dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
VäikehangeAvalik

Väikeost

Rahandusministeerium · 9. november 2022
Viit
9.5-1/8918-1
Registreeritud
9. november 2022
Dokumendi liik
Väikehange
Funktsioon
9.5 TOETUSTE TAOTLEMINE JA KASUTAMINE
Sari
9.5-1 Toetuse saaja projektitoimikud
Toimik
9.5-1
Vastutaja
Riin Kobin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎Lähteülesanne_maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine_7.11.pdf464 KB
  • 📎PwCA_lõpparuanne_RAM_03.04.2020.asice726 KB
  • 📎Ruumiloome töörühma lõpparuanne.pdf900 KB
  • 📎Väikeostu tingimused_7.11.pdf494 KB
  • 📎Ühendameti moodustamise analüüs.pdf1410 KB

Sisu (failidest)

MAA-, REGIONAAL- JA PLANEERINGUTE VALDKONNA ÜHENDAMETI MOODUSTAMISE ANALÜÜS Rahandusministeerium Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond Märts, 2020. a SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 LÜHIKOKKUVÕTE ................................................................................................................. 4 1. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................... 5 2. ANALÜÜSI LÄBIVIIMISE KORRALDUS ..................................................................... 7 2.1. Fookusvaldkondade analüüsi korraldus....................................................................... 7 2.2. Analüüsi läbiviimise korraldus .................................................................................... 7 3. FOOKUSVALDKONDADE ANALÜÜS.......................................................................... 8 3.1. Planeerimisalane nõustamine, koolitamine ja järelevalve ........................................... 8 3.2. Ruumiloome alane tegevus ........................................................................................ 10 3.3. Regionaal- ja regionaalhalduspoliitika rakendamine................................................. 12 3.4. KOV-i haldusaktide järelevalve ................................................................................ 13 3.5. Kohanimed ning asustus- ja haldusjaotuse korraldus ................................................ 15 3.6. Maa- ja omandireformiga seotud ülesanded .............................................................. 16 3.7. Kinnisvara ja maapoliitika ......................................................................................... 17 3.8. Riigimajade toimimine .............................................................................................. 19 3.9. Geoloogia valdkond ................................................................................................... 19 3.9.1. Geoloogiliste andmete haldamise hetkeolukord ................................................ 19 3.9.2. Geoloogia valdkonna tulevikuvõimalused ......................................................... 20 4. REGISTRID JA INFOTEHNOLOOGILINE KOOSTOIME .......................................... 21 4.1. Ühendameti registrid ................................................................................................. 21 4.1.1. Maa-ameti andmekogud ja andmehõive ............................................................ 21 4.1.2. Ehitisregister, e-ehituse platvorm ....................................................................... 26 4.1.3. Planeeringute register ehk planeeringute keskne andmekogu ............................ 27 4.1.4. Riigi kinnisvararegister ...................................................................................... 28 4.1.5. Kultuurimälestiste register ................................................................................. 29 4.1.6. Registrite infotehnoloogiline tugi....................................................................... 29 4.2. Infotehnoloogiline koostoime .................................................................................... 29 4.3. Infotehnoloogiline korraldus ühendametis ................................................................ 30 5. ÜHENDAMETI KONTSEPTSIOON .............................................................................. 31 5.1. Ühendameti tegevusvaldkonnad ja eesmärgid .......................................................... 31 5.2. Ühendameti valitsemismudel .................................................................................... 33 5.3. Ühendameti ressursianalüüs ...................................................................................... 35 1 6. MÕJUDE ANALÜÜS ...................................................................................................... 36 6.1. Muudatuse sihtrühm ja mõju ..................................................................................... 36 6.2. Valdkonna mõjuanalüüs ............................................................................................ 37 7. RISKIDE KAARDISTUS ................................................................................................ 38 LISA 1 Ühendameti ülesanded ................................................................................................ 41 2 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsuse 2019–2023 tegevusprogrammi üheks prioriteediks on riigivalitsemise reformi läbiviimine. Riigireformiga soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Riigireformi arengusuundade elluviimiseks on koostatud nelja-aastane tegevuskava. Selle üheks tegevuseks on analüüsida ja teha ettepanekud ruumiloome kvaliteedi parandamiseks ning riigiasutuste vahelisteks institutsionaalseteks ümberkorraldusteks. 2019. aasta veebruaris moodustati Rahandusministeeriumi juhtimisel ruumiloome töörühm, mille eesmärk oli reaalsete ruumiloomeprotsesside täpne kaardistamine, leidmaks korralduslikult parimad võimalused valdkonna mõjususe ja efektiivsuse suurendamiseks. Samuti oli töörühma ülesanne analüüsida ja teha ettepanekuid sobivaima institutsionaalse lahenduse leidmiseks, et suurendada ruumikaalutluse arvestamist otsuste ettevalmistamisel. Ruumiloome töörühma ettepanekutele tuginedes otsustas Vabariigi Valitsus 01.08.19 kabinetiistungil teha Rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga analüüsida 2020. aasta märtsiks maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamist. Käesoleva analüüsi sisendiks oli teadmine, et ruumiloome kvaliteedi parendamiseks tuleb läbi viia riigiasutuste vahelised institutsionaalsed ümberkorraldused ja moodustada maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet (edaspidi ühendamet). Ruumiloome töörühma lõpparuandes tehti ettepanek viia ühendametisse:  Maa-ameti funktsioonid;  Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ülesanded;  ministeeriumide ruumiandmete arenduse ja halduse funktsioonid (ehitisregister, e- ehituse platvorm, 3D kaksik, loodav planeeringute register);  teised ruumiloome valdkonna ülesanded, mida seni ei ole riigi tasandil täidetud või on täidetud ebapiisavalt. Analüüsi eesmärk oli leida vastus küsimusele, mil moel võiks ühendada erinevate asutuste ruumilise keskkonna ja maaga seotud tegevusi, et kujundada regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonda ja tõsta sellega seotud avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Analüüsi käigus töötati välja ühendameti moodustamise kontseptsioon. Analüüsi koostamisel on arvestatud ruumiloome töörühma lõpparuandes1 toodud seisukohti, Vabariigi Valitsuse 01.08.19 kabinetiotsust 2 , ühendameti valitsemismudeli analüüsi 3 ja riigireformi põhimõtteid. 1 Ruumiloome töörühma lõpparuanne, november 2019. 2 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus, 01.08.2019. 3 AS PricewaterhouseCoopers Advisors, „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet. Valitsemismudeli analüüs ja nõustamine“, märts 2020. 3 LÜHIKOKKUVÕTE Analüüsi tulemusena tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek moodustada uus riigiasutus, mis koondab maa, regionaalhalduse ja ruumilise keskkonna (ruumi) kujundamisega seotud ülesanded ning nende ja kaasnevate avalike ülesannete täitmiseks vajalike ruumiandmete tootmise ja haldamise. Ühendameti üheks tegevusvaldkonnaks saab olema Maa-ameti seniste maaga seotud ülesannete jätkamine, olles asjatundlik partner maatoimingute, maakorralduse, riigimaade haldamise, maa hindamise ja maakasutuse valdkonnas. Jätkuvalt on tagatud kinnisomandi väärtuse, asukoha ja ulatuse andmete usaldusväärsus ja säilimine. Ühendameti teine tegevusvaldkond on erinevate poliitikate rakendamise kaudu kaasa aidata regionaalsele tasakaalustatusele. Regionaalset tasakaalustatust aitab tagada kohalike omavalitsuste ja nende ühisasutuste tegevuse toetamine nõustamise, juhendamise, koolitamise ning paikkondlikus võrgustikutegevuses osalemise kaudu. Lisaks aitavad eesmärki saavutada maakondlike koostöövõrgustike pidamine riigiasutustega, riigi teenuste ja töökohtade seire maakondades ning tugi riigimajade toimimisele. Seeläbi on ühendamet toeks kohalikele omavalitsustele nende üldises töökorralduses, planeerimisalases tegevuses ning aitab riigil paremini seostada regionaalse arengu eesmärke ja vajadusi. Ühendameti kolmandaks tegevusvaldkonnaks on kaasa aidata ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisele ja elluviimisele. Ruumiloome kvaliteedi määravad sageli otsused, mis langetatakse enne ruumilise planeerimis- või projekteerimisprotsessi algust. Tervikliku ruumilise arengu tagavad ruumipoliitika erinevate osade (sh arhitektuuri-, kinnisvara-, ehitus-, maastiku-, muinsuskaitse-, maapoliitika) ja ruumiliste planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus ja regionaalne tasakaalustatus. Ühendamet hakkab läbi viima riigi planeeringute (nt maakonnaplaneeringud ja eriplaneeringud) koostamist ja nende ajakohasena hoidmist ka pärast kehtestamist ning on kohalike omavalitsuste planeeringute valdkonna nõustaja, koolitaja ning tegevuse õiguspärasuse kontrollija. Ühendameti neljas tegevusvaldkond on jätkata Maa-ameti seniste geomaatika-alaste tegevustega, sealhulgas avalikkusele oluliste ruumiandmete (katastri-, kinnisvara hindamise, aadressi-, topograafia-, kohanime-, geodeesia-, geoloogia- ja maavarade ning aerofotode jt andmete) hõivega, nendega seotud teenuste pakkumise ja kaartide tootmisega. Lisaks hakkab ühendamet haldama riigi kinnisvararegistrit, e-ehituse platvormi, ehitisregistri, planeeringute registri ja võrgurajatiste andmebaasi ning nendega seotud teenuseid. Arvestades ühendameti tegevusvaldkondi ja seatud eesmärke, on ettepanek nimetada ühendamet Maa- ja Ruumiametiks või Maa- ja Regionaalametiks. Ühendameti funktsioonidega seotud poliitika kujundamine on mitme ministri vastutusvaldkonnas, mistõttu hakkab ühendamet kuuluma mitme ministeeriumi valitsemisalasse vastavalt nende vastutusvaldkonnale. Vabariigi Valitsuse seadusega ministri pädevusse antud valitsemisala asutusega seonduvaid otsuseid (eesmärkide seadmine, eelarve kinnitamine ja täitmise kontroll, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt) teevad valitsemisega seotud ministrid ühiselt konsensuspõhiselt. Ühendameti toetamiseks administratiivsetes küsimustes (nt raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine, nõukogu otsuste eelnõude koostamise koordineerimine jmt) määrab Vabariigi Valitsus ühe ministeeriumi administreerivaks ministeeriumiks. 4 1. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS Praegu on maakasutuse, regionaalhalduse, ehitamise, planeerimise, arhitektuuri- ja kinnisvarapoliitika kujundamine ja rakendamine ning nende eesmärke toetavad tegevused (registrid, infosüsteemid) killustatud erinevate asutuste vahel. Kõigi nende valdkondade tegevused mõjutavad elukeskkonda (ruumi). Olukorda on analüüsinud vastavate erialade ekspertidest koosnevad ruumiloome ekspertrühm ja töörühm, kes tõid välja, et Eesti riigil puudub ruumiloome eri valdkondade kompetentsi koondav üksus, kes neid tervikuna käsitledes looks visiooni riigi ruumilisest tulevikust, analüüsiks otsuste ruumilist mõju ja aitaks kaasa parema elukeskkonna planeerimisele ja kujundamisele. Olukorra lahendamiseks tegi ruumiloome töörühm ettepaneku moodustada uus asutus, mis täidaks seniseid Maa-ameti rakenduslikke ülesandeid, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (edaspidi RAM REHO) ülesandeid ja ruumiloome valdkonna uusi ülesandeid, mida ei ole riigi tasandil täidetud või on täidetud ebapiisavalt. Alljärgnevalt on kirjeldatud nimetatud ülesannete praegust korraldust. Maatoimingute, riigimaade haldamise, kinnisvara hindamise ja kogu maaküsimuste kompetents on riigis koondunud Maa-ametisse. Samuti on Maa-ameti tegevusvaldkonnaks ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste pakkumine. Täpsustavalt on Maa-ameti ülesanneteks riigimaade haldamine ja rentimine, riigile mittevajaliku maa müük, riigile avalikes huvides vajaliku maa omandamine, maakorraldusega seotud ülesannete täitmine, maareformi läbiviimine, katastriandmete haldamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine, katastrimõõdistamise ja -kontrolli korraldamine, maa hindamise korraldamine, ruumiandmete haldamine, ruumiandmeteenuste pakkumine, geoinformaatika koordineerimine, geodeesia, kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse korraldamine, ehitusgeoloogilise informatsiooni, maardlate andmete ja geoloogilise kaardi kättesaadavuse tagamine, satelliitkaugseirel põhinevate riiklike teenuste arendamine, ühiskonna varustamine topograafiliste andmete ja kaartidega, aadressiandmete ja kohanimeregistri andmete haldamine. Maa-amet suunab asjatundlikult maatoiminguid ning varustab ühiskonda maa- ja ruumiandmetega. Maa-ameti toodetavaid ruumiandmeid ja maaküsimuste kompetentsi kasutavad nii avalik sektor kui ka eraettevõtted ja eraisikud. Kõik Maa-ameti teenused on riiklikult olulised ja nende pakkumine jätkub ühendametis. Maa-ameti ülesanded koostoimes teiste analüüsitavate teenustega võiks moodustada hea sünergia ja kaasa aidata ruumiloome töörühmas tõstatatud probleemide parandamisele. Täpsemaid sünergiavõimalusi analüüsitakse järgmistes peatükkides. RAM REHO moodustati pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist 2018. aasta algul, et täita ülesandeid, mis kuuluvad Rahandusministeeriumi (RAM) haldusalasse. Osakonna ülesanneteks on kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine, arvamuste andmine maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas, osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine, nõustamine ja järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle, riigi teenuste osutamise koordineerimine maakonnas, järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas ning kohalike omavalitsuste üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ja omandireformiga seotud toimingute menetlustähtaegade määramine. Kõik need tegevused on pigem rakendusliku iseloomuga ja aitavad kaasa kvaliteetse elukeskkonna kujundamisele, mistõttu on peatükis 2 analüüsitud selle osakonna ülesannete ministeeriumist üleviimise võimalikkust ühendametisse. 5 Käesoleva analüüsi üheks objektiks on riigis tervikliku ruumiloome korralduse tagamine, mille olulise osa moodustavad eelnimetatud asutuste praegused tegevused. Ruumiloome on oma olemuselt ruumi (elukeskkonna) arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine, mille põhieesmärk on läbimõeldult ja maksimaalselt parandada elukeskkonda. Ruumiloome on kompleksne pidev protsess, mis sünnib erinevate sektorite ja väga paljude osapoolte tegevuse koosmõjus. Tervikliku ruumilise arengu tagab ruumipoliitika erinevate osade (sh arhitektuuri-, kinnisvara-, ehitus-, maastiku-, muinsuskaitse-, maapoliitika) ja ruumiliste planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus, seda nii riiklikul kui ka omavalitsustasandil. Ruumiloome kvaliteedi määravad sageli otsused, mis langetatakse enne ruumilise planeerimis- või projekteerimisprotsessi algust. Läbimõeldud ruumiotsuste eelduseks on ruumilise ja regionaalse arengu eesmärkide, õigusaktide, arengukavade, planeeringute, investeeringute ja toetusmeetmete parem seostamine ning kvaliteetsete alusandmete olemasolu. Ruumipoliitika erinevate osade kujundamisel ja rakendamisel, sh avaliku sektori investeerimispoliitika kujundamisel, on oluline pidevalt järgida kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Kõigi eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks on vaja ruumiloomega seotud ülesandeid paremini korraldada ja ellu viia. Seda analüüsitakse täpsemalt 2. peatükis. Ruumiloome alaste otsuste tegemiseks ning valdkonna toimimiseks ja arenguks on oluline kvaliteetsete ruumiandmete olemasolu. Suurema osa ruumiandmetest toodab ja haldab Maa- amet (nt geodeetilised, topograafilised ja kõrgusandmed, maakatastri, kitsenduste ja hindamise andmed, aadressi- ja kohanimeandmed, maavarade ja ehitusgeoloogia andmed, aeropildistamise ja laserskaneerimise andmed jne). Ametil on olemas ressurss, metoodika ja õigusraamistik, et tagada kvaliteetsed andmed, mis on alusandmeteks väga paljudele valdkondadele, sealhulgas ruumilisele planeerimisele ja ehitusvaldkonnale. Lisaks andmete tootmisele on ruumiloome jaoks kõigile osapooltele olulise tähtsusega ruumiandmete esitamine teenuste kaudu (nt Maa-ameti X-GIS/geoportaal kõigi oma andmekihtide ja kaarditeenustega, aadressiotsingu kasutajaliides In-ADS, geokodeerija, X-tee vahendusel osutatavad teenused, satelliitandmete keskuse ESTHub teenused, veebikaartide WMS-teenused, Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri INSPIRE teenused, avaandmete teenused jne). Ruumiloomega seotud ruumiandmete terviklikkuse tagab eelnimetatud andmete ning ehitiste ja planeeringute andmete koostoimimine. Ehitisregistri, e-ehituse platvormi ja 3D kaksiku haldamisega seotud ülesandeid täidab praegu MKM-i ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistritalitus. RAM-i planeeringute osakonnas on loomisel planeeringute register, mis peab valmima 2021. aasta lõpus. Täpsemalt analüüsitakse ühendametiga seotud registreid ja nende koostoimet 4. peatükis. Riigis regionaalse tasandi ruumilise planeerimise eest vastutav üksus REHO tekitaks koos Maa- ameti töötajatega regioonides tõenäoliselt suurema sünergia kui olukord, kus maaga ja ruumiandmetega seotud info on ühes ning ruumilise arengu eest vastutav üksus teises asutuses. Kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu eesmärgi vaatest oleks suur väärtus sellel, kui ühendada regionaalarengu ja -halduse, ruumilise planeerimise, maatoimingute, elamumajanduse arengu, kinnisvara valdkonna ja ruumiandmete tootmise ja haldamise ülesanded. Uues ühendametis moodustuksid tugevad maakorralduse, planeerimise, arhitektuuri ja geomaatika meeskonnad, kes ühiselt on võimelised kaasa aitama kvaliteetse ruumiloome tagamisele. 6 Milliseid konkreetseid ülesandeid peaks ühendamet täitma ja kuidas seda kõige paremini korraldada, on välja toodud järgnevates peatükkides. 2. ANALÜÜSI LÄBIVIIMISE KORRALDUS 2.1. Fookusvaldkondade analüüsi korraldus Ruumiloome töörühmas kaardistati fookusvaldkonnad, mis võiksid olla seotud moodustatava ühendameti eesmärkide ja ülesannetega. Selleks moodustati temaatilised töörühmad erinevate asutuste konkreetse valdkonna pädevatest ekspertidest ja analüüsiti järgmisi ruumiloome töörühmas kaardistatud fookusvaldkondi: • planeerimisalane nõustamine, koolitamine, järelevalve; • ruumiloome alane tegevus; • regionaal- ja regionaalhalduspoliitika rakendamine; • KOV-ide haldusaktide järelevalve; • kohanimed ning asustus- ja haldusjaotuse korraldus; • maa- ja omandireformiga seotud ülesanded; • kinnisvara- ja maapoliitika; • riigimajade toimimine; • geoloogia valdkond; • andmekogud: ehitisregister, e-ehituseplatvorm, 3D kaksik, planeeringute register, riigi kinnisvararegister jt. Temaatiliste töörühmade töö käigus selgusid moodustatava ühendameti esmased ülesanded, mille analüüsimisega jätkasid riigihalduse ministri käskkirjaga kinnitatud töörühmad (vt peatükk 2.2). Temaatiliste töörühmade fookusvaldkondade analüüs on toodud peatükis 3. 2.2. Analüüsi läbiviimise korraldus Riigihalduse ministri käskkirjaga kinnitati ühendameti moodustamise analüüsi läbiviimiseks kaks töörühma ja juhtrühm. Analüüsi läbiviimist juhtis Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht. Ühendameti moodustamise ettevalmistamiseks ja kontseptsiooni väljatöötamiseks moodustati protsesside ja teenuste töörühm järgmises koosseisus:  Ülle Harak, töörühma juht, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht;  Katri-Liis Ennok, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja;  Väino Tõemets, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja;  Veronika Ilsjan, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik;  Silver Jakobson, Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja;  Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja;  Liis Vahter, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist;  Ene Jürjens, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna maapõueressursside valdkonna juht;  Veronika Valk-Siska, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik;  Triinu Rennu, Maa-ameti peadirektori asetäitja;  Reet Roosalu, Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja; 7  Merje Krinal, Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja;  Kalle Toomet, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik. Ühendameti registrite koostoime ja IT-toega seotud teemade analüüsimisega tegeles töörühm järgmises koosseisus:  Ülle Harak, töörühma juht, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht;  Tiit Oidjärv, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja;  Katrin Solvak, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist;  Silver Jakobson, Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja;  Jaan Saar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna digitaalehituse valdkonnajuht;  Taavi Jakobson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistri talituse juhataja;  Epp Laanepõld, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse äriteenuste osakonna juhataja;  Risto Raaper, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse taristuosakonna juhataja;  Karin Merilo, Muinsuskaitseamet pärandihalduse osakonna juhataja;  Artu Ellmann, Maa-ameti peadirektori asetäitja;  Sulev Õitspuu, Maa-ameti geoinformaatika osakonna geoinfosüsteemide büroo juhataja;  Priit Kuus, Maa-ameti katastri teabe- ja arendusosakonna juhataja;  Maili Hirlak, Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja. Ühendameti loomise ettevalmistamise koordineerimiseks, otsuste vastuvõtmiseks, järelevalve teostamiseks ning juhtimismudeli väljatöötamiseks kinnitati juhtrühm järgmises koosseisus:  Raigo Uukkivi, juhtrühma esimees, Rahandusministeeriumi asekantsler;  Kaia Sarnet, Rahandusministeeriumi asekantsler;  Margit Martinson, Keskkonnaministeeriumi asekantsler;  Jüri Rass, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler;  Hillar Sein, Kultuuriministeeriumi asekantsler. Kõik Maa-ameti senised ülesanded vaadati üle protsesside ja teenuste töörühmas ning leiti, et need viiakse ühendametisse muutumatul kujul. Ühendameti ülesannete analüüsimisel selgus, et ühendametisse koonduvad erinevate ministeeriumide vastutusalas olevate valdkondade rakenduslikud ülesanded. Käesolev analüüs on koostatud eelnimetatud töörühmade ja juhtrühma töö tulemuste põhjal. 3. FOOKUSVALDKONDADE ANALÜÜS 3.1. Planeerimisalane nõustamine, koolitamine ja järelevalve Temaatilises töörühmas analüüsiti planeeringute liikidega seotud ülesannete täitmist RAM REHO-s ja nende ületoomise võimalusi ühendametisse. RAM REHO täidab planeerimisvaldkonna rakenduslikke ülesandeid, mis on riigi korraldada. Planeerimispoliitika kujundajaks on RAM-i planeeringute osakond, kes jätkab seda rolli ka pärast ühendameti moodustamist. Koostöövõrgustik teiste RAM-i osakondade ja asutustega jääb alles ka pärast ühendameti moodustamist. 8 Üleriigilise planeeringu, mereala teemaplaneeringu, maakonnaplaneeringu ja riigi eriplaneeringu algatab ja kehtestab seaduse järgi Vabariigi Valitsus. Samuti teeb Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringu ning riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja riigi eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse. Seepärast jääb pärast ühendameti loomist RAM-i ülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele ühendameti juhtimisel koostatud planeeringutega seotud materjalid otsustamiseks ning eelnevalt ministeeriumidele, asutustele jt kaasatavatele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Ühendamet juhib planeeringute koostamist algatamise eeltööst (sh kaasamine, kokkulepe eraisikuga planeeringu koostamise rahastamiseks ja koostööks, turu-uuring jne) kuni kehtestamisjärgsete töödeni. RAM kaasatakse töösse. Selline töökorraldus on vajalik kõikide planeeringu koostamisel oluliste asjaoludega arvestamiseks ning planeerimisprotsessi sujuvuse ja otsuste elluviidavuse tagamiseks. RAM-is tehakse otsused planeeringute rahastamise võimaluste osas. Praegu ei ole RAM-il pooleli ühtegi riigi eriplaneeringut. Haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused peavad koostama uue üldplaneeringu, kuid uusi üldplaneeringuid koostavad või kavandavad nende koostamist ka teised KOV-id, kokku 61 KOV-i. Välja on töötatud meede töötubade rahastamise toetamiseks, millega üldplaneeringute koostamise nõustamiseks on hangitud eraldi nõustajad, kes töötubades pakuvad teenust üle riigi (meetme kestvus 2 aastat). RAM-i planeeringute osakond (PLO) on koostöös asjaomaste spetsialistidega välja töötanud üldplaneeringute koostamise juhendi. Osakond osaleb üldplaneeringu koostamises õiguslike küsimuste lahendamisel ning teeb riigi eri ametitega koostööd, et leida osapooltele sobivad kompromisslahendused planeeringute sisu ja nõuete osas. Samuti koostas õigusloome eest vastutav PLO planeeringute vormistusnõuete kohta määruse, mis hakkab kehtima ka kavandatavate üldplaneeringute vormistamisele, sh elektroonselt esitatavate andmete osas. Hetkel koordineerib suurt osa üldplaneeringute koostamist REHO. Laiemates õiguslikes ja metoodilistes küsimustes kaasatakse alati PLO. Uutest üldplaneeringutest võib tulla ka ettepanekuid maakonnaplaneeringute muutmiseks. Kõik maakonnaplaneeringud on 2019. a novembrikuu seisuga kehtestatud. Varasemad teemaplaneeringud on integreeritud maakonnaplaneeringutesse. Maakonnaplaneeringute andmed vajavad korrastamist, milleks on vaja täiendavaid vahendeid. Uusi maakonnaplaneeringuid ja teemaplaneeringuid koostatakse vastavalt riigi vajadustele. REHO-s toimuvad plaanipärased nõupäevad, kus pannakse kokku koolitusvajadused. Koolitusele kaasatakse teisi ministeeriume ja korraldatakse piirkondlikke seminare. Iga kahe kuu tagant toimub REHO planeerijate suurem nõupidamine, kus arutatakse tõstatunud probleeme, tutvustatakse uuendusi – kaasatud on PLO ning teised asjaomased ametid ja ministeeriumid. Ruumilise planeerimise koolituste korraldamine jääb ka edaspidi PLO ja ühendameti ühiselt täidetavaks ülesandeks. Ühendametis jätkatakse planeeringute osas KOV-i ametnike nõustamist, koolitamist ja koostöö edendamist ning kontrollitakse KOV-ide planeerimisalase tegevuse ja menetluse läbiviimise õiguspärasust. REHO talitused nõustavad ja viivad läbi planeeringute alast järelevalvet, mis saab samamoodi jätkuda ühendametis. Vajadusel vaadatakse töökorraldus ja -koormus üle, sest praeguseks on maavalitsuste planeerijate ülesanded üks ühele üle võetud, see ei pruugi aga olla piisav uue ühendameti eesmärkide täitmiseks. Maakonniti on planeerimisalase tegevuse võimekus väga erinev. Kuna ruumilise planeerimise otsuste langetamisel on kohalik omavalitsus autonoomne, siis ei saa riik otseselt nende sisusse sekkuda. Võimalik on kontrollida planeeringu lahenduste vastavust kõrgema tasandi 9 planeeringutele ja planeerimisseaduse üldistele põhimõtetele, nt kontrollida üldplaneeringu vastavust maakonnaplaneeringule ning anda seisukohti üldplaneeringu muutmise lubatavuse küsimuses. Vastuväidete puhul toimub vaidlevate osapoolte ärakuulamine ja seisukoha andmine nende vastuväidete osas, kus KOV ja vastuväidete esitajad ei jõudnud kokkuleppele. Planeeringute järelevalve tulemuse (heakskiidu või põhjendatud juhul heaks kiitmata jätmise) allkirjastab varem kehtinud planeerimisseaduse järgi koostatud planeeringu puhul minister, 2015. a jõustunud planeerimisseaduse järgi koostatud planeeringu puhul asekantsler. Eeltoodule tuginedes on otstarbekas täita ühendametis järgmisi planeeringutega seotud ülesandeid:  maakonnaplaneeringute (sh teemaplaneeringute) koostamise korraldamine ja ajakohasena hoidmine;  riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine;  üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamise korraldamine;  KOV-i üldplaneeringute koostamise protsessis osalemine;  järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle (KOV-i poolt heakskiitmiseks esitatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud);  nõustamine ja koolitamine planeeringute valdkonnas, sh juhendmaterjalide koostamine;  planeeringutega seotud analüüside ja ülevaadete koostamine; RAM-is on novembris 2019. a koostatud regionaalhalduse osakonna audit, kus tehti ettepanekud planeerimisvaldkonna paremaks korraldamiseks. Selles on välja toodud, et REHO- sse võeti üle maavalitsuste planeerijad, kuid tulevikus peaks selle baasil looma regionaalsed planeerimisüksused, mis teenindavad mitut maakonda/regiooni. Auditist tulenevate ettepanekutega tegeletakse pärast seda, kui ühendameti moodustamine on otsustatud. RAM REHO planeerimisvaldkonna ülesanded sobivad hästi kokku ja loovad sünergiavõimaluse Maa-ameti praeguste ruumilise planeerimise või sellega tihedalt seotud ülesannetega, mille täitmine on korraldatud üle terve Eesti erinevates keskustes. 3.2. Ruumiloome alane tegevus Ruumipoliitika hõlmab väga paljusid poliitikaid ning valdkonnad on erinevates ministeeriumides laiali. Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad mitmed riigiasutused:  Rahandusministeerium – ruumiline planeerimine, regionaalareng, riigivara;  Keskkonnaministeerium – (loodus)keskkond, riigi maareservi poliitika kujundamine;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – ehitustegevus, elamumajandus, taristu, riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, maapõue uuringud;  Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet – arhitektuur ja kultuuripärand;  Maa-amet – maatoimingud, maakorraldus, riigimaa haldamine, ruumiandmete infrastruktuuri arendamine, selle põhikomponentide töö tagamine, ruumiandmete alane koordinatsioon, rahvusvaheline ruumiandmete alane koostöö, ruumiandmete tootmine ja teenused;  Maanteeamet – riigile vajalike teede ja liiklussõlmede kavandamine, tellimine ja korrashoid;  Riigi Kinnisvara AS – riigile vajalike ehitiste kavandamine ja tellimine. 10 Valdkondlikke ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutusi ja riigi äriühinguid on lisaks ülal loetletule veel. Kohalikul tasandil vastutavad elukeskkonna kvaliteedi eest kohalikud omavalitsused. Ühendameti üks eesmärk on kaasa aidata ruumiotsuste kvaliteedi tõstmisele ning ruumiotsuste toetamisele läbi nõustamise, koolituste ja regionaalsete võrgustike loomise. Ruumiloome alast teadlikkust on vaja tõsta kogu ühiskonnas, selle üheks võimaluseks on nõustamine ja koolituste korraldamine. Ruumiloome töörühmas on valminud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted4, mille tutvustamine ja kasutamine on heaks sisendiks ruumiloome poliitika kujundamiseks, rakendamiseks ja kvaliteetse ruumi loomiseks. Suureks väljakutseks saab see, kuidas kõik valdkonnaga puutumust omavad otsustajad ja eksperdid – ministeeriumid, ametid, KOV-id – neid põhimõtteid juurutavad. Selle õnnestumisele saab ühendamet oluliselt kaasa aidata. Ühendameti üheks ülesandeks saab ruumiloome alane nõustamine ja abistamine nii regioonis kui ka riigis tervikuna. Selleks on oluline KOV-i ja teiste piirkondlike töövaldkonda puudutavate asutustega koostöövõrgustike pidamine, pidev infovahetus, vajadusel koolituste korraldamine ja juhendmaterjalide koostamine. Koolitusprogrammide kokkupanekul tuleb arvestada vajaduste ja piirkondlike eripäradega ning riigi seatud prioriteetidega. Ühendametisse peab koonduma lisaks senisele Maa-ameti ruumiandmete tootmisele kogu praktiline teave ruumiloomest, kus selgitatakse välja probleemkohad ja tehakse ettepanekuid valdkonna paremaks korraldamiseks. Kaasatakse hea ruumiloome praktikaga KOV-e (moodustuvad võrgustikud) ja jagatakse üksteisega kogemusi, mille kaudu paraneb kompetentsus. Peamiselt vajab edendamist asukoha ning asjakohase arhitektuurse lahenduse leidmine ehitisele. Koostöös Muinsuskaitseameti ja tema piirkondliku võrgustikuga edendatakse regioonides teadlikkust kohaliku kultuuripärandi valdkonnas (nt miljööalad jms). Edendatakse koostööd liikuvust ja transporti korraldavate asutustega (Maanteeamet, ühistranspordikeskused) ning teiste ametite regionaalsete üksustega. Siin on väljakutseks asutuste erinevate seisukohtade üksteisele lähendamine, et leida ruumile parim lahendus. REHO-l on toimiv koostöö taristu ja transpordisüsteemi regionaalsete võrgustikega. Lisaks KOV-i nõustamisele vajavad ehituse kavandamisel nõu ka avaliku sektori asutused kui arendusprojektide tellijad. Oluline on välja töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete tutvustamine ja nende laialdane kasutamine projekteerimishangete, ehitushangete ja ideevõistluste korraldamisel, samuti asukoha valikul, ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete integreerimine otsustusprotsessidesse koos vastavate juhendmaterjalidega. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastavust tuleks hinnata avalikku huvi pakkuvate investeeringuprojektide puhul, mh koolid, olulise ruumilise mõjuga avalikud hooned ja taristuobjektid, samuti nende planeeringud. Tuleb kujundada asjakohased hindamiskriteeriumid ja leida sobiv koostööformaat riigi tasandil otsustajate nõustamiseks, kaasates valdkondlikke eksperte erasektorist, erialaliitudest, teadusasutustest vm. Erialaorganisatsioonid ja maakondlikud arenduskeskused on teatud määral rahvusvahelist ruumialast teadmust ja arengusuundi regioonides jaganud, kuid see peab olema regulaarsem. Tulemus on tõhusam, kui tehakse tihedat koostööd ministeeriumidega, kes korraldavad rahvusvahelist esindatust ja tagavad ühendametit kaasates info jõudmise regioonidesse. Pärast rakenduslike ülesannete väljaviimist ministeeriumist saavad ministeeriumid senisest rohkem panustada rahvusvahelisse koostöösse oma valdkonnas, kaasates sellesse ühendametit ja teisi partnereid. 4 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, november 2018 11 Eespool toodule tuginedes on ühendametis otstarbekas täita järgmisi ruumiloomega seotud ülesandeid:  ruumiloome, sh arhitektuuri ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamise alane nõustamine, koolitamine;  avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV-ide nõustamine ja koolitamine kohaliku kultuuripärandi, sh miljööalade osas;  rahvusvahelise ruumialase teadmuse ja arengusuundade levitamine regioonis;  avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV-ide nõustamine ruumilist kvaliteeti väärtustavate (väärtuspõhiste) projekteerimishangete, ehitushangete ja ideevõistluste korraldamisel, asukoha valikul jt olulise ruumimõjuga (üksik)otsuste langetamisel;  ruumivaldkonda puudutavate meetmete, standardite ja juhendite väljatöötamises osalemine ja ajakohastamine;  ruumivaldkonnas vajalike uuringute, analüüside korraldamine või läbiviimine. Need on peamiselt uued ülesanded, mida sellises ulatuses ja sellisel kujul siiani riigis täidetud ei ole. Edendamist vajab arhitektuurialane nõustamine, targa tellija tagamine, õige asukoha valik, asutuste koostöö, eriti infrastruktuuri planeerimisel. RAM REHO on võimaluste piires seda funktsiooni vedanud, kuid arhitektuurilist nõu antakse siiski suhteliselt väikses mahus. Arhitektuurialast võimekust ei ole vaja tõsta kõigis regioonides, vaid vajalik on sellekohane oskuste ja vajaku kaardistamine ning läbi mõelda funktsioonide paiknemine maakonniti. Kõikide eeltoodud ülesannete edukas täitmine eeldab head koostööd ja töökorralduslikke kokkuleppeid KEM-i, RAM-i, MKM-i ja KUM-i vahel. Koostöö sujumiseks ühendameti ja ministeeriumide vahel on võtmetähtsusega koostöö põhimõtetes kokkuleppimine ning asjakohaste tööprotsesside disainimine. 3.3. Regionaal- ja regionaalhalduspoliitika rakendamine Riigi regioonide/maakondade põhine vaade vajab tugevdamist, mille osas on suur ootus ühendametile. Alates maavalitsuste tegevuse lõpetamisest on maakondadest kadunud ühtne riigi vaade. Samuti on mitmes maakonnas KOV-liidud nõrgenenud või nende tegevus on teisenenud niivõrd, et kohalikud riigiasutused ei taju enam selget ja ühtset maakondlikku koostööparterit. Maakonna omavalitsustel ja riigiasutustel ei ole enam maakonna/piirkonna arengu ja koostöö ühiste huvide kaitsmise ja kokkuleppimise kohta. Seetõttu on võtmetähtsusega riigi poolt horisontaalse koostöö tagamine. Läbi on vaja mõelda, kas riiklik ja omavalitsuslik koostöö ja regionaalse arendustöö koordineerimine toimub maakondade või regioonide põhiselt. Vajalik on luua koordineeriv üksus, mis tegeleks erinevate omavalitsuslike ja riiklike tegevusvaldkondade ühendamisega maakondlikul/regionaalsel tasandil. Oluline, et säiliks regioonide/maakondade põhine arusaam kohalike omavalitsuste ja riigi toimimisest ja jätkuksid kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste võrgustike tegevused. Nt regulaarsed kohtumised maakondades riigiasutustega, kuhu on kutsutud kõik riigiasutuste juhid operatiivse info vahetamiseks. Neil kohtumistel osalevad ka KOV-ide, maakondlike arendusorganisatsioonide ja KOV-ide ühisasutuste juhid. Ühendameti ülesandeks jääb siiani RAM REHO tehtud töö jätkamine maakondlike arengustrateegiate ja maakonna planeeringute kooskõla ja koostoime koordineerimisel ning maakonna planeeringute sidustamine riigi arengu kavandamise protsessidesse. Ühendametist saab ühendav platvorm omavalitsusliku strateegilise kavandamise ja territoriaalse planeerimise ning riikliku strateegilise kavandamise ja territoriaalse planeerimise vahel. Arendus- ja planeerimistöö koordineerimist on otstarbekas korraldada regionaalsel tasandil. Samuti on ühendameti rolliks osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel. Ühendamet 12 aitab kaasa ajakohase ülevaate saamisele eri piirkondade suundumustest ja kitsaskohtadest kõikvõimalikes poliitikavaldkondades, samuti osaleb amet valdkondlike strateegiadokumentide ja õigusaktide regionaalse mõju hinnangute läbivaatamisel, sh piirkondade koostööpartnerite seisukohade välja selgitamisel. Olulisel kohal on kõikvõimalikud koostöövormid KOV-ide, nende ühisasutuste ja riigiasutustega. Piirkonniti võivad esile kerkida konkreetsed rakenduslikud küsimused, mis puudutavad reforme või tuleb ette valmistada ettepanekuid reformide läbiviimiseks, nt praegune riigireform ja kitsamalt riigimajad, mille elluviimisse on REHO kaasatud. Maakonnas tuleb jätkata riigiteenuste osutamise ja riigi töökohtade seiret, et koguda infot ja edastada see ministeeriumisse. See tegevus jaguneb kaardistavaks (kord aastas) ja operatiivseireks (kord kvartalis). Luuakse ja hoitakse ajakohasena andmebaas teenuste kättesaadavuse jälgimiseks, muudatuste fikseerimiseks ja maakondade võrdlemiseks. Seda saab kasutada statistiliseks analüüsiks, riigihalduse strateegiate loomiseks ja riigieelarve kujundamiseks. Ühendamet hakkab andma ministeeriumile arvamusi maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas, sh arvamused seaduseelnõude kohta, kui on vajalik regionaalne (piirkondlik) sisend. Nt seisukoha andmine kaitsealade kaitse-eeskirjade kohta, KOV-ide praktika jälgimine maamaksu kehtestamisel, vastuolude tuvastamine kehtestatud planeeringute suhtes jne. Lisaks kaitse-eeskirjadele on ka teisi olulise piirkondliku mõjuga õigusakte, millele on kohaliku arvamuse andmine oluline. Nt maardlad, kalapüügi korraldus jne. Ühendameti ülesanne on ka ülevaadete koostamine valdkonnapoliitikate sobivusest eri piirkondadele, sealhulgas eeltoodud andmete analüüs ning ruumiline visualiseerimine. Selliste ülevaadete koostamiseks ja nende visualiseerimiseks saab kasutada senist Maa-ameti võimekust. Kaasaegsed geoinformaatilised ruumianalüüsi vahendid pakuvad eeltoodud ülesannete täitmiseks palju võimalusi. Neid tuleb ühendametis kasutada nii andmete tootmisel kui ka töötlemisel, et otsustajatel oleks adekvaatne teaduspõhine vaade olukorrale ja tulevikutrendidele. Eespool toodule tuginedes on otstarbekas täita ühendametis järgmisi regionaalvaldkonnaga seotud ülesandeid:  koostöövõrgustikud KOV-ide ja riigiasutustega maakondlikul tasandil;  kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine õigusalastes ja korralduslikes küsimustes;  maakondlike arengustrateegiate ja maakonna planeeringute kooskõla ja koostoime koordineerimine ja nende sidustamine riikliku arengukavandamise protsessi;  seire riigiteenuste osutamise üle maakonnas;  osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel;  maakonda puudutavate reformide läbiviimisele kaasaitamine, arvamuste andmine maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas. 3.4. KOV-i haldusaktide järelevalve Enne 2018. a tegelesid KOV-i haldusaktide järelevalvega maavalitsused, kes olid RAM-i valitsemisala valitsusasutused ning nende pädevusse kuulus ka KOV-ide nõustamine. Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järel jagati maavalitsuste ülesanded laiali ja KOV-i üksikaktide järelevalve määrati JUM-i justiitshalduspoliitika osakonna ülesandeks. Seda ülesannet täidavad praegu 2 inimest. Nad lahendavad kaebusi ja teostavad üldist üksikaktide 13 õiguspärasuse seiret, vaatavad üle praktikaid, juhivad tähelepanu probleemidele ja teevad ettepanekuid üksikakti korrigeerimiseks, et viia see õigusaktidega kooskõlla. Üldiselt KOV reageerib ja viib parandused sisse. Kohtuasju pole algatatud selle kahe aasta jooksul, mil see ülesanne on olnud JUM-i täita. Seda tööd tuleb tõhusalt jätkata, sest hetkel ei ole alust eeldada probleemide kadumist. KOV-id vajavad jätkuvalt tuge ja hinnanguid oma tegevuse ja otsuste kohta. Väga hea koostöö ja sisuline tugi on JUM-ile tulnud RAM-ist. Vajadusel kaasatakse ka teisi valdkondlikke ministeeriume, sõltuvalt juhtumi sisust. Umbes pooled kaasused on seotud ehituse ja planeeringute valdkonnaga, ülejäänud on KOV-i korralduslikud küsimused (nt umbusaldamised jms). KOV-i korraldusalane nõustamine ja järelevalve peaksid olema koos, et toetada ühtlustatud lähenemist. KOV-i haldusaktide järelevalve tähendab üksikaktide õiguspärasuse kontrolli, KOV-i autonoomiasse ei sekkuta, KOV-i sisekorralduse aktide üle järelevalvet ei tehta. Tegemist on haldusjärelevalvega, mis erineb sellest järelevalvest, mida teeb REHO planeeringute osas. Arvestades KOV-i haldusaktide väga laia sisuringi, on tõhusaks järelevalveks vajalik ladus koostöö erinevate valdkondade ekspertidega. Enamik KOV-i haldusaktide järelevalve taotlustest on suunatud KOKS, ETHS, KOFS, PlanS ja teiste RAM-i vastutusalasse kuuluvate seaduste õiguspärase kohaldamisega seotud kaasuste lahendamisse. Praktikas näeb haldusjärelevalve korraldus välja selline, et JUM-i järelevalveametnik, saades KOV-i haldusakti või selle andmata jätmise õiguspärasuse tuvastamise kohta taotluse, vaatab selle läbi ja suunab kommenteerimiseks ja arvamuse andmiseks vastavalt pädevusele RAM-i osakonnale. RAM töötab läbi esitatud taotluse ja sellele lisatud materjalid ning otsib KOV-i veebilehelt lisainformatsiooni (nt volikogu ja valitsuse istungite protokolle, vastuvõetud akte) ning teeb õigusliku analüüsi. Selle tulemusena esitab RAM JUM-ile omapoolse tõlgenduse ja selgitused koos soovitusega algatada või mitte algatada järelevalve. JUM vaatab omakorda üle kõik asjaga seotud dokumendid ja õigusaktid ning otsustab seejärel, kas järelevalve algatamine on nende hinnangul põhjendatud või tegemist ei ole avaliku huvi küsimusega. Viimasel juhul saadab JUM taotlejale vastuse, milles selgitab õiguslikke asjaolusid ja annab soovitusi. Kui asjaolud vajavad kaalumist, siis võib JUM enne järelevalve algatamist küsida ka KOV-ilt lisaselgitusi ja dokumente, mille hindamiseks pöördub JUM vajadusel RAM-i vastava osakonna poole. Praegune järelevalve menetlus ei ole piisavalt tõhus, sest JUM-il ei ole sisulist vastutust KOV- i aluskorralduse ja planeeringute valdkonna õigusaktide väljatöötamise, tõlgendamise, nõustamise ja rakendamise osas. Seda erinevalt REHO nõunikest, kelle ülesandeks on KOV- ide nõustamine ja kes tunnevad RAM-i regionaalvaldkonna õigusaktide tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktikat. Samuti ei ole mõistlik koormata kahte erinevat ministeeriumi samade ülesannetega. Tegemist on ebavajaliku dubleerimisega. JUM-is tegeleb järelevalvemenetlustega kaks põhitöökohaga ametnikku ja ajuti võib neil tekkida ebaproportsionaalselt suur töökoormus. Enne maavalitsuste tegevuse lõpetamist tegelesid kõik 15 maavalitsust KOV-i haldusaktide järelevalvega, kõigil neil oli koosseisus vähemalt 1 järelevalve ülesannete täitja. Praeguses praktikas on risk, et ametnik ei jõua järelevalve detailidesse süveneda, mistõttu pigem loobutakse järelevalve algatamisest. Enamik JUM-ile haldusjärelevalvesse jõudvaid kaasusi lahendatakse nõustamise käigus ilma järelevalvet algatamata, seejuures tuginetakse RAM-i osakondade nõunike nõustamistegevusele. KOV-i haldusaktide järelevalve funktsioon on mõistlik anda moodustatava ühendameti pädevusse järgmistel põhjustel: 14  KOV-i haldusaktide järelevalve kui haldusjärelevalve on rakenduslik funktsioon, mis peab olema erapooletu ja lahus valdkonna poliitika kujundamisest. Ministeeriumi põhifunktsioon on poliitika kujundamine. Kehtiv VVS loeb ametite ja inspektsioonide moodustamise põhjenduseks just riikliku järelevalve läbiviimist. Kehtiva õiguse kohaselt on haldusjärelevalve teostajaks enamasti ametid ja inspektsioonid. Erinevused, kus haldusjärelevalvet teostavad ministeeriumid, tulenevad ilmselt ajaloolistest ja muudest kaalutlustest.  Ajalooliselt täitsid KOV-i haldusaktide järelevalve ülesannet maavalitsused, kes olid ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused (võrdsed ameti või inspektsiooniga). Seega oleks ülesande andmine ühendametile ka nn varasema praktika taastamine. Mitmed KOV-i nõunikud, kes REHO-st selle funktsiooni täitmiseks ameti koosseisu üle läheks, tegelesid ka varem nii KOV-ide nõustamise kui ka haldusaktide järelevalvega. Kindlasti tuleb ametisse üle viia JUM-i vastav(ad) ametikoht(ad).  KOV-ide nõustamine ja haldusaktide järelevalve peaksid olema koos ühe valitsusasutuse pädevuses, et vältida seaduste erinevat tõlgendamist ja rakenduspraktika lahknemist. Maavalitsuste tegutsemise ajal oli nii KOV-ide õiguslik nõustamine kui ka järelevalve teostamine maavalitsuses, et tagada ülesande täitmisel ka sisuline pädevus õigusaktide rakendamise hindamise osas. Tulevikus on (nt ruumilise planeerimise valdkonna näitel) põhjust kaaluda mitte ainult kaebusepõhiste pöördumiste menetlemist järelevalve korras, vaid suurema võimekuse tekkides võiks amet koostöös vastava regiooniga viia läbi regulaarseid auditeid KOV-i haldusaktide õiguspärasuse üle. Üha on sagenenud juhtumid, kus kohalikud omavalitsused eksivad nt planeeringute süsteemi hierarhia nõuete vastu (detailplaneering ei vasta üldplaneeringule) või väljastavad ehituslube, mis on vastuolus detailplaneeringuga. 3.5. Kohanimed ning asustus- ja haldusjaotuse korraldus Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järel tuli haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine RAM REHO-sse ja regionaalhalduspoliitika osakonda (REPO). Seda on aga mõistlik korraldada samamoodi, nagu see toimus maavalitsuste ajal, sest peamine sisend tuleb jätkuvalt omavalitsustest. Pärast ühendameti moodustamist on amet see, kes valmistab ette vajalikud materjalid, suhtleb KOV-iga ja seejärel edastab RAM dokumendid vastavalt õigusaktides sätestatule kas Vabariigi Valitsusele või ministrile. Töökoormus ei ole väga suur, kvartalis on üks või kaks asutusüksuse muudatuse eelnõu, kuid mõned menetlused võivad jääda venima. Lõpuks, kui õigusaktide muudatused on kinnitatud ja jõustunud, tehakse kanded maakatastrisse, aadressiandmete infosüsteemi ja kohanimeregistrisse. Maakatastris vastavate kannete tegemisel on olulised kvaliteetsed topograafia andmekogu andmed (nt hoonete, teede ja vooluveekogude asukohad jmt). Aadressiandmete infosüsteemis tehtud muudatusi levitatakse kõigis avaliku sektori andmekogudes (üle 100 andmekogu). Riigi kui terviku toimimiseks on oluline, et haldus- ja asustusüksuste info oleks kvaliteetselt hallatud ja teenuste kaudu kättesaadav. Samuti peab riik tagama, et vastav info oleks edastatud ka rahvusvahelistesse infosüsteemidesse ning teenustesse. Haldus- ja asustusüksuste muudatuste kaardid valmistab juba praegu ette Maa-amet. Kohanimeregistri volitatud töötleja ülesandeid täidab Maa-amet (vt ptk 4.1.1). Kohanimed kantakse registrisse kohalike omavalitsuste, kohanimenõukogu jt õigusaktide alusel. Kohanimeregister on tehniliselt aegunud, vajalik on uue ehitamine. Valminud on ärianalüüs, mis sisaldab võrdlust kahe välisriigi analoogse registriga ja Eesti kohanimeregistri tulevikuvisiooniga. Kümme aastat ei ole kohanimeregistri haldamiseks täiendavat raha 15 eraldatud, mistõttu on mahajäämus võrreldes teiste arenenud riikidega märgatav. Kõigi riikide huvi on koondada oma kohanimed riigi hallatavasse süsteemi, sest tegu on rahvusliku ja kultuurilise püsimajäämise seisukohast olulise valdkonnaga – seega tuleb siin teha muudatusi. Käimas on ettevalmistused kohanimeregistri vastutava töötleja ülesannete üleandmiseks RAM- ilt Maa-ametile. Seega läheb kohanimeregistri haldamine täielikult üle Maa-ametile ja seda ülesannet jätkab moodustatav ühendamet. Poliitika kujundamine – kohanimeseadus koos selle rakendusaktidega ja nende tõlgendamine, kohanimenõukogu teenindamine, ministri nõusolekut vajavate otsuste ette valmistamine – jääb RAM-i. Kohanimealane nõustamine jätkub praeguse praktika kohaselt. 3.6. Maa- ja omandireformiga seotud ülesanded Temaatilises töörühmas analüüsiti RAM REHO-st ja RVO-st omandireformiga seotud funktsioonide üleviimist ühendametisse. Kohalike omavalitsuste andmetel on seisuga 01.10.2019 lõpetamata 135 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise toimikut. Umbes 2/3 juhtudest on tegemist maa tagastamise nõuetega, 1/3 puhul kompenseerimise nõuetega. 122 sisaldavad ainult maa tagastamise ja/või kompenseerimise nõudeid, 6 juhul on tegemist hoonete tagastamise või kompenseerimisega, 1 juhul põllumajandusinventari (loomade) kompenseerimisega ja 8 juhul ühistatud vara kompenseerimisega. Üle 10 maa tagastamise nõude lahendamine sõltub muudest maareformi menetlustest (erastamisest, munitsipaliseerimisest). Prognoositavalt võib hinnata, et vara tagastamine ja kompenseerimine lõpeb 2022. aasta alguses, ent üksikute juhtude (kohtuasjad, pärandvara hoiumeetmed, maa erastamisega seotud juhtumid) menetlemine võib kesta ka kauem. Töörühmas leiti, et mõistlik on viia ministeeriumist ühendametisse järgmised ülesanded:  tagastamistoimingute lõputähtaja määramine ja vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramine – tegemist on kohalikus omavalitsuses toimuva menetluse korraldamise ja nõustamisega seonduva ülesandega;  järelevalve vara tagastamise ja kompenseerimise üle;  vara tagastamata jätmise otsustamine tehnoloogilistel põhjustel;  ÕVVTK keskkomisjoni töö korraldamine. Teise teemana arutati RTK täita olevaid omandireformiga seotud ülesandeid ja nende võimalikku üleviimist ühendametisse. Analüüsis jõuti järeldusele, et RTK jääb osutama tugitegevust omandireformiga seotud finantsarvestuse osas, kuid ühendametisse on mõistlik viia järgmised ülesanded:  riigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine, hüpoteekide vähendamine;  hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamine, kavandatud raieteks nõusoleku andmine;  riigi kasuks seatud võlakohustuste üle võtmine (nõude omaniku muutused);  maa müügihinna vähendamine lapse sünni korral või kui on neli alla 18-aastast last;  toimikute lõpetamine ja arhiveerimine maajärelmaksunõuete infosüsteemis (MaaIS) – tehniliselt kaasnev ülesanne;  reaalkoormatise nõuete loomine KOV-i otsuse alusel (sh viitenumbri väljastamine tasumisteks);  reaalkoormatiste kustutamine kinnistusraamatutest. 16 Võlanõuete menetluse järelteenindamine sarnaneb Maa-ametis praegu täidetavate tasulistest lepingutest (nt maatulundusmaade rendid põllumeeste poolt) tekkinud nõuetega, mistõttu on otstarbekas ühendametis ühendada järgnevad tegevused:  meeldetuletuste väljastamine makseviivituse tekkimisel;  kliendikontakti loomine tähitud kirjaga, telefonivestluse vms teel;  lepingute ülesütlemise teavitused;  täitemenetluse ja maksekäsu kiirmenetluse algatamine;  riigi esindamine pankroti- ja likvideerimismenetluses või mõnes muus kohtumenetluses järelmaksunõuetega. Seoses nende tegevuste koondamisega ühendametisse on otstarbekas ühendametile anda MaaIS vastutava töötleja ülesanded. MaaIS on asutatud maareformi läbiviimisel sõlmitud maa müügi- , asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise ning riigimaa koormamise lepingute haldamiseks ning hüpoteegipidaja ja riigimaa valitseja ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Andmekogu eesmärk on vähendada halduskoormust maareformi käigus maa tagastamise hüpoteegilepingute täitmise, erastatud maade lepingute järelmaksunõuete täitmise ning järelmaksude laekumise haldamisel ning lihtsustada järelmaksunõuete tasumist. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on RAM, volitatud töötlejateks Maa-amet ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Infosüsteem täidab kahte funktsiooni: arvestuse pidamine riigi poolt sõlmitud lepingute üle ja finantsarvestuse tagamine sõlmitud lepingutele. Esimese funktsiooni täitmisel on aktiivseks osapooleks Maa-amet ning teise punkti osas tagab teenuse toimimise Riigi Tugiteenuste Keskus, jäädes seda tegema ka pärast ühendameti moodustamist. 3.7. Kinnisvara ja maapoliitika Temaatilises töörühmas arutati riigi kinnisvara- ja maapoliitika kujundamist, rakendamist ja korraldust. Kinnisvara- ja maapoliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumides kaks struktuuriüksust: RAM-i riigivara osakond (RAM RVO) ja KEM-i riigivaraosakond (KEM RVO) ning lisaks on maapoliitika kujundamisega tegelenud Maa-amet. Riigi maapoliitika ja selle seosed riigivarapoliitikaga, kinnisvarapoliitikaga ja maareformipoliitikaga ning ülesannete jaotus RAM-i ja KEM-i valitsemisalade vahel vajab täpsustamist. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on RAM RVO korraldada riigivaraga seotud tegevused, milleks on RAM-i põhimääruse kohaselt riigiasutuste tegevuse koordineerimine riigivara valitsemise ja omandireformi valdkonnas ning riigi kinnisvara arvestuse korraldamine (riigi kinnisvararegistri pidamine); samuti riigi kinnisvarapoliitika kujundamine. Lähtudes 2007. aastal Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegiast, on riigi kinnisvarapoliitika määratletud kui riigi hoonestatud kinnisvara (riigile põhitegevuseks vajaliku ressursi) valitsemise ja kasutamise korraldamine ning eelarvestamine. Hoonestamata varade valitsemisega on RAM RVO-l olnud puutumus eelkõige riigi kinnisvara valitsemise koondaruannetes hoonestamata maade ülevaate koostamisel, riigi maareservi valitsemise ja maade müügi põhimõtete väljatöötamisel ning jooksvates küsimustes riigivaraseaduse rakendamisel. RAM RVO peamine partner hoonestamata maade küsimustes on olnud Maa-amet, alates 2018. aastast KEM RVO. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on KEM-i maaga seonduvateks vastutusvaldkondadeks keskkonna- ja looduskaitse, maa ja ruumiandmekogudega seotud tegevused, sh maakatastri pidamine, ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. KEM-i põhimääruse kohaselt on KEM RVO põhiülesanne kujundada ministeeriumi seisukohti riigivara-, sealhulgas 17 maapoliitikas, ning korraldada ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust. Sisuliselt tähendab see, et KEM RVO on riigivaraseaduse seisukohast üks riigivara valitseja, kuid samas olulise mahuga valitseja: kogu Eesti territooriumist moodustavad riigi omandis olevad maad 40%, sellest 84% (maaüksuste arvust 39%) on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valitsemisel ning 11% (35% maaüksuste arvust) on Maa-ameti valitsemisel. Mõlemad on KEM-i valitsemisala asutused. KEM on riigi maareservi haldaja. Riigi hoonestamata maade valitsemine toimub Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigimaa reservina säilitamise ja riigile mittevajaliku maa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtete alusel. Heaks kiidetud põhimõtete järgi selgitatakse välja riigi ülesannete täitmiseks ja avalikeks huvideks vajalik maa. KEM on maareservi haldamise korraldanud Maa-ameti ja RMK, keskkonnaministri määruste ja vastavate volituste kaudu. RMK puhul rakendab KEM maade kasutamiseks andmist ja võõrandamist riigivaraseaduse kõrval ka metsaseaduse kaudu, mille õigusloome asub KEM-is. Maa-amet oli kuni 2018. aastani Eesti riigi maapoliitika kujundaja ja ka elluviija, olles aktiivselt kaasatud õigusloomesse koos RAM-i, KEM-i ja MKM-iga. Alates 2018. aasta kevadest, kui moodustati KEM-i riigivaraosakond, on maapoliitika kujundamise ja maareservi valitsemisega seotud tegevused järjest liikunud Maa-ametist KEM-i. Riigivaraseaduse ja maareformiseaduse järgi on Maa-ameti pädevus maatehingutes erinev. Praegused RAM RVO ja KEM RVO tegevused on keskendunud eelkõige riigi kasutuses olevate hoonete (riigi kinnisvarapoliitika) ja riigi omandis oleva maa (riigi maareservi juhtimine) valitsemisele. RAM RVO on olnud mõlema puhul poliitika kujundajaks, KEM RVO rakendajaks. Laiem ehk kõiki Eesti territooriumil olevate maade omanikke puudutav maakasutuspoliitika, mis on seotud erinevate õigusaktidega (maakatastriseadus, maakorraldusseadus, maa hindamise seadus, maareformiseadus, asjaõigusseadus jt) ning erinevate valdkondade poliitikatega (sh regionaalpoliitika, planeerimine, ehitus, elamumajandus, muinsuskaitse, looduskaitse) praegu puudub. Näiteks on üheks maakasutuspoliitika praktiliseks teemaks omanikele koormavaks muutunud ja riigile loovutatud varade probleemiga tegelemine. Poliitikakujundajana tegeleb teemaga praegu RAM RVO koostöös RAM PLO, MKM EEO ja KUM-iga, kuid lahenduste väljatöötamise järel oleks mõistlik rakendamine suunata loodavasse ühendametisse koos KOV-ide nõustamise ja varade valitsemisega (varad suunata riigi maareservi). Töörühmas analüüsiti, mida oleks vaja muuta, et luua suurem selgus maaga seotud poliitikates. 1. Vabariigi Valitsuse seaduses ja ministeeriumide põhimäärustes nimetada vastutajad erinevate poliitikavaldkondade eest. Võimalused: 1.1. Riigivarapoliitika ja riigi kasutuses kinnisvara kui riigi põhitegevuseks vajaliku ressursi strateegia jätta RAM RVO-sse, kus see praegu on. Riigi kinnisvara arvestuse (riigi kinnisvararegister) võib viia loodavasse ühendametisse. 1.2. Riigi maareservi valitsemine määrata:  KEM RVO-le (suur osa riigimaast on KEM-i valitsemisalas), või  RAM RVO-le (riigivaraseadus ja -poliitika on RAM RVO-s, RAM on horisontaalne ministeerium). 1.3. Riigi maakasutuspoliitika määrata:  KEM RVO-le (sest teemad on hakanud sinna koonduma), või  RAM-ile, kas RVO või PLO või muu üksus regionaalvaldkonnas (sest teema on tihedalt seotud planeerimisega ja regionaalhaldusega), või 18  MKM-ile, KUM-ile või kellelegi kolmandale – vastavalt sellele, millisel ministeeriumil on kõige tugevam puutumus, või vastavalt ruumiloome korraldusele. 2. Vaadata üle ja uuendada riigimaa reservina säilitamise ja riigile mittevajaliku maa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted ja protsess, milleks on vaja luua riigivaraseaduses volitusnorm Vabariigi Valitsuse määrusele, millega kinnitatakse riigimaa reservina säilitamise ja riigile mittevajaliku maa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted. 3. Koostöös teiste ruumiga seotud poliitikate kujundajatega määratleda täpsemalt maakasutuspoliitika sisu, ulatus, eesmärgid ja vastutaja. Võimalusel kirjeldada see koos teiste ruumiga seotud poliitikatega strateegia Eesti 2035 „Ruumi ja taristu“ raamistikus ning kehtivas TERE raamistikus. Neid ettepanekuid ei lahendata käesoleva analüüsi käigus, nendega tegeletakse analüüsiväliselt edasi. Peamiselt tuleb üle vaadata ministeeriumide põhimäärused, et tagada poliitika kujundajate rolliselgus. 3.8. Riigimajade toimimine Riigimajades toimetavad asutused vajavad tõhusamat kohapealset koordineerimist, toimimise tagamist. Riigimajades on hulk ühiselt kasutatavaid ruume, mis ei ole ühegi asutuse konkreetse funktsiooni täitmiseks, vaid neid vajavad kõik, kes seal majas toimetavad. Nende ruumide kasutamise haldamine vajab koordineerimist. Samuti tuleb korraldada sujuvat tööd kaugtöökohtade kaudu, et igas keskuses oleks inimestel võimalus ajutiselt töötada. Selline võimalus järgib ka üleriigilist värbamisideed. Tööandja peaks oma teenistujale võimaldama töökoha väljaspool kodu. Ühendamet võiks pakkuda eelnimetatud riigi teenuste osutamise koordineerimist riigimajades. Riigimajade poliitika kujundamine ehk riigi seisukohad üürilepingute haldamisel, vajalikud õigusaktide muudatused jms jääb RAM-ile. Kuid täpsem vajadus ja roll ühendameti kaasamiseks riigimajade toimimise tagamiseks selgub riigimajade projekti tulemustest. 3.9. Geoloogia valdkond 3.9.1. Geoloogiliste andmete haldamise hetkeolukord Geoloogilised andmed on üks Maa-ameti põhiandmete valdkondadest. Andmed on kättesaadavad X-tee ja WMS-teenuste kaudu ning avaandmetena allalaaditavad geoportaalist. Maa-amet haldab ehitusgeoloogia uuringute andmete arhiivi ja sellel tuginevat e-teenust. Asukohapõhiselt saab otsida aruandeid ja näha nende skaneeritud faile – seletuskirju, plaane, uuringupunktide kirjeldusi. Maardlate andmed on praegu keskkonnaregistri osa, kuid õigusaktide muudatustega on kavas need juriidiliselt lahutada maavarade registriks. Maa- ametis on info maardlate, kaevandamislubade, uuringulubade ja nende taotluste kohta; samuti kaevandatud maavarade koguste andmed, mille põhjal koostatakse igal aastal maavarabilanss. Suurim töövoog on keskkonnaametile maavarade kaevandamisega seotud taotluste suhtes arvamuste andmine, mille käigus võrreldakse taotluse andmeid registris olevatega. Teine suurem valdkond on maavarade kaitse ehk maardlate aladel kooskõlastatakse planeeringuid, projekteerimistingimusi, projekte, ehituslube, sihtotstarbeid. Maardlatest 19 lähtuvalt analüüsitakse maareservi, kas panna see müüki või anda rendile. Igal aastal tehakse kaevandamise aerokontrolli, mille tulemusel antakse järelevalveametitele kokkuvõte kontrollitud karjääridest. Geoloogilise kaardi koostamine on Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ülesanne ning kaardiandmete haldamine ja kaardistamise juhendi koostamine on Maa-ameti ülesanne. Maa- ameti geoportaali kaudu tehakse andmed avalikkusele kättesaadavaks. Geoloogilise kaardi andmeid võimaldatakse alla laadida mõõtkavades 1:400 000 ja 1:50 000. Maa-amet tegi töörühmas ettepaneku anda geoloogilise kaardistamise korraldamine Maa-ametile, nagu see oli enne EGT moodustamist. Teise variandina ja arvestades, et ühendameti juhtimises osaleb MKM, tegi Maa-amet ettepaneku ühendada EGT tervikuna ühendametiga. EGT on geoloogilise teadmise kompetentsikeskus, mis omab teadmisi ja oskusi alates komplekssest geoloogilisest kaardistamisest, maavarade otsingute ja uuringute suunamisest ning läbiviimisest kuni hüdrogeoloogiliste, meregeoloogiliste ning geofüüsikaliste uuringute teostamiseni. Keskuses on loodud maavaraotsingute ja geoinfo parem süntees ning modelleerimine. Geoloogiline baaskaardistus on hetkel korraldatud nii, et välitöö infot kogub EGT, koostades andmed ja sellekohase seletuskirja, seejärel antakse need avalikustamiseks Maa-ametile. Maa-ametil on loodud lahendus, mille abil EGT saab välitöö punktid ühekaupa kanda Maa-ameti andmebaasi, kasutades andmete sisestamisel kvaliteeti tagavaid kontrollireegleid. Hetkel on kõik geoloogilised andmed ja andmebaasid Maa-ametis, aga nende loomine, tõlgendamine ja uurimine on EGT-s. Probleemiks on tehniline töökindlus, üle võrgu töötamine on aeglane. EGT plaanib arendada enda juurde geoloogilise baaskaardi andmebaasi uuendatud versiooni ja seejärel andmed kõigile soovijatele teenuste kaudu kättesaadavaks teha. Eesmärk on aastaks 2035 Eestis saada valmis 1:50 000 geoloogiline baaskaart. EGT tegi töörühmas ettepaneku koondada kogu riigi geoloogia valdkonna funktsioonid EGT-sse. 3.9.2. Geoloogia valdkonna tulevikuvõimalused EGT-l on plaanis senine Maa-ameti geoloogilise baaskaardi sisemine andmekogu registreerida riikliku geoloogia andmekoguna. Hetkel ei nähta selleks lisakulu vajadust, kuid kui hakatakse sellele ehitama teenuseid, siis see vajadus tekib. Ehitusgeoloogiat tuleb vaadata kui ühte geoloogia osa. Ehitusgeoloogilised andmed on kasutusel ehitiste projekteerimise käigus uute ehitusgeoloogiliste uuringute kavandamisel ja läbiviimisel ja samuti on need üheks sisendiks komplekssel geoloogilisel baaskaardistamisel. Ehitusgeoloogilisi andmeid kasutatakse ka kinnisvaratehingute ettevalmistamisel, ehitusobjektide planeerimisel ja keskkonnakaitseliste piirangute vajalikkuse analüüsimisel, eriti aladel, kus puudub mõõtkavas 1:50 000 geoloogiline kaart. Ehitusgeoloogilised andmed vajavad enne uuringupunktide tasemel andmebaasi lisamist verifitseerimist ja ühtlustamist, mida oskavad teha valdkonna kompetentsed isikud. Ehitusgeoloogia andmebaasi arenduse tellimine on täiendav ressursikulu, kuid väga vajalik. Uuringupunktide andmeteta ei ole ehitusgeoloogia arhiivist skaneeritud materjalid ruumimudelites kasutatavad. Ehitusgeoloogiliste andmete kogumist ja kättesaadavaks tegemist on vaja edendada ja andmekogusse on vaja koondada ka erasektori ehitusgeoloogilised andmed. KEM ja MKM püüavad koostöös leida lahenduse, milline võiks olla kaasaegne ehitusgeoloogiliste andmete standard, et planeerida uusi ühiskonna vajadustele vastavaid arendusi. Töörühmas tõdeti, et geoloogia ja maapõue info kogumine, haldamine ja kättesaadavuse tagamine on killustunud kahe asutuse vahel – Maa-amet ja EGT. Arvati, et otstarbekas oleks 20 need ülesanded koondada ühte asutusse, kuid selles osas ei leitud töörühmas kokkulepet. MKM ja KEM jõudsid seisukohale, et pärast ühendameti moodustamist valmistab geoloogilise kaardistamise juhendi ette EGT, kuid selle kinnitavad MKM ja KEM. Ühendameti ülesandeks saab EGT poolt edastatud geoloogiliste andmete visualiseerimine, avalikustamine ja kättesaadavuse tagamine. Samuti geoloogilise kaardistamise süsteemi arendamises osalemine. MKM-i esitatud ettepanek tõsta ehitusgeoloogia valdkond EGT-sse vajab detailsemat analüüsi ja muudatuste korral põhjalikku ettevalmistamist nii õigusaktide, infotehnoloogiliste lahenduste kui ka paberarhiivi töövoo korraldamise osas. Teema keerukuse ja mahukuse tõttu ei mahu selle analüüsimine ja ettevalmistamine ühendameti loomise ajakava raamesse. Esialgu jääb ehitusgeoloogia valdkond ühendameti korraldada. Maa-amet ning EGT alustavad ühisanalüüsi koostamist, et selgitada esmalt välja, kas ehitusgeoloogia üleviimine on võimalik ning kui jah, siis millise aja jooksul. Seega saab ehitusgeoloogia valdkonna korraldamiseks pädeva asutuse üle otsustada pärast analüüsi valmimist. 4. REGISTRID JA INFOTEHNOLOOGILINE KOOSTOIME 4.1. Ühendameti registrid Kvaliteetse ruumi planeerimiseks on vaja kvaliteetseid ruumiandmeid. Ruumiandmeid tekib väga erinevates tegevusvaldkondades, kuid see ei tähenda, et kõik need peaks koonduma ühte registrisse või asutusse. Andmeid tuleb toota ja hoida seal, kus on nende sisuline kompetents. Küll aga on vaja head ruumiandmete kompetentsikeskust, kes koos riistvara haldava IT-majaga jälgiks, et riigis toimuks andmete taaskasutus, väheneks andmete topelttootmine ja koordineeritaks ruumiandmete infrastruktuuri arendamist. Seda rolli täidab praegu Maa-amet ja see peab jätkuma ühendametis. Riigis on ka edaspidi vaja ruumiandmete avalikustamiseks keskset kohta koos kompetentsete inimestega, kes oskavad nõustada andmebaaside olemuse, erinevate tarkvarade jms geoinfomaatika valdkonnas. Maa-ametis on loodud keskne geoportaal, mille tähtsamateks mooduliteks on kaardiserver ja metaandmete moodul. Ühendamet jätkab Maa-ameti senist ruumiandmete infrastruktuuri arendamist, ruumiandmete kättesaadavaks tegemist ja jagamist ning GIS koordinaatori rolli riigis. Registrite ja infotehnoloogilise koostoime töörühmas analüüsiti, millised on riigi ruumiandmete registrid ja infosüsteemid, mis peaksid olema koos ühendametis. Analüüsi tulemused on toodud järgmistes alapeatükkides. 4.1.1. Maa-ameti andmekogud ja andmehõive Maa-amet on Eesti ruumiandmete kompetentsikeskus, ruumiandmete tootja ja haldaja – maakataster, aadressid, kohanimed, topograafilised andmed, kinnisvara, ESTHub, geodeesia, geoloogia, planeeringud (joonis 1). Maa-ameti koostööpartneriteks ja pakutavate teenuste kasutajateks on peaaegu kogu riigisektor, aga ka erasektor ja kohalikud omavalitsused. Olulisel kohal on rahvusvaheline koostöö ja osalemine riikidevahelistes ning riikide ülestes organisatsioonides (nt ÜRO globaalse ruumiandmete haldamise komitee Euroopa alamkomitee UN-GGIM, Euroopa kaardisus-, kinnistus- ja katastriametite assotsiatsioon EuroGeographics, Euroopa kosmoseagentuur ESA, Rahvusvahelise Geodeesia Assotsiatsiooni referentsraamistike Euroopa töögrupp EUREF, Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing EuroSDR jt). 21 Joonis 1. Maa-ameti toodetavad ja hallatavad andmed. Allikas: Maa-amet. Maa-ameti hallatavate andmekogude puhul on amet nii sisulise arenduse eest vastutaja, andmete hõive ja kvaliteedi tagaja kui ka andmete kättesaadavaks tegemise korraldaja. Riistvara, IT-arhitektuur, ligipääsuõigused, turvalisus, IT-projektid jm IT-valdkond on KEMIT-i korraldada. Kõikide andmekogude kolimine KEMIT-i hallatavale riistvarale või riigipilve ei ole lõpule viidud ja enamus andmekogusid on loodud varasemate mittefunktsionaalsete nõuete reegleid arvestades. Kõik andmekogud toimivad ja nende andmed on ristkasutuses nii Maa-ameti siseselt kui ka teiste riigiasutuste andmekogudes. Suur osa Maa- ameti andmeid on avaandmed, mis on avalikkusele kättesaadavad kaardirakenduste ja võrguteenuste kaudu. Maa-ameti olulisemad andmekogud on talle pidamiseks õigusaktidega määratud, kuid on ka sisemisi andmebaase, mida amet on ise oma ülesannete täitmiseks arendanud. Geodeesia valdkonna peamine ülesanne on tagada riikliku geodeetilise süsteemi ja geodeetiliste võrkude ajakohasus ning geodeetiliste andmete kättesaadavus. Geodeetilised andmed koondatakse geodeetiliste punktide andmekogusse. Maa-ameti hallata ja arendada on globaalse asukohamäärangu GNSS püsijaamade võrk ESTPOS. Geodeetiliste andmete hõive toimub erasektorist tellimustööna või Maa-ameti enda teenistujate geodeetiliste tööde tulemusel. Geodeetiliste punktide andmekogu andmed on aluseks topogeodeetiliste ja topograafiliste andmete tootmisel; planeeringute alusmaterjali koostamisel, ehitusvaldkonna töödes alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses (nt teed, hooned, kommunikatsioonid); kinnistute piiride täpsustamisel ja maakorralduses; põllumajanduses (nt maaparandusprojektid, põllumaade mõõdistus); keskkonnaprojektides (nt energia- ja jäätmemajanduse projektid); kaardistustöödel (aeropildistamine ja lasermõõdistus) jne. Ühendametis peab olema tagatud riikliku geodeetilise süsteemi ajakohasena hoidmine ja täpsete geodeetiliste andmete kättesaadavus, mis on vajalik kõigi ruumiandmeid kasutavate valdkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks riigis. Geoloogia valdkonnas on Maa-ameti peamine ülesanne tagada geoloogiliste andmete ajakohasus ja kättesaadavus. Maa-amet haldab keskkonnaregistri maardlate nimistut, 22 ehitusgeoloogia aruannete andmebaasi, geoloogilist baaskaarti ja uuringupunktide andmebaasi. Maardlate ja ehitusgeoloogia uuringute andmed laekuvad erasektorist. Geoloogilise kaardi uute andmete koostamise ülesanne on EGT-l, Maa-amet teeb need avalikkusele kättesaadavaks. Andmehalduseks on Maa-ametis arendatud spetsiaaltarkvarad ja e-teenused. Maavarade uuringute andmed valideerib ja teeb kandeotsused Maa-amet, maavarade kaevandamismahud laekuvad keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) vahendusel kaevandajatelt, andmed on avalikustatud. Geoloogilised andmed ehk info maapõue kohta on vajalik eelkõige maavarade, põhjavee ja maasoojuse kasutuselevõtul, hoonete-rajatiste planeerimisel ja projekteerimisel, keskkonnakaitses. Plaanis on uuringupunktide andmebaasi arendus, et süsteemselt ühendada ehitusgeoloogia, maavarade, kaardistuse ja hüdrogeoloogia päritoluga andmepunktid, andmete ühisosa muutub kasutatavaks 3D-mudelites. Katastri valdkonnas on Maa-ameti peamine ülesanne maakatastri pidamise kaudu tagada maakatastrile esitatavate andmete registreerimine, säilimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Maakataster kajastab infot kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa loodusliku seisundi ja kasutamise kohta ja Maa-amet tagab nende andmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse. Maakataster koosneb maaregisterist koos kaartide (katastrikaart, kitsenduste kaart, kõlvikukaart ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart) ja katastriarhiiviga. Maakatastrisse esitavad andmeid maamõõtjad, kitsendusi põhjustavate objektide omanikud ja KOV-id; katastriandmeid registreerib ja -kandeid teeb Maa-amet. Erinevate teenuste kaudu kasutab katastriüksuste ja kitsendusi põhjustavate objektide andmeid väga suur hulk teisi andmekogusid. Katastri valdkonna eesmärk on liikuda maatoimingute sündmusteenuste platvormile, mis aitab läbi viia digitaalset maakorraldust. Samuti on vajalik edasi arendada kinnisasja koormavate kitsenduste ja piirangute ruumiandmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Kinnisvara valdkonnas administreerib Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid maid, haldab Maa-ameti valduses olevaid maid ja teeb Keskkonnaministeeriumi nimel maatehinguid. Üheks oluliseks töölõiguks on Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa riigile omandamine. Valdkonna andmekogud on maade haldamise infosüsteem, maakorraldaja ümberkruntimise töökeskkond, riigimaa oksjonikeskkond, Keskkonnaministeeriumi riigivara rakendus (KKMVara) ja Maa-ameti sisesed andmebaasid: kasutuste andmebaas (KAB), munitsipaalmaade rakendus, reformimata maade rakendus, rendi enampakkumiste andmebaas (Dolly), müügi enampakkumiste andmebaas (MAB), riigi reservmaade andmebaas (RRM) ja üleandmiste ja võõrandamiste andmebaas (ÜVA). Keskkonnaministeeriumi riigivara rakenduses hoitakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid. Maa-ameti sisemistes andmebaasides hoitakse Maa-ameti hallatavate riigimaade ja reformimata maade andmeid ning nendega seotud menetluste ja lepingute infot. Andmebaase kasutavad Maa-ameti spetsialistid oma tööülesannete täitmiseks. Keskkonnaministeeriumi riigivara rakendust kasutavad ka Riigimetsa Majandamise Keskuse spetsialistid. Maa-amet on kaasatud Rahandusministeeriumi poolt uue riigi kinnisvararegistri (RKVR) arendusse ning sellega seoses on kavas koondada mitmete hetkel kasutuses olevate süsteemide funktsioonid RKVR-i. Koos RKVR-i arendamisega on Maa-ametil kavas luua katastri riigivara ruumiandmekogu (KATRI), mis hakkab hoidma riigile kuuluva kinnisvaraga seotud ruumiandmeid. Registri arendamine on vajalik, et tagada avalikkusele riigi kinnisvarainfo parem kättesaadavus ja võimalus kasutada ruumiandmeid riigivaraga tehtavates toimingutes. 23 Maa hindamise ja tehingute valdkonnas on Maa-ameti ülesanneteks maakatastri tehingute andmebaasi haldamine ja arendamine, maa hindamise läbiviimine ja maamaksu arvutamiseks alusandmete koondamine maamaksu infosüsteemi (MAKIS). Tehingute andmebaasi esitavad andmeid notarid (e-notari andmebaasi vahendusel) ja lisaandmed kogutakse teistest andmebaasidest. Avalikkusele on loodud kinnisvara hinnastatistika päringukeskkond, kust saab pärida kinnisvaratehingute statistikat. MAKIS-e andmeid kogutakse riiklikest andmebaasidest (kinnistusregister, rahvastikuregister, maakataster), KOV-id saavad andmeid täiendada ja parandada ning selle kaudu esitatakse need Maksu- ja Tolliametile. Tehingute andmebaasist tehakse väljavõtteid litsentseeritud maa hindajatele. Tehinguandmetele lisatakse täiendavad andmed ehitisregistrist ja kinnistusregistrist. MAKIS-e asendab lähiaastatel Maksu- ja Tolliameti e-MTA programm. Maa korralise hindamise läbiviimine ja metoodika muutus toob kaasa avalikustamise ja menetluskeskkonna arendamise, et tagada info vahendamine avalikkusele. Aadressiandmete valdkonnas on Maa-amet seotud kahe registriga: aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kohanimeregistriga (KNR). Aadress kirjeldab ja määrab objekti asukoha geograafilises ruumis. Aadressid tuginevad kohanimedele. Kohanimeregistri pidamise eesmärk on teabe kogumine Eesti kohanimede kohta. Maa-ameti peamine ülesanne selles valdkonnas on ADS-i ja KNR-i haldamine ning teistele andmekogudele ja infosüsteemidele ajakohaste aadresside ja kohanimede info tagamine. Kohanimed kantakse registrisse kohalike omavalitsuste, kohanimenõukogu jt õigusaktide alusel. Aadressiandmete tootja on KOV, kasutades selleks Maa-ameti välja töötatud menetluskeskkonda. Aadressiandmete täpsuse ja nõuetele vastavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused, kuid Maa-amet teeb pidevalt tööd andmekvaliteedi tagamiseks. Aadressiandmeid tarbib vahetult ADS-i teenuste kaudu 85 liidestunud registrit. Paljud registrid kasutavad aadressiandmeid omakorda liidestunud registrite kaudu. Eesmärk on, et kõik avaliku ja ka erasektori infosüsteemid tugineksid aadressiandmete töötlemisel ADS-i andmetele. ADS- i infosüsteem on väga tihedalt seotud ehitisregistriga, kus toimub igapäevane andmete vahetus ja seeläbi ka kvaliteedikontroll. Ehitusjärelevalve on KOV-ide ülesanne, mille täitmisel saaks Maa-amet neid abistada nii oma andmete kui ka teiste registrite liidestumisel tekkiva lisainfo analüüsimisega. Andmete ristkasutuse ja täiendavaid ruumianalüüse rakendades on võimalik veel väga paljude valdkondade (sh planeeringud ja ruumiloome) toimimist riigis viia oluliselt kaasaegsemale tasemele. ADS-i infosüsteem on oluliseks sisendiks REGREL-i läbiviimisel. Topograafilised andmed kajastavad nii looduslikke nähtusi kui ka inimtekkelisi objekte maapinnal (veekogud, ehitised, teed, kaldajoon jne). Maa-ameti ülesanne on Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ajakohasena hoidmine ning andmevahetuse võimaldamine/korraldamine ETAK-i ja teiste riiklike andmekogude vahel. ETAK-i koosseisu kuuluvad nii ortofotod, kõrgusandmed kui ka topograafilised vektorandmed. Andmete hõivamiseks on Maa-ametil erilennuk ning vajalike eriseadmetena aerokaamera ja aerolaserskanner. Kogutud ruumiandmete töötlus ja säilitamine nõuavad spetsiifilist infotehnoloogilist infrastruktuuri ning oskusteavet. Ortofotod ja digitaalsed iganädalaselt uuenevad kaardid on avaliku teenuse kaudu kasutusel nii Maa-ameti kui ka mitmete teiste riigiasutuste kaardirakendustes aluskaardina (nt metsaportaal, Põllumajandusameti muldade kasutussobivuse kaardirakendus jne). ETAK-i andmete aluseks on aerofotod ja aerolaserskaneerimise andmed ehk kõrgusandmed. Maa-ameti siseselt koostatakse ETAK-i andmete alusel Eesti põhikaarti, saadakse 24 infosüsteemidesse alusandmed (nt ehitised ADS-i infosüsteemi, kõlvikud maakatastri kõlvikukaardile), uuendatakse igapäevaselt kaardirakenduste aluskaarte, kasutatakse ruumianalüüsides (nt kõrgusandmeid üleujutusalade piiritlemisel, kõlvikuid NATURA metsatoetuslike alade leidmiseks). Teistes riigiasutustes on ETAK-i andmed kasutuses paljudes registrites ning andmekogudes (nt veekogud keskkonnaregistris, teed teeregistris, ehitised ehitisregistris). Ortofotod ja kaardid on kasutusel väga laialdaselt üle sektorite näiteks nii häirekeskuses kui ka maastikuotsingutega tegelevatel vabatahtlikel. Ühendametis on vaja jätkata ETAK-i arendamisega, andmete ja teenuste mitmekesistamise ning ajakohasena hoidmisega. Ruumilise komponendi olulisust on mõistnud ka uute või ajakohastamist vajavate andmekogude ja registrite pidajad ning kompetentsikeskusena tuleb ka edaspidi neid nõustada ning teenuste kaudu sobivate ruumiandmetega varustada. Vastavalt Maa-ameti ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud koostöölepingule loodi Maa-ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub. Keskuse põhiülesanne on töödelda ja vahendada Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid Eesti ja lähialade kohta. Maa-amet arendab vastavalt üldsuse vajadustele satelliidiandmete baasil avalikuks kasutamiseks mõeldud WMS- teenuseid. Ette on valmistatud teenus andmete avalikustamiseks, perspektiivis on see lisada X- GIS2 kaardirakendusse. ESTHub on loodud, et Eesti kasutajad saaksid kiirelt ja mugavalt andmeid alla laadida ja Maa-amet pakub ka nende andmete töötlemise võimekust. ESTHubi võimaluste paremaks kasutamiseks peaksid kaugseireandmeid kasutavad või neid kasutada soovivad asutused investeerima algoritmide ja meetodite väljatöötamisse. Kuna kosmosevaldkond on riigis MKM-i haldusalas ja ESTHub on üks selle valdkonna rakenduslik üksus, siis koostöö MKM-i ja ühendameti vahel kindlasti tugevneb – MKM saab otse selle üksuse suunda määrata. Lisaks eeltoodud andmekogudele on Maa-ametil sisemisi andmebaase, mis on arendatud olemasolevatele platvormidele, aga mis ei ole eraldiseisvad andmekogud. Laialdasemalt on kasutuses planeeringute andmebaas, mis sisaldab maakonna-, üld- ja detailplaneeringute andmeid; huvipunktide andmebaas, mis koondab erinevates riiklikes registrites ja andmekogudes (lähtebaasides) olevaid andmeid, viies need ühtsele andmemudelile, olles eelkõige vahekiht riiklike andmekogude ja seda tüüpi andmete riigisektori tarbijate vahel; fotoladu, mis sisaldab kaldaerofotosid Maa-ameti kaardistuslendudelt alates 2016. aastast. Maa-ametil on kaks geoportaali:  Maa-ameti geoportaal, mis on loodud eelkõige siseriiklikust vajadusest lähtuvalt ja mille kaudu toimub Maa-ameti avalike teenuste kaardiserveri ja ruumiandmete info avalikustamine;  Eesti geoportaal, mis loodi Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuri direktiivi (INSPIRE) informatsiooni edastamiseks, mis on e-veebileht, mille kaudu saab internetikeskkonnas keskse juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele ja teenustele. Maa-amet on INSPIRE kontaktpunkt, mis tähendab vastutust aidata kaasa Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri loomisele. Maa-ameti geoportaal on olnud põhiline ruumiandmete avalikustamise keskkond. Alguses oli see Maa-ameti keskne, aga nüüdseks on laienenud riigi ruumiandmete avalikustamise kohaks, kust on kättesaadavad ka paljude teiste riigiasutuste andmed. 2001. aastal tuli välja esimene Maa-ameti kaardirakendus, mis on jõudnud X-GIS 2 versiooni. X-GIS-i teenuste kaudu on Maa-ameti põhiandmed kasutusel ka teistes riiklikes ja erasektori andmekogudes. Töös on X- 25 GIS 2 vabanemine ühe arendaja süsteemist ja lähtekoodi paigutamine e-riigi koodivaramusse. X-GIS-is on üle 30 avaliku kaardirakenduse ja üle 300 erineva kaardikihi. Geoportaalide ja kaardirakenduste kasutajateks on kogu avalikkus, ka rahvusvaheliselt. Kaardirakenduste kaudu on avalikustatud ka mitmete teiste ametite andmekogude ruumiandmed (teeregister, kultuurimälestiste register, keskkonnaregister jne). Maa-ametil on X-GIS-i kaarditarkvara osas eesmärk täiendada seda uute funktsionaalsustega (nt lisada lihtne kasutajaliides, parandada andmete allalaadimis- ja redigeerimisvõimalusi, lisada 3D andmete kuvamise tugi jne). Suurem eesmärk on viia X-GIS riigi ühtseks n-ö kaardinäoks. Kokkuvõtlikult on Maa-ameti jaoks ruumiandmete tootmine ja analüüsimine olnud peamiseks tööks pea 30 aastat ja andmete parema kogumise/esitlemise/kasutamisega seotud küsimustega tegeleb mitu osakonda. Maa-ameti eesmärgiks on pakkuda usaldusväärseid ruumiandmeid. Maa-amet on olnud heaks partneriks kõigile, kes soovivad abi ruumiandmete kogumisel ja kättesaadavaks tegemisel, nende analüüsimisel ja väärindamisel. See on seni õnnestunud tänu väga heale koostööle nii Maa-ameti sees kui ka teiste asutustega ning erasektoriga (nt taristuettevõtted). Samade tegevustega jätkatakse ka ühendametis. 4.1.2. Ehitisregister, e-ehituse platvorm E-ehituse platvorm (joonis 2) on kogu ehitise elukaare osaliste ja avaliku sektori infovahetuse keskkond, võimaldades luua Eesti ehitatud keskkonnast terviklik digitaalne kaksik. Ehitisregistril on kaks funktsiooni – andmebaas ja menetluskeskkond –, mille kaudu KOV-id viivad läbi lubade menetlusi ja liiguvad erinevad teatised. Lisaks hoiab ehitisregister informatsiooni vallasvara omanike ja energiamärgiste kohta. Ehitisregistri kliendid/kasutajad on KOV-id, arhitektid, projekteerijad, kinnisvaraettevõtted, ehitusettevõtted, notarid, kohtutäiturid, riigiasutused, eraisikud. KOV-idele, ülikoolidele, ettevõtetele ja eraisikutele on ehitisregister andmeallikas kinnisvara-alaste otsuste tegemiseks (näiteks kanalisatsiooni või keskküttetorustiku rajamise vajadus või kinnisvaratehingud). KOV- id on ehitisregistri andmete omanikud. Ehitisregistri aruandluse võimekus on arenduses, et KOV-id, ettevõtted ja laiem üldsus saaks oma tööks vajalikud otsused ühtse iseteeninduskeskkonna kaudu. Arenduste eesmärgiks on parandada nii ehitus- ja kinnisvaraturu läbipaistvust ja tõhusust kui ka võimaldada paremat informatsiooni kinnisvara- ja taristuinvesteeringute tegemiseks ning järelevalveks. Hetkel on arenduses ehitisregister ja sellega seotud järgmised infosüsteemid:  võrgurajatiste andmebaas koos geodeedi- ja Euroopa sidedirektiivist tulenevate teenustega;  ehituse infomudeli (BIM) baasil lubade väljastamine koos automaatkontrollidega;  ehitatud keskkonna digitaalne kaksik;  automaatsed energiamärgised;  ehitussektori ringmajanduse ning ehitussektori süsinikujalajälje mõõtmiseks vajalikud süsteemid;  vastavad prognoosiva analüütika- ja simulatsioonivahendid. Eespool loetletud süsteemid moodustavad e-ehituse platvormi kesksed sündmusteenused, mis võimaldavad ehitussektori ettevõtteil, avalikkusel, kohalike omavalitsuste ja riigi ametitel kasutada teenuseid, mis kulgevad üle erinevate haldusala piiride. E-ehituse platvormil koos ehitisregistriga on oluline panus ühendameti eesmärkide täitmisel, olles oluliseks osaks 26 ruumiloome paremaks kujundamisel, mistõttu on otstarbekas viia need ühendametisse. Kuid ühendametisse ei saa neid viia enne, kui arendused on valmis, pigem 2022. aasta alguses. Ehitisregistri tulevikku vaataval haldamisel on oluline, et ei kaoks side poliitika kujundamisega, vertikaalne side peab jätkuma ka ühendametis. Ehitisregistri seos loodava ühendametiga saab olema registri arendamine, elus hoidmine ja liidestamine teiste registritega jms. Seejuures on oluline kättesaadavus e-ehituse platvormi kaudu. Joonis 2. E-ehituse platvorm. Allikas: MKM ehitus- ja elamuosakond. 4.1.3. Planeeringute register ehk planeeringute keskne andmekogu Riiklik planeeringute andmekogu ning selle õiguslik alus praegu puudub. Õiguslik alus on loomisel koos planeerimisseaduse muudatustega (kooskõlastusring läbitud veebruaris 2020), registri IT-arenduseks on esitatud ja ka esialgse heakskiidu saanud SF-taotlus. Planeeringute andmete omanikuks jäävad planeeringute koostamise korraldajad (peamiselt KOV-id, kuna arvuliselt on enim KOV-i tasandi planeeringuid, riik tagab sama maakonna ja riigi tasandi planeeringud), kes vastutavad andmete kui haldusaktide eest. Sama põhimõte kehtib ka nt EHR- i puhul. Planeeringute andmekogus sisalduvad nii ruumiandmed (planeeringujooniste digitaalsed kihid) kui ka dokumendid (haldusaktid, menetlusdokumendid jm planeeringu lisad). Loodavasse riiklikku planeeringute andmekogusse kantakse nii maismaal kui ka merealal kehtivad planeeringud. Registri arendamise eest vastutab RAM koos RMIT-iga (RAM-i IT-asutus). Kaasatud on Maa- amet, KEMIT, MKM ehitusvaldkond, aga ka kohalikud omavalitsused, et tagada arendatava registri vastavus poolte vajadustele. Register arendatakse omanikuneutraalsena, et selle valmimisel ja halduslike muudatuste korral (nt ühendameti loomine) oleks võimalik registri volitatud töötajat muuta suurte IT-kuludeta. Registri arendamisel välditakse olemasolevate võimekuste dubleerimist, nt ei ole kavas arendada planeeringu ruumiandmete kaardivaadet, kuna andmeid saavad andmekogust pärida ja neid kuvada nii Maa-ameti geoportaal, arendatav e-ehituse platvorm kui ka arendatav Viimsi Vallavalitsuse KOV-i geoinfosüsteem jt. 27 Planeeringute register on oluline abivahend ühendameti eesmärkide täitmisel. Register viiakse ühendametisse pärast selle valmimist 2021. aasta lõpus. Planeeringute ruumiandmed tekivad lisaks maismaale ka merealal. Hiiu ja Pärnu maakondadega külgnevatel merealadel on planeeringud kehtivad (planeeringute andmed, sh digitaalsed kihid on alla laaditavad veebilehelt). Ülejäänud merealal on planeering koostamisel, kehtestamine eeldatavasti kevadel 2021, misjärel tuleb riigil ka antud planeeringu dokumendid avalikult kättesaadavaks teha (neid valmistab ette RAM). Merealade planeerimisel on oluline rahvusvaheline mõõde – eesmärk on võimalikult palju andmeid riikide vahel ühtlustada ja kuvada Läänemere-üleses andmeplatvormis Basemaps. Ka Euroopa Komisjon on alustanud vastava tehnilise töögrupi moodustamist, et liikuda kogu Euroopas mereplaneeringute andmete ühtlustamise poole. Mereala kasutuse ruumiandmete kuvamine ja haldamine on siseriiklikult killustunud erinevate asutuste vahel (Veeteede Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, KEM, MEM, KAM, MKM valitsemisala). Mitmed mereala kasutuse ruumiandmed ei ole vabalt kättesaadavad. Eraldi teema planeeringute digiarengute hulgas on varem kehtestatud planeeringute digiteerimine. Eestis on ligikaudu 15 000 kehtivat detailplaneeringut, millest vaid väiksem osa on kättesaadavad digitaalsel kujul. Käimas on KOV-tasandi planeeringute digiteerimise pilootprojekt, mille raames tuvastatakse varem kehtestatud planeeringute digiteerimisega seotud probleemid ning täpne ressursikulu. Digiteerimisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel, sest valdavalt on tegu nende haldusaktidega, ent selles tegevuses võiks suurt rolli omada ka loodav ühendamet. 2020. aastal on kavas läbi viia eel- ja ärianalüüs otsustamaks, kas on vajalik ja otstarbekas arendada ka riiklik planeeringute menetluskeskkond. 4.1.4. Riigi kinnisvararegister Riigi kinnisvararegister (RKVR) on riigivaraseaduse alusel asutatud andmekogu, mis registreerib riigi kinnisvaratehingud ja abistab riigiasutusi nende tehingute ettevalmistamisel. RKVR vastutav töötleja on RAM ja volitatud töötleja RMIT. Registri eesmärk on saada ülevaade riigi kinnisvarast, sellega seotud tehingutest ja lepingutest ning hoonestatud kinnisvara kasutamisest. RKVR on pidevas andmevahetuses paljude teiste riigi andmekogudega. Põhiandmetena registreeritakse riigivara valitsejate ja volitatud asutuste andmed, mida kuvatakse kinnistusraamatus juhul, kui kinnistu omanik on Eesti Vabariik. Asutused menetlevad RKVR-is keskmiselt 6000 tehingut aastas. Praeguseks on tekkinud olukord, kus pärast maavalitsuste sulgemist liikus valdav osa varadest ja tehingutest Maa- ametisse, seetõttu toimetab registris 80% ulatuses Maa-amet. Tulevikuvaates on mõistlik, et see register paikneb ühendametis. RKVR-i arendusega tegelevad RAM ja RMIT. Maa-amet on arendusse kaasatud kui kõige enam registrit kasutav asutus, kes vajab registrit töövahendina maaüksuste kohta info kogumiseks, menetluste läbiviimiseks ja lepingute haldamiseks. Sel aastal on alustatud mahukate arendustöödega, millega viiakse tehniliselt aegunud RKVR uuele platvormile. Samaaegselt RKVR-i I etapi arendustega loovad Maa-amet ja KEMIT koostöös RAM-iga katastri riigivara ruumiandmekogu, mis hakkab vahendama andmeid RKVR-i ja Maa-ameti kaardirakenduse vahel. See lahendus hakkab hoidma ja haldama riigi kinnisvara ruumiandmeid ja pakkuma ruumiandmetega seotud teenuseid. Arendused teostatakse koostöös selliselt, et 28 tulevikus oleks võimalik RKVR üle anda ühendametisse ja teenused ühendada. RKVR-i arendused valmivad 2021. aastal, seejärel saab registri viia üle ühendametisse. 4.1.5. Kultuurimälestiste register Muinsuskaitseamet haldab kultuurimälestiste registrit, kuhu on koondatud andmed kõigi kultuurimälestiste ja kultuuriväärtustega leidude kohta. Umbes pooled andmed on vallasasjade kajastamiseks, mis ruumilise asukohaga ei seostu. Maa-ametiga tehakse koostööd, ruumiandmed on kaardirakenduses kättesaadavad. Seal ei ole erinevaid alusuuringute andmeid, mis oleks planeeringute seisukohast vajalikud. Käimas on arendused, millega soovitakse täiendada senist andmestikku ja luua parem dokumentatsioon. Koostöö Maa-ameti ja edaspidi ühendametiga jätkub, kuid seda registrit ei ole otstarbekas viia ühendametisse, kuna selle andmekogu sisuline kompetents ja kasutus on Muinsuskaitseametis. 4.1.6. Registrite infotehnoloogiline tugi Olemasolevad Maa-ameti infosüsteemid jätkavad loodavas ühendametis ja teised lisanduvad infosüsteemid viiakse ühendametisse nende arenduste valmimise järel. Ühendametis hakkavad olema lisaks Maa-ameti infosüsteemidele ehitisregister, e-ehituse platvorm, planeeringute register ja riigi kinnisvararegister.  Maa-ametile pakub infotehnoloogist tuge Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT).  Ehitisregistrile pakub ülalhoiuteenust ja arendust majaväline partner. Järjest kolitakse üle riigipilve. Infotehnoloogilist teenust pakub ehitisregistrile MKM-i infotehnoloogia osakond.  Planeeringute registrile ja riigi kinnisvararegistrile pakub infotehnoloogilist tuge Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT). Eelnimetatud infosüsteemide/registrite arenduste käigus tehakse tihedat koostööd, et kõik kaasatud pooled teaksid, millised on osapoolte teenuste praegune olukord ja tulevikusuunad, kui registrid on viidud kokku ühendametisse. 4.2. Infotehnoloogiline koostoime Kõik eelmises peatükis nimetatud registrid, millega ühendamet varem või hiljem hakkab tegelema, on väga olulised ehituse elukaare ja ruumiloome valdkonnas tervikuna. Registrite koostoime annab kokkuhoidu nii arendajatele kui ka muudab riigi valitsemise läbipaistvamaks. Registrite kõigi kasutajagruppide jaoks on oluline, et andmed oleksid lihtsasti esitletavad. Kasutajatele esitatavaid andmeid, mis tulenevad erinevatest dokumentidest või õigusaktidest, on hea esitleda visuaalses vormis. Suur hulk andmetest on juba veebikaartidel visualiseeritud, kuid kasutaja soovib, et üks klikk kaardil annaks talle kogu ülevaate. Selleks on vaja koguda ja analüüsida erinevate kasutajagruppide vajadusi. Registrite IT-toega seonduva otsustamiseks on vaja eelnevalt välja selgitada, millised on ühendameti tulevikuteenused, milline saab olema teenuste omavaheline sünergia, millised saavad olema uute loodavate süsteemide arhitektuurid. Lihtsalt teenuste kokku tõstmine, ilma sünergiat loomata, ei tekita oodatavat efekti. Oluline on teenuste ühildamine lähtuvalt kliendi vaatest, et need muutuksid lihtsamini kättesaadavaks, ühest kohast tarbitavaks. 29 Kliendi soovide mõistmiseks peab välja selgitama erinevad sündmused, millega seoses ta infot vajab. Ühe sündmusega seotud vajadused koondatakse ühte nn sündmusteenusesse, mis peab toimima sujuvalt üle haldusalade piiride. Koostööga saavutatakse kliendile parem teenus ja ka rahaline kokkuhoid. Nt Maksu- ja Tolliameti e-teenuste stiiliraamat on võetud kasutusse ehitisregistri arendamisel. Oluline on jälgida, et portaale ei tekiks kodanike jaoks liiga palju. Ka kasutajaliides võiks olla kasutajale riigis ühte nägu, kuid selle taha saab seadistada mitu teenuse käivitamise punkti. Infotehnoloogiliselt tuleks eristada kolme tasandit: tasand, kust teenust välja kutsutakse ehk esitlustasand; teenuste tasand; andmete tasand ehk koht, kus andmed paiknevad. Neid kolme tasandit tuleks vaadata lahus. Andmekogusid on riigis väga palju. Ühendameti erinevaid andmekogusid tuleb analüüsida koostoimes ja püüda viia kokku ühele platvormile. Nii nagu kõigi riigi IT-teenuste puhul, on koostoimeks oluline tagada samade kasutajaliidese disainipõhimõtete ehk stiiliraamatu, ristfunktsionaalsete nõuete, arhitektuuri ja arenduspõhimõtete järgimine. See võimaldab lühendada kasutajate õpikõverat ja vähendada arenduskulusid. 4.3. Infotehnoloogiline korraldus ühendametis Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) baasteenuste korrastamise projekti eesmärk on esitada valitsusele juuniks 2020. a ettepanekud, kuidas riigis paremini korraldada arvutitöökohta ja serveri baastaristut. Projekti hüpotees on, et baasteenused võiks olla riigis keskselt osutatud, kuid teenuste nimekiri ja organisatsiooni vorm on veel välja töötamisel. Projekt on oluliseks sisendiks ühendameti moodustamisel, kuna vastavalt mõlema projekti arengutele võib ühendamet saada esimeseks asutuseks, kus arvutitöökoha korraldus viiakse vastavusse IKT projekti tulemustele. Maa-ameti hallatavatele infosüsteemidele lisanduvad registrid viiakse ühendametisse üle pärast valmimist. Uute registrite lisandumisega on vaja juurde inimesi, kes tegelevad andmete uuendamise ja andmekvaliteediga, teenuse pakkumisega, projektijuhtimisega, kasutajatoega. Selleks vajalik ressurss tuleb kaasa vastavast ministeeriumist, kust register ühendametisse viiakse. Arenduste valmimise järel liiguvad RKVR, planeeringute register, EHR ja sellega seotud arendused ühendametisse. Registrite kokkupanekul kohe sünergiat ei teki, küll aga algab selle poole liikumine, milleks on vaja aega ja ressurssi. Kui registrid on koos, siis nende teenuseid hakkab juhtima ühendamet, kes saab välja töötada ka vastavad sünergiakohad. Registrite koondamisel tekib organisatoorne kasu, võimalik on tugevdada kasutajatuge – sama meeskond toetab omavalitsusi korraga mitme registri kasutamisel. Võimalik on andmete peegeldamise vähendamine. Ühes organisatsioonis on lihtsam koos hoida semantikat. Mugavam on asju ajada ja info liigub kiiremini, kui inimesed on füüsiliselt ühes ruumis (asutuses) koos. Samas ei anna üksnes ühte asutusse kokku tõstmine märgatavat paremust. Kasulik on kõik ühendameti teenused süsteemselt läbi analüüsida. Andmete kättesaadavus peab olema tagatud, ükskõik kus need paiknevad. Pikas plaanis võib ühes asutuses tekkida võimalusi koos olevate andmete ühte registrisse n-ö kokku sulatamiseks. Kasutajale on oluline, et süsteem töötab, et ta saab oma teenused võimalikult mugavalt kätte. Väiksemaid teenuseid on lihtsam omavahel kokku liita. Peale uute registrite liitumist ühendametiga on väljakutseks nende registrite toimimise loogika (dokumendipõhine) ja õigusliku baasi, millele nende tegevus toetub, sobitumine praeguste Maa-ameti registritega (ruumiandmete põhine). Oluline on, et poliitikakujundaja näeb 30 ühendameti rolli mitte lihtsalt andmete koondajana, vaid annab ka õiguslikke vahendeid andmekvaliteedi parandamiseks – ainult siis on võimalik tekitada sünergiat. Sama oluline on andmeomanike/tootjate ruumiandmete alase võimekuse ühtlustamine üle Eesti (KOV, planeerijad, projekteerijad) ja sellele suunale vahendite eraldamine. Mitmete registrite andmeandjaks on kohalik omavalitsus. Ühendamet kujuneb keskseks toetava teenuse pakkujaks, mis loob KOV-ile võimaluse saada ühest kohast vajalik teenuste tugi. Ühes asutuses registrite haldamine võimaldab pakkuda KOV-ile just sellist teenust, mida ta vajab. Saab pakkuda n-ö üheukse tuge. Maa-ameti ja seega ka loodava ühendameti teenuste ja andmete tarbija on kogu ühiskond. Nt eraisikud, eraettevõtted (sh taristuettevõtted, pangad, kindlustused, notarid, logistikaettevõtted, postiteenuse pakkujad jne), omavalitsused, riigiasutused (sh elutähtsad organisatsioonid: häirekeskus, päästeamet, kiirabi, kaitsevägi jne), välismaised ettevõtted jt. Üleminekud peavad olema sujuvad ja hoidlikud nii töötajate kui ka klientide vaatest, et tagada teenuste katkematus ja järjepidevus. On vajalik, et andmekogude äripoole arendajad oleksid ühendametis konsolideeritud üksusena. Ühendameti äriteenuste IT-toe pakkujaks peab olema üks IT-maja. Praegu on ruumiandmete töötlemisega tegelevatest IT-organisatsioonidest KEMIT-i hallata rõhuv enamik ühendametisse üle viidavatest teenustest ja KEMIT-il on kõige suurem vastav kompetents. IT-maja valikul tuleb lähtuda sellest, kuidas tulevad äripoole sisendid, kuidas IT-maja otsuseid juhitakse, kus otsustatakse IT-projektide eelarved. Selleks, et kaasatud ministeeriumidel oleks võimalik oma poliitikaid ellu viia, tuleb koostada ministeeriumidevahelised töökorralduslikud kokkulepped IT-maja eelarve ja prioriteetide määramisel. 5. ÜHENDAMETI KONTSEPTSIOON 5.1. Ühendameti tegevusvaldkonnad ja eesmärgid Ruumiloome ekspert- ja töörühmas on analüüsitud erinevaid variante, kuidas parendada ruumiloomet ja käsitleda ruumivaldkondi tervikuna. Eelnevates analüüsides on jõutud järeldusele, et ruumiloomega seotud poliitikaid ei ole võimalik kokku tõsta, kuid rakenduslikud funktsioonid on otstarbekas koondada ühte rakendusasutusse ja töötada välja selleks sobilik juhtimismudel. Käesoleva analüüsi lähteülesanne oli järgmine:  analüüsida ruumiloome parendamisega seotud ettepanekuid, mis on toodud ruumiloome töörühma lõpparuandes;  koondada elukeskkonna kujundamisega seotud erinevate riigiasutuste maatoimingute, geomaatika, planeerimise, ehituse ning arhitektuuri valdkonna kompetentsid ühte asutusse;  koondada olulist ruumiinfot sisaldavad registrid ja menetluskeskkonnad ning nende arendused ühte asutusse;  viia ministeeriumidest rakenduslikud ülesanded rakendusasutusse (regionaalvaldkonna ülesanded, registrite haldamine jms);  vaadata üle, kas asutuste praegune tööde jaotus ja rollid on aja- ja asjakohased. Ühendameti ülesannetest tuumiku moodustavad Maa-ameti senised ülesanded ja RAM REHO ülesanded, kuid tervikliku ruumiloome tagab kõigi kaardistatud ülesannete täitmine. Analüüsi käigus ei disainitud ühendameti teenuseid ega määratletud ühendameti struktuuri, kuid kokkuvõtvalt võib ühendameti ülesandeid käsitleda nelja tegevusvaldkonnana: 31  Maatoimingud. Maakorraldus. Maakatastri pidamine. Kinnisvara hindamine. Riigimaade haldamine ja korrashoid. Riigi kinnisvaratehingud. Riigi kinnisvararegistri haldamine ja riigimaade arvestus. Maareformi lõpetamine. Hüpoteegipidaja ülesanded. Vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud.  Kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste arengu- ja koostöö koordineerimine regionaalsel ja maakondlikul tasandil ja regionaalpoliitika rakendamine. Koostöö edendamine ja seiramine riiklike teenuste pakkumisel. Kohalike omavalitsuste nõustamine ja koolitamine nende igapäevastes küsimustes. KOV-ide haldusaktide järelevalve. Haldus- ja asutusüksuse piiride korraldus. Riigimajade loomisele kaasa aitamine ja toimimise koordineerimine.  Kvaliteetse ruumi alane nõustamine. Ruumianalüüside koostamine riigile oluliste otsuste ruumimõju kaalumiseks. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine. Ruumivaldkonda puudutavad standardid ja juhendid. Maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine, ajakohasena hoidmine. Ruumilise planeerimise alase tegevuse koordineerimine regioonis. Planeeringualane nõustamine, koolitamine ja järelevalve regioonides. Planeeringute registri haldamine ja arendamine. Pikaajaliste ehitusinvesteeringute kavade koostamisele, elukeskkonna arendamise meetmete väljatöötamisele, ehituse innovatsiooni ja tootlikkuse kavandamisele kaasa aitamine.  Ruumiandmete taristu arendamise koordineerimine. Geoinformaatiline tugi ruumiandmete visualiseerimisel, levitamisel ja analüüsil. Aadressiandmete, Eesti topograafia andmekogu andmete, kohanimede, geodeetiliste punktide andmete, geoloogiliste ja maavara andmete, aerofotode ja kõrgusandmete hõive ja haldamine. Ehitisregistri ja võrgurajatiste andmebaasi haldamine. Satelliitandmekeskuse EstHUB teenuste arendamine. Kaardirakenduste haldamine ja nendel põhinevate avalike teenuste pakkumine. Geodeetilise süsteemi ja võrkude haldamine. E-ehituse platvorm, ehitatud keskkonna 3D digitaalne kaksik. Arvestades ühendameti ülesandeid ja ootusi ühendameti toimimisele, sõnastas töörühm ühendameti eesmärgid järgmiselt:  Aidata kaasa riigi regionaalsele tasakaalustatusele, tehes seda läbi kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste koostöö võimaldamise ja osapoolte igakülgse nõustamise.  Edendada koostööd riiklike ja kohalike teenuste pakkumises.  Parandada riigi ning kohaliku omavalitsuse maatoimingute, planeerimis- ja ehitustegevuse keskse suunamise, nõustamise ja järelevalve kaudu elukeskkonda ja edendada ruumiloomet.  Koordineerida ja korraldada maakonnaplaneeringute ning riigi eriplaneeringute koostamist.  Aidata nõustamise, koolitamise ja järelevalve kaudu teha kohalikel omavalitsustel paremaid ruumiotsuseid.  Aidata riigil paremini seostada ruumilise ja regionaalse arengu eesmärke, õigusakte ja arengukavasid.  Kaasa aidata kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimisele.  Kaasa aidata maa ja ehitatud keskkonna väärindamisele.  Viia ellu riigi maa- ja ruumipoliitikat, sh korraldada riigi maakorraldust ja kinnisvaratehinguid. 32  Toetada ruumiloomega seotud valdkondade poliitikakujundamist kaardi- ja sisuliste valdkonna-analüüsidega.  Tagada maa, planeeritud ja ehitatud keskkonna andmete usaldusväärsus ja säilimine ning arendada nendega seotud avalikke teenuseid.  Arendada planeeringute, ehitiste, maakatastri, kitsendusi põhjustavate objektide, kinnisvara hindamise, maamaksu alusandmete, aadressiandmete, kohanimede, fotogramm-meetriliste, topograafiliste, geodeetiliste, geoloogiliste ja satelliitseireliste ruumiandmete hõivet ja kvaliteeti.  Olla kompetentsikeskusena kohalikule omavalitsusele kui piirkonna planeerimise eest otsustavale ja vastutavale üksusele vajadusel abiks maatoimingute ja ruumiloomega seotud andmete kogumisel, tõlgendamisel ja töötlemisel, mis aitab teha kaalutletumaid ruumiotsuseid. Ühendametisse koonduvad ülesanded, mida praegu täidavad Maa-amet, RAM REHO, MKM elamu- ja ehitusosakond, RTK maareformi nõuete halduse talitus, JUM justiitshalduspoliitika osakond ja lisaks uued ülesanded, mida riigis veel ei täideta või täidetakse ebapiisavalt (vt lisa 1). Võttes arvesse lähteülesannet, analüüsi tulemusena selgunud ühendameti ülesandeid ja seatud eesmärke, ei ole võimalik saavutada oodatavat tulemust mõne olemasoleva asutuse ümberstruktureerimisega, vaid tuleb moodustada uus asutus. Analüüsi koostamisega seotud töörühm pakkus ühendameti võimalikud nimevariandid:  Ruumiamet (ruumiloome valdkonnale iseloomulik, uus lähenemine, lihtne).  Maa- ja Regionaalamet (kasutati ruumiloome töörühma lõpparuandes).  Maa-amet (tuntud, domeen juurdunud, 30-aastane ajalugu, senised ülesanded viiakse ühendametisse, konservatiivsus – usaldusväärsuse püsimise tähenduses).  Ruumi- ja Regionaalamet (iseloomustab ruumiloome ja regionaalvaldkonda). Juhtrühm pidas oluliseks, et asutuse nimes oleks sees sõna „maa“, kuna asutuse üks kandev roll on maatoimingute läbiviimine, maakatastri pidamine ja maaga seotud andmete hõive, kuid asutusele ei saa jääda juba eksisteeriv nimi (Maa-amet), kuna tegemist on uue asutusega, koos uute ülesannetega. Sellest tulenevalt otsustas juhtrühm teha ministritele ettepaneku valida ühendametile nimi järgmistest nimevariantidest: Maa- ja Regionaalamet (esialgne tõlge ingl Land and Regional Board või Land and Regions Board) või Maa- ja Ruumiamet (esialgne tõlge ingl Land and Spatial Planning Board). 5.2. Ühendameti valitsemismudel Ühendametisse viiakse üle Maa-ameti praegused ülesanded ja REHO rakenduslikud ülesanded. Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutus ja REHO on Rahandusministeeriumi struktuuriüksus. Lisaks hakkab ühendamet täitma rakenduslikke ülesandeid, mille poliitikakujundajateks on Rahandusministeeriumi teised osakonnad ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. See tähendab, et ühendamet saab poliitikakujundamise osas suuniseid erinevatest ministeeriumidest ning vajadusel jõuab ka sisend ametist valitsuse tasandile erinevate ministrite kaudu. Ruumiloome töörühmas analüüsiti võimalust konsolideerida ühendameti ülesannetega seotud poliitikakujundamise valdkonnad ühte ministeeriumisse, kuid sellise lahenduse osas ei kaalunud loodetav tulu üles selle negatiivseid mõjusid. Olukord, kus üks riigiasutus viib ellu mitme ministeeriumi poliitikaid, on riigis esmakordne ja Vabariigi Valitsuse seadus ei näe ette selleks sobilikku regulatsiooni. Seetõttu tuli käesoleva 33 analüüsi käigus välja töötada täiesti uus rakendusasutuse valitsemismudel. Valitsemismudeli väljatöötamisse oli kaasatud AS PricewaterhouseCoopers Advisors 5 (edaspidi konsultant). Konsultant analüüsis erinevaid valitsemismudeli alternatiive, mis arutati läbi töörühmas ja juhtrühmas. Arvestades asjaolu, et ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad mitme ministri vastutusvaldkonda, tuleb ühendametile nende ülesannete rakendamiseks suuniseid Rahandusministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Kultuuriministeeriumist. Ühendameti osaline kuulumine ühe või teise ministeeriumi valitsemisalasse on piiratud nende poliitikavaldkondadega, mis on defineeritud Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) ühele või teisele valitsemisalale. Ühendameti loomise eesmärkide tagamiseks on oluline, et ühendametiga seotud peamisi strateegilisi küsimusi otsustaksid seotud ministeeriumide ministrid ühiselt. Vabariigi Valitsuse seadusega ministri pädevusse antud valitsemisala asutusega seonduvaid otsuseid teevad valitsemisega seotud ministrid ühiselt konsensuspõhiselt. Ministrite nõukogu pädevuses on enamjaolt kõrgemad valitsemisotsused (eesmärkide seadmine, eelarve kinnitamine ja täitmise kontroll, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt). Kuivõrd ministrite nõukogu koosneb mitmest ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on otsuste ettevalmistamisel vajalik ametnikkonna tugi, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda administreerival ministeeriumil, kes muuhulgas toetab ka ühendametit administratiivsete küsimuste lahendamisel (nt raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine jmt). Administratiivse ministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus. Rolliselguse vaatest on oluline detailiseerida ja selgelt määratleda kõik võimalikud administratiivsed küsimused, mille osas on administratiivsel ministeeriumil roll ühendameti töö korraldamisel ja juhtimisel. Selline administreeriv ministeerium koordineerib ja toetab ühendametit nii, nagu seda teeb koordineeriv ministeerium avalik-õiguslike juriidilistele isikute puhul (vt nt riigieelarve seadus § 331 lg 4). Administreerivaks ministeeriumiks olemine ei tähenda, et ühendamet kuulub vaid selle ministeeriumi valitsemisalasse. Ühendametiga seotud teemade ühtlustamiseks ja ministritele vajalike otsuste ette valmistamiseks tuleks kaaluda täiendava nõuandva kogu moodustamist, mis koosneks kaasatud ministeeriumide valdkonna ekspertidest. Selliseid nõukodasid võib valdkonniti olla erinevaid ja nende moodustamise õiguse võib ette näha ühendameti põhimäärusega ministrite nõukogule. Konsultant järeldas analüüsi tulemusena, et ühendameti kuulumine mitme ministeeriumi valitsemisalasse ei ole vastuolus PS §-ga 94. Küll aga tuleb ühendametiga seoses muuta VVS- i. VVS on konstitutsiooniline seadus, mis sätestab täidesaatva riigivõimu teostamise üldise struktuuri. Seetõttu tuleb vältida üle reguleerimist ja sätestada VVS tasemel üksnes ühendameti üldine õiguslik raamistik. Ühendametiga seotud n-ö igapäevase töö juhtimisküsimusi tuleb täpsustada põhimääruses, peaministri korralduses ja halduse siseaktides. Ühendamet tuleb määrata iga ministeeriumi valitsemisalasse, kuhu ta kuulub. See eeldab VVS 4. peatüki 4. jao muutmist vastavas osas. Kuivõrd kehtiv VVS ühendameteid ei käsitle, tuleb VVS-i tasemel sätestada abstraktne ühendameti mõiste, pädevus ja juhtimine. Ühendameti kõrgemalseisvaks organiks on ministrite nõukogu, mille pädevus koosneb n-ö tuumikülesannetest, mis tuleb VVS-is ammendavalt sätestada. Ministrite nõukogu ja ühendametit toetav administreeriv ministeerium sätestatakse üldiselt VVS-is, kuid konkreetsem tegevuse regulatsioon on mõistlik sätestada ühendameti põhimääruses. 5 AS PricewaterhouseCoopers Advisors, „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet. Valitsemismudeli analüüs ja nõustamine“, märts 2020 34 5.3. Ühendameti ressursianalüüs Ühendameti maa- ja geomaatika valdkonna ülesandeid täidab Maa-amet ja kõik need ülesanded lähevad koos ressurssidega üle ühendametisse. Maa-ameti koosseisus on 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 308 teenistuskohta, täidetud on 282. Maa-ameti palgatase on madal, asutuses teenitakse 5% madalamat tasu kui teistes ametites ja inspektsioonides6. Maa-ameti suurim ja samas kõige enam palgas mahajäänum on poliitika rakendamise tööpere (2019. a 14%). Maa-ameti eelarve 2020. aastal on 10 375 663 eurot (sealhulgas tööjõukulud 6 467 576 eurot, majandamiskulud 3 908 087 eurot). Maa-ameti majandamiskuludest üle kolmandiku moodustavad riigimaade maamaksu ja riigimaade korrashoiu kulud ning ligikaudu 1,25 miljonit eurot moodustavad kontoripindade üürikulud. Praegu on Maa-ameti mitmed tegevused rahastatud projektipõhiselt (ORF, Rail Baltic) ja see ei ole jätkusuutlik. Maavalitsuste tegevuste lõpetamise järel viidi Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) omandireformiga seotud hüpoteegipidaja ülesanded, mis nüüd viiakse koos teiste maaga seotud toimingutega ühendametisse. Nende ülesannete täitmisega tuleb RTK-st ühendametisse kaasa esialgse prognoosi kohaselt 143 753 eurot (tööjõukulud 137 329 eurot, majandamiskulud 6424 eurot) koos neid ülesandeid täitvate teenistujatega (5). Samuti maavalitsuste tegevuse lõpetamise järel jäi KOV-ide haldusaktide järelevalve Justiitsministeeriumi ülesandeks. Analüüsi käigus on selgunud, et see ülesanne on otstarbekas viia ühendametisse. JUM annab sellega kaasa 33 000 eurot, mis on ühe ametikoha tööjõukulu. Seda ülesannet aitavad ühendametis täita ka praegused RAM REHO omavalitsuste nõunikud. Ühendameti regionaalvaldkonna ja planeeringutega seotud ülesandeid täidab praegu RAM REHO. Osakonna koosseisus on 15 maakondlikku talitust 65 täidetud ametikohaga. 2020. aasta lõpuks peaksid korda saama maavalitsuste arhiivid, mistõttu lõpetavad osakonnas töö arhivaarid. Osakonnas on koos talitustega 44 teenistujat, kes täidavad ühendametiga seotud ülesandeid ja kes viiakse üle ühendametisse. REHO eelarvest viiakse ühendametisse üle 1 488 634 eurot (sealhulgas tööjõukulud 1 249 801 eurot, majandamiskulud 238 833 eurot, aluseks 2020. aasta eelarve). MKM ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistritalituse hallata ja arendada on ehitisregister, e- ehituse platvorm ja 3D kaksik, mis viiakse ühendametisse. Kuna kõik need registrid ja infosüsteemid on hetkel arenduses ja arenduse käigus on süsteemide üleviimine liialt kulukas, siis nendega seotud ülesanded koos ressurssidega lähevad ühendametisse 2022. aastal, peale arenduste lõppu. MKM-i ehitisregistritalituse koosseisus on 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 12 teenistuskohta. Ehitisregistritalituse tööjõukulud on 474 464 eurot (sealhulgas administratiivkulud ja koolituskulud). Ressurssi on vaja leida veel 2 ametikohale, mis on vajalikud 3D kaksiku ja e-ehituse platvormiga seotud ülesannete täitmiseks. 2022. a on MKM- ist ühendametisse koos tegevustega üleminevate registrite/infosüsteemide/platvormidega seotud arendus- ja hoolduskulu 472 400 eurot ja majutuskulu 150 000 eurot. RAM-i riigivara osakonnas on arendamisel riigi kinnisvararegister (RKVR). Esimese etapi arendused valmivad praeguste plaanide kohaselt 2021. aasta I poolaastal, seejärel saab alustada ühendametisse üleandmisega seotud tegevusi. RKVR-i aastane majutuskulu on 35 469 eurot. RKVR-i arenduse käigus muudetakse rakenduse platvormi, seega majutuse hind täpsustub 2020 6 Allikas: Ministeeriumide haldusalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade koondraport, RIHATO 2019 (põhineb palgaandmetel: kuu põhipalk seisuga 01.05.2019; lisatasud, tulemustasud ja preemiad seisuga 01.05.2018-30.04.2019) 35 II poolaastal, kui on paigas uue arenduse arhitektuur. Hetkel on RKVR haldamisega seotud äripoolelt 1 inimene. RAM-i planeeringute osakonnas on loomisel planeeringute register, mis peab valmima 2021. aasta lõpus ja mille saab seejärel üle anda ühendametisse. Hetkel on planeeringute registri arendusega seotud äripoolelt 0,5 ametikohta. Planeeringute registri valmimise järel on prognoositav personalikulu 86 000 eurot, halduskulu 50 000 eurot. Ühendameti üheks ülesandeks saab riigi tasakaalustatud ruumilise arengu tervikvaate koondamine ning ministeeriumide ülese ruumiloomepoliitika elluviimine. Sellisel kujul ja ulatuses neid ülesandeid praegu riigis ei täideta. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmise ja kvaliteetse ruumi põhialuste elluviimise suunamine eeldab tõendatud kutseoskusi ja kompetentse. Kutsekoja kutsestandardite lõikes kajastuvad ruumiloomega seonduvad kompetentsid kõige enam arhitekti ja ruumilise planeerija profiilides. Arhitektide kutseoskused hõlmavad lisaks ruumiplaneerimisele ka ehitusprojektide, miljööalade ja ehitismälestistega seonduvat ning ehitusprojektide arhitektuurse osa ekspertiiside ja ruumilahenduste auditite tegemist, seda ka funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevatele ehitistele ja planeeringutele. Vastavalt kutsestandardile on arhitektidel oskused kasutada ruumiloomes kõrget digipädevust nõudvaid erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi. Arhitektid lisavad ühendametile vajalikku sisulist sünergilist võimekust, et koostöös planeerijatega ruumiandmeid analüüsida ja kasutada. Ruumiloome suuna tegevuste elluviimiseks ja sellega seotud ülesannete kvaliteetseks täitmiseks on ühendametisse vaja 15 vastava kompetentsiga spetsialisti, milleks on vaja lisaressurssi. Maa-ameti ja REHO talituste kasutuses olevad pinnad on üüritud Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS). Maa-ameti peahoone asub Tallinnas aadressil Mustamäe tee 51. Maa-ameti kontorid on kõikides maakondades, samuti REHO talitused. REHO osakonna juhataja ja Harju talitus asuvad RAM-i peahoones. Kuna ühendameti peakontoriks saab Maa-ameti praegune peahoone, siis sinna viiakse RAM-i peahoonest ka REHO osakonna juhtaja ja Harju talitus, kokku 8 inimest. REHO talituste asukohad ja Maa-ameti kontorid maakondades ühildatakse. RTK-st üleviidavate tegevustega seotud teenistujad paiknevad Valga, Jõgeva, Pärnu ja Jõhvi riigimajades. Pärast MKM-i ja RAM-i registrite arenduste valmimist viiakse nende haldamisega seotud teenistujad Maa-ameti peahoonesse. 6. MÕJUDE ANALÜÜS 6.1. Muudatuse sihtrühm ja mõju Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatuse sihtrühmaks on riigiasutused ning nende kliendid, esmajärjekorras kohalikud omavalitsused ning nende ühisasutused, aga ka kogu avalikkus. Kaudselt mõjutab hästi korraldatud, funktsionaalselt toimiv riigiaparaat kõiki sihtrühmi. Ühendameti moodustamisega kavandatakse institutsionaalseid ümberkorraldusi, mis otseselt puudutavad Maa-ametit ja RAM REHO-t, kelle funktsioonid viiakse tervikuna või osaliselt üle ühendametisse. Kaudselt on mõjutatud KEM, RAM, MKM ja KUM, kelle valitsemisala poliitikaid ühendamet hakkab täitma. Need ministeeriumid peavad hakkama rohkem omavahel koostööd tegema ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustest jagama vastutust teatud ülesannetes. Muudatus puudutab kõige enam Maa-ametit, mis praeguse asutusena lõpetab tegevuse ja mille funktsioonid viiakse üle moodustatavasse ühendametisse. Üldiselt jäävad funktsioonid ja teenistujad samaks, kuid kaasneda võivad mõned struktuurimuudatused, mis võivad põhjustada 36 muudatusi personali koosseisus ja kvalifikatsioonis. Moodustatavasse ühendametisse viiakse ka RAM REHO vastavad ülesanded koos neid täitvate teenistujatega. RAM REHO jaoks tähendab muudatus, et ministeeriumi tasandil töötanud teenistujad viiakse üle rakendusasutusse. Kaasneda võivad muudatused, mis ei pruugi kogu personalile sobida ja võivad tuua koondamisi. Kahe asutuse peale puudutab muudatus otseselt ca 330 teenistujat. Mõju olulisus ei ole suur, kuna peamiselt jääb kõigi teenistujate töö alles, nad üksnes jätkavad uues asutuses. Ühendametisse viiakse veel ülesandeid RTK-st, JUM-ist, MKM ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistritalitusest, kust antakse kaasa ka sellega seotud ressurss. Kaasnev mõju ei ole suur, kuna teenistujad jätkavad tööd ühendametis, kuid mõningad muudatused töö iseloomus on võimalikud. 6.2. Valdkonna mõjuanalüüs Ühendameti loomine annab võimaluse eraldada poliitikaloome igapäevaste rakenduslike ülesannete täitmisest ning toob poliitikakujundajate ja -rakendajate hästi korraldatud koostöö korral kaasa sünergia ning ühiskondliku kasu. Tuues kokku erinevate ministeeriumide ja asutuste rakenduslikud, üksteist toetavad tegevused (nt maakasutus, planeerimisalased tegevused, ehitamine, kohalike omavalitsuste nõustamine ühendameti skoopi jäävates küsimustes ja järelevalve nende üle, ruumiandmete hõive ja kvaliteedi tagamine, registrid ja kaardirakendused jne) ning viies need ühise juhtimiskorralduse alla, saab tõsta seni killustatud valdkondade liitmise kaudu erinevate rakenduslike otsustuste kvaliteeti ning edendada koostööd riigi, kohaliku omavalitsuse ja elanike vahel. Kui tuua kokku pädevad töötajad ja ametnikud, lisades uusi, vajalikke ning vältimatuid funktsioone ning tehes vajalikud investeeringud ühendameti toimimise tagamiseks ja uute vajaduste lahendamiseks, siis tekkiv ühiskondlik kasu väljendub elanike jaoks parema avaliku teenusena ja vertikaalselt paremate poliitikate rakendamise ja otsustustena. Parema ruumilahenduse kaudu saab suurendada valdkondlike otsuste mõju, ruumiline planeerimine aitab tuvastada valdkondade ruumilise koostoime7. Parem elukeskkond ja kompetentsed ruumiotsused on iga inimese soov. Riigis regionaalse tasandi ruumilise planeerimise kompetents koos maatoimingute ja ruumiandmete kompetentsiga tekitab suurema sünergia kui praegune olukord, kus need valdkonnad on laiali erinevates asutustes. Maa, regionaal- ja ruumilise planeerimise valdkonna ühendameti loomisel on võimalik kokku liita erinevate ministeeriumide juhtimisel olev kompetents ja luua tugevad maa, planeerimise, arhitektuuri, ruumiandmete regionaalse pädevusega meeskonnad, kes on koostöös võimelised ka senisest enam ülesandeid kandma. Eesmärgiks on ühte asutusse koondada ka ruumiandmete infosüsteemide tehniline haldamine ja arendamise rakenduslikud tegevused. Ruumiandmete tehnilise arenduse ja halduse funktsiooni konsolideerimise eesmärgiks on kliendile pakkuda ruumiandmete kasutamiseks nn ühe akna lahendust ja vähendada kontaktpunkte andmete esitamiseks, kärpida haldamiskulusid, parandada süsteemide integreerimisvõimalusi ning tasakaalustada konkureerimist valdkonna spetsiifiliste investeeringute ja tööjõu pärast. Ümberkorraldamisega suureneb ruumilise planeerimise kompetents, väheneb teenuste dubleerimine, paraneb ruumiandmete hõive, haldamine ja kvaliteet, aidatakse kaasa riigi regionaalse tasakaalustatuse suurenemisele ning tõuseb teadlikkus kvaliteetse elukeskkonna 7 Ruumilise planeerimise roheline raamat. Rahandusministeerium. Kättesaadav veebilehel https://planeerimine.ee/prr/. 37 kujundamisel. Klientidele suunatud teenused on terviklikumad ja ruumiandmete kättesaadavus on tagatud ühest keskusest. Moodustatava ühendameti üheks ülesandeks on kaasa aidata ruumi kvaliteeti ja arengut mõjutavate otsuste kujundamisele ja elluviimisele, mis langetatakse enne ruumilise planeerimise ja projekteerimisprotsessi algust, aga ka nende protsesside käigus. Tervikliku ruumilise arengu tagab ruumipoliitika erinevate osade (sh arhitektuuri-, inseneri-, kinnisvara-, ehitus-, maastiku-, muinsuskaitse-, maapoliitika) ja ruumiliste planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus ja läbipaistvus. Hinnates ehitatava ruumi (hooned, teed, platsid, sadamad, raudteed, tehnovõrgud jne) võimalikku investeeringute mahtu järgmise 30 aasta jooksul (nii era- kui ka valitsussektor) ja arvestades pikaajalise kasvuprognoosina 2% aastas, on selleks ligikaudu 140 miljardit eurot (joonis 3). Joonis 3. Ruumiloome maht, kogu ehitussektor 30 aastaga. Allikas: MKM ehitus- ja elamuosakond. Lähtudes Euroopa riikide praktikast ettevalmistustööde, planeerimise ning ehitusprotsesside parema korraldamise ja juhtimise valdkonnas, mille teeb võimalikuks koostöö ja läbipaistvuse suurendamine digitaliseerimise abil, võib kokkuleppeliselt lugeda võimalikuks kokkuhoiuks ligikaudu 20%. Võttes endale sarnased eesmärgid, võib uue ühendameti moodustamisel ja selle jõulisel ning õigel tööle rakendamisel saavutada pikaajalise planeerimise, koostöö tõhustamise, avaliku sektori eestvedamise, ruumiandmete parema kasutamise, läbipaistvate otsuste tagamise ja digitaalehituse juurutamise abil saavutada investeeringute kokkuhoiuks järgneva 30 aasta jooksul kogu ehitussektoris ligikaudu 28 miljardit eurot ja valitsussektoris ligikaudu 8 miljardit eurot. 7. RISKIDE KAARDISTUS Töörühmas analüüsiti erinevaid ohutegureid, millele tuleks ühendameti moodustamisel tähelepanu pöörata. Nende riskide avaldumise tõenäosust ja mõju projekti edukusele ei ole 38 eraldi hinnatud. Küll aga on välja pakutud võimalikud maandamismeetmed, mida ühendameti moodustamisel ja hilisemal rakendamisel arvestada. Riskide loetelu koos maandamismeetmetega on toodud alljärgnevas tabelis. Riski nimetus Selgitus Võimalikud maandamismeetmed Ruumiloome Toimub ülesannete vormiline  Ministeeriumide ülese spetsiifilise valdkonna rakenduslike ühendamine, kuid sisulist juhtimissüsteemi loomine, mille tulemusel ülesannete liitumist asutuses ei toimu, paraneb juhtimise kvaliteet, ühtsetel ühendamisest ei teki senine sünergia halveneb ning põhimõtetel info edastamine, eesmärkide oodatud lisandväärtust, paremat koostööd ja uut seadmine ja tulemuste ülevaatus. koostööd ja sünergiat. sünergiat ei teki.  Regulaarse infovahetuse tagamine ministeeriumide ja asutuse vahel.  Eesmärkide (prioriteetide) ja ootuste edastamise selguse tõstmine.  Organisatsioonikultuuri kasvatamine, sh seda toetava töökeskkonna tekitamine.  Ühendameti valdkondi ühendava poliitika põhialustes kokku leppimine. Ebaselgus poliitika Ministeeriumide poliitikate  Rollid ja vastutused kokku leppida. kujundamise eesmärgid ja erinevate osapoolte  Poliitikakujundajate esindusorgani loomine. eesmärkides ja rollides. rollid ei ole selged.  Ühendameti valdkondi ühendava poliitika põhialustes kokku leppimine. Funktsioonide Ühendamise käigus lahkunud  Õigeaegne ja põhjalik töötajate teavitamine ühendamisega kaasnev ja/või koondatud töötajate eesootavatest muudatustest, et maandada teadmiste ja väärtuslike teadmuse ja inimestes tekkivat hirmu tuleviku ees. kompetentside kadu. kompetentside kadu.  Töötajate kaasamine ühendameti ülesehitamisse.  Valmisolek asuda võtmekompetentse ja oskuseid omavate töötajatega läbirääkimistesse. Mitme ministeeriumi Mitme ministeeriumi juhtimisel  Heade organisatsiooni juhtimiskogemusega valitsemisalas oleva olevat asutust on selle suuruse, ühendameti tippjuhtkonna värbamine. asutuse juhtimine ei eriloomuliste valdkondade ja  Asutuse juhtimissüsteemi, teenuste ja toimi. ülesannete tõttu keeruline protsesside ning töökorralduse loomine, mis juhtida, erinevate toetab asutuse juhtimist (tõstab kvaliteeti) ja ministeeriumide soovitud loob eeldused täpseks eesmärgistamiseks ning tulemuste saavutamine kujuneb õigeaegseks tulemuste ülevaatuseks ja keeruliseks. parendamiseks.  Kokku leppida selged eelarve jm ressursside üle otsustamise reeglid.  Kokku leppida selged reeglid (sh otsustajad ja vastutajad) eelarve jm ressursside jaotuse muudatuste tegemises.  Selge riskijuhtimissüsteemi loomine (COSO mudel).  Ministeeriumide ootuste selge edastamine.  Ühendameti valdkondi ühendava poliitika põhialustes kokku leppimine.  Tulemusjuhtimise süsteemi rakendamine. Ümberkorraldamise Ühendametis ei pöörata  Õigusloomega seotud tegevuste võimalikult tulemusel ühte asutusse piisavalt tähelepanu ja ressurssi varajane ette valmistamine ja ministeeriumide kokku viidavate kõikidele liituvatele vahelise töögrupi kokku kutsumine. teenuste kvaliteet funktsioonidele.  Asutuse tööplaani koostamine. halveneb.  Asutuse juhtkonna töökorralduse kehtestamine. 39  Ministeeriumide ülene strateegiline planeerimine ja eesmärgistamine, tagamaks kõikide valdkondade kaetus. Ühendameti Uus asutus ei tekita klientides ja  Ühendameti teenuste selge kommunikatsioon moodustamine ei leia partnerites piisavalt usaldust, sihtrühmadele; kaasamine. sihtrühmade halveneb koostöö ja kannatab  Kiire reageerimine kliendi ootustele ja heakskiitu. maine. päringutele.  Klienditeenindusstandardite rakendamine klienditeeninduse kvaliteedi tagamiseks. Registrite koondamisel Arendamisel olevad registrid  Tihe koostöö registrite arenduse staadiumis. ühendametisse ei teki tulevad ühendametisse üle  Võimalikult varakult määratleda tegevusplaan oodatud sünergiat. pärast arenduste lõppu, mis ja ressursid, et registrite üleminekust pikendab sünergia loomist. puudutatud asutused oskaksid sellega oma tööplaani koostades arvestada.  Registrite üle andmisel tuleb planeerida, et sellega läheksid kaasa ka vajalikud ressursid oskuste jätkamiseks.  Läbi mõelda kasutajatoe jätkumine ühendametis. 40 LISA 1 Ühendameti ülesanded Ühendameti ülesanded Ülesande praegune täitja ja seda täitvate teenistujate arv 1. Koostöövõrgustikud KOV-ide ja riigiasutustega maakondlikul tasandil RAM REHO, 20 2. Maakondlike arengustrateegiate ja maakonna planeeringute kooskõla ja teenistujat koostoime koordineerimine ja nende sidustamine riikliku arengukavandamise protsessi 3. Osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel 4. Seire riigiteenuste osutamise üle maakonnas 5. Maakonda puudutavate reformide läbiviimisele kaasaitamine 6. Arvamuste andmine maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas 7. Kohalike omavalitsuste ja nende koostööasutuste nõustamine õigusalastes ja korralduslikes küsimustes, s.h kohalike omavalitsuste nõustamine üld- ja üksikaktide koostamisel, valdkondlike õigusaktide tõlgendamisel ning kohalike omavalitsuste korraldust puudutavates küsimustes 8. Haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine 9. Riigi teenuste osutamise koordineerimine riigimajades v.a haldamine RAM REHO kontaktisikud 10. KOV haldusaktide järelevalve JUM, 2 teenistujat 11. Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamise RAM REHO, 21 korraldamine teenistujat 12. Maakonnaplaneeringute (sh teemaplaneeringute) koostamise korraldamine 13. Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine 14. KOV üldplaneeringute koostamise protsessides osalemine s.h koolitamine, nõustamine 15. KOV üldplaneeringute, üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute jt planeerimisseaduses sätestatud juhtudel ettepanekute tegemine lähteseisukohtadele ja planeeringute eelnõudele, eesmärgiga tagada erinevate tasandite planeeringute omavaheline kooskõla 16. Keskkonnamõju algatamise otsustele, keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile ja aruandele ettepanekute tegemine 17. KOV üldplaneeringute, üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute jt planeerimisseaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringutele täiendavate koostöötegijate ja kaasatvate määramine 18. Järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle ja nõusoleku andmine liigilt kõrgema planeeringu (maakonnaplaneeringu või KOV-i üldplaneeringu) muutmiseks 19. KOV-de nõustamine ja koolitamine planeeringute valdkonnas 20. Planeerimiseks vajalike uuringute läbiviimise korraldamine 21. Planeeringutega seotud analüüside ja ülevaadete koostamine 22. Maakonnaplaneerijate ja kohalike omavalitsuse planeerijate koostöövõrgustiku hoidmine 23. Ruumilise planeerimise alase teabe ja selgituste andmine kõigile huvitatud isikutele 41 24. Planeeringute keskse andmekogu (planeeringute registri) haldamine RAM PLO hetkel 0,5 (arendamisel – läheb ühendametisse pärast registri valmimist, mitte kohaga projektijuht enne 2022.a) ja arendamine 25. Planeeringute menetluskeskkonna arendamine ja haldamine RAM PLO koostöös (arendamisel) MKM EEO 26. Tagastamistoimingute lõpule viimise tähtaja määramine; vara RAM REHO, 2 tagastamata jätmise otsustamine tehnoloogilistel põhjustel teenistujat 27. Vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramine 28. Järelevalve vara tagastamise ja kompenseerimise üle 29. ÕVVTK keskkomisjoni töö korraldamine 30. Riigi kinnisvararegistri vastutava töötleja ülesannete täitmine RAM RVO, 1 teenistuja 31. Riigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine, hüpoteekide vähendamine, RTK, 5 teenistujat hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamine, kavandatud raieteks nõusoleku andmine 32. Riigi kasuks seatud võlakohustuste üle võtmine (nõude omaniku muutused) 33. Maa müügihinna vähendamine lapse sünni korral või neli alla 18 aastast last 34. Toimikute lõpetamine ja arhiveerimine MaaISis – tehniliselt kaasnev ülesanne 35. Reaalkoormatise nõuete loomine KOV otsuse alusel (s.h viitenumbri väljastamine tasumisteks), reaalkoormatiste kustutamine kinnistusraamatutest 36. Kliendikontakti loomine tähitud kirjaga, telefonivestluse teel; Meeldetuletuste väljastamine makseviivituse tekkimisel; Lepingute ülesütlemise teavitused 37. Täitemenetluse algatamine; Maksekäsu kiirmenetluse algatamine 38. Riigi esindamine pankroti, likvideerimismenetluse või mõnes muus kohtumenetluses järelmaksunõuetega 39. Maareformi läbiviimine (maa erastamise, kasutusvalduse ja Maa-amet, 282 hoonestusõiguse seadmine, munitsipaalomandisse andmine ning riigi teenistujat omandisse jätmine), maareformi koordineerimine, KOVide nõustamine ja kontrollimine ning maareformiga seonduvate õigusaktide selgitamine ja muu maareformi alane tegevus 40. Riigile mittevajaliku maa müügi ja põllumajandusmaa rendi enampakkumise korraldamine, riigimaa kasutamise ja hooldamise korraldamine 41. Otsustuskorras maa võõrandamine ja kasutusse andmine KOVidele, MTÜ-dele, SA-dele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigimaa valitsemise üleandmine teistele ministeeriumidele ja asutustele, maa rendile andmine maavarade kaevandamiseks ja piiratud asjaõiguste seadmine (isiklikud kasutusõigused, servituudid), kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile 42. Riigimaaga seotud maakorraldustoimingute läbiviimine, kinnisasja avalikes huvides omandamine, vahetamine ja riigi maakorralduse läbiviimine (Rail Baltica projektis) 43. Maa korralise hindamise (masshindamise) läbiviimine, riigimaa müügi ja rendi alghindade, kasutustasude (IKÕ-d ja servituudid) määramine, kinnisvaratehingute andmebaasi pidamine 44. Detailplaneeringute, projekteerimistingimuste, ehituslubade ja kasutuslubade menetlustes riigi huvide esindamine omaniku, puudutatud või huvitatud isiku esindajana ning ettepanekute tegemine 42 ameti volitusel olevate riigimaade planeerimiseks ja planeeringute tellimise korraldamine 45. Maakatastri pidamine, sh kinnisasja piiri, selle ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa loodusliku seisundi ja maa kasutamist s.h kitsendusi põhjustavate objektide paiknemist kajastava informatsiooni registreerimine ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine 46. Katastri arendustööde korraldamine ning katastriandmete kvaliteedi ja ajakohasuse tagamine ning andmete kontrollimine ja parandamine läbi katastrimõõdistamise ja maakorraldustoimingute ning 47. Aadressiandmete süsteemi haldamine ja ühilduvuse tagamine teiste andmekogude ja infosüsteemidega 48. Kohanimede registri vastutava ja volitatud töötleja ülesannete täitmine 49. Maardlate nimistu teenuste ja andmete haldamine, maavaravarude koondbilansi koostamine, kaevandamise aerokontroll 50. Maardlate aladel planeeringute, projektide, ehituslubade, katastriüksuste sihtotstarvete muutmiste kooskõlastamine, maardlate aladel riigimaa haldamise nõustamine 51. Digitaalse geoloogilise kaardistamise süsteemi arendamises osalemine, geoloogilise kaardi andmete visualiseerimine, avalikustamine ja kättesaadavuse tagamine 52. Ehitusgeoloogilise informatsiooni säilimise ja kättesaadavuse tagamine 53. Geodeetilise süsteemi haldamine, ajakohastamine ja täpsustamine; selleks vajalikes geodeesiaalastes rahvusvahelistes töörühmades osalemine 54. Riiklike ja kohalike geodeetiliste võrkude punktide andmekogu pidamine ja andmete ajakohasena hoidmine 55. Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise korraldamine 56. Riiklike topograafiliste andmete ja kaartide tootmine, haldamine 57. Riikliku ruumiandmete infrastruktuuri, ruumiandme- ja võrguteenuste koordineerimine, korraldamine arendamine ja haldamine. 58. Euroopa Komisjoniga INSPIRE direktiivi rakendamine ja teabevaldajatega suhtluse koordineerimine 59. Geoinformaatika alaste regulatsioonide ja andmestandardite väljatöötamine, juurutamine ja ajakohasena hoidmine; selleks vajalikes ruumiandmete ja geoinformaatika alastes rahvusvahelistes töörühmades osalemine 60. Satelliitkaugseirel põhinevate riiklike teenuste (ESTHub) arendamine ja toe osutamine; kaugseire alastes rahvusvahelistes töörühmades osalemine 61. Ruumianalüüside tegemine, ruumiandmete töötlemise, ruumiandmekogude haldamise ja -teenuste osutamise üle järelevalve tegemine. 62. E-ehituse platvormi kui andmevahetus- ja integratsioonikeskkonna MKM EEO, 12 arendamine ja haldamine, sh 3D kaksiku ja uute teenuste teenistujat integratsiooni teenuste arendamine ja haldamine. Ehitatud keskkonna (ruumi) andmete koondamine, haldamine ja kasutamise võimaldamine. 63. Ehitisregistri kui menetluskeskkonna arendamine ja haldamine, sh mudelipõhise loamenetluse juurutamine ja menetluste loendi laiendamine (näiteks järelevalvemenetlus, kaeveload) koostöös sidusgruppidega (arhitektid, ehitajad, insenerid, kinnisvaraarendajad, kohalikud omavalitused, riigiametid, notarid, kohtutäiturid jne) 43 64. Ehitisregistri kui andmebaasi arendamine ja haldamine. Kohalike omavalitsuste nõustamine registri kasutamisel, menetluste läbi viimise ja andmete parandustöödel. Andmekoosseisu ajakohastavate dokumentide hulga laiendamine (näiteks korstnapühkimise aktid, gaasiseadmete auditid). 