MAA-, REGIONAAL- JA
PLANEERINGUTE
VALDKONNA ÜHENDAMETI
MOODUSTAMISE ANALÜÜS
Rahandusministeerium
Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
Märts, 2020. a
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
LÜHIKOKKUVÕTE ................................................................................................................. 4
1. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................... 5
2. ANALÜÜSI LÄBIVIIMISE KORRALDUS ..................................................................... 7
2.1. Fookusvaldkondade analüüsi korraldus....................................................................... 7
2.2. Analüüsi läbiviimise korraldus .................................................................................... 7
3. FOOKUSVALDKONDADE ANALÜÜS.......................................................................... 8
3.1. Planeerimisalane nõustamine, koolitamine ja järelevalve ........................................... 8
3.2. Ruumiloome alane tegevus ........................................................................................ 10
3.3. Regionaal- ja regionaalhalduspoliitika rakendamine................................................. 12
3.4. KOV-i haldusaktide järelevalve ................................................................................ 13
3.5. Kohanimed ning asustus- ja haldusjaotuse korraldus ................................................ 15
3.6. Maa- ja omandireformiga seotud ülesanded .............................................................. 16
3.7. Kinnisvara ja maapoliitika ......................................................................................... 17
3.8. Riigimajade toimimine .............................................................................................. 19
3.9. Geoloogia valdkond ................................................................................................... 19
3.9.1. Geoloogiliste andmete haldamise hetkeolukord ................................................ 19
3.9.2. Geoloogia valdkonna tulevikuvõimalused ......................................................... 20
4. REGISTRID JA INFOTEHNOLOOGILINE KOOSTOIME .......................................... 21
4.1. Ühendameti registrid ................................................................................................. 21
4.1.1. Maa-ameti andmekogud ja andmehõive ............................................................ 21
4.1.2. Ehitisregister, e-ehituse platvorm ....................................................................... 26
4.1.3. Planeeringute register ehk planeeringute keskne andmekogu ............................ 27
4.1.4. Riigi kinnisvararegister ...................................................................................... 28
4.1.5. Kultuurimälestiste register ................................................................................. 29
4.1.6. Registrite infotehnoloogiline tugi....................................................................... 29
4.2. Infotehnoloogiline koostoime .................................................................................... 29
4.3. Infotehnoloogiline korraldus ühendametis ................................................................ 30
5. ÜHENDAMETI KONTSEPTSIOON .............................................................................. 31
5.1. Ühendameti tegevusvaldkonnad ja eesmärgid .......................................................... 31
5.2. Ühendameti valitsemismudel .................................................................................... 33
5.3. Ühendameti ressursianalüüs ...................................................................................... 35
1
6. MÕJUDE ANALÜÜS ...................................................................................................... 36
6.1. Muudatuse sihtrühm ja mõju ..................................................................................... 36
6.2. Valdkonna mõjuanalüüs ............................................................................................ 37
7. RISKIDE KAARDISTUS ................................................................................................ 38
LISA 1 Ühendameti ülesanded ................................................................................................ 41
2
SISSEJUHATUS
Vabariigi Valitsuse 2019–2023 tegevusprogrammi üheks prioriteediks on riigivalitsemise
reformi läbiviimine. Riigireformiga soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete
täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ning valitsussektori kulutuste suhteline
vähenemine. Riigireformi arengusuundade elluviimiseks on koostatud nelja-aastane
tegevuskava. Selle üheks tegevuseks on analüüsida ja teha ettepanekud ruumiloome kvaliteedi
parandamiseks ning riigiasutuste vahelisteks institutsionaalseteks ümberkorraldusteks.
2019. aasta veebruaris moodustati Rahandusministeeriumi juhtimisel ruumiloome töörühm,
mille eesmärk oli reaalsete ruumiloomeprotsesside täpne kaardistamine, leidmaks
korralduslikult parimad võimalused valdkonna mõjususe ja efektiivsuse suurendamiseks.
Samuti oli töörühma ülesanne analüüsida ja teha ettepanekuid sobivaima institutsionaalse
lahenduse leidmiseks, et suurendada ruumikaalutluse arvestamist otsuste ettevalmistamisel.
Ruumiloome töörühma ettepanekutele tuginedes otsustas Vabariigi Valitsus 01.08.19
kabinetiistungil teha Rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös Keskkonnaministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga analüüsida 2020.
aasta märtsiks maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamist.
Käesoleva analüüsi sisendiks oli teadmine, et ruumiloome kvaliteedi parendamiseks tuleb läbi
viia riigiasutuste vahelised institutsionaalsed ümberkorraldused ja moodustada maa-, regionaal-
ja planeeringute valdkonna ühendamet (edaspidi ühendamet). Ruumiloome töörühma
lõpparuandes tehti ettepanek viia ühendametisse:
Maa-ameti funktsioonid;
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ülesanded;
ministeeriumide ruumiandmete arenduse ja halduse funktsioonid (ehitisregister, e-
ehituse platvorm, 3D kaksik, loodav planeeringute register);
teised ruumiloome valdkonna ülesanded, mida seni ei ole riigi tasandil täidetud või on
täidetud ebapiisavalt.
Analüüsi eesmärk oli leida vastus küsimusele, mil moel võiks ühendada erinevate asutuste
ruumilise keskkonna ja maaga seotud tegevusi, et kujundada regionaalselt tasakaalustatud
elukeskkonda ja tõsta sellega seotud avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Analüüsi
käigus töötati välja ühendameti moodustamise kontseptsioon.
Analüüsi koostamisel on arvestatud ruumiloome töörühma lõpparuandes1 toodud seisukohti,
Vabariigi Valitsuse 01.08.19 kabinetiotsust 2 , ühendameti valitsemismudeli analüüsi 3 ja
riigireformi põhimõtteid.
1
Ruumiloome töörühma lõpparuanne, november 2019.
2
Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus, 01.08.2019.
3
AS PricewaterhouseCoopers Advisors, „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet.
Valitsemismudeli analüüs ja nõustamine“, märts 2020.
3
LÜHIKOKKUVÕTE
Analüüsi tulemusena tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek moodustada uus riigiasutus, mis
koondab maa, regionaalhalduse ja ruumilise keskkonna (ruumi) kujundamisega seotud
ülesanded ning nende ja kaasnevate avalike ülesannete täitmiseks vajalike ruumiandmete
tootmise ja haldamise.
Ühendameti üheks tegevusvaldkonnaks saab olema Maa-ameti seniste maaga seotud ülesannete
jätkamine, olles asjatundlik partner maatoimingute, maakorralduse, riigimaade haldamise, maa
hindamise ja maakasutuse valdkonnas. Jätkuvalt on tagatud kinnisomandi väärtuse, asukoha ja
ulatuse andmete usaldusväärsus ja säilimine.
Ühendameti teine tegevusvaldkond on erinevate poliitikate rakendamise kaudu kaasa aidata
regionaalsele tasakaalustatusele. Regionaalset tasakaalustatust aitab tagada kohalike
omavalitsuste ja nende ühisasutuste tegevuse toetamine nõustamise, juhendamise, koolitamise
ning paikkondlikus võrgustikutegevuses osalemise kaudu. Lisaks aitavad eesmärki saavutada
maakondlike koostöövõrgustike pidamine riigiasutustega, riigi teenuste ja töökohtade seire
maakondades ning tugi riigimajade toimimisele. Seeläbi on ühendamet toeks kohalikele
omavalitsustele nende üldises töökorralduses, planeerimisalases tegevuses ning aitab riigil
paremini seostada regionaalse arengu eesmärke ja vajadusi.
Ühendameti kolmandaks tegevusvaldkonnaks on kaasa aidata ruumi arengut mõjutavate otsuste
kujundamisele ja elluviimisele. Ruumiloome kvaliteedi määravad sageli otsused, mis
langetatakse enne ruumilise planeerimis- või projekteerimisprotsessi algust. Tervikliku
ruumilise arengu tagavad ruumipoliitika erinevate osade (sh arhitektuuri-, kinnisvara-, ehitus-,
maastiku-, muinsuskaitse-, maapoliitika) ja ruumiliste planeeringute ning valdkondlike
ruumiotsuste sidusus ja regionaalne tasakaalustatus. Ühendamet hakkab läbi viima riigi
planeeringute (nt maakonnaplaneeringud ja eriplaneeringud) koostamist ja nende ajakohasena
hoidmist ka pärast kehtestamist ning on kohalike omavalitsuste planeeringute valdkonna
nõustaja, koolitaja ning tegevuse õiguspärasuse kontrollija.
Ühendameti neljas tegevusvaldkond on jätkata Maa-ameti seniste geomaatika-alaste
tegevustega, sealhulgas avalikkusele oluliste ruumiandmete (katastri-, kinnisvara hindamise,
aadressi-, topograafia-, kohanime-, geodeesia-, geoloogia- ja maavarade ning aerofotode jt
andmete) hõivega, nendega seotud teenuste pakkumise ja kaartide tootmisega. Lisaks hakkab
ühendamet haldama riigi kinnisvararegistrit, e-ehituse platvormi, ehitisregistri, planeeringute
registri ja võrgurajatiste andmebaasi ning nendega seotud teenuseid.
Arvestades ühendameti tegevusvaldkondi ja seatud eesmärke, on ettepanek nimetada
ühendamet Maa- ja Ruumiametiks või Maa- ja Regionaalametiks. Ühendameti funktsioonidega
seotud poliitika kujundamine on mitme ministri vastutusvaldkonnas, mistõttu hakkab
ühendamet kuuluma mitme ministeeriumi valitsemisalasse vastavalt nende
vastutusvaldkonnale. Vabariigi Valitsuse seadusega ministri pädevusse antud valitsemisala
asutusega seonduvaid otsuseid (eesmärkide seadmine, eelarve kinnitamine ja täitmise kontroll,
ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt) teevad valitsemisega seotud ministrid
ühiselt konsensuspõhiselt. Ühendameti toetamiseks administratiivsetes küsimustes (nt
raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine, nõukogu otsuste eelnõude koostamise
koordineerimine jmt) määrab Vabariigi Valitsus ühe ministeeriumi administreerivaks
ministeeriumiks.
4
1. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS
Praegu on maakasutuse, regionaalhalduse, ehitamise, planeerimise, arhitektuuri- ja
kinnisvarapoliitika kujundamine ja rakendamine ning nende eesmärke toetavad tegevused
(registrid, infosüsteemid) killustatud erinevate asutuste vahel. Kõigi nende valdkondade
tegevused mõjutavad elukeskkonda (ruumi). Olukorda on analüüsinud vastavate erialade
ekspertidest koosnevad ruumiloome ekspertrühm ja töörühm, kes tõid välja, et Eesti riigil
puudub ruumiloome eri valdkondade kompetentsi koondav üksus, kes neid tervikuna käsitledes
looks visiooni riigi ruumilisest tulevikust, analüüsiks otsuste ruumilist mõju ja aitaks kaasa
parema elukeskkonna planeerimisele ja kujundamisele. Olukorra lahendamiseks tegi
ruumiloome töörühm ettepaneku moodustada uus asutus, mis täidaks seniseid Maa-ameti
rakenduslikke ülesandeid, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (edaspidi RAM
REHO) ülesandeid ja ruumiloome valdkonna uusi ülesandeid, mida ei ole riigi tasandil täidetud
või on täidetud ebapiisavalt. Alljärgnevalt on kirjeldatud nimetatud ülesannete praegust
korraldust.
Maatoimingute, riigimaade haldamise, kinnisvara hindamise ja kogu maaküsimuste kompetents
on riigis koondunud Maa-ametisse. Samuti on Maa-ameti tegevusvaldkonnaks ruumiandmete
tootmine ja ruumiandmeteenuste pakkumine. Täpsustavalt on Maa-ameti ülesanneteks
riigimaade haldamine ja rentimine, riigile mittevajaliku maa müük, riigile avalikes huvides
vajaliku maa omandamine, maakorraldusega seotud ülesannete täitmine, maareformi
läbiviimine, katastriandmete haldamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine,
katastrimõõdistamise ja -kontrolli korraldamine, maa hindamise korraldamine, ruumiandmete
haldamine, ruumiandmeteenuste pakkumine, geoinformaatika koordineerimine, geodeesia,
kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse korraldamine, ehitusgeoloogilise
informatsiooni, maardlate andmete ja geoloogilise kaardi kättesaadavuse tagamine,
satelliitkaugseirel põhinevate riiklike teenuste arendamine, ühiskonna varustamine
topograafiliste andmete ja kaartidega, aadressiandmete ja kohanimeregistri andmete haldamine.
Maa-amet suunab asjatundlikult maatoiminguid ning varustab ühiskonda maa- ja
ruumiandmetega.
Maa-ameti toodetavaid ruumiandmeid ja maaküsimuste kompetentsi kasutavad nii avalik sektor
kui ka eraettevõtted ja eraisikud. Kõik Maa-ameti teenused on riiklikult olulised ja nende
pakkumine jätkub ühendametis. Maa-ameti ülesanded koostoimes teiste analüüsitavate
teenustega võiks moodustada hea sünergia ja kaasa aidata ruumiloome töörühmas tõstatatud
probleemide parandamisele. Täpsemaid sünergiavõimalusi analüüsitakse järgmistes
peatükkides.
RAM REHO moodustati pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist 2018. aasta algul, et täita
ülesandeid, mis kuuluvad Rahandusministeeriumi (RAM) haldusalasse. Osakonna
ülesanneteks on kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, haldus- ja asustusüksuse piiride
muutmise korraldamine, arvamuste andmine maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate
osas, osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, maakonnaplaneeringute ja
riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine, nõustamine ja järelevalve kohaliku
omavalitsuse üksuste planeeringute üle, riigi teenuste osutamise koordineerimine maakonnas,
järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas
ning kohalike omavalitsuste üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ja omandireformiga seotud toimingute menetlustähtaegade
määramine. Kõik need tegevused on pigem rakendusliku iseloomuga ja aitavad kaasa
kvaliteetse elukeskkonna kujundamisele, mistõttu on peatükis 2 analüüsitud selle osakonna
ülesannete ministeeriumist üleviimise võimalikkust ühendametisse.
5
Käesoleva analüüsi üheks objektiks on riigis tervikliku ruumiloome korralduse tagamine, mille
olulise osa moodustavad eelnimetatud asutuste praegused tegevused. Ruumiloome on oma
olemuselt ruumi (elukeskkonna) arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine, mille
põhieesmärk on läbimõeldult ja maksimaalselt parandada elukeskkonda. Ruumiloome on
kompleksne pidev protsess, mis sünnib erinevate sektorite ja väga paljude osapoolte tegevuse
koosmõjus. Tervikliku ruumilise arengu tagab ruumipoliitika erinevate osade (sh arhitektuuri-,
kinnisvara-, ehitus-, maastiku-, muinsuskaitse-, maapoliitika) ja ruumiliste planeeringute ning
valdkondlike ruumiotsuste sidusus, seda nii riiklikul kui ka omavalitsustasandil.
Ruumiloome kvaliteedi määravad sageli otsused, mis langetatakse enne ruumilise planeerimis-
või projekteerimisprotsessi algust. Läbimõeldud ruumiotsuste eelduseks on ruumilise ja
regionaalse arengu eesmärkide, õigusaktide, arengukavade, planeeringute, investeeringute ja
toetusmeetmete parem seostamine ning kvaliteetsete alusandmete olemasolu. Ruumipoliitika
erinevate osade kujundamisel ja rakendamisel, sh avaliku sektori investeerimispoliitika
kujundamisel, on oluline pidevalt järgida kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Kõigi eespool
nimetatud eesmärkide täitmiseks on vaja ruumiloomega seotud ülesandeid paremini korraldada
ja ellu viia. Seda analüüsitakse täpsemalt 2. peatükis.
Ruumiloome alaste otsuste tegemiseks ning valdkonna toimimiseks ja arenguks on oluline
kvaliteetsete ruumiandmete olemasolu. Suurema osa ruumiandmetest toodab ja haldab Maa-
amet (nt geodeetilised, topograafilised ja kõrgusandmed, maakatastri, kitsenduste ja hindamise
andmed, aadressi- ja kohanimeandmed, maavarade ja ehitusgeoloogia andmed,
aeropildistamise ja laserskaneerimise andmed jne). Ametil on olemas ressurss, metoodika ja
õigusraamistik, et tagada kvaliteetsed andmed, mis on alusandmeteks väga paljudele
valdkondadele, sealhulgas ruumilisele planeerimisele ja ehitusvaldkonnale. Lisaks andmete
tootmisele on ruumiloome jaoks kõigile osapooltele olulise tähtsusega ruumiandmete esitamine
teenuste kaudu (nt Maa-ameti X-GIS/geoportaal kõigi oma andmekihtide ja kaarditeenustega,
aadressiotsingu kasutajaliides In-ADS, geokodeerija, X-tee vahendusel osutatavad teenused,
satelliitandmete keskuse ESTHub teenused, veebikaartide WMS-teenused, Euroopa
ruumiandmete infrastruktuuri INSPIRE teenused, avaandmete teenused jne).
Ruumiloomega seotud ruumiandmete terviklikkuse tagab eelnimetatud andmete ning ehitiste ja
planeeringute andmete koostoimimine. Ehitisregistri, e-ehituse platvormi ja 3D kaksiku
haldamisega seotud ülesandeid täidab praegu MKM-i ehitus- ja elamuosakonna
ehitisregistritalitus. RAM-i planeeringute osakonnas on loomisel planeeringute register, mis
peab valmima 2021. aasta lõpus. Täpsemalt analüüsitakse ühendametiga seotud registreid ja
nende koostoimet 4. peatükis.
Riigis regionaalse tasandi ruumilise planeerimise eest vastutav üksus REHO tekitaks koos Maa-
ameti töötajatega regioonides tõenäoliselt suurema sünergia kui olukord, kus maaga ja
ruumiandmetega seotud info on ühes ning ruumilise arengu eest vastutav üksus teises asutuses.
Kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu eesmärgi vaatest oleks suur väärtus sellel, kui
ühendada regionaalarengu ja -halduse, ruumilise planeerimise, maatoimingute,
elamumajanduse arengu, kinnisvara valdkonna ja ruumiandmete tootmise ja haldamise
ülesanded. Uues ühendametis moodustuksid tugevad maakorralduse, planeerimise, arhitektuuri
ja geomaatika meeskonnad, kes ühiselt on võimelised kaasa aitama kvaliteetse ruumiloome
tagamisele.
6
Milliseid konkreetseid ülesandeid peaks ühendamet täitma ja kuidas seda kõige paremini
korraldada, on välja toodud järgnevates peatükkides.
2. ANALÜÜSI LÄBIVIIMISE KORRALDUS
2.1. Fookusvaldkondade analüüsi korraldus
Ruumiloome töörühmas kaardistati fookusvaldkonnad, mis võiksid olla seotud moodustatava
ühendameti eesmärkide ja ülesannetega. Selleks moodustati temaatilised töörühmad erinevate
asutuste konkreetse valdkonna pädevatest ekspertidest ja analüüsiti järgmisi ruumiloome
töörühmas kaardistatud fookusvaldkondi:
• planeerimisalane nõustamine, koolitamine, järelevalve;
• ruumiloome alane tegevus;
• regionaal- ja regionaalhalduspoliitika rakendamine;
• KOV-ide haldusaktide järelevalve;
• kohanimed ning asustus- ja haldusjaotuse korraldus;
• maa- ja omandireformiga seotud ülesanded;
• kinnisvara- ja maapoliitika;
• riigimajade toimimine;
• geoloogia valdkond;
• andmekogud: ehitisregister, e-ehituseplatvorm, 3D kaksik, planeeringute register, riigi
kinnisvararegister jt.
Temaatiliste töörühmade töö käigus selgusid moodustatava ühendameti esmased ülesanded,
mille analüüsimisega jätkasid riigihalduse ministri käskkirjaga kinnitatud töörühmad (vt
peatükk 2.2). Temaatiliste töörühmade fookusvaldkondade analüüs on toodud peatükis 3.
2.2. Analüüsi läbiviimise korraldus
Riigihalduse ministri käskkirjaga kinnitati ühendameti moodustamise analüüsi läbiviimiseks
kaks töörühma ja juhtrühm. Analüüsi läbiviimist juhtis Rahandusministeeriumi riigihalduse ja
avaliku teenistuse osakonna projektijuht.
Ühendameti moodustamise ettevalmistamiseks ja kontseptsiooni väljatöötamiseks moodustati
protsesside ja teenuste töörühm järgmises koosseisus:
Ülle Harak, töörühma juht, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakonna projektijuht;
Katri-Liis Ennok, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja;
Väino Tõemets, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja;
Veronika Ilsjan, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik;
Silver Jakobson, Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja;
Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
juhataja;
Liis Vahter, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja
investeeringute osakonna peaspetsialist;
Ene Jürjens, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna
maapõueressursside valdkonna juht;
Veronika Valk-Siska, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik;
Triinu Rennu, Maa-ameti peadirektori asetäitja;
Reet Roosalu, Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja;
7
Merje Krinal, Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja;
Kalle Toomet, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik.
Ühendameti registrite koostoime ja IT-toega seotud teemade analüüsimisega tegeles töörühm
järgmises koosseisus:
Ülle Harak, töörühma juht, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakonna projektijuht;
Tiit Oidjärv, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja;
Katrin Solvak, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialist;
Silver Jakobson, Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja;
Jaan Saar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
digitaalehituse valdkonnajuht;
Taavi Jakobson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna ehitisregistri talituse juhataja;
Epp Laanepõld, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse äriteenuste osakonna
juhataja;
Risto Raaper, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse taristuosakonna
juhataja;
Karin Merilo, Muinsuskaitseamet pärandihalduse osakonna juhataja;
Artu Ellmann, Maa-ameti peadirektori asetäitja;
Sulev Õitspuu, Maa-ameti geoinformaatika osakonna geoinfosüsteemide büroo
juhataja;
Priit Kuus, Maa-ameti katastri teabe- ja arendusosakonna juhataja;
Maili Hirlak, Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja.
Ühendameti loomise ettevalmistamise koordineerimiseks, otsuste vastuvõtmiseks, järelevalve
teostamiseks ning juhtimismudeli väljatöötamiseks kinnitati juhtrühm järgmises koosseisus:
Raigo Uukkivi, juhtrühma esimees, Rahandusministeeriumi asekantsler;
Kaia Sarnet, Rahandusministeeriumi asekantsler;
Margit Martinson, Keskkonnaministeeriumi asekantsler;
Jüri Rass, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler;
Hillar Sein, Kultuuriministeeriumi asekantsler.
Kõik Maa-ameti senised ülesanded vaadati üle protsesside ja teenuste töörühmas ning leiti, et
need viiakse ühendametisse muutumatul kujul. Ühendameti ülesannete analüüsimisel selgus, et
ühendametisse koonduvad erinevate ministeeriumide vastutusalas olevate valdkondade
rakenduslikud ülesanded. Käesolev analüüs on koostatud eelnimetatud töörühmade ja
juhtrühma töö tulemuste põhjal.
3. FOOKUSVALDKONDADE ANALÜÜS
3.1. Planeerimisalane nõustamine, koolitamine ja järelevalve
Temaatilises töörühmas analüüsiti planeeringute liikidega seotud ülesannete täitmist RAM
REHO-s ja nende ületoomise võimalusi ühendametisse. RAM REHO täidab
planeerimisvaldkonna rakenduslikke ülesandeid, mis on riigi korraldada. Planeerimispoliitika
kujundajaks on RAM-i planeeringute osakond, kes jätkab seda rolli ka pärast ühendameti
moodustamist. Koostöövõrgustik teiste RAM-i osakondade ja asutustega jääb alles ka pärast
ühendameti moodustamist.
8
Üleriigilise planeeringu, mereala teemaplaneeringu, maakonnaplaneeringu ja riigi
eriplaneeringu algatab ja kehtestab seaduse järgi Vabariigi Valitsus. Samuti teeb Vabariigi
Valitsus maakonnaplaneeringu ning riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja riigi
eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse. Seepärast jääb pärast ühendameti loomist RAM-i
ülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele ühendameti juhtimisel koostatud planeeringutega
seotud materjalid otsustamiseks ning eelnevalt ministeeriumidele, asutustele jt kaasatavatele
kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Ühendamet juhib planeeringute koostamist
algatamise eeltööst (sh kaasamine, kokkulepe eraisikuga planeeringu koostamise rahastamiseks
ja koostööks, turu-uuring jne) kuni kehtestamisjärgsete töödeni. RAM kaasatakse töösse.
Selline töökorraldus on vajalik kõikide planeeringu koostamisel oluliste asjaoludega
arvestamiseks ning planeerimisprotsessi sujuvuse ja otsuste elluviidavuse tagamiseks. RAM-is
tehakse otsused planeeringute rahastamise võimaluste osas. Praegu ei ole RAM-il pooleli ühtegi
riigi eriplaneeringut.
Haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused peavad koostama uue üldplaneeringu, kuid uusi
üldplaneeringuid koostavad või kavandavad nende koostamist ka teised KOV-id, kokku 61
KOV-i. Välja on töötatud meede töötubade rahastamise toetamiseks, millega üldplaneeringute
koostamise nõustamiseks on hangitud eraldi nõustajad, kes töötubades pakuvad teenust üle riigi
(meetme kestvus 2 aastat). RAM-i planeeringute osakond (PLO) on koostöös asjaomaste
spetsialistidega välja töötanud üldplaneeringute koostamise juhendi. Osakond osaleb
üldplaneeringu koostamises õiguslike küsimuste lahendamisel ning teeb riigi eri ametitega
koostööd, et leida osapooltele sobivad kompromisslahendused planeeringute sisu ja nõuete
osas. Samuti koostas õigusloome eest vastutav PLO planeeringute vormistusnõuete kohta
määruse, mis hakkab kehtima ka kavandatavate üldplaneeringute vormistamisele, sh
elektroonselt esitatavate andmete osas. Hetkel koordineerib suurt osa üldplaneeringute
koostamist REHO. Laiemates õiguslikes ja metoodilistes küsimustes kaasatakse alati PLO.
Uutest üldplaneeringutest võib tulla ka ettepanekuid maakonnaplaneeringute muutmiseks.
Kõik maakonnaplaneeringud on 2019. a novembrikuu seisuga kehtestatud. Varasemad
teemaplaneeringud on integreeritud maakonnaplaneeringutesse. Maakonnaplaneeringute
andmed vajavad korrastamist, milleks on vaja täiendavaid vahendeid. Uusi
maakonnaplaneeringuid ja teemaplaneeringuid koostatakse vastavalt riigi vajadustele.
REHO-s toimuvad plaanipärased nõupäevad, kus pannakse kokku koolitusvajadused.
Koolitusele kaasatakse teisi ministeeriume ja korraldatakse piirkondlikke seminare. Iga kahe
kuu tagant toimub REHO planeerijate suurem nõupidamine, kus arutatakse tõstatunud
probleeme, tutvustatakse uuendusi – kaasatud on PLO ning teised asjaomased ametid ja
ministeeriumid. Ruumilise planeerimise koolituste korraldamine jääb ka edaspidi PLO ja
ühendameti ühiselt täidetavaks ülesandeks.
Ühendametis jätkatakse planeeringute osas KOV-i ametnike nõustamist, koolitamist ja koostöö
edendamist ning kontrollitakse KOV-ide planeerimisalase tegevuse ja menetluse läbiviimise
õiguspärasust. REHO talitused nõustavad ja viivad läbi planeeringute alast järelevalvet, mis
saab samamoodi jätkuda ühendametis. Vajadusel vaadatakse töökorraldus ja -koormus üle, sest
praeguseks on maavalitsuste planeerijate ülesanded üks ühele üle võetud, see ei pruugi aga olla
piisav uue ühendameti eesmärkide täitmiseks.
Maakonniti on planeerimisalase tegevuse võimekus väga erinev. Kuna ruumilise planeerimise
otsuste langetamisel on kohalik omavalitsus autonoomne, siis ei saa riik otseselt nende sisusse
sekkuda. Võimalik on kontrollida planeeringu lahenduste vastavust kõrgema tasandi
9
planeeringutele ja planeerimisseaduse üldistele põhimõtetele, nt kontrollida üldplaneeringu
vastavust maakonnaplaneeringule ning anda seisukohti üldplaneeringu muutmise lubatavuse
küsimuses. Vastuväidete puhul toimub vaidlevate osapoolte ärakuulamine ja seisukoha
andmine nende vastuväidete osas, kus KOV ja vastuväidete esitajad ei jõudnud kokkuleppele.
Planeeringute järelevalve tulemuse (heakskiidu või põhjendatud juhul heaks kiitmata jätmise)
allkirjastab varem kehtinud planeerimisseaduse järgi koostatud planeeringu puhul minister,
2015. a jõustunud planeerimisseaduse järgi koostatud planeeringu puhul asekantsler.
Eeltoodule tuginedes on otstarbekas täita ühendametis järgmisi planeeringutega seotud
ülesandeid:
maakonnaplaneeringute (sh teemaplaneeringute) koostamise korraldamine ja
ajakohasena hoidmine;
riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine;
üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamise korraldamine;
KOV-i üldplaneeringute koostamise protsessis osalemine;
järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle (KOV-i poolt
heakskiitmiseks esitatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud);
nõustamine ja koolitamine planeeringute valdkonnas, sh juhendmaterjalide koostamine;
planeeringutega seotud analüüside ja ülevaadete koostamine;
RAM-is on novembris 2019. a koostatud regionaalhalduse osakonna audit, kus tehti
ettepanekud planeerimisvaldkonna paremaks korraldamiseks. Selles on välja toodud, et REHO-
sse võeti üle maavalitsuste planeerijad, kuid tulevikus peaks selle baasil looma regionaalsed
planeerimisüksused, mis teenindavad mitut maakonda/regiooni. Auditist tulenevate
ettepanekutega tegeletakse pärast seda, kui ühendameti moodustamine on otsustatud.
RAM REHO planeerimisvaldkonna ülesanded sobivad hästi kokku ja loovad
sünergiavõimaluse Maa-ameti praeguste ruumilise planeerimise või sellega tihedalt seotud
ülesannetega, mille täitmine on korraldatud üle terve Eesti erinevates keskustes.
3.2. Ruumiloome alane tegevus
Ruumipoliitika hõlmab väga paljusid poliitikaid ning valdkonnad on erinevates
ministeeriumides laiali. Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest
vastutavad mitmed riigiasutused:
Rahandusministeerium – ruumiline planeerimine, regionaalareng, riigivara;
Keskkonnaministeerium – (loodus)keskkond, riigi maareservi poliitika kujundamine;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – ehitustegevus, elamumajandus, taristu,
riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, maapõue uuringud;
Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet – arhitektuur ja kultuuripärand;
Maa-amet – maatoimingud, maakorraldus, riigimaa haldamine, ruumiandmete
infrastruktuuri arendamine, selle põhikomponentide töö tagamine, ruumiandmete alane
koordinatsioon, rahvusvaheline ruumiandmete alane koostöö, ruumiandmete tootmine
ja teenused;
Maanteeamet – riigile vajalike teede ja liiklussõlmede kavandamine, tellimine ja
korrashoid;
Riigi Kinnisvara AS – riigile vajalike ehitiste kavandamine ja tellimine.
10
Valdkondlikke ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutusi ja riigi äriühinguid on lisaks ülal
loetletule veel. Kohalikul tasandil vastutavad elukeskkonna kvaliteedi eest kohalikud
omavalitsused. Ühendameti üks eesmärk on kaasa aidata ruumiotsuste kvaliteedi tõstmisele
ning ruumiotsuste toetamisele läbi nõustamise, koolituste ja regionaalsete võrgustike loomise.
Ruumiloome alast teadlikkust on vaja tõsta kogu ühiskonnas, selle üheks võimaluseks on
nõustamine ja koolituste korraldamine. Ruumiloome töörühmas on valminud kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtted4, mille tutvustamine ja kasutamine on heaks sisendiks ruumiloome poliitika
kujundamiseks, rakendamiseks ja kvaliteetse ruumi loomiseks. Suureks väljakutseks saab see,
kuidas kõik valdkonnaga puutumust omavad otsustajad ja eksperdid – ministeeriumid, ametid,
KOV-id – neid põhimõtteid juurutavad. Selle õnnestumisele saab ühendamet oluliselt kaasa
aidata.
Ühendameti üheks ülesandeks saab ruumiloome alane nõustamine ja abistamine nii regioonis
kui ka riigis tervikuna. Selleks on oluline KOV-i ja teiste piirkondlike töövaldkonda
puudutavate asutustega koostöövõrgustike pidamine, pidev infovahetus, vajadusel koolituste
korraldamine ja juhendmaterjalide koostamine. Koolitusprogrammide kokkupanekul tuleb
arvestada vajaduste ja piirkondlike eripäradega ning riigi seatud prioriteetidega. Ühendametisse
peab koonduma lisaks senisele Maa-ameti ruumiandmete tootmisele kogu praktiline teave
ruumiloomest, kus selgitatakse välja probleemkohad ja tehakse ettepanekuid valdkonna
paremaks korraldamiseks. Kaasatakse hea ruumiloome praktikaga KOV-e (moodustuvad
võrgustikud) ja jagatakse üksteisega kogemusi, mille kaudu paraneb kompetentsus. Peamiselt
vajab edendamist asukoha ning asjakohase arhitektuurse lahenduse leidmine ehitisele.
Koostöös Muinsuskaitseameti ja tema piirkondliku võrgustikuga edendatakse regioonides
teadlikkust kohaliku kultuuripärandi valdkonnas (nt miljööalad jms). Edendatakse koostööd
liikuvust ja transporti korraldavate asutustega (Maanteeamet, ühistranspordikeskused) ning
teiste ametite regionaalsete üksustega. Siin on väljakutseks asutuste erinevate seisukohtade
üksteisele lähendamine, et leida ruumile parim lahendus. REHO-l on toimiv koostöö taristu ja
transpordisüsteemi regionaalsete võrgustikega.
Lisaks KOV-i nõustamisele vajavad ehituse kavandamisel nõu ka avaliku sektori asutused kui
arendusprojektide tellijad. Oluline on välja töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete
tutvustamine ja nende laialdane kasutamine projekteerimishangete, ehitushangete ja
ideevõistluste korraldamisel, samuti asukoha valikul, ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete
integreerimine otsustusprotsessidesse koos vastavate juhendmaterjalidega. Kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetele vastavust tuleks hinnata avalikku huvi pakkuvate investeeringuprojektide
puhul, mh koolid, olulise ruumilise mõjuga avalikud hooned ja taristuobjektid, samuti nende
planeeringud. Tuleb kujundada asjakohased hindamiskriteeriumid ja leida sobiv
koostööformaat riigi tasandil otsustajate nõustamiseks, kaasates valdkondlikke eksperte
erasektorist, erialaliitudest, teadusasutustest vm.
Erialaorganisatsioonid ja maakondlikud arenduskeskused on teatud määral rahvusvahelist
ruumialast teadmust ja arengusuundi regioonides jaganud, kuid see peab olema regulaarsem.
Tulemus on tõhusam, kui tehakse tihedat koostööd ministeeriumidega, kes korraldavad
rahvusvahelist esindatust ja tagavad ühendametit kaasates info jõudmise regioonidesse. Pärast
rakenduslike ülesannete väljaviimist ministeeriumist saavad ministeeriumid senisest rohkem
panustada rahvusvahelisse koostöösse oma valdkonnas, kaasates sellesse ühendametit ja teisi
partnereid.
4
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, november 2018
11
Eespool toodule tuginedes on ühendametis otstarbekas täita järgmisi ruumiloomega seotud
ülesandeid:
ruumiloome, sh arhitektuuri ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamise alane
nõustamine, koolitamine;
avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV-ide nõustamine ja koolitamine
kohaliku kultuuripärandi, sh miljööalade osas;
rahvusvahelise ruumialase teadmuse ja arengusuundade levitamine regioonis;
avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV-ide nõustamine ruumilist kvaliteeti
väärtustavate (väärtuspõhiste) projekteerimishangete, ehitushangete ja ideevõistluste
korraldamisel, asukoha valikul jt olulise ruumimõjuga (üksik)otsuste langetamisel;
ruumivaldkonda puudutavate meetmete, standardite ja juhendite väljatöötamises
osalemine ja ajakohastamine;
ruumivaldkonnas vajalike uuringute, analüüside korraldamine või läbiviimine.
Need on peamiselt uued ülesanded, mida sellises ulatuses ja sellisel kujul siiani riigis täidetud
ei ole. Edendamist vajab arhitektuurialane nõustamine, targa tellija tagamine, õige asukoha
valik, asutuste koostöö, eriti infrastruktuuri planeerimisel. RAM REHO on võimaluste piires
seda funktsiooni vedanud, kuid arhitektuurilist nõu antakse siiski suhteliselt väikses mahus.
Arhitektuurialast võimekust ei ole vaja tõsta kõigis regioonides, vaid vajalik on sellekohane
oskuste ja vajaku kaardistamine ning läbi mõelda funktsioonide paiknemine maakonniti.
Kõikide eeltoodud ülesannete edukas täitmine eeldab head koostööd ja töökorralduslikke
kokkuleppeid KEM-i, RAM-i, MKM-i ja KUM-i vahel. Koostöö sujumiseks ühendameti ja
ministeeriumide vahel on võtmetähtsusega koostöö põhimõtetes kokkuleppimine ning
asjakohaste tööprotsesside disainimine.
