Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <
[email protected]>
Saadetud: 04.11.2022 16:36
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Kristen Leppik <
[email protected]>
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Tere!
Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-3/6530-1.
Lugupidamisega
Reelika Kivistu-Liivrand
Assistent | Assistant
Finantsinspektsioon
+ 372 668 0539
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle
lisadega oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.
Rahandusministeerium Teie 19.10.2022
Suur-Ameerika 1 Meie 04.11.2022 nr 5-3/6530-1
10122 TALLINN
[email protected]
[email protected]
Küsimused rahandusministri määruse "Nõuded väärtpaberite pakkumise teabedokumendile" kohta ning
teabedokumendile kohalduvate nõuete ühtlustamisest Baltikumis
Rahandusministeerium edastas 19.10.2022 küsimused rahandusministri määruse "Nõuded väärtpaberite
pakkumise teabedokumendile" kohta Finantsinspektsioonile ning palus tagasisidet hiljemalt 10. novembriks
2022.a. Finantsinspektsioon esitab käesolevaga oma vastused esitatud küsimustele.
1. Kas te olete täheldanud (väiksemahuliste) väärtpaberite emissioonide arvu suurenemist võrreldes
näiteks aasta taguse perioodiga?
Veebilehe www.nasdaqbaltic.com andmetel ei ole toimunud väikesemahuliste emissioonide arvu
suurenemist küsitaval perioodil.
2. Võrreldes varem kehtinud rahandusministri teabedokumendi määrusega laiendati sellel aastal
jõustunud redaktsioonis määruse kohaldumise erandeid – sh määrust ei kohaldata, kui väärtpaberite
kohta on avalikustatud teave, mis vastab kauplemiskoha poolt väärtpaberite pakkumise või
kauplemiskohas kauplemisele võtmise korral koostatavale ja avalikustatavale teabele. Kas praktika
viitab sellele, et väärtpaberiemissioonide kohta avalikustatavaid teabedokumente koostatakse pigem
rahandusministri teabedokumendi määruse või kauplemiskoha reeglite alusel?
Finantsinspektsioonile teadaolevalt ei ole rahandusministri teabedokumendi määruse uue redaktsiooni
järgi ühtegi teabedokumenti koostatud. Praktika viitab üheselt sellele, et teabedokumente koostatakse
kauplemiskoha reeglite alusel.
3. Kui väiksemahuliste emissioonide puhul lähtutakse teabedokumendi koostamisel pigem kauplemiskoha
reeglitest, siis mis on teie arvates põhjused selle valiku tegemisel?
Kauplemiskoha reeglistik moodustab ühe õigusliku raamistiku või keskkonna, mida väikesemahuliste
emissioonide emitentidel on lihtsam järgida. Samuti tuleb osa teavet kauplemiskohale esitada
vaatamata sellele, et teabedokument on koostatud määruse „Nõuded väärtpaberite pakkumise
teabedokumendile“ kohaselt.
4. Kas teie arvates on rahandusministri teabedokumendi määruses punkte, mille täitmine või mille kohta
teabe avalikustamine ei ole põhjendanud või on emitendile põhjendamatult kulukas?
Finantsinspektsioon ei ole selliseid punkte tuvastanud.
5. Kas teie arvates on rahandusministri teabedokumendi määruses puudujääke (eeskätt investorkaitse
osas) või aspekte, mida tuleks täiendada/täpsustada – näiteks, kas väärtpaberite emitendil peaks olema
kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus?
Kuigi kokkupuude nimetatud regulatsiooniga on vähene, siis selle kogemuse pinnalt ei saa välja tuua
erilisi puudujääke. Investorkaitse seisukohalt peaks aastaaruande audit või ülevaatus kindlasti olema.
Samas on küsitav, millise perioodi kohta see nõutav peaks olema.
6. Kuidas teie arvates mõjutaks Eesti finantsturge väiksemahuliste väärtpaberite pakkumise lävendi
tõstmine tänaselt viielt miljonilt eurolt kaheksale miljonile eurole?
Seda on keeruline hinnata, kuid tuleb arvesse võtta, et lävendi tõstmine ühelt miljonilt viiele miljonile
väikesemahuliste emissioonide arvu tõstnud ei ole.
7. Kuidas teie arvates mõjutaks Eesti ja Balti finantsturge väiksemahuliste väärtpaberite pakkumise nõuete
ühtlustamine ja teabedokumentide vastastikune tunnustamine Balti riikide vahel?
Meetme mõju Eesti ja Balti finantsturgudele on keeruline hinnata. Algatus, millega lihtsustatakse
kapitali kaasamise menetlust Balti riikide vahel võiks või peaks muutma raha kaasamise Eesti ja Balti
finantsturgudelt atraktiivsemaks. Samas, nagu eelmises punktis on nenditud, väikesemahuliste
emissioonide arv lävendi tõstmisega ei kasvanud.
8. Leedus on sisse seatud võlakirjaomanike usaldusisiku (ingl. k bondholders trustee) nõue, mille kohaselt
iga Leedu ettevõtja, kes soovib emiteerida võlakirju koguväärtuses üle ühe miljoni euro, peab sõlmima
lepingu võlakirjaomanike usaldusisikuga, kes esindab võlakirjaomanike huve – st sisuliselt olema
võlakirjaomanike esindaja ja nende huvide kaitsja. Selleks on tal õigus nõuda emitendilt emissiooniga
seotud dokumente, sõlmida kolmandate isikutega lepinguid (võlakirjaomanike nõusolekul), esindada
võlakirjaomanikke kohtumenetluses, kutsuda kokku võlakirjaomanike koosolekuid, teha soovitusliku
iseloomuga arvamusi võlakirjaomanikele, pandi või hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on tal pandi-
või hüpoteegipidaja õigused, jne. Kas teie arvates on Eestil vaja sarnast (kohustuslikku) võlakirjaomanike
usaldusisiku süsteemi? Leedu võlakirjaomanike usaldusisiku süsteemi tutvustav esitlus ning Leedu
asjakohase seaduse ingliskeelne tõlge on tutvumiseks lisatud kirja manusesse.
Kuigi erinevad investorkaitse initsiatiivid on tervitatavad, siis kirjeldatud meede võib tulenevalt Eesti
väärtpaberituru väiksusest osutuda ebatõhusaks. Puudub ka teave, et Nasdaq Tallinna reguleeritud
turul kauplemisele võetud võlakirjade emitentidel oleks esinenud tõsiseid raskusi võlakirjade
lunastamisel. Tegemist on emitendi vaatest kuluka meetmega, millele kogemuspõhiselt lähenedes ei
ole Eestis hetkel vajadust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
2/2