65. Joonrajatiste (võrgurajatiste) registri arendamine ja haldamine koostöös sidusgruppidega (geodeedid, vee-ettevõtjad, telekommunikatsiooniettevõtjad, kohalikud omavalitsused, jt). Andmebaasi loomine, informatsiooni kogumise protsesside käivitamine ja käimas hoidmine 66. Ehitusvaldkonna digitaliseerimise, automatiseerimise ja tehaselise tootmise suunamine ja juhtimine eesmärgina tootlikkuse tõus valdkonnas, sektori nügimine digitaliseerimise ja terviklikkuse suunas, muuhulgas e-ehituse platvormi abil 67. Digitaalehituse standardite arendamine ja rakendamine, sh ehituse elukaare ühtse klassifitseerimissüsteemi hoidmine ja haldamine (CoClass International ja selle rahvuslikud osad) 68. Pikaajaliste ehitusinvesteeringute kavade ja plaanide koostamises ja ajakohastamises osalemine, nende sidumine planeeringutega. Kontratsüklilise planeerimise tagamine ja seire ehitisregistri kaudu 69. Projekteerimistingimuste kehtestamisega seotud sundvõõrandamine TTJA 0,2 teenistujat või sundvalduse seadmine 70. Ruumiloome s.h arhitektuuri ja kvaliteetse ruumi alane nõustamine RAM PLO ja REHO osaliselt 71. Avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV nõustamine ja RAM PLO ja REHO koolitamine kohaliku kultuuripärandi, sh miljööalade osas – fookuses nõustavad kohalik kultuuripärand (miljööalad osa sellest) miljööalade praktikasse rakendamist 72. Avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV nõustamine RAM PLO ja REHO avaliku ruumi, liikuvuse, taristu ja transpordisüsteemi arendamisel osaliselt (võrgustike arendamine) hea elukeskkonna nimel 73. Arhitektuurialase kompetentsi kaasamine ruumiliste planeeringute RAM PLO ja KUM koostamisel ja riigi huvide esindamine kvaliteetse ruumi ja taristu osas arhit. nõunik osaliselt 74. Riigi ruumilise arengu eesmärkide, strateegiliste arengudokumentide RAM PLO ja KUM ja õigusaktide seostamine, ruumiloomet puudutavate seaduste jt arhit. nõunik osaliselt õigusaktide ettevalmistamises osalemine 75. Ruumivaldkonda puudutavate standardite ja juhendite väljatöötamine RAM PLO ja KUM ja ajakohastamine, vajadusel uute loomise algatamine arhit. nõunik osaliselt 76. Ruumipoliitika rakendamiseks vajalike uuringute algatamine ja Osaliselt erinevad läbiviimine ning ruumianalüüside koostamine riigile oluliste otsuste ministeeriumid puhul ruumimõju kaalumiseks 77. Rahvusvahelise ruumialase teadmuse ja arengusuundade levitamine RAM PLO osaliselt regioonis 78. Avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV nõustamine - ruumilist kvaliteeti väärtustavate (väärtuspõhiste) projekteerimishangete, ehitushangete ja ideevõistluste korraldamisel, asukoha valikul jt olulise ruumimõjuga (üksik)otsuste langetamisel 79. Avaliku sektori asutuste ja KOVide nõustamine kinnisvara tellimisel - ruumi kvaliteedi ja elukeskkonna parandamise eesmärki silmas pidades – avaliku sektori kui tellija nõustamine nii hoonestatud kui ka hoonestamata kinnisvara valitsemise ja ruumilise tulevikuvisiooni vallas 44 80. Ruumipoliitika tervikvaatega kooskõlas olevate riigipoolsete - investeerimistoetuste meetmete väljatöötamise ning eesmärgipärase kasutamise jälgimine, ettepanekute tegemine poliitikakujundajatele 81. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine ja elluviimise - jälgimine, arvestades kaasamise põhimõtet 82. Ruumimõju hindamise piloteerimine avaliku sektori ruumiotsuste - langetamisel 45 Lähteülesanne VÄIKEOSTU NIMETUS: “Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine“ 1. Analüüsi taust 2019. aasta veebruaris moodustati Rahandusministeeriumi (RaM) juhtimisel ruumiloome töörühm, mille eesmärk oli ruumiloomeprotsesside kaardistamine, leidmaks korralduslikult parimad võimalused valdkonna mõjususe ja efektiivsuse suurendamiseks. Samuti oli töörühma ülesanne analüüsida ja teha ettepanekuid sobivaima institutsionaalse lahenduse leidmiseks, et suurendada ruumikaalutluse arvestamist otsuste ettevalmistamisel. Ruumiloome töörühma ettepanekutele tuginedes koostati RaMi eestvedamisel 2020. aastal maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna osas täiendav analüüs arvestades, et ruumiloome kvaliteedi parandamiseks tuleb läbi viia riigiasutuste vahelised institutsionaalsed ümberkorraldused, et koondada järgnevad funktsioonid (analüüsimaterjalid on lisatud pakkumuskutsele): 1) Maa-ameti senised maaga seotud ülesanded maatoimingute, maakorralduse, riigimaade haldamise, maa hindamise ja maakasutuse valdkonnas. 2) kohalike omavalitsuste ja nende asutuste tegevuse toetamine, nõustamine, juhendamine, koolitamine ning paikkondlikus võrgustikutegevuses osalemine et tagada regionaalne tasakaalustatus. 3) Riigi planeeringute (nt maakonnaplaneeringud ja eriplaneeringud) koostamine ja nende ajakohasena hoidmine ka pärast kehtestamist, kohalike omavalitsuste planeeringute valdkonna nõustamine, koolitamine ning tegevuse õiguspärasuse kontrollimine.1 4) Maa-ameti senised geomaatika-alased tegevused, sealhulgas avalikkusele oluliste ruumiandmete (katastri- , kinnisvara hindamise, aadressi-, topograafia-, kohanime-, geodeesia-, geoloogia- ja maavarade ning aerofotode jt andmete) hõivega, nendega seotud teenuste pakkumise ja kaartide tootmisega seotud ülesanded. 5) Riigi kinnisvararegistri, e-ehituse platvormi, ehitisregistri, planeeringute registri ja võrgurajatiste andmebaasi ning nendega seotud teenuste haldamine. Arvestades valdkonna ülesandeid ja ootusi ühendameti toimimisele, sõnastas töörühm 2020. aastal ühendameti eesmärgid järgmiselt:  Aidata kaasa riigi regionaalsele tasakaalustatusele, tehes seda läbi kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste koostöö võimaldamise ja osapoolte igakülgse nõustamise.  Edendada koostööd riiklike ja kohalike teenuste pakkumises.  Parandada riigi ning kohaliku omavalitsuse maatoimingute, planeerimis- ja ehitustegevuse keskse suunamise, nõustamise ja järelevalve kaudu elukeskkonda ja edendada ruumiloomet.  Koordineerida ja korraldada maakonnaplaneeringute ning riigi eriplaneeringute koostamist.2  Aidata nõustamise, koolitamise ja järelevalve kaudu teha kohalikel omavalitsustel paremaid ruumiotsuseid.  Aidata riigil paremini seostada ruumilise ja regionaalse arengu eesmärke, õigusakte ja arengukavasid.  Kaasa aidata kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimisele.  Kaasa aidata maa ja ehitatud keskkonna väärindamisele.  Viia ellu riigi maa- ja ruumipoliitikat, sh korraldada riigi maakorraldust ja kinnisvaratehinguid. Vahepealsel perioodil on ümber kujundatud RaMi regionaalhalduse valdkond. 2022. aasta 1. septembrini tegelesid Rahandusministeeriumis ruumilise planeerimise küsimuste lahendamisega planeeringute osakond ja regionaalhalduse osakond. Esimene tegeles ruumilise planeerimise poliitika kujundamise, sh õigusloomega, teine ruumilise planeerimise õiguse rakendamisega. Nüüd on need kaks osakonda liidetud üheks ruumilise planeerimise osakonnaks. KOV poliitika osakonnaga liitusid regionaalhalduse osakonna talitusejuhatajad (piirkonnajuhid), KOV nõunikud ja riigimajade infotöötajad. 1 V.a planeeringute algatamine ja kehtestamine 2 V.a maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute algatamine ja kehtestamine 1 Regionaalhalduse valdkonna ümberstruktureerimise (sh ametikohtade koondamise) järel töötab uues ruumilise planeerimise osakonnas 34 ametnikku. Endisest regionaalhalduse osakonnast liikus KOV poliitika osakonda 10 teenistujat. Vahepealsel perioodil on loodud ka ruumilise planeerimise digiüksus, kes on arendanud planeeringute andmekogu PLANK ja alustatud planeeringute infosüsteemi PLANIS arendamisega. Samuti on pärast kõnesolevat analüüsi loodud kaks rakendusasutust Transpordiamet (TRAM) ja Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis võivad mõjutada ühendameti ülesandeid. Muudatusi on toimunud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (TTJA) ja Maa-ametis. Riigi hüpoteekidega seotud toimingud on viidud RTK-st Maa-ametisse. Ameti eeldatavad ülesanded võivad olla mõjutatud ka vahepeal päevakorda tekkinud teemad, nagu näiteks rohepoliitika rakendamine, digipööre jne. 2. Hanke eesmärk Hanke eesmärgiks on 2020. aasta maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine ning edasiste tegevuste aja- ja tegevusplaani koostamine, et esitada 2023. a alguses valitsuskabinetile ettepanekud maa- , regionaal- ja planeeringute valdkonna paremaks korraldamiseks. 2.1. Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamisel arvestada: 1) RaMi ruumilise planeerimise ja KOV poliitika valdkonnas toimunud ümberkorraldusi; 2) Maa-ametis vahepealsel perioodil tehtud muudatusi; 3) MKMi ehitus- ja elamuvaldkonnas e-ehituse platvormi, sh ehitisregistri tänast korraldust; 4) Transpordiameti kartograafia- ja hüdrograafia valdkonna ülesandeid. 5) Läbivalt analüüsida, kas 2020. aasta analüüsis väljapakutud funktsioonid aitavad täita ühendametile seatud eesmärke. 6) Täiendada analüüsi põhjendatud ettepanekutega vajalike regulatsioonimuudatuste osas ja lisada seotud õigusaktide loetelu. 7) Lisada finantsanalüüs. Koostada ühendameti moodustamise eelarve ning kaardistada ühendameti eesmärkide täitmisse panustavate üksuste detailne finantsvaade ning registrite ja infosüsteemide haldamisega seotud ressursid (arvestades ümbermajutamine IT-asutuste vahel). 8) Lisada põhjendatud ettepanekud, millise ministeeriumi valitsemisalasse peaks ühendamet kuuluma. 9) Koostada analüüsi tulemuste põhjal ettepanekute elluviimise aja- ja tegevuskava ning riskianalüüs koos tõenäosuse- ja mõjuhinnangute ning riskide haldamise meetmetega. 3. Lepingu täitja ülesanded 4.1. Analüüsi sisuline juhtimine ja p 2 kirjeldatud eesmärkide saavutamine; 4.2. dokumentide koostamine, sh intervjuude läbiviimine iga valdkonna esindajatega, andmete kogumise koordineerimine; 4.3. analüüsi tulemuste tutvustamine juhtrühmale ja vajadusel ministeeriumite kantsleritele; 4.5. kaasatud võtmeisikutele analüüsi eesmärkide ja hetkeolukorra selgitamine; 4.6. arutelude korraldamine, läbiviimine ja otsuste protokollimine; 4.7. analüüsi kavandi täiendamine vastavalt osapoolte ja tellija sisendile; 4.9. teiste projektijuhtimisega seotud ülesannete täitmine. 4. Pakkumuse sisu, ajakava ja tähtaeg Pakkumust koostades peab pakkuja lähtuma hanke eesmärgist ja ülesannetest, neid vajadusel omalt poolt täiendades. Pakkumus peab sisaldama metoodikat analüüsi eesmärkide täitmiseks ja koostöö kirjeldust erinevate osapooltega. Analüüsi läbiviimise ajakava tuleb esitada pakkumuses nädala täpsusega. Ajakava peab sisaldama kõiki tegevusi (sh erinevate osapooltega läbi viidavad intervjuud, fookusrühmad jmt) ja koostöö tellijaga. Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava võib muuta juhtrühma kirjalikul nõusolekul. 2 Pakkujal tuleb täita hanke eesmärgid, arvestades, et ettepanekud esitatakse valitsuskabinetti 2023. a alguses, st analüüsi lõplik versioon antakse tellijale üle hiljemalt 20. jaanuaril 2023. Töö teostamise perioodil peab lepingu täitja arvestama vähemalt järgnevate koosolekute ja esitlustega: 1) Avakoosolek – hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kus tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi tulemustele ning lepingu täitja tutvustab analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava; 2) Iganädalased vahekoosolekud juhtrühmas analüüsi andmete, vahetulemuste läbiarutamiseks ja kooskõlastamiseks; 3) Analüüsi lõpparuande üleandmine ja tutvustamine juhtrühmale hiljemalt 18. jaanuaril. Lepingu täitja tutvustab analüüsi tulemusi ja ettepanekuid. Lepingu täitja saadab lõpparuande juhtrühma liikmetele vähemalt 3 tööpäeva enne kohtumist. Juhtrühmal on kohtumise käigus õigus teha lõpparuandesse täiendusi ja parandusi, mille alusel täiendatakse lepingu täitja poolt analüüsidokumenti hiljemalt 20. jaanuariks 2023. a. 3 www.pwc.ee Lõpparuanne Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet Valitsemismudeli analüüs ning Rahandusministeerium 3. aprill 2020 nõustamine Lõpparuanne Ülle Harak Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 3. aprill 2020 Austatud Ülle Harak „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti juhtimismudeli analüüs ja nõustamine“ lõpparuanne Käesolev aruanne on koostatud AS PricewaterhouseCoopers Advisors (“PwC”) poolt Rahandusministeeriumile vastavalt Rahandusministeeriumi ja PwC vahel 22.01.2020 sõlmitud lepingule (“Leping”). Aruandes sisalduv info pärineb mitmest allikast. Me ei ole hinnanud nende infoallikate usaldusväärsust ega testinud sealt pärineva info tõepärasust. Sellest tulenevalt ei anna PwC ühelegi isikule (välja arvatud kliendile, Rahandusministeeriumile, Lepingu alusel) mistahes otseseid ega kaudseid kinnitusi raporti täpsuse või täielikkuse osas. Käesolev dokument on aruande lõppversioon. Aruande lõppversioon on koostatud, võttes arvesse teie esitatud kommentaare projekti vahearuannetele. Välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on selgesõnaliselt sätestatud teisiti, ei ole teenustes, kliendile üleantavates tulemustes või raportis sisalduvates mistahes nõuannetes või soovitustes arvesse võetud ega hõlmatud koroonaviiruse (COVID-19) võimalikku otsest või kaudset mõju, sealhulgas, kuid mitte ainult, kohustuste täitmisele, tegevustele ja/või tulemustele. PwC ei vastuta koroonaviiruse (COVID-19) ühegi tagajärje ega otsese või kaudse mõju eest, mis tekib või on seotud PwC poolt käesoleva ülesande täitmisel osutatavate teenuste, kliendile üleantavate tulemuste, nõuannete või soovitustega. Aruande sisu pole lubatud teha kättesaadavaks teistele isikutele, välja arvatud Lepingus sätestatud juhtudel ning vastavatel tingimustel. PwC kannab aruandega seoses õiguslikku vastutust Lepingus sätestatud ulatuses üksnes Rahandusministeeriumi ja mitte ühegi teise osapoole ees, kes võib oma otsustes olla tuginenud selles aruandes sisalduvale teabele või seisukohtadele. Kui Teil on küsimusi seoses aruandega, võtke palun ühendust Erki Mägi (+372 614 1800, [email protected]) või Karmen Limmeriga (+372 614 1800, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Teet Tender AS PricewaterhouseCoopers Advisors AS PricewaterhouseCoopers Advisors, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Registrikood: 10325507 T: 614 1800, F: 614 1900, [email protected], www.pwc.ee Lõpparuanne Oluline teadaanne isikutele, kes ei ole aruande adressaadid Isikud, kes ei ole aruande adressaadid ja seda aruannet loevad, loetakse ta nõustunuks alljärgnevate tingimustega: 1. Aruannet lugev isik võtab teadmiseks, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors on selle koostanud vastavalt oma kliendilt saadud juhistele ning üksnes kliendi huvisid ja kasu silmas pidades. 2. Aruannet lugev isik tunnistab asjaolu, et ta pole selle aruande adressaat ning vastamaks tema huvidele ja vajadustele oleks võinud aruande koostamiseks osutuda vajalikuks läbi viia teistsuguseid või täiendavaid töid. 3. Lugeja nõustub, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors (sh tema partnerid, volitatud isikud ja töötajad) ja allhankijad ei võta aruandega seoses mingeid kohustusi ega vastutust, ei lepingulist ega lepinguvälist (sh hooletusest ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tingitud) vastutust. Lugeja nõustub, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors (sh tema partnerid, volitatud isikud ja töötajad) ja allhankijad ei vastuta mistahes kahju, saamata jäänud tulu ega kulutuste eest, mis aruannet lugevale isikule seoses aruande kasutamisega või muul moel aruandega seotult võivad tekkida. PwC 3 Lõpparuanne Sisukord 1. Analüüsi taust ning eesmärk ........................................................................................................ 5 1.1.Analüüsi taust ................................................................................................................................................................ 5 1.2. Teostatud tegevused ja töö tulemina eelistatud valitsemismudel ........................................................................ 6 2. Valitsemise teooria ja korraldus .................................................................................................. 8 2.1. Valitsemise raamistikud .......................................................................................................................................... 8 2.2. Valitsemismudeli korraldus Eestis ....................................................................................................................... 10 2.3. Hea valitsemise tava ............................................................................................................................................... 12 2.4. Tähelepanekud rahvusvahelisest praktikast ......................................................................................................... 15 3. Ühendameti valitsemismudeli alternatiivid ................................................................................18 3.1. Esialgsed valitsemismudelite alternatiivid ............................................................................................................ 19 3.2. Ministrite Nõukogu valitsmismudel: detailiseeritud alternatiivid ...................................................................... 21 3.2.1. Alternatiiv 1 – mitu valitsemisala, sh toetavad kogud .............................................................................. 22 3.2.2. Alternatiiv 2 – mitu valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda ................................................................ 29 3.2.3. Alternatiiv 3 – üks valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda ................................................................... 35 3.2.4. Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiivide eelised ja puudused (riskid) ....................................... 41 4. Tegevuspõhine riigieelarve ning ühisprogramm ........................................................................ 44 4.1. Ühisprogrammi rakendamine ............................................................................................................................... 45 4.2. Ühisprogrammi eelised ja puudused (riskid)....................................................................................................... 47 5. Õiguslik arvamus: ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus ja õiguslik raamistik ... 48 5.1. Ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus .......................................................................................... 48 5.2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine ................................................................................................................ 49 5.2.1. Alternatiiv 1 ........................................................................................................................................................ 50 5.2.2. Alternatiiv 2: puudub Nõukoda ....................................................................................................................... 52 5.2.3. Alternatiiv 3: ühendamet on ühe ministeeriumi valitsemisalas, kuid olulised otsused teeb Ministrite Nõukogu ................................................................................................................................................................. 53 5.3. Teiste õigusaktide muutmise vajadus ................................................................................................................... 55 PwC 4 Lõpparuanne 1. Analüüsi taust ning eesmärk 1.1. Analüüsi taust Ruumiloome kvaliteedi parendamiseks ning riigiasutuste vahelisteks institutsionaalseteks ümberkorraldamiseks loodi ruumiloome ekspertidest koosnev töörühm, koondades valdkonna esindajaid Rahandusministeeriumist (RAM), Kultuuriministeeriumist (KUM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) ning Keskkonnaministeeriumist (KEM). Ekspertide töörühm jõudis oma tegevustes ettepanekuni moodustada maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna kompetentse koondav ühendamet (edaspidi ühendamet). Loodav ühendamet hõlmaks Maa-ameti praeguseid funktsioone, RAM-i regionaalhalduse osakonna ülesandeid ning ruumiandmete arenduse ja halduse funktsioone ministeeriumidest (nt ehitisregister, e-ehituse platvorm, 3-d kaksik, planeeringute register, riigi kinnisvararegister). Sellest tulenevalt andis Vabariigi Valitsus RAM-ile ülesandeks viia läbi valdkonna ühendameti moodustamise analüüs koostöös KEM-i, MKM-i ja KUM-iga. Käesolev analüüs keskendub ühele osale antud ülesandest – ühendametile sobiva valitsemismudeli leidmisele/loomisele. Täna paikneb Maa-amet KEM-i valitsemisalas, kuid ameti ümberkujundamisel ühendametiks lisanduvad tänastele funktsioonidele rakendusfunktsioonid RAM-i, MKM-i ning KUM-i poliitikakujundamise üksuste vastutusvaldkondadest. Praegu ei ole veel täpselt teada, kuidas koondatavaid funktsioone ametisiseselt korraldama ning juhtima hakatakse ega kuidas defineeritakse ühendameti tegevused ja teenused. Käeoleva analüüsi eesmärk on välja töötada ühendameti valitsemismudel olukorras, kus üks amet saab funktsioonide rakendamiseks suuniseid mitmest ministeeriumist. Lähenemine on Eesti halduskultuuris uus, kuna seniselt on lähtutud ainuvalitsemise printsiibist, milles saavad ametid funktsioonide rakendamiseks suuniseid ühest juhtivast ministeeriumist. Analüüsi eesmärk on välja töötada ettepanek ühendameti valitsemiskorralduseks ning koostada selleks vajalikud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS). Analüüs peab andma vastused peamistele küsimustele: − milline on kõige efektiivsem maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti valitsemismudel? − millised on ühendameti alternatiivsed valitsemismudelid? Sh tuua esile alternatiivide plussid ja miinused. − millised on riskid ja maandamistegevused erinevate juhtimismudelite korral? − millised on teiste riikide kogemused sarnase juhtimismudeli rakendamisel? Lisaks eeltoodule viiakse läbi õiguslik analüüs, mille käigus sõnastatakse alternatiivide hulgast välja valitud valitsemismudeli rakendamiseks vajalikud muudatusettepanekud VVS-is. Analüüsi tulem on terviklik dokument, mis ühelt poolt kirjeldab ühendameti sobivaimat valitsemismudelit ja annab teisalt ülevaate teistest töö raames analüüsitud potentsiaalsetest valitsemismudelitest, tuues välja nende eelised ja puudused (sh riskid). Lisaks tuuakse välja sobivaima valitsemismudeli rakendamiseks vajalikud VVS muudatusettepanekud, teiste riikide kogemused sarnase valitsemismudeli rakendamisel ning muu oluline info juhtimismudeli rakendamiseks. PwC 5 Lõpparuanne 1.2. Teostatud tegevused ja töö tulemina eelistatud valitsemismudel Analüüsi edukaks läbiviimiseks koostasime detailse tööplaani, mille peamiste tegevustena kaardistasime läbi dokumendianalüüsi valitsemise teoreetilised käsitlused ning raamistikud (mh hea tava, vt ptk 2.1, 2.3), tänase hetkeolukorra Eestis (ptk 2.2) ning näiteid rahvusvahelisest praktikast (ptk 2.4). Muuhulgas viisime läbi kaks intervjuud Eesti avaliku valitsemise ekspertidega (Rauno Vinni, Tiina Randma-Liiv), kaardistamaks nende teadmust nii rahvusvaheliselt levinud praktikast riigiasutuste korraldamisel, Eesti halduskultuuri eripärade kui ka potentsiaalsete võimalike alternatiivide osas. Sarnase väljakutsega seotud rahvusvahelise kogemuse täpsustamiseks viisime täiendavalt läbi kaks intervjuud Soome avalike teenistujatega, kes puutuvad igapäevaselt kokku mitmele ministeeriumile alluva ELY-keskuse valitsemise ning valitsemise korraldamisega (ptk 2.4). Dokumendianalüüsi, rahvusvahelise kaardistuse ning ekspertintervjuude tulemusena koostasime kavandid esialgsetest hüpoteetilistest ühendameti valitsemismudeli alternatiividest. Alternatiivide kavanditele tagasiside saamiseks ja ühendameti valitsemismudeli disainimiseks viisime läbi grupiintervjuud ühendameti korraldamisse kaasatud osapooltega eraldiseisvalt (grupiintervjuu Maa-ameti, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga eraldiseisvalt). Grupiintervjuude järgselt täiendasime alternatiivide kavandeid vastavalt osapoolte tagasisidele ning koostasime alternatiivide esialgsed variandid (ptk 3.1) Esialgseid väljakujunenud alternatiive tutvustasime nii projekti töörühmale (koosseisus peamiselt kaasatud ministeeriumite osakonnajuhatajad ja nõunikud) kui ka projekti juhtrühmale (koosseisus kaasatud valdkondade asekantslerid). Vastavalt juhtrühma suunistele keskendusime edasises analüüsis Ministrite Nõukogu valitsemismudeli detailiseerimisele, sh vastavalt saadud tagasisidele on Ministrite Nõukogu valitsemismudel kirjutatud lahti kolme erineva alternatiivina (ptk 3.2). Kõigi kolme alternatiivi tarbeks viisime läbi õigusliku analüüsi, mille käigus andsime hinnangu valitsemismudelite põhiseaduspärasusele (ptk 5.1) ning koostasime ettepanekud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmiseks (ptk 5.2). Väljakujunenud kolm alternatiivi olid järgmised: Alternatiiv 1 Alternatiivi 1 kohaselt kuuluvad loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine mitme (käesolevaga kontseptsioonis nelja) ministri vastutusvaldkonda üheaegselt ehk amet kuulub korraga mitmesse valitsemisalasse. Ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda Nõukojal ja Administreerival Ministeeriumil. Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit ühtlasi igapäevases operatiivses töökorralduses. PwC 6 Lõpparuanne Alternatiiv 2 Alternatiivi 2 kohaselt kuuluvad loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine mitme (käesolevaga kontseptsioonis nelja) ministri vastutusvaldkonda üheaegselt ehk amet kuulub korraga mitmesse valitsemisalasse. Eelistatud ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda Administreerival Ministeeriumil. Antud alternatiivi käsitluses puudub toetava üksusena Nõukoda. Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit ühtlasi igapäevases operatiivses töökorralduses. Alternatiiv 3 Alternatiivi 3 kohaselt kuuluvad loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine ühe ministri vastutusvaldkonda ehk amet kuulub korraga ühte valitsemisalasse. Eelistatud ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused siiski Ministrite Nõukogu käes, kuhu kuuluvad tänase parima teadmuse kohaselt neli valdkonnaga seotud ministrit, kes võtavad vastu olulisi strateegilisi otsuseid. Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda Valitseval Ministeeriumil, mis on käesoleval hetkel määratlemata. Antud alternatiivi käsitluses puudub toetava üksusena Nõukoda. Valitsev Ministeerium toetab ühendametit ühtlasi igapäevases operatiivses töökorralduses. Väljakujunenud alternatiivid ei ole oodatavalt valitsemismudeli lõplikud vormid, kuivõrd valitsemismudel peab olema kooskõlas ühendameti sisemise ülesehituse ja korraldusega, mis on alles väljatöötamisel. PwC 7 Lõpparuanne 2. Valitsemise teooria ja korraldus 2.1. Valitsemise raamistikud Valitsemine on süsteem, mis määrab ja sätestab endas reeglid, tavad ning protsessid, mille läbi organisatsiooni suunata ja kontrollida. Teoreetilises kirjanduses käsitletakse valitsemist suuresti kui raamistikku, mille läbi organisatsioon saab ennast ja enda tegevusi teostada ning eesmärke täita. Käsitluste kohaselt aitab valitsemise raamistik: • tagada, et organisatsiooni suudab eesmärkide saavutamiseks võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid ning teha tõhusaid, teadlikke ja sihipäraseid otsuseid, tasakaalustades samas oma sidusrühmade huve (aktsionärid, kliendid, juhtkond, töötajad, valitsus ja laiem üldsus); • tagada, et otsuste eest kantakse ka asjakohast vastutust. Valitsemisraamistiku olemus käsitleb enamjaolt: • volituste ja vastutuste jaotust; • sidusrühmade huvide tasakaalustatuse tagamist; • nõuetekohase järelevalve ja kontrolli tagamist ning parandusmeetmete rakendamist. Kõik organisatsioonid (nii avalikus sektoris kui ka ettevõtted) on omanäolised, mistõttu ei ole mõeldav, et kõigile sobib identne valitsemiskorraldus või -raamistik. Iga organisatsioon töötab enda tarbeks välja mudeli, mis võtab arvesse enda erisusi ning areneb aja jooksul täpsetest eesmärkidest ning oludest lähtuvalt. Mõiste „valitsemismudel“ viitab loogikale, kuidas erinevad organisatsiooni valitsemise komponendid omavahel suhestuvad ning tervikuna üheks raamistikuks kujunevad. Laias käsitluses on valitsemismudel seega erinevate valitsemiskomponentide koordineeritud suhestus ja sobivus. Nendeks komponentideks on näiteks: • otsustusstruktuurid – kuidas on üles seatud otsuste tegemise struktuur organisatsioonis, hõlmates ka asjakohast järelevalvet, ning vastutus, alustades strateegiliselt tasandilt. Peamisteks alakomponentideks on valitsemisorganite roll ja koosseis, nende volitused ning vastutus, sh järelevalvekohustused; • tööprotseduurid – protsessid ja protokollid, mis on loodud otsuste vastuvõtmiseks ja operatsioonide juhtimiseks. Peamised alakomponendid hõlmavad tulemusjuhtimist ja stiimuleid, äri- ja tööpõhimõtteid, riskijuhtimist ning juhtimise arendamist; • koostööd võimaldavad mehhanismid – võimalused infovahetuseks ning koostööloomeks erinevate osapoolte ja sidusrühmade vahel. Alakomponentideks on näiteks organisatsiooni kultuur, aruandlus ja kommunikatsioon, sisekorrad, tehnoloogilised süsteemid ning vastav taristu. Juhtimisalane kirjandus käsitleb valitsemismudelit aga kitsamalt, määratledes ja analüüsides enamasti organisatsioone otsustustruktuuride järgi (peamiselt nõukogu ja komiteede vaates). Käesoleva analüüsi raames on oluline keskenduda valitsemismudelite valikute mitmekesisusele (sh kaaluda ka erasektoris rakendatud mudeleid), et disainida sobiv lahendus olukorras, kus oodatavalt loodav lahendus on Eesti jaoks uudne ning väljakutse tõttu ka Euroopas pigem harva esinev. Seetõttu toome näiteid peamistest klassikalistest valitsemismudelitest, arvestamata spetsiifiliselt avaliku sektori eripära (kuna osasid erasektori mudelite elemente on kohandades võimalik üle võtta ka avalikku sektorisse). Sellised valitsemismudelid on järgnevad: • töömudel (Operational Model) – organisatsiooni valitsev organ ise juhib (juhtkond ise on omanik ja valitseja), korraldab ja teostab organisatsiooni tööd; • juhtkonna mudel (Management Model) – organisatsiooni valitsev organ juhib ning haldab tegevusi läbi osakondade või funktsiooni komiteede, millel võivad olla eraldi alljuhid; PwC 8 Lõpparuanne • traditsiooniline mudel (Traditional Model) – organisatsiooni valitsev organ (omaniku juhtorgan) juhib ja kontrollib toiminguid läbi konkreetsete funktsioonide ja käsuliinide (finants, personal, arendus), kuid delegeerib peamised juhtimisfunktsioonid tegevdirektorile; • tulemuspõhine mudel (Result-based Model) – tegevdirektoril puudub hääleõigus, kuid ta on organisatsiooni valitseva organi (omaniku juhtorgani) liige, kes omab olulist mõju poliitika kujundamisel ja teda peetakse valitseva organi täispartneriks. Valitseva organi tulemuslikkust jälgivad ning auditeerivad vastavad komiteed, mis on kavandatud valitseva organi vastutusvaldkondade põhiselt ning hinnanguid antakse nii valitseva organi, tegevdirektori kui ka organisatsiooni kui terviku toimimise alusel; • Carver’i mudel (Carver Model, Policy Governance Model) – organisatsiooni valitsev organ (omaniku juhtorgan, näiteks nõukogu) juhib organisatsiooni tööd läbi eeskirjade, mis sätestavad organisatsiooni eesmärgid ja juhtkonna piirangud. Lähenemine annab organisatsiooni juhtkonnale ning tegevdirektorile vabaduse valida ise tee jõudmaks organisatsiooni eesmärkideni; • nõuandva kogu mudel (Advisory Board Model) – tegevdirektor koostab ise nõuandva kogu (ei ole valitsev), keda ta kaasab tegemistesse nõuandva organiga. Selline mudel annab suure võimu tegevdirektorile ning nõuandev kogu on traditsioonilises mõistes väga piiratud õigustega. Kuigi toodud valitsemismudelid erinevad loomult, on enamusel neist sarnased väljakujunenud jooned ja definitsioonid. Organisatsiooni kõrgeimat juhtimisorganit ehk organisatsiooni valitsevat organit nimetatakse tavapäraselt nõukoguks (ing k board; Board of Directors, Management Board, Governing Board, Steering Board jne). See kõrgeim juhtorgan vastutab tavapäraselt organisatsiooni poliitikate, protseduuride, väärtuste ning pikaajalise planeerimise eest, mille eesmärgiks on organisatsioonil võimaldada täita oma ülesandeid ning seeläbi saavutada seatud eesmärgid. Üldiselt on esindatud kaht peamist tüüpi nõukogud, mille nimetused tulenevad nende peamistest kohustustest. Esimene tüüp on strateegiline nõukogu (ing k policy board), mille eesmärgiks on töötada välja organisatsiooni tegevust suunavad poliitikad ning nende elluviimiseks värvatakse tavapäraselt tegevjuht (peadirektor), kes igapäe- vaselt nende suuniste rakendamisega tegeleb ning nõukogule selle kohta aru annab. Teiseks aga administratiivne nõukogu (haldusnõukogu, administrative board), kellel on igapäevasel juhtimisel praktilisem roll, enamasti komiteede ja personali toel. Lisaks nõukogule on valitsemismudelites tavapärane kasutada komisjone. Komisjonid on väiksemad rühmad, kelle kutsub tavaliselt kokku kõrgeim juhtorgan. Komisjonid keskenduvad juhtorgani kohustuste konkreetsetele aspektidele ja teevad tihedamat koostööd organisatsiooni administratiivjuhtidega ning annavad aru kõrgeimale juhtorganile. Üldjuhul on organisatsioonis kolme tüüpi komisjone: • Alalised komisjonid, kellel on defineeritud selged vastutusalad, mille toimimist nad jälgivad ning mille osas nõukogule pidevalt aru ning nõu annavad. Nendeks komisjonideks võivad näiteks olla finantskomisjon, personalikomisjon, nimetamiskomisjon jmt. Alaliste komisjonide koosseisu kuuluvad üldjuhul üks või enam kõrgeima juhtorgani liiget koos toetava personaliga. • Ajutised komisjonid, mille moodustab juhtorgan tähtajaliselt ning kindlatel eesmärkidel ja saadab laiali, kui nende eesmärk on saavutatud. Näiteks eriürituste või konverentside koordineerimiseks ning korraldamiseks. • Nõuandvad komisjonid (ka ekspertrühmad), mis moodustatakse konkreetsetel teemadel nõu andma, kusjuures teemad on enamasti ajaliselt piiritletud. Nende komisjonide ülesanneteks võivad olla näiteks teatud probleemkohtade analüüsimine ja uurimine, mille järel nõustatakse juhtorganit vastaval teemal. Samuti võivad need komisjonid kokku tulla ekspertidest, kes annavad nõu juhtorganit või peadirektorit konkreetselt huvitaval teemal, näiteks ruumiloome ekspertrühm. Tõhusaks toimimiseks peavad komisjonidel tavaliselt olema: (i) selge roll ja eesmärk, üksikasjalikud volitused; (ii) piisav arv kvalifitseeritud liikmeid; (iii) esimees ja selge töökord; (iv) mehhanism juhtorganile raporteerimiseks ning (v) mehhanism komisjoni töö hindamiseks. Kokkuvõttes saab organisatsiooni valitsemismudelit üldiselt analüüsida selle nõukogu ja komiteede rollide, vastutuse, koosseisude ja toimimise ning nende ja tegevjuhtkonna vastastikuse mõju põhjal. PwC 9 Lõpparuanne 2.2. Valitsemismudeli korraldus Eestis Eestis kuulub täidesaatev riigivõim Vabariigi Valitsusele. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seaduste alusel, milleks peamine on Vabariigi Valitsuse seadus (VVS). Valitsusasutused on ministeeriumid, Kaitsevägi, Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud juhitavad valdkonnad, mis sisult moodustavad valitsemisala. Ministeeriumi juhib Vabariigi Valitsusse kuuluv minister või ministrid oma valitsemisala piires. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib kantsler, kes koordineerib ka ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Eestis on praegu 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Valitsusasutused on aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. Valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva analüüsi keskmes olev ühendamet oleks erand, kuna amet ei saaks funktsioonide rakendamiseks suuniseid mitte enam ühe ministri ja ministeeriumi käest, vaid edaspidi tuleksid suunised mitmelt ministeeriumilt. Seetõttu on tervikahela mõtestamiseks oluline mõista ministri, kantsleri ning ameti peadirektori tänaseid rolle ning kohustusi ameti juhtimise kontekstis. Valitsemismudeli osapooled sõltuvad otseselt rollidest, mis on vajalik täita valitsemismudeli toimimiseks. VVS-i järgi on ameti kui valitsusasutuse valitsemine korraldatud peamiselt läbi ministri pädevuse. Ministri peamised pädevused ametitega seonduvalt on senises valitsemiskorralduses järgnevad: • minister korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi (sh ametitega seoses) temale peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires; • minister vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest (sh ametites); • minister kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; • minister otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused (sh seotud ametitega), kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; • minister valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle; • minister nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite peadirektorid; • minister kinnitab ameti põhimääruse; • minister määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse; • minister kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisud; • minister esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; • minister tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes; • minister määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Ministri pädevused ja ülesanded omakorda on senises valitsemiskorralduses lahti kirjutatud ülesannete ja juhtimispädevustena nii kantsleri kui asekantslerite tasemel. Seega pädevused on rollidest tulenevalt kaskaadis (nt ministri roll kinnitada ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, kantsler valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve). Detailsemalt on nii kantslerite kui ka asekantslerite taseme pädevused kirjeldatud ministeeriumite põhimäärustes. Selline pädevuste jaotus lähtub valdavalt VVS-is ministrile antud pädevustest. PwC 10 Lõpparuanne Ameti peadirektori roll senises valitsemise korralduses on määratud üldisel tasemel nii VVS-is kui ka detailsemalt ameti põhimääruses, mille on kinnitanud asjaomane minister. PwC võtab käesolevas töös ühendameti valitsemismudeli loomisel aluseks senise, esitatud pädevusjaotusega korralduse. PwC 11 Lõpparuanne 2.3. Hea valitsemise tava Avaliku rahanduse ja raamatupidamise atesteeritud instituut (Chartered Institute of Public Finance and Accountancy, CIPFA) on töötanud välja avalike organisatsioonide hea valitsemise tava standardi (Riigikontrolli poolt 2007. aastal tõlgitud ka eesti keelde1). Hea valitsemise tava standard koondab endas hea valitsemise kuut printsiipi ning neid avavaid põhimõtteid, mis loovad raamistiku organisatsiooni heaks valitsemiseks. Standardi järgi on valitsemine dünaamiline ja mitmekülgne nähtus ning kaasab avalikkust, suurendades läbipaistvust ning usaldust, luues kõrge moraali ning head suhted avaliku valitsemise vallas. Standard ei ole täies mahus kõikidele organisatsioonidele rakendatav, vaid organisatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb valida selle sobivaimad osad. Standardi kuus põhimõtet on: 1. keskendumine organisatsiooni eesmärgile ning kodanikele ja teenusekasutajatele mõeldud tulemustele; 2. tõhus tegutsemine selgelt määratud ülesannetes ja rollides; 3. terves organisatsioonis väärtuste edendamine ja oma tegutsemise kaudu hea valitsemise demonstreerimine; 4. eesmärgipäraste ja läbipaistvate otsuste tegemine ning riskide juhtimine; 5. organisatsiooni juhtkonna arendamine; 6. huvirühmade kaasamine ja aruandekohustuse tegelik täitmine. Selleks, et hea valitsemise standardit kõige paremini mõista, on soovitatav standardis kirjeldatu ja vaadeldava organisatsiooni vahel luua vahetu seos. Seetõttu oleme kohandanud standardi sõnastust, defineerides käsitletavad juhtimistasandid ning asendades mõiste „tegevjuht“ peadirektoriga ning mõiste „juhtkond“ juhtorganiga ehk valitseva organiga (governing body). Antud käsitluse puhul on juhtorgan ameti tööd koordineeriv tasand, st ministeeriumi ministrid ning kantslerid. Oleme standardist järgnevalt markeerinud relevantsed põhimõtted ning kirjeldused, mis aitavad mõtestada juhtorgani rolli ning ülesandeid ja on aluseks valitsemismudeli loomise toetamisele. Standard kirjeldab hea valitsemise valitsemismudeli kõige olulisemad otsustuskohad, mille üle valitseval organil peaks olema võimalus ja kohustus otsustada ning vastutada. Sealjuures on need samad otsustuskohad praeguses Eesti haldus- ja valitsemiskorralduses ametite suunal valdavalt ministrite kanda. Seega loob see ka alusraamistiku tuleviku ühendameti valitsemismudeli loomisel, millest lähtume valitsemismudelite detailsel kirjeldamisel. Keskendumine organisatsiooni eesmärgile Standardi järgi peab valitsemine tagama, et organisatsioon saavutab oma peamised eesmärgid (sh kodanikele ja teenusekasutajatele kavandatud tulemused) ning tegutseb tõhusalt, mõjusalt ja eetiliselt. See põhimõte peaks olema kõigi valitsemisega seotud tegevuste aluseks. Esimese printsiibi rakendamise puhul tuleb arvestada, et organisatsiooni juhtorgan (governing body) peab tagama, et organisatsioonil on selge eesmärk ning see on plaanide koostamise aluseks. Tehtud otsused peab valitseja vajadusel uuesti üle vaatama veendumaks, kas need aitasid täita organisatsiooni seatud eesmärke. Selge rollide ja ülesannete määratlus Standardist lähtuvalt peavad kõik organisatsiooni töötajad teadma valitsemise funktsioone, enda ja teiste rolli ja kohustusi ning tegutsema nendega kooskõlas. Selged rollid aitavad ka huvirühmadel mõista, kuidas haldus- süsteem töötab ning kes ja mille eest vastutab. Oluline on mõista, millised on juhtorgani rollist tulenevad ülesanded ning mille eest vastutab organisatsiooni peadirektor. 1 Standardi eesti keelne tõlge on leitav leheküljel https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=8MHlj6Yytmw%3D&language=et-EE&forcedownload=true PwC 12 Lõpparuanne Juhtorgani (valitseva organi) peamisteks ülesanneteks on: • määrata koostöös tegevjuhtidega organisatsiooni strateegiline suund ja eesmärgid; • tagada, et organisatsiooni tegevuse kohta antakse avalikkusele aru; • tagada, et organisatsiooni juhitakse õiglaselt ja ausalt. Strateegia rakendamiseks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks peab juhtorgan (valitsev organ): • jaotama ressursse ja jälgima organisatsiooni tulemuslikkust; • delegeerima vastavad ülesanded teistele juhtimistasanditele, nt peadirektorile; • kontrollima peadirektori määramist ja lepingulisi suhteid ning tagama, et tegevjuhtkonna töökorraldus oleks mõistlik; • mõistma riskide olemust ja tegelema riskijuhtimisega. Lisaks tuleb standardist järgi peamiste ülesannete täitmiseks: • püstitada peadirektoritele ambitsioonikad, aga konstruktiivsed ülesanded ning kontrollida nende täitmist; • tagada, et otsustamisel arvestataks avalikkuse arvamust; • luua pikaajalised suhted teiste organisatsioonidega. Standard tõdeb, et erinevatel avalikel organisatsioonidel on erinevat tüüpi juhtorganid (valitsevad organid), kus mõnedel juhtudel on organisatsioonide peadirektorid osa juhtorgani rollist, teistel juhtudel võib juhtorgan koosneda ainult nö strateegilistest juhtidest (ministrid, kantslerid). Sellegipoolest toob standard välja, et igal juhul vastutavad juhid kollektiivselt juhtorgani (valitseva organi) otsuste eest. Strateegilistel juhtidel on tavapäraselt teistsugused ülesanded kui peadirektoritel. Standardist lähtuvalt on juhtorgani (valitseva organi) ülesanneteks: • anda panus strateegiasse: strateegilise juhtimisfunktsiooni täitjad lisavad strateegia väljaarendamisse ja otsustamisse mitmesuguseid vaatenurki; • delegeerida: strateegilise juhtimisfunktsiooni täitjad otsustavad, millised otsused jäävad juhtorgani teha (ülejäänu delegeeritakse); • peadirektori aruandlus: peadirektori vastutuse tegelik sisu sõltub paljuski juhtorgani suutlikkusest peadirektorile delegeerida selgepiirilisi ülesandeid ja nende täitmise kohta asjakohaselt aru pärida. Juhtorgani (valitseva organi) ülesandeks on ka tagada, et organisatsiooni kõrgematel tasanditel oleks juhtimine korraldatud tõhusalt. Seda tuleb teha viisil, millega ei laskuta töö üksikasjadesse, kus vastutus on delegeeritud peadirektorile. Organisatsiooni väärtuste edendamine ja kooskõla Standard sõnastab, et hea valitsemine tuleneb nii ühisest kultuurist kui juhtimissüsteemidest ja organisatsiooni struktuurist – head valitsemist ei saa ainuüksi taandada reeglite kogumile. Hea valitsemise vaimu saab väljendada väärtustena ning näidata käitumise kaudu, mis kujundab tervikuna väärtussüsteemi ja organisatsioonikultuuri. Juhtorgan (valitsev organ) loob ja edendab organisatsioonis väärtusi. Muu hulgas on standard seda defineerinud järgnevalt: • reageeritakse igasugusele avalikkuse tagasisidele ja püütakse vähendada ebavõrdsust teenusekasutajate hulgas; • tehakse otsuseid ja kasutatakse ressursse läbipaistvalt; • jäetakse kõrvale isiklikud huvid ja püüeldakse avaliku heaolu poole; • edendatakse organisatsiooni häid suhteid avalikkuse ja teenusekasutajatega ning teiste organisatsioonidega. Juhtorgan (valitsev organ) toob selgelt välja need käitumisstandardid, mille järgimist ta oma juhtidelt ja personalilt ootab. Juhi käitumises (nii juhtorgani liige kui peadirektor) väljendub hea tava järgnevalt: • on pidevalt nähtaval ja võtab aktiivselt osa otsuste tegemisest; • valmistab ennast otsuste tegemiseks ette, sh kogudes selleks vajalikku infot; • loob ja säilitab sidemeid teiste organisatsioonidega ja muu avalikkusega; • suhtleb hea meelega avalikkuse, teenusekasutajate ja personaliga kokkulepitud vormis. PwC 13 Lõpparuanne Eesmärgipäraste ja läbipaistvate otsuste tegemine ning riskide juhtimine Otsuste tegemine on valitsemise puhul keerukas ja paneb juhid proovile. Otsused peavad toetama eesmärgi täitmist ning olema pikemas perspektiivis järjepidevad. Avalike teenuste edukaks osutamiseks on oluline riske juhtida. Tõhus riskijuhtimise süsteem võimaldab riskid välja selgitada ja neid hinnata, et otsustada, milline on sobiv tegevus, ja annab (täiendava) kinnituse, et valitud tegevus on tulemuslik. Hea valitsemise tunnuseks on kindlaks määratud põhimõtted, kui suures ulatuses võib juhtorgan (valitsev organ) delegeerida otsustamise täidesaatjatele. Et delegeerimine hästi toimiks, on oluline, et juhtorgan (valitsev organ) ei tegeleks üksikasjadega, mis kuuluvad operatiivtasandi ülesannete hulka. Samal ajal tuleb tagada, et juhtorgan ei jääks liiga kaugeks tõhusast kontrollimisest ja piisavalt põhjalikust uurimisest. Juhtorgan (valitsev organ) peaks tagama, et organisatsioonis toimib tõhus riskijuhtimise süsteem. Sellesse süsteemi peab kuuluma: • peamiste strateegiliste, tegevus- ja finantsriskide väljaselgitamine; • hindamine, millised on väljaselgitatud riskide võimalikud mõjud organisatsiooni jaoks; • väljaselgitatud riskide vältimiseks sobivate meetmete (sisekontroll, riskide kindlustamine, lõpetamine, muutmine, aktsepteerimine) kokkuleppimine ja nende rakendamine; • eri allikatel põhineva süsteemi sisseseadmine, mis annab infot riskijuhtimise, sh riskide realiseerumisele reageerimise, tõhususe kohta; • avalik aruandmine riskijuhtimise süsteemi tõhususe kohta. Nt aastaaruanne sisekontrolli kohta, sh vajaduse korral tegevuskava mis tahes olulise küsimuse lahendamiseks; • selgitused, et juhtorgan (valitsev organ) kannab täielikku vastutust riskijuhtimise süsteemi eest. Organisatsiooni juhtkonna arendamine Avalikku teenust pakkuvatel organisatsioonidel on tõhusaks juhtimiseks ja kontrollimiseks vaja õigete oskustega inimesi. Juhtorgan (valitsev organ) peaks määratlema need oskused, mida ta tavapärases olukorras vajab. Selliste oskustega inimeste leidmiseks peaks juhtkond värbama juhtideks erineva ühiskondliku taustaga isikuid. Hea valitsemine tähendab, et värbamisel osaleks võimalikult palju vajalike oskustega kandidaate. Sellele aitab kaasa erinevate inimeste julgustamine valimistel osalema või määratavatele ametikohtadele konkureerima. Nii on ka eri soost, vanusest, rahvusest, sotsiaalsest klassist, aga ka puudega inimestel võimalus juhiks saada. Suurema hulga inimeste motiveerimisel juhtivale kohale kandideerima võib oluliseks teguriks olla töö sobilik tasustamine. Tasustamine võib olla mõjuv viis ka valitsemisega kaasneva reaalse vastutuse rõhutamiseks. Huvirühmade kaasamine ning aruandekohustuse täitmine Avalikku teenust pakkuva asutuse juhtorganil (valitseval organil) on mitmeid aruandekohustusi, seda nii avalikkuse (kodanike) ees kui ka eri tasandite juhtorganite ees (nt parlament, ministrid ja ministeeriumid). Aruandekohustuse täitmiseks on vaja häid suhteid ja dialoogi. Aruandmine tähendab kokkulepitud ja süsteemseid toiminguid, millega antakse oma tegevusest aru ja vastutatakse selle tegevuse eest. Aruanne peab keskenduma selgetele tulemustele ja tagajärgedele. Tõeline aruandekohustus ei piirdu ainult aruandlusega ega tehtu üle arutamisega, vaid tähendab ka huvirühmade kaasamist. See aitab organisatsioonil oma tegevuste kavandamisel ja elluviimisel mõista huvirühmade arvamusi ning nendele reageerida. Juhtorgan (valitsev organ) peaks tegema endale ja oma personalile selgeks, kellele ja millest nad on kohustatud aru andma. Juhtorgan (valitsev organ) peaks hindama, kas iga aruandlus täidab oma eesmärki, sh kas mõnda neist võiks teha pinnapealsemalt ja mõnda põhjalikumalt, kas mõni aruandmine kahjustab organisatsiooni eesmärkide täitmist või takistab aruandlust teistele huvirühmadele. PwC 14 Lõpparuanne 2.4. Tähelepanekud rahvusvahelisest praktikast PwC viis läbi laiapõhjalise kaardistustöö nii PwC rahvusvahelises võrgustikus kui teaduskirjanduses, et leida näiteid seni rakendatud mitme ministri või mitme ministeeriumi juhitud keskvalitsuse ametitest. Näidete leidmiseks võeti ühendust PwC ekspertidega Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hollandist, Horvaatiast, Hispaaniast/Katalooniast, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Tšehhist ja Ungarist. PwC ekspertide tagasiside oli valdavalt sama: selliseid keskvalitsuse ameteid (organisatsioone) neile teadaolevalt ei eksisteeri. Paljud eksperdid tõid ka välja, et nende riiklik seadusandlus praegu selliseid mudeleid rakendada ei võimalda. Nenditi, et mitme ministeeriumi poolt juhtimist küll leidub, kuid seda enamasti sihtasutuste või riigi osalusega ettevõtete tasandil. Sama seisukohta kinnitab ka Eesti PwC läbiviidud analüüs. Näiteks on Suurbritannias valitsusvälised ametid (non-ministerial government departments; NMGD), kuid nende korraldus ei vasta Eesti halduskorraldusele ega analüüsi eesmärkidele. Valideerimaks rahvusvahelise asjakohase praktika puudumist viis PwC läbi kaks täiendavat intervjuud avaliku halduse ja valitsemise ekspertide Rauno Vinni ja Tiina Randma-Liivaga. Ka eksperdid ei teadnud, et rahvusvahelises praktikas oleks ameteid mitmese alluvuse vaatest korraldatud, mistõttu puudub asjakohane teaduskirjandus. Kuigi tuvastati, et mitme ministeeriumi valitsetud ameteid PwC küsitletud riikides ei ole, esineb piiratud määral võrreldavaid näiteid, mille valitsemiskorraldusest on võimalik õppida. Üks selline näide on Soomest: Majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskused (soome k Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus, ELY-keskus). ELY-keskused vastutavad keskvalitsuse suuniste elluviimise ja rakendamise eest regionaalsel tasandil. ELY-keskuste valitsemiskorralduse täpsustamiseks viisime läbi kaks intervjuud ELY-keskuste korraldamisega seotud isikutega (intervjuu Soome Keskkonnaministeeriumi arendusjuhiga, intervjuu Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumi teemavaldkonna nõunikuga). ELY-keskused kuuluvad Tööhõive- ja Majandusministeeriumi alla (soome k Työ- ja Elinkeinoministeriö, TEM), kuid tegelevad igapäevaselt ka Keskkonnaministeeriumi (soome k Ympäristöministeriö, YM), Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (soome k. Liikenne- ja Viestintäministeriö, LVM), Põllu- ja Metsamajandusministeeriumi (soome k Maa- ja Metsätalousministeriö, MMM), Haridus-ja Kultuuriministeeriumi (soome k Opetus- ja Kulttuuriministeriö, OKM) ning Siseministeeriumi (soome k Sisäministeriö, SM) haldusaladesse kuuluvate ülesannetega. ELY-keskus ei ole otseselt amet. See koosneb 15 regionaalsest keskusest, millest igaühel on oma juht, mida koordineerib juhtrühm (johtoryhmä) ning üks ühine peadirektor. Lisaks on struktuuris olulisel kohal ka teemavaldkondade direktorid (vt Joonis 1). PwC 15 Lõpparuanne Joonis 1. ELY-keskuste struktuurijoonis. Allikas: https://www.ely-keskus.fi/en/web/ely-en/organisation ELY-keskuste valitsemise mudelil on sarnaseid jooni käesoleva analüüsi raames koostatud ühendameti valitsemismudeli alternatiividega (vt ptk 3.2.), suured erisused seisnevad valitsejates/valitsemistasandites ja nende rollides. ELY-keskuste valitsemine toimub koostöös nimetatud ministeeriumitega, mille koostöö koordineerimiseks on loodud struktuurselt peadirektori all paiknev juhtrühm (sarnane nõukoguga). Juhtrühmas ei esinda ministeeriume ministrid, vaid ministeeriumite kõrgeimad avalikud teenistujad (kansliapäällikkö) ehk Eesti mõistes kantslerid. Juhtrühmas on lisaks kantsleritele esindatud ka ELY- keskuse peadirektor ning vajadusel kaasitatakse ELY-keskuste regionaalseid juhte ekspertidena. Juhtrühm kohtub neli korda aastas. Juhtrühma toetamiseks on loodud ministeeriumite ülene administratiivne üksus, mis toetab juhtrühma administratiivselt. Intervjuude käigus selgus, et lisaks administratiivsetele tegevustele, nagu näiteks juhtrühma kohtumisteks vajalike materjalide ettevalmistamine, korraldatakse administratiivse üksuse tasandil ka suur osa vajalikest läbirääkimistest ning tehakse põhitöö otsuste ettevalmistamiseks. Toetav üksus kohtub korra kuus. Vastavalt vajadusele viiakse enne toetava üksuse kohtumist läbi ka mitteametlikud (formaliseerimata) kohtumised, mille käigus proovitakse saavutada vajalikke eelkokkuleppeid enne formaalset kohtumist. Strateegiadokument ning tulemuskokkulepped sõlmitakse Soome Vabariigi Valitsuse ametiajaks ning vaadatakse üle korra aastas, arvestades keskvalitsuse kulupiiranguid ning riigieelarvet. Strateegiadokument võetakse vastu konsensuspõhiselt ning kui konsensust ei saavutata, otsustatakse teema Valitsuse tasandil. ELY-keskuste sisemisel korraldusel esinevad selged teemavaldkonnad (vt Joonis 1) ning eesmärgid ajalooliselt püstitatud konkreetsete valdkondade ning ministeeriumite lõikes. Keskuste loomise hetkel esitasid kõik ministeeriumid oma ajaloolised valdkonna eesmärgid ühte terviklikku valdkonna strateegiadokumenti. See tõi kaasa olukorra, kus eesmärkide arv muutus juhitamatult suureks (60 eesmärki). Käesoleval ajal püütakse eesmärkide arvu hoida hoomatavas suuruses, st suurusjärgus 25 eesmärki. Samuti on viimastel aastatel hakatud sõnastama ühiseid suuri strateegilisi eesmärke, mille edukal täitmisel on roll kõikidel kaasatud osapooltel, näiteks süsiniku jalajälje vähendamine. ELY-keskuste eelarve on vaadeldav läbi kahe peamise dimensiooni: rahastamine otse riigieelarvest ning rahastamine läbi valitsemisse kaasatud ministeeriumite. Riigieelarve katab ELY-keskuste baaskulud nagu näiteks töötajate palgakulud, ruumide rent, IKT kulud jmt. Ministeeriumid peavad täiendavalt panustama muutuvate operatiivsete kulude katmiseks (teatud teenuste sisseost, täiendavad investeerimisvajadused jmt), vastavalt oma pakutavate teenuste lõikes. Kuigi mudel ei ole Eesti oludes otse kohaldatav, sest valitsemiskorraldus ning käsuliinid piiraksid toodud näite puhul ministrite pädevusi ning võimalusi oma valitsemisala küsimusi otseselt korraldada, saab ELY-keskuste korraldusest leida potentsiaalseid õppekohti ühendameti korralduse tarbeks. PwC 16 Lõpparuanne Intervjuueritavad olid seisukohal, et taolise valitsemismudeli replikeerimiseks teistes riikides on kriitiliselt tarvilik luua ministeeriumite ülene koostööplatvorm, näiteks nõukogu. Kuna suur osa otsustest valmistatakse ette ning räägitakse läbi ametnike tasandil, peaks edukaks korralduseks olema loodud ka ametnikke kaasav koostööplatvorm. Selleks, et tagada ministeeriumite vaheline tõhus koostöö, on tarvilik vähendada omavahelisest koordineerimisest tulenevat administratiivset koormust. Tuleks luua toetava funktsiooniga administratiivne üksus, mis aitaks ette valmistada vajalikke materjale, korraldaks kohtumisi jmt. Ameti korraldusega seotud Soome avalike teenistujate hinnangul on ELY-keskuste valitsemismudel keeruline ning väga suure halduskoormusega. Omavahelisele koordineerimisele ja kokkulepete tegemisele kulub palju aega (sh avaliku teenistuse tippjuhtide ehk kantslerite tasemel). Valitsemisprotsess tervikuna on sõnastatud hägusalt ning vajaks täiendavat ümberkorraldamist ning detailiseerimist. Ka juhtrühma kommunikatsioon on hajus ning puuduvad selged sõnumid, millega omakorda kaasneb segadus ning teatav usaldamatus ministeeriumite vahel. Usaldamatus viib omakorda nö „silode“ tekkimiseni ameti tegevuste rahastamisel ning ressursside ebaoptimaalse kasutamiseni. Kuigi valitsemiskorraldus loodi põhimõttel, et kaasatud osapooled on võrdsed ning strateegilised teemad otsustatakse konsensuspõhiselt, esineb kaasatud ministeeriumite seas tundmust, et nende roll valdkonna valitsemisel on ajas omandanud kohati pigem nõuandava kui otsustava rolli. PwC 17 Lõpparuanne 3. Ühendameti valitsemismudeli alternatiivid Käesoleva analüüsi üks suurimatest väljakutsest on asjaolu, et töö eesmärk ei ole analüüsida ja korralda uue ühendameti sisemist töökorraldust kui üht suletud süsteemi. Ameti valitsemiseks on tarvis lahendusi leida väljakujunenud riigihalduse tervikvõtmes, st osana olemasolevast halduskultuurist, tagades samas juhtimise läbi mitme ministri valitsemisala. Eesti traditsiooniline avaliku halduse korraldus ning kultuur on lähtunud selgetest ministeeriumite vastutus- ning valitsemisaladest. Mainitust johtuvalt kuuluvad ametid ühe konkreetse ministeeriumi valitsemisala koosseisu ning saavad ülesandeid valdavalt ühelt ministeeriumilt. Selline süsteem võimaldab tagada selge ja arusaadava juhtimise ka strateegilise planeerimise ja valitsemise tasandil, kus valitsemiskorraldus toimib läbi väljakujunenud minister- ministeerium-kantsler-asekantsler-(ning näiteks ka osakonnajuhataja)-ahela. Uue ühendameti mitme valitseja loogikast lähtuvalt on vaja sisse viia muudatusi nii senisesse halduskorraldusse, seda käsitlevatesse seadustesse ning õigusaktidesse (nt VVS). Samas on oluline mitte lõhkuda olemasolevat riiklikku halduskorralduse tasakaalu tervikuna. Sama oluline on tagada ka ministrite otsustusõigus oma valitsemisala juhtida, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 94, mis sätestab, et minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. Seega tuleb vältida valitsemismudeleid, milles võidakse ministrite põhiseaduslikke õigusi piirata. Loodav tuleviku ühendameti valitsemismudel eeldatavasti kombinatsioon erinevate teoreetiliste mudelite ja senise praktika komponentidest. Peamised põhjused on järgnevad: • eeldatavasti kaasnevad mudeliga seadusemuudatused, mistõttu oleneb lõplik korraldus oluliselt sellest, kuivõrd valmis ollakse vajalikeks ümberkorraldusteks; • praktikas nn puhtaid mudeleid tavapäraselt ei rakendata, kuna teoreetilised mudelid on enamasti mitmete üldistatud eelduste põhjal loodud; • mudeliga seonduvate riskide maandamisel olla abiks teatud komponentide ümberdisainimisest. Valitsemismudelite kontseptsioonide kirjeldamiseks viidi läbi laiapõhjaline andmekorje (vt eelnevad peatükid): kaardistati rahvusvahelist praktikat ning teaduskirjandust, intervjueeriti avaliku halduse ja valitsemise eksperte, suheldi PwC võrgustiku ekspertidega rohkem kui 15 riigist. Selleks, et koguda mõjutatud valitsemisalade hinnanguid ning arusaamasid parimate võimalike valitsemismudelite osas, viis PwC projektiga seotud osapoolte seas läbi viis fookusrühma intervjuud. Fookusrühma intervjuude käigus koguti ühtlasi esmast tagasisidet valitsemismudelite algsetele kontseptsioonidele, mille alusel täiendati valitsemismudeli esialgseid nägemusi. Fookusrühmad viidi läbi järgmiste osapooltega: • RAM-i esindajad; • KEM-i esindajad; • KUM-i esindajad; • MKM-i esindajad; • Maa-ameti esindajad. Alusandmete, kaardistatud info ja fookusrühmade tulemite põhjal koostati esialgsed kontseptsioonid võimalikest hüpoteetilistest ühendameti valitsemismudelitest (vt ptk 3.1.). PwC 18 Lõpparuanne Selleks, et leida ühendameti vajadusi kõige paremini arvestav mudel, viis PwC algsete valitsemismudeli kontseptsioonide sobivuse osas läbi arutelud nii projekti töörühma kui juhtrühmaga, mille koosseisudesse kuulusid valdkonnaga seotud eksperdid – nõunikud, osakonnajuhatajad, asekantslerid – seotud ministeeriumitest. Vastavalt töö- ja juhtrühma (sh kliendi) tagasisidele detailiseeriti valitsemismudelina Ministrite Nõukogu mudelit kolme alternatiivina (vt ptk 3.2.). 3.1. Esialgsed valitsemismudelite alternatiivid Esialgsete valitsemismudelite kontseptsioonide aluseks on eelmiste etappide sisend, st kaardistuse, dokumendianalüüsi, rahvusvahelise praktika, ekspertintervjuude ning fookusgruppide tulemid. Sisendi alusel tekkis viis peamist esialgset kontseptsiooni valitsemismudelitest: • Üks valitsemisala • Ministrite Nõukogu mudel (üks administeeriv ministeeriumi) • Ministrite Nõukogu mudel koos toetavate komisjonidega (sh sisseostetav administratiivne sekretariaadi teenus) • Ministrite Nõukogu mudel koos toetavate komisjonidega (mitu administreerivat ministeeriumit) • Maatriksjuhtimine Järgnevalt on toodud esialgsete valitsemismudelite kontseptsioonide lühiülevaated. Esialgsed kontseptsioonid on olnud aluseks detailse valitsemismudeli alternatiivide valimiseks (vaata peatükk 3.2.). Sealjuures tuleb lõpparuande kontekstis arvestada, et esialgsed valitsemismudelid on olnud I vahearuande väljundiks, millele pärast I vahearuande esitamist täiendusi tehtud ei ole, kuivõrd lõpparuande keskmes on valitud kontseptsioonide valitsemismudelite detailiseerimine (vaata peatükk 3.2.). Üks valitsemisala Kõik käsitletavad funktsioonid koondatakse uude ühendametisse ja ühte valitsemisalasse, sh ühendatakse kõik poliitikakujundamisega seotud funktsioonid samuti ühte (käesolevaga määratlemata) ministeeriumisse. Ühe valitsemisala mudel oleks analüüsitud stsenaariumitest valitsemiskorralduselt kõige efektiivsem, kuid toetuks ainuvalitsemise printsiibile ega soodustaks seega suuniste saamist mitmetelt ministeeriumitelt. Mudeli rakendamiseks tuleb muuta ministrite ning ministeeriumite vastutusvaldkondi (VVS, põhimäärused), kuid valitsemismudelis tervikuna säilib praegune olukord, st jätkatakse ainuvalitsemise printsiipi. Minister säilitab valitsemisala juhtimisel praegusel viisil määratletud pädevused, peamised õigused ja kohustused (tulenevalt VVS-ist), välja arvatud osas, mis puudutab valitsemisalade (poliitikavaldkondade) jaotust. Küll aga laieneb ühe ministri valitsemisala ja teistel muutub väiksemaks. Ministrite Nõukogu (üks administreeriv ministeerium) Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse – funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuulub mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla tagatakse läbi ühisprogrammi. Nii ühisprogrammi kui asutuse valitsemine korraldatakse läbi Ministrite Nõukogu. Amet paikneb administratiivselt ühe ministeeriumi valitsemisalas, mis tagab jooksva administratiivse toe ametile ja Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Sellise valitsemismudeli vaates on Nõukogu pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on VVS-is ministritele määratud. Nõukogu vastuvõetud otsused on konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala. Igapäevase operatiivse poliitikakujundamise puhul lähtub ametiga koostöö senisest vajaduspõhisest lähenemisest. Ministrite Nõukogu komisjonidega (sh sisseostetav administratiivne sekretariaadi teenus) Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse, funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuulub mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla tagatakse läbi ühisprogrammi. Nii ühisprogrammi kui ka asutuse valitsemine korraldatakse läbi Ministrite Nõukogu. Lisaks Nõukogule on mudelis ekspertkogud (komisjonid), näiteks kantslerite (asekantslerite) kogu, ministeeriumi finantsjuhtidest koosnev PwC 19 Lõpparuanne finantskogu jmt valdkondlikud komisjonid, kelle roll on anda valdkondlikku sisendit Nõukogule otsuste eeltööna. Amet ei paikne administratiivselt mitte ühegi ministeeriumi valitsemisalas. Praegu on veel määratlemata ameti paiknevus (nt Vabariigi Valitsuse juures). Sellise valitsemismudeli vaates on Nõukogu pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on VVS-is ministritele määratud. Nõukogu vastuvõetud otsused on konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala. Kuna täiendavate komisjonidega ning nende töö korraldamisega kaasneb suur halduskoormus ja koordineerimise vajadus ning ametil puudub üks selge toetav valitsemisala, ostetakse halduskoormuse hajutamiseks sisse administratiivse toe teenus (nn „sekretariaadi teenus“), nt RTK-lt või teistelt sarnastelt teenusepakkujatelt. Ministrite Nõukogu komisjonidega (mitu administratiivset ministeeriumi) Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse, funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuulub mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla tagatakse läbi ühisprogrammi. Nii ühisprogrammi kui ka asutuse valitsemine korraldatakse läbi Ministrite Nõukogu. Lisaks Nõukogule on mudelis ka ekspertkogud (komisjonid), näiteks kantslerite (asekantslerite) kogu, ministeeriumi finantsjuhtidest koosnev finantskogu jmt valdkondlikud komisjonid, kelle roll on anda valdkondlikku sisendit Nõukogule otsuste eeltööna. Püsivana ei paikne amet administratiivselt mitte ühegi ministeeriumi valitsemisalas, st roll roteerub. Sellise valitsemismudeli vaates on Ministrite Nõukogu pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on VVS-is ministritele määratud. Nõukogu vastuvõetud otsused on konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala. Ametil puudub üks selge valitsemisala, mistõttu on koosolekute ja vajalike materjalide ettevalmistamine, edastamine ning protokollimine jagatud vastutus, mis nõuab sisemist kokkulepet ja nö peavastutaja määramist. Maatriksjuhtimine Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse, funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla ja eelarve jagunemine tagatakse läbi ühisprogrammi. Amet paikneb administratiivselt ühe ministeeriumi valitsemisalas, mis tagab ametile jooksva administratiivse toe, kuid funktsioonide juhtimise sisend ning tööülesanded koonduvad mitme valitsemisala poliitikakujundajatelt (ministritelt). Stsenaariumi järgi võivad töötajad töötada küll teises struktuuris (ühe ministeeriumi haldusalas) ning alluda sealsele administratiivjuhile, kuid täiendavad sisutöö ülesanded ning poliitikakujundamise sisend võivad sellest olenemata rakendusüksusele koonduda mitmelt ministeeriumilt. Valitsemismudelis on administratiivselt vastutava ministri pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on määratud VVS-is. Tagamaks kooskõla põhiseadusega, on eelduslikult vajalik, et otsustele annavad allkirja ka teiste kaasatud valitsemisalade ministrid. Poliitikakujundamise vaates eeldatakse, et õigusaktid, mis mõjutavad ameti tööd, kooskõlastatakse kõikide seotud ministeeriumite vahel. PwC 20 Lõpparuanne 3.2. Ministrite Nõukogu valitsmismudel: detailiseeritud alternatiivid Selleks, et leida ühendameti vajadusi kõige täpsemalt arvestav mudel, viis PwC esmaste valitsemismudeli kontseptsioonide sobivuse osas läbi arutelud projekti töörühma ja juhtrühmaga, mille koosseisudesse kuulusid valdkonnaga seotud eksperdid (nõunikud, osakonnajuhatajad, asekantslerid) ühendameti loomisega seotud ministeeriumitest. Arutelude tulemusel leiti, et edasises analüüsis tuleks välistada maatriksjuhtimise stsenaarium ning sisseostetava administratiivse teenusega Ministrite Nõukogu stsenaarium. Töö- ja juhtrühm soovitas edasi töötada Ministrite Nõukogu stsenaariumitega; vajadusel kombineerides alternatiivsete stsenaariumite erinevaid elemente üheks, mida omakorda detailiseerida ning millele koostada õigusalane analüüs. Kuigi pakkumuses oli käesoleva projekti keskmes ühe mudeli detailiseerimine, mõistame projekti olulisust riigivalitsemise kontekstis. Seega otsustati vastavalt töö- ja juhtrühma (sh kliendi) tagasisidele detailiseerida Ministrite Nõukogu valitsemismudel kolme alternatiivina, millest anname ülevaate järgnevates alapeatükkides (vt ptk 3.2.1., 3.2.2. ja 3.2.3.). Alternatiiv 1: mitu valitsemisala, sh toetavad kogud Valitsemisala: kuulub üheaegselt kõigi nelja kaasatud ministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, Nõukoda, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor. Joonis 2. Valitsemisahel ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis alternatiiv 1. Alternatiiv 2 – mitu valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda Valitsemisala: kuulub üheaegselt kõigi nelja kaasatud ministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor. Joonis 3. Valitsemisahel ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis alternatiiv 2. PwC 21 Lõpparuanne Alternatiiv 3: üks valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda Valitsemisala: kuulub ainult ühe valitsemisala koosseisu (käesolevaga määramata). Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, valitseva ministeeriumi (käesolevaga määramata) minister, ühendameti peadirektor. Joonis 4. Valitsemisahel ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis alternatiiv 3. 3.2.1. Alternatiiv 1 – mitu valitsemisala, sh toetavad kogud Loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad mitme (käesolevaga kontseptsioonis nelja) ministri vastutusvaldkonda. Ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Lähtuvalt avaliku valitsemise heast tavast ja PS § 94 tõlgendusest peaksid Ministrite Nõukogu vastuvõetud otsused oodatavalt olema konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala. Eesti halduskorraldus ei võimalda ametil valitsemisalade vaheliselt eksisteerida, st amet peab kuuluma ministeeriumi valitsemisalasse. Kontseptsioonis kuulub ühendamet läbi Ministrite Nõukogu sisuliselt nelja ministeeriumi valitsemisalasse samaaegselt. Eelduslikult: ühendameti osaline kuulumine ühe või teise ministeeriumi valitsemisalasse on piiratud nende poliitikavaldkondadega, mis on defineeritud VVS-is ühele või teisele valitsemisalale. Ühendameti loomise eesmärkide tagamiseks on aga peamistes strateegilistes küsimustes pädevus Ministrite Nõukogul. Alternatiivselt võib ühendamet paikneda Vabariigi Valitsuse juures. Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda Nõukojal ja Administreerival Ministeeriumil. Ministrite Nõukogu tööd toetab alalise nõuandva koguna Nõukoda. Nõukoja peamiseks eesmärgiks on seotud ministeeriumite ning ministrite huvide esindamine ja otsuste ettevalmistamine Ministrite Nõukogule, sh otsuste langetamisega seotud tegevuste toetamine, näiteks ministeeriumite vahelised läbirääkimised ja kooskõlastamised. Ministrite Nõukogu toetava alalise nõuandva kogu, Nõukoja koosseisu määramiseks on erinevaid võimalusi. Nõukoja koosseisu alternatiivid on järgnevad: • alaline nõukoda koosneb ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite kantsleritest; • alaline nõukoda koosneb ühendameti Administreeriva Ministeeriumi kantslerist ning ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite esindajatest, kelleks võivad olla nii ministeeriumite kantslerid või kantslerite poolt määratud esindajad; • alaline nõukoda koosneb ühendameti administreeriva ministeeriumi kantslerist ning ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite esindajatest, kelle määratavad vastavad seotud ministrid. Nõukoja roll ei piirdu üksnes alltoodud ülesannete ja tegevustega, vaid Nõukoja kui alalise nõuandva kogu pädevuseks on täiendavalt ka operatiivsemata korralduslike küsimuste lahendamine, mis omab eriti suurt mõju just ühendameti loomise järgselt ameti töö koordineerimisel. Nõukoja koosseisu määramise kord ja muud Nõukoja korralduslikud PwC 22 Lõpparuanne küsimused ja pädevused on tarvilik sätestada uue ühendameti põhimääruses kooskõlas Ühendameti sisemise korraldusega (kooskõlas struktuuri, teenuste jaotuse jms). Ameti administratiivne juhtimine korraldatakse läbi ühe Administratiivse Ministeeriumi, kes toetab ühendametit administratiivsete küsimustega (nt raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel jpm). Administratiivne Ministeerium korraldab koostöös ühendameti peadirektoriga ka Nõukoja ja Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Rolliselguse vaatest on oluline detailiseerida ja määratleda selgelt kõik võimalikud administratiivsed küsimused, mille osas on Administratiivsel Ministeeriumil roll ühendameti töö korraldamisel ja juhtimisel. Sellised küsimused selguvad oodatavalt alles siis, kui kokku on lepitud ühendameti organisatoorne korraldus. Käesoleva käsitluse kohaselt määrab Administratiivse Ministeeriumi Vabariigi Valitsus. Selline Administreeriv Ministeerium koordineerib ja toetab ühendametit sarnaselt nn koordineerivale ministeeriumile avalik-õiguslike juriidilistele isikute puhul (vt nt riigieelarve seadus § 331 lg 4). Sarnaselt avalik- õiguslike juriidiliste isikute näitele ei tähenda Administreerivaks Ministeeriumiks olemine, et ühendamet kuulub Administreeriva Ministeeriumi valitsemisalasse. Siiski on ka ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni puhul selge, et kõik ühendameti valitsemisega seotud pädevused ei ole Ministrite Nõukogul. Ministrite Nõukogu pädevuses on enamjaolt kõrgemad valitsemisotsused (eesmärkide sõnastamine ja seadmine, eelarve kinnitamine, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt), mida on täpsemalt käsitletud käesoleva mudeli kirjelduses. Madalamad ning operatiivsed otsustuskohad jäävad ühendameti peadirektori ning administreeriva ministri/ministeeriumi pädevusse. Seega on ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni peamised osapooled järgnevad: • Ministrite Nõukogu • Nõukoda (alalise õigusega nõuandev kogu) • Administreeriv Ministeerium (minister, kantsler) • ühendameti peadirektor 3.2.1.1. Ühendameti strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine ja kinnitamine Tegevuse sagedus Strateegilised eesmärgid lepitakse kokku ühendameti loomisel, seejärel uuendatakse eesmärke igal aastal. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid, kasutades selleks tegevuspõhise riigieelarve metoodikast tulenevat valdkondlikku ühisprogrammi. See tähendab, et ühisprogrammi rakendamise korral on programmi juhtorganiks Ministrite Nõukogu. Ühisprogramm on programm, mille eesmärkide elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammis sõnastatakse ühised valdkondlikud eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed, tegevused ja teenused. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused (sh ühendameti poolt osutatavad valitsemisalaga seotud teenused) vastavate mõõdikutega. Juhul, kui ühisprogrammis ei ole võimalik ühendameti teenuseid otse kaasatud nelja valitsemisalaga siduda, tuleb kaaluda võimalust kajastada ühendameti tegevuste ja teenuste (eelarve) osa antud ühisprogrammis Administratiivse Ministeeriumi valitsemisala all. See ei tähenda, et Administratiivne Ministeerium valitseb antud eelarvet, sest seda teeb Ministrite Nõukogu. Mehhanism sarnaneb regulatsioonile, mis on loodud avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes riigieelarve seaduses. Ühisprogrammiga seotud väljakutseid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4. PwC 23 Lõpparuanne Ühisprogrammi loomise eeldus on sealjuures selliste eesmärkide kokkuleppimine tulemusvaldkonna arengukavas. Tuleb arvestada, et tulemusvaldkonna arengukavad kiidab senise praktika kohaselt enamasti heaks Vabariigi Valitsus. Juhul, kui valdkonna juhtimiseks ei soovita kasutada ühisprogrammi, on sellest hoolimata vaja siiski kokku leppida ühendameti strateegilistes eesmärkides ning need ühiselt Ministrite Nõukogu tasemel kinnitada. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Nõukoja roll Ettepaneku koostamise Ministrite Nõukogule ühendameti strateegiliste eesmärkide osas (sh nt ühisprogrammi formaadis) töötab välja Nõukoda, kaasates vajadusel selleks ühendameti peadirektorit ja teisi osapooli (valdkondlikke eksperte ministeeriumites). Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriv Ministeerium, vastavalt Nõukoja suunistele, koordineerib valdkonna ühisprogrammi koostamist (alternatiivselt: ameti strateegiliste eesmärkide koostamist). Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoja koosolekud ühendameti eesmärkide arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor teeb enda pädevuse piires nii Administreerivale Ministeeriumile kui Nõukojale ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide ja asjakohaste mõõdikute osas. 3.2.1.2. Ühendameti strateegiliste eesmärkide täitmise aruandlus Tegevuse sagedus Strateegiliste eesmärkide aruandlus toimub igal aastal enne strateegiliste eesmärkide uuendamist. Vajadusel saab täitmise aruandlust ühendameti juhtimissüsteemi vaates korraldada sagedamini (nt kord kvartalis). Sellist nõuet seadustest ei nähtu. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti tulemusaruande ning sellest lähtuvad vajalikud muudatused ühendameti eesmärkides. Nõukoja roll Nõukoda hindab ühendameti tulemusi tulemusaruande baasil, teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ameti tegevuse suunamiseks vastavalt tulemusaruandele (sh eesmärkide uuendamiseks). Administratiivse Ministeeriumi roll Administratiivne Ministeerium koordineerib ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti strateegiliste eesmärkide) tulemusaruande koostamist. Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoja koosolekud tulemusaruande arutamiseks ja otsustamiseks. PwC 24 Lõpparuanne Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor annab ühendametiga seotud ühisprogrammi (alternatiivselt: ameti strateegiliste eesmärkide) täitmise osas aru. Selleks annab ühendameti peadirektor sisendi Administratiivsele Ministeeriumile tulemusaruande koostamiseks. 3.2.1.3. Ühendameti eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Tegevuse sagedus Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Ühisprogrammi puhul on eelarve koostamine vahetult seotud eesmärkide uuendamisega. Ministrite Nõukogu roll Ühendameti eelarve kinnitab Ministrite Nõukogu, sh kontrollib eelarve täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks. Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Nõukoja roll Nõukoda valmistab ette ühendameti aastaeelarve ettepaneku Ministrite Nõukogule (osa valitsemisse kaasatud nelja valitsemisala aastaeelarve eelnõust) ning vajaduse korral valmistatakse ette lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. Nõukoda kontrollib eelarve täitmist ja teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ettekirjutusteks eelarvevahendite kasutamisel. Administratiivse Ministeeriumi roll Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise nõuetekohasel korraldamisel, toetab lisaeelarve taotluste koostamisel, töötab välja asjakohased reguleerivad juhendmaterjalid jms. Administreeriv Ministeerium korraldab ühendameti finantsplaani ning ühe aasta eelarve projekti koostamist, lisaeelarve koostamist, eelarve täitmise aruandlust, mille esitab Nõukojale aruteluks. Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoja koosolekud eelarveküsimuste arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Kuigi Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise nõuetekohasel korraldamisel, lasub konkreetsete funktsioonide täitmise kohustus siiski ühendametil, mille täitmise eest vastutab ühendameti peadirektor. Täiendavalt esitab ühendameti peadirektor esitab tulude ja kulude eelarve projekti Administreerivale Ministeeriumile, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning annab täitmisest aru Administreerivale Ministeeriumile, Nõukojale ja Ministrite Nõukogule. 3.2.1.4. Ühendameti peadirektori valimine ning nimetamine ja ametist vabastamine Tegevuse sagedus Ühendameti peadirektor määratakse ametisse vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 23 lg 2 p-le 3 viieks aastaks. Seega on enamasti tegemist harvaesineva tegevusega. PwC 25 Lõpparuanne Ministrite Nõukogu roll Ühendameti peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu Nõukoja ettepanekul. Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon Riigikantselei koordineerimisel. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Nõukoja roll Nõukoda teeb ettepaneku Ministrite Nõukogule ühendameti peadirektori ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks. Ametisse nimetamisel lähtub Nõukoda avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekust. 3.2.1.5. Ühendameti põhimäärus, struktuur, asjaajamise kord ja töökorraldus Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, kuivõrd tegemist on tavapäraselt administratiiv- juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Nõukoja roll Nõukoda koostab ühendameti põhimääruse projekti ning esitab selle Ministrite Nõukogule kinnitamiseks. Samuti koostab Nõukoda ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektid ning esitab kinnitamiseks Ministrite Nõukogule. Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiiv- juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Sel juhul on Nõukojal nõuandva koguna roll teha ettepanekud Administratiivsele Ministeeriumile ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse osas. Administreeriva Ministeeriumi roll Administratiivne Ministeerium korraldab ühendameti põhimääruse projekti koostamise, samuti ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektide koostamise (sh muutmise). Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, kuivõrd tegemist on tavapäraselt administratiiv- juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Administratiivse Ministeeriumi minister kuulab ära Nõukoja kui nõuandva kogu ettepanekud vastavas osas. PwC 26 Lõpparuanne Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor esitab ettepanekud Administratiivsele Ministeeriumile ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse muutmiseks. 3.2.1.6. Ühendameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu volitab (sarnaselt senisele praktikale, kus minister volitab ametiasutuse juhti) teenistuskohtade koosseisu kinnitamise ühendameti peadirektorile. Nõukoja roll Nõukojal roll puudub, sest Ministrite Nõukogu on otse volitanud ühendameti peadirektorit. Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriva Ministeeriumi osa piirdub ühendametit toetava ja nõuandva rolliga läbi ühendameti peadirektori nõustamise personaliarvestuse, -arenduse jms osas, mis võimaldab määrata asjakohase teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse ja teenistusgrupid. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks. 3.2.1.7. Ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontroll Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ühendametis. Samuti määrab Ministrite Nõukogu ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu selleks Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Samuti määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Nõukoja roll Nõukoda pärib aru ühendameti peadirektorilt tema tegevuse kohta ning teeb Ministrite Kogule ettepanekuid ühendameti peadirektorile distsiplinaarkaristuste ja hoiatuse määramiseks. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Sellisel juhul on Nõukoja kui nõuandva kogu roll teha PwC 27 Lõpparuanne ettepanekuid Administratiivse Ministeeriumi ministrile sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise osas nii ühendametis kui ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra osas. Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriva Ministeeriumi roll on toetada ühendameti peadirektorit sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja järelevalvel. Näiteks nõustada ühendameti peadirektorit riskide hindamise metoodika osas, sisekontrollisüsteemi toimimise hindamisel ja analüüsimisel jms. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti sisekontrollisüsteemi rakendamist, teeb järelevalvet ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab ühendameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi ning teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutisi. Ühendameti peadirektor annab aru nii Nõukojale kui Ministrite Nõukogule. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis, samuti määrab seega Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Seega annab ühendameti peadirektor aru vahetult Administreerivale Ministrile nii tegevuste järelevalve kui ka sisekontrolli küsimustes. 3.2.1.8. Ühendameti riigivara haldamine ja korraldamine Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Puudub eraldiseisev roll, sest riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse. Nõukoja roll Puudub eraldiseisev roll, sest riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse. Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriva Ministeeriumi kantsler teeb Administreeriva Ministeeriumi ministrile ettepanekuid ühendameti riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta. Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit läbi kinnisvarapoliitika koordineerimise ning analüüsimise, sh kinnisvara kasutamise ja tulevikuvajaduste analüüsimise, osalemise ning toetamise kinnisvarainvesteeringute planeerimisel ja elluviimise protsessis jmt. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega. Ühendameti valduses oleva riigivara seotud küsimusi otsustab ameti peadirektor. PwC 28 Lõpparuanne 3.2.2. Alternatiiv 2 – mitu valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda Alternatiiv 2 peamine erinevus võrreldes alternatiiviga 1: Valitsemismudelis puudub Nõukoda, kõik vastavad ülesanded on Administratiivse Ministeeriumi pädevuses. Muus osas sarnaneb alternatiiv 2 alternatiivile 1. Loodava Ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad mitme (praeguses käsitluses nelja) ministri vastutusvaldkonda. Ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis on VVS-is ministrile antud ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Lähtuvalt avaliku valitsemise heast tavast ja PS § 94 tõlgendusest peaksid Ministrite Nõukogu vastuvõetud otsused olema eelduslikult konsensuslikud, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala. Eesti halduskorraldus ei võimalda ametil valitsemisalade vahel olla, st amet peab kuuluma ministeeriumi valitsemisalasse. Käesolevas kontseptsioonis kuulub ühendamet läbi Ministrite Nõukogu sisuliselt nelja ministeeriumi valitsemisalasse üheaegselt, mis tähendab eelduslikult, et ühendameti osaline kuulumine ühe või teise ministeeriumi valitsemisalasse on piiratud nende poliitikavaldkondadega, mis on VVS-is ühele või teisele valitsemisalale määratud. Ühendameti loomise eesmärkide tagamiseks on peamistes strateegilistes küsimustes pädevus Ministrite Nõukogul. Alternatiivselt võib ühendamet paikneda Vabariigi Valitsuse juures. Kuna Ministrite Nõukogu koosneb oodatavalt neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks (sh otsuste langetamisega seotud tegevuste toetamine), mis tuleb valitsemismudeli kontseptsioonis kanda tervikuna Administreerival Ministeeriumil. Näiteks ministeeriumite vahelised läbirääkimised ja kooskõlastamised. Administratiivne Ministeerium korraldab Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise koos ühendameti peadirektoriga. Lisaks toetab Administreeriv Ministeerium ühendametit administratiivsete küsimustega; näiteks raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel jpm. Rollide selguse vaatest on oluline detailiseerida ja määratleda selgelt kõik võimalikud administratiivsed küsimused, mille osas on Administratiivsel Ministeeriumil roll ühendameti töö korraldamisel ja juhtimisel ning mis ühtlasi erinevad Ministrite Nõukogu pädevusest. Sellised küsimused selguvad eelduslikult alles siis, kui on kokkulepitud ühendameti organisatoorne korraldus. Käesoleva käsitluse kohaselt määrab Administratiivse Ministeeriumi Vabariigi Valitsus. Administreeriv Ministeerium koordineerib ja toetab ühendametit sarnaselt nn koordineerivale ministeeriumile avalik-õiguslike juriidilistele isikute puhul (vt nt riigieelarve seadus § 331 lg 4). Nagu näiteski ei tähenda Administreerivaks Ministeeriumiks olemine, et ühendamet kuulub Administreeriva Ministeeriumi valitsemisalasse. Siiski on ka ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni puhul selge, et kõiki ühendameti valitsemisega seotud pädevusi Ministrite Nõukogul ei ole. Ministrite Nõukogu pädevused on enamjaolt kõrgemad valitsemise otsused nagu eesmärkide sõnastamine ja seadmine, eelarve kinnitamine, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt, mida käsitletakse täpsemalt käesoleva mudeli kirjelduses. Madalamad ning operatiivsed otsustuskohad jäävad ühendameti peadirektori ning administreeriva ministri/ministeeriumi pädevusse. PwC 29 Lõpparuanne Seega on ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni peamised osapooled: • Ministrite Nõukogu • Administreeriv Ministeerium (minister, kantsler) • ühendameti peadirektor 3.2.2.1. Ühendameti strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine ja kinnitamine Tegevuse sagedus Strateegilised eesmärgid lepitakse kokku ühendameti loomisel, seejärel uuendatakse eesmärke kord aastas. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid, kasutades selleks tegevuspõhise riigieelarve metoodikast tulenevat valdkondlikku ühisprogrammi. Ühisprogrammi rakendamisel on programmi juhtorganiks Ministrite Nõukogu. Ühisprogramm on programm, mille eesmärkide elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammis sõnastatakse ühised valdkondlikud eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed, tegevused ja teenused. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused koos vastavate mõõdikutega. Juhul, kui ühisprogrammis ei ole ühendameti teenuseid võimalik otse kaasatud nelja valitsemisalaga siduda, tuleb kaaluda võimalust kajastada ühendameti tegevuste ja teenuste (eelarve) osa ühisprogrammis Administratiivse Ministeeriumi valitsemisala all. See ei tähenda, et Administratiivne Ministeerium valitseb antud eelarvet, sest eelarvet valitseb Ministrite Nõukogu. Antud mehhanism sarnaneb regulatsioonile, mis on loodud avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes riigieelarve seaduses. Ühisprogrammiga seotud väljakutsed on kirjeldatud täpsemalt peatükis 4. Ühisprogrammi loomise eelduseks on sealjuures programmi eesmärgi kokkuleppimine tulemusvaldkonna arengukavas. Tuleb arvestada, et senise praktika järgi kiidab tulemusvaldkonna arengukavad heaks enamasti Vabariigi Valitsus. Juhul, kui valdkonna juhtimiseks ei soovita kasutada ühisprogrammi, on sellest hoolimata vaja siiski kokku leppida ühendameti strateegilistes eesmärkides ning kinnitada need Ministrite Nõukogu tasemel. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Administreeriva Ministeeriumi roll Ettepaneku Ministrite Nõukogule ühendameti strateegiliste eesmärkide osas (sh nt ühisprogrammi formaadis) töötab välja Administreeriv Ministeerium, kaasates vajadusel selleks ühendameti peadirektorit ja teisi osapooli (valdkondlikke eksperte ministeeriumites). Administreeriv Ministeerium koordineerib valdkonna ühisprogrammi koostamist (alternatiivselt: ameti strateegiliste eesmärkide koostamist). Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud ühendameti eesmärkide arutamiseks ja otsustamiseks. PwC 30 Lõpparuanne Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor teeb enda pädevuse piires Administreerivale Ministeeriumile ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide ja asjakohaste mõõdikute osas. 3.2.2.2. Ühendameti strateegiliste eesmärkide täitmise aruandlus Tegevuse sagedus Strateegiliste eesmärkide aruandlus toimub enne iga-aastast strateegiliste eesmärkide uuendamist. Vajadusel on võimalik täitmise aruandlust ühendameti juhtimissüsteemi vaates korraldada sagedamini (nt kord kvartalis), samas sellist nõuet otseselt seadustest ei tulene. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti tulemusaruande ning sellest lähtuvad vajalikud muudatused ühendameti eesmärkides. Administratiivse Ministeeriumi roll Administratiivne Ministeerium koordineerib ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti strateegiliste eesmärkide) tulemusaruande koostamist. Administratiivne Ministeerium hindab ühendameti tulemusi tulemusaruande baasil, teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ameti tegevuse suunamiseks vastavalt tulemusaruandele (sh eesmärkide uuendamiseks). Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud tulemusaruande arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor annab aru ühendametiga seotud ühisprogrammi (alternatiivselt: ameti strateegiliste eesmärkide) täitmise kohta. Selleks annab ühendameti peadirektor sisendi Administratiivsele Ministeeriumile tulemusaruande koostamiseks. 3.2.2.3. Ühendameti eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Tegevuse sagedus Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Ühisprogrammi puhul on eelarve koostamine vahetult seotud eesmärkide uuendamisega. Ministrite Nõukogu roll Ühendameti eelarve kinnitab, selle täitmist kontrollib ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks Ministrite Nõukogu. Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Administratiivse Ministeeriumi roll Administreeriv Ministeerium korraldab ühendameti finantsplaani ning ühe aasta eelarve projekti ja lisaeelarve koostamist ning eelarve täitmise aruandlust. Administratiivne Ministeerium valmistab ette ühendameti aastaeelarve ettepaneku Ministrite Nõukogule (osa valitsemisse kaasatud nelja valitsemisala aastaeelarve eelnõust) PwC 31 Lõpparuanne ning vajadusel valmistatakse ette lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. Administratiivne Ministeerium kontrollib eelarve täitmist ja teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ettekirjutusteks eelarvevahendite kasutamisel. Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise nõuetekohasel korraldamisel, toetab lisaeelarve taotluste koostamisel, töötab välja asjakohased reguleerivad juhendmaterjalid jms. Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud eelarveküsimuste arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Kuigi Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise nõuetekohasel korraldamisel, lasub konkreetsete funktsioonide täitmise kohustus siiski ühendametil, mille täitmise eest vastutab ühendameti peadirektor. Täiendavalt esitab peadirektor ameti tulude ja kulude eelarve projekti Administreerivale Ministeeriumile, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning annab täitmisest aru Administreerivale Ministeeriumile ja Ministrite Nõukogule. 3.2.2.4. Ühendameti peadirektori valimine ning nimetamine ja ametist vabastamine Tegevuse sagedus Ühendameti peadirektor määratakse ATS § 23 lg 2 p 3 järgi ametisse viieks aastaks. Seega on enamasti tegemist harvaesineva tegevusega. Ministrite Nõukogu roll Ühendameti peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu. Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon Riigikantselei koordineerimisel. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. 3.2.2.5. Ühendameti põhimäärus, struktuur, asjaajamise kord ja töökorraldus Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, kuivõrd tegemist on tavapäraselt administratiiv- juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. PwC 32 Lõpparuanne Administreeriva Ministeeriumi roll Administratiivne Ministeerium korraldab ja koostab ühendameti põhimääruse projekti, samuti ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektid (sh muutmise) ning esitab need Ministrite Nõukogule kinnitamiseks. Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiiv- juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Administratiivse Ministeeriumi minister kuulab ära teiste kaasatud ministeeriumite ettepanekud vastavas osas (kooskõlastab). Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor esitab ettepanekud Administratiivsele Ministeeriumile ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse muutmiseks. 3.2.2.6. Ühendameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu volitab teenistuskohtade koosseisu kinnitamise ühendameti peadirektorile sarnaselt senisele praktikale, kus minister volitab ametiasutuse juhi. Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriva Ministeeriumi roll piirdub ühendametit toetava ja nõuandva rolliga läbi ühendameti peadirektori nõustamise personaliarvestuse, -arenduse jms osas, mis võimaldab määrata asjakohase teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse ja teenistusgrupid. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks. 3.2.2.7. Ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontroll Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ühendametis. Samuti määrab Ministrite Nõukogu ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu selleks Administratiivse Ministeeriumi ministri, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis, samuti määrab seega Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. PwC 33 Lõpparuanne Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriva Ministeeriumi roll on toetada ühendameti peadirektorit sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja järelevalvel. Näiteks nõustada ühendameti peadirektorit riskide hindamise metoodika osas, sisekontrollisüsteemi toimimise hindamisel ja analüüsimisel jms. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes Administratiivse Ministeeriumi ministri, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti sisekontrollisüsteemi rakendamist, teeb järelevalvet ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab ühendameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi ning teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutisi. Ühendameti peadirektor annab aru nii Administreerivale Ministeeriumile kui Ministrite Nõukogule. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes Administratiivse Ministeeriumi ministri, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Sellisel juhul annab ühendameti peadirektor aru vahetult Administreerivale Ministrile nii tegevuste järelevalve kui ka sisekontrolli küsimustes. 3.2.2.8. Ühendameti riigivara haldamine ja korraldamine Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Puudub eraldiseisev roll, kuivõrd riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse. Administreeriva Ministeeriumi roll Administreeriva Ministeeriumi kantsler teeb Administreeriva Ministeeriumi ministrile ettepanekuid ühendameti riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta. Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit läbi kinnisvarapoliitika koordineerimise ning analüüsimise, sh kinnisvara kasutamise ja tulevikuvajaduste analüüsimise, osalemise ning toetamise kinnisvarainvesteeringute planeerimisel ja elluviimise protsessis jmt. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega. Ühendameti valduses oleva riigivara seotud küsimusi otsustab ameti peadirektor. PwC 34 Lõpparuanne 3.2.3. Alternatiiv 3 – üks valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda Alternatiiv 3 peamine erinevus võrreldes alternatiividega 1 ja 2: Antud valitsemismudelis ei kuulu ühendamet nelja valitsemisala koosseisu üheaegselt. Alternatiivis 3 kuulub ühendamet ühe valitsemisala koosseisu, kuid olulisi strateegilisi otsuseid võtab vastu neljast ministrist koosnev nõukogu. Muus osas olulist sisulist erinevust senise valitsemiskorraldusega ei ole. Käesolevas kontseptsioonis kuulub ühendamet ühe ministeeriumi valitsemisalasse. Ühendameti valitsemiseks aga luuakse senise halduskorraldusega erisus: tagamaks ühendameti loomise eesmärke, on peamistes ameti valitsemise strateegilistes küsimustes pädevus Ministrite Nõukogul. Seega on ühendameti valitsemismudeli alternatiivis 3 VVS-is ministrile antud ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Lähtuvalt avaliku valitsemise heast tavast ja PS § 94 tõlgendusest peaksid Ministrite Nõukogu vastuvõetud otsused oodatavalt olema konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala. Ühendameti valitsemismudeli alternatiivi 3 puhul ei ole siiski kõik ühendameti valitsemisega seotud pädevused Ministrite Nõukogul. Ministrite Nõukogu pädevused on enamjaolt kõrgemad valitsemise otsused nagu eesmärkide sõnastamine ja seadmine, eelarve kinnitamine, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt, mida on käsitletud täpsemalt käesoleva mudeli kirjelduses. Madalamad ning operatiivsed otsustuskohad jäävad ühendameti peadirektori ning selle ministeeriumi/ministri pädevusse, kelle valitsemisalasse amet kuulub. Poliitikavaldkondade põhiselt viib ühendamet ellu rakendusüksusena mitme ministri ja ministeeriumi valdkondlikke poliitikaid, mille kujundamine on ja jääb erinevate valitsemisalade pädevusse. See tähendab, et kuulumine ühe valitsemisala alla, aga seos teiste valitsemisalade ülesannete elluviimisega tuleb kokku leppida ja sõnastada ühendameti põhimääruse tasemel. Alternatiivselt võib ühendamet paikneda Vabariigi Valitsuse juures. Kuna Ministrite Nõukogu koosneb oodatavalt neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks ja ministeeriumite vahelisteks läbirääkimisteks/kooskõlastamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda tervikuna sellel ministeeriumil, mille valitsemisalasse amet kuulub. Muus osas lähtub ühendameti valitsemiskorraldus alternatiivi 3 puhul seni kehtivast korraldusest. Seega on ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni peamised osapooled järgnevad: • Ministrite Nõukogu • Valitsev ministeerium/valitsemisala (käesolevaga määramata) • ühendameti peadirektor PwC 35 Lõpparuanne 3.2.3.1. Ühendameti strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine ja kinnitamine Tegevuse sagedus Strateegilised eesmärgid lepitakse kokku ühendameti loomisel, seejärel uuendatakse neid igal aastal. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid, kasutades selleks tegevuspõhise riigieelarve metoodikast tulenevat valdkondlikku ühisprogrammi. See tähendab ühtlasi, et ühisprogrammi rakendamise korral on programmi juhtorganiks ühtlasi Ministrite Nõukogu. Ühisprogramm on programm, mille eesmärkide elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammis sõnastatakse ühised valdkondlikud eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed, tegevused ja teenused. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused koos vastavate mõõdikutega. Ühisprogrammiga seotud väljakutsed on kirjeldatud täpsemalt peatükis 4. Ühisprogrammi loomise eelduseks on sealjuures programmi eesmärgi kokkuleppimine tulemusvaldkonna arengukavas. Tuleb arvestada, et senises praktikas kiidab tulemusvaldkonna arengukavad heaks valdavalt Vabariigi Valitsus. Juhul, kui valdkonna juhtimiseks ei soovita kasutada ühisprogrammi, on sellest hoolimata vaja siiski kokku leppida ühendameti strateegilistes eesmärkides ning kinnitada need Ministrite Nõukogu tasemel. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Ettepaneku Ministrite Nõukogule ühendameti strateegiliste eesmärkide osas (sh nt ühisprogrammi formaadis) töötab välja ministeerium, mille valitsemisalasse ühendamet kuulub, kaasates vajadusel selleks nii ühendameti peadirektorit ja teised osapooled (valdkondlikud eksperdid ministeeriumites). Valitsev ministeerium koordineerib valdkonna ühisprogrammi koostamist (alternatiivselt: ameti strateegiliste eesmärkide koostamist). Valitsev ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud ühendameti eesmärkide arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor teeb valitsevale ministeeriumile ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide ja asjakohaste mõõdikute osas enda pädevuse piires. 3.2.3.2. Ühendameti strateegiliste eesmärkide täitmise aruandlus Tegevuse sagedus Strateegiliste eesmärkide aruandlus toimub igal aastal enne strateegiliste eesmärkide uuendamist. Vajadusel on võimalik täitmise aruandlust ühendameti juhtimissüsteemi vaates korraldada sagedamini (nt kord kvartalis), samas seadusest sellist nõuet ei tulene. PwC 36 Lõpparuanne Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti tulemusaruande ning kinnitab sellest lähtuvad vajalikud muudatused ühendameti eesmärkides. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Valitsev ministeerium koordineerib ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti strateegiliste eesmärkide) tulemusaruande koostamist. Valitsev ministeerium hindab ühendameti tulemusi tulemusaruande baasil, teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ameti tegevuse suunamiseks vastavalt tulemusaruandele (sh eesmärkide uuendamiseks). Valitsev ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud tulemusaruande arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor annab aru ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti strateegiliste eesmärkide) täitmise osas. Selleks annab ühendameti peadirektor sisendi valitsevale ministeeriumile tulemusaruande koostamiseks. 3.2.3.3. Ühendameti eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Tegevuse sagedus Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Ühisprogrammi puhul on eelarve koostamine vahetult seotud eesmärkide uuendamisega. Ministrite Nõukogu roll Ühendameti eelarve kinnitab Ministrite Nõukogu, sh kontrollib eelarve täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks. Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Valitsev ministeerium korraldab ühendameti finantsplaani ning ühe aasta eelarve projekti koostamist, lisaeelarve koostamist, eelarve täitmise aruandlust. Valitsev ministeerium valmistab ette ühendameti aastaeelarve ettepaneku Ministrite Nõukogule (osa valitsemisse kaasatud nelja valitsemisala aastaeelarve eelnõust) ning vajaduse korral valmistatakse ette lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. Valitsev ministeerium kontrollib eelarve täitmist ja teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ettekirjutusteks eelarvevahendite kasutamisel. Valitsev ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise nõuetekohasel korraldamisel, toetab lisaeelarve taotluste koostamisel, töötab välja asjakohased reguleerivad juhendmaterjalid jms. Valitsev ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud eelarveküsimuste arutamiseks ja otsustamiseks. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor esitab ameti tulude ja kulude eelarve projekti valitsevale ministeeriumile, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning annab täitmisest aru valitsevale ministeeriumile ja Ministrite Nõukogule. PwC 37 Lõpparuanne 3.2.3.4. Ühendameti peadirektori valimine ning nimetamine ja ametist vabastamine Tegevuse sagedus Ühendameti peadirektor määratakse ATS § 23 lg 2 p 3 järgi ametisse viieks aastaks. Seega on enamasti tegemist harvaesineva tegevusega. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu nimetab ametisse ja vabastab ametist ühendameti peadirektori. Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon Riigikantselei koordineerimisel. Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd, otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil. 3.2.3.5. Ühendameti põhimäärus, struktuur, asjaajamise kord ja töökorraldus Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse valitseva ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiivjuhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Valitsev ministeerium korraldab koostamise ja koostab ühendameti põhimääruse projekti, ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektid (sh muutmise) ning esitab need Ministrite Nõukogule kinnitamiseks. Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse valitseva ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiivjuhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Valitseva ministeeriumi minister kuulab ära teiste kaasatud ministeeriumite ettepanekud vastavas osas (kooskõlastab). Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor esitab ettepanekud valitsevale ministeeriumile ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse muutmiseks. 3.2.3.6. Ühendameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. PwC 38 Lõpparuanne Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu volitab (sarnaselt senisele praktikale, kus minister volitab ametiasutuse juhti) teenistuskohtade koosseisu kinnitamise ühendameti peadirektorile. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Valitseva ministeeriumi roll piirdub ühendameti toetava ja nõuandva rolliga läbi ühendameti peadirektori nõustamise personaliarvestuse, -arenduse jms osas, mis võimaldab määrata asjakohase teenistus-kohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse ja teenistusgrupid. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks. 3.2.3.7. Ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontroll Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Ministrite Nõukogu tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ühendametis. Samuti määrab Ministrite Nõukogu ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu selleks valitseva ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Samuti määrab seega valitseva ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Valitseva ministeeriumi roll on toetada ühendameti peadirektorit sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja järelevalvel – nt nõustada ühendameti peadirektorit riskide hindamise metoodika osas, sisekontrolli-süsteemi toimimise hindamisel ja analüüsimisel jms. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes valitseva ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Samuti määrab seega valitseva ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti sisekontrollisüsteemi rakendamist, teeb järelevalvet ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab ühendameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi ning teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutisi. Ühendameti peadirektor annab aru nii valitsevale ministeeriumile kui Ministrite Nõukogule. Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes valitseva ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis, samuti määrab seega valitseva ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Seega annab ühendameti peadirektor aru vahetult valitseva ministeeriumi ministrile nii tegevuste järelevalve kui ka sisekontrolli küsimustes. PwC 39 Lõpparuanne 3.2.3.8. Ühendameti riigivara haldamine ja korraldamine Tegevuse sagedus Tegevusel puudub määratav sagedus. Ministrite Nõukogu roll Puudub eraldiseisev roll, kuivõrd riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse. Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll Valitseva ministeeriumi kantsler teeb valitseva ministeeriumi ministrile ettepanekuid ühendameti riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta. Valitsev ministeerium toetab ühendametit läbi kinnisvarapoliitika koordineerimise ning analüüsimise, sh kinnisvara kasutamise ja tulevikuvajaduste analüüsimise, osalemise ning toetamise kinnisvarainvesteeringute planeerimisel ja elluviimise protsessis jmt. Ühendameti peadirektori roll Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega. Ühendameti valduses oleva riigivara seotud küsimusi otsustab ameti peadirektor. PwC 40 Lõpparuanne 3.2.4. Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiivide eelised ja puudused (riskid) Enne, kui teha otsus üht või teist alternatiivi rakendada, on vaja eeltoodud Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide puhul võtta arvesse nii mudeli alternatiivide eeliseid kui ka puudusi ja riske. Kuivõrd suur osa vastavatest eelistest ja puudustest (riskidest) on seotud vahetult Ministrite Nõukogu kui otsustusorgani olemasoluga, on käesolevas peatükis toodud kõigi kolme alternatiivi peamised eelised ja puudused (riskid) ühiselt. Spetsiifilised alternatiivipõhised tähelepanekud on markeeritud eraldiseisvalt. Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide eelised • Kõikide alternatiivide puhul lähtub Ministrite Nõukogu ja ühendameti rollijaotus sisult VVS-is toodud ülesannete jaotusest ministri ja valitsusasutuse juhi vahel. Taoline lähenemine võimaldab Ministrite Nõukogul tegeleda vaid peamiste strateegilise tasandi ülesannetega. Ettevalmistav töö on tehtud erinevates alternatiivides ministeeriumite sisu- ja tugiosakondades: Nõukoja kaudu (alternatiiv 1), Administreeriva Ministeeriumi kaudu (alternatiiv 2) või ühe valitseva ministeeriumi kaudu (alternatiiv 3). Ühendameti töö igapäevane korraldamine on ühendameti peadirektori vastutusvaldkonnas. Üldjoontes on mudel rollijaotus sarnane senisele halduskorraldusele, aga toimib ühendameti valitsemisel strateegiliste otsuste puhul nelja valitsemisala esindajatest koosnevate organite kaudu (alternatiivis 1 Ministrite Nõukogu ja Nõukoda, alternatiivis 2 ja 3 ainult Ministrite Nõukogu). • Ministrite Nõukogu keskendumine väljundile ja tulemustele annab peadirektorile võimalused valida eesmärkide täitmiseks oma hoovad, seeläbi vabastades ning võimustades teda tema igapäevatöös. Peadirektorile on igapäevases korralduses tagatud administratiivne tugi ühelt ministeeriumilt (alternatiivis 1 ja 2 Administratiivse Ministeeriumi poolt, alternatiivis 3 valitseva ministeeriumi poolt). • Ministrite Nõukogu aitab tasakaalustada valdkondlikke tervikhuvisid. Kuna ühendameti valitsemise olulised otsused saavad olla ainult konsensuslikud, siis valdkonna valitsemine eeldab, et vastutavad ministrid jõuavad ühiste arusaamadeni (sh nt eesmärkide osas). Ühendameti valitsemisse on kaasatud senisest korraldusest ametite valitsemisel enam kompetentse, tuues kaasa mitmekülgse kogemuse ja teadmuse. • Alternatiivi 1 puhul aitab Ministrite Nõukogu mudel Nõukojaga (võrreldes alternatiiviga 2 ja 3) oodatavalt paremini tagada ka Ministrite Nõukogu otsuste tegemisel konsensuseni jõudmist, sest suur osa otsuste ettevalmistavast tööst on eelnevalt tehtud Nõukojas (ühisosade leidmine, põhimõttelised kokkulepped jms). Alternatiivi 2 puhul on roll Administreeriva Ministeeriumi kanda, alternatiivi 3 puhul valitseval ministeeriumil. Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide puudused ja riskid • Ministrite Nõukogu mudeli alternatiiv 1 Nõukoja ja Administratiivse Ministeeriumiga on suure halduskoormusega. Nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoda vajab sekretariaadi tuge kohtumiste ettevalmistamisel, mis tähendab täiendavaid ülesandeid Administratiivsele Ministeeriumile. Samuti tuleb tagada kõikide osapoolte esindatus Nõukojas, et Nõukoda oleks võimeline esitama Ministrite Nõukogule osapoolte vahel läbiräägitud ettepanekuid. Kuna alternatiivis 2 puudub Nõukoda, on vastavad ülesanded Administreeriva Ministeeriumi kanda. Alternatiivis 3 on need ülesanded valitseva ministeeriumi kanda. Üks kaasatud ministeeriumitest saab alternatiivi 2 ja 3 puhul täiendavaid ülesandeid, mis tähendab sellele ministeeriumile täiendavat halduskoormust. Võrreldes senise praktikaga ministeeriumite töös ametite ja inspektsioonide töö korraldamisel olulist erisust ei eksisteeri. Täiendavad ülesanded seonduvad ühelt poolt sekretariaadi teenuse pakkumisega Ministrite Nõukogule, teisalt sisendi saamisega mitmelt ministeeriumilt ja kokkulepete saavutamisega mitme ministeeriumi vahel Ministrite Nõukogule materjalide ettevalmistamiseks. • Oluline on kõigi Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide puhul mõista, et isegi, kui ühe ameti kontekstis on võimalik selline halduskoormus ministeeriumite vaatest absorbeerida, siis üldise valitsemiskorralduse seisukohast ei ole mudel ilmselt laiemalt realiseeritav. Iga täiendav PwC 41 Lõpparuanne valitsemisalade ülene amet toob kaasa olulise halduskoormuse kasvu, mis ei tarvitse enam olla sisemiselt hallatav. • Mudeli vaates on peadirektoril oluline roll tagada ühendameti koostöö kõigi osapooltega. Kuna osapooli on palju, siis peadirektori halduskoormus seoses ühendameti valitsemisega kasvab oluliselt. Seetõttu on eelduslikult vajalik ameti sisemise juhtimise ja valitsemisega seotud korralduse juhtimiseks eraldiseisvat rollijaotust ka ühendameti sees (nt peadirektori roll valitsemisega seotud korralduse juhtimisel, asetäitjate rollid sisemisel juhtimisel vms). Sealjuures on ühendameti jaoks selline halduskoormus ilmselt suurem alternatiivide 1 ja 2 puhul ning väiksem alternatiivi 3 puhul, kus amet allub otse ühele ministeeriumile. • Ministrite Nõukogu mudel võib kõikide alternatiivide puhul kaasa tuua konflikte ning tööseisakuid, kuna Ministrite Nõukogusse kuulub mitu ministrit (eelduslikult ka mitmest erinevast erakonnast), kes peavad jõudma ühiste seisukohtadeni (oluliselt keerukam võrreldes senise valitsemiskorraldusega). Seetõttu on otstarbekas arvestada valitsemismudeli loomisel võimalusega, et kui Ministrite Nõukogu ei suuda jõuda kokkuleppele, otsustatakse küsimus Vabariigi Valitsuse tasandil. • Ministrite Nõukogu otsustusprotsessid võivad teatud otsuste puhul toodust tulenevalt venida tavapraktikast pikemaks. Peamisteks kriitilise tähtsusega kohtadeks on näiteks ühendameti peadirektori valimine või eelarve kinnitamine, mis võib ministeeriumite vahel tuua kaasa erimeelsuseid ning kooskõlastamine võib muuta protsessi ebaefektiivseks ning aeganõudvaks. Sealhulgas võib see tuua kaasa tegevuste dubleerimise ministeeriumite vahel (nt selleks, et eelarvet ja vastavaid seisukohti kujundada, analüüsivad olukorda mitu ministeeriumi eraldiseisvalt), olenemata sellest, et ühendametiga seotud otsuste ettevalmistamiseks on loodud tugiüksused (alternatiivis 1 Nõukoda, Administratiivne Ministeerium; alternatiivis 2 Administratiivne Ministeerium; alternatiivis 3 valitsev ministeerium). • Ministrite Nõukogu mudel toob kaasa jagatud vastutuse ning seeläbi muutub hajusaks valitsemisalade jaotus ehk nende defineerimine. Kuigi poliitikakujundamise vaatest saab iga minister juhtida oma valitsemisala (luua asjakohaseid õigusakte), siis tekib jagatud hajus ja ühine vastutus nt ühendameti tervikliku toimimise osas ja ühendamet ei saa seetõttu piisavalt pädevaid suuniseid. Näiteks kui ühendameti peadirektorile on vaja teha teenistuslikku järelevalvet, siis jäävad vastutusalade piirid ebaselgeks. • Vajalik on kaaluda väiksemate partnerite rolli ühendameti Ministrite Nõukogus. On risk, et väiksemad partnerid omavad konsensusliku hääletusõiguste puhul proportsionaalselt liialt suurt rolli. Samas väiksemate partnerite Ministrite Nõukogust välja jätmise puhul on oht, et seotud olulised (aga nt mahult väiksemad) funktsioonid võivad jääda sel juhul vajaliku tähelepanuta. • Teoreetiliste käsitluste puhul on nõukogu-tüüpi mudelite olulise riskina välja toodud nõukogu ja personali suhete distantsi ja eraldatust. Kuna olulisel kohal on Ministrite Nõukogu ja peadirektori rollide erisus, peab peadirektor sisuliselt aru andma neljale ministrile. Alternatiivide 1 ja 2 puhul puudub vahetu juht, alternatiivi 3 puhul võib tekkida vastuolu Ministrite Nõukogu ja valitseva ministri vahel. Eeltoodu võib segada produktiivse partnerluse tekkimist Ministrite Nõukogu ning peadirektori vahel. • Ministrite Nõukogu ei otsusta ühendameti igapäevatöös üleskerkivaid operatiivseid küsimusi. Vaja on määrata peamine administratiivne vastutaja, kes suudaks teatud mandaadiga otsuseid vastu võtta ka kiirendatud korras, et tagada asjakohane operatiivne tugi ametile. Alternatiivides 1 ja 2 on selleks vastutajaks Administratiivne Ministeerium. Samas on sellise administratiivse vastutaja tegevuse puhul oht, et huvid ei ole valitsemisalade vahel tasakaalustatud. Seega on vaja ühendameti loomisel väga selgelt määratleda alternatiivide 1 või 2 puhul Administratiivse Ministeeriumi roll ühendameti operatiivse ja igapäevase korralduse toetamisel (nt ühendameti põhimääruses). • Ükski kirjeldatud kolmest Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivist pole rahvusvaheliselt levinud, mistõttu on keeruline hinnata mudeli reaalset rakendatavust ja sellega kaasnevat täpset mõju. PwC 42 Lõpparuanne • Tekib risk, et üks amet muutub tavapärase riigihalduse mõistes liiga tähtsaks ja saab ebaproportsionaalselt palju tähelepanu (ameti Nõukogusse kuulub oluline osa Vabariigi Valitsusest). Ebavõrdne olukord võrreldes teiste ametitega. • Ühendamet on edaspidi eelduslikult seotud ka mitmete teiste asutustega, mis ilmselt ei allu Ministrite Nõukogule, aga mida võivad Ministrite Nõukogu otsused otseselt mõjutama hakata. Näiteks ühendametile tuge pakkuv IT-asutus (Maa-ameti puhul praegu KeMIT) ehk asutused, mis on ka edaspidi eraldiseisvate ministrite otsealluvuses. Seega tuleb ühendameti sisemiste funktsioonide ja teenuste kaardistamisel ning määratlemisel selgelt läbi mõelda, kust tekivad vastastikused seosed teiste asutustega ja mis on nende omavaheline mõju Ministrite Nõukogu mudeli vaates. • See, mil viisil ministeeriumid oma ametitega koostööd teevad, on ka täna vaid piiratult seadusandluses kehtestatud. Seega ei saa valitsemismudel adresseerida võimalikke probleeme, mis tulenevad ametnikkonna tasemel koostöö tegemise väljakutsetest. Töö korraldamisel teevad nii poliitikakujundajad kui ka -rakendajad ametnikkonna tasemel koostööd, jagavad infot ja suuniseid nii alt üles kui ka ülevalt alla. Selliseid koostöösuhteid ei reguleeri seadusandlus, mistõttu tuleb arvestada, et igapäevatöö korraldamiseks tuleb teha kokkulepped omavahel siis, kui on selge ühendameti teenuste portfell. Eelduslikult ei saa sellised kokkulepped olema kirjas valitsemismudeli tasandil (seadusandluses). PwC 43 Lõpparuanne 4. Tegevuspõhine riigieelarve ning ühisprogramm Üks valitsemise tööriist on tegevuspõhine eelarve, mille rakendamise eesmärk on tugevdada avaliku sektori strateegilist planeerimist, juhtimist ja seiret ning suurendada riigieelarve läbipaistvust. Tegevuspõhine eelarvestamine loob vaate eelarve sidumiseks strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega ning võimaldab keskenduda eesmärgile. Seega üheks viisiks, kuidas luua valdkonnapõhine valitsemisalade ülene eesmärkide planeerimine, on luua ühisprogramm ehk mitme vastutajaga programm. Ühisprogramm on programm, mille elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused vastavate mõõdikutega. Ühisprogrammi võivad kinnitada ministrid ühiselt või iga minister oma osas. Ministrite Nõukogu valitsemismudeli kõik kolm alternatiivi tähtsustavad ühiste eesmärkide kokkuleppimise vajadust, nt läbi ühisprogrammi. Seetõttu on oluline mõista, millised on ühisprogrammi kasutamise võimalused. Ühisprogramm on kontseptsioon, mille rakendamise mehhanism on loodud, aga mille kohaldamise näiteid on vähe (ainult üks) ja seetõttu puudub ka täpne teadmine rakendamise väljakutsetest. Peatükis adresseeritakse seetõttu ühisprogrammi rakendamise peamisi küsimusi kontseptuaalsel tasemel. Praegu on uue planeeritava ühendameti funktsioonid kajastatud neljas tulemusvaldkonnas – kultuur, ettevõtlus ja innovatsioon, keskkond, riigivalitsemine – ning kuues erinevas programmis – kultuuriprogramm, ehituse programm, transpordi programm, keskkonnakaitse ja kasutuse programm, halduspoliitika programm, regionaalpoliitika programm. Ühisprogramm koondaks senised killustatud funktsioonid ja teenused ühte programmi, mis looks selgema tervikvaate ning hõlbustaks nende valitsemist. Rahandusministeeriumi poolt loodud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat toob esile, et kui mitme valitsemisala tegevused on suunatud sama eesmärgi saavutamisele, peab eesmärgi kavandamine toimuma ühiselt. Joonis 5 programmi näited illustreerivad ühise eesmärgi seadmist programmi (edaspidi ühisprogramm) või meetme tasandil. Joonis 5. Väljavõte tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust. PwC 44 Lõpparuanne Ühisprogrammi loomise eeldus on eesmärkide kokkuleppimine tulemusvaldkonna arengukavas, sest sealt saab programm oma eesmärgi. Tuleb arvestada, et senises praktikas kiidab tulemusvaldkonna arengukavad heaks valdavalt Vabariigi Valitsus. Praegu puudub valdkonda (maa- ja ruumiplaneerimine) käsitlev arengukava, mistõttu tuleks see esimese tegevusena luua. Samas on viimaste aastate praktika olnud vähendada strateegiliste arengukavade arvu. Seetõttu võib olla lahenduseks ka teemavaldkonna kajastamine mõnes olemasolevas arengukavas. Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiivide järgi kinnitab Ministrite Nõukogu ühendameti strateegilised eesmärgid läbi valdkondliku ühisprogrammi, sest sellises programmis peaksid olema kajastatud mh kõik ühendametiga seotud tegevused ja teenused oma eesmärkidega. Vastavalt Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiividele on ühisprogrammi rakendamise korral programmi juhtorgan Ministrite Nõukogu. Juhul, kui valdkonna juhtimisel ei soovita kasutada ühisprogrammi, on siiski vaja kokku leppida ühendameti strateegilistes eesmärkides ning kinnitada need Ministrite Nõukogu tasemel ühiselt. Kui Ministrite Nõukogu ei suuda valdkondlikke eesmärke üksmeelselt sõnastada ja kinnitada, tuleks kokkulepe saavutada Vabariigi Valitsuse tasandil. Siiski tähendab selline lahendus, et ühendamet on oma eesmärkide ja ressurssidega jaotatud nelja erineva tulemusvaldkonna ja kuue programmi vahel, mis killustab ameti tegevust. Ühisprogrammis on ministritel ühine eesmärk ning iga ministri koordineeritav programmi osa, mille eelarve on kinnitatud aastases riigieelarve seaduses. Ühisprogramm ei tähenda teenuste äraandmist teisele valitsemisalale. Igal ühisprogrammis osaleval ministril on oma roll eesmärgi täitmisel ning ka fikseeritud eelarve eesmärgi realiseerimiseks. Iga ühisprogrammis osalev minister sisustab oma programmi osa ja koostab rahastamiskava ning vastutab oma panuse eest programmi eesmärki. Madalaim planeerimistasand, millel ministrid ühiseid eesmärke seavad, on meede (Joonis 5 näide 2). Sellisel juhul sisustab iga kokkuleppes osalev minister programmi ühise meetme oma tegevustega ja vastutab meetme tasandi eesmärgi ühise täitmise eest. Ministrite vastutuse ulatus ühiprogrammis tuleb detailselt kirjeldada ühisprogrammide juhtimiskorralduses. 4.1. Ühisprogrammi rakendamine Praeguse teadmise kohaselt on potentsiaalsed ühisprogammis osalejad valdkonna ühendamet ning neli ministeeriumi (KEM, KUM, MKM, RAM). Kui ühendameti puhul kajastataks ühisprogrammis kõik tema teenused ning ressursid (sh liidetavad funktsioonid teistest ministeeriumitest, nt RaM REHO), siis ministeeriumite osa antud ühisprogrammis on läbi valdkonna poliitikakujundamise funktsiooni/teenuse (vt Joonis 6). Joonis 6. Illustreeriv näide ühisprogrammis osalejatest. Selleks, et ühisprogramm edukalt toimiks ning metoodilistele nõuetele vastaks, on tarvilik siduda kaasatud ministeeriumite eesmärgid ühendameti teenustes. Juhul, kui ühisprogrammis ei ole võimalik ühendameti PwC 45 Lõpparuanne teenuseid kaasatud nelja valitsemisalaga otse siduda, tuleb kaaluda võimalust kajastada ühendameti tegevuste ja teenuste (eelarve) osa antud ühisprogrammis Administratiivse Ministeeriumi valitsemisala all. See ei tähenda, et Administratiivne Ministeerium valitseb mainitud eesmärke ja eelarvet, sest neid juhib antud alternatiivide puhul Ministrite Nõukogu. Mehhanism sarnaneb regulatsioonile, mis on loodud avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes riigieelarve seaduses. Olukord, kus ühisprogramm luuakse ainult ühendameti jaoks ja sinna ei ole toodud poliitikakujundamise tegevusi, ei ole kooskõlas tegevuspõhise riigieelarve mõttega. Tegevuspõhine riigieelarve lähtub eesmärkide kaskaadist, mistõttu on vajalik ühisprogrammi koondada poliitikakujundamise ja - rakendamise eesmärgid. Ühisprogrammi rakendamise puhul peab meeles pidama, et eelarved kinnitatakse (ja nö „lukustatakse“) programmide lõikes, st ressursse on võimalik ümber tõsta vaid programmisiseselt2. Seega suureneb osaliselt administratiivne koormus, sest ühisprogrammi kuuluvate teenuste ja ressursside muudatustega (nt ühisprogrammis olevate ministeeriumi poliitikakujundajate palkade muutmine) kaasneb täiendav kooskõlastamine. Samas kehtib see ka praegu ning rohkem kui ühe programmiga ministeeriumid on siiani väljakutsetega hakkama saanud. Ühisprogrammi rakendamisel antakse ühendameti moodustamiseks teenustega üle ka nendega kaasnev kulu. Näiteks, kui ministeerium x panustab programmi poliitikakujundamise teenusega, mida teostab kaks ametikohta, siis tuleb arvestada ka nende ametikohtade kasutatavate teiste ressursside ning kaudsete kuludega (ametikohtade koolituskulu, töökohateenuse kulu, töö teostamiseks vajalikud ressursid nagu auto, seadmed vmt). Samuti on uue ühendameti loomisel keeruline paika panna esimese aasta täpset eelarvet/ressursibaasi. Eelduslikult on kompetentside koondamise ühe eesmärgi täitmiseks ka teatava efektiivsuse saavutamine, mistõttu on ühendameti teenused ning nende teostamiseks vajamineva ressursi muutmine ootuspärased. Seetõttu võivad ajas muutuda ka algselt kokkulepitud ministeeriumite ühise panustamise osakaalud – need sõltuvad ühendameti sisemisest struktuurist ja korraldusest, teenuste osutamise efektiivsusest jms. Näiteks: Ministeerium x suunab aastal 0 ühendametisse 5 teenistujat oma kuludega. Sama teevad teised kolm ministeeriumi. Seega on aastal 0 ühendameti baasressurss kokku 20 teenistujat koos kuludega. Ühendameti loomisel korraldatakse ümber senine ressursijaotus, mille tulemusena on aastal 1 ministeeriumi x suunatud 5 teenistujast 4 tegemas sarnases mahus sama tööd, mida varemgi. 1 teenistuja on suunatud ümber ühendametis mõne teise teenuse osutamisse. Seega ei ole aastal 1 valitsemisalade vahel proportsioonid enam samad, mis aastal 0. Üldistatult tähendab eeltoodu, et ühisprogrammis ühendameti teenuste seostamine nelja eraldiseisva valitsemisalaga ja kajastamine nelja valitsemisala eelarvetes oleneb sellest, kuidas ühendamet sisemiselt korraldatud on. 2 Teatud juhtudel on siiski võimalik 0.25% ulatuses ümbertõstmisi teha ilma, et peaks seadust muutma, vt riigieelarve seadus § 56 (21): „Ministril on tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli kaudsete kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25 protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Piirangut muudatuste tegemisele arvestatakse iga programmi kohta eraldi“. PwC 46 Lõpparuanne 4.2. Ühisprogrammi eelised ja puudused (riskid) Eelised • Ühisprogrammi loomine aitab erinevatel valitsemisaladel sõnastada ühised valdkondlikud eesmärgid. TERE raamistik loob aluse eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ning teenuste defineerimiseks. Teenuste kaudu on võimalik detailselt määratleda vastutavad osapooled. See omakord loob selgust osapoolte vastutustest eesmärkide saavutamisel. • Selleks, et rakendada ühisprogrammi tulemuslikult, on valitsemisaladel vajalik mõtestada ning sõnastada teenused sarnasel tasemel/detailsusastmel. Kuigi see on lisatöö, annab see võimaluse teenuste korrigeerimiseks püstitatud eesmärgist lähtuvalt. Selgelt sõnastatud eesmärgi korral on võimalik ka teenuseid avalikkusele (sh kodanikele) sobivamaks ning vajalikumaks. Puudused (riskid) • Kuigi ühisprogramme on võimalik luua ka täna, on huvi nende loomise vastu olnud kesine. Teadaolevalt on tänaseks loodud vaid üks ühisprogramm: kalanduse ühisprogramm, mistõttu ei ole täpselt teada, millised rakenduslikud probleemid võivad ühisprogrammi loomisel ning valitsemisel esineda. Eesmärkide, tegevuste ning teenuste (sh vastutuse) mõistlik jaotus nõuab süvenemist ning valitsemisalade vahelist läbirääkimist, milleks ei pruugi valitsemisaladel olla piisavalt aega ja/või teavet. Samas on selline eesmärkide läbirääkimine ja kokkulepete tegemine vajalik igal juhul, ka teiste valitsemismudelite kontekstis, et tagada ühendametile asjakohane valdkonnaülene kokkulepe poliitikakujundajate vahel. • Ühisprogrammi loomise üks eeldustest on programmiga seonduva asjakohase arengukava olemasolu. Arengukavas on üldjuhul sõnastatud ka valdkondlik eesmärk, mis on oma olemuselt ka ühisprogrammi eesmärk. Praegu selline arengukava puudub, mistõttu on ühisprogrammi loomiseks vaja esmalt see luua. • Kuna ministeeriumid on strateegilise planeerimise küpsuse vaatest erinevatel tasanditel, võib olla keeruline ka sarnasel planeerimistasandil mõelda, mis muudab ka ühtsete eesmärkide seadmise keerulisemaks. Kuigi tegevuspõhine riigieelarve on ühtlustanud ministeeriumite strateegilise planeerimise võimekust, ei pruugi strateegiline küpsus olla ühiste eesmärkide sõnastamiseks veel vajalikul tasemel. • Ühisprogrammi tulemuslikuks rakendamiseks on valitsemisaladel vaja mõtestada ning sõnastada teenused sarnasel tasemel/detailsusastmel. Selleni jõudmine võib kaasa tuua vajaduse täiendava töö ning koordinatsiooni järele. Kui osapooltel puudub praegu vajalik võimekus koostöö loomiseks, tuleb valitsemisalades võimekust teadlikult arendada. PwC 47 Lõpparuanne 5. Õiguslik arvamus: ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus ja õiguslik raamistik Advokaadibüroo PwC Legal analüüsib arvamuses ühendameti valitsemismudeli alternatiivide põhiseadus- pärasust (ptk 5.1), Vabariigi Valitsuse seaduse (ptk 5.2) ja kaasnevate õigusaktide muutmise vajalikkust (ptk 5.3). Analüüsi esemeks on järgmised alternatiivid: 1) ühendamet kuulub mitme ministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, Nõukoda, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor (alternatiiv 1); 2) ühendamet kuulub kõigi nelja ministeeriumi valitsemisalasse, kuid valitsemisorganiteks on üksnes Ministrite Nõukogu, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor – s.t juhtimismudelisse ei kaasata Nõukoda (alternatiiv 2); 3) ühendamet kuulub ühe ministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisorganiteks on Ministrite Nõukogu, valitseva ministeeriumi minister, ühendameti peadirektor (alternatiiv 3). 5.1. Ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseadusega (PS) kooskõlas olevate seaduste alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1 lg 1 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat riigivõimu PS ja seaduste alusel. PS-st võib tuleneda valitsusasutuste loomisele ja tegevuse korraldamisele piiranguid. Kui ühendamet kuulub korraga mitme ministeeriumi valitsemisalasse, võib tekkida riive PS §-ga 94. PS § 94 sätestab: „Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse /…/ ministeeriumid. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.“ Minister on ministeeriumi valitsemisala juht. Ministri pädevus valitsemisala juhtimisel on praktikas seadustega ulatuslikult reguleeritud (eelkõige VVS-s). VVS § 46 lg 2 kohaselt on ministeerium oma valitsemisalas olevate ametite kõrgemalseisev organ. VVS § 70 lg 1 kohaselt on amet seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet. Ametid on loetletud VVS-s iga ministeeriumi valitsemisalaga koos (nt on VVS § 60 lg 1 kohaselt Kaitseministeeriumi valitsemisalas kutsealuste kutsumine ajateenistusse ning sama paragrahvi lõikega 2 on määratud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Kaitseressursside Amet). VVS ei näe praegu ette ühendameteid, mis kuuluksid korraga mitme ministeeriumi valitsemisalasse. Ühendametite moodustamise õiguslik raamistik eeldab VVS-i muutmist. Põhimõtteliselt on võimalik VVS-i muutmine eesmärgiga täiendada valitsusasutuste regulatsiooni ja lisada valitsusasutuseks ühendamet, kui seadusandja peab seda otstarbekaks. VVS § 39 lg 3 sätestab otsesõnu, et seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi. Ühendameti kuulumine mitme ministeeriumi valitsemisalasse ei ole meie hinnangul vastuolus PS §-ga 94. Põhiseaduspärased on kõik kolm alternatiivi. PwC 48 Lõpparuanne PS nõuab, et minister juhiks ministeeriumi. Amet, sh loodav ühendamet, ei ole ministeerium, vaid eraldiseisev valitsusasutus (VVS § 70 lg 1). PS ei eelda, et minister juhiks oma valitsemisalasse kuuluvaid ameteid. Minister korraldab küll valitsemisala küsimusi, kuid valitsemisalas olevaid ameteid juhivad peadirektorid (VVS § 70 lg 2). PS ei lange ministeeriumide valitsemisala korralduslikes küsimustes detailidesse. Ameteid, nende kuulumist valitsemisaladesse ega ametite juhtimisega seotud küsimusi ei kirjuta PS üldse seadusandjale ette. Piirava regulatsiooni kehtestamata jätmine viitab, et PS koostajad on soovinud jätta seadusandjale ja täidesaatvale võimule paindlikkuse täidesaatva võimu teostamise ja haldusülesannete täitmise korraldamiseks. PS § 94 eeldab, et minister korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Oma valitsemisala korraldamine on võimalik ka siis, kui valitsemisalas on ühendamet, mis samaaegselt kuulub teise ministeeriumi valitsemisalasse. See, et amet kuulub mitme ministeeriumi valitsemisalasse (ja osutab tuge mitmele ministeeriumile), on pigem otstarbekuse küsimus. Minister saab ka ühendameti puhul oma valitsemisala korraldada. Nende ülesannete osas, milles ühendamet on selle ministeeriumi valitsemisalas, peab ministril säilima võimalus valvata ühendameti ülesannete täitmise üle (VVS § 49 lg 1 p 4). Ühendameti juhtimine mitme ministri poolt ühiselt Ministrite Nõukogu kaudu ei tohiks tekitada olukorda, kus üks minister hakkab tegema otsuseid teise ministri valitsemisalasse kuuluvates küsimustes. Seda saab vältida, sätestades valitsemisalad piisava täpsusega VVS-is ja peaministri VVS § 3 lg 2 alusel antavas korralduses 3. Asjaolu, et ühendametit ennast puudutavad küsimused (ühendameti põhimääruse kinnitamine, eelarve vastuvõtmine jmt) on ministrite ühises pädevuses, ei ole oma valitsemisala ülesannete korraldamise takistuseks. Eeltoodut toetab ka asjaolu, et ministri pädevus oma valitsemisala juhtimisel ei ole kunagi olnud piiramatu Vabariigi Valitsuse ees, kes PS § 87 p 2 alusel valitsusasutuste tegevust suunab ja koordineerib. Õiguskirjanduses on leitud, et see tähendab valitsuse otsustusõigust kõikides täidesaatva riigivõimu küsimustes ning sellega kaasnevat sekkumisõigust (vt PS komm vlj, § 87, alap 3). PS § 93 lg 1 alusel on peaministril õigus juhtida valitsuse tegevust. Nii määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutus- valdkonnad peaminister oma korraldusega (VVS § 3 lg 2). Kõik juhile omased õigused on ministril vaid osas, mis on seaduse, valitsuse või peaministri poolt piiramata (PS komm vlj, § 94, alap 9). Ministri pädevuse võimalike piirangutega arvestab ka VVS § 49 lg 1 p 1, mille alusel juhib minister ministeeriumi kooskõlas VVS-i ja peaministri korralduses sätestatud piirangutega. Juhul, kui ministrite valitsemisalad on puutumuses, peab minister saama asjassepuutuva ministri kooskõlastuse. Kooskõlastus on siduva iseloomuga, selle saamata jäämisel lahendab patiseisu Vabariigi Valitsus (VVS § 49 lg 2, vt ka § 57 lg 3). Seega on tänases valitsemis- korralduses mööndud valitsemisalade kattuvuse võimalikkust ja sellest johtuvalt vajadust ministri pädevust ka oma valitsemisala küsimuste otsustamisel piirata. 5.2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Õiguslikus analüüsis esitatud muudatusettepanekud arvestavad Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. Lähtutud on põhimõttest, et muudatused oleksid võimalikult minimaalsed. VVS on konstitutsiooniline seadus (PS § 104 p 8), mis sätestab täidesaatva riigivõimu teostamise üldise struktuuri. Seetõttu tuleks vältida ülereguleerimist ja sätestada VVS tasemel üksnes ühendameti üldine õiguslik raamistik. Ühendametiga seotud nö igapäevase tööga seotud juhtimisküsimusi tuleb täpsustada põhimääruses, peaministri korralduses ja halduse siseaktides, kui konkreetset ühendametit moodustama hakatakse. 