KÄSKKIRI
27.08.2024 nr 105
Täienduskoolituse õppekava kinnitamine
Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2
„Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti
peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse
tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel
1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Täienduskoolitus tööks
lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis” õppekava
vastavalt lisale.
2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
KINNITATUD
27.08.2024 käskkirjaga nr 105
Lisa
Õppekava nimetus Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga
perelepituse erijuhtumi protsessis
Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine
Õppekava koostamise alus Riikliku perelepitusteenuse seadus, Sotsiaalkaitseministri määrus
perelepitaja koolitused (2022)
Õppekeel eesti
Õppe eesmärk Koolituse läbinud osaleja mõistab lähisuhtevägivalla ohvri ja
toimepanija olemust, viib läbi perelepitust lähisuhtevägivalda
kogenud vanemaga, eristades lepitusprotsessi sobivaid ja
mittesobivaid juhtumeid.
Sihtgrupp Riikliku perelepitusteenuse osutajad, Sotsiaalkindlustusameti
perelepitusteenuse koordinaatorid
Õppe alustamise tingimused Perelepitajal on läbitud riikliku perelepitaja baaskoolitus ning
sooritatud perelepitaja eksam.
Õppe maht ja ülesehitus Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 60
(akadeemilistes tundides) sh auditoorse töö maht akadeemilistes 32
tundides:
sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0
sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 28
Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab lähisuhtevägivalla ja soopõhise vägivalla ning
toimepanija ja ohvri olemust;
• mõistab lähisuhtevägivalla mõju lapsele ja tema heaolule;
• mõistab ja kirjeldab, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla
ohvrit;
• mõistab ja kirjeldab, millal ei ole lepitusprotsessi läbiviimine
kõrge riski tõttu võimalik;
• kirjeldab abi saamise võimalusi ohvri toetamiseks riigi, KOV-i ja
kolmanda sektori tasandil.
Õppesisu Täienduskoolitus moodustab eesmärgistatult ja sobivate
õpimeetodite abil terviku ning annab õppijale lähisuhtevägivalda
kogenud vanemaga töötamiseks praktilised tööriistad.
I moodul: Sissejuhatus lähisuhtevägivalda ja lähisuhtevägivalla
spetsiifika (läbitakse online keskkonnas, Sotsiaalkindlustusameti e-
kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”)
Maht: 20 akadeemilist tundi.
• Lähisuhtevägivald ja seonduvad mõisted
• Lähisuhtevägivalla statistika Eestis
• Soopõhise ja lähisuhtevägivalla olemus ning mõju osalistele
• Ohvri olemus
• Vägivaldse käitumise ja lähisuhtevägivalla põhjused
• Lähisuhtevägivalla tüübid
• Toimepanija vägivaldse käitumise kujunemine
• Vägivallast loobumise saavutamine
• Toimepanija taktikad võimu ja kontrolli saavutamiseks
• Lähisuhtevägivalla majanduslik, füüsiline ja biopsühhosotsiaalne
mõju
• Eriti haavatavad ohvrite sihtrühmad
• Lähisuhtevägivalla märkamine
• Lähisuhtevägivalda reguleerivad õigusaktid
• MARAC võrgustikutöö mudel
2 (4)
II moodul: Traumateadlik suhtlus (läbitakse online keskkonnas,
Sotsiaalkindlustusameti e-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite
lahendamine”)
Maht: 6 akadeemilist tundi.
• Traumakogemuse kujunemine
• Trauma mõju, sh riski – ja kaitsetegurid ja kannatanu
reaktsioonid
• Traumateadlik kohtlemine
• Laps ja trauma
III moodul: Laps lähisuhtevägivallas
Maht: 8 akadeemilist tundi
• Laps lähisuhtevägivallas
• Lähisuhtevägivalla mõju lapsele
• Lapse õigused ja heaolu lähisuhtevägivallas, sh lapse parimad
huvid
IV moodul: Lapse huvide ja heaolu tagamine LSV esinemisel
Maht: 8 akadeemilist tundi.
• Kontakti saavutamine lapsega
• Lähisuhtevägivalla kogemusega lapsega suhtlemise eripärad
• Lähisuhtevägivalla kogemusega lapse toetamine
V moodul: LSV riskihindamine ja võrgustikutöö
Maht: 8 akadeemilist tundi.
• Lähisuhtevägivalla olukorrale reageerimine
• Lähisuhtevägivalla riskihindamine, eesmärk ja läbiviimine
• Võrgustikutöö tähtsus lähisuhtevägivalla juhtumites
• Võimalused osapoolte toetamiseks KOV, riigi ja kolmanda
sektori tasandil
VI moodul: Perelepitaja enesehoid
Maht: 8 akadeemilist tundi.
• Enesehoiu eripärad lähisuhtevägivalla juhtudel ja toimetulek töö
psühhosotsiaalsete mõjudega
• Enesehoiu tehnikad ja tööriistad, sh toimetulekustrateegiad ja
toimetulekuvõtted.
Õppemeetodid Õppemeetodid kirjeldatakse koolitaja poolt.
Õppekeskkonna kirjeldus Auditoorse töö õpikeskkond: Koolitus toimub õppetööks sobivate
tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 20 osalejat.
Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt
liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja
grupitööd, praktilised ülesanded).
Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv
internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid
osalejatele.
Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.
e-kursuse õpikeskkond: Tegemist on Digiriigi Akadeemia
keskkonnas
www.digiriigiakadeemia.ee asuva iseseisvalt läbitav e-kursusega.
Digiriigi Akadeemia on Moodle tarkvaral põhinev ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav veebikursuste platvorm.
Sealsed kursused on õppijatele tasuta kättesaadavad ning suunatud
3 (4)
eelkõige avalikule sektorile, kuid avalikke kursusi on võimalik läbida
kõigil soovijatel.
Iseseisev töö Digiriigi Akadeemia online keskkonnas
www.digiriigiakadeemia.ee Sotsiaalkindlustusameti e-kursuse
„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine” iseseisev läbimine
enesereflektsiooni ülesanne (2 akadeemilist tundi)
Õppematerjalid Rahvusvahelised konventsioonid ja tegevuskavad:
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise kohta
Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja
tõkestamise konventsioon
Inimkaubandusevastane Euroopa Nõukogu konventsioon
Laste õiguste konventsioon
Siseriiklikud õigusaktid
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Ohvriabi seadus
Lastekaitseseadus
Perekonnaseadus
e-kursuse õppematerjalid: lugemismaterjal, video- ja helimaterjal,
kursust läbiva juhtumianalüüs.
Nõuded õpingute Nõuded õpingute lõpetamiseks: koolituse lõpetamise tingimuseks on
lõpetamiseks, sh osalemine kontaktõppe moodulites 95% ning iseseisvalt kogu e-
hindamismeetodid ja kursuse materjali läbitöötamine ja omandamine.
hindamiskriteeriumid Hindamismeetod I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti sooritamine.
Hindamiskriteerium I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti läbimine
positiivsele tulemusele (vähemalt 80% õigeid vastuseid).
Hindamismeetod III-VI moodulites: enesereflektsiooni ülesanne.
Hindamiskriteerium III-VI moodulites: Iseseisev töö on
nõuetekohaselt esitatud kui õppija käsitleb enesereflektsioonis
täienduskoolitusel õpitut (sh käsitleb erinevaid lähisuhtevägivalla
liike ja mõju) ning oskab luua seoseid perelepitusprotsessiga, tuues
omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste põhjal esile võimalikke
tekkivaid väljakutseid.
Õppe läbimisel väljastatav Tunnistus.
dokument (tunnistus või tõend)
Koolitaja kompetentsust tagava On vähemalt kolm koolitajat, kellest:
kvalifikatsiooni või õpi- ja - vähemalt ühel on pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat)
töökogemuse kirjeldus töökogemus lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisega viimase viie
aasta jooksul;
- vähemalt ühel on erialased teadmised vägivalla ennetamise ja
tagajärgedega tegelemise uurimisel;
- vähemalt ühel on erialased teadmised lastekaitse valdkonnast,
laste õiguste ja huvide kaitsmisest ning pikaajaline (st minimaalselt
kolm aastat) töökogemus väärkoheldud laste abistamisel;
- vähemalt kolme koolituse läbiviimise kogemus viimase kolme aasta
jooksul;
- kõigil on kõrgharidus;
- kõigil on C1 tasemel eesti keele oskus.
Õppekava kinnitamise aeg
4 (4)
Lisa 1
Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti väikehanke „Täienduskoolitus tööks
lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”.
1. TAUSTAINFORMATSIOON
Aluseks on riikliku perelepitusteenuse seadus1. Seadusega töötati välja riikliku
perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on vanemate lahkumineku korral võimaldada
neil sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates
küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Lisaks perelepituse
baaskoolitusele (160 akadeemilist tundi) ning lapse kaasamise koolitusele (40 akadeemilist
tundi) vajavad perelepitajad täiendõpet, mis võimaldaks perelepitajal töötada erijuhtudega,
millest ühe osa moodustab töö lähisuhtevägivalla (edaspidi LSV) ohvrite, toimepanijate ning
lastega, kes on vägivalda pealt näinud või kogenud. Riikliku perelepitusteenuse seadus § 11
lg 1 p 1 sätestab perelepituse erijuhu, kus on esinenud lähisuhtevägivalda.
Sotsiaalkaitseministri poolt 23.08.2022 vastu võetud määrus nr 67 sätestab perelepitaja
koolitusetele tingimuse, et täienduskoolituse õppekava peab tagama erijuhuga
lepitusmenetlust läbiviivale perelepitajale vajaliku ettevalmistuse tööks lähisuhtevägivalla
ohvriga ning andma põhjaliku ülevaate lähisuhtevägivalla, sealhulgas vägivallatseja
olemusest, samuti lapse huvide ja heaolu tagamisest lepitusmenetluse läbiviimisel.
Täienduskoolituse maht on 60 akadeemilist tundi ning see koosneb kuuest moodulist.