3.3. Regionaal- ja regionaalhalduspoliitika rakendamine
Riigi regioonide/maakondade põhine vaade vajab tugevdamist, mille osas on suur ootus
ühendametile. Alates maavalitsuste tegevuse lõpetamisest on maakondadest kadunud ühtne
riigi vaade. Samuti on mitmes maakonnas KOV-liidud nõrgenenud või nende tegevus on
teisenenud niivõrd, et kohalikud riigiasutused ei taju enam selget ja ühtset maakondlikku
koostööparterit. Maakonna omavalitsustel ja riigiasutustel ei ole enam maakonna/piirkonna
arengu ja koostöö ühiste huvide kaitsmise ja kokkuleppimise kohta. Seetõttu on
võtmetähtsusega riigi poolt horisontaalse koostöö tagamine. Läbi on vaja mõelda, kas riiklik ja
omavalitsuslik koostöö ja regionaalse arendustöö koordineerimine toimub maakondade või
regioonide põhiselt. Vajalik on luua koordineeriv üksus, mis tegeleks erinevate omavalitsuslike
ja riiklike tegevusvaldkondade ühendamisega maakondlikul/regionaalsel tasandil. Oluline, et
säiliks regioonide/maakondade põhine arusaam kohalike omavalitsuste ja riigi toimimisest ja
jätkuksid kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste võrgustike tegevused. Nt regulaarsed
kohtumised maakondades riigiasutustega, kuhu on kutsutud kõik riigiasutuste juhid operatiivse
info vahetamiseks. Neil kohtumistel osalevad ka KOV-ide, maakondlike
arendusorganisatsioonide ja KOV-ide ühisasutuste juhid.
Ühendameti ülesandeks jääb siiani RAM REHO tehtud töö jätkamine maakondlike
arengustrateegiate ja maakonna planeeringute kooskõla ja koostoime koordineerimisel ning
maakonna planeeringute sidustamine riigi arengu kavandamise protsessidesse. Ühendametist
saab ühendav platvorm omavalitsusliku strateegilise kavandamise ja territoriaalse planeerimise
ning riikliku strateegilise kavandamise ja territoriaalse planeerimise vahel. Arendus- ja
planeerimistöö koordineerimist on otstarbekas korraldada regionaalsel tasandil. Samuti on
ühendameti rolliks osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel. Ühendamet
12
aitab kaasa ajakohase ülevaate saamisele eri piirkondade suundumustest ja kitsaskohtadest
kõikvõimalikes poliitikavaldkondades, samuti osaleb amet valdkondlike
strateegiadokumentide ja õigusaktide regionaalse mõju hinnangute läbivaatamisel, sh
piirkondade koostööpartnerite seisukohade välja selgitamisel. Olulisel kohal on
kõikvõimalikud koostöövormid KOV-ide, nende ühisasutuste ja riigiasutustega. Piirkonniti
võivad esile kerkida konkreetsed rakenduslikud küsimused, mis puudutavad reforme või tuleb
ette valmistada ettepanekuid reformide läbiviimiseks, nt praegune riigireform ja kitsamalt
riigimajad, mille elluviimisse on REHO kaasatud.
Maakonnas tuleb jätkata riigiteenuste osutamise ja riigi töökohtade seiret, et koguda infot ja
edastada see ministeeriumisse. See tegevus jaguneb kaardistavaks (kord aastas) ja
operatiivseireks (kord kvartalis). Luuakse ja hoitakse ajakohasena andmebaas teenuste
kättesaadavuse jälgimiseks, muudatuste fikseerimiseks ja maakondade võrdlemiseks. Seda saab
kasutada statistiliseks analüüsiks, riigihalduse strateegiate loomiseks ja riigieelarve
kujundamiseks.
Ühendamet hakkab andma ministeeriumile arvamusi maakonda puudutavate valdkondlike
poliitikate osas, sh arvamused seaduseelnõude kohta, kui on vajalik regionaalne (piirkondlik)
sisend. Nt seisukoha andmine kaitsealade kaitse-eeskirjade kohta, KOV-ide praktika jälgimine
maamaksu kehtestamisel, vastuolude tuvastamine kehtestatud planeeringute suhtes jne. Lisaks
kaitse-eeskirjadele on ka teisi olulise piirkondliku mõjuga õigusakte, millele on kohaliku
arvamuse andmine oluline. Nt maardlad, kalapüügi korraldus jne.
Ühendameti ülesanne on ka ülevaadete koostamine valdkonnapoliitikate sobivusest eri
piirkondadele, sealhulgas eeltoodud andmete analüüs ning ruumiline visualiseerimine. Selliste
ülevaadete koostamiseks ja nende visualiseerimiseks saab kasutada senist Maa-ameti
võimekust. Kaasaegsed geoinformaatilised ruumianalüüsi vahendid pakuvad eeltoodud
ülesannete täitmiseks palju võimalusi. Neid tuleb ühendametis kasutada nii andmete tootmisel
kui ka töötlemisel, et otsustajatel oleks adekvaatne teaduspõhine vaade olukorrale ja
tulevikutrendidele.
Eespool toodule tuginedes on otstarbekas täita ühendametis järgmisi regionaalvaldkonnaga
seotud ülesandeid:
koostöövõrgustikud KOV-ide ja riigiasutustega maakondlikul tasandil;
kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine õigusalastes ja korralduslikes küsimustes;
maakondlike arengustrateegiate ja maakonna planeeringute kooskõla ja koostoime
koordineerimine ja nende sidustamine riikliku arengukavandamise protsessi;
seire riigiteenuste osutamise üle maakonnas;
osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel;
maakonda puudutavate reformide läbiviimisele kaasaitamine, arvamuste andmine
maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas.
3.4. KOV-i haldusaktide järelevalve
Enne 2018. a tegelesid KOV-i haldusaktide järelevalvega maavalitsused, kes olid RAM-i
valitsemisala valitsusasutused ning nende pädevusse kuulus ka KOV-ide nõustamine.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järel jagati maavalitsuste ülesanded laiali ja KOV-i
üksikaktide järelevalve määrati JUM-i justiitshalduspoliitika osakonna ülesandeks. Seda
ülesannet täidavad praegu 2 inimest. Nad lahendavad kaebusi ja teostavad üldist üksikaktide
13
õiguspärasuse seiret, vaatavad üle praktikaid, juhivad tähelepanu probleemidele ja teevad
ettepanekuid üksikakti korrigeerimiseks, et viia see õigusaktidega kooskõlla. Üldiselt KOV
reageerib ja viib parandused sisse. Kohtuasju pole algatatud selle kahe aasta jooksul, mil see
ülesanne on olnud JUM-i täita. Seda tööd tuleb tõhusalt jätkata, sest hetkel ei ole alust eeldada
probleemide kadumist. KOV-id vajavad jätkuvalt tuge ja hinnanguid oma tegevuse ja otsuste
kohta.
Väga hea koostöö ja sisuline tugi on JUM-ile tulnud RAM-ist. Vajadusel kaasatakse ka teisi
valdkondlikke ministeeriume, sõltuvalt juhtumi sisust. Umbes pooled kaasused on seotud
ehituse ja planeeringute valdkonnaga, ülejäänud on KOV-i korralduslikud küsimused (nt
umbusaldamised jms). KOV-i korraldusalane nõustamine ja järelevalve peaksid olema koos, et
toetada ühtlustatud lähenemist. KOV-i haldusaktide järelevalve tähendab üksikaktide
õiguspärasuse kontrolli, KOV-i autonoomiasse ei sekkuta, KOV-i sisekorralduse aktide üle
järelevalvet ei tehta. Tegemist on haldusjärelevalvega, mis erineb sellest järelevalvest, mida
teeb REHO planeeringute osas. Arvestades KOV-i haldusaktide väga laia sisuringi, on tõhusaks
järelevalveks vajalik ladus koostöö erinevate valdkondade ekspertidega.
Enamik KOV-i haldusaktide järelevalve taotlustest on suunatud KOKS, ETHS, KOFS, PlanS
ja teiste RAM-i vastutusalasse kuuluvate seaduste õiguspärase kohaldamisega seotud kaasuste
lahendamisse. Praktikas näeb haldusjärelevalve korraldus välja selline, et JUM-i
järelevalveametnik, saades KOV-i haldusakti või selle andmata jätmise õiguspärasuse
tuvastamise kohta taotluse, vaatab selle läbi ja suunab kommenteerimiseks ja arvamuse
andmiseks vastavalt pädevusele RAM-i osakonnale. RAM töötab läbi esitatud taotluse ja sellele
lisatud materjalid ning otsib KOV-i veebilehelt lisainformatsiooni (nt volikogu ja valitsuse
istungite protokolle, vastuvõetud akte) ning teeb õigusliku analüüsi. Selle tulemusena esitab
RAM JUM-ile omapoolse tõlgenduse ja selgitused koos soovitusega algatada või mitte algatada
järelevalve. JUM vaatab omakorda üle kõik asjaga seotud dokumendid ja õigusaktid ning
otsustab seejärel, kas järelevalve algatamine on nende hinnangul põhjendatud või tegemist ei
ole avaliku huvi küsimusega. Viimasel juhul saadab JUM taotlejale vastuse, milles selgitab
õiguslikke asjaolusid ja annab soovitusi. Kui asjaolud vajavad kaalumist, siis võib JUM enne
järelevalve algatamist küsida ka KOV-ilt lisaselgitusi ja dokumente, mille hindamiseks pöördub
JUM vajadusel RAM-i vastava osakonna poole.
Praegune järelevalve menetlus ei ole piisavalt tõhus, sest JUM-il ei ole sisulist vastutust KOV-
i aluskorralduse ja planeeringute valdkonna õigusaktide väljatöötamise, tõlgendamise,
nõustamise ja rakendamise osas. Seda erinevalt REHO nõunikest, kelle ülesandeks on KOV-
ide nõustamine ja kes tunnevad RAM-i regionaalvaldkonna õigusaktide tõlgendus-, rakendus-
ja kohtupraktikat. Samuti ei ole mõistlik koormata kahte erinevat ministeeriumi samade
ülesannetega. Tegemist on ebavajaliku dubleerimisega. JUM-is tegeleb
järelevalvemenetlustega kaks põhitöökohaga ametnikku ja ajuti võib neil tekkida
ebaproportsionaalselt suur töökoormus. Enne maavalitsuste tegevuse lõpetamist tegelesid kõik
15 maavalitsust KOV-i haldusaktide järelevalvega, kõigil neil oli koosseisus vähemalt 1
järelevalve ülesannete täitja. Praeguses praktikas on risk, et ametnik ei jõua järelevalve
detailidesse süveneda, mistõttu pigem loobutakse järelevalve algatamisest. Enamik JUM-ile
haldusjärelevalvesse jõudvaid kaasusi lahendatakse nõustamise käigus ilma järelevalvet
algatamata, seejuures tuginetakse RAM-i osakondade nõunike nõustamistegevusele.
KOV-i haldusaktide järelevalve funktsioon on mõistlik anda moodustatava ühendameti
pädevusse järgmistel põhjustel:
14
KOV-i haldusaktide järelevalve kui haldusjärelevalve on rakenduslik funktsioon, mis
peab olema erapooletu ja lahus valdkonna poliitika kujundamisest. Ministeeriumi
põhifunktsioon on poliitika kujundamine. Kehtiv VVS loeb ametite ja inspektsioonide
moodustamise põhjenduseks just riikliku järelevalve läbiviimist. Kehtiva õiguse
kohaselt on haldusjärelevalve teostajaks enamasti ametid ja inspektsioonid. Erinevused,
kus haldusjärelevalvet teostavad ministeeriumid, tulenevad ilmselt ajaloolistest ja
muudest kaalutlustest.
Ajalooliselt täitsid KOV-i haldusaktide järelevalve ülesannet maavalitsused, kes olid
ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused (võrdsed ameti või
inspektsiooniga). Seega oleks ülesande andmine ühendametile ka nn varasema praktika
taastamine. Mitmed KOV-i nõunikud, kes REHO-st selle funktsiooni täitmiseks ameti
koosseisu üle läheks, tegelesid ka varem nii KOV-ide nõustamise kui ka haldusaktide
järelevalvega. Kindlasti tuleb ametisse üle viia JUM-i vastav(ad) ametikoht(ad).
KOV-ide nõustamine ja haldusaktide järelevalve peaksid olema koos ühe
valitsusasutuse pädevuses, et vältida seaduste erinevat tõlgendamist ja rakenduspraktika
lahknemist. Maavalitsuste tegutsemise ajal oli nii KOV-ide õiguslik nõustamine kui ka
järelevalve teostamine maavalitsuses, et tagada ülesande täitmisel ka sisuline pädevus
õigusaktide rakendamise hindamise osas.
Tulevikus on (nt ruumilise planeerimise valdkonna näitel) põhjust kaaluda mitte ainult
kaebusepõhiste pöördumiste menetlemist järelevalve korras, vaid suurema võimekuse tekkides
võiks amet koostöös vastava regiooniga viia läbi regulaarseid auditeid KOV-i haldusaktide
õiguspärasuse üle. Üha on sagenenud juhtumid, kus kohalikud omavalitsused eksivad nt
planeeringute süsteemi hierarhia nõuete vastu (detailplaneering ei vasta üldplaneeringule) või
väljastavad ehituslube, mis on vastuolus detailplaneeringuga.
3.5. Kohanimed ning asustus- ja haldusjaotuse korraldus
Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järel tuli haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise
korraldamine RAM REHO-sse ja regionaalhalduspoliitika osakonda (REPO). Seda on aga
mõistlik korraldada samamoodi, nagu see toimus maavalitsuste ajal, sest peamine sisend tuleb
jätkuvalt omavalitsustest. Pärast ühendameti moodustamist on amet see, kes valmistab ette
vajalikud materjalid, suhtleb KOV-iga ja seejärel edastab RAM dokumendid vastavalt
õigusaktides sätestatule kas Vabariigi Valitsusele või ministrile. Töökoormus ei ole väga suur,
kvartalis on üks või kaks asutusüksuse muudatuse eelnõu, kuid mõned menetlused võivad jääda
venima. Lõpuks, kui õigusaktide muudatused on kinnitatud ja jõustunud, tehakse kanded
maakatastrisse, aadressiandmete infosüsteemi ja kohanimeregistrisse. Maakatastris vastavate
kannete tegemisel on olulised kvaliteetsed topograafia andmekogu andmed (nt hoonete, teede
ja vooluveekogude asukohad jmt). Aadressiandmete infosüsteemis tehtud muudatusi
levitatakse kõigis avaliku sektori andmekogudes (üle 100 andmekogu). Riigi kui terviku
toimimiseks on oluline, et haldus- ja asustusüksuste info oleks kvaliteetselt hallatud ja teenuste
kaudu kättesaadav. Samuti peab riik tagama, et vastav info oleks edastatud ka
rahvusvahelistesse infosüsteemidesse ning teenustesse. Haldus- ja asustusüksuste muudatuste
kaardid valmistab juba praegu ette Maa-amet.
Kohanimeregistri volitatud töötleja ülesandeid täidab Maa-amet (vt ptk 4.1.1). Kohanimed
kantakse registrisse kohalike omavalitsuste, kohanimenõukogu jt õigusaktide alusel.
Kohanimeregister on tehniliselt aegunud, vajalik on uue ehitamine. Valminud on ärianalüüs,
mis sisaldab võrdlust kahe välisriigi analoogse registriga ja Eesti kohanimeregistri
tulevikuvisiooniga. Kümme aastat ei ole kohanimeregistri haldamiseks täiendavat raha
15
eraldatud, mistõttu on mahajäämus võrreldes teiste arenenud riikidega märgatav. Kõigi riikide
huvi on koondada oma kohanimed riigi hallatavasse süsteemi, sest tegu on rahvusliku ja
kultuurilise püsimajäämise seisukohast olulise valdkonnaga – seega tuleb siin teha muudatusi.
Käimas on ettevalmistused kohanimeregistri vastutava töötleja ülesannete üleandmiseks RAM-
ilt Maa-ametile. Seega läheb kohanimeregistri haldamine täielikult üle Maa-ametile ja seda
ülesannet jätkab moodustatav ühendamet. Poliitika kujundamine – kohanimeseadus koos selle
rakendusaktidega ja nende tõlgendamine, kohanimenõukogu teenindamine, ministri nõusolekut
vajavate otsuste ette valmistamine – jääb RAM-i. Kohanimealane nõustamine jätkub praeguse
praktika kohaselt.
3.6. Maa- ja omandireformiga seotud ülesanded
Temaatilises töörühmas analüüsiti RAM REHO-st ja RVO-st omandireformiga seotud
funktsioonide üleviimist ühendametisse. Kohalike omavalitsuste andmetel on seisuga
01.10.2019 lõpetamata 135 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise
toimikut. Umbes 2/3 juhtudest on tegemist maa tagastamise nõuetega, 1/3 puhul
kompenseerimise nõuetega. 122 sisaldavad ainult maa tagastamise ja/või kompenseerimise
nõudeid, 6 juhul on tegemist hoonete tagastamise või kompenseerimisega, 1 juhul
põllumajandusinventari (loomade) kompenseerimisega ja 8 juhul ühistatud vara
kompenseerimisega. Üle 10 maa tagastamise nõude lahendamine sõltub muudest maareformi
menetlustest (erastamisest, munitsipaliseerimisest). Prognoositavalt võib hinnata, et vara
tagastamine ja kompenseerimine lõpeb 2022. aasta alguses, ent üksikute juhtude (kohtuasjad,
pärandvara hoiumeetmed, maa erastamisega seotud juhtumid) menetlemine võib kesta ka
kauem.
Töörühmas leiti, et mõistlik on viia ministeeriumist ühendametisse järgmised ülesanded:
tagastamistoimingute lõputähtaja määramine ja vara kompenseerimise otsuse tegemise
tähtaja määramine – tegemist on kohalikus omavalitsuses toimuva menetluse
korraldamise ja nõustamisega seonduva ülesandega;
järelevalve vara tagastamise ja kompenseerimise üle;
vara tagastamata jätmise otsustamine tehnoloogilistel põhjustel;
ÕVVTK keskkomisjoni töö korraldamine.
Teise teemana arutati RTK täita olevaid omandireformiga seotud ülesandeid ja nende
võimalikku üleviimist ühendametisse. Analüüsis jõuti järeldusele, et RTK jääb osutama
tugitegevust omandireformiga seotud finantsarvestuse osas, kuid ühendametisse on mõistlik
viia järgmised ülesanded:
riigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine, hüpoteekide vähendamine;
hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamine, kavandatud raieteks nõusoleku andmine;
riigi kasuks seatud võlakohustuste üle võtmine (nõude omaniku muutused);
maa müügihinna vähendamine lapse sünni korral või kui on neli alla 18-aastast last;
toimikute lõpetamine ja arhiveerimine maajärelmaksunõuete infosüsteemis (MaaIS) –
tehniliselt kaasnev ülesanne;
reaalkoormatise nõuete loomine KOV-i otsuse alusel (sh viitenumbri väljastamine
tasumisteks);
reaalkoormatiste kustutamine kinnistusraamatutest.
16
Võlanõuete menetluse järelteenindamine sarnaneb Maa-ametis praegu täidetavate tasulistest
lepingutest (nt maatulundusmaade rendid põllumeeste poolt) tekkinud nõuetega, mistõttu on
otstarbekas ühendametis ühendada järgnevad tegevused:
meeldetuletuste väljastamine makseviivituse tekkimisel;
kliendikontakti loomine tähitud kirjaga, telefonivestluse vms teel;
lepingute ülesütlemise teavitused;
täitemenetluse ja maksekäsu kiirmenetluse algatamine;
riigi esindamine pankroti- ja likvideerimismenetluses või mõnes muus kohtumenetluses
järelmaksunõuetega.
Seoses nende tegevuste koondamisega ühendametisse on otstarbekas ühendametile anda MaaIS
vastutava töötleja ülesanded. MaaIS on asutatud maareformi läbiviimisel sõlmitud maa müügi-
, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise ning riigimaa koormamise lepingute haldamiseks ning
hüpoteegipidaja ja riigimaa valitseja ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Andmekogu eesmärk
on vähendada halduskoormust maareformi käigus maa tagastamise hüpoteegilepingute
täitmise, erastatud maade lepingute järelmaksunõuete täitmise ning järelmaksude laekumise
haldamisel ning lihtsustada järelmaksunõuete tasumist. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on
RAM, volitatud töötlejateks Maa-amet ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Infosüsteem täidab kahte
funktsiooni: arvestuse pidamine riigi poolt sõlmitud lepingute üle ja finantsarvestuse tagamine
sõlmitud lepingutele. Esimese funktsiooni täitmisel on aktiivseks osapooleks Maa-amet ning
teise punkti osas tagab teenuse toimimise Riigi Tugiteenuste Keskus, jäädes seda tegema ka
pärast ühendameti moodustamist.
3.7. Kinnisvara ja maapoliitika
Temaatilises töörühmas arutati riigi kinnisvara- ja maapoliitika kujundamist, rakendamist ja
korraldust. Kinnisvara- ja maapoliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumides kaks
struktuuriüksust: RAM-i riigivara osakond (RAM RVO) ja KEM-i riigivaraosakond (KEM
RVO) ning lisaks on maapoliitika kujundamisega tegelenud Maa-amet. Riigi maapoliitika ja
selle seosed riigivarapoliitikaga, kinnisvarapoliitikaga ja maareformipoliitikaga ning
ülesannete jaotus RAM-i ja KEM-i valitsemisalade vahel vajab täpsustamist.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on RAM RVO korraldada riigivaraga seotud tegevused,
milleks on RAM-i põhimääruse kohaselt riigiasutuste tegevuse koordineerimine riigivara
valitsemise ja omandireformi valdkonnas ning riigi kinnisvara arvestuse korraldamine (riigi
kinnisvararegistri pidamine); samuti riigi kinnisvarapoliitika kujundamine. Lähtudes 2007.
aastal Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegiast, on riigi
kinnisvarapoliitika määratletud kui riigi hoonestatud kinnisvara (riigile põhitegevuseks vajaliku
ressursi) valitsemise ja kasutamise korraldamine ning eelarvestamine.
Hoonestamata varade valitsemisega on RAM RVO-l olnud puutumus eelkõige riigi kinnisvara
valitsemise koondaruannetes hoonestamata maade ülevaate koostamisel, riigi maareservi
valitsemise ja maade müügi põhimõtete väljatöötamisel ning jooksvates küsimustes
riigivaraseaduse rakendamisel. RAM RVO peamine partner hoonestamata maade küsimustes
on olnud Maa-amet, alates 2018. aastast KEM RVO.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on KEM-i maaga seonduvateks vastutusvaldkondadeks
keskkonna- ja looduskaitse, maa ja ruumiandmekogudega seotud tegevused, sh maakatastri
pidamine, ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. KEM-i põhimääruse kohaselt on
KEM RVO põhiülesanne kujundada ministeeriumi seisukohti riigivara-, sealhulgas
17
maapoliitikas, ning korraldada ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste
ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust.
Sisuliselt tähendab see, et KEM RVO on riigivaraseaduse seisukohast üks riigivara valitseja,
kuid samas olulise mahuga valitseja: kogu Eesti territooriumist moodustavad riigi omandis
olevad maad 40%, sellest 84% (maaüksuste arvust 39%) on Riigimetsa Majandamise Keskuse
(RMK) valitsemisel ning 11% (35% maaüksuste arvust) on Maa-ameti valitsemisel. Mõlemad
on KEM-i valitsemisala asutused.
KEM on riigi maareservi haldaja. Riigi hoonestamata maade valitsemine toimub Vabariigi
Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigimaa reservina säilitamise ja
riigile mittevajaliku maa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtete alusel. Heaks kiidetud
põhimõtete järgi selgitatakse välja riigi ülesannete täitmiseks ja avalikeks huvideks vajalik maa.
KEM on maareservi haldamise korraldanud Maa-ameti ja RMK, keskkonnaministri määruste
ja vastavate volituste kaudu. RMK puhul rakendab KEM maade kasutamiseks andmist ja
võõrandamist riigivaraseaduse kõrval ka metsaseaduse kaudu, mille õigusloome asub KEM-is.
Maa-amet oli kuni 2018. aastani Eesti riigi maapoliitika kujundaja ja ka elluviija, olles aktiivselt
kaasatud õigusloomesse koos RAM-i, KEM-i ja MKM-iga. Alates 2018. aasta kevadest, kui
moodustati KEM-i riigivaraosakond, on maapoliitika kujundamise ja maareservi valitsemisega
seotud tegevused järjest liikunud Maa-ametist KEM-i. Riigivaraseaduse ja maareformiseaduse
järgi on Maa-ameti pädevus maatehingutes erinev.
Praegused RAM RVO ja KEM RVO tegevused on keskendunud eelkõige riigi kasutuses
olevate hoonete (riigi kinnisvarapoliitika) ja riigi omandis oleva maa (riigi maareservi
juhtimine) valitsemisele. RAM RVO on olnud mõlema puhul poliitika kujundajaks, KEM RVO
rakendajaks. Laiem ehk kõiki Eesti territooriumil olevate maade omanikke puudutav
maakasutuspoliitika, mis on seotud erinevate õigusaktidega (maakatastriseadus,
maakorraldusseadus, maa hindamise seadus, maareformiseadus, asjaõigusseadus jt) ning
erinevate valdkondade poliitikatega (sh regionaalpoliitika, planeerimine, ehitus,
elamumajandus, muinsuskaitse, looduskaitse) praegu puudub. Näiteks on üheks
maakasutuspoliitika praktiliseks teemaks omanikele koormavaks muutunud ja riigile
loovutatud varade probleemiga tegelemine. Poliitikakujundajana tegeleb teemaga praegu RAM
RVO koostöös RAM PLO, MKM EEO ja KUM-iga, kuid lahenduste väljatöötamise järel oleks
mõistlik rakendamine suunata loodavasse ühendametisse koos KOV-ide nõustamise ja varade
valitsemisega (varad suunata riigi maareservi).
Töörühmas analüüsiti, mida oleks vaja muuta, et luua suurem selgus maaga seotud poliitikates.
1. Vabariigi Valitsuse seaduses ja ministeeriumide põhimäärustes nimetada vastutajad
erinevate poliitikavaldkondade eest. Võimalused:
1.1. Riigivarapoliitika ja riigi kasutuses kinnisvara kui riigi põhitegevuseks vajaliku
ressursi strateegia jätta RAM RVO-sse, kus see praegu on. Riigi kinnisvara
arvestuse (riigi kinnisvararegister) võib viia loodavasse ühendametisse.
1.2. Riigi maareservi valitsemine määrata:
KEM RVO-le (suur osa riigimaast on KEM-i valitsemisalas), või
RAM RVO-le (riigivaraseadus ja -poliitika on RAM RVO-s, RAM on
horisontaalne ministeerium).
1.3. Riigi maakasutuspoliitika määrata:
KEM RVO-le (sest teemad on hakanud sinna koonduma), või
RAM-ile, kas RVO või PLO või muu üksus regionaalvaldkonnas (sest teema
on tihedalt seotud planeerimisega ja regionaalhaldusega), või
18
MKM-ile, KUM-ile või kellelegi kolmandale – vastavalt sellele, millisel
ministeeriumil on kõige tugevam puutumus, või vastavalt ruumiloome
korraldusele.
2. Vaadata üle ja uuendada riigimaa reservina säilitamise ja riigile mittevajaliku maa
tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted ja protsess, milleks on vaja luua riigivaraseaduses
volitusnorm Vabariigi Valitsuse määrusele, millega kinnitatakse riigimaa reservina
säilitamise ja riigile mittevajaliku maa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted.
3. Koostöös teiste ruumiga seotud poliitikate kujundajatega määratleda täpsemalt
maakasutuspoliitika sisu, ulatus, eesmärgid ja vastutaja. Võimalusel kirjeldada see koos
teiste ruumiga seotud poliitikatega strateegia Eesti 2035 „Ruumi ja taristu“ raamistikus ning
kehtivas TERE raamistikus.
Neid ettepanekuid ei lahendata käesoleva analüüsi käigus, nendega tegeletakse analüüsiväliselt
edasi. Peamiselt tuleb üle vaadata ministeeriumide põhimäärused, et tagada poliitika
kujundajate rolliselgus.
3.8. Riigimajade toimimine
Riigimajades toimetavad asutused vajavad tõhusamat kohapealset koordineerimist, toimimise
tagamist. Riigimajades on hulk ühiselt kasutatavaid ruume, mis ei ole ühegi asutuse konkreetse
funktsiooni täitmiseks, vaid neid vajavad kõik, kes seal majas toimetavad. Nende ruumide
kasutamise haldamine vajab koordineerimist. Samuti tuleb korraldada sujuvat tööd
kaugtöökohtade kaudu, et igas keskuses oleks inimestel võimalus ajutiselt töötada. Selline
võimalus järgib ka üleriigilist värbamisideed. Tööandja peaks oma teenistujale võimaldama
töökoha väljaspool kodu. Ühendamet võiks pakkuda eelnimetatud riigi teenuste osutamise
koordineerimist riigimajades.
Riigimajade poliitika kujundamine ehk riigi seisukohad üürilepingute haldamisel, vajalikud
õigusaktide muudatused jms jääb RAM-ile. Kuid täpsem vajadus ja roll ühendameti
kaasamiseks riigimajade toimimise tagamiseks selgub riigimajade projekti tulemustest.
3.9. Geoloogia valdkond
3.9.1. Geoloogiliste andmete haldamise hetkeolukord
Geoloogilised andmed on üks Maa-ameti põhiandmete valdkondadest. Andmed on
kättesaadavad X-tee ja WMS-teenuste kaudu ning avaandmetena allalaaditavad geoportaalist.
Maa-amet haldab ehitusgeoloogia uuringute andmete arhiivi ja sellel tuginevat e-teenust.
Asukohapõhiselt saab otsida aruandeid ja näha nende skaneeritud faile – seletuskirju, plaane,
uuringupunktide kirjeldusi. Maardlate andmed on praegu keskkonnaregistri osa, kuid
õigusaktide muudatustega on kavas need juriidiliselt lahutada maavarade registriks. Maa-
ametis on info maardlate, kaevandamislubade, uuringulubade ja nende taotluste kohta; samuti
kaevandatud maavarade koguste andmed, mille põhjal koostatakse igal aastal maavarabilanss.
Suurim töövoog on keskkonnaametile maavarade kaevandamisega seotud taotluste suhtes
arvamuste andmine, mille käigus võrreldakse taotluse andmeid registris olevatega.
Teine suurem valdkond on maavarade kaitse ehk maardlate aladel kooskõlastatakse
planeeringuid, projekteerimistingimusi, projekte, ehituslube, sihtotstarbeid. Maardlatest
19
lähtuvalt analüüsitakse maareservi, kas panna see müüki või anda rendile. Igal aastal tehakse
kaevandamise aerokontrolli, mille tulemusel antakse järelevalveametitele kokkuvõte
kontrollitud karjääridest.
Geoloogilise kaardi koostamine on Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ülesanne ning
kaardiandmete haldamine ja kaardistamise juhendi koostamine on Maa-ameti ülesanne. Maa-
ameti geoportaali kaudu tehakse andmed avalikkusele kättesaadavaks. Geoloogilise kaardi
andmeid võimaldatakse alla laadida mõõtkavades 1:400 000 ja 1:50 000. Maa-amet tegi
töörühmas ettepaneku anda geoloogilise kaardistamise korraldamine Maa-ametile, nagu see oli
enne EGT moodustamist. Teise variandina ja arvestades, et ühendameti juhtimises osaleb
MKM, tegi Maa-amet ettepaneku ühendada EGT tervikuna ühendametiga.
EGT on geoloogilise teadmise kompetentsikeskus, mis omab teadmisi ja oskusi alates
komplekssest geoloogilisest kaardistamisest, maavarade otsingute ja uuringute suunamisest
ning läbiviimisest kuni hüdrogeoloogiliste, meregeoloogiliste ning geofüüsikaliste uuringute
teostamiseni. Keskuses on loodud maavaraotsingute ja geoinfo parem süntees ning
modelleerimine. Geoloogiline baaskaardistus on hetkel korraldatud nii, et välitöö infot kogub
EGT, koostades andmed ja sellekohase seletuskirja, seejärel antakse need avalikustamiseks
Maa-ametile. Maa-ametil on loodud lahendus, mille abil EGT saab välitöö punktid ühekaupa
kanda Maa-ameti andmebaasi, kasutades andmete sisestamisel kvaliteeti tagavaid
kontrollireegleid. Hetkel on kõik geoloogilised andmed ja andmebaasid Maa-ametis, aga nende
loomine, tõlgendamine ja uurimine on EGT-s. Probleemiks on tehniline töökindlus, üle võrgu
töötamine on aeglane. EGT plaanib arendada enda juurde geoloogilise baaskaardi andmebaasi
uuendatud versiooni ja seejärel andmed kõigile soovijatele teenuste kaudu kättesaadavaks teha.
Eesmärk on aastaks 2035 Eestis saada valmis 1:50 000 geoloogiline baaskaart. EGT tegi
töörühmas ettepaneku koondada kogu riigi geoloogia valdkonna funktsioonid EGT-sse.
3.9.2. Geoloogia valdkonna tulevikuvõimalused
EGT-l on plaanis senine Maa-ameti geoloogilise baaskaardi sisemine andmekogu registreerida
riikliku geoloogia andmekoguna. Hetkel ei nähta selleks lisakulu vajadust, kuid kui hakatakse
sellele ehitama teenuseid, siis see vajadus tekib.
Ehitusgeoloogiat tuleb vaadata kui ühte geoloogia osa. Ehitusgeoloogilised andmed on
kasutusel ehitiste projekteerimise käigus uute ehitusgeoloogiliste uuringute kavandamisel ja
läbiviimisel ja samuti on need üheks sisendiks komplekssel geoloogilisel baaskaardistamisel.
Ehitusgeoloogilisi andmeid kasutatakse ka kinnisvaratehingute ettevalmistamisel,
ehitusobjektide planeerimisel ja keskkonnakaitseliste piirangute vajalikkuse analüüsimisel, eriti
aladel, kus puudub mõõtkavas 1:50 000 geoloogiline kaart. Ehitusgeoloogilised andmed
vajavad enne uuringupunktide tasemel andmebaasi lisamist verifitseerimist ja ühtlustamist,
mida oskavad teha valdkonna kompetentsed isikud. Ehitusgeoloogia andmebaasi arenduse
tellimine on täiendav ressursikulu, kuid väga vajalik. Uuringupunktide andmeteta ei ole
ehitusgeoloogia arhiivist skaneeritud materjalid ruumimudelites kasutatavad.
Ehitusgeoloogiliste andmete kogumist ja kättesaadavaks tegemist on vaja edendada ja
andmekogusse on vaja koondada ka erasektori ehitusgeoloogilised andmed. KEM ja MKM
püüavad koostöös leida lahenduse, milline võiks olla kaasaegne ehitusgeoloogiliste andmete
standard, et planeerida uusi ühiskonna vajadustele vastavaid arendusi.
Töörühmas tõdeti, et geoloogia ja maapõue info kogumine, haldamine ja kättesaadavuse
tagamine on killustunud kahe asutuse vahel – Maa-amet ja EGT. Arvati, et otstarbekas oleks
20
need ülesanded koondada ühte asutusse, kuid selles osas ei leitud töörühmas kokkulepet. MKM
ja KEM jõudsid seisukohale, et pärast ühendameti moodustamist valmistab geoloogilise
kaardistamise juhendi ette EGT, kuid selle kinnitavad MKM ja KEM. Ühendameti ülesandeks
saab EGT poolt edastatud geoloogiliste andmete visualiseerimine, avalikustamine ja
kättesaadavuse tagamine. Samuti geoloogilise kaardistamise süsteemi arendamises osalemine.
MKM-i esitatud ettepanek tõsta ehitusgeoloogia valdkond EGT-sse vajab detailsemat analüüsi
ja muudatuste korral põhjalikku ettevalmistamist nii õigusaktide, infotehnoloogiliste lahenduste
kui ka paberarhiivi töövoo korraldamise osas. Teema keerukuse ja mahukuse tõttu ei mahu selle
analüüsimine ja ettevalmistamine ühendameti loomise ajakava raamesse. Esialgu jääb
ehitusgeoloogia valdkond ühendameti korraldada. Maa-amet ning EGT alustavad ühisanalüüsi
koostamist, et selgitada esmalt välja, kas ehitusgeoloogia üleviimine on võimalik ning kui jah,
siis millise aja jooksul. Seega saab ehitusgeoloogia valdkonna korraldamiseks pädeva asutuse
üle otsustada pärast analüüsi valmimist.
4. REGISTRID JA INFOTEHNOLOOGILINE KOOSTOIME
4.1. Ühendameti registrid
Kvaliteetse ruumi planeerimiseks on vaja kvaliteetseid ruumiandmeid. Ruumiandmeid tekib
väga erinevates tegevusvaldkondades, kuid see ei tähenda, et kõik need peaks koonduma ühte
registrisse või asutusse. Andmeid tuleb toota ja hoida seal, kus on nende sisuline kompetents.
