Teie 09.07.2024 nr 5.2-10/20761-1
Sotsiaalkindlustusamet
Meie 02.09.2024 nr 2-6/24-5423-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Ainike Alla
Pöördusite Sotsiaalkindlustusameti (SKA) nimel Justiitsministeeriumi poole ja küsite, kas ja kuivõrd
kohaldub Sotsiaalkindlustusametile TMS § 26 lg 2 ning milline on olnud siin seadusandja mõte.
Alustuseks selgitame, et selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise seadus. Selle §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda õigusalaseid
selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste
selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse
paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Justiitsministeeriumi õigusalane
selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks
kohustuslik.
TMS § 26 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku
teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning
kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus
nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku
tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt.
Tegemist on üldregulatsiooniga, mis kehtib kõigi kolmandate isikute, sh SKA suhtes eeldusel, et
kolmandad isikud omavad regulatsioonis nimetatud informatsiooni. Seadus ei sätesta täpset andmete
koosseisu, vaid ütleb, et kohtutäituri poolt nõutud teave peab olema „täitemenetluses vajalik“. Selle
eelduse olemasolu jääb igas täitemenetluses kohtutäituri enda kaalutlusotsusega sisustada. Kolmas
isik peab kohtutäituri nõudel teavet väljastama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus
andmete esitamisest keelduda. Üldiselt tuleb eeldada, et kohtutäitur ei hakka nõudma sellist teavet,
mis ei ole täitemenetluse läbiviimiseks vajalik.
SKA puhul on kohane rääkida ka TMS § 26 lg 4 (eriregulatsioon) kohaldamisest. Seadusandja on
viidatud sättes selgelt rõhutanud, et kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel
nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku elukoha,
tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule kuuluva vara ning sellel lasuvate kohustuste
ning võlgniku TMS §-s 1772 nimetatud õiguste ja lubade ning dokumentide kohta. TMS § 26 lg 4 tuleb
SKA vaatest tõlgendada selliselt, et juhul, kui SKA omab sellist andmekogu, mis sisaldab
eriregulatsioonis nimetatud andmeid, tuleb neid edastada kohtutäiturile seadusest tuleneva avalik-
õigusliku ülesande täitmiseks.
Kuigi esmapilgul on tegemist pigem tehnilist laadi regulatsiooniga, on selle eesmärk sama, mis TMS
§ 26 lg 2 puhul. Seega vaatamata sellele, et TMS § 26 lg 4 alusel väljastatavad andmed on selgemini
määratletud, tuleb ka seda regulatsiooni kohaldada koosmõjus TMS § 26 lg 2. Näide: kohtutäituril on
õigus nõuda andmekogu vastutavalt töötlejalt teavet võlgniku sissetulekuallikate kohta, sh mitte ainult
pelgalt sissetuleku olemasolu, vaid nt ka suuruse ja otstarbe kohta (TMS § 26 lg 4 alusel) ning teavet
sissetuleku väljamakse viisi ja nt väljamakse adressaadi kohta (TMS § 26 lg 2 alusel), kuna ka selline
teave on täitemenetluse puhul oluline. Näiteks kolmanda isiku valdusesse teadlikult antud võlgniku
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
varale sissenõude pööramiseks. Sellisel juhul ei saa kohtutäitur küll pöörata sissenõuet kolmanda isiku
kontole, kuid saab edastada kolmandale isikule nõude arestimise akti.
Regulatsiooni kohaldamise parimaks näitlikustamiseks on kohane tuua ka näide täitemenetluse
protsessist, kus kohtutäituril tuleb täitemenetluses sisulise kaalutlusotsuse tegemiseks saada SKA-lt
TMS § 26 lg 2 ja 4 nimetatud teavet.
Nimelt sätestab TMS § 133 lg 1, et arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt
summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal
võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise
võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele
mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. TMS § 134 lg 1
näeb ette, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa
sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Nende
otsuste tegemiseks võib kohtutäitur vajada kinnitust võlgnikul sissetulekute olemasolu, allikate ja
otstarbe kohta, ülalpeetavate olemasolu ning ülalpidamise kohtususe täitmise kohta, mittearestitavate
sissetulekute olemasolu kohta, samuti informatsiooni võlgniku sissetuleku (sh toetuste) kohta
kolmandatele isikutele antud korralduste kohta (nt sissetulekute kandmine kolmandate isikute
pangakontodele) jne. Seejuures on Riigikohus lahendi 3-2-1-166-16 p-s 15 rõhutanud, et kohtutäitur
peab, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui
kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb
täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv
töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril
võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt
(TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Samas punktis on kohus eraldi rõhutanud, et võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises
lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda
täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi
täitmiseks (TMS § 8). Seega on kohtupraktikas kinnitatud kohtutäituri kohustust tegeleda aktiivselt
teabe hankimisega omal algatusel.
Eeltoodust tuleneb, et kohtutäituril on täitemenetluses seadusest tulenev aktiivne kohustus koguda
TMS § 26 lg-te 2 ja 4 alusel andmeid, sh sõltumata sellest, et võlgnik saab need andmed edastada
kohtutäiturile ka omal algatusel.
Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et SKA-l lasub nii üldregulatsioonist (TMS § 26 lg 2) kui
eriregulatsioonist (TMS § 26 lg 4) tulenev teabe edastamise kohustus, nii eraldi kui koosmõjus.
Siinkohal märgime, et TMS § 26 lg 4 nimetatud andmekogudest andemete väljastamine sõltub
asjakohase andmekogu pidamise korrast. SKAIS põhimääruse § 19 lg 2 kohaselt võib seadusega
pandud ülesannete täitmiseks andmeid väljastada asutustevahelise andmevahetuskokkuleppe alusel.
Kokkuleppes lepivad vastutav töötleja ja andmesaaja kokku väljastatavate andmete koosseisu ning
andmete väljastamise tingimused, korra ja viisi. Oleme seisukohal, et andmekoosseisu osas tuleb
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal põhjendada andmetöötluse vajadust, et andmetöötlus vastaks
IKÜM artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetele, sh eesmärgipärasus ja minimaalsus.
Justiitsministeerium ei näe õiguslikku takistust andmete väljastamiseks/pärimiseks, kui on täidetud
SKAIS põhimääruse § 19 lg 2 sätestatud tingimused ning tagatud IKÜM art 5 sätestatud põhimõtete
järgimine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairit Kirsipuu
juhataja
Aleksandr Logussov
[email protected]