ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 08.11.2022
Juurdepääsupiirang kehtib: 08.11.2027
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 08.11.2022 nr 16-7/21-05428-010
Halios Energy OÜ hoonestusloa taotluse
kohta seisukoha küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku §
1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa
menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Halios Energy OÜ (registrikood 14724339) edastas TTJA-le 22.04.2021 hoonestusloa
taotluse avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega vesiniku tootmiseks ja
vesiniktehnoloogia arendamiseks. Taotletav ala asub Eesti mereplaneeringu kohaselt
tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Liivi lahes. Tehissaar rajatakse eesmärgiga rajada
saarele vesinikutehnoloogia rajatised ja nende elektrienergiaga varustav alajaam.
Vastavalt Veeseaduse (22.04.2021 kehtinud redaktsioon) § 219 lõikele 2 otsustab pädev
asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt
asutustelt arvamuse saamist. TTJA küsis 04.06.2021 kirjaga nr 16-7/21-05428-002
Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta
Halios Energy OÜ hoonestusloa taotluse ja hoonestusloa menetluse algatamise osas.
Rahandusministeerium oli 22.06.2021 vastuskirjas nr 15-1/4371-2 seisukohal, et hetkel ei ole
võimalik algatada hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega
vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks alale, kus ei ole kehtivat
meretuuleparkide rajamist ja vesiniku tootmist võimaldavat planeeringut, sest see on
vastuolus nii kehtiva veeseaduse kui ka planeerimisseaduse regulatsiooni mõtte ja
eesmärgiga. Samuti märkis Rahandusministeerium oma kirjas, et hetkel pole teada, kas
vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks rajatava tehissaare puhul võib olla
riigi eriplaneeringu objektiga ning hindamaks, kas tegemist võib olla olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi, on pädevam Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle
vastutusvaldkonda tehissaarel kavandatavad tegevused kuuluvad.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli 30.06.2021 vastuskirjas nr
1.10-17/21-0054/3575-2 arvamusel, et hoonestusloa menetlust antud taotluse osas ei saa
algatada ning märkis, et veeseaduse § 221 lõikes 2 punktis 2 on sätestatud, et pädev asutus
keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, kui taotlusalusel alal on algatatud
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud.
Tänaseks on olukord muutunud, kuna kehtestatud on Eesti mereala planeering, kuid vesinku
tootmist see käsiteb üsna põgusalt ja ei ole selgelt välja toodud kas merel saab vesinikku toota
planeeringu alusel. Käesoleva kirjaga palub TTJA uuesti Rahandusministeeriumi ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas Halios Energy OÜ taotluse
osas on võimalik algatada hoonestusloa menetlus või on antud juhul vajalik riigi eriplaneering
vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõikele 3.
Ootame teie vastuskirja hiljemalt 18.11.2022 e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Lisad: Halios Energy OÜ 22.04.2021 hoonestusloa taotlus
Merilin Kraun +372 667 2039
[email protected]
Kellelt: Halios Energy OÜ Registrikood 14724339 Suur-Patarei tn 6-19, Tallinn 10415 e-post:
[email protected] Kellele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, Tallinn 10122 e-post:
[email protected] Tallinnas, 2 2 .04.2021.a. Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks Halios Energy OÜ soovib arendada Liiv i lahte tehissaart (või merepõhja kinnituvate tugijalgadega/vundamendiga platvormi) vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes Veeseaduse ( VeeS ) § 217 lõikele 1, esitab Halios Energy OÜ käesolevaga hoonestusloa taotluse tehissaare arendamiseks pindalaga kuni 250 000m 2 . Arvestades nõlvakaldeid ja muid veealuseid tehnilisi lahendusi, samuti mõningase paigutuse ja kuju paindlikkuse vajadust, on hoonestusloaga taotletava ala pindala 1 000 000 m 2 ehk 1 km 2 . Taotletav ala asub Eesti mereplaneeringus Liivi lahte kavandatava tuuleenergeetika ala idaosas, olles suhteliselt optimaalses asukohas ka Kihnu