Ministeeriumid
10.11.2022 nr 1-6/2647-1
Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise
seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamisele rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seaduse
eelnõu. Selle eelnõu puhul on oluline, et see võetaks Riigikogus seadusena vastu enne järgmise
aasta märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi. Seega me palume selle eelnõu kohta märkused
esitada 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu EIS-i kooskõlastamiseks esitamist, et see eelnõu oleks
võimalik kiiresti Vabariigi Valitsuse istungile esitada.
Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa:
1. eelnõu 1 lehel
2. eelnõu seletuskiri 8 lehel
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Andmekaitse Inspektsioon
Annika Nõmmik Aydin 6125184
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
03.11.2022
Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seadus
§ 1. Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui välissuhtlemisseaduse alusel on välisriigiga sõlmitud rahvastikuregistri andmete
vahetamise kokkulepe, mis lubab kanda välisriigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse vaid
selle kokkuleppe alusel välisriigi edastatud andmed käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7
alusel, kuid välisriik kokkuleppes sätestatud aja jooksul neid andmeid ei edasta, võib kanda
isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse välisriigi elukoha aadressi ka muul kui käesoleva
seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse
dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris.“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub samal ajal, millal jõustub Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome
Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2022. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2022. a
Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) seoses Eesti Vabariigi
valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ga
(edaspidi kokkulepe). Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminis ter
allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril 2022. aastal.
Eelnõu kohaselt täiendatakse RRS-i § 71. Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab
lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast
sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Seega ei ole kokkuleppe kohaselt lubatud kanda
isiku sihtriigi elukoha aadressi lähteriigi rahvastikuregistrisse enne, kui lähteriik ei ole sihtriigilt
saanud elukoha registreerimise kohta teadet. Kehtivas RRS-is sellist erisust välisriigi elukoha
aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Eelnõuga see erisus luuakse ja
sätestatakse, mis juhtudel võib sellest mööda minna.
Eelnõu mõjutab peamiselt inimesi, kes soovivad oma elukohta registreerida, ja kohaliku
omavalitsuse üksuseid (edaspidi KOV), kes inimeste elukohti registreerivad.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Enel Pungas (tel 612 5163,
[email protected]), sama osakonna juhataja
asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208,
[email protected]) ning sama
osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike
Olmre (tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastik u
registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga. Need kaks eelnõu peavad
seadustena jõustuma samal ajal.
Eelnõuga muudetakse RRS-i avaldamismärkega RT I, 04.08.2022, 15.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
1
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu vajalikkus ja olulisemad muudatused
Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed
oma rahvastikuregistrisse, kui on sihtriigilt saanud elukoha registreerimise teate. Seega ei ole
kokkuleppe kohaselt lubatud kanda isiku sihtriigi elukoha aadressi lähteriigi
rahvastikuregistrisse enne, kui lähteriik ei ole sihtriigilt saanud elukoha registreerimise kohta
teadet. Kehtivas RRS-is sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistr isse
kandmisel hetkel ei ole. Eelnõuga see erisus luuakse ja sätestatakse, mis juhtudel võib sellest
mööda minna.
Eelnõuga täiendatakse RRS-i elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisusega.
2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine
RRS-i täiendamise seaduse eelnõu kavand oli kooskõlastamisel koos Vabariigi Valitsuse
18. augusti 2022. aasta korralduse nr 221 „Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi
valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse
andmine“ eelnõuga. Seega ei koostatud eelnõu kohta eraldi väljatöötamiskavatsust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 täiendatakse RRS-i § 71 ja §-ga 2 kehtestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisus.
Ka praegu vahetavad Eesti ja Soome rahvastikuregistri andmeid. Praegu kehtib Eesti ja Soome
vahel asutustevaheline andmete vahetamise leping (edaspidi asutustevaheline kokkulepe), mille
alusel vahetatakse Eesti ja Soome kodanike elukoha andmeid. Asutustevahelises kokkuleppes
puudub keeld, mille kohaselt ei tohi lähteriik enne sihtriigilt elukoha registreerimise teate
saamist isiku sihtriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistrisse kanda.
Kokkuleppe artikli 5 lõike 3 kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed
oma rahvastikuregistrisse, kui on sihtriigilt saanud elukoha registreerimise teate. Seega ei tohi
lähteriik enne sihtriigilt saadud teadet sihtriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistr isse
kanda. Kehtiva RRS-i kohaselt saab isik anda elukohateatega ise teada, kuhu riiki ta elama asub.
Kuna kehtivas RRS-is ei ole erisust, et elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks tuleb
oodata sihtriigi elukoha registreerimise teadet, tuleb kokkuleppe tõttu RRS-i täiendada, et selles
oleks säte, millega piiratakse oma elukoha aadressi esitamist kokkuleppe osalisriigile. Kuna
Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse RRS-is
erisus üldiselt.
Siseministeerium kaalus ka võimalust kehtestada Soome eeskujul niinimetatud hõljumisaeg, st
isiku elukohateade jäetakse Soomes ootele kuni sihtriigi teateni elukoha registreerimise kohta,
kuid jõudis seisukohale, et Eesti menetluses ei oleks see sobiv lahendus ja otsustas kehtestada
Soomest erineva riigisisese regulatsiooni.
2
Kui välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete
vahetamise kokkuleppest tuleneb osalisriigile kohustus enne teise osalisriigi elukoha aadressi
kandmist rahvastikuregistrisse oodata teise osalisriigi teadet isiku elukoha aadressi kandmise
kohta sellesse riiki, tohib isiku selle riigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda vaid
kokkuleppe alusel selle riigi edastatud andmed RRS-i § 70 lõike 1 punkti 7 alusel. Seega ei
kanta Soome elukoha aadressiks ooteajal enam muid kui kokkuleppe alusel edastatud andmeid.
Selline kohustus tuleneb kokkuleppest. Kokkuleppes on ooteajaks määratud kolm kuud alates
elukohavahetusest.
Eelnõuga sätestatakse, et kui välisriik kokkuleppes sätestatud aja jooksul kokkuleppekohaseid
andmeid ei edasta, võib isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha
aadressi lisaks RRS-i § 70 lõike 1 punktile 7 ka muul alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi
koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisr iigi
rahvastikuregistris.
Siinkohal on oluline rõhutada, et välistatud ei ole kanda elukoha aadress rahvastikuregistr isse
ka RRS-i § 70 lõike 1 punkti 7 alusel juhul, kui välisriik elukoha registreerimise teadet ei esita.
Seda näiteks juhul, kui andmed pole saadetud mitte kokkuleppe alusel, vaid saadud välisr iigi
asutuselt muul alusel, näiteks rahvastikuregistri väljavõte või perekonnaseisutõend. Kui
välisriik kokkulepitud aja jooksul elukoha registreerimise teadet ei esita, on elukoha aadressi
rahvastikuregistrisse kandmiseks rohkem võimalusi ehk aluseid seda teha.
Seega on üldreeglist, mille kohaselt ei saa isik tulevikus ise esitada oma elukoha aadressi
välisriigis, millega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise
kokkulepe, kus on sätestatud osalisriigile kohustus teise osalisriigi elukoha aadressi kandmiseks
rahvastikuregistrisse oodata teise osalisriigi teadet isiku elukoha aadressi kandmise kohta
sellesse riiki, üks erand. Kui sihtriik ei anna lähteriigile elukoha aadressist kokkulepitud aja
jooksul teada, võib selle kanda rahvastikuregistrisse muul alusel, kui isikul endal on võima lik
esitada sihtriigi pädeva asutuse dokument, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu
välisriigi rahvastikuregistris.
Erand on vajalik, sest vähemalt teoreetiliselt võib ette tulla olukordi, kus sihtriik ei anna
lähteriigile teada, et isiku elukoha aadress on kantud sihtriigi rahvastikuregistrisse, ja erandi
puudumise tõttu võib tekkida olukord, kus isiku lähteriigi andmed on ebakorrektsed, sest
sihtriik ei ole mingil põhjusel vajalikke andmeid edastanud. Sellise olukorra vältimiseks
kehtestataksegi RRS-is erand.
Seega, edaspidi ei pea isik esitama Eestile elukohateadet, kui ta kolib Eestist Soome elama.
Samas, Soomes peab isik esitama Soomele elukohateate, kui ta kolib Soomest Eestisse, sest
Soomes on Eestist erinev elukoha registreerimise menetluse riigisisene regulatsioon. Soomes
kasutatakse niinimetatud hõljumisajaga menetlust. See tähendab, et elukohateate alusel ei kanta
elukoha aadressi rahvastikuregistrisse enne, kui ei ole tulnud sihtriigist teadet isiku elukoha
registreerimise kohta sellesse riiki. Isiku elukohateade jäetakse Soomes ootele kuni sihtriigi
teateni elukoha registreerimise kohta. Seega, Soome kasutab elukohateate alusel isiku elukoha
aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel niinimetatud hõljumisaega.
Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustub üldises korras samal ajal nagu
Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise
kokkuleppe ratifitseerimise seadus.
3
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole töötatud välja Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
4.5.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus).
6. Seaduse mõjud
Muudatus: kehtestatakse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisus juhuks, kui
VäSS-i alusel on sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe.
Eesti ja Soome valitsus allkirjastasid kokkuleppe, mille kohaselt hakatakse vahetama
kokkuleppes nimetatud isikute kohta rahvastikuregistri andmeid. Kokkuleppe artikli 5 lõike 3
kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse,
kui on sihtriigilt saanud elukoha registreerimise teate. Seega ei tohi lähteriik enne sihtriigilt
elukoha registreerimise teate saamist sihtriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistrisse kanda.
Selleks, et kokkuleppe artikli 5 lõige 3 oleks Eesti õigusega kooskõlas, tuleb täiendada RRS- i
erisusega juhuks, kui elukoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse VäSS-i alusel sõlmitud
rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppe alusel.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele
Mõju sihtrühm: KOV-id (79)
Muudatuse kohaselt ei pea KOV-id üldreegli järgi kandma rahvastikuregistrisse isiku elukoha
aadressi, kui isik esitab selle välisriiki, millega on VäSS-i alusel sõlmitud rahvastikuregistr i
andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt tuleb oodata sihtriigi teadet isiku elukoha
registreerimise kohta, näiteks nagu see on kokku lepitud Soomega allkirjastatud kokkuleppes.
Praegu on RRS-i lisatava sättega planeeritud reguleerida Eesti ja Soome elukoha aadressi
esitamist, kuid sätte reguleerimisalasse võib tulevikus lisanduda veel välisriike, kellega
sarnaseid kokkuleppeid sõlmitakse.
Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid
eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. KOV-id peavad tulevikus tegema kindlaks,
kas tegemist on välisriigiga, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete
vahetamise kokkulepe, mille kohaselt tuleb oodata sihtriigi teadet isiku elukoha registreerimise
kohta sellesse riiki. Kui selline kokkulepe on välisriigiga sõlmitud, ei saa KOV sellisel juhul
isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kanda, välja arvatud juhul, kui sihtriik ei ole
elukoha registreerimise teadet kokkulepitud aja jooksul esitanud.
Mõju avaldumise sagedus võib olla sihtrühmale keskmine. Seega, eelnimetatud juhtumeid võib
tulla ette, kuid mitte regulaarselt igal tööpäeval.
4
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on ametnikke,
kes viivad läbi elukoha registreerimisega seotud menetlusi, KOV-ides vähe. Lisaks vahetavad
Eesti ja Soome asutustevahelise kokkuleppe alusel juba praegu elukoha andmeid.
Asutustevahelise kokkuleppe alusel kantakse rahvastikuregistrisse Eesti kodaniku Soome
elukoha aadressiks andmevahetusest saadud andmed ja seega tuleb juba praegu enamik
andmeid läbi asutustevahelise andmevahetuse.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti keskmine. KOV-i ametnikud peavad
edaspidi enne välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist kontrollima, kas
tegemist on välisriigiga, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistri andmete
vahetamise kokkulepe, ja sellest lähtudes isiku elukohateadet menetlema. Samas sõlmitakse
selliseid välislepinguid väga harva. Ametnikud peavad õppima ühel korral selgeks, millis te l
juhtudel ei saa isik ise elukohateadet esitada, ja sellest teadmisest edaspidises töös lähtuma.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühm: Välisministeerium, Eesti välisesindused
Mõju avaldumise ulatust võib hinnata keskmiseks. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma
käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Välisesindused ei registreer i
enam isiku elukoha aadressi välisriiki, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel rahvastikuregistr i
andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt vahetavad osalisriigid andmeid otse, välja
arvatud erijuhtudel, kui kokkuleppest tulenev aeg on möödas ja teine osalisriik ei ole
kokkuleppes sätestatud andmeid edastanud ning isik esitab välisriigi rahvastikuregistr i
väljavõtte ise. Kõige suurem mõju on muudatusel esialgu Eesti välisesindusele Soomes, kuna
sellesisuline kokkulepe on sõlmitud vaid Soomega.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, hõlmates vähem kui 5% Eesti elanikkonnast. Muudatus
mõjutab vaid neid välisesindusi, mis asuvad riikides, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel
rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt on osalisriigil kohustus teise
osalisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse oodata teise osalisriigi teadet isiku
elukoha aadressi kandmise kohta sellesse riiki. Hetkel on selline riik vaid Soome.
Mõju avaldumise sagedus võib varieeruda. Muudatus mõjutab rohkem neid välisesindusi, mis
asuvad riikides, kellega on sõlmitud selline kokkulepe. Neile võib mõju avalduda tihedamini,
näiteks igal tööpäeval. Kuna hetkel on selline kokkulepe sõlmitud vaid Soomega, on
muudatusel kõige suurem mõju Eesti välisesindusele Soomes. Mõju teistele välisesinduste le
võib olla pigem harv, näiteks uue regulatsiooni selgitamise kohustus.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Välisesindustele võib kaasneda
lisakohustus selgitada uusi norme. Ametnikud peavad ühel korral uue regulatsiooni selgeks
õppima ja sellest teadmisest edaspidises töös lähtuma.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Sihtrühm: isikud, kes on VäSS-i alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise
kokkuleppe osalisriigi elanikud. Praeguse seisuga on need isikud, kes on registreeritud Eesti
elanikeks ja soovivad rännata või on rännanud Soome, olenemata nende kodakondsusest.
5
Kokkuleppe kohaselt hakkavad lepingupooled vahetama Eestist Soome ja Soomest Eestisse
rändajate andmeid otse, olenemata rändaja kodakondsusest. Seega, muudatuse kohaselt ei pea
isik üldjuhul andma oma Soome kui sihtriigi elukoha aadressi enam ise Eestile teada. Elukoha
aadress tuleb otse isiku sekkumiseta Soome rahvastikuregistrist Eesti omasse. Mõju ulatus
nendele isikutele võib olla keskmine: võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid
eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Kui inimesed õpivad uued reeglid selgeks, ei
teki eeldatavasti kohanemisprobleeme. Pigem on kokkuleppest ja RRS-i muutmisest tulenevad
muudatused isikutele positiivsed, sest Eesti ja Soome vaheline andmevahetus võtab isikult
kohustuse teavitada Eestit oma kolimisest välisriiki, kellega on sõlmitud VäSS-i alusel
rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt tuleb lähteriigil
elukohavahetuse andmete kandmiseks oma rahvastikuregistrisse oodata sihtriigi teadet isiku
elukoha registreerimise kohta sellesse riiki või sellest keeldumise kohta.
Ka praegu vahetavad Eesti ja Soome asutustevahelise kokkuleppe alusel Eesti ja Soome
kodanike elukoha andmeid. Seega võib eeldada, et kodanikud on selle andmevahetusega juba
harjunud ja see ei ole nende jaoks midagi uut.
Mõju avaldumise sagedus isikutele on üldjuhul väike, sest eeldatavasti ei koli nad Eesti ja
Soome vahet iga päev.
Mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, sest mõjutatud on alla 5% Eesti
elanikkonnast. 1. septembri 2022. aasta seisuga on Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt
Soomes üle 54 000 Eesti kodaniku.
Ebasoovitava mõju risk on pigem väike, kuid negatiivne mõju võib esineda isikutele, kelle
kohta sihtriik ei edasta andmevahetuse käigus andmeid lähteriigi rahvastikuregistrile. Nende
isikute jaoks luuakse aga RRS-i erand.
Andmete töötlemise ja vahetamise positiivne mõju isikutele on näiteks ka see, et
rahvastikuregistri korrektsed andmed võimaldavad elukohapõhiseid teenuseid pakkuda vaid
neile, kes riigis ka tegelikult elavad. Kui riik saab kasutada korrektseid andmeid, on tal võima lik
teha piiratud ressursside tingimustes õigemaid otsuseid. Kui isik ise ei anna riigile teada, et ta
on rännanud teise riiki ja tal on seal elukoht, pakutakse talle tõenäoliselt edasi lähteriigi
soodustusi. Kui andmed on rahvastikuregistris õiged, saab tunnistada kehtetuks otsused,
millega isikule elukohapõhised soodustused või teenused määrati, ning kasutada seda ressurssi
isikute heaks, kellel on riigis tegelik elukoht ja kes seda teenust või soodustust vajavad.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 123 kohaselt ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid,
mis on vastuolus PS-iga. Kokkulepe ja sellega seotud RRS-i muudatused on kooskõlas PS-iga.
Muudatus on seotud näiteks PS-i §-ga 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse
kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Eesti tagab kokkuleppega selle, et
isiku andmed oleksid ka Eestist Soome või Soomest Eestisse kolides rahvastikuregistris õiged.
Kui isik on veendumusel, et kokkuleppega rikutakse tema õigusi, on PS-i § 15 kohaselt igaühe l
õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Muudatus on seotud ka
PS-i §-ga 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele, kuid igaüks peab oma
õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inime ste
õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Iga inimene on vaba valima omale elukohta, kuid
rahvastikuregistris peavad kajastuma isiku korrektsed andmed, mis kokkuleppe alusel Eesti ja
Soome rahvastikuregistri andmevahetuse teel ka tagatakse. PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus
perekonna- ja eraelu puutumatusele. Muudatusega ei piirata isiku õigust elada oma perekonnaga
6
koos, näiteks Eestis või Soomes, aga kui isik kolib, peavad tema andmed olema nii lähteriigi
kui ka sihtriigi rahvastikuregistris korrektsed.
Muud olulist mõju riigi julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonna le,
regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud kohustus hinnata enne
isikuandmete töötlemist selle mõju juhul, kui isikuandmete töötlemise, eelkõige uut
tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust,
konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele
suur oht.
Seega tuleb andmekaitsealane mõjuhinnang teha kõigil andmetöötlejatel, kelle isikuand mete
töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute
õigustele ja vabadustele suur oht. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on oht suur näiteks siis,
kui töödeldakse terviseandmeid haiglates või tervisekeskustes või edastatakse isikuand me id
välisriikidesse.
Eelnõuga ei looda uusi viise, kuidas isikuandmeid töödelda. Samuti ei reguleerita eelnõuga
isikuandmete edastamist välisriikidesse. Eelnõuga täpsustatakse vaid seda, kuidas kantakse
Eestis rahvastikuregistrisse elukoha aadress juhul, kui see asub välisriigis, kellega on VäSS-i
alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe. Seega ei avaldu selles suur
oht.
Isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on kokkuleppe täitmisel isikuandmete töötlemise
õiguslik alus artikli 6 lõike 1 punkt c.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt tuleb andmekaitsea la ne
mõjuhinnang teha juhul, kui kaasneb füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatus lik
hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja
millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis
samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.
Eelnõuga ei kaasne süstemaatilist ega ulatuslikku füüsiliste aspektide hindamist. Mõne isiku
elukoha andmeid võidakse rahvastikuregistris muuta vaid kord elus, mõne omi tihedamini, aga
süsteemsust ega ulatust ei ole selles olukorras võimalik tuvastada. Seega ei ole vaja koostada
andmekaitsealast mõjuhinnangut.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamiseks tuleb muuta rahvastikuregistri menetlustarkvara ja
rahvastikuregister.ee-s elukoha registreerimisega seotud kontrolli. Arendusele kuluv summa
kaetakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest rahvastikuregistr i
pidamiseks ettenähtud rahast.
7
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole tarvis vastu võtta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras samal ajal nagu Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi
valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus. Kokkulepe on
vaja PS-i § 121 punkti 2 järgi Riigikogus ratifitseerida, sest kokkuleppe tõttu on vaja muuta
RRS-i, et kokkulepe ja RRS oleksid kooskõlas. Seetõttu jõustub eelnõu eespool nimetatud
ratifitseerimise seadusega ühel ajal.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .................2022
(allkirjastatud digitaalselt)
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/22-1370 - Rahvastikuregistri seaduse § 71 täiendamise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4de17ed2-dd83-4019-bf04-9a282ec1eb46
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4de17ed2-dd83-4019-bf04-9a282ec1eb46?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main