Lähisuhtevägivalla ohvritega töötamine eeldab oskust kasutada vajadusel erinevaid
lepitustehnikaid ning tuvastada, millal juhtum ei sobi olemuslikult perelepitusteenusele. 2024.
aastal on planeeritud töötada välja terviklik täienduskoolituse õppekava seoses perelepituse
erijuhuga, kus on esinenud lähisuhtevägivalda. Seejuures on fookuses nii riiklike perelepitajate
kui ka perelepitusteenuse koordinaatorite täiendav koolitamine, et tõsta spetsialistide
teadlikkust lähisuhtevägivallast, selle kahjulikust mõjust nii lepitusprotsessi osapooltele kui ka
lapsele. Planeeritud on teenuse protsessi täiendav ülevaatamine ning seni kogetud
väljakutsete kaardistamine.
2. HANKE OSAD
2.1. Hange on jaotatud kaheks osaks:
2.1.1. osa 1: laste heaolu moodulite läbiviimine (õppekava moodulid III–IV) kahele
koolitusgrupile (esimene koolitusgrupp Tallinnas ja teine koolitusgrupp Tartus);
2.1.2. osa 2: perelepitaja enesehoiu mooduli läbiviimine (õppekava moodul VI) kahele
koolitusgrupile (esimene koolitusgrupp Tallinnas ja teine koolitusgrupp Tartus).
2.2. Pakkumuse võib esitada nii ühele kui ka mõlemale hanke osale.
3. OODATAV TULEMUS
3.1. Käsundusleping Lepingu(te) täitmise tulemusena on:
3.2. koostöös Tellijaga valminud lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepitusteenusel
töötamiseks ettevalmistava täienduskoolituse (edaspidi koolitus) hanke osade (III–IV
mooduli, VI mooduli) õppematerjalid, sh koolitusmoodulite sisu ja kasutatavate
õppemeetodite kirjeldus, ülevaadet kasutatavatest õppematerjalidest, koolituse
päevakavast ja mooduli(te) läbiviimise ajakavast;
3.3. koostöös Tellijaga koondatud riiklikele perelepitajatele vajalikku ettevalmistust tagav
ning töötamise aluseks olev juhendmaterjal vastavalt moodulite teemadele;
3.4. läbi viidud täismahus koolitusmoodul(id) kahele koolitusgrupile, esimene koolitus
Tallinnas on läbi viidud hiljemalt 13.11.2024 ja teine koolitus Tartus hiljemalt 20.11.2024;
3.5. koostöös Tellijaga viidud läbi esimese koolitusgrupi järgselt vahehindamine.
1
Riikliku perelepitusteenuse seadus. 2021. https://www.riigiteataja.ee/akt/RPLS
Lisa 1
4. KOOLITUSMOODULITE EESMÄRK JA SIHTGRUPP
Koolitusmoodulid läbinud osaleja mõistab LSV mõju lapsele ja tema heaolule ning oskab luua
hea kontakti LSV kogemusega lapsega suhtlemisel. Koolitusel osalevad riikliku
perelepitusteenuse osutajad (26.08.2024 seisuga 33 lepingulist partnerit)
Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse koordinaatorid (26.08.2024 seisuga 6
koordinaatorit ja 1 juhtivkoordinaator), koolitatavate täpne arv selgub gruppide
komplekteerumisel.
5. KOOLITUSE KIRJELDUS JA MAHT
5.1. Koolitusmoodulid moodustavad eesmärgistatult ja sobivate õpimeetodite abil terviku
ning annavad õppijale lähisuhtevägivalda kogenud lapsega töötamiseks või enesehoiuks
lähisuhtevägivalla toimepanija ja ohvriga töötamisel praktilised tööriistad.
5.2. 2024. aastal viiakse läbi koolitusmoodulid kahes eestikeelses grupis. Ühe koolitusgrupi
täpne suurus sõltub koolitusgrupi täituvusest, ning on eelduslikult u 20 inimest.
5.3. Koolitusmoodulite (III ja IV moodul) maht on kokku 16 akadeemilist tundi, VI mooduli
maht on 8 akadeemilist tundi.
5.4. Käsundisaaja peab lähtuma Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud õppekavast (vt lisa 2).
5.5. Koolituse läbiviimisel juhindutakse Tellija soovitustest ja juhistest eesmärgiga tagada
kvaliteetne ja nõuetekohane koolitus.
5.6. Koolitused viiakse läbi kontaktõppena füüsilises koolitusruumis Tallinnas ja Tartus
(koolitusruumid tagab Sotsiaalkindlustusamet) ning Tellija teavitab koolitatavaid.
5.7. Koolitused viiakse läbi vastavalt Tellija ja Käsundisaaja poolt ühiselt täpsustatud
ajakavale.
5.8. Koolituse mooduli täpne sisu, kasutatavad õppemeetodid ja planeeritavad
õppematerjalid tuleb kooskõlastada Tellijaga, kelle ettepanekutega peab Käsundisaaja
arvestatama.
5.9. Koolituse õppemeetodid peavad:
5.9.1. lähtuma tänapäevastest täiskasvanukoolituse põhimõtetest ning meetoditest;
5.9.2. toetama koolitusel teooria praktilist kinnitamist (sh erinevate praktiliste
ülesannete kasutamine, sh grupi- ja/või paarisharjutused, tagasisidestamine ja
võimalus enesereflektsiooniks);
5.9.3. toetama koolituse vältel aktiivset osalust (st toetavate meetodite kasutamist, sh
grupi- ja juhtumiarutelud, kaasuste lahendamine ja protsessi läbimäng);
5.9.4. toetama kaasuste lahendamisel fookuse seadmist lahendustele orienteeritusele
tuginedes igapäevastele reaalsetele väljakutsetele;
5.9.5. soodustama omavahelise kogemuse jagamist, teistelt õppimist ja parimate
praktikate omandamist kasutades grupi maksimaalset potentsiaali.