3 VVS § 3 lg 2: Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni. PwC 49 Lõpparuanne 5.2.1. Alternatiiv 1 VVS § 40 lg 1 kohaselt moodustatakse ametid seaduse alusel. Ühendamet on jätkuvalt amet VVS § 70 tähenduses. Ühendametit eristab nö tavapärasest ametist juhtimisstruktuur: ühendamet kuulub mitme ministeeriumi valitsemisalasse ja ühendametiga seotud põhimõttelised otsused teeb Ministrite Nõukogu. Iga konkreetse ühendameti moodustamine on Riigikogu pädevuses. Ühendamet asutatakse ja see saab valitsusasutuse staatuse seadusega (üldjuhul VVS muutmise kaudu). Kuivõrd kehtiv VVS ühendameteid ei käsitle, tuleb enne konkreetsete ühendametite loomist sätestada VVS tasemel abstraktne ühendameti mõiste, pädevus ja juhtimine. Seda on kõige mõistlikum teha VVS 4. peatüki 5. jagu täiendades, lisades sinna ühendameti kui uue valitsemisasutuse. Samuti tuleb tagada, et ühendamet haakub ülejäänud VVS loogikaga. Osas, milles VVS-s pole ühendameti eriregulatsiooni, peaks kohalduma ameti kohta sätestatu. Alternatiivis nr 1 on sätestatud ühendameti loomisega kaasnevate juhtorganite pädevused abstraktsuse astmega, mis on VVS-le kui konstitutsioonilisele seadusele kohane. Ministrite Nõukogu pädevus koosneb nö tuumikülesannetest, mis tuleb VVS-is ammendavalt sätestada. Ministrite Nõukogu toetab Nõukoda, kes tagab materjalide ja otsuste ettevalmistamise. Kuidas ja kellega koostöös Nõukoda oma eesmärgid saavutab, ei ole enam VVS regulatsiooni esemeks. Nõukoja tegevuse regulatsioon on mõistlik sätestada alama astme õigusaktidega (nt põhimääruses). Sama kehtib administreeriva ministeeriumi kohta. Peadirektoril on ühendametis samad volitused, mis ameti peadirektoril. Täiendada on vaja VVS §-i 73 osas, mis reguleerib peadirektori ja ministri koostööd. Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse §-dega 701 – 704 järgmises sõnastuses: „§ 701. Ühendamet (1) Ühendamet on seaduses sätestatud ning kahe või enama ministeeriumi valitsemisalas tegutsev amet. (2) Ühendametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu Nõukoja ettepanekul. (3) Ühendametile kohaldatakse ameti kohta sätestatut, arvestades ühendameti erisusi. § 702. Ministrite Nõukogu (1) Ühendameti kõrgemalseisev organ on Ministrite Nõukogu. (2) Ministrite Nõukogu liikmed on ministrid, kelle valitsemisalasse on ühendamet määratud. (3) Ministrite Nõukogu: 1) nimetab ametisse ühendameti peadirektori; 2) kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid; 3) kinnitab ühendameti eelarve; 4) kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse; 5) kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu või annab selleks volitused peadirektorile; 6) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ühendametis; 7) määrab peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. (4) Ministrite Nõukogu teeb otsused konsensuslikult. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. PwC 50 Lõpparuanne § 703. Nõukoda (1) Nõukoda on nõuandev organ Ministrite Nõukogule. Iga minister, kelle valitsemisalasse ühendamet kuulub, nimetab ühe Nõukoja liikme. (2) Nõukoda toetab Ministrite Nõukogu tööd ja korraldab Ministrite Nõukogu otsuste ettevalmistamise. Nõukoja ülesanded ja asjaajamise kord sätestatakse ühendameti põhimääruses. § 704. Administreeriv ministeerium (1) Administreeriv ministeerium tagab ühendameti raamatupidamise, finantsjuhtimise ja muude korralduslike küsimuste igapäevase koordineerimise. Administreeriv ministeerium korraldab Nõukoja ja Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Administreeriva ministeeriumi ülesanded ja asjaajamise kord täpsustatakse ühendameti põhimääruses. (2) Administreeriva ministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus.“ Nõukoja ülesannete täpsustamine toimub ühendameti põhimääruses, kuivõrd sõltuvad konkreetsed ülesanded ühendameti tegevusvaldkonnast ja valitsemisaladest, kuhu amet kuulub. VVS tasemel piisab viitest, et Nõukoda toetab Ministrite Nõukogu tööd ja korraldab otsuste ettevalmistamist (sellega on hõlmatud igasuguste operatiivsete korralduslike küsimustega tegelemise pädevus). Nõukoja instituudi reguleerimisest VVS tasemel võib sootuks loobuda ja sätestada Nõukoda tervikuna põhimääruses. Nõukoda on üksnes abistava funktsiooniga, millel ei ole täidesaatva võimu struktuuris iseseisvat otsuste tegemise pädevust. Mitte ükski praegu VVS-s või muus seaduses sätestatud pädevus ei liigu Nõukoja pädevuste hulka. VVS-s ei pea sätestama valitsusasutuse sisemise korralduse küsimusi, sh kes valmistab ette otsuste projektid ja juhib tehnilist või koordineerivat tööd. Kui loobuda Nõukoja regulatsioonist VVS-s, siis tuleb kustutada eeltoodud VVS muutmise ettepanekus paragrahv 703 tervikuna ja teistest paragrahvidest viited Nõukojale: • § 701 lg-s 2 tuleb kustutada lauseosa „Nõukoja ettepanekul“ • § 704 muutub paragrahviks 703 ning lg 1 lausest 2 tuleb kustutada lauseosa „Nõukoja ja“. VVS § 39 lg 3 lause 1 sätestab valitsusasutuste loetelu: ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei, ametid, inspektsioonid ning nende kohalikud asutused. Loetelu täiendamine ühendametiga ei ole tingimata vajalik. Ühendamet on teistsuguse juhtimisstruktuuriga amet, millele kohalduvad eriregulatsiooni puudumisel ametile sätestatud reeglid. Samuti ütleb teine lause, et seadusega võib ette näha ka teisi valitsemisasutusi, mida esimese lause loetelus pole. Kui soovitakse VVS § 39 lg-t 3 muuta, tuleks ühendameti täiendus lisada ka § 40 lg 1 analoogsesse loetellu). Paragrahvi 39 lõike 3 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Valitsusasutused on ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, ametid, ühendametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.“ VVS § 40 lg 2 sätestab ministri pädevuse ametite ja inspektsioonide kohalike asutuste moodustamisel. Ühendameti puhul võiks kohalike asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustada Ministrite Nõukogu. Sellisel juhul tuleks pädevus lisada § 70 2 lg 3 loetellu. VVS § 41 lg 7 sätestab ministri pädevuse oma valitsemisalas olevate ametite eelarve kinnitamisel. Sätet ei ole vaja muuta, sest see ei kohaldu ühendametile. Eelarvega seotud pädevus on antud eriregulatsiooniga Ministrite Nõukogule (VVS § 702 lg 3 p 3). VVS § 42 lg 1 teise lause kohaselt kinnitab ameti ning selle kohalike asutuste põhimäärused minister. Sätet ei ole vaja muuta, sest see ei kohaldu ühendametile. Ameti põhimääruse kehtestamise pädevus on antud eriregulatsiooniga Ministrite Nõukogule (VVS § 702 lg 3 p 4). Ministrite Nõukogu pädevust võiks siiski VVS § 702 lg 3 p-s 4 täiendada ühendameti kohalike asutuste põhimääruse kinnitamise osas. VVS § 49 lg 3 kohaselt pöörduvad ministeeriumi valitsemisalas olevad asutused Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu. Säte ei vaja muutmist. See tähendab, et ka ühendameti puhul pöördutakse Vabariigi Valitsuse PwC 51 Lõpparuanne poole ühe (asjassepuutuva) ministri, mitte Ministrite Nõukogu kaudu. Vabariigi Valitsus koosneb kõigist ministritest, mistõttu jõuab küsimus kõigi Ministrite Nõukokku kuuluvate ministriteni. Konkreetse ühendameti moodustamisel tuleb ühendamet määrata iga ministeeriumi valitsemisalasse, kuhu ühendamet kuulub. See eeldab VVS 4. peatüki 4. jao muutmist vastavas osas. VVS § 73 sätestab ameti peadirektori pädevuse. Paragrahv eeldab täiendamist osas, mis puudutab koostööd ministriga, kuivõrd ühendameti kõrgemalseisvaks organiks on Ministrite Nõukogu. Põhimõttelisel tasandil on vajalik kokku leppida, kelle ees on peadirektoril aruandekohustus. Võimalik on VVS §-s 73 sätestatud ministriga koostööd puudutavad pädevused (lg 1 p-d 2, 5, 6 ning lg-d 3 ja 4) anda üle Ministrite Nõukogule. Samas aruandekohustuse (lg 1 p 2) puhul on võimalik jääda termini „asjaomane minister“ juurde. Sellisel juhul on peadirektoril aruandekohustus ministri ees, kelle valitsemisalasse konkreetne küsimus kuulub. Näiteks kui konkreetne küsimus puudutaks kultuurimälestisi, siis oleks peadirektoril selles küsimuses aruandekohustus kultuuriministri ees. Sama põhimõte võiks kehtida ka lg 1 p 6 osas – peadirektor esitab ettepanekuid ühenda- meti tegevusvaldkonna korraldamiseks ministrile, kelle valitsemisalas see tegevusvaldkond on. Selline käsitlus annaks struktuurile paindlikkuse ja tagaks ministri õiguse korraldada oma valitsemisala küsimusi iseseisvalt. Kuivõrd on eelarve kinnitamine Ministrite Nõukogu pädevuses, siis vajab täiendust VVS § 73 lg 1 p 5. Paragrahvi 73 lõige 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) esitab ministrile või ühendameti korral Ministrite Nõukogule ettepanekud ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;“ VVS § 73 lg-d 3 ja 4 sätestavad ministri õiguse otsustada peadirektori kõrvaltegevuse lubatavuse üle. Võimalik on jätta selles osas eriregulatsioon kehtestamata, millise juhul on kõrvaltegevuse lubatavuse üle otsustamine iga ministri, mitte Ministrite Nõukogu pädevuses. Teine võimalus on täiendada VVS § 70 2 lg 3 loetelu õigusega otsustada peadirektori kõrvaltegevuse lubatavuse üle analoogselt § 73 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga. VVS § 95 sätestab ministri teenistusliku järelevalve pädevuse, sh on ministril õigus tunnistada kehtetuks ameti peadirektori akte ja toiminguid. Teenistusliku järelevalve ulatus tuleks sätestada Ministrite Nõukogu pädevusena VVS § 702 lg-s 3. Teenistusliku järelevalve ameti peadirektori aktide ja toimingute üle võib Ministrite Nõukogu delegeerida ühe ministri ülesandeks või jaotada järelevalve mitme ministri vahel valdkondade alusel. 5.2.2. Alternatiiv 2: puudub Nõukoda Ühendameti õiguslik raamistik VVS-s ei muutu oluliselt, kui valitsemismudelis puudub Nõukoda. Võrreldes esimese alternatiiviga seisneks ainus muudatus VVS § 703 ära jätmises. Peadirektori valib seejuures Ministrite Nõukogu ilma Nõukoja ettepanekuta (vrdl VVS § 701 lg 2). VVS 4. peatüki 3. jagu, mis käsitleb kantslerite pädevust, ei ole vastuolus ühendameti sätetega ega vaja muutmist. VVS § 53 lg 1 kohaselt koordineerib kantsler ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab asjaajamist. Vajadusel saab kantslerite volitused, mis seonduvad ühendameti tegevuse koordineerimisega või asjaajamisega, sätestada põhimääruse tasemel. Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse §-dega 701 – 703 järgmises sõnastuses: „§ 701. Ühendamet (1) Ühendamet on seaduses sätestatud ning kahe või enama ministeeriumi valitsemisalas tegutsev amet. (2) Ühendametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu. PwC 52 Lõpparuanne (3) Ühendametile kohaldatakse ameti kohta sätestatut, arvestades ühendameti erisusi. § 702. Ministrite Nõukogu (1) Ühendameti kõrgemalseisev organ on Ministrite Nõukogu. (2) Ministrite Nõukogu liikmed on ministrid, kelle valitsemisalasse on ühendamet määratud. (3) Ministrite Nõukogu: 1) nimetab ametisse ühendameti peadirektori; 2) kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid; 3) kinnitab ühendameti eelarve; 4) kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse; 5) kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu või annab selleks volitused peadirektorile; 6) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ühendametis; 7) määrab peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. (4) Ministrite Nõukogu teeb otsused konsensuslikult. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. § 703. Administreeriv ministeerium (1) Administreeriv ministeerium tagab ühendameti raamatupidamise, finantsjuhtimise ja muude korralduslike küsimuste igapäevase koordineerimise. Administreeriv ministeerium korraldab Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Administreeriva ministeeriumi ülesanded ja asjaajamise kord täpsustatakse ühendameti põhimääruses. (2) Administreeriva ministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus.“ 5.2.3. Alternatiiv 3: ühendamet on ühe ministeeriumi valitsemisalas, kuid olulised otsused teeb Ministrite Nõukogu See valitsemismudel eeldab VVS tasemel kõige vähem muudatusi. Vajalik on sätestada üksnes võimalus, et seadusega (või peaministri korraldusega, vt järgnev lõik) võib anda ameti oluliste otsuste tegemise Ministrite Nõukogu pädevusse. Kaob vajadus isegi ühendameti definitsiooni järele. VVS § 3 lg 2 kohaselt määrab peaminister oma korraldusega ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad. Seetõttu võib kaaluda, kas Ministrite Nõukogu loomine mis tahes ameti valitsemismudeli juurde võiks olla seaduse alusel hoopis peaministri otsustada. Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Ministrite Nõukogu (1) Ameti juhtimiseks võib käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 sätestatud otsuste tegemise anda mitmest ministrist koosneva Ministrite Nõukogu pädevusse. Ministrite Nõukokku kuuluvad ministrid otsustab peaminister korraldusega. Ministrite Nõukokku peab kuuluma minister, kelle valitsemisalas amet on. (2) Ministrite Nõukogu: 1) nimetab ametisse ameti peadirektori; 2) kinnitab ameti strateegilised eesmärgid; PwC 53 Lõpparuanne 3) kinnitab ameti eelarve; 4) kinnitab ameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse; 5) kinnitab ameti teenistuskohtade koosseisu või annab selleks volitused peadirektorile; 6) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis; 7) määrab peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. (3) Ministrite Nõukogu teeb otsused konsensuslikult. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. PwC 54 Lõpparuanne 5.3. Teiste õigusaktide muutmise vajadus Ühendameti õigusliku raamistiku loomine VVS-s ei eelda teiste seaduste muutmist. Ametit kui valitsusasutust reguleerib üksnes VVS. Teised seadused sätestavad konkreetsetele ametitele pädevusi ja kohustusi ehk tegelevad juba moodustatud ametite õigusliku regulatsiooniga. Näiteks riigivara seaduse § 4 lg 3 kohaselt täidab riigivara valitseja ülesandeid seaduses sätestatud juhtudel Maa-amet; planeerimisseaduse § 126 lg 7 kohaselt annab loa ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaamet jne. See tähendab, et teiste seaduste muutmise analüüs on võimalik ja otstarbekas alles siis, kui: 1) valminud on ühendameti loomise õiguslik raamistik (s.o valitsemismudeli alternatiivide seast on tehtud valik ja vastavas osas VVS-i muudetud); 2) on üheselt selge, mis ülesanded ühendametile delegeeritakse ja millises osas tuleb ümber korraldada olemasolevate ametite töö. Näiteks juhul, kui ümber korraldatakse Maa-ameti tegevus, tuleb VVS 8. peatükis (rakendussätted) otsustada Maa-ameti lõpetamine ja õigusjärglusega seotud küsimused. Kui Maa-ameti ülesanded liiguvad uuele moodustatud ametile, tuleb muuta kõiki õigusakte, kus Maa-amet on nimetatud. Maa-ametit nimetatud lisaks VVS-le veel 12 seaduses: • maakorraldusseadus; • ruumiandmete seadus; • maa hindamise seadus; • kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus; • maakatastriseadus; • maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus; • keskkonnajärelevalve seadus; • maareformi seadus; • maamaksuseadus; • ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; • riigivaraseadus; • maapõueseadus. Nende seaduste muutmise vajaduse maht oleneb sellest, millised ülesanded lähevad üle uuele moodustatavale ametile. Kui Maa-ameti ülesanded lähevad kõik eranditult üle uuele ametile, siis on muutmisklausel VVS-s lakooniline: „Õigusaktides sätestatud Maa-ameti õigused ja kohustused lähevad alates /kuupäev/ üle /millisele ametile/. Kuni vastava muudatuse sisseviimiseni loetakse õigusaktides sõna „Maa-amet“ asendatuks sõnaga „/uue ameti nimetus/“ vastavas käändes“. Kui uue ameti loomisel korraldatakse ümber ka teiste ametite töö ja ülesanded jagatakse ametite vahel ümber, siis tuleb vastavad muudatused teha ka eriseadustes. PwC 55 Lõpparuanne www.pwc.com © 2020 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kõik autoriõigused kaitstud. “PwC” viitab Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers Advisors või kontekstist lähtuvalt teistele PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik RUUMILOOME TÖÖRÜHMA LÕPPARUANNE ruumiloome töörühm november 2019 Sisukord 1. Tegevuskava .................................................................................................................................... 5 2. Töörühmas käsitletud teemad ja protsess ........................................................................................ 6 2.1 Arendustegevused ......................................................................................................................... 6 2.1.1. Ruumilise planeerimise roheline raamat ............................................................................... 6 2.1.2. Talumishuvi mõjuanalüüs ..................................................................................................... 6 2.1.3. X-GIS 2 arendus .................................................................................................................... 7 2.1.4.Maakatastripidajale esitatud detailplaneeringute haldamine .................................................. 7 2.1.5.Planeeringute registri arendus ................................................................................................ 7 2.1.6.Riigi maareservi analüüs ja riigi maavajaduste ajakohastamine ............................................ 8 2.1.7.Ehituse pikk vaade .................................................................................................................. 8 2.1.8.Ehitisregistri arendused .......................................................................................................... 8 2.1.9.E-ehituse platvorm ja ehitatud keskkonna digitaalne kaksik .................................................. 8 2.1.10.Transpordi ja liikuvuse arengukava ...................................................................................... 9 2.1.11. Riigi hoonestatud kinnisvarasse investeerimisega seotud arendustegevused ...................... 9 2.2 Ruumiloome protsess .................................................................................................................. 11 2.3 Ülesannete jaotus......................................................................................................................... 12 2.3.1 Osapoolte ülesannete kaardistus ........................................................................................... 12 2.3.2.TERE .................................................................................................................................... 12 2.3.3. Eesti 2035 ............................................................................................................................ 12 3. Ettepanekud institutsionaalseteks ümberkorraldusteks ruumiloome valdkonnas .......................... 14 3.1.Ruumiandmete arenduse ja halduse funktsiooni konsolideerimine ............................................ 14 3.2. Maa- ja regionaalameti (MaRe) moodustamine ......................................................................... 15 3.3. Ruumipoliitika kujundamise konsolideerimine .......................................................................... 17 3.3.1. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine KeMis .............................................................. 17 3.3.2. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine MKMis ............................................................. 18 3.3.3. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine RaMis ............................................................... 20 3.3.4. KuM arh- ja disaininõuniku ametikoha viimine RaM PLO või MKM EEO koosseisu ...... 22 3.3.5. Ruumiloome poliitika kujundamiseks uue koostöömehhanismi väljatöötamine ilma institutsionaalsete muudatusteta .................................................................................................... 22 3.3.6. Poliitika kujundamise üksuste killustatud paiknemise jätkamine ....................................... 23 3.4 Riigi kinnisvarapoliitika konsolideerimine ........................................................................... 23 4. Tulemused ..................................................................................................................................... 25 4.1 Tõhusam koostöö ........................................................................................................................ 25 4.2 Ettepanek MaRe loomiseks ......................................................................................................... 25 4.3. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted .............................................................................................. 26 4.4 Ruumiloome koolitusprogramm .................................................................................................. 27 1 Riigikantselei juures tegutses 2017. aasta juulist 2018. septembrini ruumiloome ekspertrühm, mille ülesandeks oli kaardistada ehitamise, ruumilise planeerimise ja arhitektuuriga seotud tegevuse olukorda riigis ning teha ettepanekuid asjade paremaks korraldamiseks. Töö lõppedes esitas ekspertrühm aruande, millest nähtub, et riik peaks oma ruumilist keskkonda senisest tunduvalt rohkem väärtustama. Ruumiloome ekspertrühma lõpparuandega on võimalik tutvuda Riigikantselei veebilehel https://www.riigikantselei.ee/et/ekspertruhmad. Vabariigi Valitsus otsustas 07.02.2019 kabinetiistungil, et aruandes esitatud ettepanekute elluviimiseks tuleb moodustada Rahandusministeeriumi juhtimisel töörühm. Töörühma töö eesmärgiks on reaalsete ruumiloomeprotsesside täpne kaardistamine leidmaks korralduslikult parimad võimalused protsessi mõjususe ja efektiivsuse suurendamiseks. Samuti oli töörühma ülesandeks analüüsida ja teha ettepanekuid sobivaima lahenduse osas, mis suurendab ruumikaalutluse arvestamist otsuste ette valmistamisel. Ruumiloome juhtrühma kuulusid:  Rahandusministeerium: Raigo Uukkivi, juhtrühma juht, asekantsler  Rahandusministeerium: Kaia Sarnet, asekantsler  Kultuuriministeerium: Hillar Sein, asekantsler  Keskkonnaministeerium: Margit Martinson, asekantsler  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Jüri Rass, asekantsler Ruumiloome töörühma kuulusid: • Rahandusministeerium: Nele Nõu, töörühma juht, riigihalduse- ja avaliku teenistuse osakonna nõunik • Rahandusministeerium: Katri-Liis Ennok, planeeringute osakonna juhataja • Rahandusministeerium: Veronika Ilsjan, riigivara osakonna nõunik • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ivo Jaanisoo ehitus- ja elamusosakonna juhataja • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EEO: Jaan Saar, ehitus- ja elamusosakonna digitaalehituse valdkonnajuht • Keskkonnaministeerium: Silver Jakobson, riigivaraosakonna juhataja • Keskkonnaministeerium: Taimo Aasmaa, looduskaitse osakonna juhataja • Kultuuriministeerium: Veronika Valk-Siska, arhitektuuri- ja disaininõunik • Kultuuriministeerium: Liina Jänes, muinsuskaitsenõunik + Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Liis Vahter 21. mai 2019. a töörühma kohtumisel huvirühmadega osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna nõunik Liis Vahter, kelle vastutusvaldkonnas on transpordi investeeringutega seonduvad tegevused ning uue liikuvuse arengukava koostamine. Alates kohtumisest huvirühmadega on Liis osalenud ka ruumiloome töörühma töös ning sellega aidanud kaasa ruumiloomes tervikliku vaatenurga loomisele, milles käsitleme hoonete ja rajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamise kõrval ka transpordi objekte ning sellega seonduvalt liikuvuse temaatikat. Ruumiloome seminaridel huvirühmadega osalesid lisaks töörühma liikmetele erinevate huvirühmade esindajad: 2 09. mai 2019 Triin Talk Muinsuskaitse ekspert Katrin Koov EAL Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühing Tiiu Pärn Eesti Planeerijate Ühing Kalle Toomet ELVL Angelika Kallasmaa-Kapsta ELVL Indrek Riisand HTM Jüri Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liis Vahter Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maria Karus Keskkonnaministeerium Maris Malva Keskkonnaministeerium Tiit Oidjärv Rahandusministeerium Tiit Hion Hades Geodeesia AS Peeter Pere EAL Jaak-Adam Looveer Tallinna Linnaplaneerimise Amet Johann-Aksel Tarbe EKEL Toomas Paaver EAL Kärt Vabrit Riigi Kinnisvara AS 09. oktoober 2019 Indrek Riisaar HTM Angelika Kallakmaa ELVL Triin Talk Kunstiakadeemia Merlin Rehema RaM Priit Pääso ESPLAN Veiko Veerpalu T-Model OÜ Maila Kuusik EPÜ Heiki Kalberg EPÜ Silver Salla RaM Kalle Toomet ELVL Siim Raie Muinsuskaitseamet Hele-Mai Metsal AS Tallinna Sadam Toomas Paaver EAL Aet Ader EAL Janno Veskimets RaM Katrin Solvak RaM Tiit Hion Digitaalehituse klaster/Hades Geodeesia Andres Levald RaM PLO 3 Maili Hirlak Maa-amet Kristi Kivimaa Maa-amet Keit Parts SoM, ligipääsetavuse rakkerühm Liis Vahter MKM Kaupo Kuusik EKHÜ Eleri Kautlenbach RaM PLO Sulev Õispuu Maa-amet Tiit Oidjärv RaM Andres Lindemann Maa-amet Jaak-Adam Looveer Arhitektide Liit Indrek Gailan MKM 4 1. Tegevuskava Riigi ruumiloome kujundamise korrastamise juhtrühma ja töörühma tegevuskava. Aeg Teema Osalejad 14.03.2019 JUHTRÜHMA eelkohtumine: töökorralduslikud Juhtrühm kokkulepped, lahendamisele võetava probleemi defineerimine 28.03.2019 Töörühma esimene kohtumine – seotud projektide ja töörühm 9.00-11.00 arenduste tutvustus, kokkulepped edasise töö fookuse osas 11.04.2019 Ruumiandmed: planeeritavate IT arenduste tutvustus, Töörühm 9.00-11.00 koostöökohtade tuvastamine + teised osapooled 25.04.2019 Ruumiloome protsess - protsessi AS-IS olukorra kaardistus: töörühm 9.00-16.30 osapoolte tegevused ja töökorraldus 09.05.2019 Ruumiloome protsess - protsessi AS-IS olukorra kaardistus: töörühm + 9.00-16.30 suur pilt – probleemide defineerimine huvirühmad 22.05.2019 Osapoolte ülesanded ja võimalike ümberkorralduse kohtade töörühm 9.00-12.00 leidmine 05.06.2019 Protsess – eesmärkide seadmine ja lahenduste valik töörühm 9.00-12.00 20.06.2019 Institutsionaalsed ümberkorraldused Töörühm 9.00-16.30 27.06.2019 JUHTRÜHMA KOOSOLEK – protsessi kaardistuse ja lahendatavate probleemide, eesmärkide valideerimine 21.08.2019 JUHTRÜHMA KOOSOLEK – 1. augusti kabineti istungi 16.00-17.00 tulemuste ülevaade ning edasiste tegevuste planeerimine 29.08.2019 - MaRe analüüsi lähteülesande arutelu Töörühm + RaM 9.00-12.00 - kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted REHO + Maa-amet 05.09.2019 - KOV koolitused ruumiloome pädevuse tõstmiseks, sisend Töörühm + KEKO, 9.00-12.00 KEKO 2020 koolitusplaani A. Laido - RaM RVO tutvustus riig äriühingutele ja sihtasutustele T. Porgand ootuste/tellimuste seadmise võimalustest 26.09.2019 MaRe analüüsi fookused Töörühm 10.00-12.00 03.10 .2019 JUHTRÜHMA KOOSOLEK Juhtrühm 9.00-11.00 MaRe projektijuhi valimine MaRe töörühma käskkiri MaRe analüüsi fookused 09.10.2019 Huvirühmadega tulemuste arutelu ja ettepanekud ning Töörühm + 9.00-16.00 arvamused muudatusteks: huvirühmad - Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted – arutelu - Ülevaade inst. ümberkorralduste plaanist (MaRe) - Ruumiloome koolitusprogramm 10.10.2019 Huvirühmade kohtumise tulemuste valideerimine Töörühm 10.00-12.00 Edasised tegevused ja kokkuvõtte tegemine 5 2. Töörühmas käsitletud teemad ja protsess 2.1 Arendustegevused Töörühm on tutvustanud, läbi arutanud ja leidnud koostöökohti osapoolte käimasolevate arendustegevuste osas. Ühiselt jõuti tõdemusele, et mitmete ruumiloome ekspertrühmas väljatoodud probleemidega tegeletakse üksustes juba käivitatud protsesside raames. Otsustati, et neid teemasid, mis eeldatavalt saavad lahenduse teiste protsesside käigus, ei võeta põhiteemana ruumiloome töörühmas ette. Nendega tegeletakse juba käimasolevate protsesside raames edasi, tehes selleks omavahel eesmärkide saavutamiseks koostööd. Üksuste poolt veetavate arendusprotsesside juures mõisteti vajadust pöörata senisest suuremat tähelepanu seostele kogu ruumiloome valdkonnaga ning kaasates laiemat ringi huvirühmi (võttes arvesse ruumiloome töörühma osapoolte ja huvirühmade paljusust). Koostöö ja sünergia kohad, mis arendustegevustega põhjalikumalt tutvudes tekkisid, olid üheks sisendiks institutsionaalsete ümberkorralduste ettepanekute tegemisel. 2.1.1. Ruumilise planeerimise roheline raamat Rahandusministeerium, planeeringute osakond Ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamise eesmärk on analüüsida valdkonna probleemkohti ja pakkuda välja võimalikke lahendusi järgmistes valdkondades: I Planeeringuprotsessides osalejate rollid; II Kaasamine, planeeringuinfo edastamine koostamise ajal ja kehtestamise järgselt; III Planeerija roll ja pädevus; IV Ruumiline ja strateegiline planeerimine; V Kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse planeeringuinstrumendid; VI Majanduslik tulu ja kulu; VII Korruptsioonioht ruumilises planeerimises; VIII Planeeringumenetluste kestus; IX Mõjude hindamine planeeringute koostamisel; X Planeeringute koostamise rahastamine. Ruumilise planeerimise rohelise raamatu väljund on omada selget ülevaadet valdkonna kitsaskohtadest ning fikseerida muudatusvajadused, et võimaluse avanedes ning asjakohastel puhkudel kiiremini vajalikke muudatusi ellu kutsuda - seda kas õigusloome, metoodiliste juhiste, kompetentside loomise vmt kaudu. Link Ruumilise planeerimise rohelise raamatu tööversioonile ja lisamaterjalile on kättesaadav https://planeerimine.ee/prr/prr-materjalid/ Ruumilise planeerimise roheline raamat valmib jaanuariks 2020. 2.1.2. Talumishuvi mõjuanalüüs Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium Eesmärk on analüüsida ettevõtte tegevuskoha kohaliku omavalitsuse, kohaliku kogukonna ja kohaliku elaniku rahalise kasu (kohaliku kasu) instrumente ning kokkulepete seadustamise mõju kohaliku kasu realiseerimisele ning leida parim õiguslik lahendus probleemi lahendamisel. Analüüsitakse järgnevaid juhtumeid: 6 • Maatulundusmaa või metsamaa muutmine elamumaaks või äri-toomismaaks detailplaneeringuga. • Olulise ruumilise mõjuga ehitise, nt. suurem tehas rajamine (nt. ettevõtte rahaline panustamine väljaspool planeeringuala paikneva taristu rajamisse) • Mobiilside masti rajamine eramaale. • Kaevandamine. Kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksuse või naaberkinnistute omanike ja ettevõtte vahel kaevandamisloa menetluse käigus juhtudel, mil kaevandamisel ei maksta keskkonnatasusid (näiteks kruusa, liiva kaevandamisel eraomandis oleval kinnistul). • Tuulepargi rajamine. Talumishuvi käsitleva uuringu valmimise tähtaeg on kevad 2020 ning kooskõlas VVTP p annab riigihalduse minister ülevaate uuringu tulemustest VVsele mais 2020. 2.1.3.X-GIS 2 arendus Maa-amet Olulisemad uuendused X-Gis 2 osas on universaalne otsingukast, kihtide kataloog, minu kaardirakendus, järjehoidja, minu kihid, nutiseadmete tugi, eksport, kaartide võrdlemine, kaardigruppide eelvaade. 2.1.4.Maakatastripidajale esitatud detailplaneeringute haldamine Maa-amet Vastavalt Planeerimisseaduse § 139 lg saab maakatastri pidaja koos kehtestatud detailplaneeringuga andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Maa-ameti baasis on 2019. aasta seisuga kokku 16 796 planeeringuala ning 2184 planeeringu dokumendid on avalikult kättesaadavad. Alates 01.01.2016 on lausaliselt üle Eesti kõik kehtestatud ja kehtetuks tunnistatud detailplaneeringud korrastatud kujul olemas. Kui 2016. aastal esitati 25% detailplaneeringutest Maa-ametile paberil, siis 2019. aastal esitati paberkandjal planeeringuid 2 tk. 2.1.5.Planeeringute registri arendus Rahandusministeeriumi planeeringute osakond 2018. aasta seisuga tehtud uuringu alusel ei ole Eestis kehtivad planeeringud (ca 15 000 tk) kättesaadavad ühtsest andmekogust ning nendest ainult ligikaudu kolmandik on kättesaadavad digitaalsena töödeldaval ja kasutataval kujul. Kohalikud omavalitsused säilitavad/avaldavad oma planeeringuid kodulehtedel, dokumendihaldussüsteemis ning tihtipeale ei viida planeeringutesse sisse kehtestamise järgselt tehtud muudatusi. Sellest tuleneb kõigile planeeringuandmete kasutajatele täiendav ajakulu kehtivate planeeringuandmete hankimisel. Oluline samm eeltööna registri tarbeks on planeeringutele ühtsete nõuete esitamine nende digitaalse vormistamise kohta. PlanS § 3 lg 6 alusel on sellekohane ministri määrus jõustunud 1. novembrist 2019. Teiseks on vajalik alustada keskse riikliku kohustusliku andmekogu loomist, mis sisaldaks avaandmetena kehtivaid ja ajakohaseid digitaalseid planeeringuandmeid ning oleks ristkasutatav muude andmekogudega. Eeltöö andmekogu loomiseks on käimas ning selleks tehakse tihedat koostööd nii MKM-i ehitisregistri arendajate kui ka Maa-ameti esindajatega. 7 Andmekogu eeldatav käivitamise aeg on 2022 aastal (eeldusel, et SF vahenditest tuleb positiivne rahastamisotsus lähiajal). 2.1.6.Riigi maareservi analüüs ja riigi maavajaduste ajakohastamine Keskkonnaministeeriumi riigivara osakond Analüüsi eesmärgiks on välja selgitada riigi ülesanneteks vajalik maa (riigi maareserv), samuti potentsiaalselt müügiks või rendiks sobilik riigimaa. Juulis 2018 oli Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ca 36,6% Eesti Vabariigi maismaast (1,59 mln ha, 93% riigimaast), RMK haldab sellest ca 1,42 mln ha ning Maa-amet ca 171 000 ha. 2019. aastaks on kõik ministeeriumid teada andnud oma valitsemisalas strateegiliste eesmärkide elluviimiseks lisamaa vajadustest (kohaliku omavalitsuse täpsusega) ning eesmärk on kanda need Maa-ameti geoportaali loodud ministeeriumite huvide kaardirakendusse. Riigi maavajaduste täpsustamine koostöös Maa-ameti ja RMK-ga jätkub. 2.1.7.Ehituse pikk vaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond Ehituse pika vaate visioonidokumendis on plaanis käsitleda alljärgnevaid teemasid: • E-ehitus • Automatiseerimine • Tehaseline ehitamine • Eksport • Kliimasäästlikud lahendused • Elamumajandus • Juhtimine ja koostöö • Pädevus Laiapõhjalist kaasava protsessi tulemusena peaks sündima visioonidokument, mis kirjeldab ehituse pika vaate terviklikku kontseptsiooni, eesmärke, mõõdikuid, ajakava ja rakendamiseks vajalikke tegevusi. Protsessi käigus hinnatakse majanduslikud mõjud (RE ja SKP) ning valdkondliku teadlikkuse tõstmiseks kajastatakse info veebilehel. 2.1.8.Ehitisregistri arendused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond Ehitisregistris tehakse miljoneid otsepäringuid kuus, rohkem kui 32,5 tuhat menetlust aastas, 4500 kasutajat päevas ning 800 000 (siiani kuni 1 miljonit) X-tee päringut kuus. Registris on üle 5M dokumendi, neid lisandub igas kuus 170 000.Ehitisregistri arendustega soovitakse menetlusprotsessid muuta lihtsamaks, läbipaistvaks ja kasutajakesksemaks. Uuendada planeeritakse ka kasutajatuge, kasutajaliidest ja EHRi andmekvaliteeti. 2.1.9.E-ehituse platvorm ja ehitatud keskkonna digitaalne kaksik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond E-ehituse platvormi üheks eesmärgiks on integreerida omavahel kõik ehitistega seotud avalikud andmebaasid ja registrid, võimaldades luua Eesti ehitatud keskkonnast terviklik 8 digitaalne kaksik. E-ehituse platvormi kaudu peaks tulevikus ehitise elukaarega seotud standardiseeritud ja usaldusväärne info liikuma üle terve elukaare osapoolte vahel kadudeta. E-ehituse platvorm on oma olemuselt integratsioonikeskkond, mille loomisega ei planeerita muudatusi juba olemasolevatesse ja kasutatavatesse süsteemidesse, vaid luuakse eeldused andmevahetuse realiseerimiseks. Nii muudetakse avaliku sektori tööprotsesse ja informatsioonivahetust tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlasi loob see erasektorile võimaluse ja eeskuju, et optimeerida protsesse ning arendada uusi lisandväärtusi pakkuvaid tooteid ja teenuseid. 2.1.10.Transpordi ja liikuvuse arengukava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös huvigruppide ja rahvaga koostamas transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030. Arengukava väljatöötamise eesmärk on tagada järgmiseks kümneks aastaks ohutu ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor, arendades samal ajal ka logistikasektori konkurentsivõimet. Eelkõige soovitakse leida viise, kuidas pöörata rohkem tähelepanu keskkonnakaitsele, digitaliseerimisele ja Eesti ühenduvusele maailmaga. 2.1.11. Riigi hoonestatud kinnisvarasse investeerimisega seotud arendustegevused Rahandusministeeriumi riigivara osakond Riigi kinnisvarategevuse strateegia (2007) kohaselt on riigi funktsioonide täitmiseks vajaliku kinnisvara arenduse, haldamise ja korrashoiu kompleksse ning koordineeritud juhtimissüsteemi loomine Rahandusministeeriumi ülesanne. Süsteemi toimimise õiguslikud alused on riigivaraseaduses ja selle alamaktides (üürimäärus). Riigi omandis ja lepingutega kasutusse võetud kinnisvara üle arvestuse pidamiseks on loodud riigi kinnisvararegister. Juurutamisel on riigi hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsesse korrastav juhtimissüsteem (HOPE). Rohkem informatsiooni leitav siit: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi- kinnisvararegister/strateegia/kinnisvara-koondaruanded https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi- kinnisvararegister/strateegia/hope HOPE rakendamisega tagatakse: - Kinnisvaraotsustega seotud osapoolte õiguste, kohustuste ja vastutuse selgus ning ühtne arusaam otsustusprotsessidest. Üldine suund on viia väiksemahulisemad üksikotsused Vabariigi Valitsuse tasemelt valitsemisala tasemele, Vabariigi Valitsus saaks keskenduda suurte strateegiliste investeeringute otsustamisele, kus tuleks parandada otsustusprotsessi. - Pikaajalisema planeerimise vaate (20 aastat) tekkimine riigi investeeringuvajadustest kui seni riigi eelarvestrateegias (4 aastat). - Kõikide protsessis osalejate informeeritus kinnisvara juhtimiskavades oleva infoga varade prioriteetsusest, kasutusest, seisukorrast, investeeringuvajadusest, kuludest, peamistest võtmenäitajatest jms, see võimaldab paremini diferentseerida 9 investeeringuid nende olulisus järgi. Varasemalt selline ülevaade puudus, esmakordselt tekkis see 2018. aastal, mil alustati kinnisvara juhtimiskavade koostamist. Kinnisvara kui ressursi planeerimisel tekib seos strateegilise planeerimisega (programmidega). Ruumilise planeerimisega seost parandavad HOPE arendused selliselt, et investeeringute otsustusprotsessidesse saab integreerida ruumimõjudega arvestamise nõudeid ja juhtnööre. Investeeringute diferentseerimist otsustusprotsessis nende olulisuse järgi ja investeeringuprojektide süsteemsemat hindamist soovitasid Eestile ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eksperdid, kes hindasid 2018. aastal Eestit PIMA (Public Investment Management Assessment) projekti raames. Raportiga võimalik tutvuda siin: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigieelarve_majandus/estonia-pima- final-report.pdf Samuti viitas IMF vajadusele oluliselt parandada tervikülevaadet portfellist ja investeeringute sidumist strateegiliste arengukavadega, mis on ka peamised nn HOPE juhtimissüsteemi nurgakivid. Tervikliku juhtimissüsteemi (HOPE) projekti rakendamine täismahus on võimalik praeguse ajakava järgi alates aastast 2023. Lõpptähtaeg sõltub infosüsteemide arenduste rahastamisest, kuna eeldab riigi kinnisvararegistri uuendamist ja selle lisarakenduste väljaarendamist. HOPE rakendamise eelduseks on ka õigusaktide muutmine ning töötajate kompetentside arendamine (koolitused). Vabariigi Valitsuse Tegevusprogrammis on riigi kinnisvara ja investeeringutega seotud tegevused: - Analüüs ja ettepanekud riigi kinnisvarapoliitika kohta (mai 2020, riigihalduse minister); - Analüüs ja ettepanekud Eesti avaliku sektori investeeringute korraldamise tõhustamiseks (september 2020, rahandusminister ja kõik ministrid oma valitsemisalas) 10 2.2 Ruumiloome protsess Selleks, et edasi liikuda ekspertrühma esitatud probleemkohtade ning lahendusvariantide aruandest konkreetsemate tegevuste juurde oli vajalik töörühma liikmete vaheline konsensuse saavutamine ruumiloome protsessi, selle osade ja vastutajate osas. Ruumiloome protsessi loomise läbirääkimiste tulemusena oli erinevatele osapooltele üheselt arusaadav probleemide liigitumine, protsessi alamosade eest vastutavad osapooled ning protsessi alamosadesse suhestuvad teised osapooled. Ruumiloome protsessi üldskeem on kirjeldatud alloleval joonisel. Töörühma edasiste ettepankutel tegemisel ja arutamisel lähtuti kahest protsessi kaardistamisel välja joonistunud probleemist. Esiteks, probleemid ehitistega, mis ei vasta kvaliteetse ruumi põhimõtetele on sageli tekkinud skeemil märgitud nn hallis kastis, mille osas täna riigis poliitika kujundajat, koordineerijat ei ole kokku lepitud. Riigiasutused lähtuvad oma investeeringute planeerimisel eelkõige strateegilistest ehk valdkondlikest arengukavadest tulenevatest vajadustest ruumi funktsionaalsusele, kuid ruumilise planeerimisega on investeeringuotsuste seosed ebaühtlased (keskne koordineerija puudub, erinevatest allikatest rahastatud investeeringutel on erinevad nõuded investeeringute analüüsile ja erinevad otsustusprotsessid). Teiseks, ruumiloome protsess on killustunud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna vahel ning ruumiloomel kui tervikprotsessil vastutajat ei ole. 11 2.3 Ülesannete jaotus 2.3.1 Osapoolte ülesannete kaardistus Selleks, et välja pakkuda ettepanekuid institutsionaalseteks ümberkorraldusteks, kaardistati esmalt osapoolte ruumiloomega seonduvad ülesanded, üksuste põhifunktsioonid, seonduvad arengukavad ja strateegiadokumendid, strateegiline vaade tegevuspõhise eelarve programmide kontekstis, tegevuskulud, kliendigrupid, partnerid ja huvirühmad, infosüsteemid ning ruumiloomega seotud komisjonide töös osalemine. Kaardistuse tulemustega kokkuvõttev võrdlustabel on lisatud lõpparuandele (lisa 1). 2.3.2.TERE Kujundamaks ühtset nägemust kokkupuutepunktidest strateegilise planeerimise valdkonnas, analüüsiti kõigi puudutatud osapoolte tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku raames koostatud programmdokumente ning fikseeriti ruumiloomega seotud valdkondade killustatud paiknemine TERE programmipuus. Samuti tuvastati, et kvaliteetse elukeskkonna arendamisel puudub ühtne vastutaja – vastutus on hajutatud erinevate ministeeriumide vahel. Vastutuse jagunemine erinevate osapoolte vahel võib olla lõppeesmärki arvestades ka positiivne. Kui arvestada, et ruumiloome oma olemuselt ongi valdkondade ülene funktsioon, siis kui osapooli on protsessis palju, on hea elukeskkond kõikide ühine vastutus ning seega peaks olema märkamist ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamist oluliselt rohkem kui ühe vastutaja määramisel. 2.3.3. Eesti 2035 Arutledes ühtse ruumiloome poliitika hetkeolukorra ning tuleviku plaanide üle, jõudis töörühm arusaamisele, et strateegilisel tasandil on ühtse ruumiloome poliitika kõige valdkondade ülesemaks visioonidokumendiks Eesti 2035 suund ühiskonna vajadustele vastava kvaliteetse ruumi ja taristu kujundamine. Tõdeti, et kuigi erinevad valdkonnad annavad oma funktsioonidega seotud sisendeid Eesti 2035 protsessi, on suur oht, et kvaliteetse ruumi teema ei saa terviklikult käsitletud, sest puudub üks konkreetne vastutaja. Lisaks käesoleval hetkel kehtivatele ruumi kvaliteedile suunatud strateegilistele dokumentidele (sh. ÜRP 2030) on töörühmal ootus, et tulevikus on valdkondade üleseks oluliseks visioonidokumendiks ka Eesti 2035+. 12 13 3. Ettepanekud institutsionaalseteks ümberkorraldusteks ruumiloome valdkonnas 3.1.Ruumiandmete arenduse ja halduse funktsiooni konsolideerimine Töörühm jõudis järeldusele, et oleks otstarbekas ruumiandmete infosüsteemide tehniline haldamine ja edasine arendamine viia kokku ühte rakendusasutusse. Kõik ehitatud ja loodusliku keskkonnaga seotud andmete/infosüsteemide haldamine peaks olema ühes asutuses, et neid saaks omavahel võimalikult hästi integreerida. Samuti on tegemist selgelt mitte poliitika kujundamise vaid rakendusliku iseloomuga tegevusega. Ruumiandmete infosüsteemide registritena käsitleb töörühm eelkõige:  Maa-ameti infosüsteemid (geoportaal, maakataster.)  planeeringute register  ehitusregister  e-ehituse platvorm, 3D-kaksik  riigi kinnisvara register  kultuurimälestiste register Lisaks on taustal vaja arvestada järgmiste ruumi andmeid loovate platvormidega, nt:  EELIS  Maanteeameti teeregister  KOVide teede registrid  jt. Ümberkorralduse kavandamisel ja elluviimisel on oluline arvesse võtta, et ei planeerita nö „mammut-infosüsteemi“, vaid lähenetakse pigem infoühiskonna arendamisel prioriteetse mikroteenuste põhise arhitektuuri loogika kohaselt. Mikroteenuste põhine arhitektuur võimaldab liikuda oluliselt tõhusamate andmebaaside ja infosüsteemide korralduseni, kui riigis täna eksisteerib. Infosüsteemide arendamise suunamise kaudu nii sisuliste otsuste kui ka rahastamise otsustega kujundavad ministeeriumid valdkonna poliitikat. E-ehituse platvormi ja sealhulgas EHR-i arendamine on poliitika kujundamine, et muuta sektorit tõhusamaks ja läbipaistvamaks (sektori digitaliseerimise, automatiseerimise läbi). Sarnaselt annab ka tulevane planeeringute infosüsteem võimaluse ühtlustada ning tõsta planeeringute kvaliteeti, tõhustada menetlusi ja luua uut kvaliteeti. Mõistlik oleks säilitada ministeeriumis strateegiline juhtimine ning sisu pädevus, et arendusi suunata (mida kellele ja milleks arendatakse), kuid infosüsteemide jooksev arendamine ja haldamine korraldada ühtses kompetentsikeskuses. Ruumiandmete infosüsteemide konsolideerimine võimaldab luua madalamate kuludega suuremat kvaliteeti, vähendada menetlusvigade hulka ning teenindada erinevaid osapooli kvaliteetsemate ja hõlpsamini kättesaadavate ruumiandmetega. Küsimus on maksumaksja raha otstarbekas kasutamises selleks, et ühtsete ruumiandmete ja nende ühtse kasutamise abil füüsilise keskkonna väärtust tõsta. Mida ühtsemalt eelnimetatu on korraldatud, seda tõhusam on X-tee kasutamine. X-tee võimalusi kasutatakse täna laialdaselt nii suurte kui ka väikeste 14 infosüsteemide andmevahetuses. Lisaks oleks kliendi vaates parema teenuse pakkumise huvides võimalik luua teenusena üks aken kodaniku ja ka ametnike jaoks, kust saab tema rollist lähtuvaid päringuid kiiresti teha. Ruumiandmete arendamise ja haldamise funktsiooni konsolideerimisel on võimalus pakkuda kliendile senisest kvaliteetsemat teenust. Vajalik on läbi viia detailsem analüüs funktsioonide konsolideerimise võimaluste kohta. Otstarbekas on teha ülevaade erinevate ehitiste infot hoidvate andmebaaside ja registrite kohta, et leida optimeerimise kohti. Selleks, et infosüsteemide haldamine ja edasine arendus maksimaalset sünergiat ja kasu tooks, on vaja läbi mõelda vastav strateegia ja ressursside jaotus. Maa-ameti olemasolev taristu ja kompetents on küll väga hea, kuid uute vastutusvaldkondade lisandumisel tuleb teha läbi põhjalik organisatsiooni muudatus. Uus loodav ühendamet peab kujunema kompetentsikeskuseks ning ootus ametile on suurem kui vana Maa-ameti ja liidetavate funktsioonide elluviimise summa. Edasise analüüsi käigus on vajalik kriitiliselt hinnata ka registrite üle andmise võimalikku aega. Osapooled on seisukohal, et registrite üle andmine saab toimuda mõistliku aja jooksul kui kriitilisemad pooleliolevad ja juba rahastamisotsustega kaetud arendused on tehtud ehk mitte enne 2022. aastat. Lisaks on valitsemisala IT asutus – KEMIT, täna riigi IT asutustest kõige väiksem ning töörühma hinnangul ei ole praeguses seisus võimeline võtma lisaks väljapakutud suuri arenduse kohustusi. Ruumiandmete kompetentsikeskuse loomisel Maa- ja Regionaalameti (MaRe) juurde on vajalik analüüsida KEMITi ümber korraldamise võimalusi ning kaalutleda erinevaid keskse asutuse võimalusi (KEMIT, RIA, RIKS). Kui MaRe luuakse, võiks konsolideeritud lahendus olla ka MaRe all (eeldusel, et on loodud vajalik IT-alane võimekus). Vajalik on põhjalikumalt kokku leppida MaRe juhtimismudel, et kõigi valdkondade poliitika kujundamise huvid oleksid rakendamistegevustes arvesse võetud. 3.2. Maa- ja regionaalameti (MaRe) moodustamine Töörühma ettepanekuks on moodustada ruumiloome valdkonna kompetentsikeskus Maa- ja Regionaalamet (MaRe), mis täidaks seniseid Maa-ameti funktsioone, millele antakse üle Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) funktsioonid ja lisatakse uued ruumiloome funktsioonid, mida hetkel ei ole riigi tasandil täietud või on täidetud ebapiisavalt. Regionaalarengu eesmärgi vaatest oleks suur väärtus sellel, kui lähendada üksteisele või tuua kokku regionaalarengu, ruumi kvaliteedi/planeerimise, elamumajanduse arengu ja arhitektuuri valdkonna kompetents. Uue ühendameti loomise käigus on otstarbekas see läbi viia selliselt, et tekiksid tugevad planeerimise, arhitektuuri ja järelevalve/õiguse alased meeskonnad, kes on võimelised ka tänasest enam ülesandeid kandma. Näiteks riigi strateegilistes dokumentides talletatud huvide eest seismine planeeringute nõustamisel/järelevalve tegemisel, riigi nõustamine regionaalarengu perspektiivist uute ehitiste kavandamisel ja toetusmeetmete (nt elamuinvesteeringud või linnasüdamete tugevdamine) loomisel. 15 Riigis regionaalse tasandi ruumilise planeerimise eest vastutav üksus koos Maa-ameti inimestega regioonides tekitaks tõenäoliselt suurema sünergia kui olukord, kus maaga ja ruumiandmetega seotud info on ühes ametis ning ruumilise arengu eest vastutav üksus omaette teises organisatsioonis. Regionaalplaneerimise üksuse abiga oleks võimalik riigil ise oma maale ka planeeringuid koostada, või miks mitte vajadusel taktikaliselt sobivalt tarvilikke maid eelnevalt ka omandada. Strateegiline omandamine ja arendamine peaks olema üks oluline riigi regionaal- ja majanduspoliitika meede. Ka olulise transpordisõlme kavandamisel võiks selle juures koostöös kohaliku kogukonnaga tõsiselt kaaluda ettevalmistuste tegemist elu- või äripiirkonna kujundamiseks. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) ülesannetest kaalutakse ühendametisse järgmiste funktsioonide viimist: - maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine - järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle - KOV üksuste nõustamine planeeringute küsimustes - kohanimede korraldus - asustus- ja haldusjaotuse korraldus - punktis 3.1 viidatud registrite haldamine. MaRe-sse tekkiv tugev ruumiloome valdkonna kompetentsikeskus saaks edaspidi täita ka ülesandeid, mida hetkel ei ole riigi tasandil täietud või on täidetud ebapiisavalt:  planeeringute järelevalve;  kohalike omavalitsuste planeeringute alane nõustamine (sh nt regionaalplaneerimise spetsialist, arhitekt ja valdkonda tundev jurist oleks minimaalne tiim, kes peavad olema esindatud);  ettepanekute tegemine planeerimis- ja projekteerimisteenuste hangete (sh ideevõistluste) korraldamiseks ning avaliku ruumi, taristu ja ühistranspordisüsteemi arendamiseks;  riigi ametiasutustele piirkondades ruumi otsuste tegemisel asjakohase toe ja teabe pakkumine (tarvilikud ruumiandmete taustaanalüüsid, seisukohad ja arvamused objektide asukohavalikute vmt kohta, arendustega seotud muude ruumi kvaliteedile suunatud detailsemate soovituste andmine planeerimiseks, ehitamiseks, erinevate väärustega arvestamise jälgimine loodus –ja muinsuskaitse, rohevõrgustikuga seonduv jne)  ruumipädevuse tõstmine avalikus sektoris läbivalt: ruumiloome probleemistiku ning konteksti avamine elukeskkonna arendamise tervikvaatest lähtuvalt, ruumiloome valdkondade uuringute ja projektide sidus koondamine ja analüüs, kogemustele tuginevalt omavalitsustele ja arendajatele vastavate abi- ja juhendmaterjalide koostamine ning koolituste korraldamine. Arvestada tuleb, et funktsioonide ülevõtmisel ei pruugi ülesanded samaks jääda. Samuti ei pruugi olla vajadust üle võtta kõiki töötajaid, võib-olla vajadus uute kompetentside järele. 16 3.3. Ruumipoliitika kujundamise konsolideerimine MaRe loomise juures on oluline teha otsus millise või milliste valitsemisalade alla ühendamet kuuluma hakkab. Maa-amet paikneb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kuid ameti ümberkujundamisel Maa- ja Regionaalametiks lisanduvad ühendametisse olulised rakendusfunktsioonid Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi poliitika kujundamise üksuste koordineerimisvaldkondadest. Ministeeriumid soovivad ümberkorralduste analüüsi käigus jõuda selgusele milline saab olema MaRe juhtimismudel olukorras, kus üks amet saab poliitika kujundamise osas suuniseid erinevatest ministeeriumidest. MaRe juhtimismudeli osas leidis töörühm, et võimalus on kas luua uus juhtimismudel koostöö soodustamiseks või konsolideerida poliitika kujundamine valdkondades, mis annavad MaRe rakenduslikele ülesannetele poliitika soovitusi. Analüüsiti viit stsenaariumi, vt p 3.3.1-3.3.6. Juhtrühm otsustas p 3.3.5 kirjeldatud stsenaariumi kasuks (ruumiloome poliitika kujundamiseks uue koostöömehhanismi väljatöötamine ilma institutsionaalsete muudatusteta). Koostöömehhanism ilma institutsionaalse muudatuseta eeldab vastava alusdokumendi (näiteks arengukava) olemasolu, mis suunab erinevate eesmärkidega valitsusasutused ühtselt kokku lepitud suunas. 3.3.1. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine Keskkonnaministeeriumis (KeM) (MKM EEO, RAM PLO, KUM arh.nõunik) Plussid: • Lihtne juhtimismudel ühtseks ruumiloome poliitika kujundamiseks ning lihtne ruumipoliitika suunaja MaRe-le. • Arvestades, et Maa-ameti praegused funktsioonid - katastriteenuste ja -andmete haldamise korraldamine; katastriandmete ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine; maareformi läbiviimise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine ning maa riigi omandisse jätmine; ruumilise planeerimisega seotud ülesannete täitmine; hoonestamata riigimaade haldamine; KeM riigimaade üle arvestuse pidamine; maakorraldusega seotud ülesannete täitmine; geoinformaatika-alase tegevus ja Eesti ruumiandmete infrastruktuuri haldamine; topograafiliste nähtuste andmete kogumine ja haldamine; geodeesia, kartograafia ja fotogramm-meetria alaste tegevuse korraldamine ning satelliitkaugseirel põhinevate riiklike teenuste arendamine; geoloogia-alane tegevus; aeropildistamise korraldamine; maa hindamisega seotud tegevuste korraldamine; riigi andmekogude arendamine ja haldamine – jäävad moodustatavasse Maa- ja Regionaalametisse, siis ka edaspidi täidab amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jäävaid funktsioone. • KeM-i põhimäärusest tulenev eesmärk on tagada looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud areng, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamine ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärane ja läbimõeldud kasutamine. Kattub tugevalt ruumiloome põhialustega. • KeM-ile kuulub pindalaliselt ca 93% kogu riigi maaportfellist, ca 1/3 Eesti Vabariigi territooriumist. Sellest pindalaliselt üle 90% haldab RMK, kelle poolt täidetavate metsamajandamislike ja looduskaitseliste ülesannete planeerimist on keeruline ja ebasoovitatav Keskkonnaministeeriumist lahti siduda 17 • KeM-is ja KeM-i valitsemisalas, sh Maa-ametis ja RMK-s on tugev planeerimisealane ning oma valitsemisala sees maa- ja kinnisvarapoliitika kujundamise ja rakendamise kompetents ning kvaliteetsed alusandmed heade ruumipoliitiliste otsuste tegemiseks • Maareformi läbiviimise, riigimaa haldamise, riigimaa müügi ja kasutamiseks andmise valdkondades on välja kujundatud tõhusad ja minimaalse bürokraatiaga koostöövormid Maa-ameti ja RMK vahel • Ruumipoliitiliste tegevuste liitmine KeM-i ja Maa-ametiga ei nõua suuri ümberkorraldusi. Sh asuvad KeM-i valitsemisala asutused üle terve Eesti suuremates keskustes, mis hõlbustab ruumipoliitika rakenduslike funktsioonide täitmist koha peal. Side regioaalvaldkonnaga tugevneb. • KeM-il on pikajaline tõhus koostöö KOV-ide, teiste riigiasutuste ja erasektoriga seoses maakatastri pidamise, maareformi läbiviimise, planeerimise- ja maapoliiitka alase tegevuse, riigimaade müügi ja kasutamiseks andmise, aadressiandmete haldamise, kinnisvaratehingute andmebaasi pidamise jne valdkondades. • KeM-i valitsemisalas toimub laialdane ruumiandmetega, maakatastriga, geoloogiaga, valitsemisala-sisese kinnisvarapoliitikaga, geodeesiaga, geoinformaatikaga, maareformiga seotud õigusloome, mis on vahetult seotud ruumiloome kujundamisega. • KeM-i valitsemisalas asub riigi maakataster, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundi ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. • KeM-i hallata oleva riigi maakatastri ja Eesti Topograafia andmekogu andmeid, sh Maa-ameti kaarte ja geoinfoteenuseid ning kaardirakendusi kasutavad juba praegu erinevad ministeeriumid (SiM, JuM, MKM, KuM jt) enda riiklike teenuste pakkumiseks ja ruumiotsuste tegemiseks. Miinused: • Ühte kohta võib koonduda liiga palju valdkondlikke funktsioone ja kompetentsi • Risk, et nõrgeneb side strateegilise planeerimisega ja investeeringute juhtimisega • Risk, et planeerimise õigusloome ei ole enam nii tihedalt seotud regionaalpoliitika valdkonnaga • KeM-i põhimäärusest tulenev eesmärk on looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud areng, mis on küll seotud, kuid mitte hõlmav eesmärk ehitatud keskkonna jätkusuutliku planeerimise, väljaarendamise ja vastavate investeeringute juhtimise suhtes. 3.3.2. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) (MKM EEO, RAM PLO, KUM arh.nõunik) Plussid: • Lihtne juhtimismudel ühtseks ruumiloome poliitika kujundamiseks, lihtne ruumipoliitika suunaja MaRe-le • MKM-i põhimäärusest tulenev eesmärk on majanduse konkurentsivõime kasv ning tasakaalukas ja jätkusuutlik areng. Kattub otseselt ruumiloome põhialustega. Ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikat kujundav visioonidokument näeb ette, et ehitusvaldkond peab järgneva kümne aasta jooksul muutuma tootlikuks, säästlikuks ja nüüdisaegseks, juhindudes sektoris kokku lepitud põhimõtetest ja tegevustest, mis panustavad maksimaalselt majanduskasvu, heasse ruumiloomesse ja elukeskkonna kvaliteeti. 18 • MKM-l on tervikuna tugev kompetents ja pidev toimiv koostöövõrgustik valdava osa ehitatud keskkonna teemade suhtes (ehitus- ja kinnisvarasektor, elamud, teed, raudteed, lennujaamad, sadamad, energeetika, sidetaristu jms). Vähendame killustatust ja loome terviklikuma ehitise elukaart mõjutavate poliitikakujundajate võrgustiku. • MKM-l on toimiv ja järjepidev kontakt KOV-de ja valdkonna ettevõtlussektoriga • Ehitusseadustiku haldamine on MKM-i ülesanne. Sellel on otsene mõju kõigile ehitus- ja kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja seega on MKM-l "ruumiloojatega" vahetu kontakt. MKM-l on mandaat ja kogemus, millega viia ellu Eesti 2035 ühe strateegilise sihi „Eesti on parim koht elamiseks“ eesmärke. Nimelt, Eestis on inimeste vajadusi arvestav, mugav, ligipääsetav, hästi ühendatud, turvaline ja nutikalt korraldatud elukeskkond. Eesti 2035 töödokumendis "Ühiskonna vajadustele vastava kvaliteetse ruumi ja taristu kujundamine" loetletud alateemad on valdavalt MKM-i valitsemisalas • MKM-l on olemasolev ning kiirelt arenev laiapõhjaline infoühiskonna ja digitaliseerimise valdkonna kompetents, mille alusel on võimalik juhtida nii ruumiandmete poliitikat kui ka suunata sektori digitaliseerimist ja automatiseerimist. E-riigi poliitikat kujundab MKM. • Suur osa ruumiandmetega seotud teenuste arendustest leiavad aset MKM-s (EHR, e- ehituse platvorm, ehitatud keskkonna 3D kaksik, võrgurajatiste andmebaas, teede infosüsteem TEIS ja teised ruumi käsitlevad infosüsteemid). • MKM-l on ehitus- ja elamumajanduse valdkonna pidev rahvusvaheline koostöökogemus, kontaktivõrgustik, ühised projektid ja erialateadmised valdkondlikest trendidest. • Tänu olemasolevale taristu (transporditaristu, energeetika, sidetaristu, vee-ehitised jne) ja elamuvaldkonna kompetentsile on võimalus suuremas mahus kokku koondada ehitatud keskkonna küsimustega igapäevaselt tegelev kompetents ja luua selle põhjal alus täiendava lisaväärtuse loomiseks. • MKM-i maapõuevaldkonna poliitikakujundamine ja MKM-i haldusalas oleva Eesti Geoloogiateenistuse ülesanded koos perspektiivse ehitusgeoloogia suunaga omavad suurt puutumust tulevase ühendameti ülesannetega. • MKM-i ehitusvaldkonna riikliku järelevalve koordineerimine ning MKM-i haldusalas oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve ja nõustamisalased ülesanded omavad suurt puutumust tulevase ühendameti ülesannetega. • MKM-i valitsemisalas toimub olulise ruumilise mõjuga suurobjektide (taristuobjektid, Rail Baltic, Tallinna-Helsingi tunnel, Linnahall, elektritootmisrajatised jpt) investeeringute või muude majanduslike küsimuste kavandamine, mis vajab vastava ruumiloome kompetentsikeskuse pidevat ja otsest tuge. • MKM-i haldusalas oleva SA KredExi üks peamiseid eesmärke on pakkuda finantseerimisvõimalusi Eesti elamufondi kaasajastamiseks, millel on suur mõju ehitatud keskkonna kvaliteedile. • MKM-i eestvedamisel toimub keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja ligipääsetava ehitatud keskkonna kujundamise poliitika. • MKM-i eestvedamisel kavandatakse ehitatud keskkonna ja ehitussektori pikka visiooni, millega luuakse eeldused elukeskkonna kvaliteedi tõusuks ja tõhusamaks investeeringute kavandamiseks, sealhulgas kontratsüklilise investeerimispoliitika tagamine. Vajalik on saavutada visioon järgmise 30a jooksul potentsiaalse 140 miljardi euro paigutamise osas Eesti ehitatud keskkonna terviklikku arengusse. • Leheküljel 10 esitatud ruumiloome üldskeemi vastutaja roll on valdavas osas ehitise elukaarega seonduvates ülesannetes MKM-l. 19 Miinused: • Ühte kohta võib koonduda liiga palju valdkondlikke funktsioone ja kompetentsi, on oht kalduda liigselt taristu ja elamuvaldkonna arenduste keskseks • Side regionaalvaldkonnaga nõrgeneb oluliselt • RAM PLO senine suurem seos on olnud koostöö MKM-i taristuobjekide teemade ja energeetika osakonnaga, mitte niivõrd EEO-gaRisk, et nõrgeneb side strateegilise planeerimisega ja riigi kinnisvarainvesteeringute juhtimisega. • Planeerimise valdkond lahutatakse regionaalarengu valdkonnast ja see oleks halvasti põhjendatav ning alahindaks planeerimist kui vahendit riigi ja kohaliku arengu edendamiseks. Kui riiklikul tasandil lahutada teineteisest planeerimisalase tegevuse korraldamine/poliitika kujundamine ning riigi tasandi planeeringute koostamise koordineerimine (hetkel suures osas REHO talituste pädevuses), tekiks täiendava bürokraatliku koostöö vajadus senise integreeritud tegevuse asemel. Ettepanek tooks endaga kaasa valdkonna killustamist, hajutaks ruumilise planeerimise alast vastutust ning tõstaks tõenäoliselt administratiivkulu. • Konsolideerimise asemel on koostööd võimalik tõhustada registrite koostoime ja arendamise kaudu ning nt ka elamumajanduse valdkonnas eelkõige kahanemisega kohanduva planeerimise ja ehitamise kontekstis. Õigusaktide tasandil on RAM PLO ja MKM EEO koostöö toimiv ja õigusaktide vahelised seosed üldiselt selged. Seega on funktsioonid täna loogiliselt jaotunud ning vajadus ruumilise planeerimise valdkonna üleviimiseks MKMi puudub. Siiski on valdkonna koondamisega ühe valitsusasutuse alla võimalik lähtuda ühtsest poliitikast ja sarnaste pädevustega meeskondade liitmise ning tõhustamisega luua uut lisaväärtust, milleks võiks olla terviklik ruumiloome kvaliteedi fookus. Hea ruumiloome saavutatakse üksnes siis, kui kavandatud keskkond ehitatakse füüsiliselt valmis. Seega on planeerimise lõppeesmärgiks ehitamine, mis on MKM-i valitsemisala ülesanne. 3.3.3. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine Rahandusministeeriumis (RAM) (MKM EEO, RAM PLO, KUM arh.nõunik) Plussid: • Lihtne juhtimismudel ühtseks ruumiloome poliitika kujundamiseks, lihtne ruumipoliitika suunaja MaRe-le • Ruumi teemad oleksid lähemalt seotud eelarvepoliitikaga • Riigi ruumilise planeerimise ja strateegilise planeerimise poliitika oleks ühes ministeeriumis • Selgema avaliku sektori investeeringupoliitika tekkimisel oleks ruumipoliitika sellele lähedal. • Tihedam seos riigivara valdkonnaga, võimalik suurendada sünergiat. Piirid erinevate valdkondade tegevuses on hägusad, nt nn loovutatud korterite pilootprojekt on praegu RAM RVO juhtimisel, kuid sellel on tihe seos MKM EEO (eelkõige elamupoliitika osas) ja RAM PLO-ga. • Ruumilise planeerimise kaudu kujundab RaM mh regionaalarengut. Regionaalarengu ja regionaalhalduse suuna tegevused on lahutamatult seotud kavandatava riigireformi ja haldusreformi eesmärkide saavutamisega, mistõttu valdkondade terviklik ja koordineeritud juhtimine ning ekspertteadmise koondamine loovad eeldused eesmärkide saavutamiseks. • Ruumiline planeerimine on horisontaalne valdkond, mis koondab erinevate valdkondade, sh keskkonna kasutuse ja keskkonna kaitsega seotud arenguvajadused, 20 ning tasakaalustatult läbi avaliku ja demokraatliku protsessi jõuab soovitud arengusuuna ruumilise väljundi määratlemiseni. Vastava ülesande sisuliseks täitmiseks on oluline, et otsustusprotsessis ei antaks täiendavat eeldust ühegi valdkonna eelisarendamiseks. Seda eriti valdkondades, mille puhul seaduslikult on juba tagatud jõuline kaitse ja prevaleerimine muude huvide üle (nt looduskaitse ja loodusvarade kasutus KeM) või on vajadused suurte taristuobjektide rajamiseks-energeetika ja taristu valdkonna arendamises (MKM). • Ruumilisel planeerimisel on seos riigi- ja haldusreformi jätkamisega, sest nii üleriigilisel kui maakonnaplaneeringute tasandil tegeletakse toimepiirkondade, ettevõtluse, teenuskeskuste tasandite määramise, suuremate taristu objektide arenduse ja asutuste suunamise teemadega. Kõigis 15 maakonnas on koostatud uued maakonnaplaneeringud, et tagada riigi ruumilise arengu vajaduste kajastamine kohalike omavalitsuste üleselt ning tasakaalustada erinevaid huve. Keskseteks teemadeks on asustuse arengu kestlik suunamine, toimepiirkondade määramine ning teenuseid ja töökohti toetava keskuste võrgustiku kavandamine, et tagada ka kahaneva elanikkonna tingimustes elamisväärne elukeskkond ja säästlikud liikumisvõimalused kogu Eestis. • Suurte investeeringute puhul (nt Rail Baltic, Tallinn-Helsingi tunnel, kõrgepingeliinid) on planeeringute valdkond toiminud horisontaalse, valdkonnaga mitte seotud osapoolena. • Ruumilise planeerimise valdkonnas on välja kujundatud siseriiklikud ja rahvusvahelised koostöövõrgustikud, milles RaM PLO osaleb. Seda nii Läänemere piirkonnas kui laiemalt Euroopas, mis tegelevad ruumilise planeerimise kui horisontaalse, mitte sektoritest tuleneva valdkonna arendamisega. Võrgustikes osalemine ja sisuline kaasa töötamine on praegu RaM PLO oluline roll. (nt VASAB Läänemeremaade ruumilise planeerimise koostöövõrgustiku liige, CEMAT ja lisaks jooksev koostöö URBACT, Läänemere strateegia vmt raames).  Eraldi ploki moodustab samuti mahukat horisontaalset koostööd eeldav ja huvide tasakaalustamisega (sh majandus/energeetika ja loodus ning kultuuriväärtused jne) tegelev mereala planeerimise protsessi vedamine ja rahvusvaheline koostöö. RaM PLO on Euroopa komisjoni MSP ekspertrühmas (MSEG MSP), riigi esindaja; Euroopa komisjoni MS Expert Group on Integrated Maritime Policy, MSP direktiiviga seonduvalt Eesti kontakt; Helcom-VASAB MSP grupp, riigi esindaja; Helcom- VASAB MSP Data alamgrupp, riigi esindaja ning 4 mereala projekti partner. • RaM PLO on tegev siseriiklikult laiema horisontaalse koostöö raames liikmena Muinsuskaitse ekspertnõukogus (KuM), Eesti Geoloogiateenistuses (MKM), Maastikukonventsiooni rakendamise töörühmas (KeM), Veekomisjoni liige (KeM), Kliimamuutustega kohanemise arengukava juhtrühma liige (KeM) jmt. • Selle lahenduse korral ei teki vajadust planeeringute valdkonna taaskordseks ümber paigutamiseks. Planeeringute valdkond on olnud majandus-, keskkonna-, sise- ja rahandusministeeriumis. Iga ümber paigutamine on põhjustanud kasutut töökoormust ja katkestusi välja kujunenud töökordades ning koostöövõrgustikes. Miinused • RAM paisub suureks ja saab liigselt otsustusõigust • RAM-i puhul on rahanduspoliitika prioriteetsem kui konkurentsivõimeline ruum ehk suur osa majanduskeskkonnast – oht, et ruumiloome teemad ei saa piisavalt tähelepanu • Nõrgeneb keskkonnakaitseliste aspektidega arvestamine ning kontakt RMK kui suurima riigimaa haldaja rolli täitva asutusega. 21 • MKM-i EEO kaotab vahetu kontakti ehitusvaldkonnaga seotud sisuosakondadega (teed, sadamad, energeetika, sidetaristu jne) • MKM-l väheneb otsene mõju majanduse konkurentsivõime (sh tootlikkuse tõusu) arengu suunamiseks (ehitus ja kinnisvara 17% SKP-st) 3.3.4. Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku ametikoha viimine Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna koosseisu Plussid: • 3 poliitika kujundaja asemel 2 • MaRe-le ühtsete suuniste andmine planeerimis- ja arhitektuuri valdkonnas • Punktide 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3 miinused ei ole ohuks • KuM arhitektuurinõunik võiks paikneda RaMis, kus toimub riigi kinnisvarapoliitika kujundamine ja ruumilise planeerimise alase poliitika kujundamine ning juhendite välja töötamine jmt. Siis oleks võimalik tekitada suuremat sünergiat 3 valdkonna- arhitektuur, riigi kinnisvarapoliitika ja ruumilise planeerimise vahel. • MKMis paiknemise korral oleks riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika puhul potentsiaal jõuda riigi hoonestatud kinnisvara tasandilt ka sügavamale erasektorisse ja näiteks transporditaristu valdkondadesse. Miinused • Kultuuriministeeriumis on arhitektuuri- ja disaininõunikul lisaks otsestele laia pildi ruumivaldkonna kujundamise ja Arhitektide liiduga koostöö korraldamisele ka muid ülesandeid, mis ametikoha liigutamisel täitmata jääksid. 3.3.5. Ruumiloome poliitika kujundamiseks uue koostöömehhanismi väljatöötamine ilma institutsionaalsete muudatusteta Plussid: • MaRe loomine juba tugevdab ruumiaspektidega arvestamist, loob uut võimekust ning aitab erinevate arendusprojektide puhul ressursse kokku hoida. • MaRe loomine võimaldab tuua rakenduslikud aspektid ametisse ja ministeeriumi tasandil keskenduda poliitika kujundamisele. • Ükski ministeerium eraldi ei saa liiga suurt otsusõigust, tekib nö sunnitud koostöö efekt, mis võiks eelduslikult avaldada positiivset mõju ruumiotsuste kvaliteedile • Ruumilisel planeerimisel tasakaalustatud lähenemine, ükski valdkond ei ole eelistatud • Ka ilma institutsionaalsete ümberkorraldusteta on RAM ja MKMi ning KuMi vahel poliitika kujundamise suunal võimalik teha suuremat koostööd: o elamumajanduse teema osas. Takistuseks ei ole erinevates majades paiknemine, vaid asjaolu, et see ei ole olnud prioriteet kummalegi osapoolele. Kahanemise, kliimamuutuste, energiasäästu jmt väljakutsete raames tuleb koostööd suurendada. o rohkem koostööd teha RAM PLO ja MKM transpordi arengu ja investeeringute osakondade vahel (ruumikasutuse suunamine läbi liikuvuse), o rohkem koostööd teha RAM PLO ja MKM ettevõtluse (riigi poolt suurtele asjadele asukohavalik + konkureeriv menetlus) valdkonnaga. 22 Miinused • Väga keerukas juhtimismudel võib suureneda bürokraatiat ja pärssida ameti enesemääramise ulatust, mis omakorda võib muuta ameti vähem efektiivseks. • Koostöö võib jääda nõrgaks ja seisneda vaid ameti juhtimise korraldamise administratiivsete küsimuste (personal, eelarve jagunemine) lahendamises, uut kvaliteeti ruumiloome aspekist ei suudeta tekitada. 3.3.6. Poliitika kujundamise üksuste (RAM PLO, MKM EEO, KUM ahr nõunik) killustatud paiknemise jätkamine Plussid: • Ei pea midagi muutma, ei teki otseseid tagasilööke või muutustest tingitud tööseisakuid, puudub tarvidus muuta õigusakte jmt • Stabiilsus ehk lühiajaliselt ei tekitata suuri muudatusi, probleeme ja võimalikku segadust. • Senised rahastusskeemid ja juhtimismudelid jäävad toimima, ei teki muudatustest tingitud tööseisakuid • Ümberstruktureerimisele ei kulutata ressursse, ei tule algatada uusi mahukaid värbamisprotsesse Miinused: • Koostöö nõrk • Killustatus jätkub • Inimeste vahetumisel suureneb koostöö nõrgenemise risk • Einstein: "Hullumeelsus on teha asju samamoodi üha uuesti ja oodata uusi tulemusi" • Ruumivaldkonda kureerivad valitsusasutused jäävad konkureerima investeeringute, sarnase kompetentsi jm ressursi nimel • Ei toeta riigireformi ideed, jätkuvalt puudub üks eestvedaja regionaalsel tasandil ja on vähem võimalusi luua kõrgemat kompetentsi vajavaid nn valgekraelisi töökohti erinevates piirkondades • Olukord jätkuvalt ei rahulda probleeme tõstatanud huvigruppe, mistõttu rahulolematus valdkondade tegevusega suureneb isegi kui otsuste kvaliteet otseselt ei lange. 3.4 Riigi kinnisvarapoliitika konsolideerimine Riigi kinnisvarapoliitika elluviimisel lähtutakse 2007. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegiast, mis näeb ette hoonestatud kinnisvara valitsemise Riigi Kinnisvara AS-i kaudu. Strateegiadokumendiga on võimalik lähemalt tutvuda siin: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi- kinnisvararegister/strateegia Viidatud strateegiadokumendis kirjeldatud eesmärgid, missioon ja visioon on jätkuvalt asjakohased. Missioon rõhutab, et riigi kinnisvara on eelkõige riigi tegevuseks ja avalike teenuste osutamiseks vajalik ressurss, mis peab olema juhitud kuluefektiivselt ja toetama erinevate valdkondade arengukavade strateegilisi eesmärke ja tulemuslikkust. Visiooni järgi on oluline, et riik järgib enda kehtestatud erinevaid nõudeid ja kinnisvaraga seotud poliitikaid 23 ning on ruumikujunduslikult eeskujuks teistele kinnisvara kasutajatele ja omanikele. Riik ei ole seda alati olnud, kuid selle visiooni järgimine on ruumiloome seisukohast väga vajalik. Riigi kinnisvarapoliitikal on üsna kitsas ulatus võrreldes ruumiloomet mõjutavate investeeringutega: - Riigi kinnisvarapoliitika, mida koordineerib RAM riigivara osakond, hõlmab vaid hoonestatud vara, investeeringuid tehakse ka taristusse ja muudesse varadesse, mida koordineerib valdavalt MKM TAIO, sh maanteed Maanteeameti kaudu. Terviklik avaliku sektori taristusse investeerimise poliitika riigil praegu puudub, investeeringute tegemist koordineerib RAM riigieelarve osakond. - Riigi kinnisvarapoliitika hõlmab vaid keskvalitsuse asutusi, kelle kasutuses on ca 2,2 mln m² hoonete pinda, millest ca poolt juhitakse RKAS-i kaudu. Avalikul sektoril on tervikuna ca 9-10 mln m² hoonete pinda, millest KOV-del Riigikontrolli andmetel 5,6 mln m². RAM arvestab riigi kinnisvara juhtimissüsteemi arenduste tegemisel (vt p 2.1.11), et neid oleks tehniliselt võimalik kasutada kõikide avaliku sektori üksuste poolt, kuid selle rakendamiseks oleks vaja laiemat poliitilist kokkulepet. Riigi maapoliitikat koordineerib, sh hoonestamata maareservi haldab KEM riigivara osakond, peamiselt Maa-ameti kaudu. Erinevate üksuste tegevuste ühisosa peaks edasise töö käigus detailsemalt analüüsima ja koondama ühtse riigi (avaliku sektori) ülesannete täitmiseks vajaliku ehitatud keskkonna planeerimise (sh investeeringute ja korrashoiu planeerimise) poliitika kujundaja rolli. Edasises konsolideerimise analüüsis võiks kaaluda, et kuna ehitiste haldamisel on taristu osa laiem kui hoonete osa ning ehitusalane pädevus on suurim MKM-s, siis see roll võiks sobida MKM-i. Teisalt on riigi kasutuses hoonete puhul tegemist riigi põhitegevuseks vajaliku tugitegevuse ja ressursiga (sarnaselt personalile ja IKT-le), mistõttu sobiks see RAM halduspoliitika valdkonna alla, kus on ka personal. Samas on IKT juhtimine koordineeritud MKM-i poolt. Võimalik oleks eristada ka riigi kui kinnisvara kasutaja poliitika (praegune RAM koordineeritud kinnisvarapoliitika) ja riigi kui kinnisvara omaniku poliitika. Viimast on maa osas koordineerinud KEM, keskvalitsuse hoonete osas on riigi kui omaniku funktsiooni loodud täitma RKAS, kuid keskvalitsuse hooned moodustavad väikese osa kogu avaliku sektori hoonetest (ca ¼), RKAS-i kaudu juhitud on sellest umbes pooled. Enamik ülejäänud avaliku sektori hooneid on erinevate avaliku sektori üksuste omandis, haldamine ja arendamine ei ole keskselt koordineeritud, kuid teatav vajadus selleks on olemas, eelkõige väiksemate ja kahaneva rahvastikuga KOV-des, kus süveneb kasutuseta jäävate hoonete hulk. Suutmatus toime tulla enda omandis oleva kinnisvara juhtimisega on ilmnenud viimastel aastatel varade riigile loovutamise aktiveerumisega. Ilmselt on vajalik KOV-de ja ka teiste avaliku sektori üksuste (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) kinnisvara- ja ruumialast nõustamist suurendada, kusjuures küsimus ei ole vaid hoonetes, vaid kogu maakasutuse korraldamises kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seetõttu tuleks riigi kinnisvarapoliitikat hakata vaatama terviklikult, mitte eristada maad, hooneid ja taristut. 24 4. Tulemused 4.1 Tõhusam koostöö Töörühma kohtumiste raames on osapooltele saanud oluliselt selgemaks teiste osapoolte tegevused nii igapäevasel tasandil kui ka arendustegevuste poolest. Töörühma töös osalenud osapooled on kuude vältel toimunud kohtumiste kaasabil saanud tööalastes küsimustes palju arutleda ning algatanud koostööd ka teistes seonduvates küsimustes, hoidnud üksteist jooksvate ning ka uute arengutega kursis, arutlenud ja leidnud võimalusi uuteks koostöö algatusteks. Võib öelda, et ruumiloome töörühma ühe tulemusena on erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate poliitika kujundajate vahel oluliselt vähem „silodesse“ jagunemist ja sellevõrra rohkem nähakse võimalusi koostöös. Töörühma töö positiivseks pooleks võib kindlasti pidada valdkondade ülese koostöövormi tekkimist. Kui varasemalt korraldati koostööd rohkem kahe osapoole vahel, näiteks RAM planeeringute osakonna ja MKM ehitus- ja elamuosakonna või KuM arhitektuuri ja disaininõuniku vahel või RaM riigivaraosakonna ja KeM riigivaraosakonna vahel, siis ruumiloome töörühmas toodi kõik teemad ühiselt lauale, luues koostöö osas ristsuhtluse ning kaasates ka horisontaalsemad teemad, nagu näiteks keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ruumiandmed. 4.2 Ettepanek MaRe loomiseks Ruumiloome töörühm esitas 1. augusti 2019 riigireformi teemalisele vabariigi valitsuse kabinetiistungile institutsionaalse ümberkorraldamise pakkumisena Maa- ja Regionaalameti moodustamise ettepaneku. Kabinetiistungil anti ülesanne koostada 2020. aasta märtsiks maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs. Ruumiloome töörühm jõudis järelduseni, et institutsionaalse muudatuse üheks eesmärgiks on Maa-ameti baasil moodustada uus ühendamet, liites Maa-ametiga Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ülesanded ning ruumiandmete arenduse ja halduse funktsioonid ministeeriumidest (ehitisregister, e-ehituse platvorm, 3-d kaksik, planeeringute register, riigi kinnisvararegister, muinsuskaitse register). Poliitika kujundamise konsolideerimise osas kokkuleppele ei jõutud, tõhusam koostöö korraldus luuakse MaRe juhtimismudeli väljatöötamise käigus ning selle rakendamise kaudu. MaRe loomise analüüsi ja ühendameti moodustamise ettevalmistavate tegevuste läbiviimiseks moodustati ruumiloome töörühma baasil MaRe loomise korraldamiseks uued töörühmad ning tööle on võetud projektijuht. MaRe loomiseks ei osteta põhjendatud vajaduseta sisse tervikanalüüsi. Analüüse viivad maksimaalselt võimalikus mahus läbi töörühmade liikmed projektijuhi juhtimisel ning vajadusel kaasates valdkonna eksperte ja inimesi teistest asutustest. MaRe loomiseks moodustatakse järgnevad töörühmad: 1. Ühendameti loomise ettevalmistamise ja kontseptsiooni loomisega hakkab tegelema protsesside ja teenusete töörühm, kelle ülesanneteks on:  analüüsida, teha ettepanekuid, läbi rääkida ja kooskõlastada seotud osapooltega sobivaim kontseptsioon ühendameti loomiseks ja selle alusel ameti funktsioonide väljatöötamine ning vastavate ettepanekute tegemine juhtrühmale; 25  esitada ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide kohta;  koordineerida ministeeriumide ülesandeid ja töökorraldust reguleerivate muudatuste elluviimiseks vajalike dokumentide muutmist;  ühendameti loomise organisatsioonilist korraldust puudutavate ettepanekute tegemine;  ülesannete täitmiseks vajaliku personali ja muu ressursivajaduse määratlemine;  ühendameti protseduuride koostamise korraldamine;  analüüsida, teha ettepanekuid, läbi rääkida ja kooskõlastada seotud osapooltega ühendametile sobivaim juhtimismudel, mis võimaldaks ameti juhtimist paralleelselt mitme poliitikakujundaja poolt ning kirjeldaks detailselt osapoolte tegevusi ministeeriumi ja allasutuse vahelises juhtimisahelas;  teha ettepanekuid Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuseks, et võimaldada allasutuse juhtimist mitme ministeeriumi poolt ühiselt, arvestades kõigi osapoolte ootusi ning vajadusi;  välja töötada alternatiivne juhtimismudel olukorraks, kus Vabariigi Valitsuse seaduse ministeeriumi ja allasutuse vahelist töökorraldust reguleerivad sätted jäävad muutmatuks. 2. Ühendameti loomise registrite koostoime ja IT-toe töörühm analüüsib ameti ühendamise järgmisi aspekte:  analüüsida, teha ettepanekuid, läbi rääkida ja kooskõlastada seotud osapooltega sobivaim registrite (maa-ameti infosüsteemid, loodav planeeringute register, ehitusregister, E-ehituse platvorm, 3D-kaksik, kultuurimälestiste register ja riigi kinnisvara register) koostoime lahendus ja sellega seonduvate funktsioonide jaotus;  tuvastada optimeerimiskohad registrite ühisele arendus- ja haldusteenuse pakkumisele üleminekul;  analüüsida ühendametile IT-alase arendus- ja haldusfunktsiooni toe pakkumise alternatiivseid võimalusi ning teha ettepanekud ümberkorralduste tegemiseks;  analüüsida kokkupuutepunkte teiste ruumiandmeid sisaldavate registritega (EELIS, Maanteeameti teeregister jne) ja teha ettepanekuid koostoime parandamiseks. Lisas 2 on ruumiloome töörühma ettepanek MaRe loomise analüüsi fookusvaldkondade osas. 4.3. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on leitavad lisas 3. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete koostamisega tegi algust Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühm, kes koos lõpparuandega esitas lisas 4 kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid. Küll aga ei olnud see lisa ekspertrühma poolt konsensuslikult 26 kinnitatud ning seetõttu pidas ruumiloome töörühm oluliseks need põhimõtted uuesti üle vaadata, täiendada ning põhjalikult huvirühmadega läbi arutada. Samuti pidas ruumiloome töörühm oluliseks suurendada koosmõju teiste kvaliteetset ruumi kirjeldavate dokumentidega ning konsensuslikult otsustati edaspidises kommunikatsioonis kasutada põhimõtete kogumi nimetusena „kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ sõnastust. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente:  ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid  2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine  Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastust on arutanud ruumiloome töörühma oma kohtumistel ning saanud tagasisidet ja parendusettepanekuid kirjalikul tagasiside küsimisel ning 9. oktoobril toimunud ruumiloome töörühma seminaril huvirühmadega. Seminaril huvirühmadega on koostatud läbiviidud rühmatööde raames ka esialgne rakendusplaan, et põhimõtteid ühiskonnas vastavate sihtrühmadeni viia ning muuta need igasuguses ruumi loomise protsessis arutelu lahutamatuks osaks. Töörühma suunis on, et kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimise jooksvat seiret ja analüüsi hakkaks tulevikus teostama MaRe ühendamet, kes kaasaks regulaarselt eriaühendusi, ülikoole ning valdkondlikke ministeeriume (sh Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete töögruppide aruteludesse. Läbi tiheda koostöö erasektori (projekteerijad, kinnisvaraarendajad, ehitajad jt) ning ülikoolidega kavandatakse tegevusi ja tehakse ettepanekuid poliitikakujundajatele. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimise kirjeldus on leitav lisast 4. 4.4 Ruumiloome koolitusprogramm Ruumiloome ekspertrühma lõpparuande punktis 8.1 esitati ettepanek jätkata koolituste ja teabepäevade korraldamist laiendades temaatikat kõigile ruumiloome valdkondadele ja laiendades koolituste sihtrühma hõlmates nii avalikku- kui erasektorit, sealhulgas kolmandat sektorit. Selle ettepaneku täitmise ühe meetmena otsustas töörühm koostada tervikliku ruumiloome koolitusprogrammi, taotleda selleks rahastust EL Keskse Koolituse (KEKO) meetmest ning käivitada koolitused alates sügisest 2020. Loodav koolitusprogramm keskendub detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele, millel on oluline mõju ruumi kvaliteedile, kus tuleb analüüsida erinevaid ruumiga seotud aspekte, mis puudutab väga laia osaliste ringi – riiki ja KOV-i kui ruumipoliitika kujundajat ja ka avalikku sektorit kui tellijat. Esialgse visiooni järgi koostatakse üks üldisemal tasemel koolituspäev juhtidele, kes ei ole ruumiloome spetsialistid, üks 1-2 päevane baaskoolitus 27 ruumiloomega seotud spetsialistile ning mitmed spetsiifilisemaid teemasid käsitlevad koolitusmoodulid erinevate valdkondade spetsialistidele. Koolituste sihtrühmaks on eelkõige kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiloomega seotud töötajad, huvi korral ka riigi ja kohalike omavalitsuste tellija rolli esindavad kinnisvaratöötajad (eelkõige baaskoolitusel). Võimalusel kaasatakse erasektori ja kolmanda sektori spetsialiste, kuid neile ei ole võimalik koolitusel osalemist tasuta korraldada. Programmi kokkupanemiseks andsid sisendi kõik töörühma liikmed, kes on ka hiljem kaasatud koolitusprogrammi koostamisse. Koolitusprogrammi kokkupanemise järel viiakse läbi sihtrühma nõudluse uuring, et kaardistada kõige vajalikumad teemad ning seejärel koostatakse rahastamistaotlus (2020. aasta alguseks). Pilootprojektina on ruumiloome koolitusprogrammi koostamise eestvedajaks Rahandusministeerium (planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach, riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan) ning peale MaRe loomist antakse koolitusprogrammide edasine korraldamine ning võrgustikutöö koordineerimise funktsioon üle ühendametile, säilitades tugeva sideme valdkondlike ministeeriumide poliitikakujundamise üksustega. 28 Väikeost „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Rahandusministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Riin Kobin, telefon 611 3008, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 20 000 eurot Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ (R-10 ORGINST, SFOS tunnusega 3). 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on 2020. aastal koostatud maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine ning edasiste tegevuste aja- ja tegevusplaani koostamine. 2.3. Täitmise koht: Eesti. 2.4. Tähtaeg ja/või ajakava: lepingu täitmise tähtaeg on 20. jaanuar 2023. 2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab analüüsi teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulvad vähemalt 2 liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele (tingimusi võib täita meeskonnaliikmete peale kokku): 3.1.1.Vähemalt kolme (3) konsolideerimist analüüsiva/ muudatuste juhtimise projekti kogemus avalikus sektoris analüüsi/projekti sisuliselt läbiviivas rollis antud väikeostu pakkumuste esitamise tähtajale eelneva kolme (3) aasta jooksul. 3.1.2.Vähemalt kolme (3) finantsanalüüsi läbiviimist antud väikeostu pakkumuste esitamise tähtajale eelneva kolme (3) aasta jooksul. 3.1.3.Vähemalt kolme (3) õigusanalüüsi läbiviimist antud väikeostu pakkumuste esitamise tähtajale eelneva kolme (3) aasta jooksul. 3.1.4.Eelnevat (analüüsi, projekti)kogemust planeeringute ja arhitektuuri valdkonnas. 3.2. Üks meeskonnaliige täidab projektijuhi rolli (kommunikatsioon tellijaga, vastutus lepingu, sh ajakava korrektse täitmise eest). 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi, millest peab nähtuma mh vastavus väikeostu dokumenti punktis 3.1 sätestatud nõuetele (lisatud pakkumuskutsele, lisa 2); 4.2.2. Analüüsi läbiviimise kirjeldus (sh metoodilised lähenemised, analüüsi aja- ja tegevuskava, koostöö kirjeldus erinevate osapooltega); 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektroonselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 16.11.2022 kell 11.00. 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes järgnevalt esitatud hindamiskriteeriumitest. 5.9.1.Analüüsi läbiviimise kirjeldus (sh metoodilised lähenemised, analüüsi aja- ja tegevuskava, koostöö kirjeldus erinevate osapooltega) – 60 punkti 5.9.2.Pakkumuse maksumus – 40 punkti Analüüsi läbiviimise kirjelduse hindamine (40 punkti) Kirjelduse hindamisel hinnatakse pakkumuse kvaliteeti, lähtudes väikeostu dokumentides esitatud nõuetest ja selle alusel esitatud informatsioonist. Pakkumusi hinnatakse punktidega järgmiselt: 40 punkti Pakkumus vastab täielikult hankija ootustele või ületab neid ja sobib väga hästi töö lähteülesandes seatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste täitmiseks. Analüüsi sisu on väga hästi läbimõeldud, väga selge, loogiline ja asjakohane. Pakkujal on väga selge ja täiesti reaalne kirjeldus analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskavast, tulemustest, projektijuhi rollist ning koostööst erinevate osapooltega. 30 punkti Pakkumus vastab hästi hankija ootustele ja sobib hästi töö lähteülesandes seatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste täitmiseks. Töö sisu on hästi läbimõeldud, selge, loogiline ja enamasti asjakohane. Pakkujal on pigem realistlik arusaam analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskavast, tulemustest, koostööst osapooltega ning projektijuhi rollist. 20 punkti Pakkumus vastab hankija ootustele, kuid selles on küsitavusi, mis ei anna täielikku kindlust, et see võimaldab täiesti edukalt täita eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Töö sisu on üldjoontes läbimõeldud, kuid ei ole piisavalt selge, loogiline ja asjakohane. Pakkuja kirjeldus aja- ja tegevuskavast, tulemustest, ja/või projektijuhtimisest ei ole kohati asjakohane. 10 punkti Pakkumus vastab hankija ootustele vähesel määral ja ei anna kindlust, et see võimaldab tööle tehnilises kirjelduses seatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste täitmist. Töö sisu ei ole selgelt ja loogiliselt kirjeldatud, et oleks võimalik veenduda selle läbimõelduses ja asjakohasuses. Pakkuja kirjeldus analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskavast, tulemustest, osapooltega koostööst ning projektijuhtimisest jääb ebaselgeks või ei ole asjakohane. Lisapunktid (kuni 20 punkti) 20 punkti Hindajate konsensusliku seisukoha alusel on võimalik anda lisapunkte analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldusele, mis pakub täiendavat lisandväärtust analüüsi eesmärkide täitmisel, mida hankija ei ole otseselt välja toonud, kuid mis aitavad olulisel määral kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele. Lisaks pakkumiskutses nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad eesmärkide täitmiseks vajalikke ülesandeid efektiivsemalt lahendada). Lisaks on võimalik anda lisapunkte kõrge pädevusega meeskonnale, mis on moodustatud arvestades parimal moel analüüsi kiiret ajakava ja valdkondlikku spetsiifikat. Pakkumuse maksumuse hindamine (40 punkti) Madalaima tunnihinnaga pakkumus saab maksimaalsed punktid (40). Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem, kasutades valemit madalaima pakkumuse hind / konkreetse pakkumuse hind x 40. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Meeskonnaliikmete eelnevad kogemused projektide/analüüside läbiviimisel (p 3.1 esitatud nõuded) (vajadusel lisada ridu) Meeskonnaliikme Analüüsi/projekti Projekt/analüüs: (1) konsolideerimise nimi valmimise aeg analüüs/muudatuste juhtimise projektid; (2) finantsanalüüsid; (3) õigusanalüüsid; (4) planeeringute ja arhitektuuri valdkonna kogemus. Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Lisa 3 väikeostule TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/8918-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt 2020. aastal koostatud maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine ning edasiste tegevuste aja- ja tegevusplaani koostamine lähtudes lähteülesandes toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on esitatud väikeostu lähteülesandes. 1.2. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest (eelarvetunnus 2014-2020.12.01.003.01.15- 0002). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 20.01.2023 Tööde teostamise täpsem ajakava on esitatud töövõtja (kuupäev) pakkumuses ja mida vajadusel täpsustatakse poolte poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. osalema vajadusepõhiselt kohtumistel tellijaga ja analüüsi osapoolte esindajatega; 4.1.2. esitama juhtrühma tellimusel jooksvalt analüüsiga seotud aruandlust ja tagama valmisoleku tutvustada analüüsi jooksvalt juhtrühmale ja vajadusel ministeeriumite kantsleritele; 4.1.3. töö teostamisel, vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 ) nõutud sümboolikat; 4.1.4. järgima konfidentsiaalsuskohustust ja tellija juhiseid seoses valitsuskabinetile esitatava dokumendi kavandi ametialase kasutamise piiranguga; 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tagama juurdepääsu valdkondlikele materjalidele, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks, sh analüüsi teostamiseks; 4.3. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.3. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus]; 6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad]. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel