isiklikult metoodika
koostamisel ja uuringu elluviimisel. Pakkuja esitab oma pakkumuses meeskonna koosseisu
nimeliselt ja meeskonna rollide jaotuse kirjelduse. Üks meeskonnaliige võib täita mitme
meeskonnaliikme ülesandeid, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga. Meeskonnaliikme
kompetents ja eelnev kogemus peab vastama kõigile tema poolt täidetavatele
meeskonnaliikmete rollidele sätestatud nõuetele. Kui pakkuja esitab vastavustingimustes
nõutud rolli mitu isikut, siis peab iga isik vastama rollile esitatud nõuetele.
Projektijuht vastutab uuringumeeskonna kui terviku, samuti kõigi tegevuste korralduse ja
osapoolte koostöö eest. Sealhulgas osaleb ta tegevuste korraldust tagava isikuna
vahekohtumistel ning vastutab kõigi väljundite korrektse vormistamise, sisulise õigsuse,
keelelise korrektsuse ja tellijale õigeaegse üleandmise eest. Samuti on projektijuht tellija
peamiseks kontaktisikuks lepingu täitmise osas, vajadusel kaasates vahekohtumistele ka teisi
meeskonnaliikmeid.
Ekspert/analüütik omab terviklikku sisulist ülevaadet uuringu eesmärkidest, metoodikatest ja
soovitud tulemustest. Valdab analüüsiks vajalikke statistilisi andmetöötluse ja
uurimismeetodeid ning selleks vajalikku tarkvara. Eksperdi/analüütiku ülesandeks on läbi viia
kasutajauuring, koondada andmestik ja teostada tulemuste analüüs (koos kirjeldavate tabelite
ja joonistega), samuti vahe- ja lõpparuande ja esitluse koostamine ning tulemuste esitlemine.
Vajadusel osaleb ekspert/analüütik tellija ja eduka pakkuja töökohtumistel.
Uurimismeeskonnal peavad olema oskused ja võimalus talletada uuringu läbiviimise perioodil
uuringu raames kasutatavaid andmeid turvalisel viisil (peab vastama Andmekaitse
Inspektsiooni nõuetele).
4. Pakkuja tegevused, kohustused ja töö tulemused
4.1. Pakkuja esitab oma pakkumuses uurimismetoodikast oma nägemuse, sh läbiviimisega
seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse.
4.2. Enne uuringute ja eksperthinnangute koostamisega alustamist tuleb koostada uuringu
kava, mis tuleb esitada tellijale kinnitamiseks. Uuringu läbiviijale jäetakse võimalus
koostöös tellijaga täpsustada uurimisküsimusi, et saavutada uuringu eesmärk parimal
viisil.
4.3. Pakkuja esitab pakkumuse teenuse kirjelduses oma nägemuse uurimisküsimuste
käsitlemisest ja nende täiendamisest. Tellija näeb ette, et uurimisküsimusi saab
täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta.
4.4. Pakkujal peab olema töö teostamiseks, sh uuringute, analüüside jms läbiviimiseks
olemas vajalik riist-, tarkvara jms vahendid töö nõuetekohaseks läbiviimiseks.
4.5. Pakkuja peab tagama andmete turvalise töötlemise tegevuste mistahes etapis, s.h
välistama andmete juhusliku hävimise või kolmandate isikute kätte sattumise. Seega
peab pakkuja pakkumust tehes arvestama sel hetkel teada olevate ja kehtivate
andmekaitse nõuetega ja õigusaktidega.
4.6. Uuringu tulem, mis peab vastama tehnilises kirjelduses toodule ja olema täiendatud
vastavalt Tellija ja juhtrühma ettepanekutele.
4.7. Uuringu esialgne kokkuvõte/ ülevaade tuleb Tellijale esitada hiljemalt 15.11.2024,
millele annab Tellija tagasiside hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Lõplik uuringu tulem tuleb
anda Tellijale üle hiljemalt 01.12.2024. Uuringu üleandmine vastuvõtmine käib
üleandmis- vastuvõtmisaktiga, mille osapooled allkirjastavad digitaalselt.
4.8. Uuringu tulem tuleb koostada eesti keeles ühtse dokumendina digitaalselt, kasutada
tuleb järgmisi formaate:
2
4.8.1. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
4.8.2. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul.
4.9. Uuringu tulemi dokumendi sisukorras käsitlevate peatükkide minimaalne loetelu
on järgmine:
4.9.1. uuringu eesmärk;
4.9.2. uuringu läbi viimise põhimõtted, metoodika (sh sihtgruppide kaetus);
4.9.3. uuringu tulemused ja analüüs;
4.9.4. kokkuvõte kasutajate täiendavatest vajadustest ja ettepanekutest, mis ei ole
hetkel veebilehel täidetud;
4.9.5. järeldused, kokkuvõttev hinnang ja veebilehe arendusettepanekud (sisulised).
4.10. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:
4.10.1. töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel,
et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;
4.10.2. vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada
digitaalsel kujul olevaid materjale;
4.10.3. pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema
salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri
andmefaile ning seega vähendada digireostust;
4.10.4. hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks
mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites
failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab
digireostust.
4.10. Digiprügi/digitaalse jalajälje vähendamise eesmärgil (+andmekaitse) peab pakkuja
kinnitama, et kõik kogutud andmed kustutatakse peale Sotsiaalkindlustusametile üle andmist.
5. Nõuded pakkumusele
5.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registriväljal „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“;
5.2. töö kirjelduse, lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest, järgmises
ülesehituses:
5.2.1. uuringu metoodika ja uuringu läbiviimise kirjeldust (koos põhjendusega);
5.2.2. pakkuja nägemust uurimisülesandest (sh täpsustatud uurimisküsimused);
5.2.3. valimi kirjeldus ja nende leidmine (kuidas jõuda erinevate sihtgruppideni);
5.2.4. andmete kogumise meetodite kirjeldus uurimisküsimuste kaupa;
5.2.5. analüüsimeetodid;
5.2.6. uuringu detailne tegevus- ja ajakava (iga punkti juures konkreetne vastutaja);
5.2.7. uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus. Pakkuja esitab projektimeeskonna
liikmete loetelu, kirjelduse ja CV-d koos rolli kirjeldusega etteantud vormil.
3
PAKKUMINE: 31–24
Kuupäev: 08.08.2023
Kontaktisik: Ehti Järv
Telefon: 58047706
E-mail:
[email protected]
Viitenumber: 280882
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975)
Menetluse liik: Väikehange
Avaldatud: 4.07.2024 10:00
Pakkumuste esitamine: 8.08.2024 11:00
Palunabi.ee veebilehe kasutajauuring
Probleemi mõtestamine ja projekti eesmärk:
Hetkel puudub veebilehe omanikul (SKA-l) ammendav info selle kohta, kas kasutajad (sh
potentsiaalsed) teavad veebilehe olemasolust. Samuti ei ole küsitud veebilehe
loomisel/toimetamisel kasutajate tagasisidet ega uuritud nende rahulolu.
Kasutajauuringu eesmärgiks on saada abivajaja (sh potentsiaalse) tagasiside palunabi.ee
veebilehele, selle leitavusele, kasutusmugavusele, esitatud info piisavusele ja
arusaadavusele, et luua kasutaja vajadustest lähtuvat sisu ja seda paremini struktureerida
ning lehte levitada ning muuta see kasutajale atraktiivsemaks.
Uuringu eesmärgiks on saada tagasisidet abivajajatelt veebilehe palunabi.ee osas:
1. Info piisavus;
2. Info arusaadavus ja lihtsus;
3. Veebilehe kasutusmugavus (info on loogiliselt struktureeritud, huvi pakkuv info
kergesti leitav jne);
4. Abivajava täiendavad vajadused ja soovid veebilehe ülesehitusele ja kuvatavale
infole.
Uurimisülesanne ja -küsimused1:
Selleks et mõista Palunabi.ee kasutajat, kasutajateekonda ja kasutajamugavust on vajalik
sõnastada uurimisküsimused, mis lähtuvad persoonade ja kasutajakogemuse (UX)
uurimisfookustest. Aga lisaks mõista ka laiemalt suhtumisi ja hoiakuid lähisuhtevägivalla või
laiemalt ka abikutsumise, märkamise teemadel.
1. Kuidas mõistetakse lähisuhtevägivalda ja mõtestatakse abi kutsumist, hädasolija
märkamist, teatamist ja abistamist?
2. Kui tuntud ja levinud on palunabi.ee veebileht Eesti elanikkonna hulgas?
3. Kes on palunabi.ee kasutajaprofiilid ning millised kasutamisharjumused kasutaja
gruppide lõikes välja joonistuvad?
4. Millised on palunabi.ee kasutamisega seotud takistused, mis on valupunktid? Miks
need kitsaskohad tekkinud on? Kuidas neid hetkel ületatakse?
5. Milline on palunabi.ee kasutajateekond – mida kasutaja otsib; mida ta vaatab; millel
ta klikib; millised pimenurgad tekivad? Kuidas kasutajatüübiti tekivad erinevused
kasutajateekonnas? Millised erinevused joonistuvad välja arvuti- ja mobiilivaates
palunabi.ee kasutuspraktikates?
6. Millised soovitused ja ettepanekud ilmnevad – kuidas muuta palunabi.ee
kasutajaliidest kasutajasõbralikumaks, intuitiivsemaks?
Andmete kogumise meetodid ja uurimisküsimused on omavahel seotud vastavalt järgnevale
tabelile.
Uurimisküsimus Kvantitatiivne Kvalitatiivsed
küsimustik testintervjuud
Kuidas mõistetakse lähisuhtevägivalda ja x
mõtestatakse abi kutsumist, hädasolija märkamist,
teatamist ja abistamist?
Kui tuntud ja levinud on palunabi.ee veebileht x
Eesti elanikkonna hulgas?
Kes on palunabi.ee kasutajaprofiilid ning millised x x
kasutamisharjumused kasutaja gruppide lõikes
välja joonistuvad?
1
uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna
kohta. Uurimisküsimuste täpsustusi kooskõlastame tellijaga.
Millised on palunabi.ee kasutamisega seotud x
takistused, mis on valupunktid? Miks need
kitsaskohad tekkinud on? Kuidas neid hetkel
ületatakse?
Milline on palunabi.ee kasutajateekond – mida x x
kasutaja otsib; mida ta vaatab; millel ta klikib;
millised pimenurgad tekivad? Kuidas
kasutajatüübiti tekivad erinevused
kasutajateekonnas? Millised erinevused
joonistuvad välja arvuti- ja mobiilivaates
palunabi.ee kasutuspraktikates?
Millised soovitused ja ettepanekud ilmnevad – x
kuidas muuta palunabi.ee kasutajaliidest
kasutajasõbralikumaks, intuitiivsemaks?
Metoodika kirjeldus
Uurimisülesande täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks näeme ette nelja etapilist
protsessi: eeltöö taustamaterjalidega ja ekspertidega, kvantitatiivne küsitlus,
kasutajatestimise intervjuud, analüüs.
Värbamine
Värbamine toimub veebipõhise paneeli kaudu. Veebipaneeli on kutsutud vastajad
juhuslikkuse alusel teistest uuringutest (peamiselt telefoniküsitlustest juhusliku
numbrivalimise meetodil), tagades erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide esindatuse
ning andmete kõrge kvaliteedi. Veebipaneeli kasutamine tagab, et osalejad vastavad
kriteeriumidele ja professionaalne värbaja töötab selle nimel, et osalejad osalevad
kohtumisel kokkulepitud ajal.
Värbamine algab värbamise küsimustiku jagamisega vastajatele. Vastajatele saadetakse e-
postiga personaalne link programmeeritud küsimustiku aadressiga veebis, mis välistab
korduvvastamise ühe isiku poolt. Kui kõigile värbamisankeedi küsimustele on vastatud ja
vastused kinnitatud, sulgub küsimustik ning teist korda seda kasutada ei saa. Kui vastajal
jääb mingil põhjusel küsimustik pooleli, siis on tal võimalus jätkata küsimustikule vastamist
sealt, kus ta pooleli jäi. Vajadusel saadetakse vastajale veel 2 meeldetuletuskirja. Kogu
protsessi juhib projektijuht kasutades spetsiaalset tarkvara. Küsimustikku on võimalik täita
nii arvutist kui ka teistest nutiseadmetest eesti ja vene keeles. Küsitluse käigus võetakse välja
vastajate vastused.
Teine etapp hõlmab telefoni teel kontakteerumist nende vastajatega, kes andsid oma
nõusoleku osaleda läbiviidavates kasutajatestide intervjuudes. Telefoni teel kinnitatakse üle
vastaja huvi ning täpsustatakse sobiv aeg intervjuuks. Intervjuuga samal või eelsel päeval
saadetakse ka meeldetuletus.
I Töö taustamaterjalidega ja ekspertidega
Töötame vajaduspõhiselt läbi teemasse puutuvaid taustamaterjale, mis annavad uuringule
vajaliku konteksti. Eelkõige keskendume tellija kokku pandud veebilehel liikumise andmetele.
Võimalik on läbi viia taustainfo kogumiseks ka mõned ekspertintervjuud spetsialistidega, kes
veebilehe sisupoolega on seotud (konkreetsed valikud tehakse koostöös tellijaga), et
temaatikaga paremini tutvuda, teha eeltööd küsimus- ja testimiskavade koostamiseks, aga
ka paremaks valimi segmenteerimiseks ja küsitluse korraldamiseks.
Ekspertintervjuusid (1–2) teeme vajadusel üks ühele, paaris või grupivestluse vormis eesti
keeles ning need kestavad 45–60 minutit. Eelistame nende läbiviimist kohapealse
kohtumisena, kuid vajadusel oleme valmis videokohtumiseks.
II kvantitatiivne küsitlus Norstati paneelis
Kaasatav sihtrühm: 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud
Valim: 1000 inimest
Meetod: Veebiküsitlus Norstat Eesti veebipaneelis
Usalduspiirid:+/-3,1%
Küsitlusuuringu sihtrühm on 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud (1 126 108 in, 2023.a.
Statistikaamet), kellest moodustatakse valim suurusega 1000 inimest. Valim moodustatakse
juhuvaliku meetodil ning küsitluse läbiviimisel kasutatakse esinduslikkuse saavutamiseks
kvootvalimit soo (mees/naine), vanuserühmade, maakonna, asulatüübi ja rahvuse lõikes.
Kvoodid lähtuvad Statistikaameti andmebaasis olevatest andmetest tabelitest RV0240:
Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi 1.jaanuar ning RV0222U: Rahvastik soo, rahvuse,
maakonna järgi, 1.jaanuar.
Järgnev tabel kirjeldab valimi osakaalusid. Järgnevalt valimi kvoodid tabelina:
16+ üldkogum valim
Kokku 1126108 1000
MAAKOND
HARJU MAAKOND (ilma Tallinnata) 143192 127
…Tallinn 377131 335
HIIU MAAKOND 7338 7
IDA-VIRU MAAKOND 114830 102
JÕGEVA MAAKOND 23474 21
JÄRVA MAAKOND 25070 22
LÄÄNE MAAKOND 17244 15
LÄÄNE-VIRU MAAKOND 49438 44
PÕLVA MAAKOND 20279 18
PÄRNU MAAKOND 72256 64
RAPLA MAAKOND 27825 25
SAARE MAAKOND 26633 24
TARTU MAAKOND 130638 116
VALGA MAAKOND 23692 21
VILJANDI MAAKOND 38134 34
VÕRU MAAKOND 28934 26
LINN
Tallinn 377131 335
Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve 198207 176
Muu linn 219486 195
Küla, alev, alevik 331284 294
SUGU
Mehi 524528 466
Naisi 601580 534
VANUS
16-24 120745 107
25-34 172033 153
35-44 200897 178
45-54 185152 164
55-64 170828 152
65-74 149898 133
75+ 126555 112
RAHVUS
Eestlane 769426 683
Venelane ja muu rahvus 356682 317
Küsitluse käigus kujunenud valimi struktuuri võrreldakse vastavate näitajatega üldkogumis
ning esinduslikkuse tagamiseks teostatakse vajadusel valimi kaalumine soo, vanuse,
maakonna ja rahvuse lõikes.
Küsitluse viime läbi veebi teel Norstat Eesti veebipaneelis, mis on esinduslik Eesti
elanikkonna suhtes ning mis koosneb ligikaudu 30 000 Eesti elanikust. Üle 90% Eesti
veebipaneeli liikmetest on värvatud läbi telefoniintervjuude. Keerulisema profiiliga vastajate
värbamiseks (noored, väga spetsiifiliste piirkondade elanikud) kasutatakse erinevaid
kanaleid.
Uuringute läbiviimisel toimib kahepoolne suhtlus – vastajatele saadetakse uuringukutseid
ning vastajatel on võimalik küsitlusfirmaga ühendust võtta ja uuringute kohta tagasisidet
anda.
Kvaliteedi tagamiseks ei pakuta avalikel veebilehtedel paneeli liikmeks astumise võimalust.
Uuringutele vastamine on vabatahtlik ning veebipaneeli värbamise ja haldamise protsesside
aluseks on kvaliteedistandardid ISO 9001 ja ISO 20252:2019.
Küsitluse läbiviimisel saadetakse vastajale e-kiri.
Küsitlemine toimub kuni kolmes etapis, mis algab küsimustiku laiali saatmisega kõigile
vastajatele. Respondentidele antakse vastamiseks aega teatud arv päevi. Vastajatele
saadetakse e-postiga personaalne link programmeeritud küsimustiku aadressiga veebis. Kui
kõigile küsimustele on vastatud ja vastused kinnitatud, sulgub küsimustik ning teist korda
seda kasutada ei saa. Kui vastajal jääb mingil põhjusel küsimustik pooleli, siis on tal võimalus
jätkata küsitlusperioodi jooksul küsimustikule vastamist sealt, kus ta pooleli jäi.
Küsitluse protsessi juhib veebiuuringute tarkvara, kus uurijal on võimalik siseneda igasse
küsimustikku ka pärast sulgemist ja juhul kui mõni aspekt vajab hiljem täpsustamist saab
seda teha e-posti teel ning vastused sisse kanda. Küsitluse käigus tehakse regulaarselt
väljavõtteid laekunud vastuste statistikast ning jälgitakse seatud eesmärkide (kvootide)
täitmist. Küsitluse läbiviija hinnangul laekub just esimestel päevadel võrdlemisi suur osa
vastustest ning n-ö esimese lainega on võimalik tagasi saada täidetud ankeete 15–20%.
Ankeedi teistkordne saatmine mittevastajatele ehk esimene meeldetuletus toimub enne
esimeses meilis seatud tähtaja möödumist. Võimalik on, et nö teise laine jooksul lisandub
orienteeruvalt 10–15% ankeetidest ning laine lõpuks võib olla soovitud kogus juba kokku
saadud. Vajadusel viiakse läbi ka kolmas laine.
Veebiküsitlus võimaldab reaalajas teha küsitlustulemustest kokkuvõte, analüüsida
probleemseid kohti ankeedis, jälgida vastamisstatistikat ja kvoote. Kogutud andmete
kvaliteeti jälgitakse nii küsitlustööde ajal, parandades ilmnenud puudused esimesel
võimalusel, kui selle lõppedes. Enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist
koostööpartnerile teostab Norstat kogutud andmete kvaliteedikontrolli: tunnuste, vastuste
kategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) lõplik kontroll koos ilmnenud vigade
parandamisega.
Küsitluse andmebaas
Uuringu käigus valmib üksikkirjete andmebaas, mis sisaldab uuringu ankeedil põhinevaid
tunnuseid. Andmebaasi esitab Norstat Antropoloogia Keskusele SPSS ja MS Exceli
programmis. Andmebaas ei sisaldada vastaja isikut otseselt tuvastada võimaldavaid
andmeid, vaid iga vastaja on eristatav unikaalse koodiga, mis langeb kokku tema valimi
andmebaasi koodiga. Andmebaasi anname tellijale projekti lõpus üle küsitlusankeedi
detailsuses. Ükski tunnus ei esine ainult agregeeritud kujul, andmebaas võimaldab ka tellijal
endal edaspidi teostada täiendavaid andmete detailanalüüse.
SPSS-i andmestikku lisame kaalu tunnuse, mille sisselülitamisel on andmestik esinduslik nii
üle-eestiliselt kui ka konkreetse piirkonna siseselt. Lisaks esitame standardtabelite kuni 5
olulisema taustatunnuse lõikes (lepitakse eelnevalt kokku tellijaga) andmetabelis MS Excel.
Küsitluse tulemused esitame tellijale soovi korral andmebaasina ja raportis küsimuste
analüüsis kasutame andmete esitamist jooniste ja tabelitena ning andmeid
kirjeldavaid/seoseid loovaid seletusi. Analüüsis kasutatakse kirjeldavat statistikat.
Küsitlus annab ülevaate palunabi.ee lehe leviku ja teadlikkuse osas, aga aitab välja selgitada
ka eri kasutajaprofiilid ning panustab sellega kvalitatiivuuringu ettevalmistusse.
III Veebilehe testimised eri kasutajaprofiile esindavate osalejatega (13)
Veebileht vajab sihtrühmalt tagasisidestamist kasutajakogemuse testintervjuude vormis.
Sellistel testimistel on intervjueeritava ülesandeks veebilehega tutvuda ja jagada oma
spontaanseid mõtteid intervjueerijaga. Lisaks annab antropoloog inimesele ka ülesandeid,
mida inimene peab veebilehelt otsima, järgi vaatama.
Kasutajatestimise etappi kaasame sihtrühmast umbes 13 inimest, kes on täitnud
kvantitatiivse küsimustiku ja andnud oma nõusoleku intervjuus osaleda. Vajadusel kaasame
sihtrühmast rohkem inimesi, kui ilmneb et on tarvilik korduvaid kasutajateste läbi viia, et
veebilehe lisanüansse testida.
Küsitlusest ilmnenud kasutajaprofiilide hulgast teeme valiku, millele keskenduda koostöös
tellijaga ning iga kasutajaprofiili lõikes näeme praegu ette 3–4 testimist.
Eelistame läbi viia individuaalseid kasutajatestintervjuusid, sest need võimaldavad
sügavamaid ja mitekülgseimaid ülesandeid intervjuu metoodikas kasutada. Nii saab
intervjueerija kohandada testimiseks mõeldud ülesandeid individuaalselt vastavalt
intervjueeritava eesmärkidele, vajadustele, oskustele ja kontekstile. Nii tekib põhjalikum
arusaam, kuidas loodud veebileht toimib ja milline on kasutajateekond – millised on
takistused, mida kasutaja otsib, mida ta vaatab; millel ta klikib; millised pimenurgad tekivad.
Samuti millised on erinevad kasutamisharjumused ning soovitused ja ettepanekud lehe
arendamiseks.
Täpse valimi paneme paika koostöös tellijaga projekti selle etapi ettevalmistuse käigus, kui
küsitlusuuringust hakkavad ilmnema täpsemad kasutajaprofiilid.
IV Analüüs
Intervjuumaterjali analüüsis lähtume kvalitatiivsele materjalile iseloomulikust
mitmekihilisusest ja rikkalikkusest. Esimeses etapis viib iga intervjueerija individuaalselt läbi
toormaterjali esmaanalüüsi ning vormistab selle kokkulepitud viisil teistega jagataval kujul.
Edasi jätkub analüüs koostöö vormis ühistel analüüsisessioonidel, kus töötame
kasutajateekonna mudeli põhjal. Analüüsi käigus rakendame nii temaatilist analüüsi kui
etnograafilise mõtlemise raamistikku, et tuua tellijale konteksti- ja samas inimkeskne vaade
teemale. Liikudes analüüsis mikro- ja makrotasandite vahel, on võimalik märgata mustreid,
mis mõjutavad inimeste otsuseid ja tegutsemist.
Disainiprotsess aitab mõista teenuse kasutajaid läbi kasutajagrupi2 kaardistamise ja
teekonnakaartide. Kasutajateekonnad kaardistatakse visuaalselt diagrammina
2
Hanke pakkumuse uuringudisain ei näe ette persoonade loomist, pakkumuses arvestame
vajadusega analüüsiprotsessis kasutajaid omavahel võrrelda gruppide kaupa. Tekkinud
kasutajagrupid on analüütilised kategooriad, mitte persoonad.
(teekonnakaardid) uuringutulemuste põhjal hetkeolukorrast (as-is protsesside kirjeldamise
etapp) lähtuvalt. Kasutajateekonna kaardistused kuvavad teenuse kogemuse protsessi
terviklikult tuues välja iga puutepunkti tugevused ja nõrkused. Teekonnakaartides
kirjeldatakse kasutaja eesmärke, motivatsiooni, valupunkte ja emotsionaalset seisundit
aidates mõista tänaseid kogemusi. Teekond kujutab liikumist veebilehel. Kasutajateekonna
kitsaskohtadest sõnastatakse probleemid kasutajate seisukohtadest lähtudes.
Uuringutulemuste analüüsi, taipamiste ja teekonna kaardistamise sünteesina defineeritakse
veebilehe kasutajauuringu tulemused ja tehakse soovitused disainiprotsessiks, et
kasutajakogemust parandada.
Väljund:
Tellijale anname üle uuringu tulemused sünteesitud ja analüütilises vormis (taipamised
ja järeldused) kokkuvõttena kui ka toormaterjalina (nt küsitlusuuringu andmebaasi ja
videosalvestused intervjuudelt, kus toimub kasutajamugavuse testimine). Uuringu
tulemustes on välja toodud kasutajagruppide profiilid, nende põhjal kasutajakogemuste
mustrid, motivatsioonid, soodustavad ja takistavad tegurid. Lisaks esitame ka
kasutajateekonna ja kasutajakogemuse mustreid ning olulisemaid tähelepanekuid selles
vallas. Tähelepanu saavad ka üldisemad vägivalla ning abiosutamist puudutavad taipamised
ja märkamised ning palunabi.ee veebilehe levikut ja teadlikkust puudutavad teemad.
Uuringu tulemused koondame eestikeelsesse raportisse, mille peatükkide esialgne jaotus on:
● uuringu eesmärk;
● uuringu läbiviimise põhimõtted, metoodika (sh sihtgruppide kaetus);
● uuringu tulemused ja analüüs;
● kokkuvõte kasutajate täiendavatest vajadustest ja ettepanekutest, mis ei ole hetkel
veebilehel täidetud;
● järeldused, kokkuvõttev hinnang ja veebilehe arendusettepanekud (sisulised).
Hinnapakkumises oleme arvestanud kahe 2-tunni pikkuse tulemuste esitlusega (esmaste
tulemuste tutvustamine ja lõppesitlus), mille jooksul teeme nii ettekande, kui ka arutame
kuulajatega tekkinud küsimuste ja mõtete üle. Samuti oleme arvestanud 2 konsultatsiooni
kohtumise kontakttunniga, mille eesmärgi ja toimumise paneme paika koostöös tellijaga
pakkumisele positiivse vastuse korral. Üldjuhul on neid kohtumisi võimalik kasutada näiteks
projekti käigus vahetulemustest ülevaate andmiseks aga ka uuringu tulemuste esitamise
järel, siis kui on ideed jõudnud tekkida või juba veebidisaini lahendused konkreetsemaks
settida, et antropoloog-konsultant peegeldaks lahendusi uuringutulemuste pealt.
Projekti tegevus- ja ajakava:
Vastavalt hanke kutses esitatud tellijapoolsele ootusele saada raporti mustand tutvumiseks
ja tagasisidestamiseks 15. novembriks 2024, oleme arvestanud uuringu läbiviimiseks ja
esmase analüüsi koostamiseks umbes 10 nädalat ning kogu projekti peale 13 nädalat. Kuid
rõhutame, et värbamise periood võib kujuneda planeeritust pikemaks, seetõttu oleks hanke
tulemuste teatamine ning eeltöödega alustamine vajalik septembri esimestel nädalatel, et
jätta ajakavva puhveraega. Uuringu käigus pakume tellijale lisaks protsessiga kursis olekule
vahekohtumistel ka välitöödel ilmnenud esmastest muljetest ja esimestest taipamisest
ülevaadet3.
Aeg (nädal, Tegevused Vastutaja
tähtajad)
1.–2. nädal Eeltöö ja ettevalmistus. Kohtumine Tellija: leping, valimi kinnitamine ja
tellijaga, kokkulepete sõlmimine ja taustamaterjalide edastamine,
valimi kinnitamine, testintervjuude vajadusel küsimustiku
tagasisdestamine
esmaste küsimuskavade koostamine.
Uuringujuht: kommunikatsiooni
Küsitluse ettevalmistamine:
haldamine, küsimuskavade,
küsimuste koostamine ja värbamiskirjade jms koostamine,
täpsustamine, tõlkimine ja küsimustiku läbiviimise
programmeerimine koordineerimine
Pakkuja: lepingu allkirjastamine
3. –4. nädal Küsitluse läbiviimine, osalejatega Tellija: valimi täpsustamise
kontakteerumine ja värbamine. tagasiside
Ekspertintervjuude läbiviimine. Uuringujuht: ekspertintervjuude
läbiviimine, kasutajaprofiilide
Kasutajaprofiilide loomine,
loomine, kasutajatestide
kasutajatestide ettevalmistus ja
ettevalmistamine
disain. Ekspert: kasutajatestide
ettevalmistamine
5.–6. nädal Välitööde etapp. Kasutajatestide Tellija: kontaktid, vajadusel
läbiviimine, materjali töötlus ja intervjuude tegemiseks ruumide
esmane analüüs leidmine
Uuringujuht: kommunikatsioon ja
protsessi haldus
Analüütikud: intervjuude tegemine,
3
Soovi korral teeme tellijale 1–2 vahekonsultatsiooni, kus suuliselt esitame välitöödel kogetud muljeid
ja esmaseid mustreid ning taipamisi, et tellija oleks paremini uuringuga kursis. Vahekonsultatsioonide
vajaduse ja kohtumise sageduse lepime kokku tellijaga avakõnes.
töötlus
7.–9. nädal: Analüüsi etapp. Tellija: vahekohtumine esmasteks
Kogutud materjali töötlemine ja tulemuste peegeldamiseks
analüüs, tulemuste koostamine, Uuringujuht: kommunikatsioon ja
vormistamine. protsessi haldamine, esmaste
tulemuste esitamine
Analüütikud: analüüsi tegemine,
persoonade ja temaatilise analüüsi
koostamine
10. nädal. Raporti koostamise etapp. Uuringujuht: mustandi esitamine
Mustandi Raporti mustandi esitamine tellijale, Tellija: tagasiside andmine
esitamine vajadusel kohtumine tagasiside
hiljemalt arutamiseks.
15.11 ja
tagasiside
hiljemalt
22.11
11.–12. Lõppraporti koostamine tellija Uuringujuht ja
nädal tagasiside põhjal, esitluse slaidide analüütikud/eksperdid: raporti
Lõppraporti tegemine ja valmistumine esitluseks kirjutamine
Uuringujuht: esitluse slaidide
tähtaeg
ettevalmistamine; kokkulepped
1.12
esitluseks tellijaga
Tellija: esitluse korraldamine
13. nädal Materjalide üleandmine, tulemuste Uuringjuht: esitluse tegemine ja
tutvustamine tellijale materjalide üleandmine
(esitlus hiljemalt detsembri kuu Tellija: lepingu lõpetamise
protsessi koordineerimine ja arve
jooksul).
tasumine
Nägemus koostööst tellijaga:
Tihe koostöö tellijaga on tellija ootustele vastava uuringu tegemise ja uurimistulemuste
saamise eelduseks. Meie kogemuse kohaselt saavutatakse parim koostöö tulemus selliselt,
et tellija on nimetanud konkreetse isiku, kellega pakkuja saab jooksvalt konsulteerida näiteks
kui on vajalik muuta metoodikat, otsustada muudatuste üle protsessi käigus. Sellist
kontaktisikut hoitakse ka pakkuja uuringujuhi poolt jooksvalt kursis projekti käekäiguga.
Jooksva suhtluse võiks korraldada e-posti ja telefoni teel.
Ajakavasse oleme kavandanud planeerinud kohtumisi tellija põhikontakti ja juhtrühmaga (nt
avakohtumine, kohtumine tellija kommentaaride arvestamiseks). Täiendavad kohtumised
lepime kokku vajadusel jooksvalt kas tellija või tööde teostaja ettepanekul. Arvestades
kaugtööd tegevate inimeste osalemise võimalustega teeme tellijaga kohtumised vajadusel
veebi teel.
Riskid ja nende maandamine
Koostööga seotud riskid
RISK MAANDAMISTEGEVUSED
Pakkuja ja tellija nägemus uuringu Risk: madal
tulemustest ei lange 100%-liselt kokku Teeme aktiivset koostööd tellijaga nii uuringu
algfaasis kui ka hilisemates etappides.
Eeldame, et tellija poolt määratakse kindel isik,
keda hoitakse kursis oluliste arengutega
projekti käigust ning kellega on uuringu
läbiviijatel võimalik operatiivselt suhelda,
arutada olulisemaid otsuseid.
Samuti planeerime tegevused korrapäraseks
tellija poolse sisendi saamiseks. See kõik
võimaldab tellijal vajadusel uuringu
metoodikat ja käiku suunata ning tagab
uuringu vastavuse tellija ootustele.
Projektijuht lahkub pikemaks ajaks või Risk: madal
jäädavalt hanke uuringuprojektist Projektijuhi võimalikul
haigestumisel/lahkumisel on meeskonna
liikmete seas piisava projektijuhtimise
kogemusega asendaja, kes on jooksvalt kursis
projekti seisuga ning saab teda vajadusel
asendada. Kui meeskonnaliikmetest keegi
mingil põhjusel projektijuhti asendada ei saa,
tagab pakkuja projektijuhi asendamise
võrdväärse kogemusega inimesega teiste
antropoloogide seast.
Analüütik või ekspert lahkuvad Risk: madal
pikemaks ajaks või jäädavalt hanke Analüütiku või eksperdi võimalikul
uuringuprojektist haigestumisel/lahkumisel on meeskonna
liikmete seas piisava kogemusega töötajaid,
kes on jooksvalt kursis nende tööde seisuga
ning saavad neid vajadusel asendada.
Vajadusel tagab pakkuja analüütiku või
eksperdi asendamise võrdväärse kogemusega
inimesega teiste antropoloogide seast.
Pakkuja koostööpartnerid ei tee talle Risk: madal
ette nähtud tegevusi õigeaegselt või ei Toimuvad regulaarsed kohtumised ja
anna nende tulemeid õigeaegselt üle. infovahetus, mis aitavad hoida töögruppi
ühises infos, jagada kiirelt vajalikku infot ning
hoida koostööõhkkonda mis soosib
tähtaegadest kinnipidamist.
Juhul, kui selline olukord realiseerub, siis
arutatakse tellijaga läbi võimalused ajakava
kohandamiseks ning tööde ümber
kavandamiseks.
Uuringumetoodikaga seotud riskid
RISK MAANDAMISTEGEVUSED
Uuringu läbiviimine võtab kavandatust Risk: keskmine
kauem aega On tõenäoline, et uuringu ettevalmistamisel
pole osatud arvestada kõikide asjaoludega
ning võib juhtuda, et mõne empiirilise uuringu
osa tegemine võtab kauem aega.
Riski maandamiseks on praegu kavandatud
aeg varuga, kavandatud töörühm suurema
liikmete arvuga, kui minimaalselt vajalik.
Sihtrühma uuringut ettevalmistavate
tegevustega alustame esimesel võimalusel (nt
informeerimise- ja nõusoleku vormide,
üleskutsete jne koostamine).
Juhul, kui risk peaks siiski realiseeruma,
arutatakse tellijaga läbi võimalused ajakava
kohandamiseks, erinevate tegevuste
paralleelseks tegemiseks vm võimalikud
lahendused.
Andmed kaalutakse vigaselt. Risk: madal
Enne andmete analüüsi peavad andmed
vastama üldkogumi propotsioonidele.
Andmete kaalumist kontrollib kaks inimest
ning töö teostab programmeerija, andmed
kontrollib projektijuht.
Ankeet on liiga pikk ja koormab vastajat Risk: keskmine
Veebiküsitluses on vastajal võimalik
vastamine pooleli jätta ja hiljem sama
kohapealt jätkata. Küsitluse küsimuste
koostamisel võtame arvesse seda, et küsimusi
ei oleks liialt palju, need oleksid selgelt
sõnastatud ning see ei muutuks vastajale
koormavaks.
Norstati paneelis toimub ka vastajate
lisamotiveerimine paneeli auhinnapunktide
näol.
Küsimustiku programmeerimise risk Risk: madal
Ankeedi programmeerimisel esinevad Ankeetide programmeerimisel lähtutakse
vead ankeedis kirjeldatud filtritest, üle-hüpetest jmt.
Programmeeritud ankeedi vastavust kontrollib
ja testib lisaks programmeerijale ka küsitluse
projektijuht ja ekspert ning soovi korral Tellija.
Programmeerimisega tegeleb kogenud
spetsialist.
Ankeedi risk. Keelebarjäär Risk: madal
Ankeet on tõlgitud nii eesti kui ka vene keelde,
et sellele saaksid mugavalt vastata nii eesti- kui
vene emakeelega inimesed
Ankeedi risk. Teema/mõisted on vastaja Risk: madal
jaoks keerulised Küsimustes võib esineda mõisteid, mida vastaja
ei mõista. Selle maandamiseks on mõisted lahti
kirjutatud. Enne põhiuuringuid piloteeritakse
ankeeti, mille käigus palutakse vastajatel öelda
välja kõik vastamisel ilmnenud probleemkohad.
Piloteerimise tulemusele vastavalt viiakse
vajadusel ankeeti sisse parandused.
Sihtrühmal on vähene huvi küsitluses Risk: keskmine
osalemine suhtes Küsitluse läbiviija kasutab Eesti elanikkonna
suhtes esinduslikku veebipaneeli, kus on veidi
üle 30 000 eelvärvatud vastaja. Vajadusel
tehakse keerulisemates valimirühmades
lisaüleskutseid vastamiseks ehk
meeldetuletusi.
Sihtrühmal on vähene huvi Risk: keskmine
kasutajatestide intervjuudes osalemise Värbamine toimub küsitlusele vastanute
suhtes hulgast ja kasutame professionaalse ja
koostööpartneri abi, kellel on pikaaegne
kogemus erinevate sihtrühmade värbamisega
uuringutesse.
Lisaks saame vajadusel levitada üleskutset
uuringus osalemise kohta enda kanalite kaudu,
leiame varukontakte ja
kasutame lumepallimeetodit uuringusse
värbamisel, mis võimaldab personaalsemat,
läbi tuttavate soovituste lähenemist.
Teeme põhjalikku selgitustööd uuringu
eesmärkide ja võimaliku kasu osas;
nõusoleku ja informeerimise vormid saadame
enne intervjuu kokku leppimist;
lubame, et uuringus osalejad jäävad
anonüümseteks ning konfidentsiaalset infot ei
jagata kolmandate osapooltega
Kasutajatestide intervjuude läbiviimine Risk: madal
võtab kavandatust kauem aega Planeerime intervjuude läbiviimiseks piisava
aja, intervjuueritavad valime varuga,
intervjuusid viivad läbi kogenud intervjueerijad
ning intervjuude kokkuleppimisel oleme
paindlikud, intervjueeritava kõhkluste korral
püüame tuvastada võimalikud takistused ja
leida olukorrale lahendused
Kasutajatestide intervjuudega kogutud Risk: madal
info on nii suurte puudustega, et see ei Oleme refleksiivsed kogu protsessis. Teeme
võimalda teha kvaliteetset sisuanalüüsi uuringu ja analüüsi materjali kogumise käigus
tiimiga vaheanalüüse ja kohtumisi, et hinnata
kogutud materjali kvaliteeti ja juba kogutud ja
olemasolevat infot ning selle kvaliteeti. See
võimaldab meil kiiremini reageerida ning
vajadusel kohandada uuringu tööriistu.
Uuringuinstrumentide testimiseks võime läbi
viia testintervjuusid.
Arvestame, et intervjuud peavad olema
osalejatele sobivas formaadis ning
üldistustasemel.
Samuti on meie tiimis väga kogenud
kasutajatestide läbiviija, kes aitab tagada seda,
et juba intervjuude ning vajalike
uuringuinstrumentide väljatöötamine
minimeeriks võimaluse koguda puudulikku
infot.
Kõik uurimisküsimused ei saa Risk: madal
adekvaatselt vastatud Võib juhtuda, et andmete kogumisel tekkivate
probleemide tõttu ei ole võimalik leida
ammendavaid vastuseid kõikidele
uurimisküsimustele. Seda riski maandab
oluliselt uuringuplaani detailne läbimõeldus
ning aktiivne koostöö tellijaga. Me kontrollime
kõikide uuringuetappide järgselt, kas
kogutavad andmed võimaldavad anda
adekvaatse vastuse uurimisküsimustele ja
igasuguste takistuste ilmnemisel teavitame
sellest tellijat ning koostöös tellijaga leiame
vastavalt võimalustele täiendavad
andmeallikad või kohandame
analüüsimetoodikat.
Andmekaitse ja tehnilised riskid
RISK MAANDAMISTEGEVUSED
Uuring ei vasta Risk: madal
andmekaitsetingimustele Pakkuja jälgib uuringus Eestis kehtivaid
andmekaitsereegleid ja inimuuringute eetilisi
nõudeid. Isiku andmete kaitsmiseks
minimeeritakse inimeste arvu, kes
isikuandmeid töötlevad. Andmete
analüüsimisel kasutatakse pseudonüümitud
andmebaasi.
Alati jääb võimalus, et mõnel inimesel jääb
arusaamatuks andmekaitsetingimused. Sel
juhul on tal võimalik pöörduda nii selgituste
saamiseks andmekaitsespetsialisti poole kui ka
Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Tehnilised riskid Risk: madal
Arvutite ning neis sisalduvate andmete
kadumise riski maandame läbi
automatiseeritud varundussüsteemi
kasutamise (Dropbox), mis tagab varukoopiate
säilimise arvutivõrgus ka arvuti rivist
väljalangemise korral.
Andmete lekkimist väldime salasõnadega
kaitstud arvutite ja nutiseadmete
kasutamisega ning kaheastmelise
autentimisega. .
Tundlikke andmeid hoitakse krüpteeritud kujul
(krüpteeritud tarkvaraga Veracrypt) alati, kui
need ei ole aktiivses kasutuses. Intervjueerijaid
on instrueeritud kontrollima
salvestuslahenduse toimimist (nt seda, kas
diktofoni patareid on täis, kas Teamsi intervjuu
salvestamine on käivitatud)
Pakkumine kehtib kuni 30.09. 2024
Antropoloogia Keskus www.antropoloogia.ee
Kastani 42, 50410 Tartu
[email protected]
Reg kood: 16769547 Tel : +372 58047706
LHV Pank a/a: EE387700771009363569
Leping nr 2-12/26485-1
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80,
15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Antropoloogia Keskus OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 16769547, asukoht Kastani tn 42,
50410 Tartu linn, mida esindab juhatuse liige Jaanika Jaanits,
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Üle-eestiline kasutajauuring Sotsiaalkindlustusameti
veebilehele palunabi.ee” tulemusena, viitenumber 280882.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1 Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2 Lisa 2 – töövõtja pakkumus, sh uuringu detailne tegevus- ja ajakava.
2. Lepingu ese
2.1. Lepingu esemeks on viia läbi uuring palunabi.ee veebilehe leitavusele,
kasutusmugavusele, esitatud info piisavusele ja arusaadavusele, et luua kasutaja
vajadustest lähtuvat sisu ja seda paremini struktureerida ning lehte levitada (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö teostamist rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide
programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidava projekti
„Improving the quality of victim support services” raames.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale uuringu lõppedes vastavalt pakkumuses fikseeritud maksumusele,
millele lisandub käibemaks, summas 23500 eurot.
3.2. Tasumine toimub pärast üleandmis-vastuvõtmisakti(de) tellijapoolset kinnitamist töövõtja
poolt esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva.
3.3. Töövõtja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise
seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime.
3.4. Töövõtja kohustub teostama tööd hiljemalt 01.12.2024 lepingu sõlmimisest alates. Tööde
täitmise detailne tegevus- ja ajakava on kajastatud lepingu Lisas 3. Töövõtjal on õigus
esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles peale seda, kui töö on
nõuetekohaselt täidetud ja tellija selle kinnitanud.
3.5. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind
sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
3.6. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist.
3.7. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena.
3.8. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve saamisest/ tööde üleandmise-
vastuvõtmise akti kinnitamist.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamise tähtaeg on 01.12.2024. Töö täpsem kirjeldus ja ajakava on esitatud
tehnilises kirjelduses (Lisa 1).
4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad
töö teostamisega seotud toimingute hulka.
4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed.
4.5. Tellijal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta
informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
5. Autoriõigused
5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste
teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma
olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu
autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste
õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud
õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub
täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
5.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma
äranägemisel.
5.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on
võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik
kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest
arvates.
6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille
heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega
puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi
3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või töö ei vasta
lepingutingimustele.
6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi
0.5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5%
lepingu hinnast.
6.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on
õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab
vääramatu jõuna.
6.10. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega
kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu
pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis
takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui
teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad
teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest
jms.
7.2. Poolte volitatud esindajad on:
7.2.1. Tellija volitatud esindaja on Liis Toom, telefon 5554 7065, e-post
liis.toom@sotsiaalkindlustusamet,ee.
7.2.2. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega
seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline
lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
7.2.3. Töövõtja volitatud esindaja on Ehti Järv, telefon 5804 7706, e-post
[email protected].
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist.
8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja
turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks
kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale
isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui
lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka
vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole
õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes
nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet
vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon
on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule
avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud
tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud
isikuandmete töötlemise nõudeid.
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev
või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine
viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada
konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile,
meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus
kooskõlastada tellijaga.
9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
9.4. Objektiivsetest vajadustest tulenevalt on tellijal õigus pikendada lepingu kehtivuse ja töö
teostamise tähtaega kuni kolm kuud.
9.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui
tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija
teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
10.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Jaanika Jaanits
peadirektor juhatuse liige