5.10. Käsundisaajal on kohustus kasutada koolituskoolitusel praktilisi ülesandeid.
6. KOOLITUSE LÄBIVIIMISEGA SEONDUVAD NÕUDED
6.1. Käsundisaaja tagab koolituse läbiviimiseks vajalikud tarkvaralised programmid ning
kannab vajadusel nendega seotud kulud (sh kasutusõigus).
6.2. Tellijal või tema poolt määratud isikul on võimaldatud viibida koolitusel kohapeal,
monitoorida ning anda koolitajatele jooksvalt tagasisidet, millega koolitajatel on kohustus
arvestada.
6.3. Hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast Käsunduslepingu sõlmimist toimub esmane
kohtumine, millel osalevad lepingu poolte esindajad. Käsunduslepingu täitmisega seotud
kohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Esimesel
kohtumisel lepitakse kokku moodulite ja tegevuste täpne koolituse ajakava,
õppematerjali koostamise täpsed tingimused ning muud teenuse dokumenteerimisega
seotud küsimused.
2
Lisa 1
7. ÕPPEMATERJALID JA NÕUDED
7.1. Käsundisaaja tagab osalejatele õppematerjalid (sh nt slaidiesitlus, töölehed, joonised,
tabelid, korrektselt viidatud õppematerjalid, viidatud allikate loetelu vms), õppematerjali
hulgas peab olema lühikokkuvõte olulisemast.
7.2. Õppematerjal peab põhinema Eesti seadusandlusel.
7.3. Enne õppe- ja juhendmaterjalide koostamist tutvub koolitaja perelepitusteenuse
kirjelduse ja tööprotsessiga. Tellija edastab Käsundisaajale tutvumiseks vajalikud
materjalid.
7.4. Õppematerjali täpne sisu ja maht tuleb kooskõlastada Tellijaga esmasel koosolekul.
Õppematerjal peab sisaldama Eesti ja rahvusvahelist teadus- ja tõenduspõhist materjali,
praktikute kogemusi.
7.5. Õppematerjalid peavad olema eesti keeles, järgitud on akadeemilist kirjatava ning
materjalid on viidatud korrektselt vastavalt APA viitamissüsteemile.
7.6. Tellijal on õigus kontrollida esitatud tööd ning kasutada plagiaadituvastussüsteeme.
7.7. Õppematerjalide loomisel ja kasutamisel on Käsundisaaja poolt järgitud kõiki
autoriõiguse nõudeid. Kõik varalised autoriõigused antakse töö vastuvõtmisega üle
Sotsiaalkindlustusametile. Tellijale üleantavate materjalide kasutamine Tellija poolt
valitud viisil ei riku ühegi kolmanda isiku autoriõigusi ega muid intellektuaalse omandi
õigusi. Tasu varaliste õiguste ülemineku eest sisaldub pakkumuse hinnas ning
täiendavaid tasusid Tellija ei maksa.
7.8. Käsundisaaja esitab täismahus läbiviidava(te) mooduli(te) õppematerjalid e-kirja teel
Tellijale hiljemalt 5 tööpäeva enne vastava koolitusmooduli toimumist.
8. NÕUDED KÄSUNDISAAJALE
8.1. Käsundisaaja pädevused peavad vastama kehtestatud tingimustele ja tõendatud ning
Tellijale selgelt nähtuv pakkumisele lisatud dokumentidest. Tellijal on vajadusel õigus
kontrollida esitatud andmete õigsust, lepingute täitmist jm ja küsida Käsundisaajalt
juurde lisadokumente või andmeid hariduse, keeleoskuse ja töökogemuse kohta.
3
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
Õppekava nimetus Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga
perelepituse erijuhtumi protsessis
Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine
Õppekava koostamise alus Riikliku perelepitusteenuse seadus, Sotsiaalkaitseministri määrus
perelepitaja koolitused (2022)
Õppekeel eesti
Õppe eesmärk Koolituse läbinud osaleja mõistab lähisuhtevägivalla ohvri ja
toimepanija olemust, viib läbi perelepitust lähisuhtevägivalda
kogenud vanemaga, eristades lepitusprotsessi sobivaid ja
mittesobivaid juhtumeid.
Sihtgrupp Riikliku perelepitusteenuse osutajad, Sotsiaalkindlustusameti
perelepitusteenuse koordinaatorid
Õppe alustamise tingimused Perelepitajal on läbitud riikliku perelepitaja baaskoolitus ning
sooritatud perelepitaja eksam.
Õppe maht ja ülesehitus Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 60
(akadeemilistes tundides) sh auditoorse töö maht akadeemilistes 32
tundides:
sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0
sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 28
Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab lähisuhtevägivalla ja soopõhise vägivalla ning
toimepanija ja ohvri olemust;
• mõistab lähisuhtevägivalla mõju lapsele ja tema heaolule;
• mõistab ja kirjeldab, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla
ohvrit;
• mõistab ja kirjeldab, millal ei ole lepitusprotsessi läbiviimine
kõrge riski tõttu võimalik;
• kirjeldab abi saamise võimalusi ohvri toetamiseks riigi, KOV-i ja
kolmanda sektori tasandil.
Õppesisu Täienduskoolitus moodustab eesmärgistatult ja sobivate
õpimeetodite abil terviku ning annab õppijale lähisuhtevägivalda
kogenud vanemaga töötamiseks praktilised tööriistad.
I moodul: Sissejuhatus lähisuhtevägivalda ja lähisuhtevägivalla
spetsiifika (läbitakse online keskkonnas, Sotsiaalkindlustusameti e-
kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine”)
Maht: 20 akadeemilist tundi.
• Lähisuhtevägivald ja seonduvad mõisted
• Lähisuhtevägivalla statistika Eestis
• Soopõhise ja lähisuhtevägivalla olemus ning mõju osalistele
• Ohvri olemus
• Vägivaldse käitumise ja lähisuhtevägivalla põhjused
• Lähisuhtevägivalla tüübid
• Toimepanija vägivaldse käitumise kujunemine
• Vägivallast loobumise saavutamine
• Toimepanija taktikad võimu ja kontrolli saavutamiseks
• Lähisuhtevägivalla majanduslik, füüsiline ja biopsühhosotsiaalne
mõju
• Eriti haavatavad ohvrite sihtrühmad
• Lähisuhtevägivalla märkamine
• Lähisuhtevägivalda reguleerivad õigusaktid
Koostatud: 26.08.2024
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
• MARAC võrgustikutöö mudel
II moodul: Traumateadlik suhtlus (läbitakse online keskkonnas,
Sotsiaalkindlustusameti e-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite
lahendamine”)
Maht: 6 akadeemilist tundi.
• Traumakogemuse kujunemine
• Trauma mõju, sh riski – ja kaitsetegurid ja kannatanu reaktsioonid
• Traumateadlik kohtlemine
• Laps ja trauma
III moodul: Laps lähisuhtevägivallas
Maht: 8 akadeemilist tundi
• Laps lähisuhtevägivallas
• Lähisuhtevägivalla mõju lapsele
• Lapse õigused ja heaolu lähisuhtevägivallas, sh lapse parimad
huvid
IV moodul: Lapse huvide ja heaolu tagamine LSV esinemisel
Maht: 8 akadeemilist tundi.
• Kontakti saavutamine lapsega
• Lähisuhtevägivalla kogemusega lapsega suhtlemise eripärad
• Lähisuhtevägivalla kogemusega lapse toetamine
V moodul: LSV riskihindamine ja võrgustikutöö
Maht: 8 akadeemilist tundi.
• Lähisuhtevägivalla olukorrale reageerimine
• Lähisuhtevägivalla riskihindamine, eesmärk ja läbiviimine
• Võrgustikutöö tähtsus lähisuhtevägivalla juhtumites
• Võimalused osapoolte toetamiseks KOV, riigi ja kolmanda sektori
tasandil
VI moodul: Perelepitaja enesehoid
Maht: 8 akadeemilist tundi.
• Enesehoiu eripärad lähisuhtevägivalla juhtudel ja toimetulek töö
psühhosotsiaalsete mõjudega
• Enesehoiu tehnikad ja tööriistad, sh toimetulekustrateegiad ja
toimetulekuvõtted
Õppemeetodid Õppemeetodid kirjeldatakse koolitaja poolt.
Õppekeskkonna kirjeldus Auditoorse töö õpikeskkond: Koolitus toimub õppetööks sobivate
tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 20 osalejat.
Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt
liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja
grupitööd, praktilised ülesanded).
Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv
internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid
osalejatele.
Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.
Koostatud: 26.08.2024
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
e-kursuse õpikeskkond: Tegemist on Digiriigi Akadeemia
keskkonnas
www.digiriigiakadeemia.ee asuva iseseisvalt läbitav e-kursusega.
Digiriigi Akadeemia on Moodle tarkvaral põhinev ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav veebikursuste platvorm.
Sealsed kursused on õppijatele tasuta kättesaadavad ning suunatud
eelkõige avalikule sektorile, kuid avalikke kursusi on võimalik läbida
kõigil soovijatel.
Iseseisev töö Digiriigi Akadeemia online keskkonnas
www.digiriigiakadeemia.ee Sotsiaalkindlustusameti e-kursuse
„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine” iseseisev läbimine;
enesereflektsiooni ülesanne (2 akadeemilist tundi)
Õppematerjalid Rahvusvahelised konventsioonid ja tegevuskavad:
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise kohta
Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja
tõkestamise konventsioon
Inimkaubandusevastane Euroopa Nõukogu konventsioon
Laste õiguste konventsioon
Siseriiklikud õigusaktid
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Ohvriabi seadus
Lastekaitseseadus
Perekonnaseadus
e-kursuse õppematerjalid: lugemismaterjal, video- ja helimaterjal,
kursust läbiva juhtumianalüüs.
Nõuded õpingute Nõuded õpingute lõpetamiseks: koolituse lõpetamise tingimuseks on
lõpetamiseks, sh osalemine kontaktõppe moodulites 95% ning iseseisvalt kogu e-
hindamismeetodid ja kursuse materjali läbitöötamine ja omandamine.
hindamiskriteeriumid Hindamismeetod I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti sooritamine.
Hindamiskriteerium I ja II moodulites: e-kursuse lõputesti läbimine
positiivsele tulemusele (vähemalt 80% õigeid vastuseid).
Hindamismeetod III-VI moodulites: enesereflektsiooni ülesanne.
Hindamiskriteerium III-VI moodulites: Iseseisev töö on
nõuetekohaselt esitatud kui õppija käsitleb enesereflektsioonis
täienduskoolitusel õpitut (sh käsitleb erinevaid lähisuhtevägivalla
liike ja mõju) ning oskab luua seoseid perelepitusprotsessiga, tuues
omandatud teadmiste ja praktiliste oskuste põhjal esile võimalikke
tekkivaid väljakutseid.
Õppe läbimisel väljastatav Tunnistus.
dokument (tunnistus või tõend)
Koolitaja kompetentsust tagava On vähemalt kolm koolitajat, kellest:
kvalifikatsiooni või õpi- ja - vähemalt ühel on pikaajaline (st minimaalselt kolm aastat)
töökogemuse kirjeldus töökogemus lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisega viimase viie
aasta jooksul;
- vähemalt ühel on erialased teadmised vägivalla ennetamise ja
tagajärgedega tegelemise uurimisel;
- vähemalt ühel on erialased teadmised lastekaitse valdkonnast,
laste õiguste ja huvide kaitsmisest ning pikaajaline (st minimaalselt
kolm aastat) töökogemus väärkoheldud laste abistamisel;
Koostatud: 26.08.2024
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õppekava koostamise vorm
- vähemalt kolme koolituse läbiviimise kogemus viimase kolme aasta
jooksul;
- kõigil on kõrgharidus;
- kõigil on C1 tasemel eesti keele oskus.
Õppekava kinnitamise aeg 27.08.2024
Koostatud: 26.08.2024
Lisa 3
Pakkumuse esitamise vorm
Väikeost: „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga perelepituse
erijuhtumi protsessis”
Pakkuja andmed
Pakkuja ärinimi
Registrikood
Aadress
Telefon
E-posti aadress
Pakkuja on käibemaksukohustuslane "Märkida JAH või EI"
Kodulehekülje aadress
(olemasolu korral)
Kontaktisik, tema kontaktandmed
(e-posti aadress, telefon)
1. Pakkumuse maksumus:
JURIIDILINE ISIK FÜÜSILINE
ISIK
Osa nr ___ Hind ilma Hind Hind
Täienduskoolituse moodul käibemaksuta käibemaksuga brutotasuna,
„__________________________________” EUR EUR EUR
( nr, pealkiri)
Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli
ettevalmistamise, koolituse läbiviimise,
õppematerjalide loomise, transpordi,
arendustegevuses osalemise jm kulud)
kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta
TALLINNAS
Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli
ettevalmistamise, koolituse läbiviimise,
õppematerjalide loomise, transpordi,
arendustegevuses osalemise jm kulud)
kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta
TARTUS
Kogumaksumus moodul nr_____kohta
Osa nr ___ Hind ilma Hind Hind
Täienduskoolituse moodul käibemaksuta käibemaksuga brutotasuna,
„__________________________________” EUR EUR EUR
( nr, pealkiri)
Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli
ettevalmistamise, koolituse läbiviimise,
õppematerjalide loomise, transpordi,
arendustegevuses osalemise jm kulud)
kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta
TALLINNAS
Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli
ettevalmistamise, koolituse läbiviimise,
õppematerjalide loomise, transpordi,
arendustegevuses osalemise jm kulud)
kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta
TARTUS
Lisa 3
Kogumaksumus moodul nr_____kohta
Osa nr ___ Hind ilma Hind Hind
Täienduskoolituse moodul käibemaksuta käibemaksuga brutotasuna,
„__________________________________” EUR EUR EUR
( nr, pealkiri)
Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli
ettevalmistamise, koolituse läbiviimise,
õppematerjalide loomise, transpordi,
arendustegevuses osalemise jm kulud)
kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta
TALLINNAS
Täienduskoolitusmooduli (sh mooduli
ettevalmistamise, koolituse läbiviimise,
õppematerjalide loomise, transpordi,
arendustegevuses osalemise jm kulud)
kogumaksumus ühe koolitusgrupi kohta
TARTUS
Kogumaksumus moodul nr_____kohta
Füüsilisest isikust pakkujal tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus, mis hõlmab kõiki makse,
seahulgas ühe grupi kogumaksumus ning kogumaksumus vastavalt pakkumuses osutatud
koolitusgruppide arvule.
*Juhul kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane,
märkida käibemaks 0%.
Pakkuja näitab pakkumuse hulgas käibemaksu (20%) juhul, kui pakkuja on pakkumuse
esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane ja on kohustatud teenuse
maksumusele käibemaksu lisama. Kui pakkuja ei ole pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga
käibemaksukohustuslane või kui pakkujal ei ole kohustust teenuste maksumusele käibemaksu
lisada, näitab pakkuja pakkumuse maksumuse 0% käibemaksumääraga. Kui pakkuja ei olnud
pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või pakkujal puudus
kohustus teenustele käibemaksu lisada, kuid kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu tekib
pärast pakkumuse esitamist, ei ole pakkujal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes
teenustele käibemaksu lisada, st loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja
käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.
2. Pakkujale sobivad kuupäevad koolituse läbiviimiseks Tallinnas ja Tartus ajavahemikul
01.10.2024 - 20.11.2024:
Tallinnas: ............................
Tartus: .................................
Kinnitused
1. Kinnitame, et meil on valmidus osutada teenust vastavalt kõikidele pakkumuskutses
toodud tingimustele ja oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide hanke
alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega.
Lisa 3
2. Käesolevaga esitame teabe selle kohta, milline pakkumuses esitatud teave on meie
ärisaladus ning põhjendame teabe ärisaladuseks määramist. Oleme teadlikud, et kui me
ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa meie pakkumusest on
ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena
käsitleda.
Andmed, milline osa pakkumusest on ärisaladus koos põhjendusega:
_________
Pakkuja seadusliku esindaja või tema poolt volitatud isiku ametinimetus ning nimi
Lisa 4
KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS NR
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida
esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
_______________, isikukood __________ (edaspidi nimetatud käsundisaaja),
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud
leping) alljärgnevas:
1. Käsund ja selle täitmise tähtajad
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud
vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”(Osa ____) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 – õppekava;
1.3.3. Lisa 3 – pakkumus.
1.4. Käsundisaaja kohustub käsundiandja poolt korraldataval koolitusel läbi viima koolituse
kahele koolitusgrupile teemal „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud
vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis” moodul nr XXX , asukohaga Tallinn ja Tartu
(edaspidi nimetatud käsund). Koolitus toimub perioodil 01.10.2024 – 20.11.2024 (kokku
Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.akadeemilist tundi).
2. Lepingu eesmärk ja ese
2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise
tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal.
2.2. Lepingu esemeks on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin. (edaspidi töö).
2.3. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
Jur. Isik
3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot (hinnale
lisandub/ei lisandu käibemaks).
3.2. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist
käsndisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva.
3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise
seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime.
3.4. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast
seda, kui koolitus on toimunud ja kõigile koolitusel osalejatele on antud tagasiside nende
esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest
keelduda.
Füüs. isik
3.1 Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot
(brutotasu). Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de)
käsundiandjapoolset kinnitamist.
3.2 Väljamaksmisel peab käsundiandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel
kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks
väljamakstavale tasule maksab käsundiandja käsundisaaja eest sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.
3.3 Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras ..... eurot.
Käsundisaaja on/ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.
3.4 Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda,
kui koolitus on toimunud ja kõigile koolitusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud
kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.
Lisa 4
3.5 (Jur. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva
jooksul pärast arve saamist.
(Füüs. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva
jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist.
3.6 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu
hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
3.7 Käsundiandja hüvitab käsundisaajale teenuse osutamiseks vajaliku sõidu kulu (eelistatult
ühistranspordiga, kuid vajadusel kaetakse isikliku sõiduauto kulu). Transpordikulu
hüvitatakse originaaldokumendi alusel (pilet, kütusetšekk vms), mis peab vastama
osapoolte vahel kokkulepitud vahemaale ja tegelikule kulumäärale. Kütusetšeki kuupäev
peab olema kolm päeva enne või pärast hüvitatavat sõitu. Kuludokumendid esitatakse koos
punktis 3 nimetatud dokumentidega.
4. Käsundisaaja õigused ja kohustused
4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu.
4.2. Käsundisaaja on kohustatud:
4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja
käsundiandja juhistele;
4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist
käsundisaaja poolt;
4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks
saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;
4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
5. Käsundiandja õigused ja kohustused
5.1. Käsundiandjal on õigus:
5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni;
5.1.2. leping igal ajal üles öelda;
5.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud
nõuetele. Juhul kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt,
esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud
dokumentidega.
5.2. Käsundiandja on kohustatud:
5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi
osutamist käsundisaaja poolt;
5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;
5.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
6. Töö teostamine ja üleandmine
6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama hiljemalt 20.11.2024.
6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad
töö teostamisega seotud toimingute hulka.
6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma
erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete
vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke
alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme
läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud
kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.
6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed.
6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
Lisa 4
6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud koolituse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga
pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist.
6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud
materjalid.
6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke
alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste
teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma
olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused
eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad
käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast
viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö
tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö
eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle
resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine
käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.
7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada
teost oma äranägemisel.
7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.
8. Lepingu kontaktisikud
8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................
(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).
8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),
........................................ (e-posti aadress).
8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,
kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja
teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.
8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on
üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.
9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole
lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise
eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik
kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju
hüvitamist.
9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada
saamisest arvates.
9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu
hinda.
Lisa 4
9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud
või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt
leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on
käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist
hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus
käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise
korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt
vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest.
Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel
tasumisele kuuluva summaga.
9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS
§ 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või
muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega
kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu
pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis
takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt
õigustatud huvi.
