dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalkindlustusamet · 9. september 2024
Viit
5.2-9/4255-1
Registreeritud
9. september 2024
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
5.2 Õigusteenus
Sari
5.2-9 Lepingud (sh lepingust tulenevad aktid, aruanded, kirjavahetus, muutmistaotlused)
Toimik
5.2-9.3
Vastutaja
Mare Toompuu (SKA, Teenuste osakond, Abivahendite talitus)

Failid

  • 📎5.2-94255-1 09.09.2024 Muu leping (1).asice3371 KB

Sisu (failidest)

Hinnapakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Abivahendi nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. MANUAALRATASTOOLI HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanud hinnapakkumises olevat mudelit proovida KLIENDI TAUST: Kliendi kirjeldus (tervislik taust, igapäevatoimingute sooritamine, pikemate vahemaade läbimise võimek us manuaalse ratastooliga , siirdumis-toimingute sooritamine, kõrvalabi vajadus , lisaks ): Kasutusel olevad abivahendid (kõrvalabi nende kasutamisel , kasutamise eesmärk, sagedus ) Manuaal ratastooli kasutamine (varasem manuaal ratastooli kasutamise kogemus , kasutamise eesmärk) Manuaal ratastooli kasutus aeg päevas/nädalas: (ca mitu tundi päevas/ päeva nädalas) Põhilised kasutuskeskkonnad (nt. sise- ja/või väliskeskkond, kodu-, töökeskkond, asutused, poed, huvikeskused jms) Proovimise kirjeldus (keskkond, ajaline kestus, toimetulek kõrvalabi vajadus, siirdumine abivahendile , põhjus miks ei ole võimalik proovimist läbi viia ) Aktiivsusgrupp (1- 4 ) Individuaalsete kohanduste vajadus (lähtuvalt tervislikust seisundist või kasutuskeskkondadest) Hoiustamine (ligipääsetavus hoiustamiskoha ni , kõrvala bi vajadus) Elukoha ja põhiliste kasutuskeskkondade ligipääsetavus manuaal ratastooliga Mudeli valiku põhjendus MUDELI NIMI JA TOOTJA: Ratastooli üldandmed Toote foto (võimalusel) : Aktiivsusgrupp Üldkaal Transportkaal Kasutaja max kaal Raami tüüp Raami materjal Tellitava ratastooli mõõtmed (istme laius, sügavus; seljatoe kõrgus; üldlaius) : Standard komplektsus Kliendi füüsilisest seisundist, ratastooli kasutamise mahust ja/või keskkonnast tulenevad ratastooli komplektsuse valik ud koos põhjenduse ja hinnaga NIMETUS PÕHJENDUS HIND (km-ga) Esirattad Tagarattad Tõukamisrõngad Käetoed/porikaitsmed Abistaja käetoed Jalatoed Antitipperid Pidurisüsteem Standardpadi Ratastooli hind koos lisadega kokku KM- ga Hind € Muu vajalik lisavarustus (vajadusel) ISO KOOD, NIMETUS PÕHJENDUS HIND (km-ga) Hind € ISO 04.33.03.01 Istmepadjad lamatiste vältimiseks (vajadusel) NIMETUS PÕHJENDUS HIND (km-ga) Hind € ISO 18.10.03 Seljatoed (vajadusel) NIMETUS PÕHJENDUS HIND (km-ga) Hind € Info toote garantiitingimuste ja remondi kohta: Toote kasutusõpetus ja esmane juhendamine (millal ja kus?) Garantii (kui erinevatele osadele erinev, siis märkida) Tarneaeg Remont garantiiaja lõppedes (millal ja kus teostatakse?) Hinnapakkumine kehtib kuni: Hinnapakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Abivahendi nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ELEKTRILISE RATASTOOLI HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanud hinnapakkumises olevat mudelit proovida . KLIENDI TAUST: Kliendi kirjeldus (tervislik taust, igapäevatoimingute sooritamine, pikemate vahemaade läbimise võimek us manuaalse ratastooliga , siirdumis-toimingute sooritamine, kõrvalabi vajadus , lisaks ): Kasutusel olevad abivahendid ( kõrvalabi nende kasutamisel , kasutamise eesmärk, sagedus ) Elektrilise ratastooli kasutamine (varasem elektrilise ratastooli kasutamise kogemus , kasutamise eesmärk) Elektrilise ratastooli kasutus aeg päevas/nädalas: (ca mitu tundi päevas/ päeva nädalas) Põhilised kasutuskeskkonnad (nt. sise - ja/või väliskeskkond, kodu-, töökeskkond, asutused, poed, huvikeskused jms) Proovimise kirjeldus (keskkond, ajaline kestus, toimetulek kõrvalabi vajadus, siirdumine abivahendile , põhjus miks ei ole võimalik proovimist läbi viia ) Aktiivsusgrupp (1-3) Individuaalsete kohanduste vajadus (lähtuvalt tervislikust seisundist või kasutuskeskkondadest) Hoiustamine ja laadimine (ligipääsetavus hoiustamiskoha ni , kõrvala bi vajadus) Elukoha ja põhiliste kasutuskeskkondade ligipääsetavus elektrilise ratastooliga Mudeli valiku põhjendus MUDELI NIMI JA TOOTJA: Toote foto (võimalusel) 1. BAASVARUSTUS Mootorid (w) Max tõusunurk (°) Max kiirus (km/h) Akud (Ah) Max sõidukaugus (km) Esi-, kesk- või tagavedu Pööramisraadius (cm) Max ohutu kalle (°) Kliirens (cm) Max tõkke kõrgus (cm) Ist m e omadused Kattematerjal Nt. nailon/hingav kangas/kunstnahk/ vetthülgav Seljatugi Nt. kontuuriga/ kontuurita /polstrita kangas Istumisalus Nt. polstriga/polstrita kangas Istme kaldenurga reguleerimine JAH / EI MAN / EL REGUL.VAHEMIK ( °) Seljatoe nurga reguleerimine JAH / EI MAN / EL REGUL.VAHEMIK ( °) Jalatugede nurga reguleerimine JAH / EI MAN / EL REGUL.VAHEMIK ( °) Käetugede reguleerimine kõrgusesse JAH / EI REGUL.VAHEMIK ( cm) Vedrustus (vajadusel lisakirjeldus) JAH / EI Rehvid (mõõdud, eriomadused) Juhtpult (omadused) Kasutaja max kaal (kg) Ratastooli laius (cm) Ratastooli pikkus (cm) Istme laius (cm) Istme sügavus (cm) Seljatoe kõrgus (cm) Muud baasvarustuse osad (nt: turvavöö, akulaadija vm) 2. Kliendi füüsilisest seisundist, ratastooli kasutamise kestuses t ja/või keskkonnast tulenevad BAASVARUSTUSE OSADE ASENDAMISE või LISAFUNKT SIOONIDE VAJADUS koos põhjendusega : NIMETUS PÕHJENDUS , HIND Näide : Istme kaldenurga elektriline reguleerimine (manuaalse asemel) Klient viibib ratastoolis 10h päeva jooksul ja suure osa ajast puudub abistaja/klient sõidab elektrilise tooliga ohtlikel kalletel, kus on vajalik istme kaldenurga reguleerimisvõimalus turvalisuse tagamiseks 3. Väiksemad lisad koos hinnaga, põhjendust pole vaja (nt tuled , porilauad , karguhoidja, poekorv, lukustatav laegas, abistaja pult, lisanupud ja vidinad, kilomeetrilugeja jms) NIMETUS HIND Info toote garantiitingimuste ja remondi kohta: Toote kasutusõpetus ja esmane juhendamine (mill al ja kus?) Garantii (kui erinevatele osadele erinev, siis märkida) hooldus garantii ajal Tarneaeg Remont ja järelhooldus garantiiaja lõppedes (millal ja kus teosta takse? ) Elektrilise ratastooli hind baasvarustusega KM- ga Hind € Elektrilise ratastooli hind koos lisadega KM- ga Hind € ☐ Ettevõte tagab elektrilise ratastooli kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: Hin napakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Abivahendi nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. INVAROLLERI HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanud hinnapakkumises olevat mudelit proovida KLIENDI TAUST: Kliendi kirjeldus (tervislik taust, igapäevatoimingute sooritamine, pikemate vahemaade läbimise võimek us manuaalse ratastooliga , siirdumis-toimingute sooritamine, kõrvalabi vajadus , lisaks ): Kasutusel olevad abivahendid ( kõrvalabi nende kasutamisel , kasutamise eesmärk, sagedus ) Invarolleri kasutamine (varasem elektrilise ratastooli kasutamise kogemus , kasutamise eesmärk) Invarolleri kasutus päevas/nädalas: (ca mitu tundi päevas/ päeva nädalas) Põhilised kasutuskeskkonnad (nt. sise - ja/või väliskeskkond, kodu-, töökeskkond, asutused, poed, huvikeskused jms) Proovimise kirjeldus (keskkond, ajaline kestus, toimetulek kõrvalabi vajadus, siirdumine abivahendile , põhjus miks ei ole võimalik proovimist läbi viia ) Aktiivsusgrupp (1-3) Individuaalsete kohanduste vajadus (lähtuvalt tervislikust seisundist või kasutuskeskkondadest) Hoiustamine ja laadimine (ligipääsetavus hoiustamiskoha ni , kõrvala bi vajadus) Elukoha ja põhiliste kasutuskeskkondade ligipääsetavus invarolleriga Mudeli valiku põhjendus MUDELI NIMI JA TOOTJA: Toote foto (võimalusel) 1. BAASVARUSTUS Mootorid (w) Max tõusunurk (°) Max ohutu kalle (°) Max tõkke kõrgus (cm) Kliirens (cm) Max kiirus (km/h) Akud (Ah) Max sõidukaugus (km) Esi-, kesk- või tagavedu Pööramisraadius (cm) Ist m e omadused Kattematerjal Nt. nailon/hingav kangas/kunstnahk/ vetthülgav Seljatugi Nt. kontuuriga/ kontuurita/polstrita kangas Istumisalus Nt. polstriga/polstrita kangas Seljatoe nurga reguleerimine JAH / EI MAN / EL REGUL.VAHEMIK ( °) Käetugede reguleerimine kõrgusesse JAH / EI REGUL.VAHEMIK ( cm) Vedrustus (vajadusel lisakirjeldus) JAH / EI Rehvid (mõõdud, eriomadused) Juhtpult (omadused) Max kasutaja kaal (kg) Invarolleri laius (cm) Invarolleri pikkus (cm) Istme laius (cm) Istme sügavus (cm) Seljatoe kõrgus (cm) Muud baasvarustuse osad (nt: turvavöö, akulaadija vm) 2 . Väiksemad lisad koos hinnaga, põhjendust pole vaja (nt tuled , porilauad , karguhoid ja, poekorv, lukustatav laegas , lisanu pud jms) NIMETUS Info toote garantiitingimuste ja remondi kohta: Toote kasutusõpetus ja esmane juhendamine (millal ja kus?) Garantii (kui erinevatele osadele erinev, siis märkida) hooldus garantii ajal Tarneaeg Remont ja järelhooldus garantiiaja lõppedes (millal ja kus teostatakse?) Invarolleri hind koos lisadega KM- ga Hind € ☐ Ettevõte tagab invarolleri kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: Hinnapakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Protees i liik : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kehapool( ed ) : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. PROTEESI HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanu d hinnapakkumises olevaid proteesi komponente (laba, põlvesõlm) proovida KLIENDI TAUST : P roteesi kasutamine ( kaua on proteesikandja olnud; proteesi kasutamise eesmärk) Proteesi kasutus nädalas (ca mitu päeva nädalas) Proteesi kasutus päevas (ca mitu tundi päevas) Liikumis keskkond: ( sise - ja/või väliskeskkond, nt. millistes keskkondades igapäevaselt liigub, treppidel liikumi se võimekus jms) Põhilised liikumiskeskkonnad: (nt. kodu-, töökeskkond, asutused, poed, huvikeskused jms) Aktiivsusgrupp (1-4) Erinõuded ( nt köndi eripära/seisukord, nahakahjustused jms) Komponentide valiku põhjendus (nt rotatsiooniadapter; teatud komponendid valitud vastavalt tööle/hobitegevustele jms) Kasutuses ole va proteesi seisukord ( kaua olemasolevat kasutatud, eelnev remont, vastavus kliendi aktiivsusgrupile jms) PROTEESI KOMPONENDID: Komponent N imetus , kood Garantii Akt.grupp Muu täpsustus Hind € Kipsmudel/proovihülss Proteesihülss /lamineeritud hülss Lukustus Kinnitusvöö Mansett Adapter Adapter Põlvesõlm Põlvesõlme valiku põhjendus lähtuvalt kliendi aktiivsusgrupist Laba Laba valiku põhjendus lähtuvalt kliendi aktiivsusgrupist Kosmeetika Töö (reguleerimine, proovid) Muu Garantii tingimused (olemasolul) Hind kokku koos KM- ga Hind € ISO 06.24.41.02 SILIKOONHÜLSS Komponent Nimetus, kood Garantii Akt.gupp , muu täpsustus Hind koos KM- ga Hind € ☐ Ettevõte tagab proteesi kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: Hinnapakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Abivahendi nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kehapool (ed) : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. KUULMISABIVAHENDITE HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanu d hinnapakkumises olevat abivahendit proovida KLIENDI TAUST : Tervislik seisund/toimetulek i gapäevan e aktiivsus kodus ja väljaspool (erinevate tegevuskeskkondade kirjeldus) i nimese osalemine tööturul ja/ või õppes Kuulmislangusega seotud info k uulmislanguse tekkimise ja/või süvenemise aeg audiogramm (k uulmislanguse süvenemise korral eelnev ja ka uus audiogramm) , m illistes keskkondades on kuulmiseg a probleeme/ takistusi tinnituse esinemine Olemasolevad abivahendid e elnevalt soetatud kuulmisabivahendi kuupäev , ettevõte , mudel (kui see info on olemas) e elnevalt soetatud kuulmisabivahendi kasutamise sagedus ( võimalusel logi) u ue abivahendi taotlemisel enne olemasoleva kasutusaja lõppu, peab kaasas olema ettevõtte koostatud kinnituskiri Hinnapakkumises oleva abivahendi sobivus kliendile ja selle kasutamise sagedus m itu kuulmisabivahendit inimene taotleb? põhjendused pakutavale tootele kui pikalt sai inimene kuuldeaparaate proovida (demo versiooni)? p iirhinna suurendamise taotlemise korral selgitada, miks määrusejärgse piirhinna sisesed kuulm isabivahendid ei sobi inimesele. Nt. miks on antud lisad vajalikud (milliste tegevuste ajal), kas need on olemas ka mõnel määrusejärgse piirhinnaga tootel millistes keskkondades ja milliste tegevuste ajal hakkaks kuulmisabivahendit kasutama k as inimene saab kuulmisabivahendi käsitlemisega hakkam a (nt. patareide vahetamisega), kas seda on reaalselt proovitud PAKUTAVA KUULMIS ABIVAHENDI KIRJELDUS/ TEHNILISED ANDMED (võimendusvahemik, funktsioonid jne.) Ühe kuulmisabivahendi hind koos KM-ga Hind € ☐ Ettevõte tagab abivahendi kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: Hin napakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Varuosa nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. VARUOSADE HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendil olemasoleva abivahendi seisukorraga tutvunud KLIENDI TAUST : Olemasolev abivahend , millele uut varuosa vajatakse Varuosa vajaduse põhjendus Olemasoleva abivahendi seisukord ja kasutusel olnud aeg ( nt:muude komponentide toimimine ) PAKUTAVA TE VARUOSA DE KIRJELDUS ED / TEHNILISED ANDMED Kirjeldus/Tehnilised andmed ISO kood Kogus Hind € Hind kokku koos KM-ga Hind € Info varuosa garantii ja tarneaja kohta: ☐ Ettevõte tagab abivahendi kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: Hinnapakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Abivahendi nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. SURVERÕIVASTE HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanu d hinnapakkumises olevat abivahendit proovida ☐ Klient on abivahendist välja kasvanud ☐ Hinnapakkumisele on lisatud eksperthinnang KLIENDI TAUST : Tervisliku seisundi kirjeldus ( e ksperthinnangu puudumisel anda ülevaade kliendi tervislikust seisundist ning funktsionaalsest võimekusest) Hinnapakkumises oleva abiva hendi kasutamise eesmärk ning sagedus ( põhjendused pakutavale tootel e koos individuaalsete lisadega) PAKUTAVA ABIVAHENDI KIRJELDUS/ mõõdud; i ndividuaalsete lisad e loetelu Hind kokku koos KM- ga Hind € Info toote garantiitingimuste ja remondi kohta: Toote kasutusõpetus ja esmane juhendamine (millal ja kus?) Garantii (kui erinevatele osadele erinev, siis märkida) Tarneaeg Remont garantiiaja lõppede s (millal ja kus teostatakse?) ☐ Ettevõte tagab abivahendi kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: Eesti sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis1 Alates 01.01.2018 hakkasid vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele § 3 lg 2 kehtima sotsiaalteenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtted, millest tuleb teenuse osutamisel lähtuda. Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis lähtub eespool nimetatud kvaliteedipõhimõtetest, lisatud kriteeriumid avavad põhimõtte sisu ning kontrollmehhanismid võimaldavad kontrollida teenuse osutamise vastavust kvaliteedipõhimõtetele. Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet koostanud Sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kõikidele sotsiaalteenustele teenusepõhised kvaliteedijuhised, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkumisel teenuse rahastajatele, teenuste korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenusel olevale inimesele. 1 Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, punkti 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames. * Tekstis lahti seletamist vajavad mõisted on välja toodud teksti lõpus. 1 KÄTTESAADAVUS, TASKUKOHASUS JA TEENUSE OSUTAMISE KESKKOND Teenused on inimesele kättesaadavad, juurdepääsetavad ning taskukohased. Teenuseid osutatakse toetavas keskkonnas.  Tagatakse ajakohase ja arusaadava info kättesaadavus teenuse potentsiaalsele sihtrühmale.  Informatsiooni võimalike teenuste kohta pakutakse inimesele arusaadaval viisil. Kättesaadavus ja  taskukohasus Inimest aidatakse sobiva teenuse leidmisel ja valikute tegemisel.  Info inimese omaosaluse kohta teenuse eest tasumisel avalikustatakse selgel ja arusaadaval viisil.  Teenuse eest tasu võtmisel lähtutakse inimese maksevõimekusest, teda informeeritakse võimalustest saada toetust ja/või abi teenuse eest tasumisel.  Tagatud on füüsiline juurdepääs teenusele. Teenuse osutamise  Teenust osutatakse eesmärgi saavutamist toetavas füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas.  keskkond Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese elukohaga.  Teenust osutatakse keskkonnas, mis aitab kaasa inimese individuaalsete vajaduste ja eesmärkide täitmisele ning inimese võimestamisele. 2 ISIKUKESKNE, VAJADUSPÕHINE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE Teenused vastavad inimese individuaalsetele vajadustele, parendavad või säilitavad tema elukvaliteeti. Teenused katavad inimese vajadusi terviklikult, on suunatud erinevate valdkondade (näiteks haridus, tervishoid jm) teenuste ja teenuse pakkujate vahelisele võrgustikutööle. Vajadusel tagatakse teenuste jätkuvus ja sujuv üleminek ühelt teenuselt teisele. Teenuse paremaks osutamiseks tehakse koostööd nii inimese, teiste teenuseosutajate kui ka seotud huvigruppidega. Kriteerium Kriteeriumi sisu  Hinnatakse ja arvestatakse inimese individuaalseid eesmärke, vajadusi, tugevusi ja võimalusi.  Teenuse planeerimisel sõnastatakse koos inimesega teenuse eesmärk, lepitakse kokku millal ja kuidas soovitud eesmärgini eesmärgipärased ja Inimesekesksed, vajaduspõhised jõuda. teenused  Teenuse planeerimisel lähtutakse ja arvestatakse inimese tegelikke ja muutuvaid vajadusi.  Inimese vajaduste hindamisel ja eesmärkide seadmisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate teenuste ja nende mõjuga.  Inimese vajadusi ja vajaduste muutusi hinnatakse regulaarselt.  Teenuse osutamiseks valitakse inimese vajadustest lähtuvad aja- ja asjakohased meetodid.  Teenuste pakkumisel tuginetakse terviklikule lähenemisele, tagades sujuv teenuste korraldus, milles arvestatakse inimese Terviklik lähenemine, sujuv teenuste vajadusi, ootusi ja võimalusi tervikuna.  Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese füüsiliste, intellektuaalsete ja sotsiaalsete vajadustega. korraldus ja võrgustikutöö  Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese elukeskkonna ja lähikondsetega.  Teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate teenuste ja nende mõjuga.  Inimesele pakutakse vajalikke teenuseid koostöös teiste teenuseosutajatega.  Teenuste osutamisel välditakse teenuste dubleerimist.  Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse kogukonnapõhisusega, kasutatakse kogukonna ressursse ja võimalusi.  Inimest ja tema lähikondseid teavitatakse sobivaima teenuse ja teenuseosutaja osas.  Koostöös teiste teenuseosutajatega korraldatakse vajadusel ühelt teenuselt teisele üleminek või teenuselt väljumine.  Inimese vajadusest lähtuvalt tehakse koostööd teiste teenuseosutajate, võrgustikupartnerite ja inimese lähikondsetega. 3 TEENUSE VÕIMESTAV ISELOOM, KAASAMINE JA INIMESE ÕIGUSED Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel kaasates inimest oma isiklike eesmärkide ja vajaduste määratlemisse. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse hindamisse aktiivsete osalejatena. Sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid lähtuvad oma töös rahvusvahelistest inimõigustest. Tagatud on inimese seadusest tulenevad õigused. Kriteerium Kriteeriumi sisu  Inimest informeeritakse ja ta on teadlik oma õigustest, võimalustest, kohustustest ja vastutusest teenuse kasutamise eesmärkide saavutamisel. võimestamine  Toetatakse inimese iseseisvuse ja vastutusvõime arengut. Inimese  Inimest julgustatakse välja tooma ja sõnastama oma reaalseid vajadusi.  Inimesele antakse tema arengute kohta motiveerivat tagasisidet.  Inimene osaleb oma isiklike eesmärkide ja vajaduste määratlemisel. Kaasamine  Inimene osaleb teenuse planeerimisel, arendamisel ning teenuse tulemuslikkuse hindamisel.  Inimese lähikondseid ja teisi seotud huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ning teenuse tulemuslikkuse hindamisse.  Teenuse osutamisel lähtutakse sotsiaalkaitse põhimõtetest (inimväärikus, inimese omavastutus, solidaarsus, selgitamise ja abistamise kohustus, konfidentsiaalsus ja koostöö). Inimese õigused  Teenust osutatakse viisil, mis tagab inimõigused.  Tagatakse teenuse kasutaja privaatsus ja turvalisus.  Tagatakse teenuseosutamisega seotud isikuandmete kaitse (eraelulised ja delikaatsed isikuandmed).  Inimest koheldakse võrdväärse partnerina.  Inimesele tagatakse juurdepääs teenuse osutamisega seotud teda puudutavale infole.  Teenuseosutaja on loonud inimesele võimetekohase kaebuste esitamise võimaluse.  Kaebustega tegelemise kord on selge ja lihtne ning tagab kaebuste registreerimise ja objektiivse kaebuste lahendamise. 4 TULEMUSTELE ORIENTEERITUS Teenused on hinnatavad ja tulemuslikud ning suunatud inimese elukvaliteedi parendamiseks/säilitamiseks. Kriteerium Kriteeriumi sisu  Teenuse planeerimisel fikseeritakse hetkeseis ja seatud eesmärkide alusel hinnatakse regulaarselt teenuse osutamise mõju hindamine vahetuid tulemusi ja mõju. Tulemuste ja  Inimene ja tema lähedased annavad teenusele tagasisidet ning neil on võimalus teha ettepanekuid teenuse parendamiseks.  Hindamistulemusi analüüsitakse koos inimesega ja vajadusel viiakse sisse teenuse osutamisega seotud parendustegevusi.  Tagasiside kokkuvõtted ja rahulolu uuringute tulemused tehakse kättesaadavaks inimesele, tema lähedastele ja teistele seotud huvigruppidele. TÖÖTAJATE PÄDEVUS JA EETIKA Teenuseid osutavad kvalifitseeritud töötajad, kelle tööalasesse arengusse teenuseosutaja järjepidevalt panustab. Teenuseosutaja kirjeldab eetikanorme, millest töötajad teenuse osutamisel lähtuvad. Kriteerium Kriteeriumi sisu  Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad organisatsiooni põhiväärtusi. Töötajate pädevus  Töötajaid teavitatakse ja nad teavad enda ja teiste töötajate rolli, ülesandeid ja vastutust ning töötajad teavad, kelle poole pöörduda.  Luuakse tingimused töötajate pädevuse arenguks.  Töötajate arengu- ja koolitusvajadusi hinnatakse regulaarselt.  Teenust osutatakse meeskonnatöö põhimõtteid järgides.  Tagatakse töötajate teadlikkus seadusenõuetest ja nende vastutusest.  Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad kokkulepitud eetikanorme. Töötajate  Eetikanormides tuuakse välja aktsepteeritud käitumisnormid ja väärtused, sh konfidentsiaalsus, vastutustundlikkus, eetika privaatsus, väärikus ja ka inimese õiguste austamine. 5 ORGANISATSIOONI HEA TÖÖKORRALDUS JA KVALITEETNE JUHTIMINE Organisatsioon planeerib oma tegevusi, hindab ja analüüsib tegevuste tulemusi ning parendab oma tegevust. Kokkulepitud on töötajate vastutused, kohustused ja rollid. Teenuseosutaja tagab töötajatele sobivad töötingimused ja –keskkonna. Kriteerium Kriteeriumi sisu  Organisatsioonil on sõnastatud selge missioon, visioon ja väärtused, mis on teenuse pakkumisel ja eesmärkide seadmisel aluseks.  Organisatsioonil on selge strateegia/arengukava/plaan, kus on sõnastatud organisatsiooni eesmärgid.  Organisatsiooni tegevused lähtuvad seatud eesmärkidest. Juhtimine  Määratakse tulemusnäitajad, mis aitavad hinnata püsitatud eesmärkide saavutamist.  Organisatsiooni tegevuste tulemusi hinnatakse ja analüüsitakse regulaarselt (sisehindamine) ning lähtuvalt sellest viiakse sisse parendused.  Organisatsioonis tegeletakse süstemaatiliselt kvaliteedi edendamisega ja kvaliteediteadlikkuse tõstmisega.  Rakendatakse parimaid praktikaid ning teenuste kujundamisel arvestatakse tuleviku vajadustega.  Infot organisatsiooni toimimise kohta jagatakse arusaadaval viisil.  Tagatakse keskkonna vastavus töökeskkonna nõuetele ja teenuse eesmärgile.  Tagatakse töötajate füüsiline ja vaimne turvalisus teenuseosutamise eripärast lähtudes. organisatsiooni töökeskkond  Töötajatele tagatakse vajalikud töövahendid ja ruumid tööülesannete täitmiseks. Töötingimused ja  Töökeskkonnaga seotud riske hinnatakse regulaarselt. 6 Mõisted Eesmärk - tulevikuseisund, mida soovitakse saavutada. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt motiveeriv, et ta tahaks selle nimel pingutada. Mõõdetavat eesmärki sõnastades on abiks SMART eesmärgi reeglid: Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud. Elukvaliteet - heaolu tähendab inimeste jaoks nende olukorda sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes2. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO3 antud määratluses 1993 on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. WHO elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Ka Eestis käsitletakse inimese elukvaliteedi määratlemisel üldistatuna järgmisi aspekte:  füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus);  eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused;  sotsiaalne kaasatus;  emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted;  isiklik areng;  materiaalne heaolu. Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes nimetatud valdkonnas. 2 OECD- Organization for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 3 WHO World Health Organization ehk Maailma Terviseorganisatsioon 7 Huvigrupid – inimeste/organisatsioonide ring, kellest sõltub organisatsiooni või inimese eesmärkide saavutamine. Sisemised huvigrupid on nt personal ja teenust kasutavad inimesed. Välised huvigrupid on erinevad osapooled, kes on teenuse osutamisega seotud või selle osutamisel olulised (sh lähedased, partnerid, rahastajad, tarnijad jms). Oluline on, et teenuseosutaja on defineerinud enda jaoks vajalikud huvigrupid. Huvigruppide kaasamine – kaasamine tööprotsessis tähendab huvigruppide informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist, tagasiside andmist jm. Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu. Parem võib siin tähendada erinevaid asju: informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, oludega enim arvestavat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja enam toetatud, kiiremini ellu rakendatavat otsust4. Inimene – teenuse kasutaja, kes vahetult kasutab pakutavat teenust. Kaasamine – otsuste tegemine nendega, keda need otsused mõjutavad ning neid arvestades. Kogukonnapõhisus – Põhineb ühtse geograafilise asukoha, ühise mõtteviisi või sarnaste huvidega inimeste tegutsemisel. Osalemine – osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Nelissen’i osalemisastmestik (Van der Kley, 1988) eristab nelja tüüpi osalemist: kaasteadlikkust, kaasamõtlemist, kaasarääkimist ja kaasotsustamist. Iga aste tähendab järjest suuremat osalemist. Herz (1985) eristas nelja osalemise printsiipi: sõnaõigus, ühisotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia. Teenuse korraldaja – teenuse korraldajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus, kes vastutab teatud piirkonnas sotsiaalteenuse kättesaadavuse, korralduse ning kvaliteedi eest. Teenuseosutaja - inimesele vahetult teenuseid osutav juriidiline või füüsiline isik. Teenuse rahastaja - teenuseosutaja tegevust rahastav või inimesele teenuse maksumust hüvitav juriidiline isik. Riiklike sotsiaalteenuste puhul võib selleks olla Sotsiaalkindlustusamet, kohaliku omavalitsuse teenuste puhul on selleks kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse rahastajateks võivad olla ka nt kindlustusseltsid, tööandjad, Töötukassa jms. 4 Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele, Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit 2009. www.osale.ee 8 Teenuste tulemuslikkus - teenuse osutamise vahetud tulemused ja mõju, mis väljendub inimese elukvaliteedi muutuses. Individuaalsel tasandil on vahetuks tulemuseks inimese eesmärkidega seotud indikaatorite täitmine. Kollektiivsed tulemused on erinevate teenuse kasutajate poolt saadud tulemusi ja elukvaliteedi mõju iseloomustavad statistilised koondnäitajad. Tegevused - eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad sekkumised (nt kunstiteraapia, vajaduste hindamine, CV koostamine vms). Tulemuslikkuse näitajad - indikaatorid, mida kasutatakse, et tulemustest või teenuse mõjust elukvaliteedile, aru saada - spetsiifilised, jälgitavad, mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad kas oodatud muutus on toimunud Võimestamine - inimeste tegutsemisvõime, sealhulgas tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et neil tekiks rohkem võimalusi osaleda aktiivsemalt ja sisulisemalt arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises. Inimese võimestamisel suureneb tema suutlikkus end erinevates olukordades ise esindada (enesemääratlus, oma arvamuse avaldamine, teadlikkus õigustest jms). Suureneb inimese sõltumatus teenustest ja abist. Võrgustikutöö – inimese jaoks oluliste huvigruppide kaasamine erinevate olukordade lahendamiseks. Olemasoleva võrgustiku mobiliseerimine, rikastamine ja kontaktide tugevdamine. 9 LISA 2: JÄRJEKORRATEADE ISIKULE Abivahendi ettevõte (ettevõtte nimi) (ettevõtte registrikood) (järjekorrateate väljastaja nimi) (allkiri) on lisanud T eid (isiku ees- ja perekonnanimi) (isiku isikukood) Sotsiaalkindlustusametile 10 . kuupäevaks esitatavasse järjekorda lisatud isikute nimekirja (kuupäev, kuu, aasta) (kellaaeg) järgmise abivahendi eest riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks: (abivahendi ISO - kood , võib kirjutada mitu ISO-koodi ) Sotsiaalkindlustusamet registreerib kõik isikud üleriigilisse järjekorda kuupäeva ja kellaaja täpsusega iga ISO-koodi puhul. Sotsiaalkindlustusamet moodustab üleriigilise eelisjärjekorra lastest ja tööealistest isikutest kuupäeva ja kellaaja täpsusega iga ISO-koodi puhul. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise võimalus est (ehk järjekorra jõudmisest T eieni) t eavitab Sotsiaalkindlustusamet T eid järjekorra saabumise otsusega posti teel. Järjekorra T eieni jõudmise otsuse saamisel on Teil kohustus 60 päeva jooksul pöördu da T eile sobivasse abivahendi ettevõttesse või võtta ettevõttega ühendust. Võtke kaasa järjekorra saabumise otsus , isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan . Kui ettevõttesse pöördub isiku esindaja, peab esindaja kaasa võtma oma isikut tõendava dokumendi , esindatava arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani, esindatavale saadetud järjekorra saabumise teate. Hin napakkumise koostamise kuupäev: K LIENDI KONTAKT: Nimi IK / sünniaeg Elukoht Telefon E-post ETTEVÕTTE KONTAKT: Ettevõtte nimi Hinnapakkumise koostaja nimi Ettevõtte aadress Telefon E-post Abivahendi nimetus Teksti sisestamiseks klõpsake siin. ISO-kood : Teksti sisestamiseks klõpsake siin. HINNAPAKKUMINE ☐ Ettevõte on hinnapakkumise koostamiseks kliendiga kohtunud ☐ Klient on saanu d hinnapakkumises olevat abivahendit proovida ☐ Tegemist on abivahendite loetelu välise abivahendiga ☐ Klienti on teavitatud, et loetelu välist abivahendit on võimalik taotleda eriarsti, füsio - või tegevusterapeudi tõendi alusel KLIENDI TAUST : Tervislik seisund/toimetulek (funktsionaalne võimekus , kõrvalabi vajadus tegevustes, elukeskkonna kirjeldus , igapäevane aktiivsus kodus ja väljaspool) Olemasolevad abivahendid (milliseid abivahendeid kasutab ja kasutamise sagedus ; mis kuupäeval on eelnev, sama funktsionaalsusega abivahend ostetud ) Hinnapakkumises oleva abivahendi sobivus kliendile ja selle kasutamise sagedus (põhjendused pakutavale tootele, alternatiivsete toodete olemasolu) PAKUTAVA ABIVAHENDI KIRJELDUS/ TEHNILISED ANDMED Hind kokku koos KM- ga Hind € Info toote garantiitingimuste ja remondi kohta: Toote kasutusõpetus ja esmane juhendamine (millal ja kus?) Garantii (kui erinevatele osadele erinev, siis märkida) Tarneaeg Remont garantiiaja lõppede s (millal ja kus teostatakse?) ☐ Ettevõte tagab abivahendi kasutamisõpetuse ja esmase juhendamise Hinnapakkumine kehtib kuni: ABIVAHENDITE MISP2 PORTAALI KASUTUSJUHEND URL: https://abivmisp2.tehik.ee/misp2 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................... 3 Kasutaja õiguste lisamine MISP2 portaalis ja kasutajaõiguste rollid ...................................................... 4 1.1 Ettevõtte registreerimine (esindusõigusega kasutaja) ................................................................. 4 1.2 Pääsuõiguste haldurite ja päringuõigustega kasutajate haldus (esindusõigusega kasutaja) .. 5 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine (pääsuõiguste haldur) ............................. 6 1.4 Töötajatele õiguste andmine ja eemaldamine (pääsuõiguste haldur) ......................................... 7 Teenused riigi soodustusega abivahendi tehingute teostajatele......................................................... 10 2.1 Teenused ................................................................................................................................ 10 2.1.1 Teenuste kasutamise üldised põhimõtted ......................................................................... 10 2.1.2 Isiku õigustatuse kontroll .................................................................................................. 12 2.1.3 Isiku ISO limiitide päring ................................................................................................... 17 2.1.4 Tehingu osamaksete arvutamine ...................................................................................... 25 2.1.5 Tehingu loomine ............................................................................................................... 32 2.1.6 Tehingu korrigeerimine ..................................................................................................... 38 2.1.7 Tehingu osamaksete muutmine........................................................................................ 40 2.1.8 Tehingu tühistamine ......................................................................................................... 44 2.1.9 Üüriteenuse lõpetamine.................................................................................................... 47 2.1.10 Muudatuste päring ........................................................................................................... 49 2.1.11 Tehtud tehingute päring .................................................................................................. 52 2.2 Teenuste ajalugu ..................................................................................................................... 57 2.3 Minu seaded............................................................................................................................ 58 2 Sissejuhatus Käesolev juhend on abiks abivahendite MISP2 portaali (mini-infosüsteem-portaal, ingl k Mini Information System Portal) kasutamisel. Juhendis on kirjeldatud, kuidas saab Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) abivahendite müügi- ja/ või üüriteenuse osutamiseks lepingu sõlminud teenuseosutaja oma ettevõtet portaalis registreerida ja hallata töötajate kasutajaõiguseid. Lisaks on selgitatud, kuidas saab portaalis kasutada erinevaid päringuid riigipoolse soodustusega abivahendite tehingute tegemiseks. Abivahendi teenuseosutaja saab portaalis kasutada järgmiseid päringuteenuseid: • isiku õigustatuse kontroll; • ISO limiitide päring (saab vaadata, kas isikul on võimalik konkreetset abivahendit soetada või millal tekib uue ostu aeg); • muudatused (näiteks saab selle kaudu kätte info surnud isikute kohta, kes on abivahendit üürinud, millised tehingud on saadetud korrigeerimisele, jne info); • osamaksete arvutamine ja nende muutmine; • tehingu loomine; • tehingu korrigeerimine ning vajadusel tehingu tühistamine; • tehtud tehingud; • üüriteenuse lõpetamine. Abivahendite MISP2 portaal asub aadressil https://abivmisp2.tehik.ee/misp2. Portaal on eelkõige mõeldud ettevõtetele, kellel puudub oma infosüsteem, mille kaudu kontrollida isiku õigustatust, vabasid abivahendi limiite ning teha riigipoolse soodustusega abivahendi tehinguid. Abivahendi MISP2 portaali kasutamiseks tuleb ettevõte esmalt registreerida MISP2 portaalis. Juurdepääs abivahendite MISP2 portaalile on tagatud äriregistrisse kantud esindusõigusega juhatuse liikmele. Juhul, kui ettevõttes on mitu esindusõigusega isikut, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus MISP2 halduri määramiseks. MISP2 haldur saab anda töötaja tööle asumisel õigused portaali kasutamiseks. MISP2 halduril on kohustus töötaja töölt lahkumisel töötajale antud kasutajaõigused eemaldada. Juhendis kasutatud joonised on illustreeriva tähendusega ning ei oma reaalsete andmetega mingit seost. Päringuteenuste kasutamisel tekkivate tehniliste probleemide (süsteem annab teate, et isikul puudub õigustatus, tehingut ei õnnestu luua, jne) korral palun võtke ühendust SKAtoega. SKA toe kontaktid : Telefon: 620 8318 (E-N 8.00 - 16.30, R 8.00 - 15.30) E-post: [email protected] 3 Kasutaja õiguste lisamine MISP2 portaalis ja kasutajaõiguste rollid Abivahendite portaalis saab kasutajaõiguseid hallata ainult Äriregistrisse kantud ettevõtte esindusõiguslik isik ehk juhatuse liige. Juhul, kui ettevõttes on mitu esindusõigusega isikut või ettevõte soovib halduri õigused volitada kellelegi teisele, tuleb esitada SKA-le digitaalselt allkirjastatud avaldus MISP2 halduri määramiseks. MISP2 portaali saab siseneda ID- kaardiga või Mobiil-IDd kasutades. Abivahendite MISP2 portaalis eksisteerivad järgmised rollid: ➢ Esindusõigusega kasutaja – haldab oma üksuse pääsuõiguste haldurite kasutajakontosid ja haldurite kandidaate. Seda rolli ei saa valida otse rollivaliku listist, vaid see antakse automaatseltjuhul, kui valitakse portaali sisselogides rolliks „Registreerija“ ja peale seda ettevõte. ➢ Pääsuõiguste haldur – haldab oma üksuse kasutajagruppe ja kasutajakontosid ning haldab oma üksuses kasutajate e-teenuste päringuõigusi. ➢ Tavakasutaja ehk päringuõigustega kasutaja – kasutab portaalis temale avatud avalikke e- teenuseid. 1.1 Ettevõtte registreerimine (esindusõigusega kasutaja) MISP2 portaalis saab rolli valida üleval paremas nurgas asuva rippmenüü abil. Ettevõtte registreerimiseks valige rolliks „Registreerija“, seejärel toimub automaatselt sisse loginud isiku esindusõiguse kontroll Äriregistrist. Vasakule kuvatakse ettevõtete nimekiri, kus sisse loginud isikul on esindusõigus ning millele on SKA ettevõttega sõlmitud abivahendi teenuseosutamise lepinguga võimaldanud juurdepääsu abivahendite MISP2 portaali kasutamiseks. Nimekirjas kuvatakse nii registreeritud kui veel registreerimata ettevõtted. Valige nimekirjast asutus, mida soovite registreerida, ja vajutage selle nimele (vt Joonis 1). Joonis 1: Ettevõtte registreerimine Kui sisse loginud isikul ei ole esindusõigust üheski ettevõttes, kuvatakse rolli „Registreerija“ valikul teade „Teiega ei ole seotud ühtegi üksust“. Kui aga sisse loginud isikul on esindusõigus mõnes ettevõttes, kuid antud ettevõttel puudub SKA-ga kehtiv 4 leping, kuvatakse rolli „Registreerija“ valikul teade „Teiega ei ole seotud ühtegi kehtivat üksust“. 1.2 Pääsuõiguste haldurite ja päringuõigustega kasutajate haldus (esindusõigusega kasutaja) Ettevõtte nimele vajutades muutub paremas servas roll „Registreerija“ rolliks „Esindusõigusega kasutaja“. Avanenud vaates saate vahelehte valides lisada endale või teistele töötajatele päringu- ja / või pääsuõiguste halduri õigused (vt Joonis 2). Joonis 2: Esmaste pääsu- ja päringuõiguste lisamine töötajale Vahelehe vormid on analoogsed, kus: • esimeses osas kuvatakse olemasolevad päringuõigustega kasutajad / pääsuõiguste haldurid • teises osas saate otsida portaali kasutajate hulgast kasutajaid ja vajutades nende juures vastavale nupule lisatakse nad koheselt valitud üksuse (ettevõtte) päringuõigusega kasutajaks / pääsuõiguste halduriks. Lisaks antakse neile kõigi 5 gruppide (vt 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine) õigused. • kolmandas osas on võimalik sisestada täiesti uus kasutaja ja anda talle koheselt eelpool mainitud õigused. • viimases osas on võimalik iseendale ehk „Esindusõigusega kasutajale“ lisada vastavaid õigusi vajutades selleks nupule või 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine (pääsuõiguste haldur) Pääsuõiguste halduril on võimalik teenuseosutaja töötajatele luua kasutajagruppe ning vastavatelegruppidele määrata teenuste päringuõigusi. Selleks, et oma kasutajagruppe ja nende päringuõigusihallata, tuleb valida ülevalt paremast nurgast õige roll „Pääsuõiguste haldur“ ning avada vaheleht „Grupid“ (vt Joonis 3). Joonis 3:Kasutajagrupi lisamine Kasutajagruppidele on võimalik anda konkreetsete teenuste kasutamise õiguseid (nt ühele grupile on Tehingu tühistamine lubatud, kuid teisele mitte), kasutamiseõiguseid ei ole võimalik hallata teenuse andmevälja tasemel (nt Tehingu loomise teenuse juures piirata „Kontrolli vältimise“ kasutamist). Vaikimisi on loodud kasutajagrupp „TOd“ ning grupi kasutajatele antud päringuõigused kõikidele abivahendite teenustele. Kui kasutajale on määratud õigused mitmesse gruppi, kehtivad kasutajale kõikide nende gruppide õigused (nt kui ühes grupis on kasutajale lubatud teenus nr 1 ja 2 ja teises teenused 2-5, siis kehtivad talle õigused teenustele 1-5). Grupi teenuste haldamise kuvale on võimalik liikuda nupult . Vaikimisi loodud „TOd“ grupi puhul on halduskuvalt näha grupile võimaldatud teenuseid, kuid seal ei saa ise midagi muuta. Kui ettevõttel on kasutajad lisatud (alles registreeritud ettevõttel ei ole), on kasutajate gruppi kuuluvust võimalik hallata ka grupi liikmete haldamise kuvalt, vajutades nupule Siit avanenud kuval on võimalik linnutamisega konkreetse grupi õigusi kasutajatele kas anda või ära võtta (vt Joonis 4). 6 Joonis 4:Grupiliikmete kasutajate haldamine Kuna suuremal osal teenuseosutajatest antud funktsionaalsust tarvis ei lähe, jätame detailse kirjelduse antud juhendis kajastamata. Samuti on kasutajagruppide ja gruppide teenuste kasutamise õiguste haldamist samm-sammult selgitatud MISP2 kasutusjuhendis (https://x-tee.ee/docs/live/misp2/MISP2_kasutusjuhend_haldur.pdf) punktis “4.1 Kasutajagruppide ja päringuõiguste haldamine“. 1.4 Töötajatele õiguste andmine ja eemaldamine (pääsuõiguste haldur) Ettevõtte töötajale saab õigusi lisada vahelehelt „Kasutajad“ vaid „Esindusõigusega kasutaja“ või „Pääsuõiguste haldur“ (vt Joonis 5). Joonis 5: Õiguste lisamine Õiguste lisamiseks uuele töötajale tuleb avanenud aknas täita isikukoodi lahter. Lisaks tuleb alati märkida linnuke lause „Kõikide kasutajate hulgast“ juures olevasse kasti (vastasel juhul otsitakse vaid oma portaali ja ettevõtte kasutajate hulgast) ning seejärel vajutada nupule „Otsi“. Juhul, kui lisatav töötaja on süsteemis juba olemas, kuvab otsingutulemus „Leitud kasutaja“ all isiku nime koos isikukoodiga. Kasutaja lisamiseks tuleb vajutada nupule „Lisa uus kasutaja“. 7 Juhul, kui töötaja isikukoodi sisestamisel ning pärast „Otsi“ nupule vajutamist annab süsteem teate „Ei leitud ühtegi“, siis tuleb vajutada nupule „Lisa uus kasutaja“. Avanenud vaates tuleb ära täita andmed uue töötaja kohta - eesnimi, perenimi, e-posti aadress. Kindlasti tuleb ära määrata, kas tegemist on tavakasutaja või pääsuõiguste halduriga ning lisada ametinimetus (vabateksti väli). Lisaks tuleb tavakasutajale määrata ka kasutajagrupp, et töötaja saaks vajalikud päringuõigused (vt. 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine). Õiguste lisamise kinnitamiseks vajutage nupule „Salvesta“ (vt Joonis 6). Pärast salvestamist annab süsteem sinisel taustal teate „Andmed edukalt salvestatud!“. Joonis 6: Uue töötaja lisamine Juhul, kui töötaja lahkub töölt, siis tuleb töötajalt kõik õigused eemaldada. Õiguste äravõtmiseks tuleb valida vaheleht „Kasutajad“ ning vajutada nupule „Otsi“ (tühje lahtreid ei ole vaja täita). Seejärel kuvab süsteem nimekirja töötajatest, kellel on ettevõttes õigused antud. Õiguste äravõtmiseks vajutage selle isiku nimele, kellelt soovite õigusi ära võtta ning avanenud aknas vajutage punasele nupule . Süsteem küsib enne kustutamist üle, kas olete kindel, et soovite selle kasutaja ära kustutada ning nupule vajutades eemaldate töötajalt teenuste kasutamise õigused konkreetse ettevõtte alt (asjakohase teatena annab süsteem vastuseks „Kustutamine 8 õnnestus!“). Kui mingil põhjusel kasutaja kustutamine ei õnnestu (nt kasutajal on päringuõigused mõnes teises üksuses), on päringuõiguseid võimalik piirata läbi kasutajakonto rolli eemaldamise või kasutajagrupikehtivuse lõpu „Kehtib kuni“ lisamisega. Peale muudatuste sisestamist tuleb andmete kinnitamiseks vajutada nupule „Salvesta“. Õnnestumise korral annab süsteem sinisel taustal teate „Andmed edukalt salvestatud!“. 9 Teenused riigi soodustusega abivahendi tehingute teostajatele 2.1 Teenused 2.1.1 Teenuste kasutamise üldised põhimõtted Abivahendite MISP2 portaali teenuseid saavad kasutada üksnes SKA-ga kehtivat lepingut omavad ettevõtted. Abivahendite MISP2 portaalis on avatud ettevõttele päringuteenused isiku õigustatuse kontrollimiseks, määrusejärgsete vabade limiitide või uue ostu aja saamiseks, riigi - / isiku osaluste arvutamiseks, riigipoolse soodustusega abivahendite tehingute loomiseks, tehtud tehingute korrigeerimiseks ja nende muudatuste pärimiseks, tehingu osamaksete muutmiseks, tehtud tehingute pärimiseks, üüritehingute lõpetamiseks ning vajadusel tehingu tühistamiseks (vt Joonis 7) Tavakasutaja rollis kuvatakse kümme teenust, kui kasutajale on antud õigused kõikidele teenustele. Vastavaid õiguseid haldab ettevõtte „pääsuõiguste haldur“. Joonis 7: Teenused teenuseosutajale Kõikide teenuste vastuste all kuvatakse ja nuppe. Esimese juhul viiakse kasutaja tagasi päringu vormile, mis on täidetud eelnevalt sisestatud andmetega. 10 „Salvesta“ valikul avaneb „Teenuse vastuse salvestamine“ aken (vt Joonis 8), kus on võimalik valida vastuse alla laadimist .pdf või .xml faili vormingus või siis päringu vastuse saatmist e- postile .pdf faili vormingus. E-posti aadress võetakse vaikimisi kasutaja seadete alt (vt 2.3 Minu seaded). E-posti aadressi on võimalik muuta ning selle puudumisel lisada. Joonis 8: Teenuse vastuse salvestamine 11 2.1.2 Isiku õigustatuse kontroll Veendumaks, et isikul on õigustatus riigipoolse soodustusega abivahendite ostmiseks ja üürimiseks, tuleb valida teenus „Isiku õigustatuse kontroll“. Selle tulemusel avaneb vorm „Abivahendi õigustatuse kontroll“ (vt Joonis 9), kuhu on võimalik: 1. Sisestada ainult abivahendi vajaja isikukood, et pärida konkreetse isiku hetkeseisu õigustatust. Sisestatav isikukood peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele. 2. Vajutades nupule , sisestada lisaks eelmises lahtris sisestatud isikukoodile ka päritava õigustatuse kuu ja aasta, et pärida konkreetse isiku ajaloolist õigustatust. Sisestatav kuu ja aasta ei saa olla tulevikus. 3. Vajutades nupule ajaloolise õigustatuse otsingu lahtrid peidetakse (vt Joonis 10). Joonis 9: Hetkeseisu õigustatuse kontroll Joonis 10: Hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse kontroll 12 Sõltuvalt päringu sisendist on võimalik saada 3 erinevat vastust: 1. Hetkeseisu õigustatus, kui sisendiks oli ainult abivahendi vajaja isikukood: • Õigustatus olemas (vt Joonis 11) - tagastatakse isiku ees- ja perenimi, õigustatuse alus (vastavalt sotsiaalhoolekande seadus § 47 ja § 50), õigustatuse kehtivus (kui tegemist on tähtajalise õigustatusega) ning info toimetulekutoetuse saamise kohta. Joonis 11: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu õigustatuse olemasolu korral Lisaks õigustatuse alusele on riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks vaja isikul esitada ettevõttes pädeva spetsialisti poolt väljastatud abivahendi tõend (v.a need juhud, kus abivahendi tõendi esitamine ei ole kohustuslik – nt vanaduspensioniealised inimesed mähkmete/ imavate aluslinade ostmisel või kui korduvtõendi esitamise nõue puudub. Kuna SKA-l puudub info isikule väljastatud tõendi kohta, siis tuleb isikult kindlasti tõendit küsida järgmistel juhtudel, kui kuvatakse teade:) o Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub. Võib olla § 47 õigustatusega (kuulmise abivahendi, juukse-, rinna- või silmaproteesi, üla- või alajäsemeproteesi ja hülsi vajadus). Palun kontrollida tõendi olemasolu. o Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub, võib olla eriarsti tõendiga laps. Palun kontrollida tõendi olemasolu. • Õigustatus puudub (vt Joonis 12) – portaal annab vastuseks õigustatuse puudumise põhjuse. Võimalikud põhjused: ▪ Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita. ▪ Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus. ▪ Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või alaline elamisõigus. 13 Joonis 12: Õigustatuse kontrolli vastus õigustatuse puudumisel 2. Hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse päring, kui sisendis on märgitud abivahendit vajava isiku isikukood, päritava õigustatuse olemasolu kuu ja aasta ning päritaval isikul on olemas kehtiv üürileping • Hetkeseisu ja ajalooline õigustatus olemas (vt Joonis 13) - kuvatakse isiku ees- ja perenimi, hetkeseisu õigustatuse alus (vastavalt sotsiaalhoolekande seadus § 47), hetkeseisu õigustatuse kehtivus (kui tegemist on tähtajalise õigustatusega), info toimetulekutoetuse saamise kohta, päritava ajaloolise õigustatuse kuu ja aasta, ajaloolise õigustatuse alus ja päritavas kuus info toimetulekutoetuse saamise kohta. Joonis 13: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse olemasolu korral 14 Lisaks õigustatuse alusele on riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks vaja isikul esitada ettevõttes pädeva spetsialisti poolt väljastatud abivahendi tõend (v.a need juhud, kus abivahendi tõendi esitamine ei ole kohustuslik – nt vanaduspensioniealised inimesed mähkmete/ imavate aluslinade ostmisel või kui korduvtõendi esitamise nõue puudub. Kuna SKA-l puudub info isikule väljastatud tõendi kohta, siis tuleb isikult kindlasti tõendit küsida järgmistel juhtudel, kui kuvatakse teade: • Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub. Võib olla § 47 õigustatusega (kuulmise abivahendi, juukse-, rinna- või silmaproteesi, üla- või alajäsemeproteesi ja hülsi vajadus). Palun kontrollida tõendi olemasolu. • Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub, võib olla eriarsti tõendiga laps. Palun kontrollida tõendi olemasolu. • Hetkeseisu ja ajalooline õigustatus puudub (vt Joonis 14) – kuvatakse hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse puudumise põhjus. Võimalikud põhjused: ▪ Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita. ▪ Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus. ▪ Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või alaline elamisõigus. Joonis 14: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse puudumisel 15 • Hetkeseisu õigustatus puudub ja ajalooline õigustatus olemas (vt Joonis 15) - kuvatakse hetkeseisu puudumise põhjus ja isiku päritava ajaloolise õigustatuse kuu ja aasta, ajaloolise õigustatuse alus ja päritavas kuus info toimetulekutoetuse saamise kohta. Joonis 15: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu õigustatuse puudumisel ja ajaloolise õigustatuse olemasolul 3. Veateade (vt Joonis 16) – veateade on võimalik saada päritud isiku ja päritava ajaloolise õigustatuse olemasolu kuu ja aasta kohta. Võimalikud veateated on järgmised: • Isikul {abivahendi vajaja isikukood} puudus otsingusse sisestatud ajal (päritava õigustatuse olemasolu kuu ja päritava õigustatuse olemasolu aasta) õigustatus. • Isiku (abivahendi vajaja isikukood) õigustatust (päritava õigustatuse olemasolu kuu ja päritava õigustatuse olemasolu aasta) kohta ei saa kuvada, sest isikul ei ole hetkel kehtivat üüriperioodi. Varasem õigustatus kuvatakse päringuga ainult juhul, kui isikul on päringu teostamise hetkel kehtiv üüriperiood. • Isiku (abivahendi vajaja isikukood) õigustatuse päringut ei saa teostada, sest täitmata on lahtrid „päritava õigustatuse kuu“ ja „päritava õigustatuse aasta“. Palun täitke puudu olevad lahtrid ja esitage päring uuesti. • Päritava õigustatuse olemasolu kuu ja aasta ei saa olla tulevikus. Joonis 16: Õigustatuse kontrolli vastus vea korral 16 2.1.3 Isiku ISO limiitide päring Konkreetse isiku riigipoolse soodustusega abivahendite limiitide kontrollimiseks tuleb valida teenus „Isiku ISO limiitide päring“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite ISO limiitide päring“ (vt Joonis 17). Vormil tuleb sisestada abivahendi vajaja isikukood, mis peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele, ning konkreetse abivahendi ISO-kood abivahendite loetelus seisval kujul (nt 04.33.06). • Limiite on võimalik pärida limiidirühma tasemel. Limiidirühma tasemel päringut tehes kuvatakse info nii pea-ISO kui kõikide tema alam-ISOde kohta, st. pärides näiteks ISO-koodi 09.30.24 (laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed), tagastatakse info nii 09.30.24 kui ka kõikide tema enam kui üheksakümne alam-ISO kohta. Limiidirühma tasemel pärides kuvatakse vaba limiit kõikide alam-ISOde pealt ning täpsema tulemuse saamiseks on soovitav kasutada konkreetse abivahendi ISO-koodi. • Limiite on võimalik pärida mitmele abivahendi ISO-koodile korraga. Seda saab teha nupp abil. Lisatud abivahendite ISO-koodide ridu on võimalik eemaldada nupuga. Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) abivahendi ISO-koodi reast. • Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad olema täidetud ning täidetud vastavalt eelmainitud reeglitele. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. Joonis 17: ISO limiitide päring 17 Korrektsel andmete sisestamisel kuvatakse järgmised vastused: 1. Päritud isiku õigustatuse alus + päritud abivahendi ISO-koodi parameetrid (vt Joonis 18). Joonis 18: ISO limiitide päringu õnnestunud vastus Esmalt kuvatakse päritud isiku õigustatuse alus ning sellele järgnevad päritud ISO- koodi(de) parameetrid. o Kui on päritud mitme abivahendi ISO-koode või limiidirühma pea-ISO limiite, siis kuvatakse ISO-koodide parameetrid kasvavas järjekorras (nt päritakse 09.12.15 ja 04.33.06, tagastatakse parameetrid kasvavas ISO-koodide järjekorras: 04.33.06, 04.33.06.01, 04.33.06.02 ja viimasena 09.12.15). o Kui on päritud ISO-kood, millega on võimalik teha nii müügi kui üüri tehinguid (nt 12.06.06), siis kuvatakse parameetrid 2 korda – ühed müügi ja teised üüritehingu kohta. Sellisel juhul tuleb silmas pidada, et vaba limiiti näidatakse mõlema tehingu liigi kohta kokku. o Kui on päritud ISO-kood, millel on arvestus kehapoole kohta (nt päritakse 06.18.03 või 06.24.09), kuvatakse limiit iga kehapoole kohta eraldi (vt Joonis 19) 18 Joonis 19: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus kehapoole arvestusega ISO korral o Parameetrid võivad ISO-koodidel varieeruda, seda eelkõige järgmistel põhjustel: limiidirühma pea-ISO (nt 04.33.06) korral puudub info tehingu liigi, limiidiarvestuse perioodi, abivahendi kasutusaja, piirhinna, piirmäära, minimaalse isiku osa (€), tõendi vajaduse ja näidustuste kohta (vt. Joonis 20) 19 Joonis 20: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus limiidirühma pea-ISO korral • kui isikul on päritud ISO-le hetkel kehtiv arvutusloogika väline (nt abivahendil on loetelus märge „eritaotlus“, taotletakse abivahendite loetelu välist abivahendit) erimenetlusotsus(ed), mis võib päringu tegemise hetkel tehinguid mõjutada, ei kuvata vaba limiiti ega abivahendi piirhinna suurust (väärtus 0). Küll aga kuvatakse lisainformatsioonina erimenetlusotsus(t)e detailid ning ISO-ga või temaga samasse limiidirühma kuuluvate ISOdega teostatud tehingud, mis annavad teenuseosutajale piisava sisendi otsustamaks, kas ja millist tehingut on isikuga võimalik teostada (vt Joonis 21). 20 Joonis 21: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus arvutusloogika välise erimenetlusega ISO korral ▪ kui isikul on päritud ISO-le hetkel kehtiv arvutusloogika sisene (konkreetsel abivahendil on kehtestatud abivahendite loetelus piirhind, -määr, -limiit, jne) erimenetlusotsus(ed), mis võib päringu tegemise hetkel tehinguid mõjutada, siis kuvatakse lisaks erimenetlusotsus(t)e detailidele ja ISO-ga või temaga samasse limiidirühma kuuluvate ISOdega teostatud tehingutele ka erimenetluseotsusega võimaldatud, kasutatud ja vaba limiit ja abivahendi määrusejärgne piirhinna suurus (olemasolul) (vt Joonis 22). Lisainfona kuvatakse kehtiva erimenetlusega ISO-le selle tehingu liigi detailid: kui määruse järgi on ette nähtud erimenetlusega lubatust erinev tehingu liik, siis tagastatakse nii müügi kui üüri andmed (piirhind, jne), kuna erimenetlusega võib olla võimaldatud abivahendi tehingu liigi muudatus. 21 Joonis 22: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus arvutusloogika sisese erimenetlusega ISO korral 22 ▪ kui päritud abivahendi ISO-koodil vaba limiit puudub, kuid on võimalik leida uue ostu aeg (nt inko toodetel või müüdud abivahendite kasutusaja möödumisel, jne), kuvatakse vastav parameeter. ▪ abivahendid, sh samasse limiidigruppi kuuluvad abivahendid, mille puhul eristatakse kehapooli, kuvatakse nii vasaku kehapoole uue ostu aeg kui ka parema kehapoole uue ostu aeg (vt Joonis 23). Joonis 23: Vasaku- ja parema kehapoole uue ostu aeg 2. Veateade – veateade on võimalik saada nii päritud isiku kui abivahendi ISO-koodi kohta (vt Joonis 24). Võimalikud veateated on järgmised: o Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita. o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus. o Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või alaline elamisõigus. o Abivahendit ISO-koodiga {abivahendi ISO-kood} ei eksisteeri. o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga {abivahendi ISO-kood} soetada. 23 Joonis 24: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus veateate korral 3. Kombinatsioon kahest eelmisest on võimalik saada vaid juhul, kui on sisestatud mitu abivahendi ISO-koodi. Mitme abivahendi ISO-koodi korraga pärimisel kuvatakse alati õnnestunud vastused eespool ning kõik vigased ISO-koodid jäävad lehe lõppu (vt Joonis 25) 24 Joonis 25: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus ühe õige ja ühe vigase ISO korral 2.1.4 Tehingu osamaksete arvutamine Enne tehingu teostamist on võimalik süsteemist kontrollida isiku ja riigi osaluse summasid. Selleks tuleb valida teenus „Tehingu osamaksete arvutamine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite osamaksete arvutamine“ (vt Joonis 26). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, mis peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele, ning soovitud tehingu detailsemad andmed – abivahendi ISO-kood, tehingu liik (müük / üür), soovitud kogus ning tehingu kogumaksumus (kogus * abivahendi hind km-iga), rendi periood üüri tehingu liigi korral (üüri alguskuupäev / üüri lõppkuupäev), kehapool (parem / vasak), erimenetluse otsuse number. • Tehingu kogus peab olema positiivne täisarv ning ei tohi ületada riigi soodustusega vaba limiiti (kogusepõhise limiidiga ISO-de korral). Vaba limiiti on võimalik kontrollida abivahendite ISO limiitide päringuga (vt 2.1.3 Isiku ISO limiitide päring). Osamakseid kuvatakse ka sellisel juhul, kui isikul on antud ISO koodi limiit täis. • Üüri korral peab üüriperiood olema alati sisestatud. Vaikimisi on üüriperiood täidetud tänase 25 kuupäeva ja kehtiva kuu lõppkuupäevaga. Üüriperiood ei tohi ületada ühte kalendrikuud. • Kehapool on kohustuslik sisestada kõikide kehapoolse arvestusega ISO koodidel. • Osamaksete arvutamiseks erimenetluse otsuse alusel tuleb sisestada ainult kehtiva erimenetluse otsuse number. Osamakseid on võimalik arvutada korraga mitmele abivahendi ISO-koodile (nt kui soovitakse korraga osta sidemeid ja nahakaitsevahendeid). Korraga mitme ISO-koodi osamakse arvutamiseks tuleb vajutada nuppu. Lisatud ISO-koodi on võimalik eemaldada nupuga. Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) reast. Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad olema täidetud vastavalt konkreetse välja reeglile (nt kogus – positiivne täisarv, jne). Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. Joonis 26: Osamaksete arvutamine Korrektsel andmete sisestamisel kuvatakse järgmised vastused: 1. Päritud isiku õigustatuse alus + päritud tehingurea osamaksed ja ISO parameetrid (vt Joonis 27). 26 Joonis 27: Osamaksete arvutamise õnnestunud vastus Esmalt kuvatakse päritud isiku õigustatuse alus ning sellele järgnevad ISO-koodide parameetrid ning abivahendi osamaksed (riigi ja isiku osa). o Kui osamakseid päritakse mitmele abivahendi ISO-koodile korraga, kuvatakse abivahendite osamaksed ja ISO-koodide parameetrid ISO-koodide järgi kasvavalt (nt pärides osamakseid abivahenditele ISO-koodidega 09.03.39 ja 04.33.06.02, kuvatakse esimesena 04.33.06.02 ning seejärel 09.03.39 osamaksed ja parameetrid). o Kui abivahendi vajajal on päringu esitamise hetkel konkreetsele abivahendi ISO-le või kehtiva kasutusajaga abivahendile kehtiv arvutusloogika sisene erimenetluse otsus ja sisestatud on erimenetluse otsuse number, siis kuvatakse erimenetluse otsus(t)e tingimuste järgi arvutatud osamaksed (vt Joonis 28). o Kui abivahendi vajajal on päringu esitamise hetkel konkreetsele abivahendi ISO-le või kehtiva kasutusajaga abivahendile kehtiv arvutusloogika väline erimenetluse otsus ja sisestatud on erimenetluse otsuse number, siis ei kuvata antud ISO osamakseid (vt Joonis 29) ning nende arvutamine jääb teenuseosutaja ülesandeks vastavalt kuvatud erimenetlus(t)e ja varasemalt tehtud tehingute infole. o Kui osamakse päring tehakse kindla üüriperioodi kohta (nt 10 päeva kohta), siis kuvatakse isiku ja riigi osa terve kalendrikuu eest, isiku ja riigi osa päevas ning isiku ja riigi osa üüriperioodis (vt Joonis 30). 27 Joonis 28: Osamaksete arvutamine arvutusloogika sisese erimenetluse otsuse alusel 28 Joonis 29: Osamaksete arvutamine arvutusloogika välise erimenetluse otsuse alusel 29 Joonis 30: Osamaksete arvutamine üüri tehingu korral 30 2. Veateade – veateade on võimalik saada nii päritud isiku kui abivahendi ISO-koodi kohta (vt Joonis 31). Kui sisestatud on mitu ISO-koodi ja kasvõi üks neist saab veateate, siis ei arvutata osamakseid ka teistele ISO-dele. Võimalikud veateated on järgmised: o Isikukoodi (abivahendi vajaja isikukood) sisestamisel esines viga, isikut ei leita. o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) elus. o Isikul isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) puudub õigustatuse alus tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamislubavõi alaline elamisõigus. o Abivahendit ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei eksisteeri. o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) soetada. o Abivahendile ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei saa teha tehingut (päritud tehingu liik). o Abivahendile ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei ole võimalik tehingut luua, palun täpsustage abivahendi ISO-koodi. o Abivahendi ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) limiit on ületatud, tehingu tegemiseks vaba limiit on (konkreetse abivahendi ISO-koodi vaba limiit, millele on võimalik riigi soodustusega tehingut teostada). o Üüritehingu osamaksete infot ei saa tagastada, sest sisestasite üüri alguse (üüri alguskuupäev) ja lõpu kuupäeva (üüri lõppkuupäev) erinevate kuude sees. Palun sisestage kuupäevad nii, et need oleksid ühe kuu piires ja esitage päring uuesti. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (erimenetluse otsuse number) on negatiivne. Palun sisestage positiivne erimenetluse otsus. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (erimenetluse otsuse number) ei ole kehtiv. Palun sisestage kehtiv erimenetluse otsus. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (erimenetluse otsuse number) ei ole tehingusse sisestatud isikuga (abivahendi vajaja isikukood) seotud. Palun sisestage erimenetluse otsus, mis on sisestatud isikule väljastatud. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud ISO kood {abivahendi ISO-kood} ei ühti sisestatud erimenetluse otsuses (abivahendi ISO-kood) võimaldatud ISO koodiga või see ei kuulu samasse limiidigruppi. Palun sisestage tehingusse sama ISO kood, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud või mis kuulub samasse limiidigruppi. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud tehingu liik {tehingu liik} ei ühti sisestatud erimenetluse otsuses (erimenetluse otsuse number) võimaldatud liigiga (erimenetlusotsuses olev tehingu liik). Palun sisestage tehingusse sama tehingu liik, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud kehapool {kehapool} ei ühti sisestatud erimenetluse otsuses (erimenetluse otsuse number) võimaldatud kehapoolega (erimenetlusotsuses olev kehapool). Palun sisestage tehingusse sama kehapool, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud. 31 Joonis 31: Osamaksete arvutamise vastus vea korral 2.1.5 Tehingu loomine Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu loomiseks tuleb valida teenus „Tehingu loomine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite tehingu loomine“ (vt Joonis 32). Vormil tuleb täita konkreetse abivahendi tehinguga seotud detailandmed. Detailandmete sisestamise kohustuslikkus varieerub ning see oleneb abivahendi ISO-koodi spetsiifikast (nt abivahendi seerianumber, kehapoole info, tõendi info vajalikkus) ning see tuleneb abivahendite loetelus kehtestatust. Detailandmed kuvatakse nii ISO-limiitide (vt 2.1.3 Isiku ISO limiitide päring) kui ka osamaksete arvutamise (vt 2.1.4 Tehingu osamaksete arvutamine) päringute vastustes. Vormil on eeltäidetud tehingu loomise aeg, kuid seda on võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta. 32 Joonis 32: Tehingu loomine 33 Tehingu loomisel on kohustuslik täita enamus vormi väljadest, kuid on mõned erandid: • Abivahendi seerianumber – tuleb täita vaid üüritehingu või individuaalselt valmistatud abivahendi tehingu korral. • Korduv üüritehing – tuleb täita vaid üüritehingu korral. Kui tegemist on uue üüriga (uue üüritehinguga avatakse ka uus üüriperiood), siis tuleb valida „Ei“, kui tegu on jätkuüüri tehinguga, siis tuleb valida „Jah“ (tehing tehakse juba olemasolevasse avatud üüriperioodi). • Kehapool – tuleb täita vaid kehapoolte arvestusega ISO-koodidega tehingu tegemisel. Vastav info tuleneb abivahendite loetelust ning kuvatakse ka „Abivahendite ISO limiitide päring“ ja „Abivahendite osamaksete arvutamine“ vastuses „Arvestus kehapoole kohta” väljal. • Tõendi väljastaja kood ja väljastamise kuupäev – tuleb täita nende ISO-koodidega tehingu tegemisel, millel on tõendi esitamine nõutud. Vastav info tuleneb abivahendite loetelust ning kuvatakse ka „Abivahendite ISO limiitide päring“ ja „Abivahendite osamaksete arvutamine“ vastuses „Tõendi vajadus” väljal. o Tõendi väljastaja kood (tervishoiutöötaja puhul) või asutuse registrikood (terapeutide puhul). Rehabilitatsiooni plaani korral selle väljastanud rehabilitatsiooniasutuse registrikood. Viimase korral on väljastamise kuupäev = plaani väljastamise/koostamise kuupäevaga. • Erimenetluse otsuse number - tuleb täita vaid neil juhtudel kui tehing tehakse erimenetluse otsuse alusel. Sisestada saab vaid kehtivat erimenetluse otsuse numbrit. • Kontrolli vältimine – kasutada vaid kokkulepitud juhtudel (puudulik õppeinfo, osaline tühistamine, osamaksete tagantjärgi muutmine, eeldustoote ost enne 2016 aastat, järjekorrateate alusel, EL nõude alusel). Kõik tehingud, mis on tehtud „Kontrolli vältimine“ märkega, on SKA range kontrolli all. • Viide seotud tehingurea ID-le - tuleb täita vaid neil juhtudel kui on valitud eelnevalt kontrolli vältimise põhjusena „Osaline tühistamine“ või „Osamaksete tagantjärgi muutmine“. Tehingu loomisel on võimalik lisada kõik abivahendi tehinguread korraga (nt abivahendi vajaja ostab nii erinevaid uriini absorbeerivaid abivahendeid kui naha kaitse ja puhastamise vahendeid) kasutades iga järgneva tehingurea lisamiseks nuppu. Lisatud tehinguridu on võimalik eemaldada nupuga. Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) tehingureast. Päringu käivitamiseks peavad vormil olema korrektselt täidetud kõik kohustuslikud väljad. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. ISO-koodi spetsiifikast tulenevate kohustuslike andmeväljade (seerianumber, kehapool, tõendi info) täitmist valideerimise sammus ei kontrollita, nende kohta antakse tagasiside päringu vastuses. 34 Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused: 1. Tehingu loomine õnnestus (vt Joonis 33). Tehingu loomise õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis konkreetsele tehingureale määratud unikaalne tunnus (tehingurea ID). Tunnus on oluline, kui tulevikus tekib vajadus nt üüritehingu lõpetamiseks või tehingurea tühistamiseks, osamaksete muutmiseks. MISP2 portaalis on võimalik ettevõtte poolt tehtud tehinguid vaadata kasutades päringut „Tehtud tehingute päring“. Päringut saab teha alates 2016.aastast, kuid arvestada tuleb sellega, et päringu ajaperiood ei saa olla pikem kui 31 päeva. Joonis 33: Tehingu loomise õnnestunud vastus Kui tehing õnnestub ja tehingus on rohkem kui üks tehingurida, antakse igale reale oma unikaalnetehingurea tunnus (vt Joonis 34) Joonis 34: Tehingu loomise õnnestunud vastus mitme tehingurea korral 35 2. Tehingu loomine ei õnnestunud (vt Joonis 35) Kui tehingu loomine ei õnnestunud, kuvatakse kasutajale sellekohane teade/teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu loomise vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigased osamaksed, kogus üle vaba limiidi) korral viga parandada. Võimalikud veateated on järgmised: o Isikukoodi (abivahendi vajaja isikukood) sisestamisel esines viga, isikut ei leita. o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) elus. o Isikul isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) puudub õigustatuse alus tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või alaline elamisõigus. o Abivahendit ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei eksisteeri. o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) soetada. o Abivahendile ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) ei saa teha tehingut (sisestatud tehingu liik). o Abivahendile ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) ei ole võimalik tehingut luua, palun täpsustage abivahendi ISO-koodi. o Abivahendi ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) limiit on ületatud, tehingu tegemiseks vaba limiit on (konkreetse abivahendi ISO-koodi vaba limiit, millele on võimalik riigi soodustusega tehingut teostada). o Soovitud tehingut ei saa teha. Meie andmetel puudub isikul eeldustootena abivahendi ISO- koodiga (eeldustoote ISO-kood, mille tehing isikul puudub) tehing. o Soovitud tehingut ei saa teha. Meie andmetel on isikul välistav abivahend ISO-koodiga (välistava toot ISO-kood, millega isikul on kehtiv tehing), mille kasutusaeg /üür kestab. o Isiku osa on valesti märgitud. Abivahendi ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) isiku osaks on sisestatud (sisestatud isiku osa (€)) aga minimaalne omaosalus on (SKA poolt arvutatud minimaalne isiku omaosalus). o Abivahend ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) eeldab tõendi esitamist. Palun lisage tõendi väljastaja kood (tervishoiutöötaja) või asutuse registrikood (terapeutide puhul). o Abivahend ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) eeldab tõendi esitamist. Palun lisage tõendi väljastamise kuupäev. o Esitatud abivahendi ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) tõendi kuupäev (sisestatud tõendi väljastamise kuupäev) peab olema varasem tehingu loomise kuupäevast (sisestatud tehingu loomise aeg). o Kehapoole info puudu. Palun märkige, millisele kehapoolele abivahendi tehing tehakse. o Isiku - ja riigi osade summa ei ole võrdne toote kogumaksumusega. o Viga summa sisestamisel. Minimaalne väärtus saab olla 0 €. o Riigipoolse soodustusega tehingu tegemiseks peab riigi osa olema suurem kui 0 €. o Üüritehingul on abivahendi seerianumbri märkimine kohustuslik. o Tehingu loomise aeg ei saa olla tulevikus. o Sisestatud isikukood ei tohi ületada 50 tähemärki. Ostu sooritaja isikukood ei pea olema Eesti isikukood. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (sisestatud erimenetluse otsuse 36 number) on negatiivne. Palun sisestage positiivne erimenetluse otsus. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (sisestatud erimenetluse otsuse number) ei ole kehtiv. Palun sisestage kehtiv erimenetluse otsus. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus {sisestatud erimenetluse otsuse number} ei ole tehingusse sisestatud isikuga (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) seotud. Palun sisestage erimenetluse otsus, mis on sisestatud isikule väljastatud. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud ISO kood (sisestatud abivahendi ISO-kood) ei ühti sisestatud erimenetluse otsuses (erimenetlusotsuses olev abivahendi ISO-kood) võimaldatud ISO koodiga või see ei kuulu samasse limiidigruppi. Palun sisestage tehingusse sama ISO kood, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud või mis kuulub samasse limiidigruppi. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud tehingu liik (sisestatud tehingu liik) ei ühti sisestatud erimenetluse otsuses (sisestatud erimenetluse otsuse number) võimaldatud liigiga (erimenetlusotsuses olev tehingu liik). Palun sisestage tehingusse sama tehingu liik, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud kehapool (sisestatud kehapool) ei ühti sisestatud erimenetluse otsuses (sisestatud erimenetluse otsuse number) võimaldatud kehapoolega (erimenetluse otsuses olev kehapool). Palun sisestage tehingusse sama kehapool, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud. o Tehingut ei saa luua, sest isiku (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) vanus (arvutatud aastates abivahendi vajaja vanus) aastat ei vasta valitud kontrolli vältimise põhjusele "Puudulik õppeinfo". Kontrolli vältimise põhjust "Puudulik õppeinfo" saab kasutada isikutel vanuse vahemikus 18-25 aastat. o Tehingut ei saa luua, sest puudub viide seotud tehingu ID-le. Palun sisestage selle tehingu ID, millega seonduvalt soovite osalise tühistamisega uut tehingut luua ja esitage päring uuesti. o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud tehingu andmed ja tehingu andmed, millele viitasite osalisel tühistamisel (sisestatud viide seotud tehingurea IDle) ei ühti kas abivahendi saaja, ISO koodi, abivahendi nime, seerianumbri osas või on algne tehing esitatud teise ettevõtte poolt. Palun veenduge sisestatud andmete õigsuses ja esitage päring uuesti. o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut kuupäevaga (sisestatud tehingu loomise aeg). Antud kuus on üüriperioodiga seotud üüritehing juba olemas (üüritehingu ID: {leitud sama perioodi eest tehingu number}). Palun kontrollige sisestatud andmeid ja vajadusel esitage uus üüritehing. o Sisestatud korduvale üüritehingule leiti mitu samade andmetega avatud üüriperioodi. Üüritehingu lisamiseks palun vaadake üle isikul kehtivad üüriperioodid. o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut, sest sisestatud andmetele vastav üüriperiood on suletud ({suletud rendiperioodi alguskuupäev} - {suletud rendiperioodi lõppkuupäev}). Palun kontrollige sisestatud andmeid ja vajadusel esitage uus üüritehing. o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut, sest isikul puudub sisestatud andmetele vastav avatud üüriperiood. Palun kontrollige andmeid ja vajadusel esitage uus üüritehing. o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut kuupäevaga {sisestatud tehingu loomise aeg}, sest üüriperioodis ({leitud aktiivse üüriperioodi alguskuupäev} - ...) on varasemaid esitamata üüritehinguid (kõige varasem puuduv üüritehing (kuu, millest alates on esitamata jätkuüüri tehingud aktiivses üüriperioodis) (aasta)). Palun esitage esmalt puuduvad üüritehingud alates varaseimast ja 37 seejärel sisestage soovitud üüritehing uuesti. o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua üüritehingut, sest täitmata on väli „Korduv üüritehing“. Palun märkige „ei“ kui soovite sisestada uut üüritehingut või „jah“ kui soovite sisestada korduvat üüritehingut. o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua (sisestatud tehingu loomise aeg) kuupäevaga jätkuvat üüritehingut ISO koodiga {sisestatud abivahendi ISO-kood}, sest isikul puudub õigustatus või kehtiv erimenetluse otsus. Palun lõpetage üüriperiood {tehingu ID, millega oli avatud üüriperiood}, kasutades üüritehingu lõpetamise teenust. Joonis 35:Tehingu loomise vastus vea korral 2.1.6 Tehingu korrigeerimine Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu korrigeerimiseks tuleb valida teenus „Tehingu korrigeerimine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite tehingu korrigeerimine“(vt Joonis 36). Vormil tuleb täita korrigeerimist vajavas tehingus olev abivahendi vajaja isikukood, tehingurea ID, abivahendi ISO kood ning vastavalt sellele mida SKA poolt oli palutud korrigeerida - sisestada kas korrigeeritud kujul abivahendi tootja ja toote nimetus või kogus. Vormi täitmisel tuleb silmas pidada: • Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKA-st saadud tehingurea unikaalse tunnuse (tehingurea ID), abivahendi vajaja isikukoodi ja abivahendi ISO-koodi. • Süsteem kontrollib, et sisendis oleks täidetud (korrigeeritud ära) see andmeväli, mis on märgitud SKA poolt korrigeerimisele kuuluvaks ja et tehingu staatus oleks ’Korrigeerimisel’ Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (korrigeerimisele mineva tehingurea ID, abivahendi ISO koodi, korrigeeritud kujul abivahendi tootja ja toote nimetust või kogust) olema täidetud. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. 38 Joonis 36: Tehingu korrigeerimine Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused: 1. Tehingu korrigeerimine õnnestus (vt Joonis 37). Korrigeerimise õnnestumise korral kuvatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel määratud tehingurea unikaalne tunnus (tehingu ID). Tunnuse salvestamisel peale tehingu korrigeerimist, muudetaks tehingu staatust uuesti „Esitatud“. Joonis 37: Tehingu korrigeerimise õnnestunud vastus 39 2. Tehingu tühistamine ei õnnestunud (vt Joonis 38) Kui tehingu tühistamine ei õnnestunud kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu tühistamise vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane isikukood, valitud ebakorrektne korrigeerimisele kuuluv väli) korral viga parandada. Võimalikud veateated on järgmised: o Teenuseosutaja koodiga (registrikood) puudub süsteemis. o Abivahendit ISO-koodiga (ISO kood) ei eksisteeri. o Soovitud tehingurida ei saa korrigeerida, sest tehingurida ei ole märgitud „korrigeerimisel“ olekusse. Palun valige soovitud tehingurida ja märkige see „korrigeerimisel“ olekusse. o Korrigeerimist vajav andmeväli (oodatud korrigeeritav väli) ei ole parandatud või täidetud. Palun parandage või täitke ainult see andmeväli, mis on märgitud korrigeerimisele kuuluvaks. o Teie poolt sisestatud ISO kood (ISO kood) ei ühti tehingus oleva ISO koodiga. Palun korrigeerige ISO kood. o Teie poolt sisestatud tehingurea ID-le (tehingurea ID) vastavat tehingut ei leitud. Palun kontrollige tehingurea ID-d. o Teie poolt sisestatud isikukood (sisestatud isikukood) ei ühti tehingus oleva isikukoodiga. Palun korrigeerige isikukood. o Teenuseostuaja koodiga (registrikood) ei saa tehingu (tehingu ID) andmeid tagantjärgi muuta, sest tehing on tehtud teise teenuseosutaja poolt. Joonis 38:Tehingu korrigeerimise vastus vea korral 2.1.7 Tehingu osamaksete muutmine Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu osamaksete muutmiseks (võib kasutada nt juhul, kui õigustatus on tekkinud tagantjärgi) tuleb valida teenus „Osamaksete muutmine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite osamaksete muutmine“ (vt Joonis 39). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, osamaksete muutmist vajava tehingu detailsemad andmed, uued riigi ja isiku osad, osamaksete muutmise põhjus ning muutmise aeg. Vormi täitmisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid: • Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKA-st saadud tehingurea unikaalse (tehingu ID) tunnuse või abivahendi ISO-koodi, tehingu kuupäeva ja abivahendi seerianumbri / tehingurea kogumaksumuse kombinatsiooni. Vastavad valikud on võimalik 40 teha raadionuppude abil. o Uue isiku ja riigi osade summa peab olema täpselt sama, mis tehingu teostamise hetkel antud tehingu kogumaksumusena sisestati. o Tehingu osamaksete muutmise põhjuse valiku saab teha rippmenüüst. o Tehingu muutmise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta. Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, uus isiku ja riigi osa summa, osamaksete muutmise põhjus ja - aeg ning tehingu detailid - vastavalt kas tehingurea ID või abivahendi ISO-kood, tehingu kuupäeva ja seerianumber/kogumaksumus), olema täidetud. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. Joonis 39: Tehingu osamaksete muutmine 41 Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused: 1. Tehingu osamaksete muutmine õnnestus. Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel määratud tehingurea unikaalne tunnus. Tehing salvestatakse süsteemis uue sisestatud isiku ja riigi osadega, kui ta on „Esitatud“ või „Korrigeerimisel“ staatuses (vt Joonis 40). Joonis 40: "Esitatud" või "Korrigeerimisel" staatuses tehingu osamaksete muutmise õnnestunud vastus. Kui tegemist oli „Makstud“ staatuses tehinguga, siis süsteem genereerib vastavalt uuendatud osamaksetele uue negatiivse tehingurea 'Esitatud' staatuses ja lisab viite algtehingule (negatiivne võib olla kas riigi osa või isiku osa) ja tehingu osamaksete muutmise õnnestumise korral tagastatakse nii viide esialgse tehingureale, mille osamakseid muudeti SKA süsteemis, kuid ka viide uuele tehingureale, mis tekkis osamaksete muutmise tagajärjena (vt Joonis 41). Joonis 41: "Makstud" staatuses tehingu osamaksete muutmise õnnestunud vastus 42 2. Tehingu osamaksete muutmine ei õnnestunud (vt Joonis 42) Kui tehingu osamaksete muutmine ei õnnestunud, tagastatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu osamaksete muutmise vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane muutmise aeg, vigased tehingu parameetrid) korral viga parandada. Võimalikud veateated on järgmised: • Teenuseostuaja koodiga (registrikood) ei saa tehingu (tehingu ID kui see on) andmeid tagantjärgi muuta, sest tehing on tehtud teise teenuseosutaja poolt. • Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks või üüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID. • Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud. • Sisestatud tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tehing on (sisestatud tehingu staatus). Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. • Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest sisestatud isiku osa (sisestatud uus isiku osa) eur ja riigi osa (sisestatud uus riigi osa) eur ei võrdu kogumaksumusega (kogusumma tehingus) eur. Palun veenduge, et sisestatud summad on õiged ja esitage päring uuesti. • Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tehingu staatus ((sisestatud tehingu staatus)) ei võimalda seda. Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. • Tehingut (tehingu ID) ei saa muuta, sest tehing on loodud algtehingu krediteerimiseks (algtehingu ID). Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. • Tehingu (sisestatud tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest sisestatud muutmise kuupäev (muutmise kuupäev) on varasem algse tehingu esitamise kuupäevast (tehingu kuupäev). Palun sisestage hilisem muutmise kuupäev ja esitage päring uuesti. • Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mis on osaliselt tühistatud. Juhul kui soovite tehingu osamakseid muuta, tühistage tehing (sisestatud tehingu ID) täielikult ja sisestage uus tehing soovitud osamaksetega. • Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on juba muudetud. Juhul kui soovite tehingu osamakseid muuta, tühistage tehing (tehingu ID) täielikult ja sisestage uus tehing soovitud osamaksetega. • Isikukoodi (sisestatud isikukood) sisestamisel esines viga, isikut ei leita. • Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga (sisestatud isikukood) elus. • Abivahendite ISO-koodiga (sisestatud ISO kood) ostukorvi riigiosaluse kogusumma (sisestatud uus riigi osa) ületab maksimaalse vaba riigiosaluse summat. Tehingu tegemiseks vaba summa ISO koodi kohta on (maksimum võimalik riigi osa) • Isiku osa on valesti märgitud. Abivahendi ISO-koodiga (sisestatud ISO kood) isiku osaks on sisestatud (sisestatud uus isiku osa) aga minimaalne omaosalus on (oodatav isiku osa). 43 Joonis 42: Tehingu osamaksete muutmise vastus vea korral 2.1.8 Tehingu tühistamine Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu tühistamiseks tuleb valida teenus „Tehingu tühistamine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite tehingu tühistamine“ (vt Joonis 43). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, tühistamist vajava müügi- või üüritehingu detailsemad andmed, abivahendi kogus tehingus, tühistamise põhjus ning tühistamise aeg. Vormi täitmisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid: o Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKAst saadud tehingurea unikaalse tunnuse (tehingu ID) või abivahendi ISO-koodi, tehingu kuupäeva ja abivahendi seerianumbri / tehingurea kogumaksumuse kombinatsiooni. Vastavad valikud on võimalik teha raadionuppude abil. o Abivahendi kogus tehingus (tk) peab olema see kogus, mida soovitakse tühistada sisestatud tehingust. o Täieliku tühistamise korral sisestada täpselt sama kogus, mis oli esialgses tehingus. o Osalise tühistamise korral on sisestada väiksem tühistatav kogus kui algse tehingurea (võimalik jäänud) kogus ja tühistatav kogus peab olema suurem või võrdne kui 1. Vastasel juhul tagastatakse veateade. o Osalise tühistamise alternatiivina võib teha ka järgmised sammud: - Teha täielik tehingu tühistamine - Luua uus tehing kasutatud kogusega mineviku kuupäevaga, valides kontrolli vältimise põhjusena ’Osaline tühistamine’. o Osalist tühistamist on võimalik teha mitu korda – kuni esialgse tehingu kogus täielikult tühistatakse. o Tehingu tühistamise põhjuse valiku saab teha rippmenüüst. o Tehingu tühistamise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta. o Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, tühistatav kogus, - põhjus ja - aeg ning tehingu detailid - vastavalt kas tehingurea ID või abivahendi ISO-kood, tehingu kuupäeva ja seerianumber/kogumaksumus) olema täidetud. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. 44 Joonis 43: Tehingu tühistamine Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu tegemisel saada järgmised vastused: 1. Tehingu tühistamine õnnestus (vt Joonis 44). Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel määratud tehingurea unikaalne tunnus. Tunnuse salvestamine peale tehingu täielikku tühistamist ei ole enam vajalik, kuna konkreetse tehinguga ei ole süsteemselt võimalik enam tegevusi teha. Peale osalist tühistamist tehingut on võimalik veel osaliselt tühistada. Joonis 44: Tehingu tühistamise õnnestunud vastu 45 2. Tehingu tühistamine ei õnnestunud (vt Joonis 45) Kui tehingu tühistamine ei õnnestunud kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu tühistamise vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane tühistamise aeg, vigased tehingu parameetrid) korral viga parandada. Võimalikud veateated on järgmised: o Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud. (Veateade võib olla kuvatud mitmekordselt!) Selgitus: antud viga tekib olukorras, kus SKA süsteemist ei leita vastet sisestatud andmetega üüritehingu kohta – ehk ei ole võimalik leida sisestatud „Abivahendi vajaja isikukoodi“ ja üüritehingu detailide (kas siis „Üüritehingu ID“ või „Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooni). Sellisel juhul tasuks üle kontrollida, kas sisestati korrektsed andmed või proovida soovitud üüritehing lõpetada teiste detailide abil (nt. kui algselt kasutati „Üüritehingu ID“, siis võiks proovida „Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooniga). o Tehingu tühistamise aeg peab olema hilisem tehingu loomise ajast {tehingu loomise kuupäev}. o Osalist tühistamist ei ole võimalik teha, tühistatav kogus peab olema võrdne tehingurea kogusega. Tühistada soovite kogust: (sisestatud „Abivahendi kogus tehingud (tk)“), võimalik on tühistada kogust: {tehingu loomisel sisestatud kogus}. o Soovite tühistada makset, millele järgneb mõni hilisem sama rendiperioodi makse. Tühistada on võimalik alustades viimasest üürimaksest. o Tehing on juba tühistatud. Varasemalt tühistatud tehingut ei ole võimalik uuesti tühistada. o Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks võiüüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID. o Tehingu kuupäev ei saa olla tulevikus. o Tehingu tühistamise aeg ei saa olla tulevikus. o Teenuseosutaja koodiga {teenuseosutaja registrikood, kelle alt hetkel tegevusi teostatakse} ei saa antud tehingut lõpetada / tühistada. Tehing on teostatud teise teenuseosutaja poolt. o Tehingut {sisestatud tehingu ID} ei saa tühistada, sest tehingu staatus on "{tehingu staatus}". Palun võtke abi saamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. o Tehingut (sisestatud tehingu ID), ei saa tühistada, sest tehing on loodud algtehingu krediteerimiseks (esialgse tehingu ID). Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. o Tehingut (sisestatud tehingu ID) ei saa tühistada, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on muudetud ja on loodud tehing (osamaksete muutmisega genereeritud tehingurea ID), mille staatus on "(osamaksete muutmisega genereeritud tehingurea 46 staatus)". Palun võtke abi saamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. o Tehingu (sisestatud tehingu ID) osalist tühistamist ei saa teha, sest sisestasite tühistatavaks koguseks (sisestatud tühistamiseks minev kogus), mis on suurem algse tehingu kogusest (võimalik tühistatav kogus/esialgse tehingu jääk). Palun sisestage tühistatav kogus, mis on suurem kui 1 ja väiksem algse tehingu kogusest. Seejärel esitage päring uuesti. o Tehingut (sisestatud tehingu ID) ei saa tühistada, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on muudetud ja on loodud tehing (osamaksete muutmisega genereeritud tehingurea ID), mille staatus on "Menetluses". Palun võtke abi saamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga. o Tehingut (sisestatud tehingu ID)ei saa osaliselt tühistada, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on muudetud. Vajadusel saate tehingu (sisestatud tehingu ID) täielikult tühistada ja sisestada uue tehingu. Joonis 45: Tehingu tühistamise vastus vea korral 2.1.9 Üüriteenuse lõpetamine Riigipoolse soodustusega abivahendi üüri lõpetamiseks tuleb valida teenus „Üüriteenuse lõpetamine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite üüritehingu lõpetamine“ (vt Joonis 46). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, lõpetamist vajava üüritehingu detailsemad andmed ning lõpetamise aeg. • Üüritehingu lõpetamisel võib detailandmetena kasutada üüritehingu loomisel SKAst saadud tehingurea unikaalset tunnust (üüritehingu ID) või abivahendi ISO-koodi, üüritehingu loomise kuupäeva ja abivahendi seerianumbri kombinatsiooni. Vastav valiku saab teha raadionupu abil. • Üüritehingu lõpetamise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta. Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, üüritehingu lõpetamise aeg ning tehingu detailid - vastavalt kas üüritehingu ID või abivahendi ISO-kood, üüritehingu loomise kuupäev ja seerianumber) olema täidetud. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. 47 Joonis 46: Üüritehingu lõpetamine Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused: 1. Üüritehingu lõpetamine õnnestus (vt Joonis 47). Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis üüritehingu loomisel määratud tehingurea unikaalne tunnus. Tunnuse salvestamine peale üüritehingu lõpetamist ei ole enam vajalik, kuna konkreetse tehinguga ei ole süsteemselt võimalik enam tegevusi teha. Joonis 47: Üüritehingu lõpetamise õnnestunud vastus 2. Üüritehingu lõpetamine ei õnnestunud (vt Joonis 48) Kui üüritehingu lõpetamine ei õnnestunud, kuvatakse kasutajale sellekohane teade/teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti üüritehingu lõpetamise vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane lõpetamise aeg, vigased parameetrid) korral viga parandada. Võimalikud veateated on järgmised: o Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud. (Veateade võib olla kuvatud mitmekordselt!) Selgitus: antud viga tekib olukorras, kus SKA süsteemist ei leita vastet sisestatud andmetega üüritehingu kohta – ehk ei ole võimalik leida sisestatud „Abivahendi vajaja isikukoodi“ ja üüritehingu detailide (kas siis „Üüritehingu ID“ või „Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooni). Sellisel juhul 48 tasuks üle kontrollida, kas sisestati korrektsed andmed või proovida soovitud üüritehing lõpetada teiste detailide abil (nt. kui algselt kasutati „Üüritehingu ID“, siis võiks proovida „Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooniga). o Üüritehingu lõpetamise kuu ei tohi olla varasem viimasest üürimakse kuust. Viimase üürimakse aeg (SKAle laekunud viimane konkreetse abivahendi üürimakse kuupäev) o Üüritehingu lõpetamise aeg ei saa olla varasem üüritehingu alustamise hetkest (üüritehingu loomise kuupäev). o Üüritehingu lõpetamise aeg ei saa olla tulevikus. o Üüritehingu loomise kuupäev ei saa olla tulevikus. o Üüritehing on juba lõpetatud {üüritehingu lõpetamise kuupäev} kuupäevaga. Lõpetatud tehingut ei ole võimalik enam muuta. o Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks võiüüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID. o Teenuseosutaja koodiga {teenuseosutaja registrikood, kelle alt hetkel tegevusi teostatakse} ei saa antud tehingut lõpetada / tühistada. Tehing on teostatud teise teenuseosutaja poolt. Joonis 48: Üüritehingu lõpetamise vastus vea korral 2.1.10 Muudatuste päring Muudatuste päringus saab teha järgmisi päringuid (vt Joonis 49) 49 Joonis 49: Muudatuste päring Selleks, et üle vaadata teie poolt tehtud tehingutes muudatusi või kontrollida, kas avatud üüri lepingutes keegi isikutest suri, tuleb valida teenus „Muudatuste päring“. Selle tulemusel avaneb vorm „Abivahendite muudatuste päring“ (vt Joonis 50), kus on võimalik pärida andmeid, sisestades: 1. Ajaperiood, kus toimus tehingu muudatus/isiku surm. Maksimaalselt on lubatud pärida andmeid viimase kahe kuu kohta. Sisestatav kuu ja aasta ei saa olla tulevikus. 2. Muudatuse täpsustust. Vaikimisi on muudatuse täpsustusena valitud „Isik on surnud“, kuid antud valikut saab muuta. Vajutades nupule , saab lisada juurde muudatuste liike. Kui jätta „Muudatuse täpsustus“ tühjana, siis tagastatakse kõik tehingu muudatused, mis toimusid valitud perioodi jooksul. nuppu vajutamisega eemaldatakse „Muudatuse täpsustus“ rida. Joonis 50: Muudatuste päring valikuga „Isik on surnud“ 50 Sõltuvalt päringu sisendist on võimalik saada 3 erinevat vastust: 1. Päritavate andmetega ei leitud ühtegi tulemust (vt Joonis 51) – see tähendab, et sisestatud otsingu parameetritele ei leitud ühtegi vastet. Joonis 51: Muudatuste päringu vastus, kui pole leitud ühtegi tehingut/isikut 2. Sisestatud otsingu parameetritega leiti vähemalt 1 muudatus (vt Joonis 52) - Otsingu tulemus kuvatakse tehingute või isikute („Isik on surnud“ muudatuse korral) nimekirjana. Tulemust saab vaadata tabelina MISP vaates. Tehingud kuvatakse ajalises järjestuses kahanevalt (kõige uuem tehing esimesena). Joonis 52: Muudatuste päringu õnnestunud vastus 51 3. Veateade (vt Joonis 53) Kui süsteemi on sisestatud lubamatu otsingu reegel/parameeter (nt kuupäeva asemel sõna/ tähed), siis kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingute päringu vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt. vigane perioodi alguskuupäev) korral viga parandada. Võimalikud veateated on järgmised: • Sisestatud kuupäevad ei võimalda päringut teostada. Palun sisesta kuupäevad lahtritesse nii, et (muudetud alates kuupäev) oleks varasem kui (muudetud kuni kuupäev). • Päringut ei saa teostada, sest sisestatud otsingu aeg (muudetud alates kuupäev - muudetud kuni kuupäev) on liiga pikk. Palun sisestage ajavahemik, mis oleks maksimaalselt 60 päeva ja esitage päring uuesti. Joonis 53: Muudatuste päringu vastus vea korral 2.1.11 Tehtud tehingute päring Selleks, et teha enda poolt loodud tehingutest väljavõtet, tuleb valida teenus „Tehtud tehingute päring“. Selle tulemusel avaneb vorm „Abivahendite tehingute päring“ (vt Joonis 54), kus on võimalik pärida andmeid, sisestades: 1. Ainult ajaperioodi, et pärida kõiki tehinguid, mis olid loodud valitud vahemikus. Maksimum lubatud sisestatav periood on 31 päeva. Sisestatav kuu ja aasta ei tohi olla tulevikus. Andmeid saab pärida alates 2016 a. 2. Vajutades nupule , saab otsida detailandmete järgi, et pärida näiteks ühte tehingut, tehinguid valitud liigi (nt ainult üüri tehinguid) või staatuse (nt „Makstud“) järgi või kontrolli vältimise, erimenetlusega või tühistatuid tehinguid kindla valitud põhjusega, ühe isiku tehinguid, tehinguid sisestatud ISO koodi või makseteatise numbriga. Päringu teostamiseks peab olema sisestatud vähemalt üks järgnevatest väärtustest: ajaperiood, isikukood, tehingurea ID või makseteatise number. Vajutades nupule tehingute detailotsingu lahtrid peidetakse (vt Joonis 55). 3. Päringu vastus CSV formaadis - valides 'Jah' tulemuse lõpus tuleb link CSV formaadis faili allalaadimiseks. Kui valik jääb tegemata või valitakse 'Ei', siis tulemust alla ei laadita. 52 Joonis 54: Abivahendite tehingute päringu vorm Joonis 55: Abivahendite tehingute päringu vorm detailotsingu lahtritega 53 Sõltuvalt päringu sisendist on võimalik saada 3 erinevat vastust: 1. Päritavate andmetega ei leitud ühtegi tulemust (vt Joonis 56) – see tähendab, et sisestatud otsingu parameetritele ei leitud ühtegi vastet. Joonis 56: Tehingute päringu vastus, kui pole leitud ühtegi tehingut 2. Sisestatud otsingu parameetritega on leitud vähemalt 1 tehing (vt Joonis 57) Otsingu tulemus kuvatakse tehingute nimekirjana. Tulemust saab: o vaadata tabelina MISP vaates o infot on võimalik alla laadida failina (csv), vajutades 'Salvesta fail' nupule. Selleks, et saada faili csv formaadis, tuleb päringu tegemisel valida valikust „Jah“ o csv failist saab exceli faili teha järgmiselt – esmalt teha excelis esimene veerg aktiivseks, siis valida ülalt „Andmed“, seejärel valida „Tekst veergudesse“, sealt valige andmetüübiks o „Eraldajatega“, seejärel „Edasi“, siis eraldajaks „Muu“ ning sisestada lahtrisse koma märk, seejärel vajutada “Edasi“ ja Valmis“ Tehingud kuvatakse ajalises järjestuses kahanevalt (kõige uuem tehing esimesena). Navigeerida saab tabeli all oleva scroll-iga liigutades vasakust paremale. 54 Joonis 57: Tehingute päringu õnnestunud vastus tulemusega 3. Veateade (vt Joonis 58) Kui süsteemi on sisestatud lubamatu otsingu reegel/parameeter (nt kuupäeva asemel sõna/ tähed), siis kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingute päringu vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt. vigane perioodi alguskuupäev, vigased tehingu parameetrid) korral viga parandada. 55 Võimalikud veateated on järgmised: • Sisestatud ajaperioodiks on (sisestatud perioodi alguskuupäev)-(sisestatud perioodi lõppkuupäev), mis on liiga pikk. Sisestage periood, mis oleks maksimaalselt 31 päeva pikk. • Puudub perioodi algus- või lõpu kuupäev. Sisestage perioodi algus- ja lõpu kuupäev. • Väljade sisestus puudulik. Täitke vähemalt üks järgnevatest lahtritest: ajaperiood, isikukood, tehingurea ID või makseteatise number. Joonis 58: Tehingute päringu vastus vea korral 56 2.2 Teenuste ajalugu Teenuste ajaloo vaatamiseks valige menüüst vaheleht „Teenuste ajalugu“, mispeale kuvatakse teile filtreerimise sisendvorm väljadega: ajavahemik (alates – kuni), teenuse nimi, teenuse kirjeldus, kasutaja valik/sisestus, päringu id ja ainult ebaõnnestunud päringute kuvamine (vt Joonis 59). Joonis 59: Teenuste ajalugu Vastavalt sisestatud filtri(te) väärtustele, on teenuste ajaloo all võimalik näha kas õnnestunud (vt Joonis 60) või ebaõnnestunud (vt Joonis 61) päringute ajalugu ehk millist teenust on kasutatud (nt tehingu loomine, õigustatuse kontroll). Teenuste ajaloost ei ole aga võimalik näha päringu sisu detaile (ehk mis abivahendi tehing ja kellele sisestati või milline üür ja kellele lõpetati). • Pääsuõiguste haldur saab vaadata kasutajate poolt käivitatud teenuste ajalugu • Tavakasutaja saab vaadata enda käivitatud teenuste ajalugu 57 Joonis 60: Teenuste ajalugu õnnestunud päringute korral Joonis 61: Teenuste ajalugu ebaõnnestunud päringute korral Täpsemalt on tabelis kuvatud teenuse „Kirjeldus“ (teenuse kirjeldus ja nimi), „Kasutaja“ (päringu sooritanud kasutaja nimi ja isikukood), „Päringu aeg“ (päringu teostamise aeg), „Kestvus“ (x-tee päringu saatmisest vastuse saamiseni kulunud aeg sekundites) ja „Suurus“ (x-tee SOAP päringu vastuse maht kilobaitides). 2.3 Minu seaded Kasutajal on võimalik enda seadeid „Minu seaded“ vahelehelt muuta (vt Joonis 62). Seal on võimalik määrata oma e-posti aadressi ja ühtlasi tellida kasutaja haldamise käigus tehtud muudatuste kohta teade 58 e-postile. Teavitatavad muudatused on kasutajale rollide lisamine/eemaldamine ning grupikuuluvuse muutmine. Muudatuste teavitust saab tellida ainult juhul, kui on sisestatud e- posti aadress. Joonis 62: Minu seadete muutmine Näide saadetavast e-kirjast: 59 Korralise hooldustööde nimekiri Lahtris „Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll“ all peame silmas, milliste funktsioonide ja detailide toimimist korralise hoolduse käigus on vajalik kontrollida. Vea ilmnemisel on vajalik vahetada varuosi, mis on kirjeldatud lahtris „ Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad“ ning antud varuosade komplekti vahetus on arvestatud üüri piirhinna sisse. Varuosade kogus on arvestatud vastavalt toote kompleksusele. 04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad mootor rootor Elektriliste funktsioonide kontroll pult ekraan 04.48.08 seisuraamid ja -toed Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Raami kontroll jalatugi ühenduskohad jalatoeplaat liigendikohad jalatoetoru silindrisüsteem jalatoed silinder jalatugede ühendused tross jalatugede funktsioonid silindri päästik Pidurid Pidurisüsteemi kontroll Piduritrossid rihmad Polstrikontroll vestid tugi- ja abirihmade korrasoleku kontroll vööd 12.06.06 rulaatorid Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Veermiku kontroll velg esirehv sisekumm esivelg väliskumm esirattalaager esikahvel täiskumm esikahvlilaager ratas tagarehv laager tagavelg võll tagarattalaagrid tagarattavõll kahvel liigend detailid Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad fiksaatorid Pidurid Pidurisüsteemi kontroll Piduritrossid Polstrikontroll käepidemed käepidemete korrasolek istmeplaat 12.06.09 käimistoolid Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Veermiku kontroll velg esirehv sisekumm esivelg väliskumm esirattalaager esikahvel täiskumm esikahvlilaager ratas tagarehv laager tagavelg võll tagarattalaagrid tagarattavõll kahvel liigend detailid fiksaatorid Raami kontroll ühenduskohad laud liigendikohad silinder Pidurisüsteemi kontroll pidurid iste Polstrikontroll seljatugi käepidemete ja -tugede korrasolek erinevad toed käepidemed 12.06.12 käimislauad Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Veermiku kontroll velg esirehv sisekumm esivelg väliskumm esirattalaager esikahvel täiskumm esikahvlilaager ratas tagarehv laager tagavelg võll tagarattalaagrid tagarattavõll kahvel liigend detailid fiksaatorid Raami kontroll ühenduskohad laud liigendikohad silinder Pidurid Pidurisüsteemi kontroll Piduritrossid Polstrikontroll erinevad toed käepidemete ja -tugede korrasolek käepidemed kolmerattalised jalgrattad 12.18.06 pedaalidega Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Juhtimismehhanismi kontroll laagrid õhkkumm väliskumm Veermiku kontroll velg esirehv ratas esivelg laager esirattalaager kodar tagarehv tagavelg võll tagarattalaagrid esikahvel tagarattavõll hammasratas ülekande kontroll kett käiguvaheti pedaalid Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad Raamdetailide kontroll porilaud käepide ketikaitse porilaud korv ketikaitse korv helkur käepide Polstrikontroll sadul käepidemed istmekate toed rihmad piduriklotsid Pidurisüsteemi kontroll piduriheeblid trossid Elektrifunktsioonide kontroll elektrimootor 12.22.03/12.22.09 käsiratastoolid Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Veermiku kontroll sisekumm esirehv väliskumm esivelg täiskumm esirattalaager velg esikahvel kodar esikahvlilaager laager tagarehv võll tagavelg tagarattalaagrid kahvel tagarattavõll tõukamisrõngas tõukamisrõngas ratas Raami kontroll jalatugi ühenduskohad jalatoeplaat liigendikohad jalatoetoru jalatoed jalatugede ühendused rist jalatugede funktsioonid seljatoetoru Pidurisüsteemi kontroll pidur käetugi käetoeplaat Polstrikontroll porikaitse käetoed istmekate istmekate reguleerimiserihmad seljatoekate abistaja käepidemete korrasolek istme pingutusrihmad seljatoepingutusrihmad abistaja käepidemed 12.23.03 Invarollerid Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad sisekumm Veermiku kontroll väliskumm esirehv täiskumm esivelg velg esirattalaager kodar esikahvel laager esikahvlilaager tagarehv võll tagavelg kahvel tagarattalaagrid ratas tagarattavõll roolivardad rooliliigendid liigend detailid Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad pidurid trossid Pidurisüsteemi kontroll kettad trummel klotsid heeblid Polstrikontroll käetoed käetugi istmetoed käetoeplaat reguleerimisrihmad abistaja käepidemete korrasolek porikaitse iste abistaja käepidemed silinder Istmesüsteem tross ühenduste kontroll silindri päästik funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk) aku Elektrisüsteem mootor elektripistikute kontroll servo mootor diagnostika kontroll pult nb! Aku kontroll, kui inimene soovib, eeldusel, et aku on hooldusse tulekul täis laetud. juhtsüsteem Vedrustuse kontroll Vedrud õõtshoovad Amordid vedrud amordid Kereplastid ja tulede kontroll tuli visuaalne kontroll kereplastik 12.23.03 Elektrilised ratastoolid Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad sisekumm Veermiku kontroll väliskumm esirehv täiskumm esivelg velg esirattalaager kodar esikahvel laager esikahvlilaager tagarehv võll tagavelg kahvel tagarattalaagrid ratas tagarattavõll roolivardad rooliliigendid liigend detailid Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad pidurid trossid kettad Pidurisüsteemi kontroll trummel klotsid heeblid käetugi käetoeplaat Polstrikontroll porikaitse käetoed istmekate istmekate seljatoekate reguleerimiserihmad istme pingutusrihmad abistaja käepidemete korrasolek seljatoepingutusrihmad iste abistaja käepidemed silinder Istmesüsteem tross ühenduste kontroll silindri päästik funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk) Elektrisüsteem aku elektripistikute kontroll mootor diagnostika kontroll servo mootor nb! Aku kontroll, kui inimene soovib, eeldusel, et pult aku on hooldusse tulekul täis laetud. juhtsüsteem Vedrustuse kontroll Vedrud õõtshoovad Amordid vedrud amordid Kereplastid ja tulede kontroll tuled visuaalne kontroll kereplastik 12.27.08 Kärud Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Veermiku kontroll sisekumm esirehv väliskumm esivelg täiskumm esirattalaager velg esikahvel esikahvlilaager kodar tagarehv laager tagavelg võll tagarattalaagrid kahvel tagarattavõll ratas kahvlilukk jalatugi Raami kontroll jalatoeplaat ühenduskohad jalatoetoru liigendikohad rist silindrisüsteem jalatoed seljatoetoru jalatugede ühendused silinder jalatugede funktsioonid tross silindri päästik pidurid trossid kettad Pidurisüsteemi kontroll trummel klotsid heeblid käetugi Polstrikontroll käetoeplaat käetoed porikaitse istmekate istmekate reguleerimiserihmad seljatoekate abistaja käepidemete korrasolek abistaja käepidemed toed adapter Istmesüsteem silinder ühenduste kontroll kremoonid funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk) tross heeblid 12.36.03 Lingtõstuk Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Raami kontroll liigend detailid ühenduskohad liigendikohad rattad Rataste kontroll kahvlid laagrid Pidurisüsteemi kontroll pidurid mootor aku Elektriliste funktsioonide kontroll pult elektroskeem juhtmed 18.09 Eriisted Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad Veermiku kontroll sisekumm esirehv väliskumm esivelg täiskumm esirattalaager velg esikahvel kodar esikahvlilaager tagarehv laager tagavelg võll tagarattalaagrid kahvel tagarattavõll ratas kahvlilukk jalatugi Raami kontroll jalatoeplaat ühenduskohad jalatoetoru liigendikohad rist silindrisüsteem jalatoed seljatoetoru jalatugede ühendused silinder jalatugede funktsioonid tross silindri päästik pidurid trossid kettad Pidurisüsteemi kontroll trummel klotsid heeblid käetugi Polstrikontroll käetoeplaat käetoed porikaitse istmekate istmekate reguleerimiserihmad seljatoekate abistaja käepidemete korrasolek abistaja käepidemed toed adapter Istmesüsteem silinder ühenduste kontroll kremoonid funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk) tross heeblid 18.12 Voodid Abivahendi funktsioonide ja Korralise hoolduse käigus vajadusel detailide kontroll vahetatavad varuosad voodi lamamispinna lipid Raami kontroll liigend detailid ühenduskohad liigendikohad rattad Rataste kontroll kahvlid laagrid Pidurisüsteemi kontroll pidurid peatsimootor jalutsimootor kõrgusemootor Elektriliste funktsioonide kontroll aju juhtmed adapter küljelauad Küljelaudade liftide/siinide süsteem siinid Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping nr 5.2-9/4255-1 lisa 12 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel abivahendite talituse talitusejuhataja Tiia Orlovski ja osaühing Kastani apteek, registrikoodiga 10164346, asukohaga Kaasiku tn 38, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartu maakond (edaspidi Volitatud Töötleja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Evelin Sarap, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 5.2-9/4255-1 lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled) vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses tasu maksmise kohustuse ülevõtmise raames sõlmitud lepingu nr 5.2-9/4255-1 täitmisega. 1.3. Volitatud Töötleja poolt isikuandmete töötlemine on piiratud punktis 1.2 nimetatud lepingu täitmiseks vajalike tegevustega lepingus nimetatud sihtgrupi (edaspidi klient) ulatuses. 2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1 Volitatud Töötlejale saavad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate tööde teostamise käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed. 2.2 Punktis 2.1 kirjeldatud andmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses olevad isiklikud andmed, sealhulgas nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed; kontaktandmed, sealhulgas aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; eriliigilised isikuandmed, sealhulgas andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi ja vajalike abivahendite kohta, isikul tuvastatud puude, töövõime kaotuse alates 40% ja osalise või puuduva töövõime otsuse kohta, andmed toimetulekutoetuse saamise kohta, andmed õppimise kohta; andmed riigipoolse soodustusega soetatud abivahendite riigi ja isiku osaluse kohta. 2.3 Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse. 2.4 Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised. 2.5 Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud. 2.6 Isikuandmeid peab töötlema viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel. 2.7 Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. 3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1 Volitatud Töötleja on kohustatud: 3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmed, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.2 tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.3 kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Volitatud Töötleja kirjalikult taasesitatavas vormis Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist; 3.1.4 võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte. Nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta ja on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse; 3.1.5 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 3.1.6 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.6.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 3.1.6.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.6.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 3.1.6.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 3.1.6.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 3.1.6.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 3.1.7 teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest; 3.1.8 teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.6.1.- 3.1.6.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5 kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja; 3.1.8.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 3.1.9 lõpetama punktides 3.1.7. või 3.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 3.1.10 kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatud dokumentide koopiad 30 päeva jooksul tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingus nr 5.2-9/4255-1 fikseeritud tähtaja möödumisel, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 3.1.11 tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 3.1.12 Võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse. 4. Lõppsätted 4.1 Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. nimetatud konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva Lepingu lõppemist. 4.3 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4 Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga võetud kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Volitaja Volitatud Töötleja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski Evelin Sarap talitusejuhataja juhatuse liige TASU MAKSMISE KOHUSTUSE ÜLEVÕTMISE LEPING NR 5.2-9/4255-1 ABIVAHENDITE MÜÜGI- JA/VÕI ÜÜRITEENUSE TEENUSEOSUTAJAGA Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel abivahendite talituse talitusejuhataja Tiia Orlovski ja osaühing Kastani apteek, registrikoodiga 10164346, asukohaga Kaasiku tn 38, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartu maakond (edaspidi Volitatud Töötleja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Evelin Sarap, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-st 54 lähtudes lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga võtab volitaja õigustatud isikult (edaspidi ka isik) üle abivahendite müügi- ja/või üüriteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse SHS §-des 46– 55 nimetatud tingimustel. 1.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. 1.3. Lepingus kasutatakse mõisteid abivahendite valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses. 2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. Täitjal on kohustus: 2.1.1. osutada teenust vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele; 2.1.2. lähtuda teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhises (lisa 1); 2.1.3. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku teabe seaduse nõuete täitmine; 2.1.4. kasutada teenuse osutamisel abivahendite MISP2 portaali (edaspidi MISP2 portaal) või liidestuda volitaja infosüsteemiga SKAIS2 üle X-tee; 2.1.5. esitada kirjalikult MISP2 portaali kasutamiseks volitaja kontaktisikule 5 (viie) tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest andmed isiku kohta, kes on MISP2 portaali haldur juhul, kui täitjal on äriregistri kohaselt rohkem kui üks esindusõiguslik isik; 2.1.6. tagada MISP2 portaalis või täitja infosüsteemis jooksvalt kasutajate andmete uuendamine vastavalt tegelikule olukorrale, sh kasutaja õiguste lõpetamine töötaja töölt lahkumisel; 2.1.7. tagada täitja igas teeninduskohas vähemalt ühe abivahendi spetsialisti kutsega või selle kutsega võrdsustatud spetsialisti olemasolu olenevalt täitja poolt pakutavatest abivahenditest; 2.1.8. tagada, et täitja töötajatel oleksid vajalikud teadmised ja oskused teenuse osutamiseks; 2.1.9. anda abivahendit ostma või üürima tulnud isikule ja tema esindajale vajalikku ja korrektset informatsiooni riigipoolse soodustusega abivahendite taotlemise ning riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kohta (sh erimenetluse taotlemise võimalus); 2.1.10. nõustada isikut pöörduma abivahendit müünud ettevõttesse abivahendi järelseadistamiseks, kohandamiseks ja hooldamiseks, kui abivahendi kasutusaeg ei ole möödunud, mitte suunata isikut koheselt uut abivahendit taotlema; 2.1.11. nõustada isikut lähtuvalt ettevõtte poolt pakutavatest abivahenditest talle vajaliku ja sobiva abivahendi valimisel arvestades kasutamisega seotud asjaolusid nagu kasutuskeskkond, -otstarve ja eesmärk, samuti tutvustada isikule alternatiivseid abivahendeid; 2.1.12. nõustada ja juhendada isikut abivahendi kasutamisel (sh abivahendi kasutamise ja hooldamise tingimused, kasutamisega seotud ohutingimused (nt abivahendi kasutamine ühis- või sotsiaaltranspordis)); 2.1.13. sobitada ja kohandada abivahendit vastavalt isiku individuaalsetele eripäradele abivahendi kasutusaja jooksul; 2.1.14. tuvastada riigipoolse soodustusega tehtava müügi- või üüritehingu (edaspidi tehing) tegemiseks õigustatud isik kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel; 2.1.15. veenduda, et isikul on õigustatus soodustusega tehingu tegemiseks; 2.1.16. tuvastada tehingu tegemiseks õigustatud isiku esindaja isikut tõendava ja esindusõigust tõendava dokumendi alusel ning registreerida esindaja tehingu sooritajana; 2.1.17. nõuda isikult või tema esindajalt dokumenti abivahendi vajaduse kohta (perearsti, üldarsti, arst-residendi, eriarsti, tegevusterapeudi, füsioterapeudi, õe, ämmaemanda, audioloogi, optometristi või logopeedi tõend või rehabilitatsiooniplaan abivahendi vajaduse kohta abivahendi nimetuse või kirjeldusega), mille alusel on võimalik tuvastada konkreetne ISO-kood (edaspidi tõend); 2.1.18. teha tõendist, kus on abivahendi vajadus välja toodud, koopia ja säilitada seda ettevõttes seitse aastat. Originaaltõend tagastada isikule või tema esindajale; 2.1.19. teha kindlaks, et abivahendi vajaduse tuvastajal on õigus antud abivahendit määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi abivahendite määrus) lisale. Vajadusel saab tuvastaja õigsust kontrollida Terviseameti registrite veebilehelt aadressil http://mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/ arsti või õe või ämmaemanda ees- ja perekonnanime või tervishoiutöötaja registrikoodi järgi. Vajaduse tuvastanud õe või ämmaemanda puhul kontrollida abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse või õe või ämmaemanda õppekava, alates 2020/2021. õppeaastast, läbimist volitaja veebilehelt aadressilt http://sotsiaalkindlustusamet.ee/et; 2.1.20. jälgida, et abivahendi vajaduse tuvastaja poolt tõendile märgitud rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja on registrisse kantud. Asutuse registris olemist saab kontrollida järgmistelt veebilehtedelt: 2.1.20.1. tervishoiuteenust osutavate asutuste registrist aadressilt http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/; 2.1.20.2. rehabilitatsiooniteenust osutavat asutust registrist aadressilt https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik. 2.1.21. teha kindlaks, et abivahendi vajaduse tuvastanud logopeedil on 7. või 8. taseme kutse. Kutse olemasolu saab kontrollida kutseregistri veebilehelt aadressil https://www.kutseregister.ee/kutsed; 2.1.22. sisestada tehing täitja infosüsteemi, mis on volitaja infosüsteemiga liidestunud või abivahendite MISP2 portaali (https://abivmisp2.tehik.ee/misp2) tegeliku abivahendi väljastamise kuupäevaga; 2.1.23. jälgida tehingu tegemisel volitaja infosüsteemis olevaid varasemaid sissekandeid ja erimenetlusotsuseid ning nende kehtivuse aegasid; 2.1.24. tagada, et tehingu tegemisel ei ületata abivahendite määruse lisa või erimenetlusega kehtestatud riigipoolse soodustuse piirmäärasid, -hindasid ja -limiite; 2.1.25. tagada, et oleks tasutud vähemalt isiku minimaalne omaosalus. Täitjal on keelatud isiku eest omaosalust tasuda; 2.1.26. siduda isikule müüdav või üüritav abivahend ISO-koodiga vastavalt ISO-koodi nimetusele ja grupi kitsendusele või täpsustusele; 2.1.27. tühistada volitaja infosüsteemis ja/ või MISP2 portaalis juba tehtud tehing, kui isik tagastab täitjale abivahendi selle sobimatuse tõttu või kui täitja sisestas tehingu ekslikult või muul juhul koosmõjus punktidega 2.1.43. ja 4.1.; 2.1.28. informeerida isikut ja tema esindajat suletud ISO-koodidest, samuti järjekorda lisamise korrast; 2.1.29. mitte müüa või üürida riigipoolse soodustusega suletud ISO-koodiga abivahendit. Suletud ISO-koodidega abivahendite kohta leiab infot volitaja veebileheküljelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et; 2.1.30. lisada abivahendit saama õigustatud isik suulise sooviavalduse alusel ISO- koodi põhiselt järjekorda ning väljastada isikule selle kohta järjekorrateade (lisa 2); 2.1.31. edastada krüpteeritult või läbi dokumendivahetuskeskkonna (edaspidi DHX) järjekorda võetud isikute nimekiri volitaja e-posti aadressile [email protected] vastavalt järjekorda lisatud isikute nimekirja vormile (lisa 3). Nimekiri tuleb edastada volitajale hiljemalt 10. kuupäevaks möödunud kalendrikuu kohta. Kui antud kuupäev langeb vabale päevale, siis esimesel tööpäeval pärast seda; 2.1.32. koostada õigustatud isikule tema soovil abivahendi hinnapakkumine vastavalt lisadele 4–11. Hinnapakkumise koostamiseks peab olema inimesele võimaldatud abivahendi proovimine, v.a isikule individuaalselt valmistatava abivahendi hinnapakkumise koostamiseks; 2.1.33. avaldada kehtiv hinnakiri täitja poolt müümiseks ja/või üürimiseks pakutavate abivahendite kohta täitja teeninduskohas ja täitja veebilehel selle olemasolul; 2.1.34. avaldada oma veebilehel selle olemasolul õiget ja kaasajastatud informatsiooni abivahendite süsteemi korralduse kohta. Täitja võib oma veebilehel viidata volitaja veebilehele, kuid ei või oma tegevuse reklaamimisel muul viisil viidata (sh kasutada volitaja logo) koostööle volitajaga ega tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele volitaja poolt; 2.1.35. informeerida isikut, kelle õigustatuse alus muutub ning millest tulenevalt muutuvad abivahendi soetamise tingimused vähemalt 30 päeva enne tingimuste muutumist; 2.1.36. täita järgmised tingimused tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks üüriteenuse korral: 2.1.36.1. informeerida abivahendit üürima tulnud isikut ja tema esindajat abivahendi kasutusaja pikkusest ja võimalusest abivahend pärast kasutusaja lõppu uue vastu vahetada; 2.1.36.2. informeerida abivahendit üürima tulnud isikut või tema esindajat, et riigipoolne soodustus kehtib õigustatuse aluse kehtivuse või erimenetlusotsuses väljatoodud kuupäevani; 2.1.36.3. informeerida erimenetlusotsuse alusel abivahendit üürivat isikut või tema esindajat, et abivahendi katkematu kasutamise vajadusel tuleks uus erimenetluse taotlus esitada vähemalt 30 päeva enne olemasoleva otsuse kehtivuse lõppu; 2.1.36.4. säilitada üürile antud abivahendite sisseostudokumendid; 2.1.36.5. märgistada üüriteenusele suunatud abivahend tunnuskoodiga, määrates ise abivahendi märgistamise viisi tagades tunnuskoodi loetavuse abivahendi kasutusaja jooksul; 2.1.36.6. tagada üüritud liikumisabivahendit kasutavale isikule hooldustööde ajaks sarnase funktsionaalsusega asendustoode, kui isik seda vajab ning selle puudumine mõjutab isiku igapäeva toimetulekut; 2.1.36.7. tagada kuupäevalist taasesitamist võimaldavas vormis ülevaade üüris olevatele abivahenditele tehtud hooldustöödest. Ülevaade peab sisaldama nii isiku poolt regulaarsele hooldusele toodud abivahendite hooldustöid kui ka hooldustöid, mis on teostatud ajal, mil abivahend seisab täitja käes ning ei ole aktiivses kasutuses üürilepingu objektina; 2.1.36.8. säilitada abivahendite hoolduse raames vahetatud elektroonilised komponendid ja muud vahetatud osad, mille maksumus ületab 100 (ükssada) eurot, 3 kuu jooksul nende vahetamise hetkest alates. 2.1.37. keelduda juba riigi poolt kompenseeritud sama ISO-koodiga abivahendi müümisest enne selle kasutusaja lõppu, kui selle kohta puudub otsus volitaja infosüsteemis; 2.1.38. keelduda isikule väljastamast riigipoolse soodustusega abivahendit, mis puudub abivahendite määruse lisas, kui isik ei esita selleks vastavat otsust; 2.1.39. mitte teha tehinguid riigipoolse soodustusega abivahendiga, mille kasutusaeg on lõppenud; 2.1.40. mitte teha tehinguid abivahenditega, mille esmast kasutuselevõttu ei ole võimalik kindlaks teha; 2.1.41. säilitada müümise või mahakandmise dokumendid abivahendi kohta, mille puhul on riigipoolse soodustusega kasutusaeg lõppenud; 2.1.42. teatada volitajale viivitamatult asjaoludest, mis takistavad lepingu täitmist või millel on teised õiguslikud tagajärjed, sh kui täitjal ei ole võimalik erimenetlusotsusega võimaldatud abivahendit otsuse kehtivusaja jooksul väljastada; 2.1.43. kontrollida volitaja infosüsteemis täitja poolt tehtud tehingute väljavõtteid ja nende vastavust täitja infosüsteemis või täitja raamatupidamislikes andmetes kajastuvatega ning mittevastavused parandada; 2.1.44. teavitada volitajat viivitamatult, kui volitajale on esitatud ebaõigete andmetega tehingud; 2.1.45. tagada lepingu punktis 3.2.2 nimetatud kontrolli teostamiseks volitajale juurdepääs täitja ruumidesse ja õigusaktides, lepingus ning selle lisades ettenähtud dokumentidele; 2.1.46. tõendada kontrolli käigus õigusaktidest ja lepingust tulenevate täitja kohustuste täitmist; 2.1.47. vastata volitaja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest; 2.1.48. teavitada volitajat ettevõtte teeninduskoha, MISP2 portaali halduri ning pangakonto andmete muutusest hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pärast teeninduskoha, MISP2 portaali halduri või pangakonto andmete muutumist; 2.1.49. teavitada volitajat viivitamatult riigipoolse soodustusega abivahendite müümise või üürimise lõpetamisest või pankrotimenetluse algatamisest; 2.1.50. kehtestada ettevõttesisene kaebuste esitamise kord; 2.1.51. kehtestada ettevõtte sisekontrolli tegevuskava. 2.2. Volitajal on kohustus: 2.2.1. anda täitjale enda valduses olevat abivahendite teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh eriliigilisi isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek; 2.2.2. anda 5 tööpäeva jooksul alates täitjalt punkti 2.1.5 kohase halduri andmete saamisest täitjale MISP2 portaali kasutamise õigused; 2.2.3. teavitada täitjat uuel kuul teenuse osutamiseks suletavatest ja avatavatest ISO-koodidest hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks; 2.2.4. teostada kontrolli üüriteenuse puhul abivahendite hoolduse raames vahetatud elektrooniliste komponentide ja muude vahetatud osade säilitamise ja hooldustööde teostuse kinnitamise allkirjade üle, teatades sellest täitjale ette 3 tööpäeva; 2.2.5. vastata täitja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest; 2.2.6. panna isikud järjekorda vastavalt täitja poolt esitatud andmetele; 2.2.7. hinnata osutatud abivahendi müügi- ja/või üüriteenuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. 3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada volitajalt juhiseid kehtiva korra, õigusaktide ning lepingu täitmise osas; 3.1.2. saada volitajalt isiku nõusolekul vajalikku informatsiooni isiku õigustatuse, varasemate tehingute ja abivahendi limiitide kohta, sh eriliigilisi isikuandmeid; 3.1.3. osutada abivahendi müügi-, üüri- ja hooldusteenust väljaspool täitja registreeritud ruume, kui see on vajalik isiku tervisliku seisundi tõttu või muul mõjuval põhjusel; 3.1.4. nõuda isikult üüritava abivahendi hooldusesse toomist või leppida kokku hooldamine isiku elukohas vastavalt abivahendite määruses toodud nõuetele; 3.1.5. väljastada isikule tema soovil abivahend vastavalt täitja hinnakirjale, mille eest tasub isik kogu ulatuses, kui isik ei soovi jääda järjekorda või taotleda erimenetluse korras tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist; 3.1.6. keelduda isikule väljastamast abivahendit, kui õigusaktides nõutud isikupoolsed tingimused ei ole täidetud. 3.2. Volitajal on õigus: 3.2.1. anda lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.2. kontrollida täitja lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist, muuhulgas teostada kohapealset kontrolli täitja juures ning kontrollida kõiki asjasse puutuvaid andmeid; 3.2.3. kontrollida kinnitatud ja tasutud abivahendite tehinguid ning sellega seotud dokumentatsiooni tagasiulatuvalt 3 (kolm) aastat pärast lepingu lõppemist; 3.2.4. nõuda täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.5. sulgeda või avada eelarvet ISO-koodide lõikes, jälgides finantseerimist, järjekorda ning erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist, teavitades sellest täitjat vastavalt punktile 2.2.3. 4. ARVELDAMINE 4.1. Täitjal on kohustus veenduda, et jooksval kalendrikuul riigipoolse soodustusega teostatud tehingute info on sisestatud volitaja infosüsteemi hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Juhul, kui viimasel päeval esineb volitaja infosüsteemi töös tõrkeid, siis esimesel võimalusel peale seda. 4.2. Täitjal on kohustus informeerida volitajat takistustest, mis ei võimalda tehingute õigeaegset sisestamist volitaja infosüsteemi hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. 4.3. Volitajal on kohustus kontrollida täitja poolt volitaja infosüsteemi sisestatud tehinguid. Korrektsed tehingud kinnitada ja suunata maksesse hiljemalt iga kuu 19. kuupäevaks ning vajadusel täiendavalt iga kuu eelviimaseks tööpäevaks. Juhul, kui täitjal esineb mittekorrektseid tehinguid, siis need tuleb saata täitjale korrigeerimiseks või tühistamiseks. 4.4. Täitjal on kohustus kõrvaldada korrigeerimisele saadetud tehingute puudused ning esitada parandatud tehingud hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute parandamiseks pikema tähtaja, siis esitama parandatud tehingud vastavalt antud tähtajale. 4.5. Täitjal on kohustus tühistamisele saadetud tehingud tühistada hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute tühistamiseks pikema tähtaja, siis tühistama tehingud vastavalt antud tähtajale. 4.6. Volitajal on kohustus tagada 19. kuupäevaks volitaja poolt kinnitatud tehingute alusel makseteatise tasumine hiljemalt 25. kuupäevaks. Kuu eelviimasel tööpäeval kinnitatud tehingute tasumine hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. 4.7. Volitajal on õigus keelduda tasumast tehingute eest, mille tegemise õigust täitjal ei olnud. 4.8. Täitjal on kohustus tühistada volitaja nõudmisel kõik mittekorrektsed tehingud olukorras, kus need ilmnevad pärast väljamakse tegemist ja tasaarveldamise võimaluse puudumisel tagastada volitajale nende tehingute eest tasutud summa. 5. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 5.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval alusel. Ühe Poole ettepanek vaadatakse teise Poole poolt läbi 1 kuu jooksul arvates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema Poole esindajad ning see lisatakse Lepingule. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingu tingimuste ühepoolsel muutmisel teatatakse sellest teisele Poolele kirjalikus vormis teatega. 5.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 5.3. Juhul kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust. 5.4. Lepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid. 5.5. Volitajal on õigus lepingu täitmise käigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu lisasid 1-14 teavitades sellest kirjalikult täitjat. 5.6. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. 5.7. Juhul, kui üks pooltest ei täida lepingulisi kohustusi olulisel määral või korduvalt, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Olulise lepingurikkumise mõiste sisustamisel lähtutakse VÕS § 116 lg-st 2. 5.8. Volitajal on õigus leping ilma etteteatamiseta ühepoolselt üles öelda: 5.8.1. kui täitja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid; 5.8.2. kui täitja ei ole 6 kuu jooksul riigipoolse soodustusega tehinguid teostanud; 5.8.3. täitja tegevuse lõpetamisel või tema suhtes pankroti väljakuulutamisel. 6. POOLTE VASTUTUS 6.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest lepinguga ja õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses. 6.2. Täitjal on õigus nõuda volitajalt nõuetekohase arve tasumisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. 6.3. Volitajal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud kaheteist kuu tehingute summast, kui täitja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumise ulatusega. Leppetrahv on täitja kohustuse täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kahju hüvitamist. 6.4. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 6.5. Volitajal on õigus tagasi nõuda kõikide mittekorrektsete tehingute eest tasutud summa vastavalt lepingu punktile 4.8. 6.6. Volitajal on õigus nõuda abivahendi eest tasutud summa tagasi tagasiulatuvalt poole aasta jooksul pärast tehingu lõpule viimist, kui abivahendi väljastamisel ettevõte ei kohandanud abivahendit isikule sobivaks, mistõttu isikul puudus või puudub võimalus seda sihipäraselt kasutada. 6.7. Volitajal on õigus leppetrahv või lepingu punktides 6.3., 6.5. ja 6.6. nimetatud nõude summa tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega. 7. VÄÄRAMATU JÕUD 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. 8. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD 8.1. Teadete edastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. 8.4. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel on: 8.4.1. volitaja kontaktisik on teenuste osakonna abivahendite talituse nõunik Mare Toompuu, tel 578 63342, e-post: [email protected] või teda asendav isik; 8.4.2. täitja kontaktisik on Evelin Sarap, tel 7420891, e-post: [email protected]. 9. MUUD TINGIMUSED 9.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 9.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 9.3. Käesolev leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatult ning jõustub allkirjastamise kuupäevast. 9.4. Leping kehtib kuni 31.10.2025. 10. LEPINGU LISAD 10.1. Lisa 1 – Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis; 10.2. Lisa 2 – Järjekorrateade isikule; 10.3. Lisa 3 – Järjekorda lisatud isikute nimekirja vorm; 10.4. Lisa 4 – Hinnapakkumise üldvorm; 10.5. Lisa 5 – Hinnapakkumise vorm manuaalratastoolidele; 10.6. Lisa 6 – Hinnapakkumise vorm elektrilistele ratastoolidele; 10.7. Lisa 7 – Hinnapakkumise vorm invarolleritele; 10.8. Lisa 8 – Hinnapakkumise vorm proteesidele; 10.9. Lisa 9 – Hinnapakkumise vorm kuulmisabivahenditele; 10.10. Lisa 10 – Hinnapakkumise vorm varuosadele; 10.11. Lisa 11 – Hinnapakkumise vorm surverõivastele; 10.12. Lisa 12 – Isikuandmete töötlemise leping; 10.13. Lisa 13 – Abivahendite MISP2 portaali kasutusjuhend; 10.14. Lisa 14 – Korraliste hooldustööde nimekiri. 11. POOLTE ALLKIRJAD Volitaja Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski Evelin Sarap talitusejuhataja juhatuse liige
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel