dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
Sissetulev kiriAvalik

Teenistuse korraldamine

Kaitsevägi · 25. juuni 2024
Viit
KV-4.1-3.1/24/13507
Registreeritud
25. juuni 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎KIRI_KV-4.1_Narva_linna_Narva_me_25062024_152458.rtf71 KB
  • 📎Kruntimiseskeem.pdf2362 KB
  • 📎Pohijoonistehnovorkudega.pdf3899 KB
  • 📎Seletuskiri.pdf1358 KB

Sisu (failidest)

\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*020b0604020202020204Arial\*Helvetica;\*02010600030101010101SimSun\*?????; \*00000400000000000000Mangal\*Courier New;\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT; \*00000000000000000000Tahoma\*Lucidasans;\*020b0503020204020204Microsoft YaHei\*Cambria; @Microsoft YaHei;\*00000000000000000000@SimSun\*@Arial Unicode MS; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*02040503050406030204Cambria;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*020f0502020204030204Calibri\*Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times; Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Arial\*Helvetica; Arial CE\*Helvetica;Arial Cyr\*Helvetica;Arial Greek\*Helvetica; Arial Tur\*Helvetica;Arial (Hebrew)\*Helvetica;Arial (Arabic)\*Helvetica; Arial (Vietnamese)\*Helvetica;SimSun Western\*?????;Mangal\*Courier New; Cambria Math\*Calisto MT;Cambria Math CE\*Calisto MT;Cambria Math Cyr\*Calisto MT; Cambria Math Greek\*Calisto MT;Cambria Math Tur\*Calisto MT;Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT; Tahoma\*Lucidasans;Tahoma CE\*Lucidasans;Tahoma Cyr\*Lucidasans; Tahoma Greek\*Lucidasans;Tahoma Tur\*Lucidasans;Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans; Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;Tahoma (Thai)\*Lucidasans; Microsoft YaHei Western\*Cambria;Microsoft YaHei CE\*Cambria;Microsoft YaHei Cyr\*Cambria; Microsoft YaHei Greek\*Cambria;Microsoft YaHei Tur\*Cambria;@Microsoft YaHei Western; @Microsoft YaHei CE;@Microsoft YaHei Cyr;@Microsoft YaHei Greek;@Microsoft YaHei Tur; @SimSun Western\*@Arial Unicode MS;Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times; Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times; Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times; Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Cambria;Cambria CE; Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur; Cambria (Vietnamese);Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times; Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times; Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times; Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Calibri\*Times New Roman; Calibri CE\*Times New Roman;Calibri Cyr\*Times New Roman; Calibri Greek\*Times New Roman;Calibri Tur\*Times New Roman; Calibri (Hebrew)\*Times New Roman;Calibri (Arabic)\*Times New Roman; Calibri (Vietnamese)\*Times New Roman;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;;;;;;;; ;;;;;;;;;;; \*\* Normal; heading 4; heading 5; heading 6; heading 7; heading 8; heading 9;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Heading 4 Char;\* Heading 5 Char;\*Heading 6 Char;\* Heading 7 Char;\* Heading 8 Char;\*Heading 9 Char;\* Hyperlink;\*Numbering Symbols; Heading; footer;\*Footer Char; Table Heading; Table Contents; List; header;\* Header Char; Index; List 2; AK; Adressaat; Title;\* Title Char; Sõnum; Balloon Text;\* Balloon Text Char;\* \* Gert UiboaedAnnika Kuusk \*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*0100\*D:\\\\veebi\.dotx\* \*shapeType1fFlipH0fFlipV0 fFilled1lineWidth0fLine0bWMode9fBackground1fLayoutInCell1fLayoutInCell1\* \* \* \* \* PAGE \\* MERGEFORMAT 2 \*.\*.\*.\*) \*()\*()\*()\* ()\*() Saatja kuupäev 25.06.2024 Kellelt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kellele Pealkiri Narva linna Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneeringu eskiislahendus Kaitsevägi Meie: 25.06.2024 nr 4-4/24/1646-2 Narva Linnavalitsus teavitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust Narva linna Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust. Detailplaneeringu maa-ala pindalaga ca 11 ha asub Narva linnas Elektrijaama linnaosas. Planeeringuga on kavandatud Narva metskond 103 maaüksusest mo odustada kokku neli tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, ü ks tootmishoone maa ja üks transpordimaa krunt ning määra nende kruntide ehitusõigus. Detailplaneeringu eskiislahenduse järgi on igale tootmis- ja ärimaa krundile lubatud pü stitada kuni kolm maksimaalselt kuni 25 m kõrgust tootmis- ja ärihoonet. Tehnoloogilisest vajadusest lähtuvalt on lubatud 1/3 osal ehitisealusest pinnast hoone kõ rguseks maksimaalselt 40 m. Palume Kaitseväel tutvuda Narva linna Narva metskond 103 ja selle lä hiala detailplaneeringu eskiislahenduse materjalidega ning esitada oma arvamus nende kohta hiljemalt 10.07.2024. Kui nimetatud kuupäevaks ei ole seisukohta või ettepanekuid laekunud, siis loeme, e t Kaitseväel ei ole ettepanekuid esitatud materjalide kohta. Lugupidamisega Priit Alekask planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht 717 0536; +372 53871440 Lisad: 1. Seletuskiri; 2. Põhijoonis tehnovõrkudega; 3. Kruntimise skeem. Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Kruntimise skeem (1:5000) LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR 01 POSITSIOONI NR KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE % TT/TL80% ÄB20% MAX HOONE MAX. HOONETE MAX. HOONETE 40 31 130 3 KÕRGUS (m) EHITISEALUNE PIND (m²) ARV KRUNDIL MAX KORRUSTE 3 44 475 ARV KRUNDI PIND (m²) Narva metskond 103 51106:001:0184 01 04 M 100% 350 796 m² TT/TL80% ÄB20% TT/TL80% ÄB20% 40 28 750 3 40 23 190 3 3 41 062 3 46 375 7 8,5 06 02 03 05 OE100% TT/TL80% ÄB20% TT/TL80% ÄB20% LK100% 5 22 1 40 29 500 3 40 30 660 3 - - - 1 109 3 42 147 3 43 805 - 6959 Planeering Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Joonise nimetus Kruntimise skeem Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Huvitatud isik: Korraldaja: Laki põik 2 SA Ida-Viru Investeeringute Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- 12919 Tallinn Agentuur ja Linnaplaneerimise Amet EESTI Keskväljak 4 Peetri plats 5 Tel. +372 664 5808 41531 Jõhvi linn 20308 Narva [email protected] Tel. +372 511 4685 Tel. +372 359 9050 [email protected] [email protected] Projektijuht Evelin Kuusik Staadium Mõõtkava Projekti nr Planeerija Triin Koorits DP 1:5000 23000025 Kuupäev Joonise nr 06.06.2024 DP-05 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering V1 Põhijoonis (1:1000) Planeeringuala sideühendus on KS1 ette nähtud olemasolevast Kadastiku tööstuspargi sidevõrgu sidekapist OSK4 V1 KS1 PLANEERITUD ÜHENDUS OLEMASOLEVA VEETORUSTIKUGA (ALTERNATIIVNE LAHENDUS) KS1 KS1 KS1 KS1 19,28 8 KS1 8 8 X X ,14 X 14 7 X 5,7 KS1 30 X X 8 X X X X 500 X KS1 X X X X X X X X X KS1 X X X X X X X X X KS1 X X X X X X X X X X KS1 18 X X X X X X X X X X KS1 X X X X X X X X X X X X X X X X KS1 X X X X X X X X X X KS1 X X X 220 X X X X X 8 X 7 KS1 X X X 13 03 X X X X 02X X TT/TL80% ÄB20% X 01 X TT/TL80% ÄB20% X X 40 30 660 3 04 X TT/TL80% ÄB20% 3 X 40 29 500 3 X 43 805 KS1 X TT/TL80% ÄB20% 40 28 750 3 3 X 42 147 X X 3 40 23 190 3 X 41 062 X X 3 46 375 X X KS1 X X X X X X X X X KS1 X X X X X X X X X KS1 X X X PLANEERITUD VEEMAHUTI X X X V=600 m³ KOOS X X X X SURVETÕSTEPUMPLAGA KS1 X X X X X X X X X KS1 X X X X X X X X X X V11 KS1 X PLANEERITUD K11 V11 X X V11 MAAPEALNE K11 V11 X X V11 X X V11 K11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 V11 X X X K11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 VEEVÕTUKOHT K11 K11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 PLANEERITUD X X K11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 V11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 K11 K11 V11 V11 K11 K11 K11 K11 K11 V11 K11 V11 V11 V11 V11 V11 X X V11 V11 X K11 K11 K11 V11 V11 K11 V11 K11 V11 K11 K11 V11 V11 X KS1 K11 K11 V11 V11 REOVEEPUMPLA K11 V11 X K11 K11 K11 K11 K11 V11 K11 V11 K11 V11 K11 V11 K11 V11 K11 V11 K11 V11 K11 V11 V11 V11 V11 V11 X X X K11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 K11 V11 V11 K11 K11 V11 V11 35 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 K11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 K11 K11 K11 V11 V11 V11 V11 X K11 V11 V11 K11 X X K11 K11 K11 K11 X K11 K11 K11 35 K11 K11 V11 X PLANEERITUD X 35 K11 X KS1 X REOVEEKANALISATSIOONI X X 35 LIITUMISPUNKT KS1 X KS1 X X 8,5 PLANEERITUD ÜHENDUS OL.OLEVA 06 VEEMÕÕDUKAEV ÜVK VEETORUSTIKUGA OE100% PLANEERITUD 5 22 1 Planeeritava tänavavalgustuse 05 VEEVARUSTUSE PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD 1 109 lülitus-juhtimiskilp LK100% LIITUMISPUNKT Ala suurus ~18 ha Kavandatud kruntide arv 6 - - - Krunditud maa bilanss: Kavandatud hoonete arv 13** - 6959 Ä - ärimaa 34 678 m² 19% Suletud brutopind 280 272 m² LEPPEMÄRGID KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD T - tootmismaa 138 820 m² 77% Kavandatud täisehitusprotsent 70% PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND Pos Krundi aadress Krundi Hoonete Täisehitus- Hoonete Hoonete Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve Suletud brutopind Planeeritud Arhitektuurinõuded Märkused ja L - transpordimaa 6 959 m² 4% Parkimiskohtade arv KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRAAVI VÕIMALIK ASUKOHT nr / aadressi planeeritud ehitise- protsent kõrgus arv osakaal % ja osakaal % katastriüksuste parkimis- kitsendused Planeeritud 560 >24 10 ettepanek suurus alune maa- krundil (detailplaneeringu (katastriüksuse sihtotstarvete kaupa kohtade arv KOKKU 180 457 m² 100% MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT m² pind m² pinnast liikide kaupa) liikide kaupa) 01 POSITSIOONI NR PLANEERITUD KP KAABLIKORIDOR TT/TL 57 500 Hoonestusviis: vaba IKÕ olemasolevale vee- TT/TL80% ÄB20% KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE % PLANEERITUD TARBIJA KP KAABLIKORIDOR 1 41 062 28 750 70% 20 / 40* 3 TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20% ÄB 14 375 90 Katusekalle: vaba torule 2+2 m toru teljest. MÄRKUSED: MAX HOONE MAX. HOONETE MAX. HOONETE PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELLIIN Viimistlusmaterjalid: · 40 31 130 3 KÕRGUS (m) EHITISEALUNE PIND (m²) ARV KRUNDIL TT/TL 59 000 · K 3 44 475 MAX KORRUSTE ARV KRUNDI PIND (m²) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONIKAEV 2 42 147 29 500 70% 20 / 40* 3 TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20% ÄB 14 750 90 määratakse konkreetsete - · · K E HOONESTUSALA PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON TT/TL 61 320 E ehitusprojektidega HOONESTUSALA KRUNTIDE LIITMISE KORRAL* OLEMASOLEV VEETORU 3 43 805 30 660 70% 20 / 40* 3 TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20% ÄB 15 330 114 Piirded: h = 6 m - Planeering PLANEERITUD VÕIMALIK HOONE PLANEERITUD VEETORU TT/TL 46 380 Vt ka seletuskiri ptk 4.2 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITUD TARBIJA VEETORU 4 46 375 23 190 50% 20 / 40* 3 TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20% ÄB 11 595 266 ja ptk 4.4 - Joonise nimetus IKÕ olemasolevale vee- PLANEERITUD SÕIDUTEE / PLATS PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TRASS 5 6 959 - - - - LK 100% L 100% - - - torule 2+2 m toru teljest. Põhijoonis tehnovõrkudega PLANEERITUD VÕIMALIK KERGTEE PLANEERITUD TARBIJA KANALISATSIOONI TRASS Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Huvitatud isik: Korraldaja: IKÕ olemasolevale vee- Laki põik 2 SA Ida-Viru Investeeringute Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- OLEMASOLEV KRAAV PLANEERITUD REOVEEPUMPLA 6 109 22 20% 5 1 OE 100% T 100% OE 22 - - torule 2+2 m toru teljest. 12919 Tallinn EESTI Agentuur Keskväljak 4 ja Linnaplaneerimise Amet Peetri plats 5 PLANEERITUD VÕIMALIK HALJASALA PLANEERITUD VÕIMALIK HÜDRANT TT/TL 224 200 Tel. +372 664 5808 41531 Jõhvi linn 20308 Narva [email protected] Tel. +372 511 4685 Tel. +372 359 9050 Kokku: 112 122 13** ÄB 56 050 560 [email protected] [email protected] PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS PLANEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK OE 22 Projektijuht Evelin Kuusik Staadium Mõõtkava Projekti nr PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE PLANEERITUD GAASITRASS * max kõrgus 1/3 ehitisealusest pinnast Planeerija Triin Koorits DP 1:1000 23000025 LIKVIDEERITAV OBJEKT ** juhul kui krundid liidetakse, on max hoonete arv krundil 3 Projekteerija Svetlana Kivistik Kuupäev Joonise nr ÄB - kontori- ja büroohoone maa, Ä - ärimaa; TT - tootmishoone maa, TL - laohoone maa, OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T - tootmismaa; LK - kergliiklusmaa, L - transpordimaa. 06.06.2024 DP-04 Töö number 23000025 Korraldaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Peetri plats 5, 20308 Narva Telefon: +372 359 9050; e-post: [email protected] Registrikood: 75029820 Huvitatud isik SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur Keskväljak 4, 41531 Jõhvi Telefon: +372 511 4685; e-post: [email protected] Registrikood: 90003841 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Seisund DP Kuupäev 6.06.2024 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Maa-amet kaldaerofoto 25.05.2022 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Algatamine 21.04.2022 Eskiisi avalik väljapanek … Eskiisi avalik arutelu 14.11.2023 Vastuvõtmine … Avalik väljapanek … Avalik arutelu … Kehtestamine … SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6 1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6 1.4. Koostamiseks tehtud uuringud ............................................................................... 6 2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 7 2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ................................................................ 7 2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 7 2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ....................................................................... 7 2.4. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................... 7 2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond .......................................................................... 7 2.6. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 7 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED8 3.1. Vastavus kõrgema astme planeeringutele ning valla arengukavale ............................. 8 3.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused ..................................... 9 3.2.1. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek............................................................ 9 3.2.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendused ........................................................ 9 3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................. 15 4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 16 4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 16 4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 16 4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 17 4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 18 4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 18 4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 18 4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 19 4.8. Mõju rohevõrgustikule ........................................................................................ 19 4.9. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 21 4.10. Servituutide seadmise vajadus............................................................................. 22 4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 22 5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 23 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 23 5.2. Gaasivarustus .................................................................................................... 25 5.3. Soojavarustus.................................................................................................... 25 5.4. Elektrivarustus................................................................................................... 26 5.5. Sidevarustus ..................................................................................................... 26 5.6. Tänavavalgustus ................................................................................................ 26 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 28 6.1. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks ................................................................. 28 3 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering II JOONISED Situatsiooniskeem DP-01 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed DP-02 Olemasolev olukord DP-03 Põhijoonis tehnovõrkudega DP-04 Kruntimise skeem DP-05 Planeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse skeem III MENTLUSDOKUMENDID 1. Narva Linnavolikogu 21.04.2022 korraldus nr 22 „Narva metskond 103 ja sele lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine; 2. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 05.05.2022; 3. Narva Linnavolikogu 25.08.2022 otsus nr 43 „Narva metskond 103 maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; 4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade Ametlikes Teadaannetes 31.08.2022; 5. Eskiisi avaliku arutelu koosoleku protokoll (14.10.2023 nr 4.2-10/13001). IV LISAD Lisa 1 OÜ Hades Geodeesia poolt 2023. aasta veebruaris koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr G2235; Lisa 2.1 AS Gaasivõrk 19.10.2023 tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr 3-6/246-23; Lisa 2.2 Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 01.11.2023 tehnilised tingimused nr 13-23 soojusvõrgu liitumiseks; Lisa 2.3 Viru Elektrivõrgud OÜ (end. Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD) 13.11.2023 eelnevad tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr VEV.07-7/20; Lisa 2.4 Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 15.11.2023 e-kirjaga saadetud tänavavalgustuse tehnilised tingimused; Lisa 2.5 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 16.05.2024 e-kirjaga saadetud sidevarustuse tehnilised tingimused; Lisa 2.6 Aktsiaselts Narva Vesi 21.05.2024 muudetud tehnilised tingimused nr TTN-0014; Lisa 2.7 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 27.05.2024 ja 04.06.2024 e-kirjaga saadetud VK tehnilised tingimused; Lisa 3 Illustratsioon V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED • Lähteseisukohtadele esitatud ettepanekute koondtabel 4 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Planeeringu koostajad Detailplaneering koostatakse Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneermise Amet, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur ning Skepast&Puhkim OÜ konsultantide koostöös: Skepast&Puhkim OÜ Evelin Kuusik detailplaneeringute projektijuht Triin Koorits vastustav planeerija (kutsetunnistus nr 151414) Piret Kirs maastikuarhitekt Marion Mets asjakohaste mõjude hindaja Svetlana Kivistik VK insener Korraldaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneermise Amet Huvitatud isik SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 5 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED 1.1. Planeeringu eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva metskond 103 katastriüksuse jagamine viieks krundiks, maakasutuse juhtotstarbe muutmine ja täpsustamine. Planeeringuga lahendatakse liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning määratakse tehnovõrkude asukohad. Detailplaneeringu peamised ülesanded on: • täpsustada krundipiire; • muuta ja täpsustada maakasutuse juhtotstarvet; • määrata ehitusõigus; • lahendada liikluskorraldus (sh juurdepääsud ja parkimine, heakorrastus ja haljastus); • määrata tehnovõrkude asukohad. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused • planeerimisseadus; • riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Narva Linnavolikogu 21.04.2022 korraldus nr 22; 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid • Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ • Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143 kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneering; • Narva Linnavolikogu 30.06.2022 määrusega nr 15 kinnitatud Narva linna arengukava 2035; • Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“; • Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ • muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded. 1.4. Koostamiseks tehtud uuringud • OÜ Hades Geodeesia poolt 2023. aasta veebruaris koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr G2235. Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot. 6 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS 2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Narva linna tööstuspiirkonna keskosas Elektrijaama linnaosas Elektrijaama tee, Kadastiku ja Nahavabriku tänavate vahelisel alal. Planeeringuala piirneb kirdest Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) ja lõunast Elektrijaama tee 23 (51101:001:1665) sihtotstarbeta ning edelast Nahavabriku tänav L1 (51106:001:0180) ja L2 (51106:001:0181) ja loodest Kadastiku tänav L7 (51106:001:0160) transpordimaa maaüksustega. 2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringualale jäävad kinnistud Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Narva metskond 103* 51106:001:0184 531 254 m² Maatulundusmaa 100% * Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused. Planeeritava ala suurus on ca 18 ha. Maaüksused on hoonestamata ja kaetud metsaga. 2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on Nahavabriku tänavalt. 2.4. Olemasolev tehnovarustus Lähi piirkonnas on olemas elektrivõrk, gaas ja side, mis kulgevad piki Nahavabriku ja Kadastiku tänavaid. Maaüksust läbib veetoru. 2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga ühtlase langusega kagu suunas. Kõrgused jäävad vahemikku 26.77 kuni 28.71. Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega. 2.6. Kehtivad piirangud Narva metskond 103 maaüksust edela servast läbivale olemasolevale veetorustikule on seatud isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Narva Vesi kasuks. Lisaks läbivad Narva metskond 103 maaüksust kõrgepinge elektriõhuliinid, mis jäävad väljapoole käesoleva planeeringuga haaratud ala. Ühtlasi paikneb ala muuhulgas ka maardla alal – ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 4. plokil. 7 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED 3.1. Vastavus kõrgema astme planeeringutele ning valla arengukavale Planeeringuala paikneb Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278) linnalise asutusega alale kavandatud rohevõrgustikus. Kehtiv Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering (kehtestatud Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143) järgi läbivad planeeringuala ökovõrgustiku põhisuunad, mis on linna rohestruktuuri osaks. Käesolev planeeringuala paikneb tööstuspiirkonna üldplaneeringuga käsitletaval Väike-Kadastiku järve (karjäär Kadastik-2) tuumalal. Planeeringuga täpsustatakse rohevõrgustiku piire, aga ei muudeta rohekoridori ega selle toimivust. Olemasoleva haljastuse säilitamisega ja uue haljastuse rajamisega tuleb saavutada või säilitada rohekoridoride sidusus. Väljavõte kehtivast Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on looduslik haljasmaa. Väike-Kadastiku järve ümbritsev piirkond on valdavalt looduslikuna säilitatav ala, kuhu hoonestust ette nähtud ei ole. Rohealadele ei ole lubatud arendada ehitustegevust va tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitisi. Käesolev 8 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering detailplaneering teeb ettepaneku üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks tootmis- ja ärimaaks. Narva linna arengukava 2035 kohaselt on Narva linna üheks eesmärgiks olla tugeva rohelise mainega energiasäästlik ja kliimasõbralik linn, mis meelitab roheenergia tootjaid ning keskkonnasõbralikku tööstust, olles eeskujuks Eestis ja kaugemal. Linna eesmärgiks on olla atraktiivne investoritele energeetika- ja tööstussektoris, mille üheks meetmeks on tööstusalade arendamine. Käesolev detailplaneering on kooskõlas Narva linna arengukava 2035 eesmärkidega. 3.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused 3.2.1. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek on esitatud järgmisel joonisel. T Üldplaneeringu muutmise ettepanek 3.2.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendused Planeerimisseaduse järgi on võimalik kehtestada üldplaneeringut muutev detailplaneering, kusjuures selleks ei seata konkreetseid piiranguid või tingimusi, vaid üldplaneeringu muutmine on võimalik „põhjendatud vajaduse korral“ (PlanSi § 142). Riigikohtu praktikas on seda täpsustatud, et „[k]uivõrd DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle 9 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu KOV territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu on DP-ga ÜP muutmine erandlik võimalus, mis võimaldab paindlikumalt reageerida muutuvatele oludele ja vajadustele.“1 Narva metskonna 103 planeeringu puhul on selliseks vajaduseks võimaldada tehase rajamist, et tuua piirkonda vajalikke töökohti ning edendada majandust. Selline lahendus arvestaks ka koostatava uue üldplaneeringuga. Töökohtade loomine Nagu kogu Eestis, on ka Narvas registreeritud töötute arv alates COVID-19 epideemiast tõusnud. Seda on näidatud järgmisel graafikul. Registreeritud töötute arvu muutus (baasaasta 2018 = 1) 1,8 4000 3477 3439 1,7 3500 1,6 3007 2829 3000 1,5 2491 2598 1,4 2500 1,3 2000 1,2 1500 1,1 1000 1,0 0,9 500 0,8 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Narva töötute arv kogu Eesti Ida-Virumaa Narva linn Graafik 1. Registreeritud töötute arvu muutus 2018–2023. Andmed: Statistikaamet2; graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim. Graafikul on esitatud aasta keskmine registreeritud töötute arv. Graafikult on näha, et Narvas on töötute arvu kasv olnud väiksem ja taastumine kiirem kui kogu Eestis, kuid 2023. aastal oli Narvas keskmiselt siiski 3007 registreeritud töötut, kellele oleks vaja töökohti luua. Lisaks olemasoleva töötuse leevendamisele, on oluline arvestada, et Narva linn on kahanev omavalitsus – prognoositakse nii rahvaarvu vähenemist kui ka ruumilist kahanemist3. Kahanemise tingimustes peab rakendama meetmeid, mis tagaksid piirkonna elujõulisuse. Üks olulisim eesmärk elujõulisuse tagamiseks on hoida piirkonnas piisavalt ettevõtteid ning tööjõudu. Kui piirkonnas ei ole ettevõtteid, kes teeksid investeeringuid ning pakuksid kohalikele elanikele tööd, toob see endaga kaasa palju töötusega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme. Ettevõtetele on tegutsemiseks vaja aga 1 Riigikohtu 15. detsembri 2022. a lahend asjas 3-20-1310, p 17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-1310/52 (05.01.2024) 2 Statistikaamet. TT064: registreeritud töötud. Kättesaadav: andmed.stat.ee (05.01.2024) 3 Narva linna arengukava 2035. Lisa 1: lähteolukorra analüüs. Kättesaadav: https://www.narva.ee/documents/29877749/31405835/2022V12_Arengukava_2035.pdf/8f79bd8d-c30b-4428- addc-47f961d8d468 (05.01.2024); TalTech, SPINUnit, Linnlabor. „Ida-Viru maakonna ruumilise kahanemise analüüs“, 2022. Kättesaadav Narva linna koostatava üldplaneerignu lehel: https://dge.ee/maps/Narva- linn/dokumendid/uuringud/Ida-Viru%20ruumilise%20kahanemise%20mustrid_Ida-Viru%20koondraport.pdf (05.01.2024) 10 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering piisavalt tööjõudu – seda nimetavad ka ettevõtted peamise piirava tegurina piirkonnas äri tegemisel.4 Kuna loomulikku tööjõudu püsivalt negatiivse iibe tõttu peale ei kasva, peaks omavalitsus looma sobivad tingimused, et hoida piirkonnas olemasolevaid noori töötajaid (mis võib suurendada ka iivet) ning meelitada piirkonda uut tööjõudu, kes sooviks Narvas töötada ja elada. Praegu on Narva palgatöötajate arv üldiselt olnud püsivas langustrendis, nagu näitab ka järgmine graafik. Palgatöötajate arvu muutus (baasaasta 2013 = 1) 1,08 1,1 1,0 0,93 0,9 0,89 0,8 0,7 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kogu Eesti Ida-Virumaa Narva Graafik 2. Palgatöötajate arvu muutus 2013–2022. Andmed: Statistikaamet5; graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim. Kui üldiselt on Eestis palgatöötajaid viimase 10 aasta jooksul juurde tulnud, siis Ida-Virumaal ja Narvas on neid jäänud vähemaks. 2021. ja 2022. aasta vahelise hüppe on tinginud Ukraina sõjapõgenike saabumine Ida-Virumaale. Narva palgatöötajad vanuserühmade kaupa 25000 20000 15000 10000 5000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Alla 25 25-49 50-62 63 ja vanemad 4 SPINUnit, Linnalabor, Smoked Sparrow. „Narva ettevõtete taju-uuring 2021“. Kättesaadav: https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/uuringud/Narva%20ettev%C3%B5tjate%20taju- uuring%202021.pdf (05.01.2024) 5 Statistikaamet. ST004: palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad. Kättesaadav: andmed.stat.ee (05.01.2024) 11 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Graafik 3. Narva palgatöötajate arvu muutus 2013–2022 vanuserühmade kaupa. Andmed: Statistikaamet6; graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim. Narvas on vähenenud nooremas tööeas palgatöötajad, aga piirkonna elujõulisuse tagamiseks on oluline see, et just nooremad töötajad piirkonda jääksid. Kui neil töökohti ei ole, siis peavad nad tulu teenimiseks mujale rändama. Kehtiva üldplaneeringu muutmine aitab tagada, et Narvas oleks piisavalt töökohti. Kuna Narva on kahanev omavalitsus, peab arenguks valima strateegiad, mis aitavad Narval kahanemisega edukalt kohaneda ning omavalitsuse elujõulisus tagada. Planeeringu elluviiimisel luuakse umbes 700 töökohta.7 Töökohtade olemasolu toetab Narva elujõulisust mitmel viisil: aitab leevendada olemasolevat töötust ja leevendada sellest tulenevaid sotsiaalseid probleeme ning luua tingimused, et mujalt sisserännanud tööjõud ja nooremad töötajad tahaks ja saaks Narvas elada. Tegemist on veefiltreid tootva tehasega, kus enamus loodavatest töökohtadest ei nõua tõenäoliselt erialast haridust või kõrgemat spetsialiseerumist ning kus võivad seetõttu tööd leida väga erineva profiiliga tööotsijad. Samas on tegemist uuema, täisrobotiseeritud tehasega, kus pakutavad töökohad on erinevad tavapärastest liinitöölistest – see pakub ka nooremale tööjõule sobivaid positsioone. Ka ettevõtte pakutav palk (ettevõte peamine tegevus on praegu Sillamäel) on kõrgem kui piirkondlik keskmine – ettevõttes töötas Eestis 2022. aastal 616 inimest, keskmise brutopalgaga 2157 eurot (Ida-Virumaal keskmiselt 1270 eurot8). Olukorras, kus Ida-Virumaa ja Narva palgad on püsivalt olnud Eesti keskmisest madalamad (vt järgmine graafik), on ettevõtte palgatase oluline argument tööjõu piirkonnas hoidmisel ja piirkonda toomisel. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu (eurot) 1619,79 1700 1500 1263,97 1300 1100 900,11 1199,50 900 766,38 700 703,73 500 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kogu Eesti Ida-Virumaa Narva linn Graafik 4. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 2013–2022. Andmed: Statistikaamet9; graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim. Piirkonna ja riigi majanduse edendamine Lisaks töökohtade loomisele, tehakse planeeringu elluviimisel piirkonda suuri investeeringuid ning suureneb eksport. 6 Samas. 7 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 22.03.2022 kiri nr 1-523. 8 Statisikaamet. PA117: keskmine brutokuupalk, mediaanpalk ja töötajate arv. Kättesaadav: andmed.stat.ee (08.01.2024) 9 Statistikaamet. ST004: palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad. Kättesaadav: andmed.stat.ee (05.01.2024) 12 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Aquaphor International OÜ on viimase 6 aasta jooksul rajanud Ida-Virumaale 4 tootmisüksust ning investeerinud kokku umbes 50 miljonit eurot. Ettevõttel on plaanis kogu kasum reinvesteerida ning ka majanduslanguse ajal ei lükatud investeeringuid edasi. 2022. aastal investeeriti 9,4 miljonit eurot. Kui planeering kehtestatakse ning tehas rajatakse, on ettevõttel plaanis sellesse investeerida 200 miljonit eurot ning kogu teadus-arenduskeskus Eestisse tuua.10 Ettevõttes töötas Eestis 2022. aastal keskmiselt 616 inimest, keskmise brutopalgaga 2157 eurot. Tööjõukuludelt laekus 2022. aastal riigieelarvesse umbes 4,6 miljonit ning omavalituse eelarvesse 1,4 miljonit eurot.11 Eestis maksustatav käive oli 2022. aastal Maksu- ja Tolliameti andmete järgi üle 89 miljoni euro. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel planeerib ettevõte palgata täiendavalt 700 inimest, mis tähendab et riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv maksutulu tööjõukuludelt kahekordistuks. Lisaks on ettevõttel plaan planeeringuga kavandatud tehase täiel võimsusel töötamisel kasvatada ekspordikäivet 2 miljardi euroni. Arvestades, et viimase 10 aasta jooksul on Eesti väliskaubandusbilanss olnud püsivalt negatiivne, kusjuures 2023. aastal väärtuses -3,7 miljardit eurot,12 on planeeringu elluviimisel oluline positiivne mõju Eesti väliskaubandusbilansile (ja selle kaudu kogu majandusele). Planeeringualal asub ehituslubjakivi maardla (MRD0000030), kus kaevandatakse killustikku (Narva Stone OÜ ja Ikaros Grupp OÜ). Maardlate registri13 andmete järgi on maardlas lubjakivi varu 1836 tuhat m3. Arvestades, et üks kuupmeeter killustikku maksab praegu umbes 10–12 eurot,14 siis oleks kogu varu väärtus (tänastes hindades) 18,4–22,0 miljonit eurot. Sellele lisanduksid sellele karjääris asuvad töökohad ning nendelt makstavad tasud. Riigi vaates võib olla maardla eelistamine muul põhjusel õigustatud (näiteks välispoliitilistel või varustuskindluse tagamise eesmärkidel), kuid rahaliselt on kasulikum oleks kõnealuse tehase rajamine. Kaevandustegevusest tulenev loodusliku ala mitte säilimine Kehtiva üldplaneeringu kohane looduslik haljasmaa (tähisega HL) on reeglina looduslik madal või kõrghaljastusega roheala. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb haljasala maal säilitada olemasolev kõrghaljastus (v.a elektriliinide koridoris, kus seda on lubatud maha võtta). Samuti on lubatud sinna täiendava kõrghaljastuse rajamine (v.a elektriliini koridori). Haljasala maale võib kujundada parke jms haljastuid kokkuleppel maaomanikuga. Alale on lubatud vajadusel rajada teid ja tehnovõrke (st on lubatud transpordimaa kõrval sihtotstarve). Loodusliku haljasmaad võib vajadusel kasutada ka riigi kaitselistel eesmärkidel või senise kaevandustegevuse jaoks kuni selle ammendumiseni. Juhul, kui lubjakivimaardla võetakse tulevikus aktiivselt kasutusse lubjakivi kaevetöödeks, on kehtivas üldplaneeringus antu nõue peale lubjakivi maardla sulgemist antud ala heakorrastada ja luua karjääri ümber looduslik park. Rekultiveerimisprojekti käigus loodav park on inimese poolt mõjutatud ja ei säili peale kaevandustegevust enam loodusliku alana. 10 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 22.03.2022 kiri nr 1-523; Aquaphor International OÜ konsolideeritud majandusaasta aruanne 01.01.2022–31.12.2022. Kättesaadav äriregistrist: https://ariregister.rik.ee/est/company/11207974/Aquaphor-International-O%C3%9C (08.01.2024) 11 Aquaphor International OÜ konsolideeritud majandusaasta aruanne 01.01.2022–31.12.2022; Eesti Maksu- ja Tolliameti andmed 2022. aasta I, II, III ja IV kvartali kohta. Kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/amet- uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud-failid (08.01.2024). Skepast & Puhkim arvutused. 12 Eesti Pank. Statistika: majanduse põhinäitajad. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 (08.01.2024) 13 Registri andmed on kättesaadavad Maa-ameti maardlate kaardirakenduses: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (08.01.2024) 14 Ain Alvela, „Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada“ – TööstusEST märts 2023; Eesti killustik: hinnakiri. Kättesaadav: https://www.eestikillustik.ee/karjaar/lubja-raikkula/ (08.01.2024) 13 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Kooskõla uue, koostatava Narva linna üldplaneeringuga Planeerimisseaduse § 11 lõike 1 järgi peab planeeringu koostamisel arvestama kehtiva üldplaneeringuga, kuid ka kõikide muude asjakohaste ruumilist arengut mõjutavate dokumentidega. Üheks selliseks võib olla ka koostatav planeering. Seda on rõhutanud ka Riigikohus ning kinnitanud, et: „[K]oostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. /…/ Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega /…/.“15 Seega on oluline, et linnavalitsus võtab arvesse uue üldplaneeringu eesmärke juba praeguste planeeringute kehtestamisel. Koostava üldplaneeringu (vastuvõetud Narva Linnavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 15) järgi nähakse planeeringualale ette äri ja tootmise maa-ala (B/T), milleks on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, büroo-, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste maa-ala ning taastuvenergeetika tootmise maa-alad.16 Seda on näidatud järgmisel joonisel. 15 Riigikohtu 20. märtsi 2014. a lahend asjas 3-20-1310, p 17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-87-13 (05.01.2024) 16 Koostatava Narva üldplaneeringu dokumentidega saab tutvuda: https://www.narva.ee/uldplaneeringud ning https://dge.ee/maps/Narva-linn/index.html (06.06.2024) 14 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Joonis 1. Planeeritud tootmise ja ärimaa koostatavas üldplaneeringus. Väljavõte üldplaneeringu eelnõust (20.03.2023).17 2024. aasta jaanuari seisuga oli eelnõu läbinud esimese avalikustamise, mille käigus ei esitatud kõnealuse ala äri ja tootmise maa-alaks muutmise kohta ühtki vastuväidet ega kommentaari. Käesolev detailplaneering vastab linna uutele arengusuundadele, nagu need on kavandatud koostatavas üldplaneeringus. 3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala paikneb Narva linna keskosas Elektrijaama linnaosa tööstuspiirkonnas Kadastiku, Nahavabriku ja K.Sentšugovi tänavate ja Elektrijaama tee vahelisel alal Väike-Kadastiku järvest edelas jäädes Narva linna keskusest linnulennult ca 4 km kaugusele. Planeeringuala ümbritsevad valdavalt riigi omandis olevad sihtotstarbeta ja maatulundusmaad ning eraomandis olevad tootmis- ja ärimaa maaüksused (vt joonis DP-02). Peamine (raske)liiklus toimub Elektrijaama teel (13109 Narva – Auvere kõrvalmaantee). Sealtkaudu on ühendus riigi 1 Tallinn – Narva põhimaanteega. Bussiliiniga nr 6 on tagatud ühendus Narva kesklinna ja teiste linnaosadega ning planeeringualast läände jääva Narva-Jõesuu linnas paikneva Arumäe külaga. Lähim bussipeatus „Nahavabriku“ asub planeeringualast ca 100 m kaugusel läänes aadressil Kadastiku tn 57. Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta on lähiajal koostatud ja kehtestatud (seisuga 26.05.2023) järgmised detailplaneeringud: • Narva Linnavolikogu 04.10.2012 otsusega nr 118 kehtestatud Narva Tööstuspargi territooriumi detailplaneering pindalaga ca 70 ha, mille eesmärgiks oli luua võimalused antud maa-alale logistika- ja tööstuspargi rajamiseks. • Narva Linnavalitsuse 13.07.2016 korraldusega nr 787-k kehtestatud Kadastiku tn 33 maa- ala detailplaneering pindalaga ca 6,5 ha, millega jagati olemasolev Kadastiku tn 33 kinnistu viieks 75% tootmis- ja 25%ärimaa krundiks. • Narva Linnavalitsuse 08.12.2021 korraldusega nr 984-k kehtestatud Kadastiku 29 maa-ala detailplaneering, millega jagati Kadastiku tn 29 kinnistu kaheks uueks krundiks ja muudeti maakasutuse sihtotstarvete osakaalu ning määrati uued hoonestustingimused. 17 Hendrikson & Ko. Tööstusalade skeem. Kättesaadav: https://dge.ee/maps/Narva- linn/dokumendid/skeemid/2023-03-20%20T%C3%B6%C3%B6stusalad.png (05.01.2024) 15 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 4. PLANEERINGULAHENDUS 4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus Planeeringuga on kavandatud Narva metskond 103 maaüksusest moodustada kokku neli tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, üks tootmishoone maa ja üks transpordimaa krunt. Tootmis- ja ärimaa krundid on kavandatud suurusega vahemikus 41 062 m2 kuni 46 375 m2. Tootmismaa alajaama tarbeks on suurusega 109 m2 ja transpordimaa kergtee ja kommunikatsioonide tarbeks suurusega 6 959 m2. Narva metskond 103 maaüksusest kruntimisel nö üle jääv 350 796 m2 suuruses osas säilib senine maakasutus, see jääb maatulundusmaaks. Lubatud on planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide liitmine, sealjuures liituvad ka ehitusõigus, va hoonete kõrgus ja korruselisus. Põhijoonisel DP-03 on välja toodud eraldi hoonestusala kruntide liitmise korral. Planeeringu koostamisel on lähtutud printsiibist, et tootmis- ja ärimaa kruntide ehitisealune pind moodustab maksimaalselt 70% krundi pindalast. Hooneid on lubatud püstitada vaid hoonestusalale. Igale tootmis- ja ärimaa krundile on lubatud püstitada kuni kolm maksimaalselt kuni 25 m kõrgust tootmis- ja ärihoonet. Tehnoloogilisest vajadusest lähtuvalt on lubatud 1/3 osal ehitisealusest pinnast hoone kõrguseks maksimaalselt 40 m. Tabel 2. Ehitusõigus Pos. Krundi kasutamise Hoonete Hoonete Täis- Hoonete max nr sihtotstarve arv suurim ehitus- kõrgus maapinnast krundil ehitise- protsent alune pind m2 1 TT/TL80% ÄB20% 3 28 750 70% 20 / 40* m 2 TT/TL80% ÄB20% 3 29 500 70% 20 / 40* m 3 TT/TL80% ÄB20% 3 30 660 70% 20 / 40* m 4 TT/TL80% ÄB20% 3 23 190 50% 20 / 40* m 5 L100% - - - - 6 OE00% 1 22 20% 5m *max kõrgus 1/3 ehitiselausest pinnast ÄB - kontori- ja büroohoone maa, Ä - ärimaa; TT - tootmishoone maa, TL - laohoone maa, OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T – tootmismaa; LK – kergliiklusmaa, L - transpordimaa. Lisaks on lubatud püstitada alla 60 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse ehitusteatise kohustusega väikeehitisi. Väikeehitiste alune pind on arvestatud krundil lubatud maksimaalse hoonealuse pinna sisse ning neid on lubatud püstitada samuti vaid hoonestusalale. 4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded Planeeritavate äri- ja tootmishoonete välisviimistlus- ja katusekatte materjale ei määratleta. Välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Küll aga on keelatud kasutada imiteerivaid materjale (plastvooder jmt). Samuti ei määratleta hoonete lubatud katusekallete vahemikku, kuna see võib sõltuda hiljem hoonesse kavandatavast võimalikust tehnoloogilisest 16 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering seadmest. Suurema kui 300 m² lamekatuse kasutamisel tuleb kuumasaare efekti leevendamiseks katusele rajada taastuvenergia tootmise lahendused ja/või haljaskatus või peab lamekatuse kattematerjal olema heledat tooni. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik on samuti vaba. Hooned tuleb projekteerida selliselt, et need häiriks keskkonda võimalikult vähe ja sobituksid välisilmelt ümbritseva piirkonnaga ning oleksid kaasaegse vormikeelega. Piirete tingimused vt ptk 4.4. 4.3. Teed, liiklus ja parkimine Liikluskorralduse planeerimisel on lähtutud kehtivast standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Juurdepääsud kavandatud kruntidele on planeeritud olemasolevatelt avalikult kasutatavatelt Kadastiku ja Nahavabriku tänavatelt. Arvestatud on pöörderaadiusega 15 m. Planeeritud kruntide laiad sissepääsud võimaldavad veoautodel kruntidele siseneda. Jalgsi juurdepääs on tagatud Kadastiku ja Nahavabriku tänavate äärde kavandatud kergteelt. Tootmis- ja ärihoonete teenindamiseks ja tootmishoonete töötajate ja külastajate jaoks vajalik parkimine tuleb lahendada krundi siseselt. Parklate täpne lahendus antakse ehitusprojekti staadiumis. Eesti standard EVS 843:2016 Tabel 9.1 reguleerib tööstusettevõtete ja ladude parkimisnormi laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal väikeelamute ala järgi 1/90 parkimiskohtade arv suletud brutopinna m2 kohta. Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos. Ehitise Normatiivsete parkimiskohtade Normatiivne Planeeringus otstarve arvutus parkimis- ettenähtud nr kohtade arv parkimis- kohtade arv krundil 1 T80% Ä20% 71 875 /: 90 = 798,61 ~ 799 799 90 2 T80% Ä20% 73 750 /: 90 = 819,44 ~ 819 819 90 3 T80% Ä20% 76 650 /: 90 = 851,66 ~ 852 852 114 4 T80% Ä20% 57 975 /: 90 = 644,16 ~ 644 644 266 Kokku 3 114 560 Käeoleva detailplaneeringuga on alale kavandatud 560 parkimiskohta sõiduautodele, mis on ligikaudu 20% standardiga ette nähtud parkimiskohtadest. Täna ei ole teada alal tööle asuvate töötajate arv ega nende töögraafik, samuti ei oma neist kõik autot. Piirkonnas on olemas toimiv ühistransport ning piirkonnas tegutsema asuvatel ettevõtetel on võimalik korraldada oma töötajate transport tööle ja koju eribussidega või kasutatakse sõidujagamise teenust. Samuti nähakse planeeringuga ette parkimiskohad jalgratastele. Tulenevalt sellest, tootmistehnoloogia spetsiifikast ning töötajate arvust võib parkimiskohtade vajadus erineda normatiivist, mistõttu määratakse parkimiskohtade arv erikalkulatsiooni alusel vastavalt tegelikule parkimisvajadusele koostöös Narva Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga ehitusprojekti koostamise käigus. Parklates iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta tuleb ette näha koht liikumispuudega inimese sõidukile. Samuti tuleb vastavalt ehitusseadustikule ette näha juhtmetaristu igale viiendale parkimiskohale ja vähemalt üks elektriautode laadimispunkt. Vastavalt EVS 843:2016 tuleb tööstusettevõtete ja ladude kavandada 1/30 parkimiskohta töötaja või 1/400 parkimiskohta suletud brutopinna m2 kohta jalgratastele. 700 töötaja puhul oleks vajalik 17 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering minimaalne jalgrataste parkimiskohtade arv 24. Jalgrataste parkimiskohad ning arv täpsustub samuti ehitusprojekti koostamise käigus. 4.4. Haljastus ja heakord Planeeringualal paikneb mets. Olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada maksimaalselt. Tootmisalade üldkujundusel lähtuda eelkõige tootmistegevuse spetsiifikast, hoonete paiknemisest ja nende vahelistest liikumisteedest. Haljastus kavandada sissepääsude ja teede äärde ning võimalusel hoonete ümber. Haljastuse paigutus peab võimaldama ala lihtsat ja mugavat kasutust ning hooldust. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas. Tootmis- ja ärimaa kruntide minimaalne haljastusprotsent on 10% krundi pinnast, sellest vähemalt pool kõrghaljastusena. Murukivi vms katend ei loeta haljastuse osaks. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid rohealade või kõrghaljastusega. Iga rajatava autoparklarea kohta on soovitatav rajada üks rida varju andvat kõrghaljastust (va tehisvarju olemasolu puhul). Hoonete katustel kasutada heledates toonides katusekattematerjale. Ehitusprojektiga tuleb kavandada puhkekohad, mis peavad jääma eemale müra- ja saasteallikatest, kuid võimalikult sissepääsude lähedale. Puhkekohad peaksid olema kasutatavad ka ebasoodsate ilmadega, pakkuma kaitset nii vihma kui ka külgtuule eest ning pakkuma päikesevarju. Planeeritud hoonete juurde kuuluva inventari paigutus ja loetelu määratakse järgmises projekti staadiumis vastavalt tegelikule vajadusele. Piirdeaed on lubatud krundi perimeetrile ja täiendavalt erinevate funktsionaalsete alade moodustamiseks. Lubatud on kuni 6 m kõrgused võrkpiirded. Läbipaistmatuid plankpiirdeid võib rajada vaid ümber tööstus- või liiklusalade, kui see on vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks. 4.5. Jäätmekäitlus Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Narva jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Olmeprügi konteiner paigutada kinnistule sissesõidu lähedale kõva alusega platsile. Olmejäätmed kogutakse prügikastidesse ja konteineritesse ning organiseeritakse nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Narva jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 4.6. Tuleohutusnõuded Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud siseministri määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritava hoonestuse tulepüsivusklass esitatakse ehitusprojektis. Tuleleviku takistamiseks on hoonetevaheliseks kauguseks planeeritud vähemalt 8 m. Kruntidele on tagatud tuletõrjemasinate juurdepääs. Planeeringuala väliskustutusvee varustust lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 18 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud Käesoleval ajal ei ole teada täpne tootmistegevus, kuid kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsioon võib esineda ehitamisel ning jäätmete teke on seotud põhiliselt ehitustegevusega. Samuti ei kavandata planeeringuga tegevusi, mille elluviimisel võiks kaasneda müra normtaseme ületamine. Ettevõtlustegevuse arendusala rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks, kuid ei oma eeldatavalt olulist mõju Narva linna asustusstruktuurile ega rahvaarvule. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi ja takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust. Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitsmata põhjaveega alal. Seega on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Samuti ehitamise ajal peab ehitaja täitma kehtiva Narva linna heakorra eeskirja nõudeid. Narva metskond 103 detailplaneeringu alast ca 280 m kaugusel ida suunas asub Kadastiku II lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa ning tulevikus läheneb kaevandamisala kuni kõrgepinge elektriõhuliinide kaitsevööndini, mis külgneb detailplaneeringu alaga. Kavandatavad tootmishooned jäävad lähedal toimuva kaevandamise mõju piirkonda ja tuleb arvestada kaevandamise käigus võimaliku müra, tolmu ja vibratsiooni tekkega. Planeeritavad hooned ja tootmine on vajalik projekteerida ja ehitada selliselt, et kõrgepingeliinidest ida pool säilib Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ja maavara kaevandamisväärsus. 4.8. Mõju rohevõrgustikule Rohevõrgustiku olemasolu ja selle sidususel linnades on väga oluline roll. Linnades olev rohevõrgustik aitab leevendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid, võimaldab säilitada looduslikku mitmekesisust ja pakub inimestele erinevaid hüvesid. Käesoleva planeeringulahendusega täpsustatakse rohevõrgustiku piiri, kuid ei muudeta selle toimivust. Linnasiseseid puhkealasid toetavad linnaäärsed metsad, mis on ühendatud kergliiklusteede ja matkaradadega linnalisse puhkevõrgustikku. Kavandatava tegevuse ala kattub Ida Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. Lähtudes Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+18 toodust jääb ala linnalise asutusega alale kavandatud rohevõrgustikus. Piirkonda on käsitletud kui perspektiivse kaitsemetsana, mis paikneb kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal luues puhvri Balti SEJ tootmiskompleksi vahel. 18 kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 19 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu Ruumilised väärtused kaardilt. Planeeringuala tähistatud kollase kastiga. Samuti kehtiva Narva linna üldplaneeringu järgi läbivad planeeringuala ökovõrgustiku põhisuunad, mis on linna rohestruktuuri osaks. Planeeringualal on tegemist Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringuga19 käsitletava Väike-Kadastiku järve (karjäär Kadastik-2) tuumalaga, mida on käsitletud eelkõige kui potentsiaalse rekreatsioonialana, mis ilmestaks tööstusmaastikku. Planeeritav ala paikneb linnalise asustuse alal tootmis- ja tööstuspiirkonnas. Linnas olev rohevõrk peab olema sidus ja polüfunktsionaalne, ehk terve süsteem peab olema omavahel loogiliselt seotud ja omama mitmeid funktsioone. Rohealade hea kättesaadavus inimeste kodude lähedal on positiivse mõjuga nii inimeste füüsisele kui ka vaimsele tervisele. Samaväärselt on oluline Narva linna rohealade kaitse ökoloogiline aspekt, tasakaalustades hoonestatud alade keskkonnamõjusid ning kaitstes hoonestatud alasid soovimatute mõjude eest. Lisaks, suurem kõvakattega maapinna osakaal ja tihedam hoonestus võib suviste kõrgete temperatuuridega kaasa tuua nn kuumasaarte tekkimise, ning linnasiseste rohealade olemasolu ja linna ümbritsev kõrghaljastus pakub sellele olulist looduslikku leevendust. Rohevõrgustiku alla kuulub ka sinivõrgustik ehk alale jäävad veekogud, mis toetavad ja täiendavad rohevõrgustiku ülesandeid nt. mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Veekogude kaldad toimivad siin omakorda elupaikade ning liikumiskoridoridena mitmetele maismaa liikidele. Planeeringuga kavandatav ei mõjuta oluliselt negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Planeeringualast kirdes ja edelas kulgevad kõrgepingeliinide koridorid, kus liinide kaitsetsoonis puude istutamine on keelatud. Planeeringu realiseerimisel väheneb olemasolev metsaala. Tegemist on peamiselt keskmiselt 70 aasta vanuste jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi kaasikute ja haavikutega, kus 19 Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneering kehtestati 21.10.2010 Narva Linnavolikogu otsusega nr 143 20 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering planeeringuala serva jääb ka väiksem männiku osa. Tegemist on küpse metsaga. Väike-Kadastiku järve ümbruse metsad on Narva elanike seas hinnatud puhkealad piirkonnas. Valdav osa olevast rohevööndist siiski säilib ning tagatud on sidusus kogu võrgustikuga. Väike-Kadastiku järve ümbruse metsad jäävad looduslikeks, kuhu on võimalik rajada korralik ja tänapäevane kasutustaristu lähtudes kasutajate vajadustest, eelkõige korralikud jalgratta ja jalgteed koos nt jalgrataste parkimise võimalustega, loodusesse sulanduv tagasihoidlik supluskoha inventuur, laudteed jm. Antud kohal on oluline säilitada ala looduslik väljanägemine ning mitte muuta ala parkmetsaks. Väljavõte Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringu väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku kaardist Planeeringualale jääva rohevõrgustiku tuumala puhul ongi tegemist pigem puhkeväärtusega rohealaga, mille kujundamisel peab arvestama eelkõige inimestele kättesaadavusega. Samas tuleb arvestada, et see on inimese kõrval liikumiskoridoriks ka paljudele väiksematele liikidele (linnud, putukad, pisi- ja väikeimetajaid). Suurulukite aktiivset liikumist piirkonnas tõenäoliselt ei toimu ning tegu pole rändekoridoriga, kuna roheala lõpeb idas piirnedes Narva linnaga. Seega tuleb puhkväärtusega rohealal arvestada, et esindatud oleks nii rohu-, põõsa-, kui ka puurinne. Vältida tuleb tihedat hooldust. Eeltoodust tulenevalt, siis planeeringualal tootmishoone kavandamisega eeldatavalt olulist mõju looduskeskkonnale ei kaasne. Mõju avaldub küll lokaalselt (lokaalne raadamine), kuid rohevõrgustiku toimimise aspektist see antud asukohas olulist negatiivset mõju ei too ja rohevõrgustiku toimimist antud kohal oluliselt ei muuda. Tootmishoone rajamine ei katkesta rohevõrgustiku sidusust. Ala tootmismaana käsitlemist toetab ka Narva linna koostatav üldplaneering, millega samuti nähakse alale ette tootmismaa kasutus. 4.9. Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Ehitusprojektis lahendada 21 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering kuivenduskraavide täpsed asukohad. Vajadusel asendada kraavid toruga tagades sealjuures piirkonna liigniiskuse ära juhtimine. 4.10. Servituutide seadmise vajadus Narva metskond 103 maaüksusele on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus veetorustiku ehitamiseks, valdamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks kasutusõiguse alal Aktsiaselts Narva Vesi kasuks. Kõikidele olemasolevatele säilivatele ja planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklik kasutusõigus ehitusseadustikus, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning keskkonnaministri 16.12.2005 määruses nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ toodud ulatuses tehnovõrgu rajamiseks ja hooldamiseks võrguvaldaja kasuks. 4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Turvalisuse tagamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud järgmised: • Rajada hoonete ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus. • Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, klaasid). • Hoida planeeritav ala korras. • Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit. • Haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi. • Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimis süsteem. • Piirata juurde- ja sissepääs territooriumile ja parklatesse. 22 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 5. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused. Tehnovõrkude varustatuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub edasise projekteerimise käigus. 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on AS Narva Vesi 21.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused TTN-0014. Kõik tehnilised lahendused peavad vastama AS Narva Vesi tehnilistele nõuetele. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud põhijoonisel tehnovõrkudega ja seda täpsustatakse ehitusprojektis. 5.1.1. Veevarustus Planeeringuala veevarustuse tagamiseks tuleb vastavalt tehnilistele tingimustele planeerida uus De250 mm veetorustik olemasolevast Kadastiku tn – Elektrijaama tee ristmiku juures asuvast Dn400 mm GRP veetorustikust kuni olemasoleva veetorustikuni PE De250 mm, mis asub Elektrijaama tee 59c kinnistu territooriumil. Olemasolev De250-225 mm PE veetorustik kulgeb edasi piki Nahavabriku tänavat ja seejärel läbib planeeringu ala ning keerab Kadastiku tänava suunas kuni Kadastiku n 51 kinnistuni. Sellest olemasolevast veetorustikust on planeeritud veeliitumispunkt planeeringuala krundile. Kinnistu liitumispunktiks on planeeritud veemõõdukaev. Alternatiivseks lahenduseks on planeeritud võimalus ringistada olemasolev planeeringuala läbiv veetorustik Kadastiku tööstuspargi veevõrguga. Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi eeldatav ööpäevane veevajadus on kuni 240 m³/d. Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada veekogumismahuti, et tagada tarbimine kaheks ööpäevaks. Eeldatav maksimaalne ööpäevane tarbimine on 240 m 3/d, seega veereservuaaride maht peab olema 480 m3/d. Arvestades sinna juurde tuletõrjeks vajaliku vooluhulgaga 10 l/s kolme tunni jooksul ehk 108 m3, siis tuleb reservuaarides hoida vähemalt 588 m3 veevaru. Vajalik mahuti arvutuslik maht täpsustatakse projekteerimise käigus. Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise. Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale. 5.1.2. Tuletõrje veevarustus Välise tuletõrje veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Narva Vesi 21.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused TTN-0014. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant planeeringuala piirkonnas asub hoone Kadastiku tn 51 vastas. Väline tuletõrje veevarustus on planeeritud vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Olemasolevale Nahavabriku tn veetorustikule on planeeritud 5 maapealse asetusega hüdranti. Hüdrantide tööraadius on projektialal maksimaalselt ~100m. Ühisveevärgi hüdrantidest tagatav tuletõrjevee vooluhulk pole tehnilistes tingimustes täpsustatud. Planeeringuala välistulekustutusvee normvooluhulk on 20-30 l/s kolme tunni jooksul. Eeldusel, et 10 l/s hüdrandist on tagatud, tuleb 23 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering ülejäänud vajalik tuletõrjevee vooluhulk krundil tagada oma kinnistusisese tuletõrjeveemahutiga ehk peab krundil olema tagatud lisaks tuletõrjevee kasulik maht 108-216 m3. Uute hüdrantide asukoha valikul on arvestatud, et veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Hüdrantide valikul ja paigaldamisel tuleb lähtuda määruse nr 10 nõuetest ning standardist EVS 812- 6:2012+A1+A2. Vastavalt tehnilistele tingimustele on olemasolevas ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras vabasurve 3,0-3,5 bar. Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Sisetulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega. 5.1.3. Kanalisatsioonisüsteem Vastavalt kokkuleppele SA-ga Ida-Viru Investeeringute Agentuur on planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks olemasolev Kadastiku tööstuspargi kanalisatsioonitorustik. Reovee ülepumpamiseks on ette nähtud rajada kinnistusisene reoveepumpla, mille vooluhulk on üle 10 m3/d ja kuja 20 m. Planeeringuala reovesi kogutakse torustikuga kokku ja suunatakse planeeritud reoveepumplasse. Reoveepumplast pumbatakse reovesi planeeritud survekanalisatsioonitorustiku kaudu lähimasse isevoolse kanalisatsioonitorustikku Kadastiku tn 43 kinnistu vastas. Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus võttes aluseks kinnistult arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga. Planeeringuala kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolselt. Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. 5.1.4. Sademeveekanalisatsioon Piirkonnas sademeveetorustikud puuduvad. Olemasolev planeeringuala läbiv kraav likvideeritakse. Planeeringualale on sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks ette nähtud kogu ala perimeetrile kraavid ja truubid. Planeeritaval kinnistul sademevee kogumiskohad on hoonete katused ning kõvakattega teed ja parklad. Sademevesi parklatest tuleb restkaevudega kokku koguda ja enne planeeritud kraavi suunamist juhtida läbi I klassi õlipüüduri koos liiva-mudapüüduriga. Sademeveekanalisatsiooni kaevude, restkaevude ja puhastite asukohad määratakse ehitusprojektiga. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Katustelt kogutakse sademevesi kokku ja suunatakse planeeritud kraavidesse ilma puhastamata. Sademeveetorustike arvutamisel on aluseks võetud EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk toodud sademeveekanalisatsiooni arvutamise nõuded. Arvutustes on võetud aluseks arvutusvihm korduvusega 5 aastat ja kestusega 20 minutit. Arvutuslik sademevee vooluhulk, mis tekib kinnistu piires: Katusepindala: A=110000 m2. Sademeveekanalisatsiooni äravool katuselt: Qa=2115 l/s Kinnistusisene asfalteeritud pindala: A=48771 m2. Sademeveekanalisatsiooni äravool parklast: Qa=750 l/s Kokku kinnistult 2865 l/s. 24 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Selleks, et mitte oluliselt täiendavalt koormata olemasolevaid eelvoole, tuleb tippvooluhulgad enne planeeringualast väljasaatmist ühtlustada. Krundi idapoolses osas on kavandatud tiigi rajamine sademevee äravoolu ühtlustamiseks. Tiigi ülevool juhitakse olemasolevasse Tehase tn kraavi ja sealt edasi kraavide võrgustiku kaudu Narva veehoidlasse. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos vertikaalplaneeringuga. 5.2. Gaasivarustus Planeeringuala gaasivarustuse lahenduse aluseks on AS Gaasivõrgud tehnilised tingimused nr 3- 6/246-23 19.10.2023. Tehniliste tingimuste kohaselt on planeeringuala uute kinnistute gaasiga varustamiseks planeeritud „B“-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustiku 160x14,6 MOP3,0 bar pimeotsast „Kadastiku tänav L7 (51106:001:0160) “ kinnistul. Planeeritud on plasttorudest B –kategooria gaasitorustik Kadastiku tänava teemaa alas ja kinnistute juurdepääsutee alas hargnemistega kinnistutele. Kinnistute liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla. AS Gaasivõrgud tehnilised tingimuste kohaselt moodustatavate kinnistute jaoks planeerida kinnistu piirile võimalikult lähedale nõuetele (sh õigusaktidele, standarditele) vastava liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kuni 1 meeter teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla. Kinnistute gaasivajadused ja liitumistorustike läbimõõdud määratakse järgnevates projekteerimisstaadiumites. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. 5.3. Soojavarustus Planeeringuala soojusvarustuse lahenduse aluseks on AS Narva Soojusvõrgud tehnilised tingimused nr. 13-23 01.11.2023, mille kohaselt on planeeringuala kinnistute ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga võimalik liitumispunktiks oleva maapealse soojuskambriga K.Sentšugovi tänaval (51101:001:1522) kinnistu (51101:001:1428) piiri lähedal. Olemasoleva soojusvõrgu pealevoolu maksimaalne temperatuur 120°C (soojusallikatest väljumisel Balti EJ), tagasivoolu maksimaalne temperatuur 60°C pealevoolu maksimaalne töörõhk 7 baari. Vastavalt tehnilistele tingimustele kaugküttetorustik rajada maa-alusena eelisoleeritud pealevoolul III klassi isolatsiooniklassiga, tagasivoolu torustik II klassi isolatsiooniklassiga torudest K.Sentšugovi ja Nahavabriku tänavate maa-alas kuni planeeringualani, 25 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Planeeritud kinnistute liitumistorustikele paigaldada maa-alused sulgeseadmed kuni 1 meeter kinnistute piirist. Kinnistute soojuskoormused ja liitumistorustike läbimõõdud määratakse järgnevates projekteerimisstaadiumites. Soojusvõrgu liitumiseks on vajalik esitada AS Narva Soojusvõrgud liitumisavaldus ja taotleda tehnilised tingimused eel-, põhi- või tööprojekti koostamiseks. 5.4. Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ poolt 13.11.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamiseks nr VEV.07-7/20. Detailplaneeringuala elektrivarustuseks on ette nähtud asukoht komplektalajaamale, nii et neile oleks tagatud nende teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on ette nähtud keskpinge maakaabelliini(de)ga alates olemasolevast keskpinge kaablikoridorist. Olemasolevasse kaablikoridori kaablite lisamise vajadus alates Elektrijaama tee 99 kinnistul paiknevast NEMK 110/6 kV sõlmalajaamast lahendatakse edasistes projekteerimise etappides vastavalt vajadusele. Planeeringuala esialgne elektrienergia tarbimisvõimsus on 5 MW. Planeeritavate kruntide elektrivarustus on planeeritud keskpinge liitumiste baasil. Keskpinge liitumispunktid elektrivõrguga hakkavad olema planeeritava alajaama keskpinge jaotlas. Liitumispunktist hoonete elektripaigaldiste alajaamadeni paigaldatakse vastavalt hoonete vajadustele vastavad keskpinge toitekaablid. 5.5. Sidevarustus Planeeringualale näha ette sidekanalisatsiooni põhitrass alates Kadastiku tööstuspargi sidevõrgust. Sidevarustuse liitumispunktiks on olemasolev sidekapp OSK4. Igale krundile on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid, millede täpsem hulk ja asukohad määratakse ehitusprojekti käigus. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1,0 m. Sidekaevud ei tohi jääda sõiduteede alale. 5.6. Tänavavalgustus Tänavavalgustuse lahenduse planeerimisel on arvestatud Narva linna tänavavalgustuse rajamise üldiste nõuetega. Planeeringualal on ette nähtud tänavavalgustus avalikus kasutuses olevatele jalgratta- ja jalgteedele. Tänavavalgustuse elektrivarustuseks on planeeritud uus elektrivarustuse liitumiskilp ja lülitus-juhtimiskilp planeeritava alajaama lähedusse. Kuna olemasolevad Kadastiku tn tänavavalgustusmastid jäävad planeeringuala sissesõidu teedele, tuleb olemasolev tänavavalgustuse mastid tõsta ümber alates Nahavabriku tn kuni Kadastiku tn 52 kinnistuni. Tänavavalgustuse elektrivarustuse kaablitrassid rajada teedega paralleelselt, mis võimaldaks kõige optimaalsemalt ehitada välja tervet tänava maa-ala hõlmav tänavavalgustust. Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku. Kasutatavad valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile minimaalselt RG0 või RG1. Kuna õhtusel ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks õhtusel ja öisel ajal valgustustaset hämardada. Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse 26 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering standardile, hämardamise graafik, valgustuse värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks (CRI), valgustite paigalduskõrgused ja mastide paigutus lahendatakse ehitusprojekti käigus. 27 / 28 Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering 6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette nähtud korras. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud: • kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine; • vajalike servituutide seadmine; • enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tehnovarustus kuni liitumispunktini; • sõlmida liitumislepingud; • hoone(te) ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine; • hoone(te) ehitamine ja vastuvõtmine. 6.1. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks Hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest projekteerimisnormidest ja õigusaktidest. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste või rajatiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 esitatud nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb tehnovõrkude projekteerimisel taotleda uued tehnilised tingimused ja projekt täiendavalt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega. 28 / 28
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel