dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seadus

Rahandusministeerium · 10. november 2022
Viit
1.1-11/8935-1
Registreeritud
10. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Katrin Tael (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)
Lahendamise tähtaeg
17. november 2022

Failid

  • 📎1-62647-1 10.11.2022 Väljaminev kiri.asice843 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 10.11.2022 nr 1-6/2647-1 Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamisele rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on oluline, et see võetaks Riigikogus seadusena vastu enne järgmise aasta märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi. Seega me palume selle eelnõu kohta märkused esitada 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu EIS-i kooskõlastamiseks esitamist, et see eelnõu oleks võimalik kiiresti Vabariigi Valitsuse istungile esitada. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1. eelnõu 1 lehel 2. eelnõu seletuskiri 8 lehel Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Andmekaitse Inspektsioon Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 03.11.2022 Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seadus § 1. Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui välissuhtlemisseaduse alusel on välisriigiga sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mis lubab kanda välisriigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse vaid selle kokkuleppe alusel välisriigi edastatud andmed käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kuid välisriik kokkuleppes sätestatud aja jooksul neid andmeid ei edasta, võib kanda isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse välisriigi elukoha aadressi ka muul kui käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris.“. § 2. Käesolev seadus jõustub samal ajal, millal jõustub Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2022. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2022. a Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) seoses Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ga (edaspidi kokkulepe). Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminis ter allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril 2022. aastal. Eelnõu kohaselt täiendatakse RRS-i § 71. Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Seega ei ole kokkuleppe kohaselt lubatud kanda isiku sihtriigi elukoha aadressi lähteriigi rahvastikuregistrisse enne, kui lähteriik ei ole sihtriigilt saanud elukoha registreerimise kohta teadet. Kehtivas RRS-is sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Eelnõuga see erisus luuakse ja sätestatakse, mis juhtudel võib sellest mööda minna. Eelnõu mõjutab peamiselt inimesi, kes soovivad oma elukohta registreerida, ja kohaliku omavalitsuse üksuseid (edaspidi KOV), kes inimeste elukohti registreerivad. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastik u registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga. Need kaks eelnõu peavad seadustena jõustuma samal ajal. Eelnõuga muudetakse RRS-i avaldamismärkega RT I, 04.08.2022, 15. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus ja olulisemad muudatused Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse, kui on sihtriigilt saanud elukoha registreerimise teate. Seega ei ole kokkuleppe kohaselt lubatud kanda isiku sihtriigi elukoha aadressi lähteriigi rahvastikuregistrisse enne, kui lähteriik ei ole sihtriigilt saanud elukoha registreerimise kohta teadet. Kehtivas RRS-is sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistr isse kandmisel hetkel ei ole. Eelnõuga see erisus luuakse ja sätestatakse, mis juhtudel võib sellest mööda minna. Eelnõuga täiendatakse RRS-i elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisusega. 2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine RRS-i täiendamise seaduse eelnõu kavand oli kooskõlastamisel koos Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. aasta korralduse nr 221 „Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõuga. Seega ei koostatud eelnõu kohta eraldi väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse RRS-i § 71 ja §-ga 2 kehtestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisus. Ka praegu vahetavad Eesti ja Soome rahvastikuregistri andmeid. Praegu kehtib Eesti ja Soome vahel asutustevaheline andmete vahetamise leping (edaspidi asutustevaheline kokkulepe), mille alusel vahetatakse Eesti ja Soome kodanike elukoha andmeid. Asutustevahelises kokkuleppes puudub keeld, mille kohaselt ei tohi lähteriik enne sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist isiku sihtriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistrisse kanda. Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse, kui on sihtriigilt saanud elukoha registreerimise teate. Seega ei tohi lähteriik enne sihtriigilt saadud teadet sihtriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistr isse kanda. Kehtiva RRS-i kohaselt saab isik anda elukohateatega ise teada, kuhu riiki ta elama asub. Kuna kehtivas RRS-is ei ole erisust, et elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks tuleb oodata sihtriigi elukoha registreerimise teadet, tuleb kokkuleppe tõttu RRS-i täiendada, et selles oleks säte, millega piiratakse oma elukoha aadressi esitamist kokkuleppe osalisriigile. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse RRS-is erisus üldiselt. Siseministeerium kaalus ka võimalust kehtestada Soome eeskujul niinimetatud hõljumisaeg, st isiku elukohateade jäetakse Soomes ootele kuni sihtriigi teateni elukoha registreerimise kohta, kuid jõudis seisukohale, et Eesti menetluses ei oleks see sobiv lahendus ja otsustas kehtestada Soomest erineva riigisisese regulatsiooni. 2 Kui välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppest tuleneb osalisriigile kohustus enne teise osalisriigi elukoha aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oodata teise osalisriigi teadet isiku elukoha aadressi kandmise kohta sellesse riiki, tohib isiku selle riigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda vaid kokkuleppe alusel selle riigi edastatud andmed RRS-i § 70 lõike 1 punkti 7 alusel. Seega ei kanta Soome elukoha aadressiks ooteajal enam muid kui kokkuleppe alusel edastatud andmeid. Selline kohustus tuleneb kokkuleppest. Kokkuleppes on ooteajaks määratud kolm kuud alates elukohavahetusest. Eelnõuga sätestatakse, et kui välisriik kokkuleppes sätestatud aja jooksul kokkuleppekohaseid andmeid ei edasta, võib isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi lisaks RRS-i § 70 lõike 1 punktile 7 ka muul alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisr iigi rahvastikuregistris. Siinkohal on oluline rõhutada, et välistatud ei ole kanda elukoha aadress rahvastikuregistr isse ka RRS-i § 70 lõike 1 punkti 7 alusel juhul, kui välisriik elukoha registreerimise teadet ei esita. Seda näiteks juhul, kui andmed pole saadetud mitte kokkuleppe alusel, vaid saadud välisr iigi asutuselt muul alusel, näiteks rahvastikuregistri väljavõte või perekonnaseisutõend. Kui välisriik kokkulepitud aja jooksul elukoha registreerimise teadet ei esita, on elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks rohkem võimalusi ehk aluseid seda teha. Seega on üldreeglist, mille kohaselt ei saa isik tulevikus ise esitada oma elukoha aadressi välisriigis, millega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, kus on sätestatud osalisriigile kohustus teise osalisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse oodata teise osalisriigi teadet isiku elukoha aadressi kandmise kohta sellesse riiki, üks erand. Kui sihtriik ei anna lähteriigile elukoha aadressist kokkulepitud aja jooksul teada, võib selle kanda rahvastikuregistrisse muul alusel, kui isikul endal on võima lik esitada sihtriigi pädeva asutuse dokument, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris. Erand on vajalik, sest vähemalt teoreetiliselt võib ette tulla olukordi, kus sihtriik ei anna lähteriigile teada, et isiku elukoha aadress on kantud sihtriigi rahvastikuregistrisse, ja erandi puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus isiku lähteriigi andmed on ebakorrektsed, sest sihtriik ei ole mingil põhjusel vajalikke andmeid edastanud. Sellise olukorra vältimiseks kehtestataksegi RRS-is erand. Seega, edaspidi ei pea isik esitama Eestile elukohateadet, kui ta kolib Eestist Soome elama. Samas, Soomes peab isik esitama Soomele elukohateate, kui ta kolib Soomest Eestisse, sest Soomes on Eestist erinev elukoha registreerimise menetluse riigisisene regulatsioon. Soomes kasutatakse niinimetatud hõljumisajaga menetlust. See tähendab, et elukohateate alusel ei kanta elukoha aadressi rahvastikuregistrisse enne, kui ei ole tulnud sihtriigist teadet isiku elukoha registreerimise kohta sellesse riiki. Isiku elukohateade jäetakse Soomes ootele kuni sihtriigi teateni elukoha registreerimise kohta. Seega, Soome kasutab elukohateate alusel isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel niinimetatud hõljumisaega. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustub üldises korras samal ajal nagu Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus. 3 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus). 6. Seaduse mõjud Muudatus: kehtestatakse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisus juhuks, kui VäSS-i alusel on sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe. Eesti ja Soome valitsus allkirjastasid kokkuleppe, mille kohaselt hakatakse vahetama kokkuleppes nimetatud isikute kohta rahvastikuregistri andmeid. Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse, kui on sihtriigilt saanud elukoha registreerimise teate. Seega ei tohi lähteriik enne sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist sihtriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistrisse kanda. Selleks, et kokkuleppe artikli 5 lõige 3 oleks Eesti õigusega kooskõlas, tuleb täiendada RRS- i erisusega juhuks, kui elukoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse VäSS-i alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppe alusel. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele Mõju sihtrühm: KOV-id (79) Muudatuse kohaselt ei pea KOV-id üldreegli järgi kandma rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadressi, kui isik esitab selle välisriiki, millega on VäSS-i alusel sõlmitud rahvastikuregistr i andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt tuleb oodata sihtriigi teadet isiku elukoha registreerimise kohta, näiteks nagu see on kokku lepitud Soomega allkirjastatud kokkuleppes. Praegu on RRS-i lisatava sättega planeeritud reguleerida Eesti ja Soome elukoha aadressi esitamist, kuid sätte reguleerimisalasse võib tulevikus lisanduda veel välisriike, kellega sarnaseid kokkuleppeid sõlmitakse. Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. KOV-id peavad tulevikus tegema kindlaks, kas tegemist on välisriigiga, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt tuleb oodata sihtriigi teadet isiku elukoha registreerimise kohta sellesse riiki. Kui selline kokkulepe on välisriigiga sõlmitud, ei saa KOV sellisel juhul isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kanda, välja arvatud juhul, kui sihtriik ei ole elukoha registreerimise teadet kokkulepitud aja jooksul esitanud. Mõju avaldumise sagedus võib olla sihtrühmale keskmine. Seega, eelnimetatud juhtumeid võib tulla ette, kuid mitte regulaarselt igal tööpäeval. 4 Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on ametnikke, kes viivad läbi elukoha registreerimisega seotud menetlusi, KOV-ides vähe. Lisaks vahetavad Eesti ja Soome asutustevahelise kokkuleppe alusel juba praegu elukoha andmeid. Asutustevahelise kokkuleppe alusel kantakse rahvastikuregistrisse Eesti kodaniku Soome elukoha aadressiks andmevahetusest saadud andmed ja seega tuleb juba praegu enamik andmeid läbi asutustevahelise andmevahetuse. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti keskmine. KOV-i ametnikud peavad edaspidi enne välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist kontrollima, kas tegemist on välisriigiga, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, ja sellest lähtudes isiku elukohateadet menetlema. Samas sõlmitakse selliseid välislepinguid väga harva. Ametnikud peavad õppima ühel korral selgeks, millis te l juhtudel ei saa isik ise elukohateadet esitada, ja sellest teadmisest edaspidises töös lähtuma. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Välisministeerium, Eesti välisesindused Mõju avaldumise ulatust võib hinnata keskmiseks. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Välisesindused ei registreer i enam isiku elukoha aadressi välisriiki, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistr i andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt vahetavad osalisriigid andmeid otse, välja arvatud erijuhtudel, kui kokkuleppest tulenev aeg on möödas ja teine osalisriik ei ole kokkuleppes sätestatud andmeid edastanud ning isik esitab välisriigi rahvastikuregistr i väljavõtte ise. Kõige suurem mõju on muudatusel esialgu Eesti välisesindusele Soomes, kuna sellesisuline kokkulepe on sõlmitud vaid Soomega. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, hõlmates vähem kui 5% Eesti elanikkonnast. Muudatus mõjutab vaid neid välisesindusi, mis asuvad riikides, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt on osalisriigil kohustus teise osalisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse oodata teise osalisriigi teadet isiku elukoha aadressi kandmise kohta sellesse riiki. Hetkel on selline riik vaid Soome. Mõju avaldumise sagedus võib varieeruda. Muudatus mõjutab rohkem neid välisesindusi, mis asuvad riikides, kellega on sõlmitud selline kokkulepe. Neile võib mõju avalduda tihedamini, näiteks igal tööpäeval. Kuna hetkel on selline kokkulepe sõlmitud vaid Soomega, on muudatusel kõige suurem mõju Eesti välisesindusele Soomes. Mõju teistele välisesinduste le võib olla pigem harv, näiteks uue regulatsiooni selgitamise kohustus. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Välisesindustele võib kaasneda lisakohustus selgitada uusi norme. Ametnikud peavad ühel korral uue regulatsiooni selgeks õppima ja sellest teadmisest edaspidises töös lähtuma. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: isikud, kes on VäSS-i alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppe osalisriigi elanikud. Praeguse seisuga on need isikud, kes on registreeritud Eesti elanikeks ja soovivad rännata või on rännanud Soome, olenemata nende kodakondsusest. 5 Kokkuleppe kohaselt hakkavad lepingupooled vahetama Eestist Soome ja Soomest Eestisse rändajate andmeid otse, olenemata rändaja kodakondsusest. Seega, muudatuse kohaselt ei pea isik üldjuhul andma oma Soome kui sihtriigi elukoha aadressi enam ise Eestile teada. Elukoha aadress tuleb otse isiku sekkumiseta Soome rahvastikuregistrist Eesti omasse. Mõju ulatus nendele isikutele võib olla keskmine: võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Kui inimesed õpivad uued reeglid selgeks, ei teki eeldatavasti kohanemisprobleeme. Pigem on kokkuleppest ja RRS-i muutmisest tulenevad muudatused isikutele positiivsed, sest Eesti ja Soome vaheline andmevahetus võtab isikult kohustuse teavitada Eestit oma kolimisest välisriiki, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt tuleb lähteriigil elukohavahetuse andmete kandmiseks oma rahvastikuregistrisse oodata sihtriigi teadet isiku elukoha registreerimise kohta sellesse riiki või sellest keeldumise kohta. Ka praegu vahetavad Eesti ja Soome asutustevahelise kokkuleppe alusel Eesti ja Soome kodanike elukoha andmeid. Seega võib eeldada, et kodanikud on selle andmevahetusega juba harjunud ja see ei ole nende jaoks midagi uut. Mõju avaldumise sagedus isikutele on üldjuhul väike, sest eeldatavasti ei koli nad Eesti ja Soome vahet iga päev. Mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, sest mõjutatud on alla 5% Eesti elanikkonnast. 1. septembri 2022. aasta seisuga on Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt Soomes üle 54 000 Eesti kodaniku. Ebasoovitava mõju risk on pigem väike, kuid negatiivne mõju võib esineda isikutele, kelle kohta sihtriik ei edasta andmevahetuse käigus andmeid lähteriigi rahvastikuregistrile. Nende isikute jaoks luuakse aga RRS-i erand. Andmete töötlemise ja vahetamise positiivne mõju isikutele on näiteks ka see, et rahvastikuregistri korrektsed andmed võimaldavad elukohapõhiseid teenuseid pakkuda vaid neile, kes riigis ka tegelikult elavad. Kui riik saab kasutada korrektseid andmeid, on tal võima lik teha piiratud ressursside tingimustes õigemaid otsuseid. Kui isik ise ei anna riigile teada, et ta on rännanud teise riiki ja tal on seal elukoht, pakutakse talle tõenäoliselt edasi lähteriigi soodustusi. Kui andmed on rahvastikuregistris õiged, saab tunnistada kehtetuks otsused, millega isikule elukohapõhised soodustused või teenused määrati, ning kasutada seda ressurssi isikute heaks, kellel on riigis tegelik elukoht ja kes seda teenust või soodustust vajavad. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 123 kohaselt ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus PS-iga. Kokkulepe ja sellega seotud RRS-i muudatused on kooskõlas PS-iga. Muudatus on seotud näiteks PS-i §-ga 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Eesti tagab kokkuleppega selle, et isiku andmed oleksid ka Eestist Soome või Soomest Eestisse kolides rahvastikuregistris õiged. Kui isik on veendumusel, et kokkuleppega rikutakse tema õigusi, on PS-i § 15 kohaselt igaühe l õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Muudatus on seotud ka PS-i §-ga 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele, kuid igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inime ste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Iga inimene on vaba valima omale elukohta, kuid rahvastikuregistris peavad kajastuma isiku korrektsed andmed, mis kokkuleppe alusel Eesti ja Soome rahvastikuregistri andmevahetuse teel ka tagatakse. PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Muudatusega ei piirata isiku õigust elada oma perekonnaga 6 koos, näiteks Eestis või Soomes, aga kui isik kolib, peavad tema andmed olema nii lähteriigi kui ka sihtriigi rahvastikuregistris korrektsed. Muud olulist mõju riigi julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonna le, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole. Andmekaitsealane mõjuhinnang Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud kohustus hinnata enne isikuandmete töötlemist selle mõju juhul, kui isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. Seega tuleb andmekaitsealane mõjuhinnang teha kõigil andmetöötlejatel, kelle isikuand mete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on oht suur näiteks siis, kui töödeldakse terviseandmeid haiglates või tervisekeskustes või edastatakse isikuand me id välisriikidesse. Eelnõuga ei looda uusi viise, kuidas isikuandmeid töödelda. Samuti ei reguleerita eelnõuga isikuandmete edastamist välisriikidesse. Eelnõuga täpsustatakse vaid seda, kuidas kantakse Eestis rahvastikuregistrisse elukoha aadress juhul, kui see asub välisriigis, kellega on VäSS-i alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe. Seega ei avaldu selles suur oht. Isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on kokkuleppe täitmisel isikuandmete töötlemise õiguslik alus artikli 6 lõike 1 punkt c. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt tuleb andmekaitsea la ne mõjuhinnang teha juhul, kui kaasneb füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatus lik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut. Eelnõuga ei kaasne süstemaatilist ega ulatuslikku füüsiliste aspektide hindamist. Mõne isiku elukoha andmeid võidakse rahvastikuregistris muuta vaid kord elus, mõne omi tihedamini, aga süsteemsust ega ulatust ei ole selles olukorras võimalik tuvastada. Seega ei ole vaja koostada andmekaitsealast mõjuhinnangut. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamiseks tuleb muuta rahvastikuregistri menetlustarkvara ja rahvastikuregister.ee-s elukoha registreerimisega seotud kontrolli. Arendusele kuluv summa kaetakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest rahvastikuregistr i pidamiseks ettenähtud rahast. 7 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole tarvis vastu võtta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras samal ajal nagu Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus. Kokkulepe on vaja PS-i § 121 punkti 2 järgi Riigikogus ratifitseerida, sest kokkuleppe tõttu on vaja muuta RRS-i, et kokkulepe ja RRS oleksid kooskõlas. Seetõttu jõustub eelnõu eespool nimetatud ratifitseerimise seadusega ühel ajal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................2022 (allkirjastatud digitaalselt) 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-1370 - Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4de17ed2-dd83-4019-bf04-9a282ec1eb46 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4de17ed2-dd83-4019-bf04-9a282ec1eb46?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel