dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Maardu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 10. november 2022
Viit
14-11/8855-4
Registreeritud
10. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, Tallinna Sadam AS, Tallinna Sadam AS, Milstrand AS , Milstrand AS , AS Liwathon E.O.S , AS Liwathon E.O.S , Osaühing AVP Integral , OÜ Punjab , Kinnisvara Grupp OÜ , OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎14-118855-4 10.11.2022 Väljaminev kiri.asice536 KB

Sisu (failidest)

Maardu Linnavalitsus Teie 10.12.2021 nr 7-1.2/6044 [email protected] Meie 10.11.2022 nr 14-11/8855-4 Seisukoht Maardu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta Maardu Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044 Maardu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, Harju Elus, Maardu linna kohalikus ajalehes ning Maardu linna kodulehel. Lisaks teavitati sellest naaberomavalitsusi ja asjakohaseid ametiasutusi. Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 01.04.2019 kuni 30.04.2019. Avalikust väljapanekust teavitati avalikes kanalites (Harju Elu, Maardu Panoraam, Maardu linna koduleht), koostöö tegijaid ja kaasatavaid. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu jooksul esitati kokku üle 60 ettepaneku või seisukoha. Esitatud seisukohtade tutvustamiseks ja edasiseks aruteluks toimus 23.05.2019 üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu. Maardu linna üldplaneering ja KSH aruanne võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avalik arutelu toimus 17.12.2020. Avaliku väljapaneku jooksul esitati kirjalikke arvamusi, millest kõikide osas kokkuleppele ei jõutud. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 04.08.2022 kell 10.00 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, Jõelähtme Vallavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele osalesid Maardu linnavalitsuse esindajad Taavi Rebane, Kadi Orm ja Annabel Mett, Jõelähtme Vallavalitsus esindajad Leho Kure ning Tuulikki Laesson, AS Tallinna Sadama esindaja Kärt Madiberk, AS Milstrandi esindaja Heiki Silm ning AS Liwathon E.O.S esindaja Aivar Lääne. Ärakuulamise tulemusena nõustus AS Liwathon E.O.S esindaja Aivar Lääne Maardu Linnavalitsuse selgitustega ning loobus esitatud arvamustest kirjalikult. AS Milstrandi esitatud arvamuse osas lepiti kokku, et kohalik omavalitsus ja arvamuse esitaja lepivad kokku üldplaneeringu seletuskirja täiendusettepanekus. Maardu Linnavalitsus esitas 21.09.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-6 vastavalt ärakuulamisel kokkulepitule täiendatud üldplaneeringu seletuskirja. Peale ärakuulamist täiendati üldplaneeringu seletuskirja peatükki ptk 6.5.3.5 kuhu lisati: „kasutusest väljas raudtee võib perspektiivis likvideerida ning võimaldada maa otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja vajalikul viisil (arendustegevuseks, juurdepääsuks vms), lähtudes eelkõige ümbritseva ala valdavast maakasutuse juhtotstarbest“. AS Milstrand esindaja nõustus üldplaneeringusse viidud täiendusega 22.08.2022 e-kirjaga. Seega kohalik omavalitsus ja AS Milstrand jõudsid kokkuleppele AS-i Milstrand avalikul väljapanekul esitatud arvamuse osas. Kutsutud OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD esindajaid Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt oma arvamustest loobumisest ei teatanud. Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 02.08.2022 toimunud ärakuulamise antud selgitustest ning PlanS § 90 lõikest 4 esitab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas antakse seisukoht Jõelähtme Vallavalitsuse ja AS Tallinna Sadam, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Maardu linna üldplaneeringule esitatud arvamused, Maardu Linnavalitsuse selgitused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 1. Jõelähtme Vallavalitsus jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 30.03.2022 kirjaga nr 6-4/1747-1, viidates puudustele üldplaneeringu sademevett puudutavas osas. Jõelähtme Vallavalitsus ei viidanud oma kirjas vastuoludele Harju maakonnaplaneeringu ega õigusaktidega, mistõttu luges Maardu Linnavalitsus Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastatuks Jõelähtme Vallavalitsuse poolt vastavalt PlanS § 85 lõikele 3. Kuivõrd aga on lahenduseta jäänud eriarvamus Maardu linna üldplaneeringu sademevee osas, käsitleb Rahandusministeerium Jõelähtme Vallavalitsuse sademevee küsimust arvamusena, mis on jäänud üldplaneeringu lahenduses arvestamata. Jõelähtme Vallavalitsus tõi välja, et Kallavere piirkonnas on suured probleemid sademeveega, kuna nii Kroodi oja kui ka Võerdla oja, samuti nende keskel asuva merre suubuva kraavi truubid on oma läbilaskevõime täielikult ammendanud ning uute alade hoonestamisel puudub võimalus sademevett merre juhtida. Lisaks on selgunud, et Kallavere põhjaosa sademevee väljalask põhjustab täiendavat üleujutust Nuudi tee äärsetel alade, kuna Kallavere elamupiirkonna sadevesi voolab põhjaosa sademevee väljalaske kohast edasi Nuudi tee 2 äärsetesse kraavidesse, põhjustades seal täiendava üleujutuse ning alade soostumise. Maardu üldplaneeringus on jäetud täielikult käsitlemata Kallavere elamupiirkonna kolmas, s.o lisaks Kroodi ojale ja Võerdla peakraavile veel ka põhjaosa sademevee väljalask (HA517), selle seisukord ja selle korrashoid. Kuna piirkonnas on suur probleem sademeveega, siis on Jõelähtme valla jaoks oluline sellele küsimusele leida Maardu üldplaneeringu menetluse käigus ka lahendus. Arvestades asjaolu, et Maardu linna üldplaneeringus ei ole Kallavere põhjaosa sademevee väljalasku (HA517) kajastatud ning ei ole käsitletud täiendavaid tegevusi piirkonna sademevee probleemi lahendamiseks, jättis Jõelähtme vald Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata. Tallinna Sadam AS märkis, et Võerdla peakraavi valgalalt kokku kogutud pinna- ja sademeveed suunatakse merre läbi Muuga sadama. Teadaolevalt juhitakse täna Võerdla peakraavi juba sellises koguses vett, et tippkoormuste ajal on Võerdla peakraavi läbilaskevõime Muuga laheni ammendunud. Planeeringus tuleks arvutada, kas olemasolevate ja kavandatud kõvakattega pindadelt kogutud sademevett on võimalik tippajal juhtida Võerdla peakraavi. Juhul kui selle läbilaskevõime on ammendunud, siis on vajalik planeeringu elluviimiseks sademeveesüsteemide uuendamine või rajamine. Maardu Linnavalitsus märkis, et sademevete koormuste arvutamine nõuab eraldi hüdroloogilist modelleerimist, mis ei kuulu üldplaneeringu ülesannete hulka. PlanS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse tehnovõrkude ja –rajatiste üldised asukohad ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 11 lõike 1 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma muuhulgas asjakohaseid arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente. Maardu linn on arvestanud arengukavadega ning koostatav üldplaneering ei ole nendega vastuolus. Maardu Linnavalitsus selgitas, et vastavalt üldkasutatavale terminoloogiale märgib eelvool (või eesvool) antud kontekstis veekogu või torustikku, kuhu sademevesi suunatakse. Seega ei saa väljalask HA517 olla ise eesvooluks. Maardu Linnavalitsusele teadaolevalt suubub HA517 väljalasust alates sademevesi mööda olemasolevaid kraave lõpuks Võerdla peakraavi. Seega on korrektne nii Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK arengukava) kui ka koostatava Maardu linna üldplaneeringu käsitlus, et Kallavere elamupiirkonna sademevee eesvooludeks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav. Ei ole välistatud, et osa sadevett võib teatud määral jõuda ka Võerdla peakraavi ja Kroodi oja vahel asuvasse sadamat läbivasse kraavi, kuid sihilikult sinna sademevett Maardu linna poolt ei suunata. Kallavere elamupiirkonna põhjaosa väljalasu HA517 sademevesi voolab eelkõige Võerdla peakraavi, mitte Nuudi tee äärsetele aladele. Kallavere elamupiirkond ehitati etappide kaupa alates möödunud sajandi keskpaigast kuni 1980ndate lõpuni. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates on Kallavere elamupiirkonna arendustegevus olnud võrdlemisi tagasihoidlik. Piirkonna sademeveesüsteem on ehitatud põhiosas välja nõukogude perioodil. Seega on alusetu väita, et väikesemahuline arendustegevus Kallavere elamupiirkonnas viimase 30 aasta jooksul on põhjustanud Jõelähtme vallas suurte alade soostumise, võttes sealhulgas arvesse, et tegemist on ka ajaloolises kontekstis olnud liigniiskete aladega. Samal, 30-aastasel perioodil, on aga välja ehitatud Muuga sadama idaosa, mis hõlmas tohutus koguses mereala täitmist pinnasega ja olemasolevate veekogude (sh kraavide) asendamist torustikega. Täiendavalt on Jõelähtme valda Klaukse tee piirkonda tänaseks ehitatud u 13 ha ulatuses kõvakattega pindasid (logistikakeskused ja parklad), mille sademevesi on suunatud Võerdla peakraavi või seda teenindavasse sademeveetorude süsteemi. 2015. aastal kehtestatud Klaukse tee ja lähiala detailplaneeringu alusel on piirkonda lubatud täiendavalt rajada veel vähemalt samas ulatuses kõvakattega pindasid. Võrdluseks võib tuua, et Kallavere 3 elamupiirkonna põhjaosa kogupindala on u 20 ha, millest kõvakattega pindasid on selgelt alla kolmandiku. Seega on Jõelähtme valda Muuga sadama territooriumile rajatavate hoonete ning platside mõju sadama sadeveesüsteemile Maardu Linnavalitsuse hinnangul kordades suurem kui väikesemahulise kinnisvaraarenduse mõju Kallavere elamupiirkonnas. Maardu Linnavalitsuse hinnangul on piirkonna eesvoolusid käsitletud piisava täpsusastmega. Maardu Linnavalitsus on valmis kaaluma erinevaid võimalusi koostööks, mis puudutab ühiselt kasutatavate eesvoolude seisukorra parendamist ja hooldust. Selle koostöö täpne vorm ja sisu on aga eraldi küsimus ning ei peaks olema üldplaneeringu koostamise osaks või takistama üldplaneeringu kehtestamist. Selleks, et tagada Maardu linna ja Jõelähtme valla ühises kasutuses olevate sademevee eesvoolude heakord ja edasine toimimine, on Maardu linna üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.5.1 alapeatükki „Sademevee ärajuhtimine“ täiendatud järgnevalt: „[…]Täiendava sademevee vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette näha Võerdla peakraavi korrastamine ja truupide läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem tuleks täiendavate sademevee mahtude suunamist Võerdla peakraavi vältida. Uute arendusalade detailplaneeringute koostamisel või suurte kõvakattega alade kavandamisel tuleb võimaluse korral vältida lahendusi, mille puhul suunatakse sademevesi otse suublasse. Eelistatud on lahendused, mille puhul vabanetakse sademeveest selle tekkekohas või rajatakse enne sademevee suublasse juhtimist viibesüsteemid (nt rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid), mis vähendavad sademevee tipukoormust eesvoolule.“ Ülejäänud osas asus Maardu Linnavalitsus seisukohale, et sademeveelahendus on käsitletud üldplaneeringule kohases täpsusastmes, sealhulgas on käsitletud kõiki eesvoolusid. Üldplaneeringus on välja toodud üldised põhimõtted, mille alusel peaks Kallavere elupiirkonnas edasise arendustegevuse puhul sademevee temaatikat käsitlema. Terviklahenduste leidmine kogu piirkonna sademeveelahendustele on omavalitsuste ülene küsimus, mis nõuab kokkuleppeid, mis ei kuulu üldplaneeringu ülesannete hulka. Selliseid küsimusi tuleb Maardu Linnavalitsuse hinnangul lahendada üldplaneeringust eraldiseisvalt. Peale Rahandusministeeriumis 04.08.2022 toimunud ärakuulamist koostas Maardu Linnavalitsus üldplaneeringu seletuskirja täiendusena sademevee tegevuskava eelnõu. Kavas toodud tegevused hõlmaks põhiliste vooluveekogude ja kraavide valgalauuringute läbiviimist, nende tulemuste põhjal prioriteetsete tegevuste sõnastamist ning sisseviimist tulevastesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadesse. Lisaks oleks tegevuskava seadnud raamistiku koostöölepingute sõlmimiseks omavalitsuste vahel sademeveesüsteemide haldamiseks ja hooldamiseks. Antud tegevuskava eelnõu esitati Jõelähtme Vallavalitsusele ning AS-ile Tallinna Sadam ning ettepaneku arutamiseks toimus 08.09.2022 koosolek Maardu Linnavalitsuse ruumides. AS-i Tallinna Sadam esindaja koosolekul ei osalenud. Jõelähtme Vallavalitsuse hinnangul ei ole tegevuskava sademevett käitlevad põhimõtted piisavaks meetmeks valla haldusterritooriumil kinnisasjade liigniiskusest tingitud probleemile lahenduse leidmise seisukohast ning seetõttu kokkuleppele ei jõutud. Maardu Linnavalitsuse hinnangul ei kuulu Jõelähtme Vallavalitsuse nõudmised (näiteks valgalade vooluhulkade arvutamine, halduslepingu sõlmimine omavalitsuste vahel) PlanS §-s 75 sätestatud üldplaneeringu ülesannete hulka. Maardu Linnavalitsuse hinnangul puudub perspektiiv jõuda üldplaneeringu menetluse raames mõistliku aja jooksul kokkuleppele Jõelähtme Vallavalitsusega sademevee küsimuse osas. Sellest hoolimata on Maardu Linnavalitsus nõus pidama edasisi läbirääkimisi Jõelähtme Vallavalitsusega sademeveeprobleemide lahendamiseks üldplaneeringu menetluse väliselt. Rahandusministeerium märgib, et koostatud Maardu valla üldplaneeringus on näidatud sademevee lahendus ja toodud tingimus, mille kohaselt täiendava sademevee vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette näha Võerdla peakraavi korrastamine ja truupide 4 läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem tuleks täiendavate sademevee mahtude suunamist Võerdla peakraavi vältida. Uute arendusalade detailplaneeringute koostamisel või suurte kõvakattega alade kavandamisel tuleb võimaluse korral vältida lahendusi, mille puhul suunatakse sademevesi otse suublasse. Eelistatud on lahendused, mille puhul vabanetakse sademeveest selle tekkekohas või rajatakse enne sademevee suublasse juhtimist viibesüsteemid (nt rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid), mis vähendavad sademevee tipukoormust eesvoolule. Seega on üldplaneeringuga seatud tingimus, millega uutel arendusaladel detailplaneeringute koostamisel peab arvestama, et sademevee otse suublasse juhtimine saab välditud. Sellega saavad suurte sadude puhul vooluhulgad hajutatud, äravool aeglustub ja koormust eesvoolule ühtlustatakse. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Võerdla peakraavi ülemjooks asub Maardu linna ja Jõelähtme valla piiril ning ülejäänud osa Jõelähtme valla territooriumil (kesk- ja alamjooksul kuni Muuga lahte suubumiseni). Alamjooksul kulgeb Võerdla peakraav umbes 2 km ulatuses läbi Muuga sadama territooriumi ning asub osaliselt kollektoris. Seetõttu tuleb teha koostööd Jõelähtme valla ja Muuga sadamaga sademeveesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest nähtuvalt on Maardu Linnavalitsus sademevee probleemist teadlik, Maardu Linnavalitsus on korduvalt püüdnud jõuda kokkuleppele sademevee küsimuse osas. Lisaks Maardu Linnavalitsus nõus pidama edasisi läbirääkimisi sademeveeprobleemide lahendamiseks üldplaneeringu menetluse väliselt. Rahandusministeerium lisab, et Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2033 näeb ette, et kuna Kallavere elamupiirkonna sademeveesüsteemide eesvooluks on osaliselt Jõelähtme vallas ning Muuga sadama territooriumil asuv Võerdla peakraav, siis on vaja teha koostööd Jõelähtme valla ja Muuga sadamaga sademeveesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Arengukava kohaselt on vaja täiendava sademevee vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi selle peakraavi korrastamine ja truupide läbilaskevõime suurendamine. Samuti tuleb sademeveekanalisatsiooni arendamisel arvestada kõigi valgalas asuvate kinnistute (sh Jõelähtme valla alal) sademevee ärajuhtimise võimalusega (nt Oja tee piirkonnas). Rahandusministeerium nõustub Maardu Linnavalitsuse seisukohaga, et halduslepingute sõlmimine ja omavalitsuste vahelise koostöö reguleerimine ei kuulu PlanS §-s 75 sätestatud üldplaneeringu ülesannete hulka ning antud juhul üldplaneeringu lahendus ei takista Jõelähtme Vallavalitsusel ja Maardu Linnavalitsusel teha edasist koostööd kompromissi leidmiseks. 2. Kinnisvara Grupp OÜ tegi ettepaneku lisada Maardu linna üldplaneeringu joonistele Rööpa IB ja Rööpa IV kinnistutele kavandatavad raudteed, mis hakkavad olema ühenduses avalike raudteedega. Arvamuse esitaja hinnangul on nende kajastamine üldplaneeringu dokumentides olulise tähtsusega, et sisuliselt õigesti planeerida Maardu linna raudteevõrgustikku, s.h. eri raudteeharude ühendusi ja liikluskoormust tervikuna (Plan S § 75 lõige 1 punkt 1) Maardu Linnavalitsus selgitas, et üldplaneering ei sea takistusi kehtivate detailplaneeringute elluviimiseks, muuhulgas ei kajastata üldplaneeringus ka detailplaneeringutega kehtestatud hoonestusalasid. Seega puudub kohaliku omavalitsuse hinnangul vajadus raudteede kajastamiseks üldplaneeringus, kuna see väljub üldplaneeringu täpsusastmest. Hetkel on üldplaneeringus kajastatud ainult olemasolevaid haruraudteid. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise 5 asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega ei ole üldplaneeringu ülesandeks raudteede paiknemise täpne määramine. Rööpa IB ja Rööpa IV kinnistute detailplaneeringuga on planeeritud kinnistutel oleva logistikapargi toimimiseks vajalik raudtee. Üldplaneeringu ülesanne on kohaliku omavalitsuse jaoks olulise territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seetõttu ei ole kohalik omavalitsus pidanud logistikapargi raudtee kajastamist üldplaneeringus vajalikuks ning leidnud, et see väljub Maardu Linnavalitsuse hinnangul üldplaneeringu täpsusastmest. Rahandusministeerium lisab, et PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. ehk pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. 3. OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD palus jätta üldplaneeringus Põhjaranna tee 12, 14, 16, 16a ja Võsanõmme I kinnistud tootmismaa ja kaubandus-, teenindus ja büroohoonete juhtotstarbega alaks ning leidis, et haljasala- ja parkmetsa maa-ala piir peaks jooksma mööda kinnistute piire. Arvamuse esitaja lisas, et nimetatud kinnistuid juba kasutatakse tootmismaana ning Kroodi oja sängini on piisavalt ruumi, et tagada roheline ala. Maardu Linnavalitsus märkis, et üldplaneeringut korrigeeriti ning maakasutusplaanil on haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega ala vähendatud Kroodi oja kalda ehituskeeluvööndi piirini. Rahandusministeerium märgib, et haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega on üldplaneeringu sisulise lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Linnavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ja seda osaliselt ka arvestanud. Heakskiidu saamiseks esitatud üldplaneeringu maakasutusplaanil on haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega ala korrigeeritud ning haljasala- ja parkmetsa ala ulatub Kroodi oja kalda ehituskeeluvööndini. Rahandusministeerium lisab, et tulenevalt looduskaitse seaduse (edaspidi LKS) §-st 34 on ranna ja kalda kaitse eesmärk tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 38 lõike 3 kohaselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seega asub Rahandusministeerium seisukohale, et kohaliku omavalitsuse kompromiss vähendada haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega ala Kroodi oja kalda ehituskeeluvööndi piirini on asjakohane ning põhjendatud. 4. OÜ Punjab märkis, et kuna Kalda kinnistul on maavara kaevandamisest jäänud auk, mis vastavalt kehtivale seadusandlusele tuleb rekultiveerida, siis taotleb OÜ Punjab õigust maavara kaevandamisest tekkinud auk kõiki seadusandlusest tulenevaid piiranguid järgides 6 täita ja kinnistu tasandada. Pärast seda soovib OÜ Punjab kalda kinnistule rajada parkla, millega seoses Kalda kinnistule rajatakse katend. Seetõttu soovib arvamuse esitaja Kalda kinnistu sihtotstarbe muutmist järgmiselt: ärimaa, ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa. Arvamuse esitaja leidis, et selline kinnistu sihtotstarve sobib Kalda kinnistu ümbritsevate kinnistutega kokku ja moodustab nendega harmoonilise terviku. Maardu Linnavalitsus selgitas, et nii kehtivas, 2008. aastal kehtestatud üldplaneeringus kui ka käesolevas, koostatavas üldplaneeringus on üheks põhimõtteks see, et Muuga aedlinna ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna vahel peab olema haljastatud puhverala, mis eraldab elamuala visuaalselt tööstusest ning toimib ka negatiivseid keskkonnamõjusid vähendava barjäärina. Sellest tulenevalt on antud maaüksusele määratud haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarve. Arvamuse esitaja ettepanek hõlmab selle kinnistu osas juhtotstarbe muutmist ärimaaks ning alale parkla ehitamist. Kohalik omavalitsus leidis, et see läheb vastuollu üldplaneeringus rakendatud põhimõtetega ning antud asukohas kaalub avalik huvi haljasala säilitamiseks üles erahuvi kinnistu muul otstarbel kasutamise osas. Märgime ka, et koostatav üldplaneering ei sea kehtiva üldplaneeringuga võrreldes täiendavaid piiranguid maa kasutamiseks st maa kasutamise juhtotstarve varasema olukorraga võrreldes ei muutu. Üldplaneering ei sea kohustusi maa täitmiseks või tasandamiseks. Rahandusministeerium asub seisukohale, et planeeringus juhtotstarbe määramisel on tegemist planeeringu sisulise lahendusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, st käesoleval juhul Maardu Linnavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kaalutlusõiguse alusel hindama, milline on otsuste mõju kinnistu omaniku õigustele, sh omandiõigusele ning kas piirangute seadmine on põhjendatav ülekaaluka avaliku huviga. Käesoleval juhul on Maardu Linnavalitsus selgitanud, et Kalda kinnistu on olnud nii kehtivas üldplaneeringus haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega, mida soovitakse säilitada ka koostatavas üldplaneeringus, et tagada Muuga aedlinna ja Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna vahel oleva haljastatud puhverala. Seega on kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse tulemusel leidnud, et kehtivas Maardu linna üldplaneeringus sätestatud maakasutustingimused on jätkuvalt asjakohased ning vastavad kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidele. Rahandusministeerium on seisukohal, et Maardu Linnavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Jõelähtme Vallavalitsuse erimeelsust ja AS Tallinna Sadam, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. Maardu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 7 Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Jõelähtme Vallavalitsus, Tallinna Sadam AS, Milstrand AS, AS Liwathon E.O.S, Osaühing AVP Integraal, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD Helen Madison 611 3135 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel