MEMO
Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja
Ülle Riisalo – erihoolekande ja rehabilitatsioonitalituse nõunik
Kati Karelson - analüütik
Teema: Ööpäevaringsetelt teenustelt toetavatele teenustele suunatud
isikute toimetuleku analüüs, märts 2023
Seotud Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste
osapooled: osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad
Teenuste nimetuste lühendite selgitus:
Toetavad teenused – töötamise toetamise-, igapäevaelu toetamise- ning toetatud elamise
teenused
KE – kogukonnas elamise teenus
ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus
ÖR – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikutele
ÖT – ööpäevaringe erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele
Erihoolekandeteenused (EHT) on suunatud täisealistele psüühikahäirega inimestele alates
18-ndast eluaastast, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist,
nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste
sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada.
Erihoolekandeteenuseid ja teenuste osutamist reguleerib Sotsiaalhoolekandeseadus. Eestis
on 142 SKA lepingupartnerit (millest üks lepingupartner haldab nt 65 erinevat
hoolekandeüksust), mille kaudu pakutakse teenuseid 7443-le isikule 236-s tegevuskohas üle
Eesti (11.11.22. andmed).
EHT jaotatakse toetavateks-, kogukonnas elamise- ja ööpäevaringseteks teenusteks. Kõikidel
EHT-l toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine – teenusel olles peab
inimene ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse.
Toetavad teenused osutatakse inimestele, kes elavad oma kodudes (mõningatel juhtudel ka
teenuseosutaja poolt organiseeritud elamispinnal). Toetavate EHT eesmärk on tagada inimese
parim võimalikult iseseisev toimetulek ja areng, sh õppimine ja töötamine, ning toetada tema
ühiskonnaelus osalemist vastavalt inimese võimetele; aidata inimesel toime tulla ja oma eluga
hakkama saada oma kodus elades ja võimaluse korra üldiste avalike sotsiaalteenuste toel, et
inimene ei peaks minema ööpäevaringsesse asutusse.
Kogukonnas elamise teenusel inimene elab asutuse poolt pakutaval elamispinnal ja töötaja
on tema juures ainult päevasel ajal. Öisel ajal peab tegevusjuhendaja olema kättesaadav
kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele inimestele. Kogukonnas elamise teenuse
eesmärk on säilitada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, et ta tuleks peresarnase
elukorralduse juures võimalikult iseseisvalt või väikese juhendamisega toime oma igapäevaelu
toimetamistega. Kogukonnas elamise teenuse tegevusjuhendaja on juhendaja rollis: suunab
teenusel olijat, vajadusel annab tegevusi ette, õpetab ja toetab, aitab leida kogukonnast
vajalikke teenuseid ja võimetekohaseid tegevusi.
Ööpäevaringsetel teenustel 24/7 elab inimene asutuse poolt pakutaval elamispinnal.
Ööpäevaringsed EHT on kõige raskemate sümptomitega psüühikahäirega inimestele, kes
vajavad abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajavad
MEMO
selleks olulisel määral ja pidevalt kõrvalabi ning juhendamist. On nn pereküla-tüüpi asutusi,
mis asuvad äärelinnades ja kus on mitu maja, kus igas majas elab koos ca 10 inimest ja igas
majas on oma töötajad ööpäevaringselt. On ka peremaju, mis koosnevad neljast perest, kus
igas peres elab 6 inimest. Mõned üksikud kohad on Eestis veel sellised suuremad asutused,
kus elatakse nn osakondades, kuid Eesti riigil on plaan deinstitutsionaliseerimise käigus ka
need viimased suured asutused likvideerida ja kolida neis elavad psüühikahäirega inimesed
väiksematesse kodusarnastesse majadesse. Ööpäevaringse EHT eesmärk on inimese
iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna ja
järelevalve tagamine teenuseosutaja ruumides.
Kui inimene vajab erihoolekandeteenust, siis reeglina vormistatakse suunamine teenusele 5
aastaks. Teenusel oleku ajal võib inimese abi- ja toetusvajadus muutuda, nt tema tervisliku
olukorra muutudes, toimetulekuoskuste paranedes/ halvenedes vm põhjustel. Sellest peab
teenuseosutaja informeerima Sotsiaalkindlustusametit ning viiakse läbi uus abi- ja
toetusvajaduse hindamine. Ning vastavalt hindamistulemusele suunatakse inimene teisele
erihoolekandeteenusele, mis võib olla nii kergem kui ka raskem teenus.
1. Ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt liikumine kogukonna teenusele või mõnele
toetavale erihoolekandeteenusele
Perioodil 2015-2022 on ööpäevaringset erihoolekandeteenust (ÖE), ööpäevaringset
erihoolekandeteenust ebastabiilse remissiooniga isikule (ÖR) või äärmusliku abi- ja
toetusvajadusega erihoolekandeteenust (ÖT) saanud kokku 3619 unikaalset isikut, kellest
ainult ühel kindlal ööpäevaringsel teenusel on olnud 85 % (3065 inimest). Ülejäänud 554
inimest ehk 15% on liikunud vastavalt oma abi- ja toetusvajaduse muutumisele erinevate
teenuste vahel, kellest omakorda 367 inimest ehk 66% on vajanud esimese valikuna kergemat
erihoolekande teenust (toetav EHT või kogukonnas elamise teenus).
Tabel 1. Ööpäevaringsetel erihoolekandeteenustel olnud unikaalsete isikute arv kokku
perioodil 2015-2022 ja jagunemine erinevate teenuste vahel
KOKKU ööpäevaringsetel teenustel isikuid 2015-2022 3619 100%
...neist ainult ühel ööpäevaringsel teenusel: 3065 85%
ÖE 2510
455
ÖR 100
Tabel 2. Kombinatsioonid, kuidas isikute abi- ja toetusavajaduse järgi on inimene
liikunud erinevate kergematele teenustele ja vajadusel ka tagasi ööpäevaringsele
teenusele.
Teenuste kombinatsioon alustades ÖE-st, ÖL-st või ÖR-st
kergemale teenusele liikumine ja vajadusel tagasi
ööpäevaringsele: Isikute arv
ÖE-KE 270
ÖE-KE-TOETAV 7
ÖE-KE-TOETAV-ÖE 1
ÖE-KE-TOETAV-ÖK 1
MEMO
ÖE-KE-ÖE 33
ÖE-KE-ÖE-TOETAV 1
ÖE-KE-ÖE-ÖK 1
ÖE-KE-ÖK 4
ÖE-KE-ÖK-ÖE 4
ÖE-KE-ÖR 2
ÖE-TOETAV 29
ÖE-TOETAV-KE 2
ÖE-TOETAV-KE-ÖE 1
ÖE-TOETAV-ÖE 3
ÖE-TOETAV-ÖK 1
ÖE-toetav-ÖK-ÖE-ÖK 1
ÖL-TOETAV 2
ÖL-ÖE-TOETAV-ÖE-ÖL 1
ÖL-TOETAV-ÖL 1
ÖR-KE-ÖR 1
ÖR-TOETAV 1
Kokku 367
Tabelis olev info näitab, et 367 isikust 270, s.o 74 %, vahetas erihoolekandeteenust vaid 1x -
inimese teenusevajadus muutus ööpäevaringselt teenuselt kogukonna teenusele. Siin on
taustal ka AS Hoolekandeteenused (kureerib hetkel 65 erinevat teenusüksust üle Eesti) suurte
ühiselamu-tüüpi erihooldekodude reorganiseerimise protsess, mille käigus asutuse personal
koostöös SKA-ga hindas võimekamad ja iseseisvamad ööpäevaringse teenuse saajad KE
teenusele uutesse rajatud üksustesse. Psüühikahäirega inimeste puhul on stabiilsus ja
turvaline ning rutiinne toetav keskkond üliolulised, kuid ühelt teenuselt teisele liikumisega (või
ka ühest asutusest teise kolimisega) kaasneb kohanemisperiood, mil võib avalduda nt raskesti
mõistetav käitumine, toimetuleku langus; võib tekkida vajadus raviskeemi muutmiseks jms.
Ka võib haiguse kulg olla sageli tõusude ja mõõnadega ning tehes kiired otsused inimeste
haiguse tõusude hetkedel, siis võivad tagajärjed olla keerulisemad. Näiteks on võimalikud
olukorrad, kus inimene on liikunud ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt toetavale
teenusele ja lõpuks jõudnud kõige raskemale teenusele ehk kohtumäärusega teenusele (4
korral perioodil 2015-2022).
Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandid on toonud välja teenusevajaduse
ümberhindamisel märkamise, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus võib olla
olnud vähenenud teatud juhtumitel põhjusel, et mõnedes ÖE asutuses on olnud paremini
tagatud ravimitele alluvate psüühikahäirete püsiv toetusravi (peamiselt skisofreenia,
skisotüüpsed ja luululised häired) ja teenuse saaja tervislik seisund on seetõttu stabiilsena
püsinud. Kuid kuna nii toetatud elamise teenusel kui kogukonnas elamise teenusel on toetava
personali olemasolu piiratud, ei ole võimalik neil teenustel sageli raviplaani täitmist piisavalt
toetada - nii võivad tekkida tagasilangused teenuse saajate tervislikus seisundis, mis
omakorda mõjutab nende käitumist ja hakkamasaamist igapäevaelus. Ja siin on üks peamine
põhjus, mis liigutakse nii KE- kui ka toetavatelt teenustelt tagasi ÖE teenusele. Tagasilangust
võib põhjustada ka eemale jäämine enda jaoks seni tuttavast keskkonnast ja inimestest,
suhtlusest ja ühistegevustest.
Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul vajab teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid elukestvalt
ööpäevaringseid (eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja
järjepidev raviskeemi järgimine. Kui isik on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle
sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi
MEMO
toime ka vähema toetusega teenusel. Ööpäevaringsetel teenustel on isikutel võimalus toetuda
teenuseosutajale 24/7, aga toetavatel teenustel ja kogukonnas elamise teenusel teatud
tundidel ööpäevas. Nad peavad suutma suurema iseseisvusega leidma omale päevaseid
tegevusi ja rakendust. Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega
teenuselt vähema toetusega teenustele võib tuua kaasa psüühilise seisundi
dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse,
nii haiglasse kui hoolekandeasutusse.
2. Kogukonnateenuselt liikumised teiste erihoolekande teenuste vahel
SHS § 97 sätestab kogukonnas elamise teenuse (KE) kui inimese põhivajaduste
rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomise koos majutuse ja
toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu
tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teisisõnu on olulisimal
kohal nii igapäevaelu korraldamine, sh majapidamistegevused, kui ka omavaheline
läbisaamine.
Perioodil 2015-2022 on kogukonnateenust (KE) saanud kokku 939 unikaalset isikut, kes on
sel perioodil olnud kas ainult kogukonnaelamise teenusel või saanud samaaegselt
kogukonnas elamise teenusega töötamise toetamise teenust lisaks.
Tabel 3. KE teenusel olnud isikute liikumine teenuste vahel, 2015-2022
Teenuste kombinatsioon alustades KE-st: Isikute arv %
ainult KE või KE koos töötamise toetamise teenusega
(KET) 829 88%
KET-ÖE 85 9%
KET-ÖE-KET 2 0%
KET-ÖE-KET-ÖE 1 0%
KET-ÖE-ÖK 4 0%
KET-ÖE-ÖK-ÖE 1 0%
KET-ÖE-ÖR 1 0%
KET-ÖK 8 1%
KET-ÖK-ÖE 5 1%
KET-ÖK-ÖE-KET-ÖE 1 0%
KET-ÖR 2 0%
KOKKU 939 100%
... KE-lt ÖE või ÖR teenusele liikunud 96 10%
... ... neist tagasi KE-le liikunud 3
... ... ... ja uuesti ÖE-le 1
... KElt ÖK-le liikunud 14 1%
Andmed näitavad, et ainult 10% (96 inimest) kõikidest kogukonna- või samaaegselt ka
töötamise toetamise teenusega abi saanud inimeste puhul on abi- ja toetusvajadus muutunud
sedavõrd suuremaks, et vajadus on ööpäevaringse teenuse järele (ÖE või ÖR, ÖT-le ei ole
kedagi suunatud). Kohtumäärusega teenusele on suunatud sel perioodil 14 inimest (1%).
Esimeses peatükis, kus analüüsiti ööpäevaringsetelt teenustelt liikumist KE-le või toetavatele
teenustele, siis nägime, et 3619 unikaalsest isikust liikus perioodil 2015-2022 KE teenusele
327 isikut (9%). Ja tabel 3 andmete põhjal, saame väita, et samas suurusjärgus on inimeste
liikumine ka KE-l või samaaegselt toetaval teenusel olnud isikute puhul ööpäevaringsele
teenusele (v.a kohtumäärusega teenus) – 96 inimest (10 %).
KE teenuse saajate profiil, kelle teenuse vajadus on muutunud
MEMO
Kogukonnateenuselt kas ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele või ebastabiilse
remissiooniga erihoolekandeteenusele suunatud isikute puhul on enimlevinud, kas
põhihaigusena järgmised haigused: 1. intellektipuue, 2. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised
häired, 3. orgaanilised – k.a. sümptomaatilised – psüühikahäired. Vähemal määral on
põhihaiguste hulgas esindatud ka psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu
spetsiifilised häired; psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired,
sh alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired; meeleoluhäired; neurootilised,
stressiga seotud ja somatoformsed häired; täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ning
tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.
Tabel 4. KE-lt ÖE-le või ÖR-le liikunud isikud perioodil 2015-2022 vanuse ja soo järgi
Isikute arv
Vanusrühm Mehed Naised Kokku
kuni 29-a 13 5 18
30-39 12 7 19
40-49 12 9 21
50-59 17 11 28
60 ja vanem 6 4 10
Kokku 60 36 96
62,5% 37,5%
Kõige enim on teenuste vahel liikumist olnud meessoost teenuse saajate seas ning
vanuserühmas 50-59 aastased – viimane tulem kattub Eesti Psühhiaatrite Seltsi prognoosiga,
mille kohaselt - arvestades psüühikahäirete esinemissageduses toimuvat – on suurenemas
eakate raskete psüühikahäiretega isikute hulk ning psühhiaatrite hinnangul on ebatõenäoline,
et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus lähiajal väheneb.
Analüüsi käigus uuriti, kas saab välja tuua mõjutust teenusesaamise vahetuse vajaduse kohta,
mis on seoses teenuse saamise asukohaga – st, kas nn suuremas KOVs esineb teenuse
vajaduse ümberhindamist rohkem, kui väiksemas KOVs, kus KE teenust osutatakse. Andmete
põhjal saab väita, et see seos on olemas. Kolm kõige suuremat KOVi, kus KE teenusesaaja
(kokku 96 isikut) vajas ümber hindamist olid: Tallinn (21 isikut), Tartu (18 isikut) ja Pärnu (10
isikut) – kokku 49 isikut (51%). Ning KOVd, kuhu kõige enam isikud ümber suunati, kas ÖE
või ÖR teenusele olid: Harku vald (22 isikut), Põltsamaa vald (16 isikut), Kambja vald (8 isikut).
Analüüsist tulenevad ettepanekud
Tagada piisav tegevusjuhendajate arv ja kohalolu vastavalt teenuse saajate
vajadustele: erihoolekande kulumudelisse on 2023 aastal lisatud ka lisaspetsialisti
kulukomponent. Lisaspetsialist aitab tagada teenuse saajatele eneseteostuse
võimaluste loomist, mõtestatud tegevuste läbiviimist (nt meister), juhendamist (nt
spetsiifiline juhendamine) ja toetamist igapäevaelu tegemistes jms – otsustab
lisaspetsialisti spetsiifika iga asutus ise vastavalt oma teenuse saajatel tegelikele
vajadustele.
Luua võimalusel kogukonnas elamise teenuskohad kuni 10-inimesega üksuste kaupa,
mitte korterelamutesse. Peresarnase elukorraldusega kuni 10-inimesega KE üksuses
on tegevusjuhendajal võimalik teenuse saajaid rohkem juhendada, õpetada ja toetada
nii igapäevaelutoimingutes, vaba aja mõtestatud sisustamisel, töö- ja töölaadsete
tegevuste läbiviimisel, ühisürituste korraldamisel kui ka suhete loomisel ja hoidmisel.
MEMO
KE korterite süsteem on kohati andnud tagasilööke, kuna üks tegevusjuhendaja juba
füüsiliselt ei jõua regulaarselt ja individuaalselt tegeleda kõigi erinevates korterites
elavate teenuse saajatega (nt aastal 2021 olid kõik KE teenuselt ööpäevaringsele
teenusele tagasi suunatud inimesed KE korteritest, mitte majadest). Teemakohane
tagasiside on laekunud SKA-le juba mitmel aastal ka teenuse saajate eestkostjatelt,
kes keelduvad oma eestkostetavaid panemast KE teenusele üksusesse, mis koosneb
3-4-st korterist, väites, et eestkostetavad vajavad rohkem abi ja juhendamist kui see
sellistel tingimustel ühe tegevusjuhendaja poolt võimalik tagada on. Inimese ja/või tema
eestkostja tahte vastaselt SKA inimest sellisesse üksusesse suunata ei saa (SHS § 71
lg 5).
Leida lahendused ja võimalused, kuidas KE teenuse saajatel oleks võimalus teha
jõukohaseid tegevusi (nt tegevuskeskustes, päevakeskustes; kaitstud ja toetatud töö
laadsed tegevused; avatud tööturul töötamine). Mitmed tagasilangused, nii tervislikus
olukorras kui ka toimetulekus, on põhjustatud sellest, et ööpäevaringselt teenuselt KE
teenusele liikunud inimene ei suuda leida endale oma kohta ühiskonnas; ta soovib olla
vajalik ja käia tööl ning anda oma panus ühiskonna toimimisse nagu kõik teisedki seda
teevad, kuid lisaks kohati vähesele juhendamisele jääb vajaka ka ühiskonna poolt
pakutavatest mõtestatud ja vajalike tegevuste tegemise võimalustest psüühikahäirega
inimestele. Halvemal juhul lõpeb selline tegevusetus ja enese kasutuna/koormana
tundmine sõltuvusse langemisega (alkohol, tabletid vm).
Täiendada tegevusjuhendajate baaskoolitust eraldi kogukonnas elamise teenuse
spetsiifikaga: a)KE tegevusjuhendaja jõustab, mitte ei tee teenuse saaja eest toimetusi
ära, ning jõustamine saab toimuda vaid tegevusjuhendaja ja teenuse saaja vahelise
partnerluse kaudu; b)KE tegevusjuhendaja peab teadma ja tundma kogukonnas
olevaid võimalusi ning aitama teenuse saajal liituda ja sulanduda kogukonda; c)kui
kolitakse ümber ööpäevaringselt teenuselt KE teenusele, siis on vaja arvestada
sellega, et psüühilise erivajadusega inimesele tuleb kohanemiseks aega anda
vähemalt üks aasta, et ta harjuks uue keskkonnaga ja kohaneks uute inimestega –
eeldab tegevusjuhendajalt kannatlikkust, arusaamist tagasilanguste ja ärevuse
põhjustest, mõistvat suhtumist ehk teisisõnu spetsiifilist professionaalset lähenemist;
d)diagnoosist lähtuvate eripäradega arvestamine: psüühikahaigusega inimesed
hoiavad rohkem omaette, suhtlevad vähem ja konflikte on ka vähem (kuid nende puhul
esineb sagedamini sõltuvusse langemist), intellektipuudega inimene vajab rohkem
tähelepanu, mistõttu on tal probleemid suhtlemisel, sõprade leidmisel ja esineb
võimuvõitlust; e)tegevusjuhendaja peab oskama leida ja pakkuda oma juhendatavatele
nende võimekusest ja soovidest lähtuvalt ka ühiseid tegevusi KE teenusel -
kogukonnas või toetavatel teenustel olles võib olla vähem suhtlust teiste inimestega,
mis omakorda võib suurendada teenuse saajate üksindustunnet; f)ühes korteris või
majas võivad koos olla väga erineva tasemega inimesed, st neid kõiki ei saa panna
tegema ühtesid ja samasid toiminguid, sest nende arusaam ühest või teisest asjast
võib olla erinev; g)tegevusjuhendajad võivad tunda ebakindlust oma töö suhtes: ühelt
poolt võib neid ohustada teenuse saaja oma ebastabiilse käitumisega ja teiselt poolt
üksi töötamine, mis ei jäta aega põhitöö olemusega tegeleda.
Ühiskonnas empaatia kasvatamine – on mitmeid kordi juhtunud, et naabrid ei ole
heatahtlikud teenusesaajate suhtes ja pingestavad olukordi, mis omakorda võib viia
teenusesaaja ebasoovitava käitumiseni.
MEMO
Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja
Ülle Riisalo – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse nõunik
Kati Karelson - analüütik
Teema: Kohtumääruse alusel teenuse kasutajate profiilide analüüs, märts
2023
Seotud Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste
osapooled: osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad
Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes tervislikust seisundist
tulenevalt ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning kes on endale
ja/või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset
erihoolekandeteenust saama ning varasemate teenuste kasutamine ei ole osutunud piisavaks
või muude teenuste kasutamine ei ole võimalik.
Otsuse teenuse vajaduse kohta teeb kohus, st teenusel viibimine on isiku tahtest olenematu
(nõusolekuta). Teenusele paigutamise saab algatada inimese eestkostja või inimese
elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, kes peavad esitama kohtule põhjendatud
avalduse. Õigusaktidest tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud väljastama
suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale.
Teenuse eripära Kohtumäärusega teenusele paigutab kohus isiku kuni üheks aastaks.
Kohtumäärusega teenusel on teenuseosutajal õigus piirata isiku vabalt liikumist ning kasutada
vajadusel eraldamist. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele peab teenuseosutaja tagama 20
teenuse saaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt
vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Praktikas on
kohtumäärusega teenusele teenuseosutaja poolt lisaks palgatud ka turvatöötaja ning
paigaldatud turvasüsteemid, sh häirenupud oma töötajate kaitseks ja turvalisuse tagamiseks.
Teenuse eesmärk on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning suurendada
valmisolekut abi vastu võtta, et ta saaks naasta tavapärasesse elukeskkonda ja oleks vajadusel
nõus kasutama teisi sotsiaalhoolekande abimeetmeid, mida osutatakse väljaspool kinnist
hoolekande asutust. Kohtumäärusega teenusel arendatakse ja kinnistatakse isiku igapäevaelu-
ja tööoskusi, juhendatakse hooldustoimingutes ja raviskeemi järgimisel, suhtlemisel ning vaba
aja tegevuste leidmisel.
1. Teenusele suunamine
Isikute arvud ja teenuskohad
Kokku on perioodil 2011-2022 kohtumäärusega teenusel onud 695 erinevat isikut.
Tabel 1. Unikaalsete isikute arv teenusel aastas ja teenuskohtade arv perioodil 2011-
2022
Aasta jooksul teenusel olnud isikute Teenuskohtade arv igal aastal
Aasta arv (01.12. seisuga)
2011 226
2012 257
2013 243 132
MEMO
2014 169 119
2015 163 119
2016 158 109
2017 160 100
2018 145 100
2019 136 98
2020 123 94
2021 114 94
2022 115 94
Tabel 2. ülevaade ÖK teenusele suunatud isikutest 2011-2022
Teenusel Aasta esmakordsete
olevate jooksul % aasta Esmakordsete
isikute teenusel Teenuselt jooksul arvu
arv olnud ... neist Suunamisi väljumisi teenusel kasv/kahanemine
(seisuga isikute esmakordselt aasta aasta olnud võrreldes eelmise
Aasta 31.12.)* arv* teenusel* jooksul** jooksul** isikutest aastaga, %
2011 158 226 113 202 158 50%
2012 167 257 95 211 202 37% -16%
2013 127 243 68 184 224 28% -28%
2014 113 169 33 137 151 20% -51%
2015 107 163 43 139 145 26% 30%
2016 110 158 49 137 134 31% 14%
2017 102 160 41 132 140 26% -16%
2018 91 145 34 122 133 23% -17%
2019 81 136 31 130 140 23% -9%
2020 92 123 25 149 137 20% -19%
2021 72 114 18 157 176 16% -28%
2022 95 115 32 107 87 28% 78%
*teenusel olevad unikaalsed isikud
** suunamiste/väljumiste arv mitte isikute arv. Üks isik võib olla teenusel aasta jooksul mitu perioodi: 1 suunamine
ja väljumine, järgneb uus suunamine ja väljumine jne. Juhul, kui isik on varasema aasta suunamisega teenusel, st
teenusperiood algas eelmise aasta kuupäevaga, siis siin tabelis see ei kajastu
Tabelist on näha, et aasta-aastalt (2011-2021) on teenusel olevate unikaalsete isikute arv
vähenenud, vähenenud on ka teenuskohtade arv – 2013.a. 132 teenuskohta, 2022.a. 94
teenuskohta (tabel 1). Sh aastatel 2014-2017 olid kohtumäärusega erihoolekandeteenusel
ka alaealised (9 alaealist aastatel 2015-2017 ja 6 alaealist 2014a.)
Samas, kui teenuskohtade arv on vähenenud, on esmakordselt kohtumäärusega teenusele
jõudvate isikute arv 2022.aastal hakanud kasvama – kui 2021.aastal oli terve aasta peale
esmakordselt teenusel 18 inimest 72st (16% kõigist teenusel olevatest isikutest), siis 2022.a
32 inimest 115st (28% kõigist teenusel olevatest isikutest).
Teenusele suunamiste arv aasta jooksul kokku oli tõusmas aastatel 2020 ja 2021 –
2020.aastal kokku 149 ja 2021.a 157 suunamist, mis teeb ühes kuus keskmiselt vastavalt 12,4
või 13 suunamist. 2022.a on suunamiste arv küll väiksem olnud, aga 2022.a sügisest alates
MEMO
tekkis olukord, kus kohtumäärusi tuli mitme kuu vältel rohkem SKA-le täitmiseks, kui oli loodud
teenuskohti – siit tulenes ka vajadus kohtumäärusega teenuse kohtade juurde loomiseks.
Käesolevaks hetkeks on olukorra akuutsus pisut taandunud ja 20.03.23 seisuga on vaba 2
teenuskohta. Kuid juhtumeid, milliste kohta on SKA andnud omapoolse hinnangu ning on
kohtu otsuse tagasiside ootel, on 20.03.2023 seisuga 7.
Sooline ja vanuseline jaotus
Tabel 3. Aasta jooksul ÖK teenusel olnud isikud soo ja vanuse järgi, 2011 vs 2022
Teenusel aasta jooksul, isikute
arv Teenusel aasta jooksul, %
SUGU VANUS 2011 2022 2011 2022
mehed kuni 19-a 0 2 0% 2%
mehed 20-29 11 23 7% 25%
mehed 30-39 38 23 25% 25%
mehed 40-49 39 15 26% 16%
mehed 50-59 46 14 30% 15%
mehed 60-69 11 14 7% 15%
mehed 70+ 7 2 5% 2%
mehed Kokku 152 93 100% 100%
naised kuni 19-a 2 0 3% 0%
naised 20-29 10 6 14% 27%
naised 30-39 4 7 5% 32%
naised 40-49 16 3 22% 14%
naised 50-59 19 3 26% 14%
naised 60-69 6 1 8% 5%
naised 70+ 17 2 23% 9%
naised Kokku 74 22 100% 100%
Kokku kuni 19-a 2 2 1% 2%
Kokku 20-29 21 29 9% 25%
Kokku 30-39 42 30 19% 26%
Kokku 40-49 55 18 24% 16%
Kokku 50-59 65 17 29% 15%
Kokku 60-69 17 15 8% 13%
Kokku 70+ 24 4 11% 3%
KOKKU KOKKU 226 115 100% 100%
MEMO
Joonis 1. Kohtumäärusega teenusel olnud isikute vanuseline ja sooline jaotus aastatel
2011-2022
Teenusel olnud isikute arv, sooline jaotus
173 169
152
126 128 120 124
113
Isikute arv
104
84 92 85 93
74 74
mehed
43 35 38 36 32 32 31 29 naised
22
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Aasta
Igal aastal on kohtumäärusega teenusel olnud meeste osakaal suurem kui naiste oma, jäädes
perioodil 2011-2021 67-75% vahemikku, aga 2022.aastal on meeste osakaal teenusesaajatest
kasvanud 81%ni.
Analüüsiks võetud taustaandmetest lähtuvalt saab öelda, et 20-29a. vanuste meeste seas on
teenusekasutajate osakaal kasvanud aasta aastalt suhteliselt ühtlases tempos paari % võrra,
va. 2014. aastal, kui oli tõus 9%lt 17%le. Naiste puhul on samas vanuserühmas olnud
hüppeline kasv 2016.aastal 14%lt 21%le, teistel aastatel samuti sujuv paari % tõus.
Teenuse saajate hulgas sagedamini esinevad põhihaigused
Kohtumäärusega teenuse saajatel domineerivad läbi aastate RHK-10 klassifikatsioonile
vastavalt järgmised põhihaigused 1.skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired,
2.intellektipuue (vaimne alaareng), 3.psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu
spetsiifilised häired, sh autism, 4.orgaanilised - k.a sümptomaatilised – psüühikahäired, sh
dementsus ning 5.psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired,
sh sõltlased (vt Joonis 2). Täpsustame, et vastavalt SHS §72 lg2 on kohtumäärusega
teenusele õigustatud ka dementsuse ja sõltuvuse põhihaigusega isikud. Vähemal määral on
põhihaiguste hulgas esindatud ka meeleoluhäired; neurootilised, stressiga seotud ja
somatoformsed häired; füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e somaatiliste
teguritega seotud käitumissündroomid, täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ning tavaliselt
lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired – kuna viimati mainitud põhihaiguste osakaal on
väike, siis need allolevas Joonisel 2 ei kajastu.
MEMO
Joonis 2. Aasta jooksul ÖK teenusel olnud isikud põhihaiguse järgi, 2011-2022
Sagedamini esinevad põhihaigused ÖK teenuse saajatel
2011-2022
60
50
40
30
20
10
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
orgaanilised PSH, sh dementsus
Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
intellektipuue (vaimne alaareng)
psühhoolgilise arengu häired, sh autism
Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
Jooniselt 2 nähtub, et kohtumäärusega teenuse saajate hulgas on tendents intellektipuudega-
ja psühholoogilise arengu häiretega, sh pervasiivsed arenguhäired (sh autistid) teenuse
saajate arvu suurenemisele aastate lõikes. Vähenud on skisofreenia jm skisotüüpsete
häiretega teenuse saajate arv; mitte eriti märkimisväärselt on vähenemistendets nähtav ka
orgaaniliste psüühikahäiretega teenuse saajate ning sõltlaste puhul.
Võrdluseks nt aastatel 2011 ja 2022 oli kohtumäärusega teenusel põhihaiguste
esinemissagedus järgmine:
Tabel 4. kohtumäärusega teenusesaajate põhihaiguste esinemine 2011 vs 2022
2011 (% kõigist 2022 (% kõigist
põhihaigus
teenuse saajatest) teenuse saajatest)
1. intellektipuue 16 28
2. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 48 24
3. orgaanilised PSH, sh dementsus 14 11
psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud
4. 10 8
psüühika- ja käitumishäired
5. psühholoogilise arengu häired, sh autism 1 8
6. Muud 11 21
MEMO
2. Teenuselt väljumine:
Tabel 5. ülevaade ÖK teenuselt välja suunatud isikud 2011-2022
KOKKU
... neist on tagasi
teenusele ... neist on teenusele
tagasi Teenus jätkus teenusele tulnud neist,
Teenus tulnud 1 kuu (st tagasi tulnud 1 kes olid
lõppes või pikema teenusperiood kuu või teenusel
aasta aja jätkus järgmisel pikema aja aasta % aasta jooksul
Aasta jooksul* möödudes* aastal)* möödudes* jooksul teenusel olnutest
2011 68 7 158 28 35 15%
2012 90 16 167 34 50 19%
2013 116 19 127 36 55 23%
2014 56 17 113 32 49 29%
2015 56 12 107 35 47 29%
2016 48 11 110 34 45 28%
2017 58 15 102 31 46 29%
2018 54 14 91 30 44 30%
2019 55 16 81 30 46 34%
2020 31 8 92 41 49 40%
2021 42 20 72 33 53 46%
2022 (kuni
31.10.2022) 23 8 92 34 41 36%
*teenusel olevad unikaalsed isikud
Viimaste aastate numbritest nähtub, et inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul olnud
kohtumäärusega teenusel ja on uuesti tagasi suunatud kohtumäärusega teenusele, on
tõusmas – st nad ei ole saanud hakkama kas teistel erihoolekandeteenustel või ühiskonnas
üldiselt. 2020 ja 2021.a on selles osas esilekerivad – vastavalt 40% ja 46% aasta jooksul
teenusel olnud inimestest, varasema u 30% asemel, on aasta jooksul teenusele tagasi tulnud.
2022.aastal on see veidi langenud, 36-%le.
Kohtumäärusega teenusele tehakse suunamine reeglina kohtu poolt 1 aastaks. Vajadusel
saab taotleda kohtumääruse pikendamist. Nagu eelpool olevas tabelis olevad arvud näitavad,
siis sageli, kui inimene on juba üks kord kohtumäärusega teenusele suunatud, siis ta
suunatakse sinna veelkord. Järgmises tabelis on näha, kui palju inimesi ja mitu aastat on nad
viimase 12.a jooksul teenusel olnud. Kõige sagedamini on inimene teenusel 2 aastat (41,3%
isikutest) (Tabel 5).
Isikute profiil, kes on jõudnud aastatel 2011-2022 kohtumäärusega teenusele tagasi:
F20-F29 (skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired) või F70-F79 (intellektipuue)
dgn-ga.
Keskmine vanus 39,6 eluaastat.
79% on nendest mehed ja 21% naised.
MEMO
Tabel 5. Mitmel aastal kokku on isik perioodil 2011-2022 ÖK teenusel olnud (aastaid
kokku on 12 sel perioodil)
Mitme aasta jooksul on
teenusel olnud Isikute arv %
1 140 19,9%
2 286 41,3%
3 106 15,3%
4 52 7,5%
5 33 4,8%
6 26 3,8%
7 18 2,6%
8 11 1,6%
9 6 0,9%
10 8 1,2%
11 6 0,9%
12 3 0,4%
unikaalsete isikute arv 695 100%
Eeltoodud tabelist nähtub, et kõikidest 12 aasta jooksul kohtumäärusega teenusel viibinud
isikutest ligi 77% on olnud teenusel kolme või enama aasta jooksul. Eesti Psühhiaatrite Seltsi
hinnangul ei saagi eeldada, et kõik raske psüühikahäirega isikud liiguksid ravi- ja
rehabilitatsiooniteenuste toel vaid paranemise suunas ja vajaksid järk-järgult vähem toetavaid
teenuseid. Teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid vajabki elukestvalt ööpäevaringseid
(eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja järjepidev ravi. Kui isik
on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see
iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi toime ka vähema toetusega teenusel.
Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega teenuselt vähema
toetusega teenustele võib psühhiaatrite hinnangul tuua kaasa psüühilise seisundi
dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse,
nii haiglasse kui hoolekandeasutusse.
Analüüsist lähtuvalt lahendusettepanekud
1.Vältimaks olukorda, kus SKA on sunnitud rikkuma seadust (SHS par 71 lg 4 ja lg 9) ning
enesele ja teistele potentsiaalset ohtlikud psüühikahäirega isikud liiguvad vabalt ringi ja/või
viibivad kergemal erihooldusteenusel või psühhiaatriahaiglas kohtumäärusega teenuse
vabade teenuskohtade puudumise tõttu, teeb SKA põhimõttelise ettepaneku, sh tuleviku
vaates, hoida kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohtade arv püsivalt
mõne teenuskoha võrra suurem kui seda on mingi ajahetke tegelik vajadus (sarnaselt
haiglatega, nn reservkohad).
SHS par 71 Suunamisotsuse väljastamine lg (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse
paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet
suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist; lg (9)
MEMO
Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik tuleb hoolekandeasutusse paigutada
viivitamata pärast suunamisotsuse väljastamist.
Põhjuseks:
a)SKA teenuse konsultantide hinnangul keskmiselt 5-6 korda aastas (eraldi arvestust selliste
olukordade üle SKA ei pea) tuleb ette olukordi, mil oleme palunud psühhiaatriahaiglat või
mõnda kergema erihooldusteenuse osutajat võtta/hoida kohtumäärusega teenusele suunatud
isik ajutiselt enda juures, kuna kohtumäärusega teenusel ei ole vaba teenuskohta;
b)Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul, arvestades psüühikahäirete esinemissageduses
toimuvat, on suurenemas eakate raskete psüühikahäirete ja sõltuvushäiretega isikute hulk
ning on ebatõenäoline, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (sh kinnise) vajadus lähiajal
väheneb;
c)suur osa piiratud ja rangelt kontrollitud hoolduskeskkonna vajajatest põevad selliseid
psüühikahäireid, mis ei ole tavapärases tähenduses ravitavad – intellektihäired,
autismispektrihäired, dementsused, raviresistentne skisofreenia, rasketest ajutraumadest või
sõltuvushäirest alguse saanud püsivad ajukahjustused;
d)olukorras, kus kohus on tuvastanud isiku ohtlikkuse ja muude sekkumisvõimaluste
puudumise raske psüühikahäire tõttu, ei ole mõeldav, et selline isik ootab määramatu aja
teenusekohta avaühiskonnas.
2. Tinglikult on kohtumäärusega teenuse saajad ära jaotatud kolme teenusepakkuja vahel,
lähtudes põhiosas küll isiku diagnoosist, kuid mõningatel juhtudel ka käitumuslikest vm
eripäradest. Sellise tingliku jaotuse põhjuseks on isiku diagnoosist jm eripäradest lähtuvad
erinevad juhendamisvõtted, erinev abi- ja toetusvajaduse aste, erinev keskkonna kujundamine
- Merimetsa üksuses on peamiselt dementsed ja intellektipuudega isikud; Sillamäel valdavalt
autismispektrihäirega isikud ning Viljandis psüühikahaigusega isikud. Ideaalis võiks selline
diagnoosidest lähtuv teenuskohtade jaotumine olla sätestatud ka õigusaktidega, kuid see
eeldaks, et igaks kohtumäärusega teenuse üksuses oleks võimekus luua diagnoosipõhiseid
reservkohti. Käesoleval hetkel Viljandi ja Merimetsa üksuses selline võimekus puudub -
füüsiliselt ei ole võimalik luua sobivaid ruumilahendusi reservkohtade jaoks, kuna teenusele
on seatud kõrgendatud nõuded. Küll aga on diagnoosipõhiste kohtumäärusega teenusüksuste
järgi reaalne vajadus teenuse saajate heaolust ja turvalisusest lähtuvalt.
Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.24 seisuga
Lähteülesanne
Saada ülevaade 31.03.24 seisuga EHK teenuse järjekorrast:
• mitu isikut on täna EHK teenuste järjekorras?
• mis ajast alates on isikud EH järjekorras? vahemikud kuni 1 aasta, 1-2 aastat, 2-3 aastat, 3- 5
aastat, 5 ja rohkem
• hindamise alus – kas abi-ja toetusvajaduse HV või rehabilitatsiooni plaan või psühhiaatri
tõend
• dgn, sugu, vanus
• isiku RR andmed
• teenusele soovitud asukoht (maakond)
• isikute arv eelis- ja tavajärjekorras teenuste lõikes
• kui palju on isikuid EHK teenuse järjekorras ja samal ajal teisel EH teenusel, mis
kompenseerib osaliselt põhiteenuse vajaduse – teenuste kombinatsioonide ülevaade
• kui palju on EHK teenuse järjekorras isikud, kes on samal ajal ööpäevaringsel
üldhooldusteenusel (vanuserühmade lõikes)?
Ülevaade
31.03.24 seisuga on EHK teenuste järjekorras kokku 2217 unikaalset isikut, 2593 teenuskohale.
Teenuskohtade arv on suurem seetõttu, kuna toetavate teenuste puhul on isikul õigus kasutada mitut
teenust korraga ja seetõttu ka õigus olla mitme teenuskoha järjekorras.
Tabel 1. EHK järjekorras olevate isikute arv, 31.03.2024 seisuga.
Mitme teenuse järjekorras ollakse Isikute arv Protsent
1 1881 85%
2 300 14%
3 32 1%
4 4 0%
Kokku 2217 100%
Kõige enam on inimesi 1 teenuse järjekorras, kokku 1881 (85% kõigist järjekorras olevatest
unikaalsetest isikutest) (Tabel 1.), neist kõige rohkem, 1244 isikut, majutuskohaga teenuse järjekorras
(siinkohal mõeldud KE ja kõik ÖE teenuse liigid kokku) (vt alusandmete failis sheet 1.1 tabel täpsem
ülevaade jaotusest).
1 teenuse järjekorras olevate isikute jaotus teenuste lõikes
37
208 147
209
220
745
315
ÖT ÖR ÖE KE TE TT IET
Joonis 1. 1 teenuse järjekorras olevate isikute jaotus teenuste lõikes, 31.03.2024 seisuga
Joonis 1 info põhjal on enim vajatud EH teenuse liik ÖE teenus, mida ootab hetkel järjekorras 745
inimest (1 teenuse järjekorras olevate isikute andmete põhjal).
Põhjalikumat sissevaadet on vaja teostada mitme teenuse järjekorras samaaegselt olevate isikute
abi- ja toetusvajaduse hindamisvahenditesse. Hetkel on järjekorras isikud, kelle teenuste
kombinatsioon on näiteks IET ja ÖT või IET ja ÖE või lihtsalt IET ja mõni toetavate teenuste liik (Tabel
2). Kuna infosüsteemis SKAIS_AE ei ole võimalik eristada eraldi andmevälja IET PNH teenuse puhul ning
IET PNH on üks IET alamteenuse liike (SKM määrus nt 65 Erihoolekandeteenuste rahastamine järgi,
mitte SHSi tasandil teenusena). Juhul, kui selgub, et inimesel on IET PNH vajadus, aga enne sobivale
teenusele suunamist on võimalik teda ja tema lähedast toetada mõne teise toetava EHK teenusega,
siis on ATV HV-sse märgitud ka teised sobivad EHK teenuse liigid. See omakorda aga võib näiliselt
kasvatada EHK teenuskohtade vajadust osadel teenustel (isikute arv ei muutu sellest) ning
raskendab teenuseliikide vajalikkuse prognoosimist.
Alates 2024.a kehtib SHSi järgi regulatsioon, et isikul ei ole võimalik TT teenust saada samaaegselt, kas
ÖE või ÖR teenusega. Järjekorra andmed näitavad (Tabel 2), et selliste teenuseliikide kombinatsiooniga
on isikuid järjekorras kokku 13. Nende isikute puhul on vajalik uuesti SKA poolt teostada isiku abi- ja
toetusvajaduse hindamine.
Tabel 2. Teenuste kombinatsioonid, mille puhul vajalik täiendav sissevaade isiku abi- ja toetusvajaduse
hindamisvahendisse
Teenuste kombinatsioon, mille järjekorras
isik on Isikute arv
2 teenuse järjekorras TT, ÖR 1
2 teenuse järjekorras TT, ÖE 12
2 teenuse järjekorras IET, ÖT 33
2 teenuse järjekorras IET, ÖE 45
Ettepanek: ATV HV-sse hindamise järgselt määrata isikule ainult põhiteenuse liik, mida isik vajab (seda
ÖE (ÖE aut) ja IET (IETaut) teenuste puhul). Toetavatel teenustel on hetkel võimalik olla samaaegselt
kuni kolmel erineval toetaval teenusel (IET, TE, TT), mistõttu on ka järjekorra infos sellised
kombinatsioonid võimalikud. Kaaluda tulevikus kahe EHK teenuse liigi jaotust – toetavad EHK
teenused ja majutusega EHK teenused -> baasteenustena ning vastavalt inimese ATV HV
eluvaldkondade hindamise tulemusena pakkuda vajalikku abi lisatoetusena/ komponentidena lisaks
baasteenusele.
Erihoolekandeteenuse (te) järjekorras oldud aeg
31.03 2024 seisuga olid kõige rohkem isikud EHK teenuskohtade järjekorras 1-3 aastat (kokku 797-le
teenuskohale (Tabel 2), 649 unikaalset isikut (Tabel 3)). 7% (148 isikut) kõikidest EHK järjekorras
olevatest isikutest on olnud järjekorras kokku üle 8 aasta, max 15 aastat. Eraldi vaadati SKAIS_AE
märkuste lahtrist SKA teenuse konsultandi poolt kirja pandud infot 148 isiku puhul, kellele on kohta
pakutud – mis on sagedasemad põhjused, miks inimene või tema eestkostja ei ole pakutud
teenuskohta vastu võtnud: põhjus puudub, saavad ise kodus hakkama/ ei soovi veel kohta, soovitakse
kindlasse piirkonna või teenusüksusesse, isik oli samal ajal kohtumäärusega teenusel, isik on vanglas
või samal ajal ISTE projektis (ESF rahastus).
Probleemina saame välja tuua, et SKAIS_AE ei võimalda SKA-l saada automaatpäringuga ülevaadet, kas
ja kui palju on järjekorras olevale isikule teenuskohta pakutud ja/või mis on teenuskohast keeldumise
põhjus. See on ajamahukas ühekaupa käsitööna väljanoppimine iga isiku vaatest ning eeldusel, et SKA
teenuste konsultant on märkinud märkuste lahtrisse kohapakkumise kuupäeva ja keeldumise põhjuse.
Märgime ära, et isikute puhul, kellel on rohkemat infot vajalik märkuste lahtrisse kanda, on andmevälja
tähemärkide arv piiratud, seega ei pruugi kõigil juhtudel 100%-lt kohapakkumisest keeldumise infot
üldse ollagi.
Tabel 3. EHK teenuse järjekorras olevate isikute arv ja järjekorras oldud aeg, 31.03.2024 seisuga
Max järjekorra pikkus Isikute arv Protsent
kuni 3 kuud 253 11%
3-6 kuud 201 9%
6-12 kuud 238 11%
1-3 aastat 649 29%
3-5 aastat 476 21%
5-8 aastat 252 11%
rohkem kui 8 aastat 148 7%
KOKKU 2217 100%
Tabel 4. EHK teenuste järjekorra pikkus teenuse liigi järgi, 31.03.2024 seisuga
IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT
Isikute arv kuni 3 kuud 84 106 36 33 60 3 8
Isikute arv 3-6 kuud 41 49 28 44 63 4 11
Isikute arv 6-12 kuud 53 19 38 47 82 7 26
Isikute arv 1-3 aastat 153 79 138 133 237 12 45
Isikute arv 3-5 aastat 65 52 73 89 185 15 53
Isikute arv 5 ja rohkem aastat 19 35 38 57 226 6 41
Isikute arv Kokku 415 340 351 403 853 47 184
Protsent kuni 3 kuud 20% 31% 10% 8% 7% 6% 4%
Protsent 3-6 kuud 10% 14% 8% 11% 7% 9% 6%
Protsent 6-12 kuud 13% 6% 11% 12% 10% 15% 14%
Protsent 1-3 aastat 37% 23% 39% 33% 28% 26% 24%
Protsent 3-5 aastat 16% 15% 21% 22% 22% 32% 29%
Protsent 5 ja rohkem aastat 5% 10% 11% 14% 26% 13% 22%
Protsent Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
Põhjalikumalt vaadatakse hetkel sisse 5 ja rohkem aastat teenuse järjekorras olnud isikute
andmetesse. Tuletame meelde, et alates 01.04.24 hindab EHK teenuse vajadust SKA teenuste
konsultant ATV HV alusel. Enne nimetatud daatumit suunati isikud EHK teenusele, kas rehabilitatsiooni
meeskonna poolt koostatud rehabilitatsiooniplaani või psühhiaatri tõendi alusel.
Samuti vajab täiendavat sissevaadet, miks SKAIS_AE-s 47 isiku andmed näitavad, et abi- ja
toetusvajaduse hindamise kuupäev puudub (Tabel 5).
Tabel 5. Erihoolekande järjekorras isikud - millal hindamine tehti (võrdluskuupäev: 31.03.2024)
Isikute arv %
kuni 3 kuud tagasi 360 16%
3-6 kuud tagasi 270 12%
6-12 kuud tagasi 350 16%
1-3 aastat tagasi 801 36%
3-5 aastat tagasi 322 15%
5 ja rohkem aastat tagasi 67 3%
hindamise kuupäev puudub 47 2%
KOKKU 2217 100%
Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi kehtivus on max 5 aastat. Isikud, kellel täitub esmasest ATV
hindamisest 5 aastat, on vajalik SKA teenuste konsultandi poolt kutsuda uuesti hindamisele, et välja
selgitada, kas isiku seisund on sama, vajab ta jätkuvalt EHK teenust või on olukord muutunud. Selliseid
nn uusi lisahindamisi on 2024.aastal vajalik teha kokku 221 isiku puhul. 2025.aastal prognoositavalt
266, 2026.aastal 387, 2027.aastal 358 ja 2028.aastal 542 isiku puhul.
2024.a veebruaris tehti analüüs 200 isiku osas, kes on EHK järjekorras rehabilitatsiooniplaani või
psühhiaatri tõendi alusel. 19.04.24 seisuga on isiku/ tema EK avalduse alusel EHK järjekorrast välja
arvatud 48 isikut, SKA ootab avalduse kinnitust järjekorrast väljaarvamise kohta, kuna õigustatuse alus
on kadunud või abi- ja toetusvajadus on muutnud 61-l juhul ning avaldusi on veel ootel 13. (nende
isikute statistika muudatus kajastub järjekordade andmetes järgmise kokkulepitud andmete
väljavõtmisel).
Ettepanek: tuleviku IS arenduse lähteülesandesse vajalik kirja panna andmevälja olemasolu, kuhu
saab märkida teenuskoha pakkumise info, teenuskohast keeldumise info. Arutada
poliitikakujundajaga, teenuseosutajate ja sihtrühmade esindajatega teenuse järjekorras olles
kohapakkumise keeldumist – kas isik võib keelduda piiramatu arv kordi teenuskohast või mitte. Leida
täiendav lisarahastus teenuse järjekorras olevate isikute teenusele suunamiseks, vähemalt nende
osas, kes ei ole ühegi teise EHK teenusega samal ajal toetatud.
Erihoolekandeteenuse järjekorras olevate isikute sugu, vanus
31.03.2024.a seisuga on kõige rohkem isikuid EHK teenuste järjekorras 25-64.a vanuserühmas (72%)
(Tabel 6). EHK teenused on mõeldud alates 18-aastastele isikutele. Sotsiaalkindlustusamet võib
erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase isiku juhul, kui see isik vastab taotletud
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. 31.03.24 seisuga on 16.-17.a
vanuserühmas järjekorras 90 isikut, kõige rohkem ÖE ja ÖT järjekorras, vastavalt 30 ja 16 isikut, kokku
46 isikut.
Tabel 6. EHK teenuse järjekorras olevad isikud soo ja vanuse järgi, 31.03.2024 seisuga
Isikute arv (unikaalsed)
Sugu Vanus KOKKU KOKKU, %
mehed alla 25-a 315 23%
mehed ... 16-17 48 4%
mehed ... 18-24 267 20%
mehed 25-64 1001 73%
mehed 65-79 48 4%
mehed 80+ 0 0%
mehed Kokku 1364 100%
naised alla 25-a 210 25%
naised ... 16-17 42 5%
naised ... 18-24 168 20%
naised 25-64 602 71%
naised 65-79 35 4%
naised 80+ 6 1%
naised Kokku 853 100%
Kokku alla 25-a 525 24%
Kokku ... 16-17 90 4%
Kokku ... 18-24 435 20%
Kokku 25-64 1603 72%
Kokku 65-79 83 4%
Kokku 80+ 6 0%
Kokku Kokku 2217 100%
2023. aastal küsis SKA vanuserühmas 80+ aastased EHK ÖE teenust ja 70-80 aastaste ÖT teenust
saavate isikute puhul teenuseosutajate käest isikute vahehindamiste kokkuvõtted ja vaatas sisse
hindamisvahenditesse. Selle tulemusel selgus, et 33-st 11 isiku puhul oli EHK teenuse vajadus ära
langenud ja primaarsem oli hooldusvajadus ning õigem teenus ööpäevaringne üldhooldusteenus.
Käesolevate andmete põhjal selgub, et EHK järjekorras on 80+ vanuserühmas 6 isikut, kellest 2 isikut
on STARi viibimiskohtade andmepäringu võrdlusena samal ajal ööpäevaringsel üldhooldusteenusel.
Nende ja ka ülejäänud nelja isiku puhul võtab SKA teenuste konsultant isikutega/ nende eestkostjatega
ühendust ning selgitab välja EHK teenuse praeguse vajaduse (vt alusandmete failis sheet 1_tabelid,
tabel 4 täpsem ülevaade jaotusest vanuserühmade kaupa järjekorras olevad isikud, kes samal ajal on
ka üldhooldusteenusel).
Kokku on 2217-st EHK teenuse järjekorras olevast isikust ööpäevaringse üldhooldusteenusel 116
inimest (5%). Kõige enam isikud vanuserühmas 25-64.aastat (Tabel 7).
Tabel 7. EHK teenuse järjekorras olevad isikud/ teenuskohtade arv, sh nende isikute arv, kes on samal
ajal üldhooldusteenusel, 31.03.24 seisuga.
Hetkel on teada, et riik plaanib puudega lapse ea vanusepiiri tõstmist alates 01.02.2027.a 16-lt 18-le
aastale. Selle raames on kavas muuta ka EHK teenuse järjekorda suunamise õigustatuse alus
16.aastalt 18.aastale. Juhul, kui see otsus vastu võetakse, siis eelduslikult võib lühikesel perioodil enne
muudatuse jõustumist, kasvada 16.-17.aastate isikute taotluste arv EHK teenusvajaduse hindamise
kohta, et neil oleks eelis saada järjekorras kõrgemale kohale, kui nad esitaksid taotluse ajal, mil nad
saavad 18.aastaseks.
Ettepanek: Riigi poolt on vajalik tekitada täiendavate andmeanalüüside põhjal arutelud: kuidas
võimaldada saada inimesele õiget teenust tulenevalt tema abivajadusest õiges keskkonnas
spetsiaalselt selleks ettevalmistatud kvalifitseeritud personali poolt. Siinkohal peetakse silmas, et
murettekitavalt suur on vanusevahemikus 25.-64.aastased isikute osakaal üldhooldusteenusel, kuigi
nende esmane teenusevajadus on EHK teenus.
Erihoolekandeteenuse järjekord teenuse ja järjekorra liigi järgi
Tabel 8 andmete põhjal saab välja tuua, et kõige enam on vajadus ÖE teenuskohtade järele (853
teenuskohta 2593-st, 33%). Sotsiaalkindlustusamet peab teenusejärjekordade vaatest arvestust kahes
jaotuses : eelis- ja tava järjekord. Mõlemas jaotuses on iga teenuseliigi vaatest inimesed ootel, mis
tähendab omakorda, et isikud, kes on tavajärjekorras teenuse ootel, jäävad sinna reeglina mitmeks
aastaks, kuna esmaselt pakutakse vabanenud rahalise kattega teenuskohta eelisjärjekorras olevatele
isikutele. Ning on tavapärane, et keegi ikka pakutud teenuskoha vastu võtab. Ja aastate lõikes on riigil
võimekus teenuskohti rahastada väiksem, kui inimeste vajadus teenuse järele või teenuseosutajate
võimekus teenust pakkuda (viimast just toetavate teenuste puhul).
SKM määrus nt 70 alusel Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekorda
maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja
kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute ning
"Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse
suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega
inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames
loodud uute teenusekohtade osas. [RT I, 07.11.2017, 3 - jõust. 10.11.2017]
St (tava)järjekorda peab SKA kahes vaates:
a) aktiivsed, kes vajavad teenuskohta esimesel võimalusel
b) mitteaktiivsed, kes vajavad teenuskohta isiku/EK poolt taotlusele märgitud tähtaja saabumisel
Sotsiaalkindlustusamet paneb eelisjärjekorras erihoolekandeteenuse järjekorda:
1) sotsiaalhoolekande seaduse § 82 lõikes 4 nimetatud isikud lähtuvalt uue erihoolekandeteenust
saama suunamise otsuse tegemise päevast;
2) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise või
lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimata jäämise tõttu;
3) isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse lõppemist
erihoolekandeteenust;
4) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuseosutaja tegevusloa
lõpetamise tõttu;
5) isikud, kellele osutatakse erihoolekandeteenust või kes on erihoolekandeteenuse saamise
järjekorras ja kes vajavad pärast erihoolekandeteenuse vajaduse ümberhindamist teist
erihoolekandeteenust;
6) isikud, kes saavad erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel ning vajavad pärast nimetatud
teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
7) isikud, kes saavad sundravi või tahtevastast ravi ning vajavad pärast nimetatud teenuse
osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
8) isikud, kelle erihoolekandeteenuse vajadus on tuvastatud sarnast tegevust soodustavas Euroopa
Liidu toetusest kaasrahastatavas projektis osalemise käigus või kellele erihoolekandeteenuse
osutamine lõpetati sarnast tegevust soodustavas Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavas projektis
osalemise tõttu;
9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast
nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust.
Tabel 8. EHK järjekord teenuse ja järjekorra liigi järgi
Isikute arv erihoolekande järjekorras
Jrk liik IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT
eelis 68 110 71 137 283 42 44
tava 347 230 280 266 570 5 140
Kokku 415 340 351 403 853 47 184
Protsent
eelis 16% 32% 20% 34% 33% 89% 24%
tava 84% 68% 80% 66% 67% 11% 76%
Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%
Ettepanek: SKA on kohustatud kohta pakkuma järjekorras olevatele nn aktiivsetele isikutele ja
mitteaktiivsetele (MA) siis, kui nende määratud kuupäev kätte jõuab. Kui isik/EK soovib pikendada MA
kuupäeva, siis pikendatakse MA kuupäeva.
Eesmärk 1: võtab SKA-lt maha kohustuse helistada läbi ja pakkuda teenuskohta neile, kellest teatakse,
et nad kohta praegu/lähiajal ei soovi. Hetkel õiguslik alus neile nn MA-dele kohta pakkuda SKA-l
puudub. Sellega kiireneb vabade kohtade täitmine.
Eesmärk 2: jääb tegelik ja ootejärjekord (MA-s). St nt välja kuvatavates andmetes jm-l saab tegelikud
jrk-d kordades lühemaks.
Eesmärk 3: prognoosid tulevikus EHT kohtade loomiseks on asjakohased ja on teada reaalne teenuste
ja kohtade vajadus üle Eesti.
EH järjekorra määrusesse: SKA pakub teenuskohti aktiivselt neile isikutele, kes on märkinud oma EHK
teenuse taotlusele, et soovivad teenust saada esimesel võimalusel. Kui isik on märkinud taotlusele, et
soovib teenust saada kindlast kuupäevast alates, siis kuni selle kuupäevani isikule EHK teenuskohta
SKA ei paku.
Muudetakse taotlusel sõnastust. Praegu EHK taotlusel sellisel kujul tekst:
Soovin teenust saada:
Soovin teenusele alates (kuupäev):
Muudetakse:
Soovin teenust saada:
a) esimesel võimalusel
b) soovin teenusele alates (kuupäev):
Võimalusena võiks jätta taotlusele info, et isik/EK on kohustatud SKA-d teavitama enda ja/või oma pere
olukorra muutumisest selles vaates, kui isiku või tema pere olukord muutub ning ta vajab kohta enne
in/EK poolt taotlusele märgitud kuupäeva saabumist.
Samaaegselt isik erihoolekandeteenuse järjekorras ja erihoolekandeteenusel
EHK teenuse järjekorras on isikuid kokku 998 2217st (45%), kes on samal ajal mõnel teisel EH teenusel
kui ka EHK järjekorras (31.03.24 seisuga) (Tabel 9).
Tabel 9. EHK järjekorras isikud, kes on samal ajal teenusel seisuga 31.03.2024
Isikute arv erihoolekande järjekorras
Kokku
Teenus, mida isik saab (unikaalsed
samal ajal järjekorras olles IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT isikud)
IET 26 95 91 132 235 1 83 611
TT 10 4 15 45 25 0 0 93
TE 13 54 11 65 43 1 0 173
KE 6 57 11 24 39 0 0 120
ÖE 3 4 3 7 72 6 8 91
ÖR 0 0 0 0 12 0 0 12
ÖT 2 0 0 0 3 0 13 17
ÖK 1 1 3 4 46 9 4 60
ei saa ühtki teenust
järjekorras olemise ajal 359 160 238 209 429 31 76 1219
Kokku (unikaalseid isikuid)
teenusel ja järjekorras 61 215 134 277 475 17 108 998
Kokku erihoolekande
teenuse järjekorras
(unikaalseid isikuid) 415 340 351 403 853 47 184 2217
... teenusel olijate % 15% 63% 38% 69% 56% 36% 59% 45%
Nimetatud 998st isikust on kokku 910 isikut ühe EHT järjekorras ja samal ajal teenusel. Detailsem
ülevaade järjekorras oleva teenuse liigi ja teenusel olemise liigi kohta annab alusandmete faili sheet
tabel_8.1. Vajalik sissevaade teenuseliikidesse IET ja ÖE, kuna IS-des ei ole eraldi alajaotust IET
alamteenuste IETaut ja IET PNH ning ÖE puhul ÖEaut osas, et saada korrektne ülevaade, kas vastab
tõele väide, et kui isik on nt ÖEaut järjekorras, siis andmete järgi on isik ÖE järjekorras, aga samal ajal
kompenseeritakse isikule ja tema hooldajale õige teenuse vajadus ÖE teenusega ja IS-i andmete järgi
on isik ÖE teenusel. See omakorda võib kõrvaltvaatajale tekitada segadust, et kuidas saab isik olla
samaaegselt nii ÖE teenusel kui ka sama teenuse järjekorras.
Teisalt tekitab nimetatud segase ülevaate andmetes olukord, kui isik on näiteks ÖE teenusel asutuses
x, aga soovib minna teenusele asutusse y. Asutuses y ei ole vaba teenuskohta, seega teeb isik taotluse
SKA-le ning isik suunatakse ÖE teenuse järjekorda asutusse y. Isiku andmed kajastuvad kahes ülevaates
– teenusel ja teenuse järjekorras olijana.
Ettepanek: SHSist lähtuvalt tulebki need sama teenuse raames TO-d vahetada soovivad isikud panna
tavajärjekorra lõppu. Ja see pikendabki jrk-de terviksuurust. Kuid: ei näe vajadust hakata õigusakte
muutma, vaid pigem ühtset märgisüsteemi kasutades SKAIS_AE märkuste lahtrisse kirja, et nt „TO
vahetuse ootel alates....; soovib X-asutusse“ vmt. Ja kui võetakse statistika jaoks jrk-de andmeid, siis
eristatakse automaatselt need 149 TO-d vahetada soovivat isikut (31.03.24 andmete järgi) ning neid
järjekorras olijate hulka statistikas ei arvata, kui andmeid kuhugi presenteeritakse (kuna nad
tegelikkuses saavad hetkel endale sobivat teenust ega peaks ootel olema - TO valimise võimalus on
vastutulek ja inimlik lähenemine. Põhjendus, miks sellist lähenemist soovitada: a) ei ajaks asja
keeruliseks; b) õigusaktide muutmine võtab aega – kuidas me siis seniks käituksime?
Erihoolekande järjekord teenuse, isiku elukoha maakonna ja maakonna järgi, kuhu soovitakse teenusele minna
Tabel 10. andmete põhjal on näha, et kõige rohkem on järjekorras olevate isikute RRi järgne KOV Harjumaal (894 isikut 2217st). Järgnevad Tartumaa (314
isikut ja Ida-Virumaakond 203 isikut). Kõige enam soovitakse teenuskohta Harjumaale – 709 juhul, järgnevad Tartumaa ning Pärnumaa. 630 juhul ei ole
isikutel eelistust teenuskoha piirkonna kohta märgitud.
Tabel 10. Erihoolekande järjekord teenuse, isiku elukoha maakonna ja maakonna järgi, kuhu soovitakse teenusele minna
Maakond, kuhu soovitakse teenusele minna (isikute arv)
RR-s
registreeri
tud Lään
elukoha puud Harju Hiium Ida- Jõgeva Järvam Lääne e- Põlva Pärnu Rapla Saare Tartum Valga Viljandi Võrum Kok
maakond ub maa aa Viru maa aa maa Viru maa maa maa maa aa maa maa aa ku
puudub 6 4 1 2 6 1 20
Harju
maakond 200 650 8 5 3 4 2 4 1 1 8 1 5 2 894
Hiiu
maakond 7 1 12 1 1 22
Ida-Viru
maakond 57 7 133 1 4 1 203
Jõgeva
maakond 17 3 29 1 2 1 11 1 65
Järva
maakond 11 2 29 1 1 44
Lääne
maakond 19 3 1 8 1 1 33
Lääne-
Viru
maakond 53 6 1 33 1 1 95
Põlva
maakond 19 1 1 1 13 4 4 43
Pärnu
maakond 41 2 1 1 96 2 143
Rapla
maakond 17 10 2 3 7 1 1 41
Saare
maakond 14 4 2 51 1 72
Tartu
maakond 105 7 1 1 1 1 2 10 176 4 2 4 314
Valga
maakond 17 2 1 1 1 35 1 2 60
Viljandi
maakond 30 4 1 2 1 4 1 39 82
Võru
maakond 17 3 1 4 3 58 86
221
Kokku 630 709 12 142 31 40 16 45 36 111 9 53 218 42 49 74 7
Ettepanek: uute teenuskohtade rajamisega/ uute TOde turule tulekul ja/või teenuskohtade reorganiseerimise protsessis võtta arvesse tulevikus teenust
vajavate isikute RRi ja nende soovi, millise TO juurde soovitakse teenusele minna – maakonna vaatest. Ei ole mõtet rajada uusi teenuskohti piirkonda,
kuhu ei ole nõudlust.
Tulenevalt EHK järjekordade analüüsist lisaettepanekud aruteluks:
• liikumine ühelt EHT-lt teisele EHT-le
SHS-i sisse kirjutada par 76 p5 järgi eraldi punkt, nt
Kui isiku erihoolekandeteenuse vajadus on muutunud ja ta on hinnatud teisele erihoolekande
teenusele, kuid uut tema tegelikele vajadustele vastavat ja Sotsiaalkindlustusameti poolt temale
pakutavat EHK teenuskohta 3 korda vastu ei võta, kaotab ta õiguse teenust kasutada ning
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab suunamisotsuse antud erihoolekande teenusele ja isik võib soovi
korral esitada uue avalduse EHT saamiseks.
-See uus punkt saakski olla suunamisotsuse lõpetamise aluseks antud olukorras (+SHS par 81 lg 1 ja
lg2)
-see „3 korda“ on mõtlemise koht, kuid võibki olla optimaalne päriselus
-„mõjuv põhjus“ tekitab segadust, ei ole praktikas kasutusel – ettepanek, see välja võtta
-isik kaotab ka oma koha eelisjärjekorras, st peab tegema uue taotluse EHT saamiseks (st ta läheb
tavajärjekorda)
-„tegelikele vajadustele vastava“ koha pakkumine hõlmab SKA poolt ka sobiva piirkonna jm-ga
arvestamist (ei läheks SHS-is nii spetsiifiliseks, et seda eraldi välja tuua)
- ettepanek 6 kuud ajapiirangu välja võtmiseks, kuna ei pruugi tema vajadustele vastavat ja sobivat
kohta (nt elukoha/piirkonna vaates) 6kuu jooksul veel leida
-suunamisotsuse lõpetamisega automaatselt lõpeb isikul ka antud konkreetse EHteenuse osutamise
otsus (andmebaasis)
Sel viisil saame välistada olukorra, kus isikule on korduvalt temale sobivat vaba teenuskohta pakkunud,
kuid ta ei kavatsegi seda vastu võtta ja hoiab teenuskohta kinni, kuigi ta seda ei vaja.
• suunamisotsuse lõpetamise teema
§ 82. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus
(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta
tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav
teenus vastab isiku vajadustele.[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]
(2) Kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid
teenust saama õigustatud isikule käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või
temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet
käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse
osutamise lõpetamise otsus), välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku
puhul.
(3) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus erihoolekandeteenustelt väljumise korral
jõustub toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse
puhul päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks
tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.
Ettepanek lisada sinisega esiletõstetud kolm sõna.
- 6k on asjakohane just EHteenustelt väljumise korral üldhooldusele, kuigi siin võiks kaaluda ka 3 kuulist
perioodi.
-vajalik 6 kuu ajapiir, et KOVid ei hakkaks venitama isiku ÜHle paigutamisega
-sama lõiget on võimalik kasutada ka juhtudel, kui sõltuvus muudetakse Dgn-de real põhihaiguseks,
mida paraku juhtub. Aruteluks, kas lühendada siinkohal 6 kuu periood 4 kuuks?
Miks SKA isiku EHK jrk-st välja arvab? – näited praktikast:
1.Isiku avaldus järjekorrast mahavõtmiseks
2.Telefoniprotokolli alusel, kus isik soovib, et ta järjekorrast maha võtta – järgneb SKA poolt kirjalik
dokument telefoni vestluse toimumise ja sisu kohta, millele SKA ootab kirjalikku kinnitust
3.Isik on lisatud tööealisena järjekorda dementsuse diagnoosiga, kuid vahepeal on saanud
pensioniealiseks ja seega ei ole enam õigust ÖE teenust saada ja ei ole vajadust ÖE järjekorras olla
4.Isiku eestkostja on esitanud avalduse järjekorrast maha võtmiseks, sest isik on liikunud
üldhooldusteenusele ja on sealse teenusega rahul.
NB SHS par 76 lg 5 „.... Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama,
arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja“. Hetkel teadaolevalt ei ole rakendatud SKA-s.
St SKA ei võta inimest ilma avalduseta teenuse järjekorrast maha.
EHK teenuste pikkade jrk-de põhjused 2023 suvel koostatud koond
-isik/EK on taotlusele märkinud, et soovib teenuskohta nt alles al 2025
-kuna jrk-d pikad ja (eriti ööpäevaringseid teenuse kohti) kohti vähe saada, siis inimesed lisavadki end
jrk-rda ka siis, kui neil täna akuutset vajadust EHT järgi ei ole ning teisalt keegi/EK ei julge samal
põhjusel oma lähedast jrk-st välja võtta
-samal ajal, mil järjekorra-isik/EK mõtleb, kas tahab kohta või mitte (ja TOd on ootel) SKA teistele seda
kohta pakkuda ei saa sel ajal (1 kuu SHS-is). NB EHK kodud on andnud tagasisidet, et SKA ei paku kohta
mitmele inimesele, vaid ootab, kuni üks käib majutuskohta vaatamas ja siis ütleb ära ning siis alles
kutsutakse teine vaatama jne - TOd ei ole rahul ja soovivad, et SKA pakuks ühte ja sama teenuskohta
samaaegselt mitmele jrk-s olevale isikule. SKA ei ole hetkel seda lähenemist rakendanud põhjusel, et
kui koht mõlemale sobib, mis siis saab?
-kas selle konkreetse EHK TO juures, kuhu isik minna soovib, on olemas vaba koht. Kui ei ole vaba kohta
ja ta ootab selle vaba koha tekkimist, siis seda inimest järjekorrast välja arvata ei saa. NB ÖE-del
vabaneb teenuskoht üldjuhul vaid siis, kui keegi sealsetest teenuse saajatest sureb või liigub ÜHle.
-inimene paneb taotlusele eelistuseks kirja „kõik maakonnad“. Siis me eeldame, et ta soovib ükskõik
kuhu teenusele minna, aga samas kui SKA kohta pakub, siis ta ütleb, et sinna ma ei lähe
-inimene ütleb, et ma ei taha just sellesse asutusse minna, siis jälle keeruline, kas saame välja arvata?
Kas see on mõjuv põhjus SHSi vaates, et ta just sinna minna ei taha, no näiteks see konkreetne asutus
ei meeldi talle.
-kuni vanemad veel elus ja jaksavad, isik kohta vastu ei võta
-EHK jrk-s isik on nt koos oma vanema(te)ga hetkel ÜH teenusel, siis tema EK keeldub EHK kohta vastu
võtmast (kuni vanemad on elus, saavad ÜH-l koos olla)
-keelekeskkond ei sobi
-tingimused TO juures ei sobi
-liiga vaikne/kärarikas
-VP/PSH
-inimene saab hetkel vähiravi (transport teenus-haigla)
-alko vm sõltuvuse dgn (kaasuv)
-aknad-uksed lahti- saab põgenema
-liiga noor (al 16a EHT jrk-s isikud)
Ettepanek andmebaasi/ infosüsteemi arenduseks tulenevalt käesolevast analüüsi dokumendist:
Esialgne uue andmebaasi soov. Kindlasti üle vaadata, kas vajadused on muutunud hetkel, kui
arenduse LÜ kirjutatakse: Eraldi valikvastustega andmeväljade loomine vabatekstiväljale sisestatud
andmete jaoks. Loendite täiendamine. Allpool on toodud uute loodavate andmeväljade kirjeldused
koos andmevälja kuuluvate loenditega. Loendist tehtud valiku (parameetri) abil saab filtreerida
parameetrile vastavaid isikuid. Sellise arendusega hoiab kokku teenuste konsultantide aega vabade
teenuskohtade täitmisel.
1) Andmeväli: PUUE – EHTdel al2022 ei pea enam olema isikul puue, kuid stat jaoks vajalik teave
Valikvastuse variandid Selgitus
VP vaimupuue
PH Psüühikahäire
VP ja PH vaimupuue ja psüühikahäire
2) Andmeväli: Järjekorra aktiivsus
Valikvastuse variandid Selgitus
MA Järjekorras mitteaktiivne
AA Järjekorras alati aktiivne
3) Andmeväli: Järjekorra mitteaktiivsuse kehtivus-kehtivuse lõppemisel annab andmebaas hoiatuse ja
võtame inimesega ühendust!
Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp
Kuupäev Kuupäev
4)Andmeväli: peamine suhtluskeel
Valikvastuse variandid Selgitus
eesti Inimese peamine suhtluskeel on eesti keel
vene Inimese peamine suhtluskeel on vene keel
muu Inimese peamine suhtluskeel ei ole eesti ja ei ole vene keel
Vabateksti väli (max 100 tähemärki) peamise suhtluskeele
... mis keel? kirjutamiseks, kui on valitud „muu“
5)Andmeväli: Muu info – veel valikuid?
Valikvastuse variandid Selgitus
liikumispuue Isikul on liikumispuue, ei saa trepist liikuda
sundravi Isik on sundravil
ÖK teenusel Isik on järjekorras oleku ajal ÖK teenusel
Vaja MA-de põhjusi, miks nad kohta ei soovi lähiajal/hetkel määruse seletuskirja!
• Inimene on ISTEs
• Inimene saab toetavaid teenuseid ja ei soovi veel raskemat teenus (ÖE-d)
• Vanemad ei soovi oma lähedast teenusele anda, kuid on järjekorras, kuna kardavad, et vajaduse
tekkimisel ei saa riik kiirelt kohta tagada.
• Inimene on ÖK, sundravil või vanglas.
• Pole veel 18a-ne
• Vajab kohta peale kooli lõpetamist
• ....võib täieneda:)
Otti Eylandt Teie 05.09.2024 /
Riigikontroll
[email protected] Meie 30.09.2024 nr 2-1/26347-2
Täiendav info erihoolekandeteenuse auditi
läbiviimiseks
Lugupeetud Otti Eylandt
17.10.2024 toimunud ühisel kohtumisel Sotsiaalkindlustusametis seoses Riigikontrolli auditiga
erihoolekandeteenuse korraldamisel, lubasime, et edastame Teile lisainfot valdkonnas läbiviidud
viimaste uuringute osas ning täpsustame täna erihoolekande teenuskohtade jaotust
erihoolekandeteenuse liikide vahel.
Kirjale lisatud ülevaade erihoolekandeteenuse järjekordade analüüsist 31.03.2024 andmete
põhjal; erihoolekande ööpäevaringsetelt teenustelt toetavatele teenustele suunatud isikute
toimetuleku analüüs märts 2023 seisuga; kohtumäärusega teenuskohtade analüüs 2023 märtsi
seisuga. Lisaks ISTE (ESF) projektitegevuste raames läbiviidud mõjuanalüüs MÕU uuring, mis
keskendus võrdlevalt erihoolekande, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja ISTE mudelitele. Kokkuvõte
leitav ka siit https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-
omavalitsuste-noustamine/isikukeskse-erihoolekande#iste-projekti-eriho.
Tabelis 1 on jaotus MTRis kirjas olevate teenuskohtade vaates, st, kui palju on täna erihoolekande
teenuseosutajatel tegevusloal teenuskohti, st nende võimekus täna teenust osutada. Tabelis on
näha 31.08.24 seisuga täidetud riigieelarvelised teenuskohad ja rahalise kattega teenuskohad.
Kõige viimases veerus on ülevaade vabadest teenuskohtades, kuhu oleks võimalus inimesi
suunata, kui oleks lisarahastust.
Tabel 1. Erihoolekandeteenuse teenuskohtade ülevaade 31.08.24 seisuga
Täidetud RE Eelarvelise kattega Vabad RE
Riigi-eelarvelised
Teenuse nimi teenuskohad teenuskohad teenuskohad
(RE) teenuskohad
31.08.2024 seisuga 31.08.2024 seisuga 31.08.2024
Igapäevaelu
3 658 2 547 2579 1 109
toetamine
Igapäevaelu
toetamise päeva- ja 221 209 210 12
nädalahoiuteenus
Igapäevaelu
toetamine
22 16 17 6
autismispektriga
isikutele
Töötamise toetamine 1 405 889 895 516
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Toetatud elamine 1 933 1 067 1075 838
Kogukonnas elamine 727 671 715 56
Ööpäevaringne
1 701 1 670 1701 31
erihooldusteenus
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
äärmusliku abi- ja 410 405 404 5
toetusvajadusega
isikule
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
114 110 114 4
ebastabiilse
remissiooniga isikule
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
102 81 102 21
kohtumäärusega
paigutatud isikule
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
12 12 12 0
autismispektri
häirega inimesele
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Täiendavate küsimuste korral vastame meeleldi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leila Lahtvee
osakonnajuhataja
Lisa:
Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.24 andmete põhjal SoMi
MEMO SoMi ÖEdelt toetavatele suunatud isikute toimetuleku analüüs märts 2023
MEMO SoMi Kohtumäärusega teenuskohtade analüüs märts 2023
Lagle Kalberg
53002295,
[email protected]
2