saarest lõunasse kavandatava meretuulepargi ning põhja pool paikneva Tuuletraal OÜ poolt kavandatava meretuulepargi suhtes. Tehissaare rajamine mereplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks planeeritud alale ei ole planeeringuga vastuolus. Vastupidi, meretuulepargid vajavad elektriühenduste rajamiseks merel paiknevaid alajaamasid ning vesinikutehnoloogia arendamine on seotud justnimelt meretuuleparkide arenguga. Oluline on ka mõista, et meretuulepargis asuvad elektrituulikud on üksteisest niivõrd kaugel (üle 1 km) , et tehissaare rajamine ka nö „tuulikute vahele“ ei ole reaalseks takistuseks. Tehissaar rajatakse eesmärgiga rajada saarele vesinikutehnoloogia rajatised ja nende elektrienergiaga varustav alajaam. Vesinikutehnoloogia rajatiste täpne tehnoloogiline lahendus ei ole veel teada, kuid meres meretuuleparkide piirkonnas paiknev „tööpind“ on ilmselgelt vajalik ning selle arendamisega soovib Halios Energy OÜ viivitamatult alustada. Tehissaar võidakse rajada etappide kaupa. Tehissaare ligikaudne asukoht. Aluskaardiks on väljavõte Eesti mereplaneeringu portaalist. Hoonestusloa taotluse andmed vastavalt VeeS § 218 lõikele 1: Ehitise kasutamise otstarve : A rendatavat tehissaart soovitakse kasutada vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks. Samuti on eesmärgiks rajada tehissaarele alajaam eelnimetatud tegevuste varustamiseks elektrienergiaga. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed : Hoonestusloa taotluses märgitud piirkonnas on mere sügavus ca’ 31-32m. Juhul, kui kasutada merepõhja kinnituvate tugijalgadega/vundamendiga platvormi, oleks tugijalgade/vundamendi süvitussügavus kuni 20m, sõltuvalt kasutatavat lahendust. Tugijalgade puhul oleks süvitussügavus ca’ 10m, vundamendi puhul ca’20m. Võimalikud on mõlemad variandid. Ehitise maksimaalne kõrgus oleks kuni 1 00 m merepinnast. Ehitiste arve koormataval alal ning ehitistealune pindala: Planeeritav ehitiste arv koormataval alal on 2-10 (st. seadmed vesiniku tootmiseks ja alajaam). Ehitiste täpne arv selgub projekti raames ning sõltub tehnoloogia arengust ja keskkonnamõju hindamisest. Eeltoodust tulenevalt on tehissaare rajamiseks vajalik veepealne pindala 250 000m 2 . Arvestades nõlvakaldeid ja muid veealuseid tehnilisi lahendusi, samuti mõningase paigutuse ja kuju paindlikkuse vajadust, on hoonestusloaga taotletava ala pindala 1 000 000 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites: Nr Nimi X (L-Est 97) Y (L-Est 97) 1 NW 6433000 4690000 2 NE 6433000 470000 3 SE 6432000 470000 4 SW 6432000 469000 Koormatava ala suurus on 1 000 000m 2 . Uuringute kirjeldus: Võimalikud uuringud tulenevald VeeS ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest: Merepõhja elustiku uuring; Merepõhja elupaikade uuring; Kalastiku uuring; Mereimetajate uuring; Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; Mere põhjasetete uuring; Linnustiku uuring; Nahkhiirte uuring. Hoonestusloa taotletav kestus: Tuginedes VeesS § 244 lõigetele 1-4, taotleb Halios Energy OÜ käesolevaga hoonestusloa kestvuseks esmalt 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017.a. algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kehtestamisest ning planeeringu kehtestamise järgselt soovib Halios Energy OÜ pikendada hoonestusloa kehtivust 50 aasta võrra. Muud andmed Halios Energy OÜ soovib kasutada vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks naabruses arendatavatelt meretuuleparkidelt pärinevat elektrienergiat või juba elektrituulikutes toodetud vesinikku . Seetõttu on asukoha valiku puhul lähtutud muuhulgas ka Liivi lahes asuvast kolmest meretuulepa r gi piirkonnast (lisaks ka Läti tuulepargi ala). Eeltoodust tulenevalt asub ka Halios Energy OÜ poolt taotluses märgitud ala mereala teemaplaneeringus ettenähtud tuuleenergeetika alas. Veekaabelliinide /torustiku asukoha plaan lähtub samuti naabruses arendatavatest meretuuleparkide asukohtadest. Toodetava vesiniku transport on planeeritud esialgu laevatranspordi teel. Viimasel ajal, kui maailmas levib roheline mõtlemine, räägitakse üha rohkem vesiniku kasutamise potentsiaalist, kuna tegemist on mitte ainult vajaliku toorainega keemiatööstuses, vaid ka energiasalvestuslahendusega, mis võiks mängida tähtsat rolli rohelise ene r gia arengus. Taastuvenergia (tuule- päikese- laine- jne) tootmise suureks probleemiks on elektrienergia tootmise ebaühtlus, kuna pole võimalik reguleerida looduslikke protsesse. Samal ajal pole elektrienergia tarbimine ühtlane – elektrivõrgu koormus on kõrgem päevasel ajal ja tööpäevadel ning oluliselt madalam öösiti ja nädalavahetustel. Taastuvenergia ja vesiniku kombineeritud tootmistehnoloogia aitab lahendada seda probleemi, kuna võimaldab salvestada liigset energiat ajal, kui tarbimine võrgus on madal ning kasutada seda sobival ajal või üldse teistes tööstusharudes. Allpool joonisel on toodud vesiniku üldine tootmise ja kasutamise skeem, mis annab head ülevaadet vesiniku kasutusvõimalustest. Vesiniku tootmine ja kasutamine Vesiniku võib kasutada väga paljudes sfäärides. Kõige suurema potentsiaaliga haru on kasutada vesiniku kütusena, kuna see on keskkonnasõbralik lahendus – vesiniku põletamisel tekkib ainult vesi, mis on absoluutselt ohutu kes k konna jaoks. Antud tehnoloogia pole hetkel laialdaselt kasutusel, aga maailmas toimub areng selles suunas. Vesiniku võib põletada soojuselektrijaamades soojusenergia tootmiseks (puhtana või kombineeritud maagaasiga) ning kasutada ka metanatsiooni protsessides, st CO ja CO2 gaasidest toota metaani, mis aitab siduda kesk k onnas nimetatud gaasid ning pärast kasutada ka metaani erinevates tööstu s harudes. Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuse jaoks mida kasutatakse nii ammoniaa g i, metanooli, väetiste kui ka teiste kemikaalide tootmiseks. Vesinik on kasutusel ka mujal, nt energia varumiseks ning redutseerijana terase tootmises. Tänapäeval on teada mitu erineva t tehnoloogia t vesiniku tootmiseks – maagaasi reformimine, süsivesinike osaline oksüdatsioon, autotermiline reformimine, sorbendiga täiustatud reformimine, plasma reformimine, gaasifikatsioon ja elektrolüüs. Nendest meetodites t kõige mõistlikumaks tehnoloogiaks, mida võiks kasutada kombineerituna taastuvenergia allikaga meres , on elektrolüüs, kuna tooraineks kasutatakse ainult ve tt . Üldiselt nimetatakse elektrolüüsiks protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Elektrolüüsiks on vaja kolm põhilist elementi – elektrolüüt, alalisvool ning kaks elektr o odi. Alljärgneval joonisel on toodud vesiniku tootmise skeem elektrolüüsi abil. Vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks Skeemist on näha, et vesiniku tootmiseks on vaja vett, mida eelnevalt on vaja ette valmistada (vee võtmisel merest seda puhastatakse ning soojendatakse vajaliku temperatuurini), vesi suunatakse elektrolüüsiseadmesse, kuhu suunatakse ka alalisvool alaldist, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Tulemusena, saa dakse hapnik (O2), mis suunatakse keskkonda ja vesinik, mis suunatakse kompressorisse, pärast hapniku eemaldamis e seadmesse ning edasi hoiustamiseks spetsiaalsetesse reservuaaridesse. Alternatiivvariandina võib kasutada gaasitorustiku maismaale, kus vesiniku transporditakse lõppkasutajale , kuid antud juhul kavatseb Halios Energy OÜ kasutada vesiniku transportimiseks laeva. Lugupidamisega, ________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Aaro Sosaar Halios Energy OÜ Juhatuse liige
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 08.11.2022
Juurdepääsupiirang kehtib: 08.11.2027
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 08.11.2022 nr 16-7/21-05428-010
Halios Energy OÜ hoonestusloa taotluse
kohta seisukoha küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku §
1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa
menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Halios Energy OÜ (registrikood 14724339) edastas TTJA-le 22.04.2021 hoonestusloa
taotluse avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega vesiniku tootmiseks ja
vesiniktehnoloogia arendamiseks. Taotletav ala asub Eesti mereplaneeringu kohaselt
tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Liivi lahes. Tehissaar rajatakse eesmärgiga rajada
saarele vesinikutehnoloogia rajatised ja nende elektrienergiaga varustav alajaam.
Vastavalt Veeseaduse (22.04.2021 kehtinud redaktsioon) § 219 lõikele 2 otsustab pädev
asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt
asutustelt arvamuse saamist. TTJA küsis 04.06.2021 kirjaga nr 16-7/21-05428-002
Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta
Halios Energy OÜ hoonestusloa taotluse ja hoonestusloa menetluse algatamise osas.
Rahandusministeerium oli 22.06.2021 vastuskirjas nr 15-1/4371-2 seisukohal, et hetkel ei ole
võimalik algatada hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega
vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks alale, kus ei ole kehtivat
meretuuleparkide rajamist ja vesiniku tootmist võimaldavat planeeringut, sest see on
vastuolus nii kehtiva veeseaduse kui ka planeerimisseaduse regulatsiooni mõtte ja
eesmärgiga. Samuti märkis Rahandusministeerium oma kirjas, et hetkel pole teada, kas
vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks rajatava tehissaare puhul võib olla
riigi eriplaneeringu objektiga ning hindamaks, kas tegemist võib olla olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi, on pädevam Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle
vastutusvaldkonda tehissaarel kavandatavad tegevused kuuluvad.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli 30.06.2021 vastuskirjas nr
1.10-17/21-0054/3575-2 arvamusel, et hoonestusloa menetlust antud taotluse osas ei saa
algatada ning märkis, et veeseaduse § 221 lõikes 2 punktis 2 on sätestatud, et pädev asutus
keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, kui taotlusalusel alal on algatatud
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud.
Tänaseks on olukord muutunud, kuna kehtestatud on Eesti mereala planeering, kuid vesinku
tootmist see käsiteb üsna põgusalt ja ei ole selgelt välja toodud kas merel saab vesinikku toota
planeeringu alusel. Käesoleva kirjaga palub TTJA uuesti Rahandusministeeriumi ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas Halios Energy OÜ taotluse
osas on võimalik algatada hoonestusloa menetlus või on antud juhul vajalik riigi eriplaneering
vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõikele 3.
Ootame teie vastuskirja hiljemalt 18.11.2022 e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Lisad: Halios Energy OÜ 22.04.2021 hoonestusloa taotlus
Merilin Kraun +372 667 2039
[email protected]
Saatja: Merilin Kraun <
[email protected]>
Saadetud: 08.11.2022 10:51
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 16-7/21-05428-010 edastamine
Tere
Edastame Teile dokumendi 16-7/21-05428-010 hoonestusloa taotlusele
seisukoha saamiseks.
Lugupidamisega
Merilin Kraunehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialistTarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet
Kellelt: Halios Energy OÜ Registrikood 14724339 Suur-Patarei tn 6-19, Tallinn 10415 e-post:
[email protected] Kellele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, Tallinn 10122 e-post:
[email protected] Tallinnas, 2 2 .04.2021.a. Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks Halios Energy OÜ soovib arendada Liiv i lahte tehissaart (või merepõhja kinnituvate tugijalgadega/vundamendiga platvormi) vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes Veeseaduse ( VeeS ) § 217 lõikele 1, esitab Halios Energy OÜ käesolevaga hoonestusloa taotluse tehissaare arendamiseks pindalaga kuni 250 000m 2 . Arvestades nõlvakaldeid ja muid veealuseid tehnilisi lahendusi, samuti mõningase paigutuse ja kuju paindlikkuse vajadust, on hoonestusloaga taotletava ala pindala 1 000 000 m 2 ehk 1 km 2 . Taotletav ala asub Eesti mereplaneeringus Liivi lahte kavandatava tuuleenergeetika ala idaosas, olles suhteliselt optimaalses asukohas ka Kihnu saarest lõunasse kavandatava meretuulepargi ning põhja pool paikneva Tuuletraal OÜ poolt kavandatava meretuulepargi suhtes. Tehissaare rajamine mereplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks planeeritud alale ei ole planeeringuga vastuolus. Vastupidi, meretuulepargid vajavad elektriühenduste rajamiseks merel paiknevaid alajaamasid ning vesinikutehnoloogia arendamine on seotud justnimelt meretuuleparkide arenguga. Oluline on ka mõista, et meretuulepargis asuvad elektrituulikud on üksteisest niivõrd kaugel (üle 1 km) , et tehissaare rajamine ka nö „tuulikute vahele“ ei ole reaalseks takistuseks. Tehissaar rajatakse eesmärgiga rajada saarele vesinikutehnoloogia rajatised ja nende elektrienergiaga varustav alajaam. Vesinikutehnoloogia rajatiste täpne tehnoloogiline lahendus ei ole veel teada, kuid meres meretuuleparkide piirkonnas paiknev „tööpind“ on ilmselgelt vajalik ning selle arendamisega soovib Halios Energy OÜ viivitamatult alustada. Tehissaar võidakse rajada etappide kaupa. Tehissaare ligikaudne asukoht. Aluskaardiks on väljavõte Eesti mereplaneeringu portaalist. Hoonestusloa taotluse andmed vastavalt VeeS § 218 lõikele 1: Ehitise kasutamise otstarve : A rendatavat tehissaart soovitakse kasutada vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks. Samuti on eesmärgiks rajada tehissaarele alajaam eelnimetatud tegevuste varustamiseks elektrienergiaga. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed : Hoonestusloa taotluses märgitud piirkonnas on mere sügavus ca’ 31-32m. Juhul, kui kasutada merepõhja kinnituvate tugijalgadega/vundamendiga platvormi, oleks tugijalgade/vundamendi süvitussügavus kuni 20m, sõltuvalt kasutatavat lahendust. Tugijalgade puhul oleks süvitussügavus ca’ 10m, vundamendi puhul ca’20m. Võimalikud on mõlemad variandid. Ehitise maksimaalne kõrgus oleks kuni 1 00 m merepinnast. Ehitiste arve koormataval alal ning ehitistealune pindala: Planeeritav ehitiste arv koormataval alal on 2-10 (st. seadmed vesiniku tootmiseks ja alajaam). Ehitiste täpne arv selgub projekti raames ning sõltub tehnoloogia arengust ja keskkonnamõju hindamisest. Eeltoodust tulenevalt on tehissaare rajamiseks vajalik veepealne pindala 250 000m 2 . Arvestades nõlvakaldeid ja muid veealuseid tehnilisi lahendusi, samuti mõningase paigutuse ja kuju paindlikkuse vajadust, on hoonestusloaga taotletava ala pindala 1 000 000 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites: Nr Nimi X (L-Est 97) Y (L-Est 97) 1 NW 6433000 4690000 2 NE 6433000 470000 3 SE 6432000 470000 4 SW 6432000 469000 Koormatava ala suurus on 1 000 000m 2 . Uuringute kirjeldus: Võimalikud uuringud tulenevald VeeS ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest: Merepõhja elustiku uuring; Merepõhja elupaikade uuring; Kalastiku uuring; Mereimetajate uuring; Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; Mere põhjasetete uuring; Linnustiku uuring; Nahkhiirte uuring. Hoonestusloa taotletav kestus: Tuginedes VeesS § 244 lõigetele 1-4, taotleb Halios Energy OÜ käesolevaga hoonestusloa kestvuseks esmalt 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017.a. algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kehtestamisest ning planeeringu kehtestamise järgselt soovib Halios Energy OÜ pikendada hoonestusloa kehtivust 50 aasta võrra. Muud andmed Halios Energy OÜ soovib kasutada vesiniku tootmiseks ja vesiniktehnoloogia arendamiseks naabruses arendatavatelt meretuuleparkidelt pärinevat elektrienergiat või juba elektrituulikutes toodetud vesinikku . Seetõttu on asukoha valiku puhul lähtutud muuhulgas ka Liivi lahes asuvast kolmest meretuulepa r gi piirkonnast (lisaks ka Läti tuulepargi ala). Eeltoodust tulenevalt asub ka Halios Energy OÜ poolt taotluses märgitud ala mereala teemaplaneeringus ettenähtud tuuleenergeetika alas. Veekaabelliinide /torustiku asukoha plaan lähtub samuti naabruses arendatavatest meretuuleparkide asukohtadest. Toodetava vesiniku transport on planeeritud esialgu laevatranspordi teel. Viimasel ajal, kui maailmas levib roheline mõtlemine, räägitakse üha rohkem vesiniku kasutamise potentsiaalist, kuna tegemist on mitte ainult vajaliku toorainega keemiatööstuses, vaid ka energiasalvestuslahendusega, mis võiks mängida tähtsat rolli rohelise ene r gia arengus. Taastuvenergia (tuule- päikese- laine- jne) tootmise suureks probleemiks on elektrienergia tootmise ebaühtlus, kuna pole võimalik reguleerida looduslikke protsesse. Samal ajal pole elektrienergia tarbimine ühtlane – elektrivõrgu koormus on kõrgem päevasel ajal ja tööpäevadel ning oluliselt madalam öösiti ja nädalavahetustel. Taastuvenergia ja vesiniku kombineeritud tootmistehnoloogia aitab lahendada seda probleemi, kuna võimaldab salvestada liigset energiat ajal, kui tarbimine võrgus on madal ning kasutada seda sobival ajal või üldse teistes tööstusharudes. Allpool joonisel on toodud vesiniku üldine tootmise ja kasutamise skeem, mis annab head ülevaadet vesiniku kasutusvõimalustest. Vesiniku tootmine ja kasutamine Vesiniku võib kasutada väga paljudes sfäärides. Kõige suurema potentsiaaliga haru on kasutada vesiniku kütusena, kuna see on keskkonnasõbralik lahendus – vesiniku põletamisel tekkib ainult vesi, mis on absoluutselt ohutu kes k konna jaoks. Antud tehnoloogia pole hetkel laialdaselt kasutusel, aga maailmas toimub areng selles suunas. Vesiniku võib põletada soojuselektrijaamades soojusenergia tootmiseks (puhtana või kombineeritud maagaasiga) ning kasutada ka metanatsiooni protsessides, st CO ja CO2 gaasidest toota metaani, mis aitab siduda kesk k onnas nimetatud gaasid ning pärast kasutada ka metaani erinevates tööstu s harudes. Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuse jaoks mida kasutatakse nii ammoniaa g i, metanooli, väetiste kui ka teiste kemikaalide tootmiseks. Vesinik on kasutusel ka mujal, nt energia varumiseks ning redutseerijana terase tootmises. Tänapäeval on teada mitu erineva t tehnoloogia t vesiniku tootmiseks – maagaasi reformimine, süsivesinike osaline oksüdatsioon, autotermiline reformimine, sorbendiga täiustatud reformimine, plasma reformimine, gaasifikatsioon ja elektrolüüs. Nendest meetodites t kõige mõistlikumaks tehnoloogiaks, mida võiks kasutada kombineerituna taastuvenergia allikaga meres , on elektrolüüs, kuna tooraineks kasutatakse ainult ve tt . Üldiselt nimetatakse elektrolüüsiks protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Elektrolüüsiks on vaja kolm põhilist elementi – elektrolüüt, alalisvool ning kaks elektr o odi. Alljärgneval joonisel on toodud vesiniku tootmise skeem elektrolüüsi abil. Vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks Skeemist on näha, et vesiniku tootmiseks on vaja vett, mida eelnevalt on vaja ette valmistada (vee võtmisel merest seda puhastatakse ning soojendatakse vajaliku temperatuurini), vesi suunatakse elektrolüüsiseadmesse, kuhu suunatakse ka alalisvool alaldist, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Tulemusena, saa dakse hapnik (O2), mis suunatakse keskkonda ja vesinik, mis suunatakse kompressorisse, pärast hapniku eemaldamis e seadmesse ning edasi hoiustamiseks spetsiaalsetesse reservuaaridesse. Alternatiivvariandina võib kasutada gaasitorustiku maismaale, kus vesiniku transporditakse lõppkasutajale , kuid antud juhul kavatseb Halios Energy OÜ kasutada vesiniku transportimiseks laeva. Lugupidamisega, ________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Aaro Sosaar Halios Energy OÜ Juhatuse liige