Maardu Linnavalitsus Teie 10.12.2021 nr 7-1.2/6044
[email protected] Meie 10.11.2022 nr 14-11/8855-4
Seisukoht Maardu linna üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta
Maardu Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044 Maardu linna üldplaneeringu
(edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90
lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.
Üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)
algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu koostamise
eesmärk on linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Üldplaneeringu algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, Harju Elus, Maardu linna
kohalikus ajalehes ning Maardu linna kodulehel. Lisaks teavitati sellest naaberomavalitsusi ja
asjakohaseid ametiasutusi.
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik
väljapanek toimus 01.04.2019 kuni 30.04.2019. Avalikust väljapanekust teavitati avalikes
kanalites (Harju Elu, Maardu Panoraam, Maardu linna koduleht), koostöö tegijaid ja
kaasatavaid. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu jooksul esitati kokku üle 60 ettepaneku
või seisukoha. Esitatud seisukohtade tutvustamiseks ja edasiseks aruteluks toimus 23.05.2019
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu.
Maardu linna üldplaneering ja KSH aruanne võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020
otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020.
Avalik arutelu toimus 17.12.2020. Avaliku väljapaneku jooksul esitati kirjalikke arvamusi,
millest kõikide osas kokkuleppele ei jõutud.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat
ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab
valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud
arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 04.08.2022 kell
10.00 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, Jõelähtme
Vallavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamise, kus lisaks
Rahandusministeeriumi ametnikele osalesid Maardu linnavalitsuse esindajad Taavi Rebane,
Kadi Orm ja Annabel Mett, Jõelähtme Vallavalitsus esindajad Leho Kure ning Tuulikki
Laesson, AS Tallinna Sadama esindaja Kärt Madiberk, AS Milstrandi esindaja Heiki Silm
ning AS Liwathon E.O.S esindaja Aivar Lääne. Ärakuulamise tulemusena nõustus AS
Liwathon E.O.S esindaja Aivar Lääne Maardu Linnavalitsuse selgitustega ning loobus
esitatud arvamustest kirjalikult. AS Milstrandi esitatud arvamuse osas lepiti kokku, et kohalik
omavalitsus ja arvamuse esitaja lepivad kokku üldplaneeringu seletuskirja
täiendusettepanekus.
Maardu Linnavalitsus esitas 21.09.2022 kirjaga nr 7-1.2/6044-6 vastavalt ärakuulamisel
kokkulepitule täiendatud üldplaneeringu seletuskirja. Peale ärakuulamist täiendati
üldplaneeringu seletuskirja peatükki ptk 6.5.3.5 kuhu lisati: „kasutusest väljas raudtee võib
perspektiivis likvideerida ning võimaldada maa otstarbekamat kasutust piirkonda sobival ja
vajalikul viisil (arendustegevuseks, juurdepääsuks vms), lähtudes eelkõige ümbritseva ala
valdavast maakasutuse juhtotstarbest“. AS Milstrand esindaja nõustus üldplaneeringusse
viidud täiendusega 22.08.2022 e-kirjaga. Seega kohalik omavalitsus ja AS Milstrand jõudsid
kokkuleppele AS-i Milstrand avalikul väljapanekul esitatud arvamuse osas.
Kutsutud OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD esindajaid
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt oma
arvamustest loobumisest ei teatanud.
Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 02.08.2022 toimunud
ärakuulamise antud selgitustest ning PlanS § 90 lõikest 4 esitab Rahandusministeerium oma
kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta,
mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad
osapooled – arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas antakse seisukoht Jõelähtme Vallavalitsuse ja AS Tallinna Sadam, OÜ
Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD poolt üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Maardu linna üldplaneeringule esitatud arvamused, Maardu Linnavalitsuse selgitused
ja Rahandusministeeriumi seisukoht
1. Jõelähtme Vallavalitsus jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 30.03.2022
kirjaga nr 6-4/1747-1, viidates puudustele üldplaneeringu sademevett puudutavas osas.
Jõelähtme Vallavalitsus ei viidanud oma kirjas vastuoludele Harju maakonnaplaneeringu ega
õigusaktidega, mistõttu luges Maardu Linnavalitsus Maardu linna üldplaneeringu
kooskõlastatuks Jõelähtme Vallavalitsuse poolt vastavalt PlanS § 85 lõikele 3. Kuivõrd aga
on lahenduseta jäänud eriarvamus Maardu linna üldplaneeringu sademevee osas, käsitleb
Rahandusministeerium Jõelähtme Vallavalitsuse sademevee küsimust arvamusena, mis on
jäänud üldplaneeringu lahenduses arvestamata.
Jõelähtme Vallavalitsus tõi välja, et Kallavere piirkonnas on suured probleemid sademeveega,
kuna nii Kroodi oja kui ka Võerdla oja, samuti nende keskel asuva merre suubuva kraavi
truubid on oma läbilaskevõime täielikult ammendanud ning uute alade hoonestamisel puudub
võimalus sademevett merre juhtida. Lisaks on selgunud, et Kallavere põhjaosa sademevee
väljalask põhjustab täiendavat üleujutust Nuudi tee äärsetel alade, kuna Kallavere
elamupiirkonna sadevesi voolab põhjaosa sademevee väljalaske kohast edasi Nuudi tee
2
äärsetesse kraavidesse, põhjustades seal täiendava üleujutuse ning alade soostumise. Maardu
üldplaneeringus on jäetud täielikult käsitlemata Kallavere elamupiirkonna kolmas, s.o lisaks
Kroodi ojale ja Võerdla peakraavile veel ka põhjaosa sademevee väljalask (HA517), selle
seisukord ja selle korrashoid. Kuna piirkonnas on suur probleem sademeveega, siis on
Jõelähtme valla jaoks oluline sellele küsimusele leida Maardu üldplaneeringu menetluse
käigus ka lahendus. Arvestades asjaolu, et Maardu linna üldplaneeringus ei ole Kallavere
põhjaosa sademevee väljalasku (HA517) kajastatud ning ei ole käsitletud täiendavaid tegevusi
piirkonna sademevee probleemi lahendamiseks, jättis Jõelähtme vald Maardu linna
üldplaneeringu kooskõlastamata.
Tallinna Sadam AS märkis, et Võerdla peakraavi valgalalt kokku kogutud pinna- ja
sademeveed suunatakse merre läbi Muuga sadama. Teadaolevalt juhitakse täna Võerdla
peakraavi juba sellises koguses vett, et tippkoormuste ajal on Võerdla peakraavi
läbilaskevõime Muuga laheni ammendunud. Planeeringus tuleks arvutada, kas olemasolevate
ja kavandatud kõvakattega pindadelt kogutud sademevett on võimalik tippajal juhtida Võerdla
peakraavi. Juhul kui selle läbilaskevõime on ammendunud, siis on vajalik planeeringu
elluviimiseks sademeveesüsteemide uuendamine või rajamine.
Maardu Linnavalitsus märkis, et sademevete koormuste arvutamine nõuab eraldi
hüdroloogilist modelleerimist, mis ei kuulu üldplaneeringu ülesannete hulka. PlanS § 75 lõike
1 punkti 3 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse tehnovõrkude ja –rajatiste üldised
asukohad ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 11 lõike 1 kohaselt
planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma muuhulgas
asjakohaseid arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente. Maardu linn
on arvestanud arengukavadega ning koostatav üldplaneering ei ole nendega vastuolus.
Maardu Linnavalitsus selgitas, et vastavalt üldkasutatavale terminoloogiale märgib eelvool
(või eesvool) antud kontekstis veekogu või torustikku, kuhu sademevesi suunatakse. Seega ei
saa väljalask HA517 olla ise eesvooluks. Maardu Linnavalitsusele teadaolevalt suubub
HA517 väljalasust alates sademevesi mööda olemasolevaid kraave lõpuks Võerdla peakraavi.
Seega on korrektne nii Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK
arengukava) kui ka koostatava Maardu linna üldplaneeringu käsitlus, et Kallavere
elamupiirkonna sademevee eesvooludeks on Kroodi oja ja Võerdla peakraav. Ei ole
välistatud, et osa sadevett võib teatud määral jõuda ka Võerdla peakraavi ja Kroodi oja vahel
asuvasse sadamat läbivasse kraavi, kuid sihilikult sinna sademevett Maardu linna poolt ei
suunata.
Kallavere elamupiirkonna põhjaosa väljalasu HA517 sademevesi voolab eelkõige Võerdla
peakraavi, mitte Nuudi tee äärsetele aladele. Kallavere elamupiirkond ehitati etappide kaupa
alates möödunud sajandi keskpaigast kuni 1980ndate lõpuni. Eesti Vabariigi
taasiseseisvumisest alates on Kallavere elamupiirkonna arendustegevus olnud võrdlemisi
tagasihoidlik. Piirkonna sademeveesüsteem on ehitatud põhiosas välja nõukogude perioodil.
Seega on alusetu väita, et väikesemahuline arendustegevus Kallavere elamupiirkonnas
viimase 30 aasta jooksul on põhjustanud Jõelähtme vallas suurte alade soostumise, võttes
sealhulgas arvesse, et tegemist on ka ajaloolises kontekstis olnud liigniiskete aladega. Samal,
30-aastasel perioodil, on aga välja ehitatud Muuga sadama idaosa, mis hõlmas tohutus
koguses mereala täitmist pinnasega ja olemasolevate veekogude (sh kraavide) asendamist
torustikega. Täiendavalt on Jõelähtme valda Klaukse tee piirkonda tänaseks ehitatud u 13 ha
ulatuses kõvakattega pindasid (logistikakeskused ja parklad), mille sademevesi on suunatud
Võerdla peakraavi või seda teenindavasse sademeveetorude süsteemi. 2015. aastal kehtestatud
Klaukse tee ja lähiala detailplaneeringu alusel on piirkonda lubatud täiendavalt rajada veel
vähemalt samas ulatuses kõvakattega pindasid. Võrdluseks võib tuua, et Kallavere
3
elamupiirkonna põhjaosa kogupindala on u 20 ha, millest kõvakattega pindasid on selgelt alla
kolmandiku. Seega on Jõelähtme valda Muuga sadama territooriumile rajatavate hoonete ning
platside mõju sadama sadeveesüsteemile Maardu Linnavalitsuse hinnangul kordades suurem
kui väikesemahulise kinnisvaraarenduse mõju Kallavere elamupiirkonnas.
Maardu Linnavalitsuse hinnangul on piirkonna eesvoolusid käsitletud piisava täpsusastmega.
Maardu Linnavalitsus on valmis kaaluma erinevaid võimalusi koostööks, mis puudutab
ühiselt kasutatavate eesvoolude seisukorra parendamist ja hooldust. Selle koostöö täpne vorm
ja sisu on aga eraldi küsimus ning ei peaks olema üldplaneeringu koostamise osaks või
takistama üldplaneeringu kehtestamist. Selleks, et tagada Maardu linna ja Jõelähtme valla
ühises kasutuses olevate sademevee eesvoolude heakord ja edasine toimimine, on Maardu
linna üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.5.1 alapeatükki „Sademevee ärajuhtimine“ täiendatud
järgnevalt: „[…]Täiendava sademevee vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette
näha Võerdla peakraavi korrastamine ja truupide läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem
tuleks täiendavate sademevee mahtude suunamist Võerdla peakraavi vältida. Uute
arendusalade detailplaneeringute koostamisel või suurte kõvakattega alade kavandamisel
tuleb võimaluse korral vältida lahendusi, mille puhul suunatakse sademevesi otse
suublasse. Eelistatud on lahendused, mille puhul vabanetakse sademeveest selle
tekkekohas või rajatakse enne sademevee suublasse juhtimist viibesüsteemid (nt rohealad,
viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid), mis vähendavad sademevee tipukoormust eesvoolule.“
Ülejäänud osas asus Maardu Linnavalitsus seisukohale, et sademeveelahendus on käsitletud
üldplaneeringule kohases täpsusastmes, sealhulgas on käsitletud kõiki eesvoolusid.
Üldplaneeringus on välja toodud üldised põhimõtted, mille alusel peaks Kallavere
elupiirkonnas edasise arendustegevuse puhul sademevee temaatikat käsitlema.
Terviklahenduste leidmine kogu piirkonna sademeveelahendustele on omavalitsuste ülene
küsimus, mis nõuab kokkuleppeid, mis ei kuulu üldplaneeringu ülesannete hulka. Selliseid
küsimusi tuleb Maardu Linnavalitsuse hinnangul lahendada üldplaneeringust eraldiseisvalt.
Peale Rahandusministeeriumis 04.08.2022 toimunud ärakuulamist koostas Maardu
Linnavalitsus üldplaneeringu seletuskirja täiendusena sademevee tegevuskava eelnõu. Kavas
toodud tegevused hõlmaks põhiliste vooluveekogude ja kraavide valgalauuringute läbiviimist,
nende tulemuste põhjal prioriteetsete tegevuste sõnastamist ning sisseviimist tulevastesse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadesse. Lisaks oleks tegevuskava seadnud
raamistiku koostöölepingute sõlmimiseks omavalitsuste vahel sademeveesüsteemide
haldamiseks ja hooldamiseks. Antud tegevuskava eelnõu esitati Jõelähtme Vallavalitsusele
ning AS-ile Tallinna Sadam ning ettepaneku arutamiseks toimus 08.09.2022 koosolek Maardu
Linnavalitsuse ruumides. AS-i Tallinna Sadam esindaja koosolekul ei osalenud. Jõelähtme
Vallavalitsuse hinnangul ei ole tegevuskava sademevett käitlevad põhimõtted piisavaks
meetmeks valla haldusterritooriumil kinnisasjade liigniiskusest tingitud probleemile
lahenduse leidmise seisukohast ning seetõttu kokkuleppele ei jõutud. Maardu Linnavalitsuse
hinnangul ei kuulu Jõelähtme Vallavalitsuse nõudmised (näiteks valgalade vooluhulkade
arvutamine, halduslepingu sõlmimine omavalitsuste vahel) PlanS §-s 75 sätestatud
üldplaneeringu ülesannete hulka. Maardu Linnavalitsuse hinnangul puudub perspektiiv jõuda
üldplaneeringu menetluse raames mõistliku aja jooksul kokkuleppele Jõelähtme
Vallavalitsusega sademevee küsimuse osas. Sellest hoolimata on Maardu Linnavalitsus nõus
pidama edasisi läbirääkimisi Jõelähtme Vallavalitsusega sademeveeprobleemide
lahendamiseks üldplaneeringu menetluse väliselt.
Rahandusministeerium märgib, et koostatud Maardu valla üldplaneeringus on näidatud
sademevee lahendus ja toodud tingimus, mille kohaselt täiendava sademevee vooluhulga
suunamisel Võerdla peakraavi on vaja ette näha Võerdla peakraavi korrastamine ja truupide
4
läbilaskevõime suurendamine, kuid pigem tuleks täiendavate sademevee mahtude suunamist
Võerdla peakraavi vältida. Uute arendusalade detailplaneeringute koostamisel või suurte
kõvakattega alade kavandamisel tuleb võimaluse korral vältida lahendusi, mille puhul
suunatakse sademevesi otse suublasse. Eelistatud on lahendused, mille puhul vabanetakse
sademeveest selle tekkekohas või rajatakse enne sademevee suublasse juhtimist
viibesüsteemid (nt rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid), mis vähendavad sademevee
tipukoormust eesvoolule. Seega on üldplaneeringuga seatud tingimus, millega uutel
arendusaladel detailplaneeringute koostamisel peab arvestama, et sademevee otse suublasse
juhtimine saab välditud. Sellega saavad suurte sadude puhul vooluhulgad hajutatud, äravool
aeglustub ja koormust eesvoolule ühtlustatakse.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Võerdla peakraavi ülemjooks asub Maardu linna
ja Jõelähtme valla piiril ning ülejäänud osa Jõelähtme valla territooriumil (kesk- ja
alamjooksul kuni Muuga lahte suubumiseni). Alamjooksul kulgeb Võerdla peakraav umbes 2
km ulatuses läbi Muuga sadama territooriumi ning asub osaliselt kollektoris. Seetõttu tuleb
teha koostööd Jõelähtme valla ja Muuga sadamaga sademeveesüsteemide hooldamiseks ja
arendamiseks. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest nähtuvalt on
Maardu Linnavalitsus sademevee probleemist teadlik, Maardu Linnavalitsus on korduvalt
püüdnud jõuda kokkuleppele sademevee küsimuse osas. Lisaks Maardu Linnavalitsus nõus
pidama edasisi läbirääkimisi sademeveeprobleemide lahendamiseks üldplaneeringu
menetluse väliselt.
Rahandusministeerium lisab, et Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava 2020-2033 näeb ette, et kuna Kallavere elamupiirkonna sademeveesüsteemide
eesvooluks on osaliselt Jõelähtme vallas ning Muuga sadama territooriumil asuv Võerdla
peakraav, siis on vaja teha koostööd Jõelähtme valla ja Muuga sadamaga
sademeveesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. Arengukava kohaselt on vaja täiendava
sademevee vooluhulga suunamisel Võerdla peakraavi selle peakraavi korrastamine ja truupide
läbilaskevõime suurendamine. Samuti tuleb sademeveekanalisatsiooni arendamisel arvestada
kõigi valgalas asuvate kinnistute (sh Jõelähtme valla alal) sademevee ärajuhtimise
võimalusega (nt Oja tee piirkonnas).
Rahandusministeerium nõustub Maardu Linnavalitsuse seisukohaga, et halduslepingute
sõlmimine ja omavalitsuste vahelise koostöö reguleerimine ei kuulu PlanS §-s 75 sätestatud
üldplaneeringu ülesannete hulka ning antud juhul üldplaneeringu lahendus ei takista
Jõelähtme Vallavalitsusel ja Maardu Linnavalitsusel teha edasist koostööd kompromissi
leidmiseks.
2. Kinnisvara Grupp OÜ tegi ettepaneku lisada Maardu linna üldplaneeringu joonistele Rööpa
IB ja Rööpa IV kinnistutele kavandatavad raudteed, mis hakkavad olema ühenduses avalike
raudteedega. Arvamuse esitaja hinnangul on nende kajastamine üldplaneeringu dokumentides
olulise tähtsusega, et sisuliselt õigesti planeerida Maardu linna raudteevõrgustikku, s.h. eri
raudteeharude ühendusi ja liikluskoormust tervikuna (Plan S § 75 lõige 1 punkt 1)
Maardu Linnavalitsus selgitas, et üldplaneering ei sea takistusi kehtivate detailplaneeringute
elluviimiseks, muuhulgas ei kajastata üldplaneeringus ka detailplaneeringutega kehtestatud
hoonestusalasid. Seega puudub kohaliku omavalitsuse hinnangul vajadus raudteede
kajastamiseks üldplaneeringus, kuna see väljub üldplaneeringu täpsusastmest. Hetkel on
üldplaneeringus kajastatud ainult olemasolevaid haruraudteid.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et PlanS § 75
lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise
5
asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega ei ole üldplaneeringu ülesandeks
raudteede paiknemise täpne määramine.
Rööpa IB ja Rööpa IV kinnistute detailplaneeringuga on planeeritud kinnistutel oleva
logistikapargi toimimiseks vajalik raudtee. Üldplaneeringu ülesanne on kohaliku
omavalitsuse jaoks olulise territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Seetõttu ei ole kohalik omavalitsus pidanud logistikapargi
raudtee kajastamist üldplaneeringus vajalikuks ning leidnud, et see väljub Maardu
Linnavalitsuse hinnangul üldplaneeringu täpsusastmest.
Rahandusministeerium lisab, et PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute
olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks
kohalik omavalitsus. Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 on üldplaneeringu
vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna
ruumilise arengu eesmärkidega. ehk pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks.
3. OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD palus jätta üldplaneeringus Põhjaranna tee 12, 14, 16, 16a ja
Võsanõmme I kinnistud tootmismaa ja kaubandus-, teenindus ja büroohoonete juhtotstarbega
alaks ning leidis, et haljasala- ja parkmetsa maa-ala piir peaks jooksma mööda kinnistute piire.
Arvamuse esitaja lisas, et nimetatud kinnistuid juba kasutatakse tootmismaana ning Kroodi
oja sängini on piisavalt ruumi, et tagada roheline ala.
Maardu Linnavalitsus märkis, et üldplaneeringut korrigeeriti ning maakasutusplaanil on
haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega ala vähendatud Kroodi oja kalda ehituskeeluvööndi
piirini.
Rahandusministeerium märgib, et haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel. Seega on üldplaneeringu sisulise lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja
otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
Linnavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ja seda osaliselt ka arvestanud. Heakskiidu
saamiseks esitatud üldplaneeringu maakasutusplaanil on haljasala- ja parkmetsa
juhtotstarbega ala korrigeeritud ning haljasala- ja parkmetsa ala ulatub Kroodi oja kalda
ehituskeeluvööndini. Rahandusministeerium lisab, et tulenevalt looduskaitse seaduse
(edaspidi LKS) §-st 34 on ranna ja kalda kaitse eesmärk tagada rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. LKS § 38 lõike 3 kohaselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. Seega asub Rahandusministeerium seisukohale, et kohaliku
omavalitsuse kompromiss vähendada haljasala- ja parkmetsa juhtotstarbega ala Kroodi oja
kalda ehituskeeluvööndi piirini on asjakohane ning põhjendatud.
4. OÜ Punjab märkis, et kuna Kalda kinnistul on maavara kaevandamisest jäänud auk, mis
vastavalt kehtivale seadusandlusele tuleb rekultiveerida, siis taotleb OÜ Punjab õigust
maavara kaevandamisest tekkinud auk kõiki seadusandlusest tulenevaid piiranguid järgides
6
täita ja kinnistu tasandada. Pärast seda soovib OÜ Punjab kalda kinnistule rajada parkla,
millega seoses Kalda kinnistule rajatakse katend. Seetõttu soovib arvamuse esitaja Kalda
kinnistu sihtotstarbe muutmist järgmiselt: ärimaa, ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste,
sh parklate maa. Arvamuse esitaja leidis, et selline kinnistu sihtotstarve sobib Kalda kinnistu
ümbritsevate kinnistutega kokku ja moodustab nendega harmoonilise terviku.
Maardu Linnavalitsus selgitas, et nii kehtivas, 2008. aastal kehtestatud üldplaneeringus kui ka
käesolevas, koostatavas üldplaneeringus on üheks põhimõtteks see, et Muuga aedlinna ja
Vana-Narva maantee tööstuspiirkonna vahel peab olema haljastatud puhverala, mis eraldab
elamuala visuaalselt tööstusest ning toimib ka negatiivseid keskkonnamõjusid vähendava
barjäärina. Sellest tulenevalt on antud maaüksusele määratud haljasala ja parkmetsa maa
juhtotstarve. Arvamuse esitaja ettepanek hõlmab selle kinnistu osas juhtotstarbe muutmist
ärimaaks ning alale parkla ehitamist. Kohalik omavalitsus leidis, et see läheb vastuollu
üldplaneeringus rakendatud põhimõtetega ning antud asukohas kaalub avalik huvi haljasala
säilitamiseks üles erahuvi kinnistu muul otstarbel kasutamise osas. Märgime ka, et koostatav
üldplaneering ei sea kehtiva üldplaneeringuga võrreldes täiendavaid piiranguid maa
kasutamiseks st maa kasutamise juhtotstarve varasema olukorraga võrreldes ei muutu.
Üldplaneering ei sea kohustusi maa täitmiseks või tasandamiseks.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et planeeringus juhtotstarbe määramisel on tegemist
planeeringu sisulise lahendusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, st käesoleval juhul Maardu Linnavalitsus. Kohalik
omavalitsus peab kaalutlusõiguse alusel hindama, milline on otsuste mõju kinnistu omaniku
õigustele, sh omandiõigusele ning kas piirangute seadmine on põhjendatav ülekaaluka avaliku
huviga. Käesoleval juhul on Maardu Linnavalitsus selgitanud, et Kalda kinnistu on olnud nii
kehtivas üldplaneeringus haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega, mida soovitakse säilitada
ka koostatavas üldplaneeringus, et tagada Muuga aedlinna ja Vana-Narva maantee
tööstuspiirkonna vahel oleva haljastatud puhverala. Seega on kohalik omavalitsus
kaalutlusotsuse tulemusel leidnud, et kehtivas Maardu linna üldplaneeringus sätestatud
maakasutustingimused on jätkuvalt asjakohased ning vastavad kohaliku omavalitsuse
arengueesmärkidele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Maardu Linnavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse.
Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Jõelähtme
Vallavalitsuse erimeelsust ja AS Tallinna Sadam, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ,
OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi.
Maardu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab
riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister
teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi
kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri: Jõelähtme Vallavalitsus, Tallinna Sadam AS, Milstrand AS, AS Liwathon E.O.S,
Osaühing AVP Integraal, OÜ Punjab, Kinnisvara Grupp OÜ, OÜ Dizolva ja OÜ Snail LTD
Helen Madison 611 3135
[email protected]
8