Pr Tiia-Liis Jürgenson Teie: 13.10.2022 nr
Neeme tn 50 elanike volitatud esindaja
Meie: 09.11.2022 nr 7-10/85-4
Siseministeeriumi vastus taotlusele Neeme tn 50
kinnistu enampakkumismenetluse tühistamiseks,
asjaolude selgitamiseks ja kinnistute jaotamiseks
Austatud proua Jürgenson
Olete esitanud Rahandusministeeriumile, Riigi Kinnisvara AS-ile ja Siseministeeriumile
taotluse Neeme tn 50 kinnistu enampakkumismenetluse tühistamiseks, asjaolude selgitamiseks
ja kinnistute jaotamiseks.
Siseministeeriumi poolt saame selgitada asjaolusid, mis jäävad ajaperioodi enne
27. detsembrit 2013. a, kui Siseministeerium andis Riigi Kinnisvara AS-ile üle Tallinnas
Neeme tn 50, endine Neeme tn 33 kinnistu (edaspidi ka Neeme 33).
Neeme 33 kinnistu jäi Siseministeeriumi valitsemisele pärast Vene vägede Eesti Vabariigist
lahkumist. Esialgu kasutati kinnistut (kinnistul asusid kolm elamut, juurviljahoidla, kasarmu,
ladu, saun) piirivalveametnike majutamiseks ja teenistusruumidena. Hiljem kasutasid
piirivalveametnikud kinnistut üürilepingute alusel. Kinnistul asunud ehitised olid kantud
riigivara registrisse 1997. a ja ehitiste alune maa oli jäetud riigi omandisse. Vastavalt tol ajal
kehtinud eluruumide erastamise seadusele (edaspidi EES) ei olnud nimetatud eluruumid
erastamise objektiks, kuna olid kantud riigivara registrisse ega kuulunud erastamisele, sest
tegemist oli tööandja eluruumiga (EES § 3 lg 5 p 1).
2010. aasta alguses otsustas Vabariigi Valitsus kinnitada riigile kinnisvarateenuse osutajaks
Riigi Kinnisvara AS-i. Riigivara valitsejad said ülesande anda üle nende valitsemisel olevad
kinnisasjad. Sellest ajast saadik ei ole Siseministeerium ise kinnisvaraga seotud
võõrandamistehinguid teinud.
3. mail 2011. a andis Siseministeeriumi kantsler käskkirja nr 1-5/64 „Erastamise le
mittekuuluvad tööandja eluruumid“, millega kinnitas 18 korteriomandit ja korterit tööandja
eluruumideks, mis ei kuulu erastamisele. Nende seas ka Neeme 33, mille elanikud Ago Aalde
ja Peeter Klausen, vaidlustasid kohtus nimetatud käskkirja. Selguse Neeme 33 üüripindade
suhtes tõi 21. märtsi 20113. a Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-12-122, mille ga
leidis kinnitamist, et Siseministeeriumi kantsleri 3. mai 2011. a käskkiri nr 1-5/64 on
õiguspärane haldusakt.
27. detsembrit 2013. a andis Siseministeerium Riigi Kinnisvara AS-ile üle Tallinnas Neeme 33
asuva kinnistu põhjusel, et riik ei vajanud seda avalikuks ega riigivõimu teostamise otstarbeks.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Eeltoodule asjaoludele tuginedes on alusetu ja väär väita, justkui oleks Ago Aaldel ja Peeter
Klausenil olnud ka pärast 2013. aastat õigustatud ootus, et Siseministeerium tagab neile
Neeme 33 üüripindade otsustuskorras võõrandamise erastamise hinna eest.
Mööname, et Siseministeeriumi kantsleri poolt 25. mail 2010. a ja varade asekantsleri poolt
8. augustil 2011. a saadetud kirjades on Siseministeeriumi esindajad lubanud, et Riigi
Kinnisvara AS moodustab peale kinnistu jagamist iseseivad kinnistud, mis seejärel
võõrandatakse üürnikele otsustuskorras erastamise hinna eest. Kuid juhime tähelepanu, et need
kirjad on saadetud üürnikele ajal, kui nimetatud kinnistu üüripindade suhtes valitses segadus ja
vaidlused. Selguse vaidlusalaste üüripindade suhtes tõi 2013. aastal haldusasjas nr 3-12-112
jõustunud kohtuotsus, kus kohus on leidnud, et Neeme 33 kinnistu määramine erastamise le
mittekuuluvaks tööandja eluruumiks oli õiguspärane ning Ago Aaldel ja Peeter Klausenil
puudub õigus enda kasutamisel olevaid tööandja eluruume erastada.
Väidate oma taotluses: Kohtuotsuse kohaselt vormistusvea ja puuduse tõttu ei saa riik maju
sealsetele elanikele otse erastada ja puudub kohustus seda teha odavama hinnaga. Tegemist
on meelevaldse tõlgendusega, sest sellisele järeldusele ei ole Tallinna Halduskohus oma
13. aprilli 2012. a ega Tallinna Ringkonnakohus oma 21. märtsi 2013. a haldusasja
nr 3-12-113 otsustes jõudnud. Olete oma kirjas viidanud Tallinna Ringkonnako htu
21. märtsi 2013. a otsusele haldusasjas nr 3-12-113, kus punktis 15 on märgitud, et juhul kui
riik ei ole kinnistut koormanud ega võõrandanud, on võimalik leida olukorra lahendamiseks
mitmeid võimalusi. Samas olete jätnud tähelepanuta järgmised laused nimetatud kohtuotsuse
punktis 15, kus kohus on sedastanud, et kaebajatel puudub õigus nõuda nii kinnistu jagamist
kui ka kaebajatele ositi võõrandamist. Olukorra lahendamine on võimalik vaid kokkuleppel,
kuid kohus ei saa vastutajat sellise kokkuleppe sõlmimiseks kohustada.1 Jõustunud Tallinna
Halduskohtu 13. aprilli 2012. a lahendis nr 3-12-113 leidis kohus, et riigivaraseadusest ei tulene
kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et riik neile nende kasutuses olevad eluruumid
otsustuskorras või muul riigivaraseaduses sätestatud viisil võõrandaks. Veel on kohus
märkinud, et asjaolu, et riik ei vaja mingisugust konkreetset vara riigivõimu teostamiseks või
muul avalikul eesmärgil, ei tingi mistahes moel selle vara müümist, iseäranis mitte
turuväärtusest väiksema hinna eest.2
Kõiki neid asjaolusid arvestades, puudusid Siseministeeriumil õiguspärased võimalused teisiti
käitumiseks.
Palusite viia läbi menetlus, et selgitada õiguslikud ja tegelikud asjaolud, mis on päädinud
olemasoleva olukorra tekkimiseni. Esmalt selgitame, et asjaolude väljaselgitamine peaks
toimuma teenistusliku järelevalve menetluse raames, kuid kolmandad isikud ei saa taotleda
selle algatamist, sest otsuse teeb minister või kantsler ise neile selgunud asjaolude pinnalt. Kuna
Siseministeeriumile ei ole teada, et Neeme 33 kinnistuga seotud asjaolud oleks muutunud või
sellega seoses oleks selgunud täiendavad asjaolud, ei saa Siseministeerium algatada ka
menetlust õiguslike asjaolude tuvastamiseks, sest seda on juba hinnanud kaks erinevat
kohtuinstantsi. Teiseks ei pea Siseministeerium mõistlikuks ega otstarbekaks alustada
menetlust ametnike suhtes, kes on nimetatud ametist lahkunud juba enam kui kümme aastat
tagasi. Järelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada asjaolud ja tuua välja puudused, mida on
võimalik kõrvaldada, et muuta kehtivat olukorda, mis ei ole õiguspärane. Selline võima lus
tänases olukorras puudub. Isegi kui Siseministeerium algataks järelevalvemenetluse ja selle
tulemusena selguks, et Siseministeeriumi kantsleri poolt 25. mail 2010. a ja Siseministeer iumi
1 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-113 punkt 15
2 Tallinna Halduskohtu 13.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-113 punkt 11
2 (3)
varade asekantsleri poolt 8. augustil 2011. a saadetud kirjades on antud lubadusi, millel puudus
õiguslik alus, ei muudaks see praeguse Neeme tn 50 elanike jaoks kehtivat olukorda. Kuna
tegemist on kirjaga, mille eesmärgiks oli tõenäoliselt lahendada olukorda elanike jaoks
soodsamal suunal, kuid kuna kohus on hiljem leidnud, et see ei ole võimalik, siis ei olnud
võimalik antud lubadustest ka kinni pidada. Tegemist ei ole olnud haldusakti või toiminguga,
millele võiks kohalduda avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesanne te
täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord
(riigivastutus). Siinkohal soovime veel kord toonitada, et selline teadmatu olukord ei ole
kestnud Neeme 33 elanike jaoks kakskümmend aastat, vaid Neeme 33 elanikud said oma
erastamise õiguse puudumisest teada hiljemalt 21. märtsil 2013. a. Pärast nimetatud kuupäeva
ega ka Neeme 33 kinnistu Riigi Kinnisvarale AS-ile üleandmist 27. detsembril 2013. a, ei ole
pöördunud Ago Aalde ega Peeter Klausen olukorra lahendamiseks või selgituste saamiseks
Siseministeeriumi poole enne kui alles nüüd. Isikud on oma tegevusetusega olnud ilmselge lt
passiivsed ja oodanud riigilt lahendust, mida ei ole neile võimalik pakkuda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Riigi Kinnisvara AS
Jaana-Helen Luik 6125050
[email protected]
3 (3)