Tootsi Hooldekodu
[email protected]
Kooli tn 15, Tootsi alevik, Põhja-Pärnumaa vald
87501, Pärnu maakond
24.09.2024 nr 5.1-3/25716-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Põhja-Pärnumaa hallatavas
hoolekandeasutuses Tootsi Hooldekodu (registrikood 75038765).
1.3. Järelevalve teostamise koht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Tootsi alev, Kooli tn
15, 87501.
1.4. Paikvaatluse aeg: 03.09.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Inna
Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: Tootsi Hooldekodu majandus/tegevusjuht Terje Tölp ja
juhataja Pille Jaasi.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Tootsi Hooldekodu (Hooldekodu) ei ole täitnud määruse § 2
lõikes 3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama hooldustoimingute
tegemisel teenusesaaja privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise.
Teenuseosutaja ei ole taganud hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsust.
Teenusesaajad on majutatud kahe kohalistesse tubadesse, kus puudub võimalus privaatseteks
toiminguteks. Paikvaatlusel selgus, et sirmid on küll olemas, kuid hooldustoimingutel ei kasutata
sirme, vahekardinaid või muud eraldatust võimaldavad vahendeid. Detailsemalt on rikkumine
kajastatud akti punktis 3.1.1.
Arvestades asjaolu, et Tootsi Hooldekodu on näidanud üles soovi ja valmisolekut koheselt
rikkumine kõrvaldada, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist.
Järelkontroll Tootsi Hooldekodus on kavandatud läbi viia peale 30.11.2024.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Tootsi Hooldekodus 30.08.2024 ning etteteatamata
paikvaatlus viidi läbi 03.09.2024. Hooldekodule on 23.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba
(SÜH000133) tegevuskohas Kooli tn 15, Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond.
ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 34le inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel
34 inimest. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 30.08.2024 kantud 11 teenust
vahetult osutavat töötajat (neist kaks abihooldajat).
Info Hooldekodu kontaktandmete, asukoha, teenuse kirjelduse ja kohamaksumuse kohta on
avaldatud Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse kodulehel. Koht Hooldekodus maksab alates
01.01.2024 1390 eurot, hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse
(hoolduskomponendi osa) ühe teenusesaaja kohta on kuus 590 eurot.
Hooldekodu tegutseb renoveeritud hoone neljal korrusel, kus ÜHteenust osutatakse I ja II
korrusel, III korrusel on juhataja kabinet ja ruumid personalile, keldrikorrusel on köök, söögisaal
ja pesumaja. Teenusesaajad on majutatud ühe-ja kahekohalistesse tubadesse. Hooldekodu
territoorium on piiratud lukustatava aiaga, mis toetab turvalist ÜHteenuse osutamist
dementsusega teenusesaajatele. Õuealal on pinkidega varustatud puhkenurki, peenraid lillede ja
aiasaadustega, peaukseni viib lisaks trepile ka kaldtee. Paikvaatluse ajal toimusid hoone
peaukseni viiva trepi remont ja korrusevahelise trepitõstuki hooldus.
3.1. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.1.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 kuni 4 alusel tuleb teenuseosutajal
tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on
määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja
võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet,
kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
Hooldekodu ruumid on heas sanitaarses seisus, majas on käsipuud, trepironija, lift, majast
väljumiseks kaldtee. Kasutusel on funktsionaalvoodid, lamatiste ennetamiseks
lambanaha vaibad, majja on paigutatud töötajate kutsungisüsteem, korrustel on
videovalve. Osades magamistubades on potitoolid, kuid ülejäänud toast eraldavad sirmid
või vahekardinad puudusid. Juhataja sõnul on potitoolid kasutusel ainult öösiti, toad on
kitsad ja turvalisuse kaalutlusel sirme tuppa ei jäeta. Vestlustest teenusesaajate ja nende
lähedastega selgus, et sirmi puudumine intiimtoimingute tegemisel on häiriv.
Hooldustöötajate sõnul lahkub liikuv teenusesaaja toanaabri hooldustoimingute tegemise
ajaks toast, hooldustoimingute (nt mähkmete vahetus) tegemisel kasutatakse sirme pigem
teenusesaaja soovil. Nimetatud lähenemine normaliseerib privaatsuse puudumist,
inimese privaatsust rikutakse, kui isikuhooldustoiminguid (mähkmete vahetus,
intiimpiirkonna pesemine, voodi kõrval asuva potitooli kasutamine jms) tehakse toanaabri
nägemisulatuses, samuti võib toanaabri hooldus- ja intiimtoimingute nägemine häirida
teisi teenusesaajaid. Seega on rakendamata privaatsust kaitsvad meetmed (määruse §
2 lõige 3) ja ei ole tagatud teenusesaaja õigus privaatsusele.
Hooldekodus on piisavalt pesemisruume ja tualette, kasutusel on liikumisraskustega
inimestele sobivad abivahendid. Ülekeha pesemist tehakse selleks ettenähtud
vahenditega ka voodikeskselt. Hooldustoiminguid teostavad hooldustöötajad ja
2
abihooldustöötajad. Hooldustöötajatel on mõlemal korrusel võimalik puhata. Hooldekodus
töötab meditsiiniõde.
3.1.2. SHS § 21 lõige 2 kuni 5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse
rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus
vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema
hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused
ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning
hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis
on määratud hooldusplaanis.
Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajatele on avatud isikutoimikud, mille üheks
dokumendiks on hooldusplaan. Isikutoimikud paiknevad kolmandal korrusel asuvas
meditsiiniõe lukustatavas kabinetis. Kohapeal tutvuti ühe juhuslikult valitud teenusesaaja
(L.L.) toimikuga, mis sisaldas lisaks hooldusplaanile patsiendi koduste ravimite lehte, ID-
kaardi koopiat, perearsti tõendit nakkushaiguste ja sõltuvuste puudumise ning raviskeemi
kohta, hooldustöötaja poolt täidetavaid hoolealuse jälgimislehti. Kontrolliti viie erineval ajal
teenusele tulnud inimese ( E.R., L.L., J.S., V.T., M.T.) hooldusplaani. Hooldusplaanis on
leitavad teenusesaaja andmed, terviseseisundi hinnang, isikutoimingute hinnang.
Hooldusplaanid olid üle vaadatud kuue kuu möödumisel või sagedamini. Juhataja sõnul
koostavad hooldusplaani juhataja, tegevusjuht/hooldustöötaja ja huvijuht, eelnevalt
kogutakse hooldustöötajatelt nende hooldustööga seotud info. Hooldajate sõnul
teenusesaajaid tuntakse ja igapäevaselt tehtavaid hooldustoiminguid dokumenteeritakse,
kuid hooldusplaani selleks ei kasutata ja hooldusplaani oma igapäevatöö
alusdokumendina ei nähtud. Analüüsitud hooldusplaanide põhjal võib järeldada, et
nõuded hooldusplaanile olid enamjaolt täidetud. Soovitame eesmärgina sõnastada
konkreetne loodetav tulemus, mida peaks teenusesaaja saavutama teatud perioodis.
Hooldustoimingute valik sõltub teenusesaaja kõrvalabi vajaduse ulatusest
igapäevaelutoimingute (kehahooldus, toitumine, liikumine) sooritamisel. Toimiva
hooldusplaani koostamine (eriti hinnangute andmine ja otsuste tegemine) on
meeskonnatöö, kuna see eeldab teenusesaaja jälgimist erinevatest aspektidest lähtuvalt.
3.1.3. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust
vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu juhataja sõnul kontrollitakse
andmeid karistusregistrist kord aastas ja uue töötaja tööle asumisel, kuna viimasel kahel
aastal ei ole uusi töötajaid lisandunud on kontroll tegemata. Juhataja esitas karistusregistri
kontrolli andmed 23.09.2024.
Hooldekodu edastas 06.09.2024 töötajate nimekirja. Neist 11 vahetult teenust osutavat
töötajat vastavad SHSis sätestatud nõuetele ja nende töötamine on registreeritud TÖRis.
Teenuseosutaja esitatud tööajatabelitest (juuni – august 2024) nähtub, et töötatakse 12
tunnistes vahetustes, päevasel ajal on tööl kaks hooldustöötajat, öösel üks. Juhataja sõnul
töötavad abihooldustöötajad ainult päevasel ajal, üks neist on tööl ainult tööpäevadel 8 h
vahetustes. Lisaks hooldajatele on esmaspäevast reedeni tööl ka huvijuht/hooldustöötaja,
kes on abiks teenusesaajate pesemisel, söötmisel ja muudes toimingutes ning vajadusel
juhendab abihooldaja tööd.
Hooldekodus on täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse nr 36 §st 3, kuigi
kaks MTRi hooldustöötajana kantud töötajat täidavad ka majandus/tegevusjuhi ja huvijuhi
ülesandeid.
3
3.1.4. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel erinevaid jälgimislehti,
mida töötajad igapäevaselt täidavad. Üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul
märgitakse käsikirjaliselt märkmevihikusse. Toit valmistatakse Hooldekodus kohapeal.
Eritoidu vajadust jälgib meditsiinitöötaja, teavitades sellest tegevusjuhti või juhatajat, kes
annab kööki toidu valmistamiseks vastava korralduse, hooldustöötaja toimetab määratud
toidu teenusesaajani (tema tuppa või söögisaali). Vestlustest teenusesaajate, töötajate,
lähedaste ja kohalike omavalitsuste esindajatega võib järeldada, et määruse § 2 lõikes 5
loetletud isikuhooldustoimingud on tagatud.
3.1.5. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus osutab õendusteenust TK Õendus OÜ meditsiiniõde, kes on kohapeal kahel
päeval nädalas, ülejäänud ajal toimub konsulteerimine telefonitsi, vajadusel kutsutakse
kiirabi. Hooldekodus on kasutusel kiirabikaardid, nii on info diagnooside ja kasutatavate
ravimite kohta kiiresti leitav.
Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on märkmevihik, mis asub
hooldustöötajate ruumis, infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära
tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit.
Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite
manustamisel. Juba varem määratud raviskeemi tõrgeteta täitmiseks palutakse
teenusesaajal teenusele tulles kaasa võtta kahe nädala ravimivaru. Ravimid antakse
meditsiiniõe kätte, kes jagab nädala ravimid personaalsetesse ravimikarpidesse ning
suhtleb vajadusel perearstidega, pikendab retseptid ja toob apteegist uued ravimid.
Ravimid asuvad õe kabinetis lukustatavas kapis. Dosaatoritesse jagatud ravimid annab
teenusesaajatele hooldaja või tegevusjuhendaja.
3.1.6. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Hooldekodus on tööl huvijuht/hooldustöötaja, kelle ülesandeks on lisaks hooldustööle
korraldada mõtestatud vabaajategevusi. Hooldekodus tähistatakse Hooldekodu
sünnipäeva, jaani- ja mardipäeva, toimuvad jõuluüritused. Esinemas käivad lapsed ja
kohalikud isetegevuslased.
Huvijuht motiveerib teenusesaajaid, kes liiguvad ise või abivahendiga, liikuma majas või
õues, viibima puhkealal, kus on istumiseks pingid, jalutab ja vestleb koos
teenusesaajatega.
Teenusesaajad ja nende lähedased kinnitavad ürituste toimumisi, nimetati hiljutist
Hooldekodu juubeli tähistamist, laste esinemisi. Lähedastel on ootus I korrusel paikneva
söögisaali juurdeehituseks, mis tagaks keldrikorrusel paiknevast söögisaalist parema
juurdepääsu ja ruumi igapäevaste ajaveetmise võimaluste laiendamiseks. Peamiste
tegevustena nimetati teleri vaatamist ja raadio kuulamist. Vähesed loevad raamatuid,
lahendavad ristsõnu või osalevad vestlustes, üks teenusesaaja oli aktiivne käsitöö tegija.
Töötajate sõnul paljud teenusesaajaid ei ole enam võimelised vabaaja tegevustes
osalema või ei soovi tegevusi.
Lähedastega suhtlemist toetatakse ning vajadusel aidatakse telefonikõnesid teha
teenusesaaja isiklikult mobiililt või Hooldekodu üldnumbrilt.
Hooldekodu külastuskorra kohaselt on teenusesaaja külastamine võimalik eelneval
kokkuleppel ühe tööpäevase etteteatamisega. Ka Hooldekodu värval on teade, mis lubab
külastust ainult etteregistreerimisega. Lähedased saavad teenusesaajaga kohtuda
külalistetoas, koridoris puhkealal, suvisel ajal õues, voodikeskset teenusesaajat on
lubatud lühiajaliselt külastada tema toas.
3.1.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud)
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu kontaktandmete, asukoha, teenuse kirjelduse ja kohamaksumuse kohta leiab
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kodulehel. Koht Hooldekodus maksab alates 01.01.2024
4
1390 eurot. Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus
(hoolduskomponendi osa) ühe teenusesaaja kohta on 590 eurot. Hoolduskomponendi osa
on küll kodulehel avaldatud, kuid kodulehe ülesehituse tõttu on infot keeruline leida.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori
andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodu hoolduspersonali kulu olema seisuga 16.09.2024
ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 704 eurot. Arvestuse aluseks on MTRi kantud
hoolduspersonali andmed (üheksa hooldustöötajat ja kaks abihooldustöötajat) ning
teenuskohtade arv. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse
võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötate töötasu.
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega
seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu on täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse ning on
teavitanud SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste muutmisest tähtaegselt
(hooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Kontrollimistel (10.09.2024)
selgus, et MTRi, TÖRi ja Hooldekodu poolt esitatud vahetult teenust osutavate töötajate
nimed lagesid kokku. Erinevus oli MTRi, TÖRi ja töötajate nimekirjas toodu kahe
ametinimetuste osas:
1. Töötaja ametinimetus töötajate nimekirjas majandus/tegevusjuhendaja, TÖRis
tegevusjuhendaja, MTRis hooldustöötaja;
2. Töötaja ametinimetus töötajate nimekirjas huvijuht, TÖRis hooldaja
tervishoiuasutuses, MTRis hooldustöötaja.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse
pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse
kasutajatele.
4.2. Mõelda töökorralduslikult läbi, et hooldustöötajad näeksid ja kasutaksid hooldusplaane
hooldustoimingute tegemise alusdokumendina.
4.3. Leida võimalus, et Hooldekodu info hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike
kulude maksumuse kohta KOVi kodulehel oleks kergemini leitav.
4.4. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult ÜHteenust osutatavatel töötajatel
töötamise piirangute puudumist karistusregistrist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
järelevalve peaspetsialist
5