10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool
on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
11. Lõppsätted
11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste
kohustuste täitmisel või muul alusel.
11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende
allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud
juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.
Lisa 4
11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
Käsundiandja Käsundisaaja
Sotsiaalkindlustusamet Nimi: ________________
Registrikood: 70001975 Isikukood: ____________
Pank: Swedbank Pank:
IBAN: EE742200001120057958 IBAN:
Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht:
E-post:
[email protected] E-post:
Telefon: 612 1360 Telefon:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu _____________________
peadirektor
PAKKUMUSKUTSE
Väikeostu hange „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud vanemaga
perelepituse erijuhtumi protsessis”
1. ÜLDANDMED
1.1 HANKIJA Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
[email protected]
1.2 Hanke nimetus „Täienduskoolitus tööks lähisuhtevägivalda kogenud
vanemaga perelepituse erijuhtumi protsessis”
1.3 E-posti aadress teabe
[email protected]
saamiseks ja pakkumuste
esitamiseks
1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 13.09.2024 kell 12.00. Pärast nimetatud
tähtaeg tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.6 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg 60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et
(pakkumuste esitamise pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul
tähtajast arvates) ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega
pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see
on eelnimetatust pikem).
1.7 Hanke eeldatav ajakava ja 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud
hankelepingu täitmise tähtaeg tähtajaks.
2. Hankelepingu täitmine – 01.10.2024 -
31.12.2024.
1.8 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – õppekava;
Lisa 3 – pakkumuse vorm;
Lisa 4 – käsunduslepingu projekt.
1.9 Dokumentide ja andmete 1. pakkumus (Lisa 3);
loetelu, mille pakkuja esitab 2. koolitaja elulookirjeldus;
pakkumuse koosseisus 3. teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab
ärisaladust (vt p 2.5).
1.10 Vastavustingimused Teenuse osutamiseks peab füüsilisest isikust
pakkujal (koolitajal) endal või juriidilisest isikust
pakkuja meeskonnas oleval koolitajal olema:
- kõrgharidus, C1 tasemel eesti keele oskus;
- vähemalt kolme koolituse läbiviimise
kogemus viimase kolme aasta jooksul.
Täiendavad tingimused hanke osale 1:
- Koolitajal peavad olema erialased teadmised
lastekaitse valdkonnast, laste õiguste ja huvide
kaitsmisest ning pikaajaline (st minimaalselt kolm
aastat) töökogemus väärkoheldud laste
abistamisel.
Täiendavad tingimused hanke osale 2:
- Koolitajal peab olema pikaajaline (st minimaalselt
kolm aastat) töökogemus lähisuhtevägivalla
ohvrite abistamisega viimase viie aasta jooksul.
1.11 Hindamiskriteeriumid Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaima
kogumaksumusega pakkumus.
1.12 Hanke osad Osa 1: Laste heaolu moodulite läbiviimine (kahes
grupis, Tallinnas ja Tartus).
Osa 2: Perelepitaja enesehoiu mooduli läbiviimine
(kahes grupis, Tallinnas ja Tartus).
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse
arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel
asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses
kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja
esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab
selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti
aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele
pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest
arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse
laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida
põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure,
elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või
muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.
2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88
lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele
kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Iga viidet,
mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,
tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega
„või sellega samaväärne”. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja
funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda
tõendavad dokumendid.
2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on
pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks
määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse
§ 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik
(RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas.
Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2)
teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei
avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).
2.6. Hanke osadeks jaotamine (RHS § 27 lg 1). Hange on jaotatud kaheks osaks. Pakkuja
võib teha pakkumuse valitud osale või kõigile osadele.
2.6.1. Hankija jätab endale õiguse sõlmida üks leping pakkujaga, kes on esitanud
pakkumuse mitmele osale.
3. Väikeostu menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise
kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle
läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui
2
hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma
läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab
hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast
korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või
suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll,
mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja
esindaja.
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija,
seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse
maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses
kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või
koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab
hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda
selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida
sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei
avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides
sätestatud juhtudel.
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha
pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul kui pakkuja ei
esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib
pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja
tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui:
3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.
3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS
§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on
osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja
sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate
eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega
võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja
soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks.
3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui
huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,
kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest.
3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust.
3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku
otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu
sõlmimist, kui:
3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal
ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides
esitatud tingimustele;
3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;
3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise
alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;
3
3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei
taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.
3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab
kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult
soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt
punktis 1.9 märgitud hindamiskriteeriumitele.
3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid
selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab
pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust
hiljem ei suurendata.
3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja
liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise
aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise
korraldamine ja läbiviimine:
3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena
koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise
otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks
tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest
vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui
pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava
isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast
liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist,
seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks
kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse
eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt
eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate
esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja
milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit
näidatakse kohal viibijatele.
3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul
töövõtulepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud töövõtulepingut endast
tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki
ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks
pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima
maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab
hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast
mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS
§-s 119 sätestatud õigusi.
3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda
kolmandatele isikutele.
4