Küll aga on vaja head ruumiandmete kompetentsikeskust, kes koos riistvara haldava IT-majaga
jälgiks, et riigis toimuks andmete taaskasutus, väheneks andmete topelttootmine ja
koordineeritaks ruumiandmete infrastruktuuri arendamist. Seda rolli täidab praegu Maa-amet
ja see peab jätkuma ühendametis. Riigis on ka edaspidi vaja ruumiandmete avalikustamiseks
keskset kohta koos kompetentsete inimestega, kes oskavad nõustada andmebaaside olemuse,
erinevate tarkvarade jms geoinfomaatika valdkonnas. Maa-ametis on loodud keskne geoportaal,
mille tähtsamateks mooduliteks on kaardiserver ja metaandmete moodul. Ühendamet jätkab
Maa-ameti senist ruumiandmete infrastruktuuri arendamist, ruumiandmete kättesaadavaks
tegemist ja jagamist ning GIS koordinaatori rolli riigis.
Registrite ja infotehnoloogilise koostoime töörühmas analüüsiti, millised on riigi ruumiandmete
registrid ja infosüsteemid, mis peaksid olema koos ühendametis. Analüüsi tulemused on toodud
järgmistes alapeatükkides.
4.1.1. Maa-ameti andmekogud ja andmehõive
Maa-amet on Eesti ruumiandmete kompetentsikeskus, ruumiandmete tootja ja haldaja –
maakataster, aadressid, kohanimed, topograafilised andmed, kinnisvara, ESTHub, geodeesia,
geoloogia, planeeringud (joonis 1). Maa-ameti koostööpartneriteks ja pakutavate teenuste
kasutajateks on peaaegu kogu riigisektor, aga ka erasektor ja kohalikud omavalitsused. Olulisel
kohal on rahvusvaheline koostöö ja osalemine riikidevahelistes ning riikide ülestes
organisatsioonides (nt ÜRO globaalse ruumiandmete haldamise komitee Euroopa alamkomitee
UN-GGIM, Euroopa kaardisus-, kinnistus- ja katastriametite assotsiatsioon EuroGeographics,
Euroopa kosmoseagentuur ESA, Rahvusvahelise Geodeesia Assotsiatsiooni
referentsraamistike Euroopa töögrupp EUREF, Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute
Ühing EuroSDR jt).
21
Joonis 1. Maa-ameti toodetavad ja hallatavad andmed. Allikas: Maa-amet.
Maa-ameti hallatavate andmekogude puhul on amet nii sisulise arenduse eest vastutaja,
andmete hõive ja kvaliteedi tagaja kui ka andmete kättesaadavaks tegemise korraldaja.
Riistvara, IT-arhitektuur, ligipääsuõigused, turvalisus, IT-projektid jm IT-valdkond on
KEMIT-i korraldada. Kõikide andmekogude kolimine KEMIT-i hallatavale riistvarale või
riigipilve ei ole lõpule viidud ja enamus andmekogusid on loodud varasemate
mittefunktsionaalsete nõuete reegleid arvestades. Kõik andmekogud toimivad ja nende andmed
on ristkasutuses nii Maa-ameti siseselt kui ka teiste riigiasutuste andmekogudes. Suur osa Maa-
ameti andmeid on avaandmed, mis on avalikkusele kättesaadavad kaardirakenduste ja
võrguteenuste kaudu. Maa-ameti olulisemad andmekogud on talle pidamiseks õigusaktidega
määratud, kuid on ka sisemisi andmebaase, mida amet on ise oma ülesannete täitmiseks
arendanud.
Geodeesia valdkonna peamine ülesanne on tagada riikliku geodeetilise süsteemi ja geodeetiliste
võrkude ajakohasus ning geodeetiliste andmete kättesaadavus. Geodeetilised andmed
koondatakse geodeetiliste punktide andmekogusse. Maa-ameti hallata ja arendada on globaalse
asukohamäärangu GNSS püsijaamade võrk ESTPOS. Geodeetiliste andmete hõive toimub
erasektorist tellimustööna või Maa-ameti enda teenistujate geodeetiliste tööde tulemusel.
Geodeetiliste punktide andmekogu andmed on aluseks topogeodeetiliste ja topograafiliste
andmete tootmisel; planeeringute alusmaterjali koostamisel, ehitusvaldkonna töödes alates
projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses (nt teed, hooned,
kommunikatsioonid); kinnistute piiride täpsustamisel ja maakorralduses; põllumajanduses (nt
maaparandusprojektid, põllumaade mõõdistus); keskkonnaprojektides (nt energia- ja
jäätmemajanduse projektid); kaardistustöödel (aeropildistamine ja lasermõõdistus) jne.
Ühendametis peab olema tagatud riikliku geodeetilise süsteemi ajakohasena hoidmine ja
täpsete geodeetiliste andmete kättesaadavus, mis on vajalik kõigi ruumiandmeid kasutavate
valdkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks riigis.
Geoloogia valdkonnas on Maa-ameti peamine ülesanne tagada geoloogiliste andmete
ajakohasus ja kättesaadavus. Maa-amet haldab keskkonnaregistri maardlate nimistut,
22
ehitusgeoloogia aruannete andmebaasi, geoloogilist baaskaarti ja uuringupunktide andmebaasi.
Maardlate ja ehitusgeoloogia uuringute andmed laekuvad erasektorist. Geoloogilise kaardi uute
andmete koostamise ülesanne on EGT-l, Maa-amet teeb need avalikkusele kättesaadavaks.
Andmehalduseks on Maa-ametis arendatud spetsiaaltarkvarad ja e-teenused. Maavarade
uuringute andmed valideerib ja teeb kandeotsused Maa-amet, maavarade kaevandamismahud
laekuvad keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) vahendusel kaevandajatelt, andmed on
avalikustatud. Geoloogilised andmed ehk info maapõue kohta on vajalik eelkõige maavarade,
põhjavee ja maasoojuse kasutuselevõtul, hoonete-rajatiste planeerimisel ja projekteerimisel,
keskkonnakaitses. Plaanis on uuringupunktide andmebaasi arendus, et süsteemselt ühendada
ehitusgeoloogia, maavarade, kaardistuse ja hüdrogeoloogia päritoluga andmepunktid, andmete
ühisosa muutub kasutatavaks 3D-mudelites.
Katastri valdkonnas on Maa-ameti peamine ülesanne maakatastri pidamise kaudu tagada
maakatastrile esitatavate andmete registreerimine, säilimine ja avalikkusele kättesaadavaks
tegemine. Maakataster kajastab infot kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa
loodusliku seisundi ja kasutamise kohta ja Maa-amet tagab nende andmete kvaliteedi, säilimise
ja avalikkusele kättesaadavuse. Maakataster koosneb maaregisterist koos kaartide
(katastrikaart, kitsenduste kaart, kõlvikukaart ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart) ja
katastriarhiiviga.
Maakatastrisse esitavad andmeid maamõõtjad, kitsendusi põhjustavate objektide omanikud ja
KOV-id; katastriandmeid registreerib ja -kandeid teeb Maa-amet. Erinevate teenuste kaudu
kasutab katastriüksuste ja kitsendusi põhjustavate objektide andmeid väga suur hulk teisi
andmekogusid. Katastri valdkonna eesmärk on liikuda maatoimingute sündmusteenuste
platvormile, mis aitab läbi viia digitaalset maakorraldust. Samuti on vajalik edasi arendada
kinnisasja koormavate kitsenduste ja piirangute ruumiandmete kättesaadavust ja kvaliteeti.
Kinnisvara valdkonnas administreerib Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid
maid, haldab Maa-ameti valduses olevaid maid ja teeb Keskkonnaministeeriumi nimel
maatehinguid. Üheks oluliseks töölõiguks on Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa riigile
omandamine. Valdkonna andmekogud on maade haldamise infosüsteem, maakorraldaja
ümberkruntimise töökeskkond, riigimaa oksjonikeskkond, Keskkonnaministeeriumi riigivara
rakendus (KKMVara) ja Maa-ameti sisesed andmebaasid: kasutuste andmebaas (KAB),
munitsipaalmaade rakendus, reformimata maade rakendus, rendi enampakkumiste andmebaas
(Dolly), müügi enampakkumiste andmebaas (MAB), riigi reservmaade andmebaas (RRM) ja
üleandmiste ja võõrandamiste andmebaas (ÜVA). Keskkonnaministeeriumi riigivara
rakenduses hoitakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara arvestuse
pidamiseks vajalikke andmeid. Maa-ameti sisemistes andmebaasides hoitakse Maa-ameti
hallatavate riigimaade ja reformimata maade andmeid ning nendega seotud menetluste ja
lepingute infot. Andmebaase kasutavad Maa-ameti spetsialistid oma tööülesannete täitmiseks.
Keskkonnaministeeriumi riigivara rakendust kasutavad ka Riigimetsa Majandamise Keskuse
spetsialistid.
Maa-amet on kaasatud Rahandusministeeriumi poolt uue riigi kinnisvararegistri (RKVR)
arendusse ning sellega seoses on kavas koondada mitmete hetkel kasutuses olevate süsteemide
funktsioonid RKVR-i. Koos RKVR-i arendamisega on Maa-ametil kavas luua katastri riigivara
ruumiandmekogu (KATRI), mis hakkab hoidma riigile kuuluva kinnisvaraga seotud
ruumiandmeid. Registri arendamine on vajalik, et tagada avalikkusele riigi kinnisvarainfo
parem kättesaadavus ja võimalus kasutada ruumiandmeid riigivaraga tehtavates toimingutes.
23
Maa hindamise ja tehingute valdkonnas on Maa-ameti ülesanneteks maakatastri tehingute
andmebaasi haldamine ja arendamine, maa hindamise läbiviimine ja maamaksu arvutamiseks
alusandmete koondamine maamaksu infosüsteemi (MAKIS). Tehingute andmebaasi esitavad
andmeid notarid (e-notari andmebaasi vahendusel) ja lisaandmed kogutakse teistest
andmebaasidest. Avalikkusele on loodud kinnisvara hinnastatistika päringukeskkond, kust saab
pärida kinnisvaratehingute statistikat. MAKIS-e andmeid kogutakse riiklikest andmebaasidest
(kinnistusregister, rahvastikuregister, maakataster), KOV-id saavad andmeid täiendada ja
parandada ning selle kaudu esitatakse need Maksu- ja Tolliametile. Tehingute andmebaasist
tehakse väljavõtteid litsentseeritud maa hindajatele. Tehinguandmetele lisatakse täiendavad
andmed ehitisregistrist ja kinnistusregistrist. MAKIS-e asendab lähiaastatel Maksu- ja
Tolliameti e-MTA programm. Maa korralise hindamise läbiviimine ja metoodika muutus toob
kaasa avalikustamise ja menetluskeskkonna arendamise, et tagada info vahendamine
avalikkusele.
Aadressiandmete valdkonnas on Maa-amet seotud kahe registriga: aadressiandmete süsteemi
(ADS) ja kohanimeregistriga (KNR). Aadress kirjeldab ja määrab objekti asukoha
geograafilises ruumis. Aadressid tuginevad kohanimedele. Kohanimeregistri pidamise eesmärk
on teabe kogumine Eesti kohanimede kohta. Maa-ameti peamine ülesanne selles valdkonnas on
ADS-i ja KNR-i haldamine ning teistele andmekogudele ja infosüsteemidele ajakohaste
aadresside ja kohanimede info tagamine. Kohanimed kantakse registrisse kohalike
omavalitsuste, kohanimenõukogu jt õigusaktide alusel. Aadressiandmete tootja on KOV,
kasutades selleks Maa-ameti välja töötatud menetluskeskkonda. Aadressiandmete täpsuse ja
nõuetele vastavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused, kuid Maa-amet teeb pidevalt tööd
andmekvaliteedi tagamiseks.
Aadressiandmeid tarbib vahetult ADS-i teenuste kaudu 85 liidestunud registrit. Paljud registrid
kasutavad aadressiandmeid omakorda liidestunud registrite kaudu. Eesmärk on, et kõik avaliku
ja ka erasektori infosüsteemid tugineksid aadressiandmete töötlemisel ADS-i andmetele. ADS-
i infosüsteem on väga tihedalt seotud ehitisregistriga, kus toimub igapäevane andmete vahetus
ja seeläbi ka kvaliteedikontroll.
Ehitusjärelevalve on KOV-ide ülesanne, mille täitmisel saaks Maa-amet neid abistada nii oma
andmete kui ka teiste registrite liidestumisel tekkiva lisainfo analüüsimisega. Andmete
ristkasutuse ja täiendavaid ruumianalüüse rakendades on võimalik veel väga paljude
valdkondade (sh planeeringud ja ruumiloome) toimimist riigis viia oluliselt kaasaegsemale
tasemele. ADS-i infosüsteem on oluliseks sisendiks REGREL-i läbiviimisel.
Topograafilised andmed kajastavad nii looduslikke nähtusi kui ka inimtekkelisi objekte
maapinnal (veekogud, ehitised, teed, kaldajoon jne). Maa-ameti ülesanne on Eesti topograafia
andmekogu (ETAK) ajakohasena hoidmine ning andmevahetuse võimaldamine/korraldamine
ETAK-i ja teiste riiklike andmekogude vahel. ETAK-i koosseisu kuuluvad nii ortofotod,
kõrgusandmed kui ka topograafilised vektorandmed. Andmete hõivamiseks on Maa-ametil
erilennuk ning vajalike eriseadmetena aerokaamera ja aerolaserskanner. Kogutud
ruumiandmete töötlus ja säilitamine nõuavad spetsiifilist infotehnoloogilist infrastruktuuri ning
oskusteavet. Ortofotod ja digitaalsed iganädalaselt uuenevad kaardid on avaliku teenuse kaudu
kasutusel nii Maa-ameti kui ka mitmete teiste riigiasutuste kaardirakendustes aluskaardina (nt
metsaportaal, Põllumajandusameti muldade kasutussobivuse kaardirakendus jne).
ETAK-i andmete aluseks on aerofotod ja aerolaserskaneerimise andmed ehk kõrgusandmed.
Maa-ameti siseselt koostatakse ETAK-i andmete alusel Eesti põhikaarti, saadakse
24
infosüsteemidesse alusandmed (nt ehitised ADS-i infosüsteemi, kõlvikud maakatastri
kõlvikukaardile), uuendatakse igapäevaselt kaardirakenduste aluskaarte, kasutatakse
ruumianalüüsides (nt kõrgusandmeid üleujutusalade piiritlemisel, kõlvikuid NATURA
metsatoetuslike alade leidmiseks). Teistes riigiasutustes on ETAK-i andmed kasutuses paljudes
registrites ning andmekogudes (nt veekogud keskkonnaregistris, teed teeregistris, ehitised
ehitisregistris). Ortofotod ja kaardid on kasutusel väga laialdaselt üle sektorite näiteks nii
häirekeskuses kui ka maastikuotsingutega tegelevatel vabatahtlikel.
Ühendametis on vaja jätkata ETAK-i arendamisega, andmete ja teenuste mitmekesistamise
ning ajakohasena hoidmisega. Ruumilise komponendi olulisust on mõistnud ka uute või
ajakohastamist vajavate andmekogude ja registrite pidajad ning kompetentsikeskusena tuleb ka
edaspidi neid nõustada ning teenuste kaudu sobivate ruumiandmetega varustada.
Vastavalt Maa-ameti ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud koostöölepingule
loodi Maa-ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub. Keskuse põhiülesanne on
töödelda ja vahendada Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile
saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid Eesti ja lähialade kohta. Maa-amet arendab
vastavalt üldsuse vajadustele satelliidiandmete baasil avalikuks kasutamiseks mõeldud WMS-
teenuseid. Ette on valmistatud teenus andmete avalikustamiseks, perspektiivis on see lisada X-
GIS2 kaardirakendusse. ESTHub on loodud, et Eesti kasutajad saaksid kiirelt ja mugavalt
andmeid alla laadida ja Maa-amet pakub ka nende andmete töötlemise võimekust. ESTHubi
võimaluste paremaks kasutamiseks peaksid kaugseireandmeid kasutavad või neid kasutada
soovivad asutused investeerima algoritmide ja meetodite väljatöötamisse. Kuna
kosmosevaldkond on riigis MKM-i haldusalas ja ESTHub on üks selle valdkonna rakenduslik
üksus, siis koostöö MKM-i ja ühendameti vahel kindlasti tugevneb – MKM saab otse selle
üksuse suunda määrata.
Lisaks eeltoodud andmekogudele on Maa-ametil sisemisi andmebaase, mis on arendatud
olemasolevatele platvormidele, aga mis ei ole eraldiseisvad andmekogud. Laialdasemalt on
kasutuses planeeringute andmebaas, mis sisaldab maakonna-, üld- ja detailplaneeringute
andmeid; huvipunktide andmebaas, mis koondab erinevates riiklikes registrites ja
andmekogudes (lähtebaasides) olevaid andmeid, viies need ühtsele andmemudelile, olles
eelkõige vahekiht riiklike andmekogude ja seda tüüpi andmete riigisektori tarbijate vahel;
fotoladu, mis sisaldab kaldaerofotosid Maa-ameti kaardistuslendudelt alates 2016. aastast.
Maa-ametil on kaks geoportaali:
Maa-ameti geoportaal, mis on loodud eelkõige siseriiklikust vajadusest lähtuvalt ja
mille kaudu toimub Maa-ameti avalike teenuste kaardiserveri ja ruumiandmete info
avalikustamine;
Eesti geoportaal, mis loodi Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuri direktiivi
(INSPIRE) informatsiooni edastamiseks, mis on e-veebileht, mille kaudu saab
internetikeskkonnas keskse juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele
ja teenustele. Maa-amet on INSPIRE kontaktpunkt, mis tähendab vastutust aidata kaasa
Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri loomisele.
Maa-ameti geoportaal on olnud põhiline ruumiandmete avalikustamise keskkond. Alguses oli
see Maa-ameti keskne, aga nüüdseks on laienenud riigi ruumiandmete avalikustamise kohaks,
kust on kättesaadavad ka paljude teiste riigiasutuste andmed. 2001. aastal tuli välja esimene
Maa-ameti kaardirakendus, mis on jõudnud X-GIS 2 versiooni. X-GIS-i teenuste kaudu on
Maa-ameti põhiandmed kasutusel ka teistes riiklikes ja erasektori andmekogudes. Töös on X-
25
GIS 2 vabanemine ühe arendaja süsteemist ja lähtekoodi paigutamine e-riigi koodivaramusse.
X-GIS-is on üle 30 avaliku kaardirakenduse ja üle 300 erineva kaardikihi.
Geoportaalide ja kaardirakenduste kasutajateks on kogu avalikkus, ka rahvusvaheliselt.
Kaardirakenduste kaudu on avalikustatud ka mitmete teiste ametite andmekogude
ruumiandmed (teeregister, kultuurimälestiste register, keskkonnaregister jne). Maa-ametil on
X-GIS-i kaarditarkvara osas eesmärk täiendada seda uute funktsionaalsustega (nt lisada lihtne
kasutajaliides, parandada andmete allalaadimis- ja redigeerimisvõimalusi, lisada 3D andmete
kuvamise tugi jne). Suurem eesmärk on viia X-GIS riigi ühtseks n-ö kaardinäoks.
Kokkuvõtlikult on Maa-ameti jaoks ruumiandmete tootmine ja analüüsimine olnud peamiseks
tööks pea 30 aastat ja andmete parema kogumise/esitlemise/kasutamisega seotud küsimustega
tegeleb mitu osakonda. Maa-ameti eesmärgiks on pakkuda usaldusväärseid ruumiandmeid.
Maa-amet on olnud heaks partneriks kõigile, kes soovivad abi ruumiandmete kogumisel ja
kättesaadavaks tegemisel, nende analüüsimisel ja väärindamisel. See on seni õnnestunud tänu
väga heale koostööle nii Maa-ameti sees kui ka teiste asutustega ning erasektoriga (nt
taristuettevõtted). Samade tegevustega jätkatakse ka ühendametis.
4.1.2. Ehitisregister, e-ehituse platvorm
E-ehituse platvorm (joonis 2) on kogu ehitise elukaare osaliste ja avaliku sektori infovahetuse
keskkond, võimaldades luua Eesti ehitatud keskkonnast terviklik digitaalne kaksik.
Ehitisregistril on kaks funktsiooni – andmebaas ja menetluskeskkond –, mille kaudu KOV-id
viivad läbi lubade menetlusi ja liiguvad erinevad teatised. Lisaks hoiab ehitisregister
informatsiooni vallasvara omanike ja energiamärgiste kohta.
Ehitisregistri kliendid/kasutajad on KOV-id, arhitektid, projekteerijad, kinnisvaraettevõtted,
ehitusettevõtted, notarid, kohtutäiturid, riigiasutused, eraisikud. KOV-idele, ülikoolidele,
ettevõtetele ja eraisikutele on ehitisregister andmeallikas kinnisvara-alaste otsuste tegemiseks
(näiteks kanalisatsiooni või keskküttetorustiku rajamise vajadus või kinnisvaratehingud). KOV-
id on ehitisregistri andmete omanikud. Ehitisregistri aruandluse võimekus on arenduses, et
KOV-id, ettevõtted ja laiem üldsus saaks oma tööks vajalikud otsused ühtse
iseteeninduskeskkonna kaudu. Arenduste eesmärgiks on parandada nii ehitus- ja kinnisvaraturu
läbipaistvust ja tõhusust kui ka võimaldada paremat informatsiooni kinnisvara- ja
taristuinvesteeringute tegemiseks ning järelevalveks.
Hetkel on arenduses ehitisregister ja sellega seotud järgmised infosüsteemid:
võrgurajatiste andmebaas koos geodeedi- ja Euroopa sidedirektiivist tulenevate
teenustega;
ehituse infomudeli (BIM) baasil lubade väljastamine koos automaatkontrollidega;
ehitatud keskkonna digitaalne kaksik;
automaatsed energiamärgised;
ehitussektori ringmajanduse ning ehitussektori süsinikujalajälje mõõtmiseks vajalikud
süsteemid;
vastavad prognoosiva analüütika- ja simulatsioonivahendid.
Eespool loetletud süsteemid moodustavad e-ehituse platvormi kesksed sündmusteenused, mis
võimaldavad ehitussektori ettevõtteil, avalikkusel, kohalike omavalitsuste ja riigi ametitel
kasutada teenuseid, mis kulgevad üle erinevate haldusala piiride. E-ehituse platvormil koos
ehitisregistriga on oluline panus ühendameti eesmärkide täitmisel, olles oluliseks osaks
26
ruumiloome paremaks kujundamisel, mistõttu on otstarbekas viia need ühendametisse. Kuid
ühendametisse ei saa neid viia enne, kui arendused on valmis, pigem 2022. aasta alguses.
Ehitisregistri tulevikku vaataval haldamisel on oluline, et ei kaoks side poliitika kujundamisega,
vertikaalne side peab jätkuma ka ühendametis. Ehitisregistri seos loodava ühendametiga saab
olema registri arendamine, elus hoidmine ja liidestamine teiste registritega jms. Seejuures on
oluline kättesaadavus e-ehituse platvormi kaudu.
Joonis 2. E-ehituse platvorm. Allikas: MKM ehitus- ja elamuosakond.
4.1.3. Planeeringute register ehk planeeringute keskne andmekogu
Riiklik planeeringute andmekogu ning selle õiguslik alus praegu puudub. Õiguslik alus on
loomisel koos planeerimisseaduse muudatustega (kooskõlastusring läbitud veebruaris 2020),
registri IT-arenduseks on esitatud ja ka esialgse heakskiidu saanud SF-taotlus. Planeeringute
andmete omanikuks jäävad planeeringute koostamise korraldajad (peamiselt KOV-id, kuna
arvuliselt on enim KOV-i tasandi planeeringuid, riik tagab sama maakonna ja riigi tasandi
planeeringud), kes vastutavad andmete kui haldusaktide eest. Sama põhimõte kehtib ka nt EHR-
i puhul. Planeeringute andmekogus sisalduvad nii ruumiandmed (planeeringujooniste
digitaalsed kihid) kui ka dokumendid (haldusaktid, menetlusdokumendid jm planeeringu lisad).
Loodavasse riiklikku planeeringute andmekogusse kantakse nii maismaal kui ka merealal
kehtivad planeeringud.
Registri arendamise eest vastutab RAM koos RMIT-iga (RAM-i IT-asutus). Kaasatud on Maa-
amet, KEMIT, MKM ehitusvaldkond, aga ka kohalikud omavalitsused, et tagada arendatava
registri vastavus poolte vajadustele. Register arendatakse omanikuneutraalsena, et selle
valmimisel ja halduslike muudatuste korral (nt ühendameti loomine) oleks võimalik registri
volitatud töötajat muuta suurte IT-kuludeta. Registri arendamisel välditakse olemasolevate
võimekuste dubleerimist, nt ei ole kavas arendada planeeringu ruumiandmete kaardivaadet,
kuna andmeid saavad andmekogust pärida ja neid kuvada nii Maa-ameti geoportaal, arendatav
e-ehituse platvorm kui ka arendatav Viimsi Vallavalitsuse KOV-i geoinfosüsteem jt.
27
Planeeringute register on oluline abivahend ühendameti eesmärkide täitmisel. Register viiakse
ühendametisse pärast selle valmimist 2021. aasta lõpus.
Planeeringute ruumiandmed tekivad lisaks maismaale ka merealal. Hiiu ja Pärnu
maakondadega külgnevatel merealadel on planeeringud kehtivad (planeeringute andmed, sh
digitaalsed kihid on alla laaditavad veebilehelt). Ülejäänud merealal on planeering koostamisel,
kehtestamine eeldatavasti kevadel 2021, misjärel tuleb riigil ka antud planeeringu dokumendid
avalikult kättesaadavaks teha (neid valmistab ette RAM). Merealade planeerimisel on oluline
rahvusvaheline mõõde – eesmärk on võimalikult palju andmeid riikide vahel ühtlustada ja
kuvada Läänemere-üleses andmeplatvormis Basemaps. Ka Euroopa Komisjon on alustanud
vastava tehnilise töögrupi moodustamist, et liikuda kogu Euroopas mereplaneeringute andmete
ühtlustamise poole. Mereala kasutuse ruumiandmete kuvamine ja haldamine on siseriiklikult
killustunud erinevate asutuste vahel (Veeteede Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, KEM, MEM,
KAM, MKM valitsemisala). Mitmed mereala kasutuse ruumiandmed ei ole vabalt
kättesaadavad.
Eraldi teema planeeringute digiarengute hulgas on varem kehtestatud planeeringute
digiteerimine. Eestis on ligikaudu 15 000 kehtivat detailplaneeringut, millest vaid väiksem osa
on kättesaadavad digitaalsel kujul. Käimas on KOV-tasandi planeeringute digiteerimise
pilootprojekt, mille raames tuvastatakse varem kehtestatud planeeringute digiteerimisega
seotud probleemid ning täpne ressursikulu. Digiteerimisel on oluline roll kohalikel
omavalitsustel, sest valdavalt on tegu nende haldusaktidega, ent selles tegevuses võiks suurt
rolli omada ka loodav ühendamet.
2020. aastal on kavas läbi viia eel- ja ärianalüüs otsustamaks, kas on vajalik ja otstarbekas
arendada ka riiklik planeeringute menetluskeskkond.
4.1.4. Riigi kinnisvararegister
Riigi kinnisvararegister (RKVR) on riigivaraseaduse alusel asutatud andmekogu, mis
registreerib riigi kinnisvaratehingud ja abistab riigiasutusi nende tehingute ettevalmistamisel.
RKVR vastutav töötleja on RAM ja volitatud töötleja RMIT. Registri eesmärk on saada
ülevaade riigi kinnisvarast, sellega seotud tehingutest ja lepingutest ning hoonestatud
kinnisvara kasutamisest. RKVR on pidevas andmevahetuses paljude teiste riigi
andmekogudega. Põhiandmetena registreeritakse riigivara valitsejate ja volitatud asutuste
andmed, mida kuvatakse kinnistusraamatus juhul, kui kinnistu omanik on Eesti Vabariik.
Asutused menetlevad RKVR-is keskmiselt 6000 tehingut aastas. Praeguseks on tekkinud
olukord, kus pärast maavalitsuste sulgemist liikus valdav osa varadest ja tehingutest Maa-
ametisse, seetõttu toimetab registris 80% ulatuses Maa-amet. Tulevikuvaates on mõistlik, et see
register paikneb ühendametis.
RKVR-i arendusega tegelevad RAM ja RMIT. Maa-amet on arendusse kaasatud kui kõige
enam registrit kasutav asutus, kes vajab registrit töövahendina maaüksuste kohta info
kogumiseks, menetluste läbiviimiseks ja lepingute haldamiseks. Sel aastal on alustatud
mahukate arendustöödega, millega viiakse tehniliselt aegunud RKVR uuele platvormile.
Samaaegselt RKVR-i I etapi arendustega loovad Maa-amet ja KEMIT koostöös RAM-iga
katastri riigivara ruumiandmekogu, mis hakkab vahendama andmeid RKVR-i ja Maa-ameti
kaardirakenduse vahel. See lahendus hakkab hoidma ja haldama riigi kinnisvara ruumiandmeid
ja pakkuma ruumiandmetega seotud teenuseid. Arendused teostatakse koostöös selliselt, et
28
tulevikus oleks võimalik RKVR üle anda ühendametisse ja teenused ühendada. RKVR-i
arendused valmivad 2021. aastal, seejärel saab registri viia üle ühendametisse.
4.1.5. Kultuurimälestiste register
Muinsuskaitseamet haldab kultuurimälestiste registrit, kuhu on koondatud andmed kõigi
kultuurimälestiste ja kultuuriväärtustega leidude kohta. Umbes pooled andmed on vallasasjade
kajastamiseks, mis ruumilise asukohaga ei seostu. Maa-ametiga tehakse koostööd,
ruumiandmed on kaardirakenduses kättesaadavad. Seal ei ole erinevaid alusuuringute andmeid,
mis oleks planeeringute seisukohast vajalikud. Käimas on arendused, millega soovitakse
täiendada senist andmestikku ja luua parem dokumentatsioon. Koostöö Maa-ameti ja edaspidi
ühendametiga jätkub, kuid seda registrit ei ole otstarbekas viia ühendametisse, kuna selle
andmekogu sisuline kompetents ja kasutus on Muinsuskaitseametis.
4.1.6. Registrite infotehnoloogiline tugi
Olemasolevad Maa-ameti infosüsteemid jätkavad loodavas ühendametis ja teised lisanduvad
infosüsteemid viiakse ühendametisse nende arenduste valmimise järel. Ühendametis hakkavad
olema lisaks Maa-ameti infosüsteemidele ehitisregister, e-ehituse platvorm, planeeringute
register ja riigi kinnisvararegister.
Maa-ametile pakub infotehnoloogist tuge Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus (KEMIT).
Ehitisregistrile pakub ülalhoiuteenust ja arendust majaväline partner. Järjest kolitakse
üle riigipilve. Infotehnoloogilist teenust pakub ehitisregistrile MKM-i infotehnoloogia
osakond.
Planeeringute registrile ja riigi kinnisvararegistrile pakub infotehnoloogilist tuge
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT).
Eelnimetatud infosüsteemide/registrite arenduste käigus tehakse tihedat koostööd, et kõik
kaasatud pooled teaksid, millised on osapoolte teenuste praegune olukord ja tulevikusuunad,
kui registrid on viidud kokku ühendametisse.
4.2. Infotehnoloogiline koostoime
Kõik eelmises peatükis nimetatud registrid, millega ühendamet varem või hiljem hakkab
tegelema, on väga olulised ehituse elukaare ja ruumiloome valdkonnas tervikuna. Registrite
koostoime annab kokkuhoidu nii arendajatele kui ka muudab riigi valitsemise läbipaistvamaks.
Registrite kõigi kasutajagruppide jaoks on oluline, et andmed oleksid lihtsasti esitletavad.
Kasutajatele esitatavaid andmeid, mis tulenevad erinevatest dokumentidest või õigusaktidest,
on hea esitleda visuaalses vormis. Suur hulk andmetest on juba veebikaartidel visualiseeritud,
kuid kasutaja soovib, et üks klikk kaardil annaks talle kogu ülevaate. Selleks on vaja koguda ja
analüüsida erinevate kasutajagruppide vajadusi.
Registrite IT-toega seonduva otsustamiseks on vaja eelnevalt välja selgitada, millised on
ühendameti tulevikuteenused, milline saab olema teenuste omavaheline sünergia, millised
saavad olema uute loodavate süsteemide arhitektuurid. Lihtsalt teenuste kokku tõstmine, ilma
sünergiat loomata, ei tekita oodatavat efekti. Oluline on teenuste ühildamine lähtuvalt kliendi
vaatest, et need muutuksid lihtsamini kättesaadavaks, ühest kohast tarbitavaks.
29
Kliendi soovide mõistmiseks peab välja selgitama erinevad sündmused, millega seoses ta infot
vajab. Ühe sündmusega seotud vajadused koondatakse ühte nn sündmusteenusesse, mis peab
toimima sujuvalt üle haldusalade piiride. Koostööga saavutatakse kliendile parem teenus ja ka
rahaline kokkuhoid. Nt Maksu- ja Tolliameti e-teenuste stiiliraamat on võetud kasutusse
ehitisregistri arendamisel. Oluline on jälgida, et portaale ei tekiks kodanike jaoks liiga palju.
Ka kasutajaliides võiks olla kasutajale riigis ühte nägu, kuid selle taha saab seadistada mitu
teenuse käivitamise punkti.
Infotehnoloogiliselt tuleks eristada kolme tasandit: tasand, kust teenust välja kutsutakse ehk
esitlustasand; teenuste tasand; andmete tasand ehk koht, kus andmed paiknevad. Neid kolme
tasandit tuleks vaadata lahus. Andmekogusid on riigis väga palju. Ühendameti erinevaid
andmekogusid tuleb analüüsida koostoimes ja püüda viia kokku ühele platvormile. Nii nagu
kõigi riigi IT-teenuste puhul, on koostoimeks oluline tagada samade kasutajaliidese
disainipõhimõtete ehk stiiliraamatu, ristfunktsionaalsete nõuete, arhitektuuri ja
arenduspõhimõtete järgimine. See võimaldab lühendada kasutajate õpikõverat ja vähendada
arenduskulusid.
4.3. Infotehnoloogiline korraldus ühendametis
Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) baasteenuste korrastamise projekti eesmärk
on esitada valitsusele juuniks 2020. a ettepanekud, kuidas riigis paremini korraldada
arvutitöökohta ja serveri baastaristut. Projekti hüpotees on, et baasteenused võiks olla riigis
keskselt osutatud, kuid teenuste nimekiri ja organisatsiooni vorm on veel välja töötamisel.
Projekt on oluliseks sisendiks ühendameti moodustamisel, kuna vastavalt mõlema projekti
arengutele võib ühendamet saada esimeseks asutuseks, kus arvutitöökoha korraldus viiakse
vastavusse IKT projekti tulemustele.
Maa-ameti hallatavatele infosüsteemidele lisanduvad registrid viiakse ühendametisse üle pärast
valmimist. Uute registrite lisandumisega on vaja juurde inimesi, kes tegelevad andmete
uuendamise ja andmekvaliteediga, teenuse pakkumisega, projektijuhtimisega, kasutajatoega.
Selleks vajalik ressurss tuleb kaasa vastavast ministeeriumist, kust register ühendametisse
viiakse.
Arenduste valmimise järel liiguvad RKVR, planeeringute register, EHR ja sellega seotud
arendused ühendametisse. Registrite kokkupanekul kohe sünergiat ei teki, küll aga algab selle
poole liikumine, milleks on vaja aega ja ressurssi. Kui registrid on koos, siis nende teenuseid
hakkab juhtima ühendamet, kes saab välja töötada ka vastavad sünergiakohad. Registrite
koondamisel tekib organisatoorne kasu, võimalik on tugevdada kasutajatuge – sama meeskond
toetab omavalitsusi korraga mitme registri kasutamisel. Võimalik on andmete peegeldamise
vähendamine. Ühes organisatsioonis on lihtsam koos hoida semantikat. Mugavam on asju ajada
ja info liigub kiiremini, kui inimesed on füüsiliselt ühes ruumis (asutuses) koos. Samas ei anna
üksnes ühte asutusse kokku tõstmine märgatavat paremust. Kasulik on kõik ühendameti
teenused süsteemselt läbi analüüsida. Andmete kättesaadavus peab olema tagatud, ükskõik kus
need paiknevad. Pikas plaanis võib ühes asutuses tekkida võimalusi koos olevate andmete ühte
registrisse n-ö kokku sulatamiseks. Kasutajale on oluline, et süsteem töötab, et ta saab oma
teenused võimalikult mugavalt kätte. Väiksemaid teenuseid on lihtsam omavahel kokku liita.
Peale uute registrite liitumist ühendametiga on väljakutseks nende registrite toimimise loogika
(dokumendipõhine) ja õigusliku baasi, millele nende tegevus toetub, sobitumine praeguste
Maa-ameti registritega (ruumiandmete põhine). Oluline on, et poliitikakujundaja näeb
30
ühendameti rolli mitte lihtsalt andmete koondajana, vaid annab ka õiguslikke vahendeid
andmekvaliteedi parandamiseks – ainult siis on võimalik tekitada sünergiat. Sama oluline on
andmeomanike/tootjate ruumiandmete alase võimekuse ühtlustamine üle Eesti (KOV,
planeerijad, projekteerijad) ja sellele suunale vahendite eraldamine. Mitmete registrite
andmeandjaks on kohalik omavalitsus. Ühendamet kujuneb keskseks toetava teenuse
pakkujaks, mis loob KOV-ile võimaluse saada ühest kohast vajalik teenuste tugi. Ühes asutuses
registrite haldamine võimaldab pakkuda KOV-ile just sellist teenust, mida ta vajab. Saab
pakkuda n-ö üheukse tuge.
Maa-ameti ja seega ka loodava ühendameti teenuste ja andmete tarbija on kogu ühiskond. Nt
eraisikud, eraettevõtted (sh taristuettevõtted, pangad, kindlustused, notarid, logistikaettevõtted,
postiteenuse pakkujad jne), omavalitsused, riigiasutused (sh elutähtsad organisatsioonid:
häirekeskus, päästeamet, kiirabi, kaitsevägi jne), välismaised ettevõtted jt. Üleminekud peavad
olema sujuvad ja hoidlikud nii töötajate kui ka klientide vaatest, et tagada teenuste katkematus
ja järjepidevus.
On vajalik, et andmekogude äripoole arendajad oleksid ühendametis konsolideeritud üksusena.
Ühendameti äriteenuste IT-toe pakkujaks peab olema üks IT-maja. Praegu on ruumiandmete
töötlemisega tegelevatest IT-organisatsioonidest KEMIT-i hallata rõhuv enamik ühendametisse
üle viidavatest teenustest ja KEMIT-il on kõige suurem vastav kompetents. IT-maja valikul
tuleb lähtuda sellest, kuidas tulevad äripoole sisendid, kuidas IT-maja otsuseid juhitakse, kus
otsustatakse IT-projektide eelarved. Selleks, et kaasatud ministeeriumidel oleks võimalik oma
poliitikaid ellu viia, tuleb koostada ministeeriumidevahelised töökorralduslikud kokkulepped
IT-maja eelarve ja prioriteetide määramisel.
5. ÜHENDAMETI KONTSEPTSIOON
5.1. Ühendameti tegevusvaldkonnad ja eesmärgid
Ruumiloome ekspert- ja töörühmas on analüüsitud erinevaid variante, kuidas parendada
ruumiloomet ja käsitleda ruumivaldkondi tervikuna. Eelnevates analüüsides on jõutud
järeldusele, et ruumiloomega seotud poliitikaid ei ole võimalik kokku tõsta, kuid rakenduslikud
funktsioonid on otstarbekas koondada ühte rakendusasutusse ja töötada välja selleks sobilik
juhtimismudel.
Käesoleva analüüsi lähteülesanne oli järgmine:
analüüsida ruumiloome parendamisega seotud ettepanekuid, mis on toodud ruumiloome
töörühma lõpparuandes;
koondada elukeskkonna kujundamisega seotud erinevate riigiasutuste maatoimingute,
geomaatika, planeerimise, ehituse ning arhitektuuri valdkonna kompetentsid ühte
asutusse;
koondada olulist ruumiinfot sisaldavad registrid ja menetluskeskkonnad ning nende
arendused ühte asutusse;
viia ministeeriumidest rakenduslikud ülesanded rakendusasutusse (regionaalvaldkonna
ülesanded, registrite haldamine jms);
vaadata üle, kas asutuste praegune tööde jaotus ja rollid on aja- ja asjakohased.
Ühendameti ülesannetest tuumiku moodustavad Maa-ameti senised ülesanded ja RAM REHO
ülesanded, kuid tervikliku ruumiloome tagab kõigi kaardistatud ülesannete täitmine. Analüüsi
käigus ei disainitud ühendameti teenuseid ega määratletud ühendameti struktuuri, kuid
kokkuvõtvalt võib ühendameti ülesandeid käsitleda nelja tegevusvaldkonnana:
31
Maatoimingud. Maakorraldus. Maakatastri pidamine. Kinnisvara hindamine.
Riigimaade haldamine ja korrashoid. Riigi kinnisvaratehingud. Riigi kinnisvararegistri
haldamine ja riigimaade arvestus. Maareformi lõpetamine. Hüpoteegipidaja ülesanded.
Vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud.
Kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste arengu- ja koostöö koordineerimine regionaalsel
ja maakondlikul tasandil ja regionaalpoliitika rakendamine. Koostöö edendamine ja
seiramine riiklike teenuste pakkumisel. Kohalike omavalitsuste nõustamine ja
koolitamine nende igapäevastes küsimustes. KOV-ide haldusaktide järelevalve.
Haldus- ja asutusüksuse piiride korraldus. Riigimajade loomisele kaasa aitamine ja
toimimise koordineerimine.
Kvaliteetse ruumi alane nõustamine. Ruumianalüüside koostamine riigile oluliste
otsuste ruumimõju kaalumiseks. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine.
Ruumivaldkonda puudutavad standardid ja juhendid. Maakonnaplaneeringute ja riigi
eriplaneeringute koostamise korraldamine, ajakohasena hoidmine. Ruumilise
planeerimise alase tegevuse koordineerimine regioonis. Planeeringualane nõustamine,
koolitamine ja järelevalve regioonides. Planeeringute registri haldamine ja arendamine.
Pikaajaliste ehitusinvesteeringute kavade koostamisele, elukeskkonna arendamise
meetmete väljatöötamisele, ehituse innovatsiooni ja tootlikkuse kavandamisele kaasa
aitamine.
Ruumiandmete taristu arendamise koordineerimine. Geoinformaatiline tugi
ruumiandmete visualiseerimisel, levitamisel ja analüüsil. Aadressiandmete, Eesti
topograafia andmekogu andmete, kohanimede, geodeetiliste punktide andmete,
geoloogiliste ja maavara andmete, aerofotode ja kõrgusandmete hõive ja haldamine.
Ehitisregistri ja võrgurajatiste andmebaasi haldamine. Satelliitandmekeskuse EstHUB
teenuste arendamine. Kaardirakenduste haldamine ja nendel põhinevate avalike
teenuste pakkumine. Geodeetilise süsteemi ja võrkude haldamine. E-ehituse platvorm,
ehitatud keskkonna 3D digitaalne kaksik.
Arvestades ühendameti ülesandeid ja ootusi ühendameti toimimisele, sõnastas töörühm
ühendameti eesmärgid järgmiselt:
Aidata kaasa riigi regionaalsele tasakaalustatusele, tehes seda läbi kohalike
omavalitsuste ja riigiasutuste koostöö võimaldamise ja osapoolte igakülgse nõustamise.
Edendada koostööd riiklike ja kohalike teenuste pakkumises.
Parandada riigi ning kohaliku omavalitsuse maatoimingute, planeerimis- ja
ehitustegevuse keskse suunamise, nõustamise ja järelevalve kaudu elukeskkonda ja
edendada ruumiloomet.
Koordineerida ja korraldada maakonnaplaneeringute ning riigi eriplaneeringute
koostamist.
Aidata nõustamise, koolitamise ja järelevalve kaudu teha kohalikel omavalitsustel
paremaid ruumiotsuseid.
Aidata riigil paremini seostada ruumilise ja regionaalse arengu eesmärke, õigusakte ja
arengukavasid.
Kaasa aidata kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimisele.
Kaasa aidata maa ja ehitatud keskkonna väärindamisele.
Viia ellu riigi maa- ja ruumipoliitikat, sh korraldada riigi maakorraldust ja
kinnisvaratehinguid.
32
Toetada ruumiloomega seotud valdkondade poliitikakujundamist kaardi- ja sisuliste
valdkonna-analüüsidega.
Tagada maa, planeeritud ja ehitatud keskkonna andmete usaldusväärsus ja säilimine
ning arendada nendega seotud avalikke teenuseid.
Arendada planeeringute, ehitiste, maakatastri, kitsendusi põhjustavate objektide,
kinnisvara hindamise, maamaksu alusandmete, aadressiandmete, kohanimede,
fotogramm-meetriliste, topograafiliste, geodeetiliste, geoloogiliste ja satelliitseireliste
ruumiandmete hõivet ja kvaliteeti.
Olla kompetentsikeskusena kohalikule omavalitsusele kui piirkonna planeerimise eest
otsustavale ja vastutavale üksusele vajadusel abiks maatoimingute ja ruumiloomega
seotud andmete kogumisel, tõlgendamisel ja töötlemisel, mis aitab teha kaalutletumaid
ruumiotsuseid.
Ühendametisse koonduvad ülesanded, mida praegu täidavad Maa-amet, RAM REHO, MKM
elamu- ja ehitusosakond, RTK maareformi nõuete halduse talitus, JUM justiitshalduspoliitika
osakond ja lisaks uued ülesanded, mida riigis veel ei täideta või täidetakse ebapiisavalt (vt lisa
1). Võttes arvesse lähteülesannet, analüüsi tulemusena selgunud ühendameti ülesandeid ja
seatud eesmärke, ei ole võimalik saavutada oodatavat tulemust mõne olemasoleva asutuse
ümberstruktureerimisega, vaid tuleb moodustada uus asutus.
Analüüsi koostamisega seotud töörühm pakkus ühendameti võimalikud nimevariandid:
Ruumiamet (ruumiloome valdkonnale iseloomulik, uus lähenemine, lihtne).
Maa- ja Regionaalamet (kasutati ruumiloome töörühma lõpparuandes).
Maa-amet (tuntud, domeen juurdunud, 30-aastane ajalugu, senised ülesanded viiakse
ühendametisse, konservatiivsus – usaldusväärsuse püsimise tähenduses).
Ruumi- ja Regionaalamet (iseloomustab ruumiloome ja regionaalvaldkonda).
Juhtrühm pidas oluliseks, et asutuse nimes oleks sees sõna „maa“, kuna asutuse üks kandev roll
on maatoimingute läbiviimine, maakatastri pidamine ja maaga seotud andmete hõive, kuid
asutusele ei saa jääda juba eksisteeriv nimi (Maa-amet), kuna tegemist on uue asutusega, koos
uute ülesannetega. Sellest tulenevalt otsustas juhtrühm teha ministritele ettepaneku valida
ühendametile nimi järgmistest nimevariantidest: Maa- ja Regionaalamet (esialgne tõlge ingl
Land and Regional Board või Land and Regions Board) või Maa- ja Ruumiamet (esialgne tõlge
ingl Land and Spatial Planning Board).
5.2. Ühendameti valitsemismudel
Ühendametisse viiakse üle Maa-ameti praegused ülesanded ja REHO rakenduslikud ülesanded.
Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutus ja REHO on
Rahandusministeeriumi struktuuriüksus. Lisaks hakkab ühendamet täitma rakenduslikke
ülesandeid, mille poliitikakujundajateks on Rahandusministeeriumi teised osakonnad ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. See tähendab, et ühendamet saab
poliitikakujundamise osas suuniseid erinevatest ministeeriumidest ning vajadusel jõuab ka
sisend ametist valitsuse tasandile erinevate ministrite kaudu. Ruumiloome töörühmas analüüsiti
võimalust konsolideerida ühendameti ülesannetega seotud poliitikakujundamise valdkonnad
ühte ministeeriumisse, kuid sellise lahenduse osas ei kaalunud loodetav tulu üles selle
negatiivseid mõjusid.
Olukord, kus üks riigiasutus viib ellu mitme ministeeriumi poliitikaid, on riigis esmakordne ja
Vabariigi Valitsuse seadus ei näe ette selleks sobilikku regulatsiooni. Seetõttu tuli käesoleva
33
analüüsi käigus välja töötada täiesti uus rakendusasutuse valitsemismudel. Valitsemismudeli
väljatöötamisse oli kaasatud AS PricewaterhouseCoopers Advisors 5 (edaspidi konsultant).
Konsultant analüüsis erinevaid valitsemismudeli alternatiive, mis arutati läbi töörühmas ja
juhtrühmas. Arvestades asjaolu, et ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika
kujundamine kuuluvad mitme ministri vastutusvaldkonda, tuleb ühendametile nende ülesannete
rakendamiseks suuniseid Rahandusministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist ja Kultuuriministeeriumist. Ühendameti osaline kuulumine
ühe või teise ministeeriumi valitsemisalasse on piiratud nende poliitikavaldkondadega, mis on
defineeritud Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) ühele või teisele valitsemisalale.
Ühendameti loomise eesmärkide tagamiseks on oluline, et ühendametiga seotud peamisi
strateegilisi küsimusi otsustaksid seotud ministeeriumide ministrid ühiselt. Vabariigi Valitsuse
seadusega ministri pädevusse antud valitsemisala asutusega seonduvaid otsuseid teevad
valitsemisega seotud ministrid ühiselt konsensuspõhiselt. Ministrite nõukogu pädevuses on
enamjaolt kõrgemad valitsemisotsused (eesmärkide seadmine, eelarve kinnitamine ja täitmise
kontroll, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt).
Kuivõrd ministrite nõukogu koosneb mitmest ühendameti tegevusvaldkondadega seotud
ministrist, on otsuste ettevalmistamisel vajalik ametnikkonna tugi, mis on valitsemismudeli
kontseptsioonis kanda administreerival ministeeriumil, kes muuhulgas toetab ka ühendametit
administratiivsete küsimuste lahendamisel (nt raamatupidamise ja finantsjuhtimise
korraldamine jmt). Administratiivse ministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus. Rolliselguse
vaatest on oluline detailiseerida ja selgelt määratleda kõik võimalikud administratiivsed
küsimused, mille osas on administratiivsel ministeeriumil roll ühendameti töö korraldamisel ja
juhtimisel. Selline administreeriv ministeerium koordineerib ja toetab ühendametit nii, nagu
seda teeb koordineeriv ministeerium avalik-õiguslike juriidilistele isikute puhul (vt nt
riigieelarve seadus § 331 lg 4). Administreerivaks ministeeriumiks olemine ei tähenda, et
ühendamet kuulub vaid selle ministeeriumi valitsemisalasse.
Ühendametiga seotud teemade ühtlustamiseks ja ministritele vajalike otsuste ette
valmistamiseks tuleks kaaluda täiendava nõuandva kogu moodustamist, mis koosneks kaasatud
ministeeriumide valdkonna ekspertidest. Selliseid nõukodasid võib valdkonniti olla erinevaid
ja nende moodustamise õiguse võib ette näha ühendameti põhimäärusega ministrite nõukogule.
Konsultant järeldas analüüsi tulemusena, et ühendameti kuulumine mitme ministeeriumi
valitsemisalasse ei ole vastuolus PS §-ga 94. Küll aga tuleb ühendametiga seoses muuta VVS-
i. VVS on konstitutsiooniline seadus, mis sätestab täidesaatva riigivõimu teostamise üldise
struktuuri. Seetõttu tuleb vältida üle reguleerimist ja sätestada VVS tasemel üksnes ühendameti
üldine õiguslik raamistik. Ühendametiga seotud n-ö igapäevase töö juhtimisküsimusi tuleb
täpsustada põhimääruses, peaministri korralduses ja halduse siseaktides. Ühendamet tuleb
määrata iga ministeeriumi valitsemisalasse, kuhu ta kuulub. See eeldab VVS 4. peatüki 4. jao
muutmist vastavas osas. Kuivõrd kehtiv VVS ühendameteid ei käsitle, tuleb VVS-i tasemel
sätestada abstraktne ühendameti mõiste, pädevus ja juhtimine.
Ühendameti kõrgemalseisvaks organiks on ministrite nõukogu, mille pädevus koosneb n-ö
tuumikülesannetest, mis tuleb VVS-is ammendavalt sätestada. Ministrite nõukogu ja
ühendametit toetav administreeriv ministeerium sätestatakse üldiselt VVS-is, kuid konkreetsem
tegevuse regulatsioon on mõistlik sätestada ühendameti põhimääruses.
5
AS PricewaterhouseCoopers Advisors, „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet.
Valitsemismudeli analüüs ja nõustamine“, märts 2020
34
5.3. Ühendameti ressursianalüüs
Ühendameti maa- ja geomaatika valdkonna ülesandeid täidab Maa-amet ja kõik need ülesanded
lähevad koos ressurssidega üle ühendametisse. Maa-ameti koosseisus on 2020. aasta 1. jaanuari
seisuga 308 teenistuskohta, täidetud on 282. Maa-ameti palgatase on madal, asutuses teenitakse
5% madalamat tasu kui teistes ametites ja inspektsioonides6. Maa-ameti suurim ja samas kõige
enam palgas mahajäänum on poliitika rakendamise tööpere (2019. a 14%). Maa-ameti eelarve
2020. aastal on 10 375 663 eurot (sealhulgas tööjõukulud 6 467 576 eurot, majandamiskulud 3
908 087 eurot). Maa-ameti majandamiskuludest üle kolmandiku moodustavad riigimaade
maamaksu ja riigimaade korrashoiu kulud ning ligikaudu 1,25 miljonit eurot moodustavad
kontoripindade üürikulud. Praegu on Maa-ameti mitmed tegevused rahastatud projektipõhiselt
(ORF, Rail Baltic) ja see ei ole jätkusuutlik.
Maavalitsuste tegevuste lõpetamise järel viidi Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK)
omandireformiga seotud hüpoteegipidaja ülesanded, mis nüüd viiakse koos teiste maaga seotud
toimingutega ühendametisse. Nende ülesannete täitmisega tuleb RTK-st ühendametisse kaasa
esialgse prognoosi kohaselt 143 753 eurot (tööjõukulud 137 329 eurot, majandamiskulud 6424
eurot) koos neid ülesandeid täitvate teenistujatega (5). Samuti maavalitsuste tegevuse
lõpetamise järel jäi KOV-ide haldusaktide järelevalve Justiitsministeeriumi ülesandeks.
Analüüsi käigus on selgunud, et see ülesanne on otstarbekas viia ühendametisse. JUM annab
sellega kaasa 33 000 eurot, mis on ühe ametikoha tööjõukulu. Seda ülesannet aitavad
ühendametis täita ka praegused RAM REHO omavalitsuste nõunikud.
Ühendameti regionaalvaldkonna ja planeeringutega seotud ülesandeid täidab praegu RAM
REHO. Osakonna koosseisus on 15 maakondlikku talitust 65 täidetud ametikohaga. 2020. aasta
lõpuks peaksid korda saama maavalitsuste arhiivid, mistõttu lõpetavad osakonnas töö
arhivaarid. Osakonnas on koos talitustega 44 teenistujat, kes täidavad ühendametiga seotud
ülesandeid ja kes viiakse üle ühendametisse. REHO eelarvest viiakse ühendametisse üle 1 488
634 eurot (sealhulgas tööjõukulud 1 249 801 eurot, majandamiskulud 238 833 eurot, aluseks
2020. aasta eelarve).
MKM ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistritalituse hallata ja arendada on ehitisregister, e-
ehituse platvorm ja 3D kaksik, mis viiakse ühendametisse. Kuna kõik need registrid ja
infosüsteemid on hetkel arenduses ja arenduse käigus on süsteemide üleviimine liialt kulukas,
siis nendega seotud ülesanded koos ressurssidega lähevad ühendametisse 2022. aastal, peale
arenduste lõppu. MKM-i ehitisregistritalituse koosseisus on 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 12
teenistuskohta. Ehitisregistritalituse tööjõukulud on 474 464 eurot (sealhulgas
administratiivkulud ja koolituskulud). Ressurssi on vaja leida veel 2 ametikohale, mis on
vajalikud 3D kaksiku ja e-ehituse platvormiga seotud ülesannete täitmiseks. 2022. a on MKM-
ist ühendametisse koos tegevustega üleminevate registrite/infosüsteemide/platvormidega
seotud arendus- ja hoolduskulu 472 400 eurot ja majutuskulu 150 000 eurot.
RAM-i riigivara osakonnas on arendamisel riigi kinnisvararegister (RKVR). Esimese etapi
arendused valmivad praeguste plaanide kohaselt 2021. aasta I poolaastal, seejärel saab alustada
ühendametisse üleandmisega seotud tegevusi. RKVR-i aastane majutuskulu on 35 469 eurot.
RKVR-i arenduse käigus muudetakse rakenduse platvormi, seega majutuse hind täpsustub 2020
6
Allikas: Ministeeriumide haldusalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade koondraport,
RIHATO 2019 (põhineb palgaandmetel: kuu põhipalk seisuga 01.05.2019; lisatasud, tulemustasud ja preemiad
seisuga 01.05.2018-30.04.2019)
35
II poolaastal, kui on paigas uue arenduse arhitektuur. Hetkel on RKVR haldamisega seotud
äripoolelt 1 inimene.
RAM-i planeeringute osakonnas on loomisel planeeringute register, mis peab valmima 2021.
aasta lõpus ja mille saab seejärel üle anda ühendametisse. Hetkel on planeeringute registri
arendusega seotud äripoolelt 0,5 ametikohta. Planeeringute registri valmimise järel on
prognoositav personalikulu 86 000 eurot, halduskulu 50 000 eurot.
Ühendameti üheks ülesandeks saab riigi tasakaalustatud ruumilise arengu tervikvaate
koondamine ning ministeeriumide ülese ruumiloomepoliitika elluviimine. Sellisel kujul ja
ulatuses neid ülesandeid praegu riigis ei täideta. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmise ja kvaliteetse
ruumi põhialuste elluviimise suunamine eeldab tõendatud kutseoskusi ja kompetentse.
Kutsekoja kutsestandardite lõikes kajastuvad ruumiloomega seonduvad kompetentsid kõige
enam arhitekti ja ruumilise planeerija profiilides. Arhitektide kutseoskused hõlmavad lisaks
ruumiplaneerimisele ka ehitusprojektide, miljööalade ja ehitismälestistega seonduvat ning
ehitusprojektide arhitektuurse osa ekspertiiside ja ruumilahenduste auditite tegemist, seda ka
funktsionaalselt keerukuselt nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevatele
ehitistele ja planeeringutele. Vastavalt kutsestandardile on arhitektidel oskused kasutada
ruumiloomes kõrget digipädevust nõudvaid erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi. Arhitektid
lisavad ühendametile vajalikku sisulist sünergilist võimekust, et koostöös planeerijatega
ruumiandmeid analüüsida ja kasutada. Ruumiloome suuna tegevuste elluviimiseks ja sellega
seotud ülesannete kvaliteetseks täitmiseks on ühendametisse vaja 15 vastava kompetentsiga
spetsialisti, milleks on vaja lisaressurssi.
Maa-ameti ja REHO talituste kasutuses olevad pinnad on üüritud Riigi Kinnisvara AS-ilt
(RKAS). Maa-ameti peahoone asub Tallinnas aadressil Mustamäe tee 51. Maa-ameti kontorid
on kõikides maakondades, samuti REHO talitused. REHO osakonna juhataja ja Harju talitus
asuvad RAM-i peahoones. Kuna ühendameti peakontoriks saab Maa-ameti praegune peahoone,
siis sinna viiakse RAM-i peahoonest ka REHO osakonna juhtaja ja Harju talitus, kokku 8
inimest. REHO talituste asukohad ja Maa-ameti kontorid maakondades ühildatakse. RTK-st
üleviidavate tegevustega seotud teenistujad paiknevad Valga, Jõgeva, Pärnu ja Jõhvi
riigimajades. Pärast MKM-i ja RAM-i registrite arenduste valmimist viiakse nende
haldamisega seotud teenistujad Maa-ameti peahoonesse.
6. MÕJUDE ANALÜÜS
6.1. Muudatuse sihtrühm ja mõju
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatuse sihtrühmaks on riigiasutused
ning nende kliendid, esmajärjekorras kohalikud omavalitsused ning nende ühisasutused, aga ka
kogu avalikkus. Kaudselt mõjutab hästi korraldatud, funktsionaalselt toimiv riigiaparaat kõiki
sihtrühmi. Ühendameti moodustamisega kavandatakse institutsionaalseid ümberkorraldusi, mis
otseselt puudutavad Maa-ametit ja RAM REHO-t, kelle funktsioonid viiakse tervikuna või
osaliselt üle ühendametisse. Kaudselt on mõjutatud KEM, RAM, MKM ja KUM, kelle
valitsemisala poliitikaid ühendamet hakkab täitma. Need ministeeriumid peavad hakkama
rohkem omavahel koostööd tegema ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustest
jagama vastutust teatud ülesannetes.
Muudatus puudutab kõige enam Maa-ametit, mis praeguse asutusena lõpetab tegevuse ja mille
funktsioonid viiakse üle moodustatavasse ühendametisse. Üldiselt jäävad funktsioonid ja
teenistujad samaks, kuid kaasneda võivad mõned struktuurimuudatused, mis võivad põhjustada
36
muudatusi personali koosseisus ja kvalifikatsioonis. Moodustatavasse ühendametisse viiakse
ka RAM REHO vastavad ülesanded koos neid täitvate teenistujatega. RAM REHO jaoks
tähendab muudatus, et ministeeriumi tasandil töötanud teenistujad viiakse üle
rakendusasutusse. Kaasneda võivad muudatused, mis ei pruugi kogu personalile sobida ja
võivad tuua koondamisi. Kahe asutuse peale puudutab muudatus otseselt ca 330 teenistujat.
Mõju olulisus ei ole suur, kuna peamiselt jääb kõigi teenistujate töö alles, nad üksnes jätkavad
uues asutuses.
Ühendametisse viiakse veel ülesandeid RTK-st, JUM-ist, MKM ehitus- ja elamuosakonna
ehitisregistritalitusest, kust antakse kaasa ka sellega seotud ressurss. Kaasnev mõju ei ole suur,
kuna teenistujad jätkavad tööd ühendametis, kuid mõningad muudatused töö iseloomus on
võimalikud.
6.2. Valdkonna mõjuanalüüs
Ühendameti loomine annab võimaluse eraldada poliitikaloome igapäevaste rakenduslike
ülesannete täitmisest ning toob poliitikakujundajate ja -rakendajate hästi korraldatud koostöö
korral kaasa sünergia ning ühiskondliku kasu. Tuues kokku erinevate ministeeriumide ja
asutuste rakenduslikud, üksteist toetavad tegevused (nt maakasutus, planeerimisalased
tegevused, ehitamine, kohalike omavalitsuste nõustamine ühendameti skoopi jäävates
küsimustes ja järelevalve nende üle, ruumiandmete hõive ja kvaliteedi tagamine, registrid ja
kaardirakendused jne) ning viies need ühise juhtimiskorralduse alla, saab tõsta seni killustatud
valdkondade liitmise kaudu erinevate rakenduslike otsustuste kvaliteeti ning edendada
koostööd riigi, kohaliku omavalitsuse ja elanike vahel. Kui tuua kokku pädevad töötajad ja
ametnikud, lisades uusi, vajalikke ning vältimatuid funktsioone ning tehes vajalikud
investeeringud ühendameti toimimise tagamiseks ja uute vajaduste lahendamiseks, siis tekkiv
ühiskondlik kasu väljendub elanike jaoks parema avaliku teenusena ja vertikaalselt paremate
poliitikate rakendamise ja otsustustena. Parema ruumilahenduse kaudu saab suurendada
valdkondlike otsuste mõju, ruumiline planeerimine aitab tuvastada valdkondade ruumilise
koostoime7.
Parem elukeskkond ja kompetentsed ruumiotsused on iga inimese soov. Riigis regionaalse
tasandi ruumilise planeerimise kompetents koos maatoimingute ja ruumiandmete
kompetentsiga tekitab suurema sünergia kui praegune olukord, kus need valdkonnad on laiali
erinevates asutustes. Maa, regionaal- ja ruumilise planeerimise valdkonna ühendameti loomisel
on võimalik kokku liita erinevate ministeeriumide juhtimisel olev kompetents ja luua tugevad
maa, planeerimise, arhitektuuri, ruumiandmete regionaalse pädevusega meeskonnad, kes on
koostöös võimelised ka senisest enam ülesandeid kandma. Eesmärgiks on ühte asutusse
koondada ka ruumiandmete infosüsteemide tehniline haldamine ja arendamise rakenduslikud
tegevused. Ruumiandmete tehnilise arenduse ja halduse funktsiooni konsolideerimise
eesmärgiks on kliendile pakkuda ruumiandmete kasutamiseks nn ühe akna lahendust ja
vähendada kontaktpunkte andmete esitamiseks, kärpida haldamiskulusid, parandada
süsteemide integreerimisvõimalusi ning tasakaalustada konkureerimist valdkonna spetsiifiliste
investeeringute ja tööjõu pärast.
Ümberkorraldamisega suureneb ruumilise planeerimise kompetents, väheneb teenuste
dubleerimine, paraneb ruumiandmete hõive, haldamine ja kvaliteet, aidatakse kaasa riigi
regionaalse tasakaalustatuse suurenemisele ning tõuseb teadlikkus kvaliteetse elukeskkonna
7
Ruumilise planeerimise roheline raamat. Rahandusministeerium. Kättesaadav veebilehel
https://planeerimine.ee/prr/.
37
kujundamisel. Klientidele suunatud teenused on terviklikumad ja ruumiandmete kättesaadavus
on tagatud ühest keskusest.
Moodustatava ühendameti üheks ülesandeks on kaasa aidata ruumi kvaliteeti ja arengut
mõjutavate otsuste kujundamisele ja elluviimisele, mis langetatakse enne ruumilise
planeerimise ja projekteerimisprotsessi algust, aga ka nende protsesside käigus. Tervikliku
ruumilise arengu tagab ruumipoliitika erinevate osade (sh arhitektuuri-, inseneri-, kinnisvara-,
ehitus-, maastiku-, muinsuskaitse-, maapoliitika) ja ruumiliste planeeringute ning valdkondlike
ruumiotsuste sidusus ja läbipaistvus.
Hinnates ehitatava ruumi (hooned, teed, platsid, sadamad, raudteed, tehnovõrgud jne)
võimalikku investeeringute mahtu järgmise 30 aasta jooksul (nii era- kui ka valitsussektor) ja
arvestades pikaajalise kasvuprognoosina 2% aastas, on selleks ligikaudu 140 miljardit eurot
(joonis 3).
Joonis 3. Ruumiloome maht, kogu ehitussektor 30 aastaga. Allikas: MKM ehitus- ja elamuosakond.
Lähtudes Euroopa riikide praktikast ettevalmistustööde, planeerimise ning ehitusprotsesside
parema korraldamise ja juhtimise valdkonnas, mille teeb võimalikuks koostöö ja läbipaistvuse
suurendamine digitaliseerimise abil, võib kokkuleppeliselt lugeda võimalikuks kokkuhoiuks
ligikaudu 20%. Võttes endale sarnased eesmärgid, võib uue ühendameti moodustamisel ja selle
jõulisel ning õigel tööle rakendamisel saavutada pikaajalise planeerimise, koostöö tõhustamise,
avaliku sektori eestvedamise, ruumiandmete parema kasutamise, läbipaistvate otsuste tagamise
ja digitaalehituse juurutamise abil saavutada investeeringute kokkuhoiuks järgneva 30 aasta
jooksul kogu ehitussektoris ligikaudu 28 miljardit eurot ja valitsussektoris ligikaudu 8 miljardit
eurot.
7. RISKIDE KAARDISTUS
Töörühmas analüüsiti erinevaid ohutegureid, millele tuleks ühendameti moodustamisel
tähelepanu pöörata. Nende riskide avaldumise tõenäosust ja mõju projekti edukusele ei ole
38
eraldi hinnatud. Küll aga on välja pakutud võimalikud maandamismeetmed, mida ühendameti
moodustamisel ja hilisemal rakendamisel arvestada.
Riskide loetelu koos maandamismeetmetega on toodud alljärgnevas tabelis.
Riski nimetus Selgitus Võimalikud maandamismeetmed
Ruumiloome Toimub ülesannete vormiline Ministeeriumide ülese spetsiifilise
valdkonna rakenduslike ühendamine, kuid sisulist juhtimissüsteemi loomine, mille tulemusel
ülesannete liitumist asutuses ei toimu, paraneb juhtimise kvaliteet, ühtsetel
ühendamisest ei teki senine sünergia halveneb ning põhimõtetel info edastamine, eesmärkide
oodatud lisandväärtust, paremat koostööd ja uut seadmine ja tulemuste ülevaatus.
koostööd ja sünergiat. sünergiat ei teki. Regulaarse infovahetuse tagamine
ministeeriumide ja asutuse vahel.
Eesmärkide (prioriteetide) ja ootuste
edastamise selguse tõstmine.
Organisatsioonikultuuri kasvatamine, sh seda
toetava töökeskkonna tekitamine.
Ühendameti valdkondi ühendava poliitika
põhialustes kokku leppimine.
Ebaselgus poliitika Ministeeriumide poliitikate Rollid ja vastutused kokku leppida.
kujundamise eesmärgid ja erinevate osapoolte Poliitikakujundajate esindusorgani loomine.
eesmärkides ja rollides. rollid ei ole selged. Ühendameti valdkondi ühendava poliitika
põhialustes kokku leppimine.
Funktsioonide Ühendamise käigus lahkunud Õigeaegne ja põhjalik töötajate teavitamine
ühendamisega kaasnev ja/või koondatud töötajate eesootavatest muudatustest, et maandada
teadmiste ja väärtuslike teadmuse ja inimestes tekkivat hirmu tuleviku ees.
kompetentside kadu. kompetentside kadu. Töötajate kaasamine ühendameti
ülesehitamisse.
Valmisolek asuda võtmekompetentse ja
oskuseid omavate töötajatega
läbirääkimistesse.
Mitme ministeeriumi Mitme ministeeriumi juhtimisel Heade organisatsiooni juhtimiskogemusega
valitsemisalas oleva olevat asutust on selle suuruse, ühendameti tippjuhtkonna värbamine.
asutuse juhtimine ei eriloomuliste valdkondade ja Asutuse juhtimissüsteemi, teenuste ja
toimi. ülesannete tõttu keeruline protsesside ning töökorralduse loomine, mis
juhtida, erinevate toetab asutuse juhtimist (tõstab kvaliteeti) ja
ministeeriumide soovitud loob eeldused täpseks eesmärgistamiseks ning
tulemuste saavutamine kujuneb õigeaegseks tulemuste ülevaatuseks ja
keeruliseks. parendamiseks.
Kokku leppida selged eelarve jm ressursside
üle otsustamise reeglid.
Kokku leppida selged reeglid (sh otsustajad ja
vastutajad) eelarve jm ressursside jaotuse
muudatuste tegemises.
Selge riskijuhtimissüsteemi loomine (COSO
mudel).
Ministeeriumide ootuste selge edastamine.
Ühendameti valdkondi ühendava poliitika
põhialustes kokku leppimine.
Tulemusjuhtimise süsteemi rakendamine.
Ümberkorraldamise Ühendametis ei pöörata Õigusloomega seotud tegevuste võimalikult
tulemusel ühte asutusse piisavalt tähelepanu ja ressurssi varajane ette valmistamine ja ministeeriumide
kokku viidavate kõikidele liituvatele vahelise töögrupi kokku kutsumine.
teenuste kvaliteet funktsioonidele. Asutuse tööplaani koostamine.
halveneb. Asutuse juhtkonna töökorralduse
kehtestamine.
39
Ministeeriumide ülene strateegiline
planeerimine ja eesmärgistamine, tagamaks
kõikide valdkondade kaetus.
Ühendameti Uus asutus ei tekita klientides ja Ühendameti teenuste selge kommunikatsioon
moodustamine ei leia partnerites piisavalt usaldust, sihtrühmadele; kaasamine.
sihtrühmade halveneb koostöö ja kannatab Kiire reageerimine kliendi ootustele ja
heakskiitu. maine. päringutele.
Klienditeenindusstandardite rakendamine
klienditeeninduse kvaliteedi tagamiseks.
Registrite koondamisel Arendamisel olevad registrid Tihe koostöö registrite arenduse staadiumis.
ühendametisse ei teki tulevad ühendametisse üle Võimalikult varakult määratleda tegevusplaan
oodatud sünergiat. pärast arenduste lõppu, mis ja ressursid, et registrite üleminekust
pikendab sünergia loomist. puudutatud asutused oskaksid sellega oma
tööplaani koostades arvestada.
Registrite üle andmisel tuleb planeerida, et
sellega läheksid kaasa ka vajalikud ressursid
oskuste jätkamiseks.
Läbi mõelda kasutajatoe jätkumine
ühendametis.
40
LISA 1 Ühendameti ülesanded
Ühendameti ülesanded Ülesande praegune
täitja ja seda täitvate
teenistujate arv
1. Koostöövõrgustikud KOV-ide ja riigiasutustega maakondlikul tasandil RAM REHO, 20
2. Maakondlike arengustrateegiate ja maakonna planeeringute kooskõla ja teenistujat
koostoime koordineerimine ja nende sidustamine riikliku
arengukavandamise protsessi
3. Osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel
4. Seire riigiteenuste osutamise üle maakonnas
5. Maakonda puudutavate reformide läbiviimisele kaasaitamine
6. Arvamuste andmine maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate
osas
7. Kohalike omavalitsuste ja nende koostööasutuste nõustamine
õigusalastes ja korralduslikes küsimustes, s.h kohalike omavalitsuste
nõustamine üld- ja üksikaktide koostamisel, valdkondlike õigusaktide
tõlgendamisel ning kohalike omavalitsuste korraldust puudutavates
küsimustes
8. Haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine
9. Riigi teenuste osutamise koordineerimine riigimajades v.a haldamine RAM REHO
kontaktisikud
10. KOV haldusaktide järelevalve JUM, 2 teenistujat
11. Üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamise RAM REHO, 21
korraldamine teenistujat
12. Maakonnaplaneeringute (sh teemaplaneeringute) koostamise
korraldamine
13. Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
14. KOV üldplaneeringute koostamise protsessides osalemine s.h
koolitamine, nõustamine
15. KOV üldplaneeringute, üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute
jt planeerimisseaduses sätestatud juhtudel ettepanekute tegemine
lähteseisukohtadele ja planeeringute eelnõudele, eesmärgiga tagada
erinevate tasandite planeeringute omavaheline kooskõla
16. Keskkonnamõju algatamise otsustele, keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmile ja aruandele ettepanekute tegemine
17. KOV üldplaneeringute, üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute
jt planeerimisseaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringutele
täiendavate koostöötegijate ja kaasatvate määramine
18. Järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle
ja nõusoleku andmine liigilt kõrgema planeeringu
(maakonnaplaneeringu või KOV-i üldplaneeringu) muutmiseks
19. KOV-de nõustamine ja koolitamine planeeringute valdkonnas
20. Planeerimiseks vajalike uuringute läbiviimise korraldamine
21. Planeeringutega seotud analüüside ja ülevaadete koostamine
22. Maakonnaplaneerijate ja kohalike omavalitsuse planeerijate
koostöövõrgustiku hoidmine
23. Ruumilise planeerimise alase teabe ja selgituste andmine kõigile
huvitatud isikutele
41
24. Planeeringute keskse andmekogu (planeeringute registri) haldamine RAM PLO hetkel 0,5
(arendamisel – läheb ühendametisse pärast registri valmimist, mitte kohaga projektijuht
enne 2022.a) ja arendamine
25. Planeeringute menetluskeskkonna arendamine ja haldamine RAM PLO koostöös
(arendamisel) MKM EEO
26. Tagastamistoimingute lõpule viimise tähtaja määramine; vara RAM REHO, 2
tagastamata jätmise otsustamine tehnoloogilistel põhjustel teenistujat
27. Vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramine
28. Järelevalve vara tagastamise ja kompenseerimise üle
29. ÕVVTK keskkomisjoni töö korraldamine
30. Riigi kinnisvararegistri vastutava töötleja ülesannete täitmine RAM RVO, 1
teenistuja
31. Riigi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine, hüpoteekide vähendamine, RTK, 5 teenistujat
hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamine, kavandatud raieteks
nõusoleku andmine
32. Riigi kasuks seatud võlakohustuste üle võtmine (nõude omaniku
muutused)
33. Maa müügihinna vähendamine lapse sünni korral või neli alla 18 aastast
last
34. Toimikute lõpetamine ja arhiveerimine MaaISis – tehniliselt kaasnev
ülesanne
35. Reaalkoormatise nõuete loomine KOV otsuse alusel (s.h viitenumbri
väljastamine tasumisteks), reaalkoormatiste kustutamine
kinnistusraamatutest
36. Kliendikontakti loomine tähitud kirjaga, telefonivestluse teel;
Meeldetuletuste väljastamine makseviivituse tekkimisel; Lepingute
ülesütlemise teavitused
37. Täitemenetluse algatamine; Maksekäsu kiirmenetluse algatamine
38. Riigi esindamine pankroti, likvideerimismenetluse või mõnes muus
kohtumenetluses järelmaksunõuetega
39. Maareformi läbiviimine (maa erastamise, kasutusvalduse ja Maa-amet, 282
hoonestusõiguse seadmine, munitsipaalomandisse andmine ning riigi teenistujat
omandisse jätmine), maareformi koordineerimine, KOVide
nõustamine ja kontrollimine ning maareformiga seonduvate
õigusaktide selgitamine ja muu maareformi alane tegevus
40. Riigile mittevajaliku maa müügi ja põllumajandusmaa rendi
enampakkumise korraldamine, riigimaa kasutamise ja hooldamise
korraldamine
41. Otsustuskorras maa võõrandamine ja kasutusse andmine KOVidele,
MTÜ-dele, SA-dele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,
riigimaa valitsemise üleandmine teistele ministeeriumidele ja
asutustele, maa rendile andmine maavarade kaevandamiseks ja
piiratud asjaõiguste seadmine (isiklikud kasutusõigused, servituudid),
kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile
42. Riigimaaga seotud maakorraldustoimingute läbiviimine, kinnisasja
avalikes huvides omandamine, vahetamine ja riigi maakorralduse
läbiviimine (Rail Baltica projektis)
43. Maa korralise hindamise (masshindamise) läbiviimine, riigimaa müügi
ja rendi alghindade, kasutustasude (IKÕ-d ja servituudid) määramine,
kinnisvaratehingute andmebaasi pidamine
44. Detailplaneeringute, projekteerimistingimuste, ehituslubade ja
kasutuslubade menetlustes riigi huvide esindamine omaniku,
puudutatud või huvitatud isiku esindajana ning ettepanekute tegemine
42
ameti volitusel olevate riigimaade planeerimiseks ja planeeringute
tellimise korraldamine
45. Maakatastri pidamine, sh kinnisasja piiri, selle ruumilise ulatuse, maa
väärtuse, maa loodusliku seisundi ja maa kasutamist s.h kitsendusi
põhjustavate objektide paiknemist kajastava informatsiooni
registreerimine ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine
46. Katastri arendustööde korraldamine ning katastriandmete kvaliteedi ja
ajakohasuse tagamine ning andmete kontrollimine ja parandamine läbi
katastrimõõdistamise ja maakorraldustoimingute ning
47. Aadressiandmete süsteemi haldamine ja ühilduvuse tagamine teiste
andmekogude ja infosüsteemidega
48. Kohanimede registri vastutava ja volitatud töötleja ülesannete täitmine
49. Maardlate nimistu teenuste ja andmete haldamine, maavaravarude
koondbilansi koostamine, kaevandamise aerokontroll
50. Maardlate aladel planeeringute, projektide, ehituslubade,
katastriüksuste sihtotstarvete muutmiste kooskõlastamine, maardlate
aladel riigimaa haldamise nõustamine
51. Digitaalse geoloogilise kaardistamise süsteemi arendamises
osalemine, geoloogilise kaardi andmete visualiseerimine,
avalikustamine ja kättesaadavuse tagamine
52. Ehitusgeoloogilise informatsiooni säilimise ja kättesaadavuse
tagamine
53. Geodeetilise süsteemi haldamine, ajakohastamine ja täpsustamine;
selleks vajalikes geodeesiaalastes rahvusvahelistes töörühmades
osalemine
54. Riiklike ja kohalike geodeetiliste võrkude punktide andmekogu
pidamine ja andmete ajakohasena hoidmine
55. Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise korraldamine
56. Riiklike topograafiliste andmete ja kaartide tootmine, haldamine
57. Riikliku ruumiandmete infrastruktuuri, ruumiandme- ja võrguteenuste
koordineerimine, korraldamine arendamine ja haldamine.
58. Euroopa Komisjoniga INSPIRE direktiivi rakendamine ja
teabevaldajatega suhtluse koordineerimine
59. Geoinformaatika alaste regulatsioonide ja andmestandardite
väljatöötamine, juurutamine ja ajakohasena hoidmine; selleks
vajalikes ruumiandmete ja geoinformaatika alastes rahvusvahelistes
töörühmades osalemine
60. Satelliitkaugseirel põhinevate riiklike teenuste (ESTHub) arendamine
ja toe osutamine; kaugseire alastes rahvusvahelistes töörühmades
osalemine
61. Ruumianalüüside tegemine, ruumiandmete töötlemise,
ruumiandmekogude haldamise ja -teenuste osutamise üle järelevalve
tegemine.
62. E-ehituse platvormi kui andmevahetus- ja integratsioonikeskkonna MKM EEO, 12
arendamine ja haldamine, sh 3D kaksiku ja uute teenuste teenistujat
integratsiooni teenuste arendamine ja haldamine. Ehitatud keskkonna
(ruumi) andmete koondamine, haldamine ja kasutamise
võimaldamine.
63. Ehitisregistri kui menetluskeskkonna arendamine ja haldamine, sh
mudelipõhise loamenetluse juurutamine ja menetluste loendi
laiendamine (näiteks järelevalvemenetlus, kaeveload) koostöös
sidusgruppidega (arhitektid, ehitajad, insenerid, kinnisvaraarendajad,
kohalikud omavalitused, riigiametid, notarid, kohtutäiturid jne)
43
64. Ehitisregistri kui andmebaasi arendamine ja haldamine. Kohalike
omavalitsuste nõustamine registri kasutamisel, menetluste läbi viimise
ja andmete parandustöödel. Andmekoosseisu ajakohastavate
dokumentide hulga laiendamine (näiteks korstnapühkimise aktid,
gaasiseadmete auditid).
65. Joonrajatiste (võrgurajatiste) registri arendamine ja haldamine
koostöös sidusgruppidega (geodeedid, vee-ettevõtjad,
telekommunikatsiooniettevõtjad, kohalikud omavalitsused, jt).
Andmebaasi loomine, informatsiooni kogumise protsesside
käivitamine ja käimas hoidmine
66. Ehitusvaldkonna digitaliseerimise, automatiseerimise ja tehaselise
tootmise suunamine ja juhtimine eesmärgina tootlikkuse tõus
valdkonnas, sektori nügimine digitaliseerimise ja terviklikkuse suunas,
muuhulgas e-ehituse platvormi abil
67. Digitaalehituse standardite arendamine ja rakendamine, sh ehituse
elukaare ühtse klassifitseerimissüsteemi hoidmine ja haldamine
(CoClass International ja selle rahvuslikud osad)
68. Pikaajaliste ehitusinvesteeringute kavade ja plaanide koostamises ja
ajakohastamises osalemine, nende sidumine planeeringutega.
Kontratsüklilise planeerimise tagamine ja seire ehitisregistri kaudu
69. Projekteerimistingimuste kehtestamisega seotud sundvõõrandamine TTJA 0,2 teenistujat
või sundvalduse seadmine
70. Ruumiloome s.h arhitektuuri ja kvaliteetse ruumi alane nõustamine RAM PLO ja REHO
osaliselt
71. Avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV nõustamine ja RAM PLO ja REHO
koolitamine kohaliku kultuuripärandi, sh miljööalade osas – fookuses nõustavad
kohalik kultuuripärand (miljööalad osa sellest) miljööalade
praktikasse
rakendamist
72. Avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV nõustamine RAM PLO ja REHO
avaliku ruumi, liikuvuse, taristu ja transpordisüsteemi arendamisel osaliselt
(võrgustike arendamine) hea elukeskkonna nimel
73. Arhitektuurialase kompetentsi kaasamine ruumiliste planeeringute RAM PLO ja KUM
koostamisel ja riigi huvide esindamine kvaliteetse ruumi ja taristu osas arhit. nõunik osaliselt
74. Riigi ruumilise arengu eesmärkide, strateegiliste arengudokumentide RAM PLO ja KUM
ja õigusaktide seostamine, ruumiloomet puudutavate seaduste jt arhit. nõunik osaliselt
õigusaktide ettevalmistamises osalemine
75. Ruumivaldkonda puudutavate standardite ja juhendite väljatöötamine RAM PLO ja KUM
ja ajakohastamine, vajadusel uute loomise algatamine arhit. nõunik osaliselt
76. Ruumipoliitika rakendamiseks vajalike uuringute algatamine ja Osaliselt erinevad
läbiviimine ning ruumianalüüside koostamine riigile oluliste otsuste ministeeriumid
puhul ruumimõju kaalumiseks
77. Rahvusvahelise ruumialase teadmuse ja arengusuundade levitamine RAM PLO osaliselt
regioonis
78. Avaliku sektori asutuste, omavalitsusliitude ja KOV nõustamine -
ruumilist kvaliteeti väärtustavate (väärtuspõhiste)
projekteerimishangete, ehitushangete ja ideevõistluste korraldamisel,
asukoha valikul jt olulise ruumimõjuga (üksik)otsuste langetamisel
79. Avaliku sektori asutuste ja KOVide nõustamine kinnisvara tellimisel -
ruumi kvaliteedi ja elukeskkonna parandamise eesmärki silmas
pidades – avaliku sektori kui tellija nõustamine nii hoonestatud kui ka
hoonestamata kinnisvara valitsemise ja ruumilise tulevikuvisiooni
vallas
44
80. Ruumipoliitika tervikvaatega kooskõlas olevate riigipoolsete -
investeerimistoetuste meetmete väljatöötamise ning eesmärgipärase
kasutamise jälgimine, ettepanekute tegemine poliitikakujundajatele
81. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine ja elluviimise -
jälgimine, arvestades kaasamise põhimõtet
82. Ruumimõju hindamise piloteerimine avaliku sektori ruumiotsuste -
langetamisel
45
Lähteülesanne
VÄIKEOSTU NIMETUS: “Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine“
1. Analüüsi taust
2019. aasta veebruaris moodustati Rahandusministeeriumi (RaM) juhtimisel ruumiloome töörühm, mille eesmärk
oli ruumiloomeprotsesside kaardistamine, leidmaks korralduslikult parimad võimalused valdkonna mõjususe ja
efektiivsuse suurendamiseks. Samuti oli töörühma ülesanne analüüsida ja teha ettepanekuid sobivaima
institutsionaalse lahenduse leidmiseks, et suurendada ruumikaalutluse arvestamist otsuste ettevalmistamisel.
Ruumiloome töörühma ettepanekutele tuginedes koostati RaMi eestvedamisel 2020. aastal maa-, regionaal- ja
planeeringute valdkonna osas täiendav analüüs arvestades, et ruumiloome kvaliteedi parandamiseks tuleb läbi viia
riigiasutuste vahelised institutsionaalsed ümberkorraldused, et koondada järgnevad funktsioonid
(analüüsimaterjalid on lisatud pakkumuskutsele):
1) Maa-ameti senised maaga seotud ülesanded maatoimingute, maakorralduse, riigimaade haldamise, maa
hindamise ja maakasutuse valdkonnas.
2) kohalike omavalitsuste ja nende asutuste tegevuse toetamine, nõustamine, juhendamine, koolitamine ning
paikkondlikus võrgustikutegevuses osalemine et tagada regionaalne tasakaalustatus.
3) Riigi planeeringute (nt maakonnaplaneeringud ja eriplaneeringud) koostamine ja nende ajakohasena
hoidmine ka pärast kehtestamist, kohalike omavalitsuste planeeringute valdkonna nõustamine,
koolitamine ning tegevuse õiguspärasuse kontrollimine.1
4) Maa-ameti senised geomaatika-alased tegevused, sealhulgas avalikkusele oluliste ruumiandmete (katastri-
, kinnisvara hindamise, aadressi-, topograafia-, kohanime-, geodeesia-, geoloogia- ja maavarade ning
aerofotode jt andmete) hõivega, nendega seotud teenuste pakkumise ja kaartide tootmisega seotud
ülesanded.
5) Riigi kinnisvararegistri, e-ehituse platvormi, ehitisregistri, planeeringute registri ja võrgurajatiste
andmebaasi ning nendega seotud teenuste haldamine.
Arvestades valdkonna ülesandeid ja ootusi ühendameti toimimisele, sõnastas töörühm 2020. aastal ühendameti
eesmärgid järgmiselt:
Aidata kaasa riigi regionaalsele tasakaalustatusele, tehes seda läbi kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste
koostöö võimaldamise ja osapoolte igakülgse nõustamise.
Edendada koostööd riiklike ja kohalike teenuste pakkumises.
Parandada riigi ning kohaliku omavalitsuse maatoimingute, planeerimis- ja ehitustegevuse keskse
suunamise, nõustamise ja järelevalve kaudu elukeskkonda ja edendada ruumiloomet.
Koordineerida ja korraldada maakonnaplaneeringute ning riigi eriplaneeringute koostamist.2
Aidata nõustamise, koolitamise ja järelevalve kaudu teha kohalikel omavalitsustel paremaid
ruumiotsuseid.
Aidata riigil paremini seostada ruumilise ja regionaalse arengu eesmärke, õigusakte ja arengukavasid.
Kaasa aidata kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimisele.
Kaasa aidata maa ja ehitatud keskkonna väärindamisele.
Viia ellu riigi maa- ja ruumipoliitikat, sh korraldada riigi maakorraldust ja kinnisvaratehinguid.
Vahepealsel perioodil on ümber kujundatud RaMi regionaalhalduse valdkond. 2022. aasta 1. septembrini tegelesid
Rahandusministeeriumis ruumilise planeerimise küsimuste lahendamisega planeeringute osakond ja
regionaalhalduse osakond. Esimene tegeles ruumilise planeerimise poliitika kujundamise, sh õigusloomega, teine
ruumilise planeerimise õiguse rakendamisega. Nüüd on need kaks osakonda liidetud üheks ruumilise planeerimise
osakonnaks. KOV poliitika osakonnaga liitusid regionaalhalduse osakonna talitusejuhatajad (piirkonnajuhid),
KOV nõunikud ja riigimajade infotöötajad.
1
V.a planeeringute algatamine ja kehtestamine
2
V.a maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute algatamine ja kehtestamine
1
Regionaalhalduse valdkonna ümberstruktureerimise (sh ametikohtade koondamise) järel töötab uues ruumilise
planeerimise osakonnas 34 ametnikku. Endisest regionaalhalduse osakonnast liikus KOV poliitika osakonda 10
teenistujat. Vahepealsel perioodil on loodud ka ruumilise planeerimise digiüksus, kes on arendanud planeeringute
andmekogu PLANK ja alustatud planeeringute infosüsteemi PLANIS arendamisega.
Samuti on pärast kõnesolevat analüüsi loodud kaks rakendusasutust Transpordiamet (TRAM) ja Ettevõtluse
Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis võivad mõjutada ühendameti ülesandeid. Muudatusi on toimunud ka
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (TTJA) ja Maa-ametis. Riigi hüpoteekidega seotud toimingud on
viidud RTK-st Maa-ametisse. Ameti eeldatavad ülesanded võivad olla mõjutatud ka vahepeal päevakorda tekkinud
teemad, nagu näiteks rohepoliitika rakendamine, digipööre jne.
2. Hanke eesmärk
Hanke eesmärgiks on 2020. aasta maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine ning
edasiste tegevuste aja- ja tegevusplaani koostamine, et esitada 2023. a alguses valitsuskabinetile ettepanekud maa-
, regionaal- ja planeeringute valdkonna paremaks korraldamiseks.
2.1. Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamisel arvestada:
1) RaMi ruumilise planeerimise ja KOV poliitika valdkonnas toimunud ümberkorraldusi;
2) Maa-ametis vahepealsel perioodil tehtud muudatusi;
3) MKMi ehitus- ja elamuvaldkonnas e-ehituse platvormi, sh ehitisregistri tänast korraldust;
4) Transpordiameti kartograafia- ja hüdrograafia valdkonna ülesandeid.
5) Läbivalt analüüsida, kas 2020. aasta analüüsis väljapakutud funktsioonid aitavad täita ühendametile seatud
eesmärke.
6) Täiendada analüüsi põhjendatud ettepanekutega vajalike regulatsioonimuudatuste osas ja lisada seotud
õigusaktide loetelu.
7) Lisada finantsanalüüs. Koostada ühendameti moodustamise eelarve ning kaardistada ühendameti
eesmärkide täitmisse panustavate üksuste detailne finantsvaade ning registrite ja infosüsteemide
haldamisega seotud ressursid (arvestades ümbermajutamine IT-asutuste vahel).
8) Lisada põhjendatud ettepanekud, millise ministeeriumi valitsemisalasse peaks ühendamet kuuluma.
9) Koostada analüüsi tulemuste põhjal ettepanekute elluviimise aja- ja tegevuskava ning riskianalüüs koos
tõenäosuse- ja mõjuhinnangute ning riskide haldamise meetmetega.
3. Lepingu täitja ülesanded
4.1. Analüüsi sisuline juhtimine ja p 2 kirjeldatud eesmärkide saavutamine;
4.2. dokumentide koostamine, sh intervjuude läbiviimine iga valdkonna esindajatega, andmete kogumise
koordineerimine;
4.3. analüüsi tulemuste tutvustamine juhtrühmale ja vajadusel ministeeriumite kantsleritele;
4.5. kaasatud võtmeisikutele analüüsi eesmärkide ja hetkeolukorra selgitamine;
4.6. arutelude korraldamine, läbiviimine ja otsuste protokollimine;
4.7. analüüsi kavandi täiendamine vastavalt osapoolte ja tellija sisendile;
4.9. teiste projektijuhtimisega seotud ülesannete täitmine.
4. Pakkumuse sisu, ajakava ja tähtaeg
Pakkumust koostades peab pakkuja lähtuma hanke eesmärgist ja ülesannetest, neid vajadusel omalt poolt
täiendades. Pakkumus peab sisaldama metoodikat analüüsi eesmärkide täitmiseks ja koostöö kirjeldust erinevate
osapooltega.
Analüüsi läbiviimise ajakava tuleb esitada pakkumuses nädala täpsusega. Ajakava peab sisaldama kõiki tegevusi
(sh erinevate osapooltega läbi viidavad intervjuud, fookusrühmad jmt) ja koostöö tellijaga. Analüüsi läbiviimise
aja- ja tegevuskava võib muuta juhtrühma kirjalikul nõusolekul.
2
Pakkujal tuleb täita hanke eesmärgid, arvestades, et ettepanekud esitatakse valitsuskabinetti 2023. a alguses, st
analüüsi lõplik versioon antakse tellijale üle hiljemalt 20. jaanuaril 2023.
Töö teostamise perioodil peab lepingu täitja arvestama vähemalt järgnevate koosolekute ja esitlustega:
1) Avakoosolek – hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kus tellija selgitab
lähteülesannet ja ootusi tulemustele ning lepingu täitja tutvustab analüüsi läbiviimise aja- ja
tegevuskava;
2) Iganädalased vahekoosolekud juhtrühmas analüüsi andmete, vahetulemuste läbiarutamiseks ja
kooskõlastamiseks;
3) Analüüsi lõpparuande üleandmine ja tutvustamine juhtrühmale hiljemalt 18. jaanuaril. Lepingu täitja
tutvustab analüüsi tulemusi ja ettepanekuid. Lepingu täitja saadab lõpparuande juhtrühma liikmetele
vähemalt 3 tööpäeva enne kohtumist. Juhtrühmal on kohtumise käigus õigus teha lõpparuandesse
täiendusi ja parandusi, mille alusel täiendatakse lepingu täitja poolt analüüsidokumenti hiljemalt 20.
jaanuariks 2023. a.
3
www.pwc.ee Lõpparuanne
Maa-, regionaal-
ja planeeringute
valdkonna
ühendamet
Valitsemismudeli
analüüs ning
Rahandusministeerium
3. aprill 2020
nõustamine
Lõpparuanne
Ülle Harak
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
3. aprill 2020
Austatud Ülle Harak
„Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti juhtimismudeli analüüs ja
nõustamine“ lõpparuanne
Käesolev aruanne on koostatud AS PricewaterhouseCoopers Advisors (“PwC”) poolt
Rahandusministeeriumile vastavalt Rahandusministeeriumi ja PwC vahel 22.01.2020 sõlmitud
lepingule (“Leping”).
Aruandes sisalduv info pärineb mitmest allikast. Me ei ole hinnanud nende infoallikate
usaldusväärsust ega testinud sealt pärineva info tõepärasust. Sellest tulenevalt ei anna PwC ühelegi
isikule (välja arvatud kliendile, Rahandusministeeriumile, Lepingu alusel) mistahes otseseid ega
kaudseid kinnitusi raporti täpsuse või täielikkuse osas.
Käesolev dokument on aruande lõppversioon. Aruande lõppversioon on koostatud, võttes arvesse
teie esitatud kommentaare projekti vahearuannetele.
Välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on selgesõnaliselt sätestatud teisiti, ei ole teenustes,
kliendile üleantavates tulemustes või raportis sisalduvates mistahes nõuannetes või soovitustes
arvesse võetud ega hõlmatud koroonaviiruse (COVID-19) võimalikku otsest või kaudset mõju,
sealhulgas, kuid mitte ainult, kohustuste täitmisele, tegevustele ja/või tulemustele. PwC ei vastuta
koroonaviiruse (COVID-19) ühegi tagajärje ega otsese või kaudse mõju eest, mis tekib või on seotud
PwC poolt käesoleva ülesande täitmisel osutatavate teenuste, kliendile üleantavate tulemuste,
nõuannete või soovitustega.
Aruande sisu pole lubatud teha kättesaadavaks teistele isikutele, välja arvatud Lepingus sätestatud
juhtudel ning vastavatel tingimustel. PwC kannab aruandega seoses õiguslikku vastutust Lepingus
sätestatud ulatuses üksnes Rahandusministeeriumi ja mitte ühegi teise osapoole ees, kes võib oma
otsustes olla tuginenud selles aruandes sisalduvale teabele või seisukohtadele.
Kui Teil on küsimusi seoses aruandega, võtke palun ühendust Erki Mägi (+372 614 1800,
[email protected]) või Karmen Limmeriga (+372 614 1800,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Teet Tender
AS PricewaterhouseCoopers Advisors
AS PricewaterhouseCoopers Advisors, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Registrikood: 10325507
T: 614 1800, F: 614 1900,
[email protected], www.pwc.ee
Lõpparuanne
Oluline teadaanne isikutele, kes ei ole aruande adressaadid
Isikud, kes ei ole aruande adressaadid ja seda aruannet loevad, loetakse ta nõustunuks alljärgnevate
tingimustega:
1. Aruannet lugev isik võtab teadmiseks, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors on selle
koostanud vastavalt oma kliendilt saadud juhistele ning üksnes kliendi huvisid ja kasu
silmas pidades.
2. Aruannet lugev isik tunnistab asjaolu, et ta pole selle aruande adressaat ning vastamaks
tema huvidele ja vajadustele oleks võinud aruande koostamiseks osutuda vajalikuks läbi viia
teistsuguseid või täiendavaid töid.
3. Lugeja nõustub, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors (sh tema partnerid, volitatud isikud
ja töötajad) ja allhankijad ei võta aruandega seoses mingeid kohustusi ega vastutust, ei
lepingulist ega lepinguvälist (sh hooletusest ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest
tingitud) vastutust. Lugeja nõustub, et AS PricewaterhouseCoopers Advisors (sh tema
partnerid, volitatud isikud ja töötajad) ja allhankijad ei vastuta mistahes kahju, saamata
jäänud tulu ega kulutuste eest, mis aruannet lugevale isikule seoses aruande kasutamisega
või muul moel aruandega seotult võivad tekkida.
PwC 3
Lõpparuanne
Sisukord
1. Analüüsi taust ning eesmärk ........................................................................................................ 5
1.1.Analüüsi taust ................................................................................................................................................................ 5
1.2. Teostatud tegevused ja töö tulemina eelistatud valitsemismudel ........................................................................ 6
2. Valitsemise teooria ja korraldus .................................................................................................. 8
2.1. Valitsemise raamistikud .......................................................................................................................................... 8
2.2. Valitsemismudeli korraldus Eestis ....................................................................................................................... 10
2.3. Hea valitsemise tava ............................................................................................................................................... 12
2.4. Tähelepanekud rahvusvahelisest praktikast ......................................................................................................... 15
3. Ühendameti valitsemismudeli alternatiivid ................................................................................18
3.1. Esialgsed valitsemismudelite alternatiivid ............................................................................................................ 19
3.2. Ministrite Nõukogu valitsmismudel: detailiseeritud alternatiivid ...................................................................... 21
3.2.1. Alternatiiv 1 – mitu valitsemisala, sh toetavad kogud .............................................................................. 22
3.2.2. Alternatiiv 2 – mitu valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda ................................................................ 29
3.2.3. Alternatiiv 3 – üks valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda ................................................................... 35
3.2.4. Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiivide eelised ja puudused (riskid) ....................................... 41
4. Tegevuspõhine riigieelarve ning ühisprogramm ........................................................................ 44
4.1. Ühisprogrammi rakendamine ............................................................................................................................... 45
4.2. Ühisprogrammi eelised ja puudused (riskid)....................................................................................................... 47
5. Õiguslik arvamus: ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus ja õiguslik raamistik ... 48
5.1. Ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus .......................................................................................... 48
5.2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine ................................................................................................................ 49
5.2.1. Alternatiiv 1 ........................................................................................................................................................ 50
5.2.2. Alternatiiv 2: puudub Nõukoda ....................................................................................................................... 52
5.2.3. Alternatiiv 3: ühendamet on ühe ministeeriumi valitsemisalas, kuid olulised otsused teeb Ministrite
Nõukogu ................................................................................................................................................................. 53
5.3. Teiste õigusaktide muutmise vajadus ................................................................................................................... 55
PwC 4
Lõpparuanne
1. Analüüsi taust ning eesmärk
1.1. Analüüsi taust
Ruumiloome kvaliteedi parendamiseks ning riigiasutuste vahelisteks institutsionaalseteks ümberkorraldamiseks
loodi ruumiloome ekspertidest koosnev töörühm, koondades valdkonna esindajaid Rahandusministeeriumist
(RAM), Kultuuriministeeriumist (KUM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) ning
Keskkonnaministeeriumist (KEM). Ekspertide töörühm jõudis oma tegevustes ettepanekuni moodustada maa-,
regionaal- ja planeeringute valdkonna kompetentse koondav ühendamet (edaspidi ühendamet). Loodav
ühendamet hõlmaks Maa-ameti praeguseid funktsioone, RAM-i regionaalhalduse osakonna ülesandeid ning
ruumiandmete arenduse ja halduse funktsioone ministeeriumidest (nt ehitisregister, e-ehituse platvorm, 3-d
kaksik, planeeringute register, riigi kinnisvararegister).
Sellest tulenevalt andis Vabariigi Valitsus RAM-ile ülesandeks viia läbi valdkonna ühendameti moodustamise
analüüs koostöös KEM-i, MKM-i ja KUM-iga. Käesolev analüüs keskendub ühele osale antud ülesandest –
ühendametile sobiva valitsemismudeli leidmisele/loomisele.
Täna paikneb Maa-amet KEM-i valitsemisalas, kuid ameti ümberkujundamisel ühendametiks lisanduvad tänastele
funktsioonidele rakendusfunktsioonid RAM-i, MKM-i ning KUM-i poliitikakujundamise üksuste
vastutusvaldkondadest. Praegu ei ole veel täpselt teada, kuidas koondatavaid funktsioone ametisiseselt korraldama
ning juhtima hakatakse ega kuidas defineeritakse ühendameti tegevused ja teenused.
Käeoleva analüüsi eesmärk on välja töötada ühendameti valitsemismudel olukorras, kus üks amet saab
funktsioonide rakendamiseks suuniseid mitmest ministeeriumist. Lähenemine on Eesti halduskultuuris uus, kuna
seniselt on lähtutud ainuvalitsemise printsiibist, milles saavad ametid funktsioonide rakendamiseks suuniseid
ühest juhtivast ministeeriumist.
Analüüsi eesmärk on välja töötada ettepanek ühendameti valitsemiskorralduseks ning koostada
selleks vajalikud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS).
Analüüs peab andma vastused peamistele küsimustele:
− milline on kõige efektiivsem maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti
valitsemismudel?
− millised on ühendameti alternatiivsed valitsemismudelid? Sh tuua esile alternatiivide plussid ja
miinused.
− millised on riskid ja maandamistegevused erinevate juhtimismudelite korral?
− millised on teiste riikide kogemused sarnase juhtimismudeli rakendamisel?
Lisaks eeltoodule viiakse läbi õiguslik analüüs, mille käigus sõnastatakse alternatiivide hulgast välja valitud
valitsemismudeli rakendamiseks vajalikud muudatusettepanekud VVS-is.
Analüüsi tulem on terviklik dokument, mis ühelt poolt kirjeldab ühendameti sobivaimat valitsemismudelit ja
annab teisalt ülevaate teistest töö raames analüüsitud potentsiaalsetest valitsemismudelitest, tuues välja nende
eelised ja puudused (sh riskid). Lisaks tuuakse välja sobivaima valitsemismudeli rakendamiseks vajalikud VVS
muudatusettepanekud, teiste riikide kogemused sarnase valitsemismudeli rakendamisel ning muu oluline info
juhtimismudeli rakendamiseks.
PwC 5
Lõpparuanne
1.2. Teostatud tegevused ja töö tulemina eelistatud
valitsemismudel
Analüüsi edukaks läbiviimiseks koostasime detailse tööplaani, mille peamiste tegevustena kaardistasime läbi
dokumendianalüüsi valitsemise teoreetilised käsitlused ning raamistikud (mh hea tava, vt ptk 2.1, 2.3),
tänase hetkeolukorra Eestis (ptk 2.2) ning näiteid rahvusvahelisest praktikast (ptk 2.4).
Muuhulgas viisime läbi kaks intervjuud Eesti avaliku valitsemise ekspertidega (Rauno Vinni, Tiina
Randma-Liiv), kaardistamaks nende teadmust nii rahvusvaheliselt levinud praktikast riigiasutuste korraldamisel,
Eesti halduskultuuri eripärade kui ka potentsiaalsete võimalike alternatiivide osas. Sarnase väljakutsega seotud
rahvusvahelise kogemuse täpsustamiseks viisime täiendavalt läbi kaks intervjuud Soome avalike
teenistujatega, kes puutuvad igapäevaselt kokku mitmele ministeeriumile alluva ELY-keskuse valitsemise ning
valitsemise korraldamisega (ptk 2.4).
Dokumendianalüüsi, rahvusvahelise kaardistuse ning ekspertintervjuude tulemusena koostasime kavandid
esialgsetest hüpoteetilistest ühendameti valitsemismudeli alternatiividest. Alternatiivide kavanditele
tagasiside saamiseks ja ühendameti valitsemismudeli disainimiseks viisime läbi grupiintervjuud ühendameti
korraldamisse kaasatud osapooltega eraldiseisvalt (grupiintervjuu Maa-ameti, Rahandusministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga
eraldiseisvalt).
Grupiintervjuude järgselt täiendasime alternatiivide kavandeid vastavalt osapoolte tagasisidele ning koostasime
alternatiivide esialgsed variandid (ptk 3.1)
Esialgseid väljakujunenud alternatiive tutvustasime nii projekti töörühmale (koosseisus peamiselt kaasatud
ministeeriumite osakonnajuhatajad ja nõunikud) kui ka projekti juhtrühmale (koosseisus kaasatud valdkondade
asekantslerid). Vastavalt juhtrühma suunistele keskendusime edasises analüüsis Ministrite Nõukogu
valitsemismudeli detailiseerimisele, sh vastavalt saadud tagasisidele on Ministrite Nõukogu
valitsemismudel kirjutatud lahti kolme erineva alternatiivina (ptk 3.2).
Kõigi kolme alternatiivi tarbeks viisime läbi õigusliku analüüsi, mille käigus andsime hinnangu
valitsemismudelite põhiseaduspärasusele (ptk 5.1) ning koostasime ettepanekud Vabariigi
Valitsuse seaduse muutmiseks (ptk 5.2). Väljakujunenud kolm alternatiivi olid järgmised:
Alternatiiv 1
Alternatiivi 1 kohaselt kuuluvad loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine
mitme (käesolevaga kontseptsioonis nelja) ministri vastutusvaldkonda üheaegselt ehk amet kuulub korraga
mitmesse valitsemisalasse.
Ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused valdavalt
Ministrite Nõukogu käes.
Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist,
on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis
kanda Nõukojal ja Administreerival Ministeeriumil.
Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit ühtlasi igapäevases operatiivses töökorralduses.
PwC 6
Lõpparuanne
Alternatiiv 2
Alternatiivi 2 kohaselt kuuluvad loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine
mitme (käesolevaga kontseptsioonis nelja) ministri vastutusvaldkonda üheaegselt ehk amet kuulub korraga
mitmesse valitsemisalasse.
Eelistatud ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused
valdavalt Ministrite Nõukogu käes.
Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist,
on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis
kanda Administreerival Ministeeriumil. Antud alternatiivi käsitluses puudub toetava üksusena
Nõukoda.
Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit ühtlasi igapäevases operatiivses töökorralduses.
Alternatiiv 3
Alternatiivi 3 kohaselt kuuluvad loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine
ühe ministri vastutusvaldkonda ehk amet kuulub korraga ühte valitsemisalasse.
Eelistatud ühendameti valitsemismudeli käsitluses on VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused siiski
Ministrite Nõukogu käes, kuhu kuuluvad tänase parima teadmuse kohaselt neli valdkonnaga seotud
ministrit, kes võtavad vastu olulisi strateegilisi otsuseid.
Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist,
on vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis
kanda Valitseval Ministeeriumil, mis on käesoleval hetkel määratlemata. Antud alternatiivi käsitluses
puudub toetava üksusena Nõukoda.
Valitsev Ministeerium toetab ühendametit ühtlasi igapäevases operatiivses töökorralduses.
Väljakujunenud alternatiivid ei ole oodatavalt valitsemismudeli lõplikud vormid, kuivõrd
valitsemismudel peab olema kooskõlas ühendameti sisemise ülesehituse ja korraldusega, mis on
alles väljatöötamisel.
PwC 7
Lõpparuanne
2. Valitsemise teooria ja
korraldus
2.1. Valitsemise raamistikud
Valitsemine on süsteem, mis määrab ja sätestab endas reeglid, tavad ning protsessid, mille läbi organisatsiooni
suunata ja kontrollida. Teoreetilises kirjanduses käsitletakse valitsemist suuresti kui raamistikku, mille läbi
organisatsioon saab ennast ja enda tegevusi teostada ning eesmärke täita. Käsitluste kohaselt aitab valitsemise
raamistik:
• tagada, et organisatsiooni suudab eesmärkide saavutamiseks võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid ning
teha tõhusaid, teadlikke ja sihipäraseid otsuseid, tasakaalustades samas oma sidusrühmade huve
(aktsionärid, kliendid, juhtkond, töötajad, valitsus ja laiem üldsus);
• tagada, et otsuste eest kantakse ka asjakohast vastutust.
Valitsemisraamistiku olemus käsitleb enamjaolt:
• volituste ja vastutuste jaotust;
• sidusrühmade huvide tasakaalustatuse tagamist;
• nõuetekohase järelevalve ja kontrolli tagamist ning parandusmeetmete rakendamist.
Kõik organisatsioonid (nii avalikus sektoris kui ka ettevõtted) on omanäolised, mistõttu ei ole mõeldav, et kõigile
sobib identne valitsemiskorraldus või -raamistik. Iga organisatsioon töötab enda tarbeks välja mudeli, mis võtab
arvesse enda erisusi ning areneb aja jooksul täpsetest eesmärkidest ning oludest lähtuvalt.
Mõiste „valitsemismudel“ viitab loogikale, kuidas erinevad organisatsiooni valitsemise komponendid omavahel
suhestuvad ning tervikuna üheks raamistikuks kujunevad. Laias käsitluses on valitsemismudel seega erinevate
valitsemiskomponentide koordineeritud suhestus ja sobivus. Nendeks komponentideks on näiteks:
• otsustusstruktuurid – kuidas on üles seatud otsuste tegemise struktuur organisatsioonis, hõlmates ka
asjakohast järelevalvet, ning vastutus, alustades strateegiliselt tasandilt. Peamisteks alakomponentideks on
valitsemisorganite roll ja koosseis, nende volitused ning vastutus, sh järelevalvekohustused;
• tööprotseduurid – protsessid ja protokollid, mis on loodud otsuste vastuvõtmiseks ja operatsioonide
juhtimiseks. Peamised alakomponendid hõlmavad tulemusjuhtimist ja stiimuleid, äri- ja tööpõhimõtteid,
riskijuhtimist ning juhtimise arendamist;
• koostööd võimaldavad mehhanismid – võimalused infovahetuseks ning koostööloomeks erinevate
osapoolte ja sidusrühmade vahel. Alakomponentideks on näiteks organisatsiooni kultuur, aruandlus ja
kommunikatsioon, sisekorrad, tehnoloogilised süsteemid ning vastav taristu.
Juhtimisalane kirjandus käsitleb valitsemismudelit aga kitsamalt, määratledes ja analüüsides enamasti
organisatsioone otsustustruktuuride järgi (peamiselt nõukogu ja komiteede vaates).
Käesoleva analüüsi raames on oluline keskenduda valitsemismudelite valikute mitmekesisusele (sh
kaaluda ka erasektoris rakendatud mudeleid), et disainida sobiv lahendus olukorras, kus oodatavalt loodav
lahendus on Eesti jaoks uudne ning väljakutse tõttu ka Euroopas pigem harva esinev.
Seetõttu toome näiteid peamistest klassikalistest valitsemismudelitest, arvestamata spetsiifiliselt avaliku sektori
eripära (kuna osasid erasektori mudelite elemente on kohandades võimalik üle võtta ka avalikku sektorisse).
Sellised valitsemismudelid on järgnevad:
• töömudel (Operational Model) – organisatsiooni valitsev organ ise juhib (juhtkond ise on omanik ja
valitseja), korraldab ja teostab organisatsiooni tööd;
• juhtkonna mudel (Management Model) – organisatsiooni valitsev organ juhib ning haldab tegevusi läbi
osakondade või funktsiooni komiteede, millel võivad olla eraldi alljuhid;
PwC 8
Lõpparuanne
• traditsiooniline mudel (Traditional Model) – organisatsiooni valitsev organ (omaniku juhtorgan) juhib
ja kontrollib toiminguid läbi konkreetsete funktsioonide ja käsuliinide (finants, personal, arendus), kuid
delegeerib peamised juhtimisfunktsioonid tegevdirektorile;
• tulemuspõhine mudel (Result-based Model) – tegevdirektoril puudub hääleõigus, kuid ta on
organisatsiooni valitseva organi (omaniku juhtorgani) liige, kes omab olulist mõju poliitika kujundamisel ja
teda peetakse valitseva organi täispartneriks. Valitseva organi tulemuslikkust jälgivad ning auditeerivad
vastavad komiteed, mis on kavandatud valitseva organi vastutusvaldkondade põhiselt ning hinnanguid
antakse nii valitseva organi, tegevdirektori kui ka organisatsiooni kui terviku toimimise alusel;
• Carver’i mudel (Carver Model, Policy Governance Model) – organisatsiooni valitsev organ (omaniku
juhtorgan, näiteks nõukogu) juhib organisatsiooni tööd läbi eeskirjade, mis sätestavad organisatsiooni
eesmärgid ja juhtkonna piirangud. Lähenemine annab organisatsiooni juhtkonnale ning tegevdirektorile
vabaduse valida ise tee jõudmaks organisatsiooni eesmärkideni;
• nõuandva kogu mudel (Advisory Board Model) – tegevdirektor koostab ise nõuandva kogu (ei ole
valitsev), keda ta kaasab tegemistesse nõuandva organiga. Selline mudel annab suure võimu tegevdirektorile
ning nõuandev kogu on traditsioonilises mõistes väga piiratud õigustega.
Kuigi toodud valitsemismudelid erinevad loomult, on enamusel neist sarnased väljakujunenud jooned ja
definitsioonid. Organisatsiooni kõrgeimat juhtimisorganit ehk organisatsiooni valitsevat organit
nimetatakse tavapäraselt nõukoguks (ing k board; Board of Directors, Management Board, Governing
Board, Steering Board jne).
See kõrgeim juhtorgan vastutab tavapäraselt organisatsiooni poliitikate, protseduuride, väärtuste
ning pikaajalise planeerimise eest, mille eesmärgiks on organisatsioonil võimaldada täita oma
ülesandeid ning seeläbi saavutada seatud eesmärgid.
Üldiselt on esindatud kaht peamist tüüpi nõukogud, mille nimetused tulenevad nende peamistest kohustustest.
Esimene tüüp on strateegiline nõukogu (ing k policy board), mille eesmärgiks on töötada välja organisatsiooni
tegevust suunavad poliitikad ning nende elluviimiseks värvatakse tavapäraselt tegevjuht (peadirektor), kes igapäe-
vaselt nende suuniste rakendamisega tegeleb ning nõukogule selle kohta aru annab. Teiseks aga
administratiivne nõukogu (haldusnõukogu, administrative board), kellel on igapäevasel juhtimisel praktilisem
roll, enamasti komiteede ja personali toel.
Lisaks nõukogule on valitsemismudelites tavapärane kasutada komisjone. Komisjonid on väiksemad
rühmad, kelle kutsub tavaliselt kokku kõrgeim juhtorgan. Komisjonid keskenduvad juhtorgani kohustuste
konkreetsetele aspektidele ja teevad tihedamat koostööd organisatsiooni administratiivjuhtidega ning annavad aru
kõrgeimale juhtorganile.
Üldjuhul on organisatsioonis kolme tüüpi komisjone:
• Alalised komisjonid, kellel on defineeritud selged vastutusalad, mille toimimist nad jälgivad ning mille
osas nõukogule pidevalt aru ning nõu annavad. Nendeks komisjonideks võivad näiteks olla finantskomisjon,
personalikomisjon, nimetamiskomisjon jmt. Alaliste komisjonide koosseisu kuuluvad üldjuhul üks või enam
kõrgeima juhtorgani liiget koos toetava personaliga.
• Ajutised komisjonid, mille moodustab juhtorgan tähtajaliselt ning kindlatel eesmärkidel ja saadab laiali,
kui nende eesmärk on saavutatud. Näiteks eriürituste või konverentside koordineerimiseks ning
korraldamiseks.
• Nõuandvad komisjonid (ka ekspertrühmad), mis moodustatakse konkreetsetel teemadel nõu andma,
kusjuures teemad on enamasti ajaliselt piiritletud. Nende komisjonide ülesanneteks võivad olla näiteks
teatud probleemkohtade analüüsimine ja uurimine, mille järel nõustatakse juhtorganit vastaval teemal.
Samuti võivad need komisjonid kokku tulla ekspertidest, kes annavad nõu juhtorganit või peadirektorit
konkreetselt huvitaval teemal, näiteks ruumiloome ekspertrühm.
Tõhusaks toimimiseks peavad komisjonidel tavaliselt olema: (i) selge roll ja eesmärk, üksikasjalikud volitused; (ii)
piisav arv kvalifitseeritud liikmeid; (iii) esimees ja selge töökord; (iv) mehhanism juhtorganile raporteerimiseks
ning (v) mehhanism komisjoni töö hindamiseks.
Kokkuvõttes saab organisatsiooni valitsemismudelit üldiselt analüüsida selle nõukogu ja
komiteede rollide, vastutuse, koosseisude ja toimimise ning nende ja tegevjuhtkonna vastastikuse
mõju põhjal.
PwC 9
Lõpparuanne
2.2. Valitsemismudeli korraldus Eestis
Eestis kuulub täidesaatev riigivõim Vabariigi Valitsusele. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust.
Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seaduste alusel, milleks
peamine on Vabariigi Valitsuse seadus (VVS). Valitsusasutused on ministeeriumid, Kaitsevägi, Riigikantselei,
samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega
võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud
juhitavad valdkonnad, mis sisult moodustavad valitsemisala. Ministeeriumi juhib Vabariigi Valitsusse kuuluv
minister või ministrid oma valitsemisala piires.
Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib kantsler, kes koordineerib ka ministeeriumi valitsemisalas olevate
riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Eestis on praegu 11 ministeeriumi. Iga
ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid ning on tema
valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
Valitsusasutused on aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või
riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras
teenistuslikku järelevalvet. Valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
Käesoleva analüüsi keskmes olev ühendamet oleks erand, kuna amet ei saaks funktsioonide
rakendamiseks suuniseid mitte enam ühe ministri ja ministeeriumi käest, vaid edaspidi tuleksid
suunised mitmelt ministeeriumilt. Seetõttu on tervikahela mõtestamiseks oluline mõista ministri, kantsleri
ning ameti peadirektori tänaseid rolle ning kohustusi ameti juhtimise kontekstis.
Valitsemismudeli osapooled sõltuvad otseselt rollidest, mis on vajalik täita valitsemismudeli toimimiseks. VVS-i
järgi on ameti kui valitsusasutuse valitsemine korraldatud peamiselt läbi ministri pädevuse.
Ministri peamised pädevused ametitega seonduvalt on senises valitsemiskorralduses järgnevad:
• minister korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi (sh ametitega seoses) temale
peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires;
• minister vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste,
Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest (sh ametites);
• minister kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja
kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
• minister otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused (sh seotud ametitega), kui nende
otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või
ametnikele;
• minister valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle;
• minister nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate
ametite peadirektorid;
• minister kinnitab ameti põhimääruse;
• minister määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja
töökorralduse;
• minister kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisud;
• minister esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala
küsimuste otsustamiseks;
• minister tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes;
• minister määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teenistusliku
järelevalve ulatuse ja korra.
Ministri pädevused ja ülesanded omakorda on senises valitsemiskorralduses lahti kirjutatud ülesannete ja
juhtimispädevustena nii kantsleri kui asekantslerite tasemel. Seega pädevused on rollidest tulenevalt kaskaadis (nt
ministri roll kinnitada ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, kantsler valmistab ette
ministeeriumi aastaeelarve). Detailsemalt on nii kantslerite kui ka asekantslerite taseme pädevused kirjeldatud
ministeeriumite põhimäärustes. Selline pädevuste jaotus lähtub valdavalt VVS-is ministrile antud pädevustest.
PwC 10
Lõpparuanne
Ameti peadirektori roll senises valitsemise korralduses on määratud üldisel tasemel nii VVS-is kui ka detailsemalt
ameti põhimääruses, mille on kinnitanud asjaomane minister.
PwC võtab käesolevas töös ühendameti valitsemismudeli loomisel aluseks senise, esitatud
pädevusjaotusega korralduse.
PwC 11
Lõpparuanne
2.3. Hea valitsemise tava
Avaliku rahanduse ja raamatupidamise atesteeritud instituut (Chartered Institute of Public Finance and
Accountancy, CIPFA) on töötanud välja avalike organisatsioonide hea valitsemise tava standardi (Riigikontrolli
poolt 2007. aastal tõlgitud ka eesti keelde1). Hea valitsemise tava standard koondab endas hea valitsemise kuut
printsiipi ning neid avavaid põhimõtteid, mis loovad raamistiku organisatsiooni heaks valitsemiseks.
Standardi järgi on valitsemine dünaamiline ja mitmekülgne nähtus ning kaasab avalikkust, suurendades
läbipaistvust ning usaldust, luues kõrge moraali ning head suhted avaliku valitsemise vallas. Standard ei ole täies
mahus kõikidele organisatsioonidele rakendatav, vaid organisatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb valida selle
sobivaimad osad.
Standardi kuus põhimõtet on:
1. keskendumine organisatsiooni eesmärgile ning kodanikele ja teenusekasutajatele mõeldud
tulemustele;
2. tõhus tegutsemine selgelt määratud ülesannetes ja rollides;
3. terves organisatsioonis väärtuste edendamine ja oma tegutsemise kaudu hea valitsemise
demonstreerimine;
4. eesmärgipäraste ja läbipaistvate otsuste tegemine ning riskide juhtimine;
5. organisatsiooni juhtkonna arendamine;
6. huvirühmade kaasamine ja aruandekohustuse tegelik täitmine.
Selleks, et hea valitsemise standardit kõige paremini mõista, on soovitatav standardis kirjeldatu ja vaadeldava
organisatsiooni vahel luua vahetu seos. Seetõttu oleme kohandanud standardi sõnastust, defineerides käsitletavad
juhtimistasandid ning asendades mõiste „tegevjuht“ peadirektoriga ning mõiste „juhtkond“ juhtorganiga ehk
valitseva organiga (governing body). Antud käsitluse puhul on juhtorgan ameti tööd koordineeriv tasand, st
ministeeriumi ministrid ning kantslerid. Oleme standardist järgnevalt markeerinud relevantsed põhimõtted ning
kirjeldused, mis aitavad mõtestada juhtorgani rolli ning ülesandeid ja on aluseks valitsemismudeli loomise
toetamisele.
Standard kirjeldab hea valitsemise valitsemismudeli kõige olulisemad otsustuskohad, mille üle valitseval organil
peaks olema võimalus ja kohustus otsustada ning vastutada. Sealjuures on need samad otsustuskohad praeguses
Eesti haldus- ja valitsemiskorralduses ametite suunal valdavalt ministrite kanda. Seega loob see ka
alusraamistiku tuleviku ühendameti valitsemismudeli loomisel, millest lähtume
valitsemismudelite detailsel kirjeldamisel.
Keskendumine organisatsiooni eesmärgile
Standardi järgi peab valitsemine tagama, et organisatsioon saavutab oma peamised eesmärgid (sh kodanikele ja
teenusekasutajatele kavandatud tulemused) ning tegutseb tõhusalt, mõjusalt ja eetiliselt. See põhimõte peaks
olema kõigi valitsemisega seotud tegevuste aluseks.
Esimese printsiibi rakendamise puhul tuleb arvestada, et organisatsiooni juhtorgan (governing body)
peab tagama, et organisatsioonil on selge eesmärk ning see on plaanide koostamise aluseks. Tehtud
otsused peab valitseja vajadusel uuesti üle vaatama veendumaks, kas need aitasid täita organisatsiooni seatud
eesmärke.
Selge rollide ja ülesannete määratlus
Standardist lähtuvalt peavad kõik organisatsiooni töötajad teadma valitsemise funktsioone, enda ja teiste rolli ja
kohustusi ning tegutsema nendega kooskõlas. Selged rollid aitavad ka huvirühmadel mõista, kuidas haldus-
süsteem töötab ning kes ja mille eest vastutab. Oluline on mõista, millised on juhtorgani rollist tulenevad
ülesanded ning mille eest vastutab organisatsiooni peadirektor.
1 Standardi eesti keelne tõlge on leitav leheküljel
https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=8MHlj6Yytmw%3D&language=et-EE&forcedownload=true
PwC 12
Lõpparuanne
Juhtorgani (valitseva organi) peamisteks ülesanneteks on:
• määrata koostöös tegevjuhtidega organisatsiooni strateegiline suund ja eesmärgid;
• tagada, et organisatsiooni tegevuse kohta antakse avalikkusele aru;
• tagada, et organisatsiooni juhitakse õiglaselt ja ausalt.
Strateegia rakendamiseks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks peab juhtorgan (valitsev
organ):
• jaotama ressursse ja jälgima organisatsiooni tulemuslikkust;
• delegeerima vastavad ülesanded teistele juhtimistasanditele, nt peadirektorile;
• kontrollima peadirektori määramist ja lepingulisi suhteid ning tagama, et tegevjuhtkonna töökorraldus oleks
mõistlik;
• mõistma riskide olemust ja tegelema riskijuhtimisega.
Lisaks tuleb standardist järgi peamiste ülesannete täitmiseks:
• püstitada peadirektoritele ambitsioonikad, aga konstruktiivsed ülesanded ning kontrollida nende täitmist;
• tagada, et otsustamisel arvestataks avalikkuse arvamust;
• luua pikaajalised suhted teiste organisatsioonidega.
Standard tõdeb, et erinevatel avalikel organisatsioonidel on erinevat tüüpi juhtorganid (valitsevad organid), kus
mõnedel juhtudel on organisatsioonide peadirektorid osa juhtorgani rollist, teistel juhtudel võib juhtorgan
koosneda ainult nö strateegilistest juhtidest (ministrid, kantslerid).
Sellegipoolest toob standard välja, et igal juhul vastutavad juhid kollektiivselt juhtorgani (valitseva organi) otsuste
eest. Strateegilistel juhtidel on tavapäraselt teistsugused ülesanded kui peadirektoritel. Standardist lähtuvalt on
juhtorgani (valitseva organi) ülesanneteks:
• anda panus strateegiasse: strateegilise juhtimisfunktsiooni täitjad lisavad strateegia väljaarendamisse ja
otsustamisse mitmesuguseid vaatenurki;
• delegeerida: strateegilise juhtimisfunktsiooni täitjad otsustavad, millised otsused jäävad juhtorgani teha
(ülejäänu delegeeritakse);
• peadirektori aruandlus: peadirektori vastutuse tegelik sisu sõltub paljuski juhtorgani suutlikkusest
peadirektorile delegeerida selgepiirilisi ülesandeid ja nende täitmise kohta asjakohaselt aru pärida.
Juhtorgani (valitseva organi) ülesandeks on ka tagada, et organisatsiooni kõrgematel tasanditel oleks juhtimine
korraldatud tõhusalt. Seda tuleb teha viisil, millega ei laskuta töö üksikasjadesse, kus vastutus on
delegeeritud peadirektorile.
Organisatsiooni väärtuste edendamine ja kooskõla
Standard sõnastab, et hea valitsemine tuleneb nii ühisest kultuurist kui juhtimissüsteemidest ja organisatsiooni
struktuurist – head valitsemist ei saa ainuüksi taandada reeglite kogumile. Hea valitsemise vaimu saab
väljendada väärtustena ning näidata käitumise kaudu, mis kujundab tervikuna väärtussüsteemi ja
organisatsioonikultuuri. Juhtorgan (valitsev organ) loob ja edendab organisatsioonis väärtusi. Muu hulgas on
standard seda defineerinud järgnevalt:
• reageeritakse igasugusele avalikkuse tagasisidele ja püütakse vähendada ebavõrdsust teenusekasutajate
hulgas;
• tehakse otsuseid ja kasutatakse ressursse läbipaistvalt;
• jäetakse kõrvale isiklikud huvid ja püüeldakse avaliku heaolu poole;
• edendatakse organisatsiooni häid suhteid avalikkuse ja teenusekasutajatega ning teiste organisatsioonidega.
Juhtorgan (valitsev organ) toob selgelt välja need käitumisstandardid, mille järgimist ta oma juhtidelt ja personalilt
ootab. Juhi käitumises (nii juhtorgani liige kui peadirektor) väljendub hea tava järgnevalt:
• on pidevalt nähtaval ja võtab aktiivselt osa otsuste tegemisest;
• valmistab ennast otsuste tegemiseks ette, sh kogudes selleks vajalikku infot;
• loob ja säilitab sidemeid teiste organisatsioonidega ja muu avalikkusega;
• suhtleb hea meelega avalikkuse, teenusekasutajate ja personaliga kokkulepitud vormis.
PwC 13
Lõpparuanne
Eesmärgipäraste ja läbipaistvate otsuste tegemine ning riskide juhtimine
Otsuste tegemine on valitsemise puhul keerukas ja paneb juhid proovile. Otsused peavad toetama eesmärgi täitmist
ning olema pikemas perspektiivis järjepidevad. Avalike teenuste edukaks osutamiseks on oluline riske
juhtida. Tõhus riskijuhtimise süsteem võimaldab riskid välja selgitada ja neid hinnata, et otsustada, milline on
sobiv tegevus, ja annab (täiendava) kinnituse, et valitud tegevus on tulemuslik.
Hea valitsemise tunnuseks on kindlaks määratud põhimõtted, kui suures ulatuses võib juhtorgan
(valitsev organ) delegeerida otsustamise täidesaatjatele. Et delegeerimine hästi toimiks, on oluline, et
juhtorgan (valitsev organ) ei tegeleks üksikasjadega, mis kuuluvad operatiivtasandi ülesannete hulka. Samal ajal
tuleb tagada, et juhtorgan ei jääks liiga kaugeks tõhusast kontrollimisest ja piisavalt põhjalikust uurimisest.
Juhtorgan (valitsev organ) peaks tagama, et organisatsioonis toimib tõhus riskijuhtimise süsteem.
Sellesse süsteemi peab kuuluma:
• peamiste strateegiliste, tegevus- ja finantsriskide väljaselgitamine;
• hindamine, millised on väljaselgitatud riskide võimalikud mõjud organisatsiooni jaoks;
• väljaselgitatud riskide vältimiseks sobivate meetmete (sisekontroll, riskide kindlustamine, lõpetamine,
muutmine, aktsepteerimine) kokkuleppimine ja nende rakendamine;
• eri allikatel põhineva süsteemi sisseseadmine, mis annab infot riskijuhtimise, sh riskide realiseerumisele
reageerimise, tõhususe kohta;
• avalik aruandmine riskijuhtimise süsteemi tõhususe kohta. Nt aastaaruanne sisekontrolli kohta, sh vajaduse
korral tegevuskava mis tahes olulise küsimuse lahendamiseks;
• selgitused, et juhtorgan (valitsev organ) kannab täielikku vastutust riskijuhtimise süsteemi eest.
Organisatsiooni juhtkonna arendamine
Avalikku teenust pakkuvatel organisatsioonidel on tõhusaks juhtimiseks ja kontrollimiseks vaja õigete oskustega
inimesi. Juhtorgan (valitsev organ) peaks määratlema need oskused, mida ta tavapärases olukorras
vajab. Selliste oskustega inimeste leidmiseks peaks juhtkond värbama juhtideks erineva ühiskondliku taustaga
isikuid.
Hea valitsemine tähendab, et värbamisel osaleks võimalikult palju vajalike oskustega kandidaate. Sellele aitab
kaasa erinevate inimeste julgustamine valimistel osalema või määratavatele ametikohtadele konkureerima. Nii on
ka eri soost, vanusest, rahvusest, sotsiaalsest klassist, aga ka puudega inimestel võimalus juhiks saada. Suurema
hulga inimeste motiveerimisel juhtivale kohale kandideerima võib oluliseks teguriks olla töö sobilik tasustamine.
Tasustamine võib olla mõjuv viis ka valitsemisega kaasneva reaalse vastutuse rõhutamiseks.
Huvirühmade kaasamine ning aruandekohustuse täitmine
Avalikku teenust pakkuva asutuse juhtorganil (valitseval organil) on mitmeid aruandekohustusi,
seda nii avalikkuse (kodanike) ees kui ka eri tasandite juhtorganite ees (nt parlament, ministrid ja
ministeeriumid). Aruandekohustuse täitmiseks on vaja häid suhteid ja dialoogi. Aruandmine tähendab
kokkulepitud ja süsteemseid toiminguid, millega antakse oma tegevusest aru ja vastutatakse selle tegevuse
eest. Aruanne peab keskenduma selgetele tulemustele ja tagajärgedele. Tõeline aruandekohustus ei piirdu ainult
aruandlusega ega tehtu üle arutamisega, vaid tähendab ka huvirühmade kaasamist. See aitab organisatsioonil oma
tegevuste kavandamisel ja elluviimisel mõista huvirühmade arvamusi ning nendele reageerida.
Juhtorgan (valitsev organ) peaks tegema endale ja oma personalile selgeks, kellele ja millest nad
on kohustatud aru andma. Juhtorgan (valitsev organ) peaks hindama, kas iga aruandlus täidab oma eesmärki,
sh kas mõnda neist võiks teha pinnapealsemalt ja mõnda põhjalikumalt, kas mõni aruandmine kahjustab
organisatsiooni eesmärkide täitmist või takistab aruandlust teistele huvirühmadele.
PwC 14
Lõpparuanne
2.4. Tähelepanekud rahvusvahelisest praktikast
PwC viis läbi laiapõhjalise kaardistustöö nii PwC rahvusvahelises võrgustikus kui teaduskirjanduses, et leida
näiteid seni rakendatud mitme ministri või mitme ministeeriumi juhitud keskvalitsuse ametitest.
Näidete leidmiseks võeti ühendust PwC ekspertidega Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hollandist, Horvaatiast,
Hispaaniast/Katalooniast, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Prantsusmaalt,
Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Tšehhist ja Ungarist.
PwC ekspertide tagasiside oli valdavalt sama: selliseid keskvalitsuse ameteid (organisatsioone) neile teadaolevalt ei
eksisteeri. Paljud eksperdid tõid ka välja, et nende riiklik seadusandlus praegu selliseid mudeleid rakendada ei
võimalda. Nenditi, et mitme ministeeriumi poolt juhtimist küll leidub, kuid seda enamasti sihtasutuste või riigi
osalusega ettevõtete tasandil. Sama seisukohta kinnitab ka Eesti PwC läbiviidud analüüs.
Näiteks on Suurbritannias valitsusvälised ametid (non-ministerial government departments; NMGD), kuid nende
korraldus ei vasta Eesti halduskorraldusele ega analüüsi eesmärkidele.
Valideerimaks rahvusvahelise asjakohase praktika puudumist viis PwC läbi kaks täiendavat intervjuud avaliku
halduse ja valitsemise ekspertide Rauno Vinni ja Tiina Randma-Liivaga. Ka eksperdid ei teadnud, et
rahvusvahelises praktikas oleks ameteid mitmese alluvuse vaatest korraldatud, mistõttu puudub asjakohane
teaduskirjandus.
Kuigi tuvastati, et mitme ministeeriumi valitsetud ameteid PwC küsitletud riikides ei ole, esineb
piiratud määral võrreldavaid näiteid, mille valitsemiskorraldusest on võimalik õppida.
Üks selline näide on Soomest: Majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskused (soome k
Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus, ELY-keskus). ELY-keskused vastutavad keskvalitsuse suuniste
elluviimise ja rakendamise eest regionaalsel tasandil. ELY-keskuste valitsemiskorralduse täpsustamiseks viisime
läbi kaks intervjuud ELY-keskuste korraldamisega seotud isikutega (intervjuu Soome Keskkonnaministeeriumi
arendusjuhiga, intervjuu Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumi teemavaldkonna nõunikuga).
ELY-keskused kuuluvad Tööhõive- ja Majandusministeeriumi alla (soome k Työ- ja
Elinkeinoministeriö, TEM), kuid tegelevad igapäevaselt ka Keskkonnaministeeriumi (soome k
Ympäristöministeriö, YM), Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (soome k. Liikenne- ja
Viestintäministeriö, LVM), Põllu- ja Metsamajandusministeeriumi (soome k Maa- ja
Metsätalousministeriö, MMM), Haridus-ja Kultuuriministeeriumi (soome k Opetus- ja Kulttuuriministeriö,
OKM) ning Siseministeeriumi (soome k Sisäministeriö, SM) haldusaladesse kuuluvate ülesannetega.
ELY-keskus ei ole otseselt amet. See koosneb 15 regionaalsest keskusest, millest igaühel on oma juht,
mida koordineerib juhtrühm (johtoryhmä) ning üks ühine peadirektor. Lisaks on struktuuris olulisel
kohal ka teemavaldkondade direktorid (vt Joonis 1).
PwC 15
Lõpparuanne
Joonis 1. ELY-keskuste struktuurijoonis. Allikas: https://www.ely-keskus.fi/en/web/ely-en/organisation
ELY-keskuste valitsemise mudelil on sarnaseid jooni käesoleva analüüsi raames koostatud ühendameti
valitsemismudeli alternatiividega (vt ptk 3.2.), suured erisused seisnevad valitsejates/valitsemistasandites ja nende
rollides. ELY-keskuste valitsemine toimub koostöös nimetatud ministeeriumitega, mille koostöö
koordineerimiseks on loodud struktuurselt peadirektori all paiknev juhtrühm (sarnane
nõukoguga). Juhtrühmas ei esinda ministeeriume ministrid, vaid ministeeriumite kõrgeimad avalikud
teenistujad (kansliapäällikkö) ehk Eesti mõistes kantslerid. Juhtrühmas on lisaks kantsleritele esindatud ka ELY-
keskuse peadirektor ning vajadusel kaasitatakse ELY-keskuste regionaalseid juhte ekspertidena. Juhtrühm
kohtub neli korda aastas.
Juhtrühma toetamiseks on loodud ministeeriumite ülene administratiivne üksus, mis toetab
juhtrühma administratiivselt. Intervjuude käigus selgus, et lisaks administratiivsetele tegevustele, nagu
näiteks juhtrühma kohtumisteks vajalike materjalide ettevalmistamine, korraldatakse administratiivse üksuse
tasandil ka suur osa vajalikest läbirääkimistest ning tehakse põhitöö otsuste ettevalmistamiseks. Toetav üksus
kohtub korra kuus. Vastavalt vajadusele viiakse enne toetava üksuse kohtumist läbi ka mitteametlikud
(formaliseerimata) kohtumised, mille käigus proovitakse saavutada vajalikke eelkokkuleppeid enne
formaalset kohtumist.
Strateegiadokument ning tulemuskokkulepped sõlmitakse Soome Vabariigi Valitsuse ametiajaks
ning vaadatakse üle korra aastas, arvestades keskvalitsuse kulupiiranguid ning riigieelarvet.
Strateegiadokument võetakse vastu konsensuspõhiselt ning kui konsensust ei saavutata,
otsustatakse teema Valitsuse tasandil. ELY-keskuste sisemisel korraldusel esinevad selged teemavaldkonnad
(vt Joonis 1) ning eesmärgid ajalooliselt püstitatud konkreetsete valdkondade ning ministeeriumite lõikes.
Keskuste loomise hetkel esitasid kõik ministeeriumid oma ajaloolised valdkonna eesmärgid ühte terviklikku
valdkonna strateegiadokumenti. See tõi kaasa olukorra, kus eesmärkide arv muutus juhitamatult suureks (60
eesmärki). Käesoleval ajal püütakse eesmärkide arvu hoida hoomatavas suuruses, st suurusjärgus 25 eesmärki.
Samuti on viimastel aastatel hakatud sõnastama ühiseid suuri strateegilisi eesmärke, mille edukal täitmisel on roll
kõikidel kaasatud osapooltel, näiteks süsiniku jalajälje vähendamine.
ELY-keskuste eelarve on vaadeldav läbi kahe peamise dimensiooni: rahastamine otse riigieelarvest ning
rahastamine läbi valitsemisse kaasatud ministeeriumite. Riigieelarve katab ELY-keskuste baaskulud nagu
näiteks töötajate palgakulud, ruumide rent, IKT kulud jmt. Ministeeriumid peavad täiendavalt panustama
muutuvate operatiivsete kulude katmiseks (teatud teenuste sisseost, täiendavad investeerimisvajadused jmt),
vastavalt oma pakutavate teenuste lõikes.
Kuigi mudel ei ole Eesti oludes otse kohaldatav, sest valitsemiskorraldus ning käsuliinid piiraksid toodud näite
puhul ministrite pädevusi ning võimalusi oma valitsemisala küsimusi otseselt korraldada, saab ELY-keskuste
korraldusest leida potentsiaalseid õppekohti ühendameti korralduse tarbeks.
PwC 16
Lõpparuanne
Intervjuueritavad olid seisukohal, et taolise valitsemismudeli replikeerimiseks teistes riikides on
kriitiliselt tarvilik luua ministeeriumite ülene koostööplatvorm, näiteks nõukogu. Kuna suur osa
otsustest valmistatakse ette ning räägitakse läbi ametnike tasandil, peaks edukaks korralduseks olema
loodud ka ametnikke kaasav koostööplatvorm.
Selleks, et tagada ministeeriumite vaheline tõhus koostöö, on tarvilik vähendada omavahelisest koordineerimisest
tulenevat administratiivset koormust. Tuleks luua toetava funktsiooniga administratiivne üksus, mis
aitaks ette valmistada vajalikke materjale, korraldaks kohtumisi jmt.
Ameti korraldusega seotud Soome avalike teenistujate hinnangul on ELY-keskuste valitsemismudel
keeruline ning väga suure halduskoormusega. Omavahelisele koordineerimisele ja kokkulepete tegemisele
kulub palju aega (sh avaliku teenistuse tippjuhtide ehk kantslerite tasemel). Valitsemisprotsess tervikuna on
sõnastatud hägusalt ning vajaks täiendavat ümberkorraldamist ning detailiseerimist.
Ka juhtrühma kommunikatsioon on hajus ning puuduvad selged sõnumid, millega omakorda kaasneb segadus ning
teatav usaldamatus ministeeriumite vahel. Usaldamatus viib omakorda nö „silode“ tekkimiseni ameti tegevuste
rahastamisel ning ressursside ebaoptimaalse kasutamiseni.
Kuigi valitsemiskorraldus loodi põhimõttel, et kaasatud osapooled on võrdsed ning strateegilised teemad
otsustatakse konsensuspõhiselt, esineb kaasatud ministeeriumite seas tundmust, et nende roll valdkonna
valitsemisel on ajas omandanud kohati pigem nõuandava kui otsustava rolli.
PwC 17
Lõpparuanne
3. Ühendameti valitsemismudeli
alternatiivid
Käesoleva analüüsi üks suurimatest väljakutsest on asjaolu, et töö eesmärk ei ole analüüsida ja korralda uue
ühendameti sisemist töökorraldust kui üht suletud süsteemi. Ameti valitsemiseks on tarvis lahendusi leida
väljakujunenud riigihalduse tervikvõtmes, st osana olemasolevast halduskultuurist, tagades samas
juhtimise läbi mitme ministri valitsemisala.
Eesti traditsiooniline avaliku halduse korraldus ning kultuur on lähtunud selgetest ministeeriumite vastutus- ning
valitsemisaladest. Mainitust johtuvalt kuuluvad ametid ühe konkreetse ministeeriumi valitsemisala koosseisu ning
saavad ülesandeid valdavalt ühelt ministeeriumilt. Selline süsteem võimaldab tagada selge ja arusaadava juhtimise
ka strateegilise planeerimise ja valitsemise tasandil, kus valitsemiskorraldus toimib läbi väljakujunenud minister-
ministeerium-kantsler-asekantsler-(ning näiteks ka osakonnajuhataja)-ahela.
Uue ühendameti mitme valitseja loogikast lähtuvalt on vaja sisse viia muudatusi nii senisesse halduskorraldusse,
seda käsitlevatesse seadustesse ning õigusaktidesse (nt VVS). Samas on oluline mitte lõhkuda olemasolevat
riiklikku halduskorralduse tasakaalu tervikuna.
Sama oluline on tagada ka ministrite otsustusõigus oma valitsemisala juhtida, mis tuleneb Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-st 94, mis sätestab, et minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle
on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. Seega tuleb vältida valitsemismudeleid, milles võidakse
ministrite põhiseaduslikke õigusi piirata.
Loodav tuleviku ühendameti valitsemismudel eeldatavasti kombinatsioon erinevate teoreetiliste
mudelite ja senise praktika komponentidest. Peamised põhjused on järgnevad:
• eeldatavasti kaasnevad mudeliga seadusemuudatused, mistõttu oleneb lõplik korraldus oluliselt sellest,
kuivõrd valmis ollakse vajalikeks ümberkorraldusteks;
• praktikas nn puhtaid mudeleid tavapäraselt ei rakendata, kuna teoreetilised mudelid on enamasti mitmete
üldistatud eelduste põhjal loodud;
• mudeliga seonduvate riskide maandamisel olla abiks teatud komponentide ümberdisainimisest.
Valitsemismudelite kontseptsioonide kirjeldamiseks viidi läbi laiapõhjaline andmekorje (vt eelnevad peatükid):
kaardistati rahvusvahelist praktikat ning teaduskirjandust, intervjueeriti avaliku halduse ja valitsemise eksperte,
suheldi PwC võrgustiku ekspertidega rohkem kui 15 riigist.
Selleks, et koguda mõjutatud valitsemisalade hinnanguid ning arusaamasid parimate võimalike valitsemismudelite
osas, viis PwC projektiga seotud osapoolte seas läbi viis fookusrühma intervjuud. Fookusrühma intervjuude käigus
koguti ühtlasi esmast tagasisidet valitsemismudelite algsetele kontseptsioonidele, mille alusel täiendati
valitsemismudeli esialgseid nägemusi.
Fookusrühmad viidi läbi järgmiste osapooltega:
• RAM-i esindajad;
• KEM-i esindajad;
• KUM-i esindajad;
• MKM-i esindajad;
• Maa-ameti esindajad.
Alusandmete, kaardistatud info ja fookusrühmade tulemite põhjal koostati esialgsed kontseptsioonid võimalikest
hüpoteetilistest ühendameti valitsemismudelitest (vt ptk 3.1.).
PwC 18
Lõpparuanne
Selleks, et leida ühendameti vajadusi kõige paremini arvestav mudel, viis PwC algsete valitsemismudeli
kontseptsioonide sobivuse osas läbi arutelud nii projekti töörühma kui juhtrühmaga, mille koosseisudesse kuulusid
valdkonnaga seotud eksperdid – nõunikud, osakonnajuhatajad, asekantslerid – seotud ministeeriumitest.
Vastavalt töö- ja juhtrühma (sh kliendi) tagasisidele detailiseeriti valitsemismudelina Ministrite Nõukogu mudelit
kolme alternatiivina (vt ptk 3.2.).
3.1. Esialgsed valitsemismudelite alternatiivid
Esialgsete valitsemismudelite kontseptsioonide aluseks on eelmiste etappide sisend, st kaardistuse,
dokumendianalüüsi, rahvusvahelise praktika, ekspertintervjuude ning fookusgruppide tulemid.
Sisendi alusel tekkis viis peamist esialgset kontseptsiooni valitsemismudelitest:
• Üks valitsemisala
• Ministrite Nõukogu mudel (üks administeeriv ministeeriumi)
• Ministrite Nõukogu mudel koos toetavate komisjonidega (sh sisseostetav administratiivne sekretariaadi
teenus)
• Ministrite Nõukogu mudel koos toetavate komisjonidega (mitu administreerivat ministeeriumit)
• Maatriksjuhtimine
Järgnevalt on toodud esialgsete valitsemismudelite kontseptsioonide lühiülevaated. Esialgsed kontseptsioonid on
olnud aluseks detailse valitsemismudeli alternatiivide valimiseks (vaata peatükk 3.2.). Sealjuures tuleb
lõpparuande kontekstis arvestada, et esialgsed valitsemismudelid on olnud I vahearuande väljundiks, millele
pärast I vahearuande esitamist täiendusi tehtud ei ole, kuivõrd lõpparuande keskmes on valitud kontseptsioonide
valitsemismudelite detailiseerimine (vaata peatükk 3.2.).
Üks valitsemisala
Kõik käsitletavad funktsioonid koondatakse uude ühendametisse ja ühte valitsemisalasse, sh ühendatakse kõik
poliitikakujundamisega seotud funktsioonid samuti ühte (käesolevaga määratlemata) ministeeriumisse. Ühe
valitsemisala mudel oleks analüüsitud stsenaariumitest valitsemiskorralduselt kõige efektiivsem, kuid toetuks
ainuvalitsemise printsiibile ega soodustaks seega suuniste saamist mitmetelt ministeeriumitelt.
Mudeli rakendamiseks tuleb muuta ministrite ning ministeeriumite vastutusvaldkondi (VVS,
põhimäärused), kuid valitsemismudelis tervikuna säilib praegune olukord, st jätkatakse ainuvalitsemise
printsiipi. Minister säilitab valitsemisala juhtimisel praegusel viisil määratletud pädevused, peamised õigused ja
kohustused (tulenevalt VVS-ist), välja arvatud osas, mis puudutab valitsemisalade (poliitikavaldkondade) jaotust.
Küll aga laieneb ühe ministri valitsemisala ja teistel muutub väiksemaks.
Ministrite Nõukogu (üks administreeriv ministeerium)
Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse – funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine
kuulub mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla tagatakse läbi ühisprogrammi. Nii
ühisprogrammi kui asutuse valitsemine korraldatakse läbi Ministrite Nõukogu. Amet paikneb administratiivselt
ühe ministeeriumi valitsemisalas, mis tagab jooksva administratiivse toe ametile ja Nõukogu materjalide
ettevalmistamise.
Sellise valitsemismudeli vaates on Nõukogu pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on VVS-is
ministritele määratud. Nõukogu vastuvõetud otsused on konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida
enda valitsemisala. Igapäevase operatiivse poliitikakujundamise puhul lähtub ametiga koostöö senisest
vajaduspõhisest lähenemisest.
Ministrite Nõukogu komisjonidega (sh sisseostetav administratiivne sekretariaadi teenus)
Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse, funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuulub
mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla tagatakse läbi ühisprogrammi. Nii
ühisprogrammi kui ka asutuse valitsemine korraldatakse läbi Ministrite Nõukogu. Lisaks Nõukogule on mudelis
ekspertkogud (komisjonid), näiteks kantslerite (asekantslerite) kogu, ministeeriumi finantsjuhtidest koosnev
PwC 19
Lõpparuanne
finantskogu jmt valdkondlikud komisjonid, kelle roll on anda valdkondlikku sisendit Nõukogule otsuste eeltööna.
Amet ei paikne administratiivselt mitte ühegi ministeeriumi valitsemisalas. Praegu on veel määratlemata ameti
paiknevus (nt Vabariigi Valitsuse juures).
Sellise valitsemismudeli vaates on Nõukogu pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on VVS-is
ministritele määratud. Nõukogu vastuvõetud otsused on konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida
enda valitsemisala.
Kuna täiendavate komisjonidega ning nende töö korraldamisega kaasneb suur halduskoormus ja koordineerimise
vajadus ning ametil puudub üks selge toetav valitsemisala, ostetakse halduskoormuse hajutamiseks sisse
administratiivse toe teenus (nn „sekretariaadi teenus“), nt RTK-lt või teistelt sarnastelt teenusepakkujatelt.
Ministrite Nõukogu komisjonidega (mitu administratiivset ministeeriumi)
Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse, funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuulub
mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla tagatakse läbi ühisprogrammi. Nii
ühisprogrammi kui ka asutuse valitsemine korraldatakse läbi Ministrite Nõukogu. Lisaks Nõukogule on mudelis
ka ekspertkogud (komisjonid), näiteks kantslerite (asekantslerite) kogu, ministeeriumi finantsjuhtidest koosnev
finantskogu jmt valdkondlikud komisjonid, kelle roll on anda valdkondlikku sisendit Nõukogule otsuste eeltööna.
Püsivana ei paikne amet administratiivselt mitte ühegi ministeeriumi valitsemisalas, st roll roteerub.
Sellise valitsemismudeli vaates on Ministrite Nõukogu pädevuses kõik peamised õigused ja kohustused, mis on
VVS-is ministritele määratud. Nõukogu vastuvõetud otsused on konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus
juhtida enda valitsemisala. Ametil puudub üks selge valitsemisala, mistõttu on koosolekute ja vajalike materjalide
ettevalmistamine, edastamine ning protokollimine jagatud vastutus, mis nõuab sisemist kokkulepet ja nö
peavastutaja määramist.
Maatriksjuhtimine
Funktsioonid koondatakse uude ühendametisse, funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad
mitme ministeeriumi vastutusvaldkonda. Eesmärkide kooskõla ja eelarve jagunemine tagatakse läbi
ühisprogrammi. Amet paikneb administratiivselt ühe ministeeriumi valitsemisalas, mis tagab ametile jooksva
administratiivse toe, kuid funktsioonide juhtimise sisend ning tööülesanded koonduvad mitme valitsemisala
poliitikakujundajatelt (ministritelt).
Stsenaariumi järgi võivad töötajad töötada küll teises struktuuris (ühe ministeeriumi haldusalas) ning alluda
sealsele administratiivjuhile, kuid täiendavad sisutöö ülesanded ning poliitikakujundamise sisend võivad sellest
olenemata rakendusüksusele koonduda mitmelt ministeeriumilt.
Valitsemismudelis on administratiivselt vastutava ministri pädevuses kõik peamised õigused ja
kohustused, mis on määratud VVS-is. Tagamaks kooskõla põhiseadusega, on eelduslikult vajalik, et otsustele
annavad allkirja ka teiste kaasatud valitsemisalade ministrid. Poliitikakujundamise vaates eeldatakse, et
õigusaktid, mis mõjutavad ameti tööd, kooskõlastatakse kõikide seotud ministeeriumite vahel.
PwC 20
Lõpparuanne
3.2. Ministrite Nõukogu valitsmismudel: detailiseeritud
alternatiivid
Selleks, et leida ühendameti vajadusi kõige täpsemalt arvestav mudel, viis PwC esmaste valitsemismudeli
kontseptsioonide sobivuse osas läbi arutelud projekti töörühma ja juhtrühmaga, mille koosseisudesse kuulusid
valdkonnaga seotud eksperdid (nõunikud, osakonnajuhatajad, asekantslerid) ühendameti loomisega seotud
ministeeriumitest.
Arutelude tulemusel leiti, et edasises analüüsis tuleks välistada maatriksjuhtimise stsenaarium ning sisseostetava
administratiivse teenusega Ministrite Nõukogu stsenaarium. Töö- ja juhtrühm soovitas edasi töötada
Ministrite Nõukogu stsenaariumitega; vajadusel kombineerides alternatiivsete stsenaariumite
erinevaid elemente üheks, mida omakorda detailiseerida ning millele koostada õigusalane
analüüs.
Kuigi pakkumuses oli käesoleva projekti keskmes ühe mudeli detailiseerimine, mõistame projekti olulisust
riigivalitsemise kontekstis. Seega otsustati vastavalt töö- ja juhtrühma (sh kliendi) tagasisidele
detailiseerida Ministrite Nõukogu valitsemismudel kolme alternatiivina, millest anname ülevaate
järgnevates alapeatükkides (vt ptk 3.2.1., 3.2.2. ja 3.2.3.).
Alternatiiv 1: mitu valitsemisala, sh toetavad kogud
Valitsemisala: kuulub üheaegselt kõigi nelja kaasatud ministeeriumi valitsemisalasse.
Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, Nõukoda, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor.
Joonis 2. Valitsemisahel ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis alternatiiv 1.
Alternatiiv 2 – mitu valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda
Valitsemisala: kuulub üheaegselt kõigi nelja kaasatud ministeeriumi valitsemisalasse.
Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor.
Joonis 3. Valitsemisahel ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis alternatiiv 2.
PwC 21
Lõpparuanne
Alternatiiv 3: üks valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda
Valitsemisala: kuulub ainult ühe valitsemisala koosseisu (käesolevaga määramata).
Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu, valitseva ministeeriumi (käesolevaga määramata) minister,
ühendameti peadirektor.
Joonis 4. Valitsemisahel ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis alternatiiv 3.
3.2.1. Alternatiiv 1 – mitu valitsemisala, sh toetavad kogud
Loodava ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad mitme
(käesolevaga kontseptsioonis nelja) ministri vastutusvaldkonda. Ühendameti valitsemismudeli käsitluses on
VVS-is ministri ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Lähtuvalt avaliku
valitsemise heast tavast ja PS § 94 tõlgendusest peaksid Ministrite Nõukogu vastuvõetud otsused oodatavalt olema
konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala.
Eesti halduskorraldus ei võimalda ametil valitsemisalade vaheliselt eksisteerida, st amet peab kuuluma
ministeeriumi valitsemisalasse. Kontseptsioonis kuulub ühendamet läbi Ministrite Nõukogu sisuliselt
nelja ministeeriumi valitsemisalasse samaaegselt. Eelduslikult: ühendameti osaline kuulumine ühe või
teise ministeeriumi valitsemisalasse on piiratud nende poliitikavaldkondadega, mis on defineeritud VVS-is ühele
või teisele valitsemisalale. Ühendameti loomise eesmärkide tagamiseks on aga peamistes strateegilistes küsimustes
pädevus Ministrite Nõukogul.
Alternatiivselt võib ühendamet paikneda Vabariigi Valitsuse juures.
Kuivõrd Ministrite Nõukogu koosneb eeldatavasti neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on
vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis
kanda Nõukojal ja Administreerival Ministeeriumil.
Ministrite Nõukogu tööd toetab alalise nõuandva koguna Nõukoda. Nõukoja peamiseks eesmärgiks on seotud
ministeeriumite ning ministrite huvide esindamine ja otsuste ettevalmistamine Ministrite Nõukogule, sh otsuste
langetamisega seotud tegevuste toetamine, näiteks ministeeriumite vahelised läbirääkimised ja kooskõlastamised.
Ministrite Nõukogu toetava alalise nõuandva kogu, Nõukoja koosseisu määramiseks on erinevaid võimalusi.
Nõukoja koosseisu alternatiivid on järgnevad:
• alaline nõukoda koosneb ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite kantsleritest;
• alaline nõukoda koosneb ühendameti Administreeriva Ministeeriumi kantslerist ning ühendameti
tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite esindajatest, kelleks võivad olla nii ministeeriumite
kantslerid või kantslerite poolt määratud esindajad;
• alaline nõukoda koosneb ühendameti administreeriva ministeeriumi kantslerist ning ühendameti
tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite esindajatest, kelle määratavad vastavad seotud ministrid.
Nõukoja roll ei piirdu üksnes alltoodud ülesannete ja tegevustega, vaid Nõukoja kui alalise
nõuandva kogu pädevuseks on täiendavalt ka operatiivsemata korralduslike küsimuste
lahendamine, mis omab eriti suurt mõju just ühendameti loomise järgselt ameti töö
koordineerimisel. Nõukoja koosseisu määramise kord ja muud Nõukoja korralduslikud
PwC 22
Lõpparuanne
küsimused ja pädevused on tarvilik sätestada uue ühendameti põhimääruses kooskõlas
Ühendameti sisemise korraldusega (kooskõlas struktuuri, teenuste jaotuse jms).
Ameti administratiivne juhtimine korraldatakse läbi ühe Administratiivse Ministeeriumi, kes
toetab ühendametit administratiivsete küsimustega (nt raamatupidamise ja finantsjuhtimise
korraldamisel jpm). Administratiivne Ministeerium korraldab koostöös ühendameti peadirektoriga ka Nõukoja
ja Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Rolliselguse vaatest on oluline detailiseerida ja määratleda
selgelt kõik võimalikud administratiivsed küsimused, mille osas on Administratiivsel Ministeeriumil roll
ühendameti töö korraldamisel ja juhtimisel. Sellised küsimused selguvad oodatavalt alles siis, kui kokku on lepitud
ühendameti organisatoorne korraldus. Käesoleva käsitluse kohaselt määrab Administratiivse Ministeeriumi
Vabariigi Valitsus.
Selline Administreeriv Ministeerium koordineerib ja toetab ühendametit sarnaselt nn koordineerivale
ministeeriumile avalik-õiguslike juriidilistele isikute puhul (vt nt riigieelarve seadus § 331 lg 4). Sarnaselt avalik-
õiguslike juriidiliste isikute näitele ei tähenda Administreerivaks Ministeeriumiks olemine, et
ühendamet kuulub Administreeriva Ministeeriumi valitsemisalasse.
Siiski on ka ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni puhul selge, et kõik ühendameti valitsemisega seotud
pädevused ei ole Ministrite Nõukogul. Ministrite Nõukogu pädevuses on enamjaolt kõrgemad valitsemisotsused
(eesmärkide sõnastamine ja seadmine, eelarve kinnitamine, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt),
mida on täpsemalt käsitletud käesoleva mudeli kirjelduses. Madalamad ning operatiivsed otsustuskohad jäävad
ühendameti peadirektori ning administreeriva ministri/ministeeriumi pädevusse.
Seega on ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni peamised osapooled järgnevad:
• Ministrite Nõukogu
• Nõukoda (alalise õigusega nõuandev kogu)
• Administreeriv Ministeerium (minister, kantsler)
• ühendameti peadirektor
3.2.1.1. Ühendameti strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine ja
kinnitamine
Tegevuse sagedus
Strateegilised eesmärgid lepitakse kokku ühendameti loomisel, seejärel uuendatakse eesmärke igal aastal.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid, kasutades selleks tegevuspõhise riigieelarve
metoodikast tulenevat valdkondlikku ühisprogrammi. See tähendab, et ühisprogrammi rakendamise korral on
programmi juhtorganiks Ministrite Nõukogu.
Ühisprogramm on programm, mille eesmärkide elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala.
Ühisprogrammis sõnastatakse ühised valdkondlikud eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed,
tegevused ja teenused. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad
meetmed, tegevused ja teenused (sh ühendameti poolt osutatavad valitsemisalaga seotud teenused) vastavate
mõõdikutega.
Juhul, kui ühisprogrammis ei ole võimalik ühendameti teenuseid otse kaasatud nelja valitsemisalaga siduda, tuleb
kaaluda võimalust kajastada ühendameti tegevuste ja teenuste (eelarve) osa antud ühisprogrammis
Administratiivse Ministeeriumi valitsemisala all. See ei tähenda, et Administratiivne Ministeerium valitseb antud
eelarvet, sest seda teeb Ministrite Nõukogu. Mehhanism sarnaneb regulatsioonile, mis on loodud avalik-õiguslike
juriidiliste isikute suhtes riigieelarve seaduses.
Ühisprogrammiga seotud väljakutseid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.
PwC 23
Lõpparuanne
Ühisprogrammi loomise eeldus on sealjuures selliste eesmärkide kokkuleppimine tulemusvaldkonna arengukavas.
Tuleb arvestada, et tulemusvaldkonna arengukavad kiidab senise praktika kohaselt enamasti heaks Vabariigi
Valitsus.
Juhul, kui valdkonna juhtimiseks ei soovita kasutada ühisprogrammi, on sellest hoolimata vaja siiski kokku leppida
ühendameti strateegilistes eesmärkides ning need ühiselt Ministrite Nõukogu tasemel kinnitada.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Nõukoja roll
Ettepaneku koostamise Ministrite Nõukogule ühendameti strateegiliste eesmärkide osas (sh nt ühisprogrammi
formaadis) töötab välja Nõukoda, kaasates vajadusel selleks ühendameti peadirektorit ja teisi osapooli
(valdkondlikke eksperte ministeeriumites).
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriv Ministeerium, vastavalt Nõukoja suunistele, koordineerib valdkonna ühisprogrammi koostamist
(alternatiivselt: ameti strateegiliste eesmärkide koostamist).
Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoja koosolekud
ühendameti eesmärkide arutamiseks ja otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor teeb enda pädevuse piires nii Administreerivale Ministeeriumile kui Nõukojale
ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide ja asjakohaste mõõdikute osas.
3.2.1.2. Ühendameti strateegiliste eesmärkide täitmise aruandlus
Tegevuse sagedus
Strateegiliste eesmärkide aruandlus toimub igal aastal enne strateegiliste eesmärkide uuendamist. Vajadusel saab
täitmise aruandlust ühendameti juhtimissüsteemi vaates korraldada sagedamini (nt kord kvartalis). Sellist nõuet
seadustest ei nähtu.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti tulemusaruande ning sellest lähtuvad vajalikud muudatused ühendameti
eesmärkides.
Nõukoja roll
Nõukoda hindab ühendameti tulemusi tulemusaruande baasil, teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ameti
tegevuse suunamiseks vastavalt tulemusaruandele (sh eesmärkide uuendamiseks).
Administratiivse Ministeeriumi roll
Administratiivne Ministeerium koordineerib ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti
strateegiliste eesmärkide) tulemusaruande koostamist.
Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoja koosolekud
tulemusaruande arutamiseks ja otsustamiseks.
PwC 24
Lõpparuanne
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor annab ühendametiga seotud ühisprogrammi (alternatiivselt: ameti strateegiliste
eesmärkide) täitmise osas aru. Selleks annab ühendameti peadirektor sisendi Administratiivsele Ministeeriumile
tulemusaruande koostamiseks.
3.2.1.3. Ühendameti eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Tegevuse sagedus
Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Ühisprogrammi puhul
on eelarve koostamine vahetult seotud eesmärkide uuendamisega.
Ministrite Nõukogu roll
Ühendameti eelarve kinnitab Ministrite Nõukogu, sh kontrollib eelarve täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks. Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul
sagedamini.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Nõukoja roll
Nõukoda valmistab ette ühendameti aastaeelarve ettepaneku Ministrite Nõukogule (osa valitsemisse kaasatud nelja
valitsemisala aastaeelarve eelnõust) ning vajaduse korral valmistatakse ette lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
Nõukoda kontrollib eelarve täitmist ja teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ettekirjutusteks eelarvevahendite
kasutamisel.
Administratiivse Ministeeriumi roll
Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise
nõuetekohasel korraldamisel, toetab lisaeelarve taotluste koostamisel, töötab välja asjakohased reguleerivad
juhendmaterjalid jms. Administreeriv Ministeerium korraldab ühendameti finantsplaani ning ühe aasta eelarve
projekti koostamist, lisaeelarve koostamist, eelarve täitmise aruandlust, mille esitab Nõukojale aruteluks.
Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoja koosolekud
eelarveküsimuste arutamiseks ja otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Kuigi Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise
nõuetekohasel korraldamisel, lasub konkreetsete funktsioonide täitmise kohustus siiski ühendametil, mille täitmise
eest vastutab ühendameti peadirektor. Täiendavalt esitab ühendameti peadirektor esitab tulude ja kulude eelarve
projekti Administreerivale Ministeeriumile, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning annab täitmisest
aru Administreerivale Ministeeriumile, Nõukojale ja Ministrite Nõukogule.
3.2.1.4. Ühendameti peadirektori valimine ning nimetamine ja
ametist vabastamine
Tegevuse sagedus
Ühendameti peadirektor määratakse ametisse vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 23 lg 2 p-le 3 viieks
aastaks. Seega on enamasti tegemist harvaesineva tegevusega.
PwC 25
Lõpparuanne
Ministrite Nõukogu roll
Ühendameti peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu Nõukoja ettepanekul.
Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon Riigikantselei
koordineerimisel.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Nõukoja roll
Nõukoda teeb ettepaneku Ministrite Nõukogule ühendameti peadirektori ametisse nimetamiseks või ametist
vabastamiseks. Ametisse nimetamisel lähtub Nõukoda avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni
ettepanekust.
3.2.1.5. Ühendameti põhimäärus, struktuur, asjaajamise kord ja
töökorraldus
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse.
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, kuivõrd tegemist on tavapäraselt administratiiv-
juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut.
Nõukoja roll
Nõukoda koostab ühendameti põhimääruse projekti ning esitab selle Ministrite Nõukogule kinnitamiseks. Samuti
koostab Nõukoda ühendameti struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektid ning esitab kinnitamiseks
Ministrite Nõukogule.
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiiv-
juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Sel juhul on
Nõukojal nõuandva koguna roll teha ettepanekud Administratiivsele Ministeeriumile ühendameti struktuuri,
asjaajamise ja töökorralduse osas.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administratiivne Ministeerium korraldab ühendameti põhimääruse projekti koostamise, samuti ühendameti
struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektide koostamise (sh muutmise).
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, kuivõrd tegemist on tavapäraselt administratiiv-
juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut.
Administratiivse Ministeeriumi minister kuulab ära Nõukoja kui nõuandva kogu ettepanekud vastavas osas.
PwC 26
Lõpparuanne
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor esitab ettepanekud Administratiivsele Ministeeriumile ühendameti põhimääruse,
struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse muutmiseks.
3.2.1.6. Ühendameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu volitab (sarnaselt senisele praktikale, kus minister volitab ametiasutuse juhti) teenistuskohtade
koosseisu kinnitamise ühendameti peadirektorile.
Nõukoja roll
Nõukojal roll puudub, sest Ministrite Nõukogu on otse volitanud ühendameti peadirektorit.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriva Ministeeriumi osa piirdub ühendametit toetava ja nõuandva rolliga läbi ühendameti peadirektori
nõustamise personaliarvestuse, -arenduse jms osas, mis võimaldab määrata asjakohase teenistuskohtade
koosseisu, teenistuskohtade liigituse ja teenistusgrupid.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse
teenistusgruppideks.
3.2.1.7. Ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontroll
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
ühendametis. Samuti määrab Ministrite Nõukogu ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja
korra.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu selleks Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on
sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Samuti määrab
Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
Nõukoja roll
Nõukoda pärib aru ühendameti peadirektorilt tema tegevuse kohta ning teeb Ministrite Kogule ettepanekuid
ühendameti peadirektorile distsiplinaarkaristuste ja hoiatuse määramiseks.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes
Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti
peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Sellisel juhul on Nõukoja kui nõuandva kogu roll teha
PwC 27
Lõpparuanne
ettepanekuid Administratiivse Ministeeriumi ministrile sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamise osas nii ühendametis kui ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse
ja korra osas.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriva Ministeeriumi roll on toetada ühendameti peadirektorit sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja
järelevalvel. Näiteks nõustada ühendameti peadirektorit riskide hindamise metoodika osas, sisekontrollisüsteemi
toimimise hindamisel ja analüüsimisel jms.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes
Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti
peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti sisekontrollisüsteemi rakendamist, teeb järelevalvet ametnike ja
töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab ühendameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja
töötajatele hoiatusi ning teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutisi.
Ühendameti peadirektor annab aru nii Nõukojale kui Ministrite Nõukogule.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes
Administratiivse Ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamine ühendametis, samuti määrab seega Administratiivse Ministeeriumi minister
ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Seega annab ühendameti peadirektor aru
vahetult Administreerivale Ministrile nii tegevuste järelevalve kui ka sisekontrolli küsimustes.
3.2.1.8. Ühendameti riigivara haldamine ja korraldamine
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Puudub eraldiseisev roll, sest riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse.
Nõukoja roll
Puudub eraldiseisev roll, sest riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriva Ministeeriumi kantsler teeb Administreeriva Ministeeriumi ministrile ettepanekuid ühendameti
riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta.
Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit läbi kinnisvarapoliitika koordineerimise ning analüüsimise, sh
kinnisvara kasutamise ja tulevikuvajaduste analüüsimise, osalemise ning toetamise kinnisvarainvesteeringute
planeerimisel ja elluviimise protsessis jmt.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas
riigivaraseadusega. Ühendameti valduses oleva riigivara seotud küsimusi otsustab ameti peadirektor.
PwC 28
Lõpparuanne
3.2.2. Alternatiiv 2 – mitu valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda
Alternatiiv 2 peamine erinevus võrreldes alternatiiviga 1:
Valitsemismudelis puudub Nõukoda, kõik vastavad ülesanded on Administratiivse Ministeeriumi
pädevuses. Muus osas sarnaneb alternatiiv 2 alternatiivile 1.
Loodava Ühendameti funktsioonide valitsemine ning poliitika kujundamine kuuluvad mitme
(praeguses käsitluses nelja) ministri vastutusvaldkonda. Ühendameti valitsemismudeli kontseptsioonis
on VVS-is ministrile antud ametitega seonduvad pädevused valdavalt Ministrite Nõukogu käes. Lähtuvalt
avaliku valitsemise heast tavast ja PS § 94 tõlgendusest peaksid Ministrite Nõukogu vastuvõetud otsused olema
eelduslikult konsensuslikud, et tagada ministrite võimalus juhtida enda valitsemisala.
Eesti halduskorraldus ei võimalda ametil valitsemisalade vahel olla, st amet peab kuuluma ministeeriumi
valitsemisalasse. Käesolevas kontseptsioonis kuulub ühendamet läbi Ministrite Nõukogu sisuliselt
nelja ministeeriumi valitsemisalasse üheaegselt, mis tähendab eelduslikult, et ühendameti osaline
kuulumine ühe või teise ministeeriumi valitsemisalasse on piiratud nende poliitikavaldkondadega, mis on VVS-is
ühele või teisele valitsemisalale määratud. Ühendameti loomise eesmärkide tagamiseks on peamistes strateegilistes
küsimustes pädevus Ministrite Nõukogul.
Alternatiivselt võib ühendamet paikneda Vabariigi Valitsuse juures.
Kuna Ministrite Nõukogu koosneb oodatavalt neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on
vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks (sh otsuste langetamisega seotud tegevuste
toetamine), mis tuleb valitsemismudeli kontseptsioonis kanda tervikuna Administreerival
Ministeeriumil. Näiteks ministeeriumite vahelised läbirääkimised ja kooskõlastamised. Administratiivne
Ministeerium korraldab Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise koos ühendameti peadirektoriga.
Lisaks toetab Administreeriv Ministeerium ühendametit administratiivsete küsimustega; näiteks
raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel jpm. Rollide selguse vaatest on oluline detailiseerida ja
määratleda selgelt kõik võimalikud administratiivsed küsimused, mille osas on Administratiivsel Ministeeriumil
roll ühendameti töö korraldamisel ja juhtimisel ning mis ühtlasi erinevad Ministrite Nõukogu pädevusest. Sellised
küsimused selguvad eelduslikult alles siis, kui on kokkulepitud ühendameti organisatoorne korraldus. Käesoleva
käsitluse kohaselt määrab Administratiivse Ministeeriumi Vabariigi Valitsus.
Administreeriv Ministeerium koordineerib ja toetab ühendametit sarnaselt nn koordineerivale ministeeriumile
avalik-õiguslike juriidilistele isikute puhul (vt nt riigieelarve seadus § 331 lg 4). Nagu näiteski ei tähenda
Administreerivaks Ministeeriumiks olemine, et ühendamet kuulub Administreeriva Ministeeriumi
valitsemisalasse.
Siiski on ka ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni puhul selge, et kõiki ühendameti valitsemisega seotud
pädevusi Ministrite Nõukogul ei ole. Ministrite Nõukogu pädevused on enamjaolt kõrgemad valitsemise otsused
nagu eesmärkide sõnastamine ja seadmine, eelarve kinnitamine, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine
jmt, mida käsitletakse täpsemalt käesoleva mudeli kirjelduses. Madalamad ning operatiivsed otsustuskohad jäävad
ühendameti peadirektori ning administreeriva ministri/ministeeriumi pädevusse.
PwC 29
Lõpparuanne
Seega on ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni peamised osapooled:
• Ministrite Nõukogu
• Administreeriv Ministeerium (minister, kantsler)
• ühendameti peadirektor
3.2.2.1. Ühendameti strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine ja
kinnitamine
Tegevuse sagedus
Strateegilised eesmärgid lepitakse kokku ühendameti loomisel, seejärel uuendatakse eesmärke kord aastas.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid, kasutades selleks tegevuspõhise riigieelarve
metoodikast tulenevat valdkondlikku ühisprogrammi. Ühisprogrammi rakendamisel on programmi juhtorganiks
Ministrite Nõukogu.
Ühisprogramm on programm, mille eesmärkide elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala.
Ühisprogrammis sõnastatakse ühised valdkondlikud eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed,
tegevused ja teenused. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad
meetmed, tegevused ja teenused koos vastavate mõõdikutega.
Juhul, kui ühisprogrammis ei ole ühendameti teenuseid võimalik otse kaasatud nelja valitsemisalaga siduda, tuleb
kaaluda võimalust kajastada ühendameti tegevuste ja teenuste (eelarve) osa ühisprogrammis Administratiivse
Ministeeriumi valitsemisala all. See ei tähenda, et Administratiivne Ministeerium valitseb antud eelarvet, sest
eelarvet valitseb Ministrite Nõukogu. Antud mehhanism sarnaneb regulatsioonile, mis on loodud avalik-õiguslike
juriidiliste isikute suhtes riigieelarve seaduses.
Ühisprogrammiga seotud väljakutsed on kirjeldatud täpsemalt peatükis 4.
Ühisprogrammi loomise eelduseks on sealjuures programmi eesmärgi kokkuleppimine tulemusvaldkonna
arengukavas. Tuleb arvestada, et senise praktika järgi kiidab tulemusvaldkonna arengukavad heaks enamasti
Vabariigi Valitsus.
Juhul, kui valdkonna juhtimiseks ei soovita kasutada ühisprogrammi, on sellest hoolimata vaja siiski kokku leppida
ühendameti strateegilistes eesmärkides ning kinnitada need Ministrite Nõukogu tasemel.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Ettepaneku Ministrite Nõukogule ühendameti strateegiliste eesmärkide osas (sh nt ühisprogrammi formaadis)
töötab välja Administreeriv Ministeerium, kaasates vajadusel selleks ühendameti peadirektorit ja teisi osapooli
(valdkondlikke eksperte ministeeriumites).
Administreeriv Ministeerium koordineerib valdkonna ühisprogrammi koostamist (alternatiivselt: ameti
strateegiliste eesmärkide koostamist).
Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud ühendameti
eesmärkide arutamiseks ja otsustamiseks.
PwC 30
Lõpparuanne
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor teeb enda pädevuse piires Administreerivale Ministeeriumile ettepanekud ühendameti
strateegiliste eesmärkide ja asjakohaste mõõdikute osas.
3.2.2.2. Ühendameti strateegiliste eesmärkide täitmise aruandlus
Tegevuse sagedus
Strateegiliste eesmärkide aruandlus toimub enne iga-aastast strateegiliste eesmärkide uuendamist. Vajadusel on
võimalik täitmise aruandlust ühendameti juhtimissüsteemi vaates korraldada sagedamini (nt kord kvartalis),
samas sellist nõuet otseselt seadustest ei tulene.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti tulemusaruande ning sellest lähtuvad vajalikud muudatused ühendameti
eesmärkides.
Administratiivse Ministeeriumi roll
Administratiivne Ministeerium koordineerib ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti
strateegiliste eesmärkide) tulemusaruande koostamist.
Administratiivne Ministeerium hindab ühendameti tulemusi tulemusaruande baasil, teeb ettepanekud Ministrite
Nõukogule ameti tegevuse suunamiseks vastavalt tulemusaruandele (sh eesmärkide uuendamiseks).
Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud tulemusaruande
arutamiseks ja otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor annab aru ühendametiga seotud ühisprogrammi (alternatiivselt: ameti strateegiliste
eesmärkide) täitmise kohta. Selleks annab ühendameti peadirektor sisendi Administratiivsele Ministeeriumile
tulemusaruande koostamiseks.
3.2.2.3. Ühendameti eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Tegevuse sagedus
Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Ühisprogrammi puhul
on eelarve koostamine vahetult seotud eesmärkide uuendamisega.
Ministrite Nõukogu roll
Ühendameti eelarve kinnitab, selle täitmist kontrollib ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite
kasutamiseks Ministrite Nõukogu. Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul
sagedamini.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Administratiivse Ministeeriumi roll
Administreeriv Ministeerium korraldab ühendameti finantsplaani ning ühe aasta eelarve projekti ja lisaeelarve
koostamist ning eelarve täitmise aruandlust. Administratiivne Ministeerium valmistab ette ühendameti
aastaeelarve ettepaneku Ministrite Nõukogule (osa valitsemisse kaasatud nelja valitsemisala aastaeelarve eelnõust)
PwC 31
Lõpparuanne
ning vajadusel valmistatakse ette lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. Administratiivne Ministeerium kontrollib
eelarve täitmist ja teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule ettekirjutusteks eelarvevahendite kasutamisel.
Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise
nõuetekohasel korraldamisel, toetab lisaeelarve taotluste koostamisel, töötab välja asjakohased reguleerivad
juhendmaterjalid jms.
Administratiivne Ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud eelarveküsimuste
arutamiseks ja otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Kuigi Administreeriv Ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise
nõuetekohasel korraldamisel, lasub konkreetsete funktsioonide täitmise kohustus siiski ühendametil, mille täitmise
eest vastutab ühendameti peadirektor. Täiendavalt esitab peadirektor ameti tulude ja kulude eelarve projekti
Administreerivale Ministeeriumile, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning annab täitmisest aru
Administreerivale Ministeeriumile ja Ministrite Nõukogule.
3.2.2.4. Ühendameti peadirektori valimine ning nimetamine ja
ametist vabastamine
Tegevuse sagedus
Ühendameti peadirektor määratakse ATS § 23 lg 2 p 3 järgi ametisse viieks aastaks. Seega on enamasti tegemist
harvaesineva tegevusega.
Ministrite Nõukogu roll
Ühendameti peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu.
Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon Riigikantselei
koordineerimisel.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
3.2.2.5. Ühendameti põhimäärus, struktuur, asjaajamise kord ja
töökorraldus
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse.
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, kuivõrd tegemist on tavapäraselt administratiiv-
juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut.
PwC 32
Lõpparuanne
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administratiivne Ministeerium korraldab ja koostab ühendameti põhimääruse projekti, samuti ühendameti
struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse projektid (sh muutmise) ning esitab need Ministrite Nõukogule
kinnitamiseks.
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse Administreeriva Ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiiv-
juhtimisest tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut.
Administratiivse Ministeeriumi minister kuulab ära teiste kaasatud ministeeriumite ettepanekud vastavas osas
(kooskõlastab).
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor esitab ettepanekud Administratiivsele Ministeeriumile ühendameti põhimääruse,
struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse muutmiseks.
3.2.2.6. Ühendameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu volitab teenistuskohtade koosseisu kinnitamise ühendameti peadirektorile sarnaselt senisele
praktikale, kus minister volitab ametiasutuse juhi.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriva Ministeeriumi roll piirdub ühendametit toetava ja nõuandva rolliga läbi ühendameti peadirektori
nõustamise personaliarvestuse, -arenduse jms osas, mis võimaldab määrata asjakohase teenistuskohtade
koosseisu, teenistuskohtade liigituse ja teenistusgrupid.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse
teenistusgruppideks.
3.2.2.7. Ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontroll
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
ühendametis. Samuti määrab Ministrite Nõukogu ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja
korra.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu selleks Administratiivse Ministeeriumi ministri, kelle tagada on
sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis, samuti määrab
seega Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja
korra.
PwC 33
Lõpparuanne
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriva Ministeeriumi roll on toetada ühendameti peadirektorit sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja
järelevalvel. Näiteks nõustada ühendameti peadirektorit riskide hindamise metoodika osas, sisekontrollisüsteemi
toimimise hindamisel ja analüüsimisel jms.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes
Administratiivse Ministeeriumi ministri, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti
peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti sisekontrollisüsteemi rakendamist, teeb järelevalvet ametnike ja
töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab ühendameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja
töötajatele hoiatusi ning teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutisi.
Ühendameti peadirektor annab aru nii Administreerivale Ministeeriumile kui Ministrite Nõukogule.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes
Administratiivse Ministeeriumi ministri, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori
kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Seega määrab Administratiivse Ministeeriumi minister ühendameti
peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Sellisel juhul annab ühendameti peadirektor aru vahetult
Administreerivale Ministrile nii tegevuste järelevalve kui ka sisekontrolli küsimustes.
3.2.2.8. Ühendameti riigivara haldamine ja korraldamine
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Puudub eraldiseisev roll, kuivõrd riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse.
Administreeriva Ministeeriumi roll
Administreeriva Ministeeriumi kantsler teeb Administreeriva Ministeeriumi ministrile ettepanekuid ühendameti
riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta.
Administreeriv Ministeerium toetab ühendametit läbi kinnisvarapoliitika koordineerimise ning analüüsimise, sh
kinnisvara kasutamise ja tulevikuvajaduste analüüsimise, osalemise ning toetamise kinnisvarainvesteeringute
planeerimisel ja elluviimise protsessis jmt.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas
riigivaraseadusega. Ühendameti valduses oleva riigivara seotud küsimusi otsustab ameti peadirektor.
PwC 34
Lõpparuanne
3.2.3. Alternatiiv 3 – üks valitsemisala, toetavaid kogusid ei looda
Alternatiiv 3 peamine erinevus võrreldes alternatiividega 1 ja 2:
Antud valitsemismudelis ei kuulu ühendamet nelja valitsemisala koosseisu üheaegselt.
Alternatiivis 3 kuulub ühendamet ühe valitsemisala koosseisu, kuid olulisi strateegilisi otsuseid
võtab vastu neljast ministrist koosnev nõukogu. Muus osas olulist sisulist erinevust senise
valitsemiskorraldusega ei ole.
Käesolevas kontseptsioonis kuulub ühendamet ühe ministeeriumi valitsemisalasse. Ühendameti
valitsemiseks aga luuakse senise halduskorraldusega erisus: tagamaks ühendameti loomise eesmärke, on
peamistes ameti valitsemise strateegilistes küsimustes pädevus Ministrite Nõukogul. Seega on
ühendameti valitsemismudeli alternatiivis 3 VVS-is ministrile antud ametitega seonduvad pädevused valdavalt
Ministrite Nõukogu käes. Lähtuvalt avaliku valitsemise heast tavast ja PS § 94 tõlgendusest peaksid Ministrite
Nõukogu vastuvõetud otsused oodatavalt olema konsensuspõhised, et tagada ministrite võimalus juhtida enda
valitsemisala.
Ühendameti valitsemismudeli alternatiivi 3 puhul ei ole siiski kõik ühendameti valitsemisega seotud pädevused
Ministrite Nõukogul. Ministrite Nõukogu pädevused on enamjaolt kõrgemad valitsemise otsused nagu eesmärkide
sõnastamine ja seadmine, eelarve kinnitamine, ühendameti peadirektori ametisse nimetamine jmt, mida on
käsitletud täpsemalt käesoleva mudeli kirjelduses. Madalamad ning operatiivsed otsustuskohad jäävad ühendameti
peadirektori ning selle ministeeriumi/ministri pädevusse, kelle valitsemisalasse amet kuulub.
Poliitikavaldkondade põhiselt viib ühendamet ellu rakendusüksusena mitme ministri ja ministeeriumi
valdkondlikke poliitikaid, mille kujundamine on ja jääb erinevate valitsemisalade pädevusse. See tähendab, et
kuulumine ühe valitsemisala alla, aga seos teiste valitsemisalade ülesannete elluviimisega tuleb
kokku leppida ja sõnastada ühendameti põhimääruse tasemel.
Alternatiivselt võib ühendamet paikneda Vabariigi Valitsuse juures.
Kuna Ministrite Nõukogu koosneb oodatavalt neljast ühendameti tegevusvaldkondadega seotud ministrist, on
vajalik ametnikkonna tugi otsuste ettevalmistamiseks ja ministeeriumite vahelisteks
läbirääkimisteks/kooskõlastamiseks, mis on valitsemismudeli kontseptsioonis kanda tervikuna sellel
ministeeriumil, mille valitsemisalasse amet kuulub.
Muus osas lähtub ühendameti valitsemiskorraldus alternatiivi 3 puhul seni kehtivast korraldusest.
Seega on ühendameti valitsemismudeli kontseptsiooni peamised osapooled järgnevad:
• Ministrite Nõukogu
• Valitsev ministeerium/valitsemisala (käesolevaga määramata)
• ühendameti peadirektor
PwC 35
Lõpparuanne
3.2.3.1. Ühendameti strateegiliste eesmärkide kokkuleppimine ja
kinnitamine
Tegevuse sagedus
Strateegilised eesmärgid lepitakse kokku ühendameti loomisel, seejärel uuendatakse neid igal aastal.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid, kasutades selleks tegevuspõhise riigieelarve
metoodikast tulenevat valdkondlikku ühisprogrammi. See tähendab ühtlasi, et ühisprogrammi rakendamise korral
on programmi juhtorganiks ühtlasi Ministrite Nõukogu.
Ühisprogramm on programm, mille eesmärkide elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala.
Ühisprogrammis sõnastatakse ühised valdkondlikud eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed,
tegevused ja teenused. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad
meetmed, tegevused ja teenused koos vastavate mõõdikutega.
Ühisprogrammiga seotud väljakutsed on kirjeldatud täpsemalt peatükis 4.
Ühisprogrammi loomise eelduseks on sealjuures programmi eesmärgi kokkuleppimine tulemusvaldkonna
arengukavas. Tuleb arvestada, et senises praktikas kiidab tulemusvaldkonna arengukavad heaks valdavalt Vabariigi
Valitsus.
Juhul, kui valdkonna juhtimiseks ei soovita kasutada ühisprogrammi, on sellest hoolimata vaja siiski kokku leppida
ühendameti strateegilistes eesmärkides ning kinnitada need Ministrite Nõukogu tasemel.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Ettepaneku Ministrite Nõukogule ühendameti strateegiliste eesmärkide osas (sh nt ühisprogrammi formaadis)
töötab välja ministeerium, mille valitsemisalasse ühendamet kuulub, kaasates vajadusel selleks nii ühendameti
peadirektorit ja teised osapooled (valdkondlikud eksperdid ministeeriumites).
Valitsev ministeerium koordineerib valdkonna ühisprogrammi koostamist (alternatiivselt: ameti strateegiliste
eesmärkide koostamist).
Valitsev ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud ühendameti eesmärkide
arutamiseks ja otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor teeb valitsevale ministeeriumile ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide ja
asjakohaste mõõdikute osas enda pädevuse piires.
3.2.3.2. Ühendameti strateegiliste eesmärkide täitmise aruandlus
Tegevuse sagedus
Strateegiliste eesmärkide aruandlus toimub igal aastal enne strateegiliste eesmärkide uuendamist. Vajadusel on
võimalik täitmise aruandlust ühendameti juhtimissüsteemi vaates korraldada sagedamini (nt kord kvartalis),
samas seadusest sellist nõuet ei tulene.
PwC 36
Lõpparuanne
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti tulemusaruande ning kinnitab sellest lähtuvad vajalikud muudatused
ühendameti eesmärkides.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Valitsev ministeerium koordineerib ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti strateegiliste
eesmärkide) tulemusaruande koostamist.
Valitsev ministeerium hindab ühendameti tulemusi tulemusaruande baasil, teeb ettepanekud Ministrite Nõukogule
ameti tegevuse suunamiseks vastavalt tulemusaruandele (sh eesmärkide uuendamiseks).
Valitsev ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud tulemusaruande arutamiseks ja
otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor annab aru ühendametiga seotud ühisprogrammi (või alternatiivis ameti strateegiliste
eesmärkide) täitmise osas. Selleks annab ühendameti peadirektor sisendi valitsevale ministeeriumile
tulemusaruande koostamiseks.
3.2.3.3. Ühendameti eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Tegevuse sagedus
Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul sagedamini. Ühisprogrammi puhul
on eelarve koostamine vahetult seotud eesmärkide uuendamisega.
Ministrite Nõukogu roll
Ühendameti eelarve kinnitab Ministrite Nõukogu, sh kontrollib eelarve täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks. Ühendameti eelarve kinnitatakse enamasti üks kord aastas, lisaeelarvete puhul
sagedamini.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Valitsev ministeerium korraldab ühendameti finantsplaani ning ühe aasta eelarve projekti koostamist, lisaeelarve
koostamist, eelarve täitmise aruandlust. Valitsev ministeerium valmistab ette ühendameti aastaeelarve ettepaneku
Ministrite Nõukogule (osa valitsemisse kaasatud nelja valitsemisala aastaeelarve eelnõust) ning vajaduse korral
valmistatakse ette lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. Valitsev ministeerium kontrollib eelarve täitmist ja teeb
ettepanekud Ministrite Nõukogule ettekirjutusteks eelarvevahendite kasutamisel.
Valitsev ministeerium nõustab ühendametit eelarvestamise küsimustes ning raamatupidamise nõuetekohasel
korraldamisel, toetab lisaeelarve taotluste koostamisel, töötab välja asjakohased reguleerivad juhendmaterjalid
jms.
Valitsev ministeerium korraldab administratiivselt Ministrite Nõukogu koosolekud eelarveküsimuste arutamiseks
ja otsustamiseks.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor esitab ameti tulude ja kulude eelarve projekti valitsevale ministeeriumile, valvab eelarve
täpse ja otstarbeka täitmise üle ning annab täitmisest aru valitsevale ministeeriumile ja Ministrite Nõukogule.
PwC 37
Lõpparuanne
3.2.3.4. Ühendameti peadirektori valimine ning nimetamine ja
ametist vabastamine
Tegevuse sagedus
Ühendameti peadirektor määratakse ATS § 23 lg 2 p 3 järgi ametisse viieks aastaks. Seega on enamasti tegemist
harvaesineva tegevusega.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu nimetab ametisse ja vabastab ametist ühendameti peadirektori.
Avaliku konkursi tippjuhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon Riigikantselei
koordineerimisel.
Juhul, kui Ministrite Nõukogu ei suuda üksmeelselt otsuseid vastu võtta ning aeglustab seeläbi ühendameti tööd,
otsustatakse käsitletav teema Vabariigi Valitsuse tasandil.
3.2.3.5. Ühendameti põhimäärus, struktuur, asjaajamise kord ja
töökorraldus
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse.
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse valitseva ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiivjuhtimisest
tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Valitsev ministeerium korraldab koostamise ja koostab ühendameti põhimääruse projekti, ühendameti struktuuri,
asjaajamise ja töökorralduse projektid (sh muutmise) ning esitab need Ministrite Nõukogule kinnitamiseks.
Alternatiivselt kinnitab ühendameti põhimääruse Ministrite Nõukogu, aga ühendameti struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse valitseva ministeeriumi minister, sest tegemist on tavapäraselt administratiivjuhtimisest
tulenevate korralduslike küsimusega, mis täpsustavad juba põhimääruses kokkulepitut. Valitseva ministeeriumi
minister kuulab ära teiste kaasatud ministeeriumite ettepanekud vastavas osas (kooskõlastab).
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor esitab ettepanekud valitsevale ministeeriumile ühendameti põhimääruse, struktuuri,
asjaajamise ja töökorralduse muutmiseks.
3.2.3.6. Ühendameti teenistuskohtade koosseisu kinnitamine
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
PwC 38
Lõpparuanne
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu volitab (sarnaselt senisele praktikale, kus minister volitab ametiasutuse juhti) teenistuskohtade
koosseisu kinnitamise ühendameti peadirektorile.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Valitseva ministeeriumi roll piirdub ühendameti toetava ja nõuandva rolliga läbi ühendameti peadirektori
nõustamise personaliarvestuse, -arenduse jms osas, mis võimaldab määrata asjakohase teenistus-kohtade
koosseisu, teenistuskohtade liigituse ja teenistusgrupid.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse
teenistusgruppideks.
3.2.3.7. Ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontroll
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Ministrite Nõukogu tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
ühendametis. Samuti määrab Ministrite Nõukogu ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja
korra.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu selleks valitseva ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli
süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ühendametis. Samuti määrab seega valitseva
ministeeriumi minister ühendameti peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Valitseva ministeeriumi roll on toetada ühendameti peadirektorit sisekontrollisüsteemi rakendamisel ja
järelevalvel – nt nõustada ühendameti peadirektorit riskide hindamise metoodika osas, sisekontrolli-süsteemi
toimimise hindamisel ja analüüsimisel jms.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes valitseva
ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse
korraldamine ühendametis. Samuti määrab seega valitseva ministeeriumi minister ühendameti peadirektori
teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti sisekontrollisüsteemi rakendamist, teeb järelevalvet ametnike ja
töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab ühendameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja
töötajatele hoiatusi ning teeb üksikjuhtude korral riikliku järelevalve käigus ettekirjutisi.
Ühendameti peadirektor annab aru nii valitsevale ministeeriumile kui Ministrite Nõukogule.
Alternatiivselt volitab Ministrite Nõukogu ühendameti tegevuse järelevalve ja sisekontrolli küsimustes valitseva
ministeeriumi ministrit, kelle tagada on sisekontrolli süsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse
korraldamine ühendametis, samuti määrab seega valitseva ministeeriumi minister ühendameti peadirektori
teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra. Seega annab ühendameti peadirektor aru vahetult valitseva
ministeeriumi ministrile nii tegevuste järelevalve kui ka sisekontrolli küsimustes.
PwC 39
Lõpparuanne
3.2.3.8. Ühendameti riigivara haldamine ja korraldamine
Tegevuse sagedus
Tegevusel puudub määratav sagedus.
Ministrite Nõukogu roll
Puudub eraldiseisev roll, kuivõrd riigivara on antud ühendameti valdusesse ja korraldatud läbi riigivaraseaduse.
Valitseva (käesolevaga määramata) ministeeriumi / valitsemisala roll
Valitseva ministeeriumi kantsler teeb valitseva ministeeriumi ministrile ettepanekuid ühendameti riigivara
käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta.
Valitsev ministeerium toetab ühendametit läbi kinnisvarapoliitika koordineerimise ning analüüsimise, sh
kinnisvara kasutamise ja tulevikuvajaduste analüüsimise, osalemise ning toetamise kinnisvarainvesteeringute
planeerimisel ja elluviimise protsessis jmt.
Ühendameti peadirektori roll
Ühendameti peadirektor korraldab ühendameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas
riigivaraseadusega. Ühendameti valduses oleva riigivara seotud küsimusi otsustab ameti peadirektor.
PwC 40
Lõpparuanne
3.2.4. Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiivide
eelised ja puudused (riskid)
Enne, kui teha otsus üht või teist alternatiivi rakendada, on vaja eeltoodud Ministrite Nõukogu mudeli
alternatiivide puhul võtta arvesse nii mudeli alternatiivide eeliseid kui ka puudusi ja riske. Kuivõrd suur osa
vastavatest eelistest ja puudustest (riskidest) on seotud vahetult Ministrite Nõukogu kui otsustusorgani
olemasoluga, on käesolevas peatükis toodud kõigi kolme alternatiivi peamised eelised ja puudused (riskid) ühiselt.
Spetsiifilised alternatiivipõhised tähelepanekud on markeeritud eraldiseisvalt.
Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide eelised
• Kõikide alternatiivide puhul lähtub Ministrite Nõukogu ja ühendameti rollijaotus sisult VVS-is
toodud ülesannete jaotusest ministri ja valitsusasutuse juhi vahel. Taoline lähenemine võimaldab
Ministrite Nõukogul tegeleda vaid peamiste strateegilise tasandi ülesannetega. Ettevalmistav töö on tehtud
erinevates alternatiivides ministeeriumite sisu- ja tugiosakondades: Nõukoja kaudu (alternatiiv 1),
Administreeriva Ministeeriumi kaudu (alternatiiv 2) või ühe valitseva ministeeriumi kaudu (alternatiiv 3).
Ühendameti töö igapäevane korraldamine on ühendameti peadirektori vastutusvaldkonnas. Üldjoontes on
mudel rollijaotus sarnane senisele halduskorraldusele, aga toimib ühendameti valitsemisel
strateegiliste otsuste puhul nelja valitsemisala esindajatest koosnevate organite kaudu
(alternatiivis 1 Ministrite Nõukogu ja Nõukoda, alternatiivis 2 ja 3 ainult Ministrite Nõukogu).
• Ministrite Nõukogu keskendumine väljundile ja tulemustele annab peadirektorile võimalused valida
eesmärkide täitmiseks oma hoovad, seeläbi vabastades ning võimustades teda tema igapäevatöös.
Peadirektorile on igapäevases korralduses tagatud administratiivne tugi ühelt ministeeriumilt (alternatiivis 1 ja
2 Administratiivse Ministeeriumi poolt, alternatiivis 3 valitseva ministeeriumi poolt).
• Ministrite Nõukogu aitab tasakaalustada valdkondlikke tervikhuvisid. Kuna ühendameti
valitsemise olulised otsused saavad olla ainult konsensuslikud, siis valdkonna valitsemine eeldab, et vastutavad
ministrid jõuavad ühiste arusaamadeni (sh nt eesmärkide osas). Ühendameti valitsemisse on kaasatud senisest
korraldusest ametite valitsemisel enam kompetentse, tuues kaasa mitmekülgse kogemuse ja teadmuse.
• Alternatiivi 1 puhul aitab Ministrite Nõukogu mudel Nõukojaga (võrreldes alternatiiviga 2 ja 3) oodatavalt
paremini tagada ka Ministrite Nõukogu otsuste tegemisel konsensuseni jõudmist, sest suur osa
otsuste ettevalmistavast tööst on eelnevalt tehtud Nõukojas (ühisosade leidmine, põhimõttelised kokkulepped
jms). Alternatiivi 2 puhul on roll Administreeriva Ministeeriumi kanda, alternatiivi 3 puhul valitseval
ministeeriumil.
Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide puudused ja riskid
• Ministrite Nõukogu mudeli alternatiiv 1 Nõukoja ja Administratiivse Ministeeriumiga on suure
halduskoormusega. Nii Ministrite Nõukogu kui ka Nõukoda vajab sekretariaadi tuge kohtumiste
ettevalmistamisel, mis tähendab täiendavaid ülesandeid Administratiivsele Ministeeriumile. Samuti tuleb
tagada kõikide osapoolte esindatus Nõukojas, et Nõukoda oleks võimeline esitama Ministrite Nõukogule
osapoolte vahel läbiräägitud ettepanekuid.
Kuna alternatiivis 2 puudub Nõukoda, on vastavad ülesanded Administreeriva Ministeeriumi kanda.
Alternatiivis 3 on need ülesanded valitseva ministeeriumi kanda. Üks kaasatud ministeeriumitest saab
alternatiivi 2 ja 3 puhul täiendavaid ülesandeid, mis tähendab sellele ministeeriumile
täiendavat halduskoormust. Võrreldes senise praktikaga ministeeriumite töös ametite ja
inspektsioonide töö korraldamisel olulist erisust ei eksisteeri. Täiendavad ülesanded seonduvad
ühelt poolt sekretariaadi teenuse pakkumisega Ministrite Nõukogule, teisalt sisendi saamisega mitmelt
ministeeriumilt ja kokkulepete saavutamisega mitme ministeeriumi vahel Ministrite Nõukogule materjalide
ettevalmistamiseks.
• Oluline on kõigi Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivide puhul mõista, et isegi, kui ühe ameti kontekstis
on võimalik selline halduskoormus ministeeriumite vaatest absorbeerida, siis üldise
valitsemiskorralduse seisukohast ei ole mudel ilmselt laiemalt realiseeritav. Iga täiendav
PwC 41
Lõpparuanne
valitsemisalade ülene amet toob kaasa olulise halduskoormuse kasvu, mis ei tarvitse enam olla sisemiselt
hallatav.
• Mudeli vaates on peadirektoril oluline roll tagada ühendameti koostöö kõigi osapooltega. Kuna osapooli on
palju, siis peadirektori halduskoormus seoses ühendameti valitsemisega kasvab oluliselt.
Seetõttu on eelduslikult vajalik ameti sisemise juhtimise ja valitsemisega seotud korralduse juhtimiseks
eraldiseisvat rollijaotust ka ühendameti sees (nt peadirektori roll valitsemisega seotud korralduse juhtimisel,
asetäitjate rollid sisemisel juhtimisel vms).
Sealjuures on ühendameti jaoks selline halduskoormus ilmselt suurem alternatiivide 1 ja 2
puhul ning väiksem alternatiivi 3 puhul, kus amet allub otse ühele ministeeriumile.
• Ministrite Nõukogu mudel võib kõikide alternatiivide puhul kaasa tuua konflikte ning
tööseisakuid, kuna Ministrite Nõukogusse kuulub mitu ministrit (eelduslikult ka mitmest erinevast
erakonnast), kes peavad jõudma ühiste seisukohtadeni (oluliselt keerukam võrreldes senise
valitsemiskorraldusega). Seetõttu on otstarbekas arvestada valitsemismudeli loomisel võimalusega, et kui
Ministrite Nõukogu ei suuda jõuda kokkuleppele, otsustatakse küsimus Vabariigi Valitsuse tasandil.
• Ministrite Nõukogu otsustusprotsessid võivad teatud otsuste puhul toodust tulenevalt venida
tavapraktikast pikemaks. Peamisteks kriitilise tähtsusega kohtadeks on näiteks ühendameti peadirektori
valimine või eelarve kinnitamine, mis võib ministeeriumite vahel tuua kaasa erimeelsuseid ning
kooskõlastamine võib muuta protsessi ebaefektiivseks ning aeganõudvaks.
Sealhulgas võib see tuua kaasa tegevuste dubleerimise ministeeriumite vahel (nt selleks, et
eelarvet ja vastavaid seisukohti kujundada, analüüsivad olukorda mitu ministeeriumi
eraldiseisvalt), olenemata sellest, et ühendametiga seotud otsuste ettevalmistamiseks on
loodud tugiüksused (alternatiivis 1 Nõukoda, Administratiivne Ministeerium; alternatiivis 2
Administratiivne Ministeerium; alternatiivis 3 valitsev ministeerium).
• Ministrite Nõukogu mudel toob kaasa jagatud vastutuse ning seeläbi muutub hajusaks
valitsemisalade jaotus ehk nende defineerimine. Kuigi poliitikakujundamise vaatest saab iga minister
juhtida oma valitsemisala (luua asjakohaseid õigusakte), siis tekib jagatud hajus ja ühine vastutus nt
ühendameti tervikliku toimimise osas ja ühendamet ei saa seetõttu piisavalt pädevaid suuniseid. Näiteks kui
ühendameti peadirektorile on vaja teha teenistuslikku järelevalvet, siis jäävad vastutusalade piirid ebaselgeks.
• Vajalik on kaaluda väiksemate partnerite rolli ühendameti Ministrite Nõukogus. On risk, et
väiksemad partnerid omavad konsensusliku hääletusõiguste puhul proportsionaalselt liialt suurt rolli. Samas
väiksemate partnerite Ministrite Nõukogust välja jätmise puhul on oht, et seotud olulised (aga nt mahult
väiksemad) funktsioonid võivad jääda sel juhul vajaliku tähelepanuta.
• Teoreetiliste käsitluste puhul on nõukogu-tüüpi mudelite olulise riskina välja toodud nõukogu
ja personali suhete distantsi ja eraldatust. Kuna olulisel kohal on Ministrite Nõukogu ja peadirektori
rollide erisus, peab peadirektor sisuliselt aru andma neljale ministrile. Alternatiivide 1 ja 2 puhul puudub
vahetu juht, alternatiivi 3 puhul võib tekkida vastuolu Ministrite Nõukogu ja valitseva ministri vahel. Eeltoodu
võib segada produktiivse partnerluse tekkimist Ministrite Nõukogu ning peadirektori vahel.
• Ministrite Nõukogu ei otsusta ühendameti igapäevatöös üleskerkivaid operatiivseid küsimusi. Vaja on
määrata peamine administratiivne vastutaja, kes suudaks teatud mandaadiga otsuseid vastu
võtta ka kiirendatud korras, et tagada asjakohane operatiivne tugi ametile. Alternatiivides 1 ja 2 on
selleks vastutajaks Administratiivne Ministeerium. Samas on sellise administratiivse vastutaja tegevuse puhul
oht, et huvid ei ole valitsemisalade vahel tasakaalustatud. Seega on vaja ühendameti loomisel väga
selgelt määratleda alternatiivide 1 või 2 puhul Administratiivse Ministeeriumi roll ühendameti
operatiivse ja igapäevase korralduse toetamisel (nt ühendameti põhimääruses).
• Ükski kirjeldatud kolmest Ministrite Nõukogu mudeli alternatiivist pole rahvusvaheliselt
levinud, mistõttu on keeruline hinnata mudeli reaalset rakendatavust ja sellega kaasnevat täpset mõju.
PwC 42
Lõpparuanne
• Tekib risk, et üks amet muutub tavapärase riigihalduse mõistes liiga tähtsaks ja saab
ebaproportsionaalselt palju tähelepanu (ameti Nõukogusse kuulub oluline osa Vabariigi Valitsusest).
Ebavõrdne olukord võrreldes teiste ametitega.
• Ühendamet on edaspidi eelduslikult seotud ka mitmete teiste asutustega, mis ilmselt ei allu
Ministrite Nõukogule, aga mida võivad Ministrite Nõukogu otsused otseselt mõjutama hakata.
Näiteks ühendametile tuge pakkuv IT-asutus (Maa-ameti puhul praegu KeMIT) ehk asutused, mis on ka
edaspidi eraldiseisvate ministrite otsealluvuses. Seega tuleb ühendameti sisemiste funktsioonide ja teenuste
kaardistamisel ning määratlemisel selgelt läbi mõelda, kust tekivad vastastikused seosed teiste asutustega ja
mis on nende omavaheline mõju Ministrite Nõukogu mudeli vaates.
• See, mil viisil ministeeriumid oma ametitega koostööd teevad, on ka täna vaid piiratult
seadusandluses kehtestatud. Seega ei saa valitsemismudel adresseerida võimalikke probleeme,
mis tulenevad ametnikkonna tasemel koostöö tegemise väljakutsetest. Töö korraldamisel teevad nii
poliitikakujundajad kui ka -rakendajad ametnikkonna tasemel koostööd, jagavad infot ja suuniseid nii alt üles
kui ka ülevalt alla. Selliseid koostöösuhteid ei reguleeri seadusandlus, mistõttu tuleb arvestada, et
igapäevatöö korraldamiseks tuleb teha kokkulepped omavahel siis, kui on selge ühendameti
teenuste portfell. Eelduslikult ei saa sellised kokkulepped olema kirjas valitsemismudeli tasandil
(seadusandluses).
PwC 43
Lõpparuanne
4. Tegevuspõhine riigieelarve
ning ühisprogramm
Üks valitsemise tööriist on tegevuspõhine eelarve, mille rakendamise eesmärk on tugevdada avaliku sektori
strateegilist planeerimist, juhtimist ja seiret ning suurendada riigieelarve läbipaistvust. Tegevuspõhine
eelarvestamine loob vaate eelarve sidumiseks strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega ning võimaldab
keskenduda eesmärgile.
Seega üheks viisiks, kuidas luua valdkonnapõhine valitsemisalade ülene eesmärkide
planeerimine, on luua ühisprogramm ehk mitme vastutajaga programm. Ühisprogramm on
programm, mille elluviimisesse panustab rohkem kui üks valitsemisala. Ühisprogrammi osa ühe valitsemisala
lõikes moodustavad selle valitsemisala elluviidavad meetmed, tegevused ja teenused vastavate mõõdikutega.
Ühisprogrammi võivad kinnitada ministrid ühiselt või iga minister oma osas.
Ministrite Nõukogu valitsemismudeli kõik kolm alternatiivi tähtsustavad ühiste eesmärkide kokkuleppimise
vajadust, nt läbi ühisprogrammi. Seetõttu on oluline mõista, millised on ühisprogrammi kasutamise
võimalused. Ühisprogramm on kontseptsioon, mille rakendamise mehhanism on loodud, aga
mille kohaldamise näiteid on vähe (ainult üks) ja seetõttu puudub ka täpne teadmine
rakendamise väljakutsetest. Peatükis adresseeritakse seetõttu ühisprogrammi rakendamise peamisi
küsimusi kontseptuaalsel tasemel.
Praegu on uue planeeritava ühendameti funktsioonid kajastatud neljas tulemusvaldkonnas – kultuur, ettevõtlus
ja innovatsioon, keskkond, riigivalitsemine – ning kuues erinevas programmis – kultuuriprogramm, ehituse
programm, transpordi programm, keskkonnakaitse ja kasutuse programm, halduspoliitika programm,
regionaalpoliitika programm. Ühisprogramm koondaks senised killustatud funktsioonid ja
teenused ühte programmi, mis looks selgema tervikvaate ning hõlbustaks nende valitsemist.
Rahandusministeeriumi poolt loodud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat toob esile, et kui mitme
valitsemisala tegevused on suunatud sama eesmärgi saavutamisele, peab eesmärgi kavandamine toimuma
ühiselt. Joonis 5 programmi näited illustreerivad ühise eesmärgi seadmist programmi (edaspidi
ühisprogramm) või meetme tasandil.
Joonis 5. Väljavõte tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust.
PwC 44
Lõpparuanne
Ühisprogrammi loomise eeldus on eesmärkide kokkuleppimine tulemusvaldkonna
arengukavas, sest sealt saab programm oma eesmärgi. Tuleb arvestada, et senises praktikas kiidab
tulemusvaldkonna arengukavad heaks valdavalt Vabariigi Valitsus. Praegu puudub valdkonda (maa- ja
ruumiplaneerimine) käsitlev arengukava, mistõttu tuleks see esimese tegevusena luua. Samas on viimaste
aastate praktika olnud vähendada strateegiliste arengukavade arvu. Seetõttu võib olla lahenduseks ka
teemavaldkonna kajastamine mõnes olemasolevas arengukavas.
Ministrite Nõukogu valitsemismudeli alternatiivide järgi kinnitab Ministrite Nõukogu ühendameti
strateegilised eesmärgid läbi valdkondliku ühisprogrammi, sest sellises programmis peaksid olema kajastatud
mh kõik ühendametiga seotud tegevused ja teenused oma eesmärkidega. Vastavalt Ministrite Nõukogu
valitsemismudeli alternatiividele on ühisprogrammi rakendamise korral programmi juhtorgan Ministrite
Nõukogu.
Juhul, kui valdkonna juhtimisel ei soovita kasutada ühisprogrammi, on siiski vaja kokku leppida ühendameti
strateegilistes eesmärkides ning kinnitada need Ministrite Nõukogu tasemel ühiselt. Kui Ministrite Nõukogu ei
suuda valdkondlikke eesmärke üksmeelselt sõnastada ja kinnitada, tuleks kokkulepe saavutada Vabariigi
Valitsuse tasandil. Siiski tähendab selline lahendus, et ühendamet on oma eesmärkide ja ressurssidega jaotatud
nelja erineva tulemusvaldkonna ja kuue programmi vahel, mis killustab ameti tegevust.
Ühisprogrammis on ministritel ühine eesmärk ning iga ministri koordineeritav programmi osa,
mille eelarve on kinnitatud aastases riigieelarve seaduses. Ühisprogramm ei tähenda teenuste
äraandmist teisele valitsemisalale. Igal ühisprogrammis osaleval ministril on oma roll eesmärgi täitmisel
ning ka fikseeritud eelarve eesmärgi realiseerimiseks.
Iga ühisprogrammis osalev minister sisustab oma programmi osa ja koostab rahastamiskava
ning vastutab oma panuse eest programmi eesmärki. Madalaim planeerimistasand, millel ministrid
ühiseid eesmärke seavad, on meede (Joonis 5 näide 2). Sellisel juhul sisustab iga kokkuleppes osalev minister
programmi ühise meetme oma tegevustega ja vastutab meetme tasandi eesmärgi ühise täitmise eest.
Ministrite vastutuse ulatus ühiprogrammis tuleb detailselt kirjeldada ühisprogrammide
juhtimiskorralduses.
4.1. Ühisprogrammi rakendamine
Praeguse teadmise kohaselt on potentsiaalsed ühisprogammis osalejad valdkonna ühendamet ning neli
ministeeriumi (KEM, KUM, MKM, RAM). Kui ühendameti puhul kajastataks ühisprogrammis kõik tema
teenused ning ressursid (sh liidetavad funktsioonid teistest ministeeriumitest, nt RaM REHO), siis
ministeeriumite osa antud ühisprogrammis on läbi valdkonna poliitikakujundamise funktsiooni/teenuse (vt
Joonis 6).
Joonis 6. Illustreeriv näide ühisprogrammis osalejatest.
Selleks, et ühisprogramm edukalt toimiks ning metoodilistele nõuetele vastaks, on tarvilik siduda kaasatud
ministeeriumite eesmärgid ühendameti teenustes. Juhul, kui ühisprogrammis ei ole võimalik ühendameti
PwC 45
Lõpparuanne
teenuseid kaasatud nelja valitsemisalaga otse siduda, tuleb kaaluda võimalust kajastada ühendameti tegevuste
ja teenuste (eelarve) osa antud ühisprogrammis Administratiivse Ministeeriumi valitsemisala all.
See ei tähenda, et Administratiivne Ministeerium valitseb mainitud eesmärke ja eelarvet, sest neid juhib antud
alternatiivide puhul Ministrite Nõukogu. Mehhanism sarnaneb regulatsioonile, mis on loodud avalik-õiguslike
juriidiliste isikute suhtes riigieelarve seaduses.
Olukord, kus ühisprogramm luuakse ainult ühendameti jaoks ja sinna ei ole toodud poliitikakujundamise
tegevusi, ei ole kooskõlas tegevuspõhise riigieelarve mõttega. Tegevuspõhine riigieelarve lähtub
eesmärkide kaskaadist, mistõttu on vajalik ühisprogrammi koondada poliitikakujundamise ja -
rakendamise eesmärgid.
Ühisprogrammi rakendamise puhul peab meeles pidama, et eelarved kinnitatakse (ja nö „lukustatakse“)
programmide lõikes, st ressursse on võimalik ümber tõsta vaid programmisiseselt2. Seega suureneb osaliselt
administratiivne koormus, sest ühisprogrammi kuuluvate teenuste ja ressursside muudatustega (nt
ühisprogrammis olevate ministeeriumi poliitikakujundajate palkade muutmine) kaasneb täiendav
kooskõlastamine. Samas kehtib see ka praegu ning rohkem kui ühe programmiga ministeeriumid on siiani
väljakutsetega hakkama saanud.
Ühisprogrammi rakendamisel antakse ühendameti moodustamiseks teenustega üle ka nendega kaasnev kulu.
Näiteks, kui ministeerium x panustab programmi poliitikakujundamise teenusega, mida teostab kaks
ametikohta, siis tuleb arvestada ka nende ametikohtade kasutatavate teiste ressursside ning kaudsete kuludega
(ametikohtade koolituskulu, töökohateenuse kulu, töö teostamiseks vajalikud ressursid nagu auto, seadmed
vmt).
Samuti on uue ühendameti loomisel keeruline paika panna esimese aasta täpset eelarvet/ressursibaasi.
Eelduslikult on kompetentside koondamise ühe eesmärgi täitmiseks ka teatava efektiivsuse saavutamine,
mistõttu on ühendameti teenused ning nende teostamiseks vajamineva ressursi muutmine ootuspärased.
Seetõttu võivad ajas muutuda ka algselt kokkulepitud ministeeriumite ühise panustamise osakaalud – need
sõltuvad ühendameti sisemisest struktuurist ja korraldusest, teenuste osutamise efektiivsusest jms.
Näiteks:
Ministeerium x suunab aastal 0 ühendametisse 5 teenistujat oma kuludega. Sama teevad teised kolm
ministeeriumi. Seega on aastal 0 ühendameti baasressurss kokku 20 teenistujat koos kuludega. Ühendameti
loomisel korraldatakse ümber senine ressursijaotus, mille tulemusena on aastal 1 ministeeriumi x suunatud 5
teenistujast 4 tegemas sarnases mahus sama tööd, mida varemgi. 1 teenistuja on suunatud ümber
ühendametis mõne teise teenuse osutamisse. Seega ei ole aastal 1 valitsemisalade vahel proportsioonid enam
samad, mis aastal 0.
Üldistatult tähendab eeltoodu, et ühisprogrammis ühendameti teenuste seostamine nelja
eraldiseisva valitsemisalaga ja kajastamine nelja valitsemisala eelarvetes oleneb sellest, kuidas
ühendamet sisemiselt korraldatud on.
2 Teatud juhtudel on siiski võimalik 0.25% ulatuses ümbertõstmisi teha ilma, et peaks seadust muutma, vt riigieelarve
seadus § 56 (21): „Ministril on tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmide vahel piirmääraga vahendite
mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli kaudsete kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25
protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Piirangut muudatuste tegemisele arvestatakse iga programmi
kohta eraldi“.
PwC 46
Lõpparuanne
4.2. Ühisprogrammi eelised ja puudused (riskid)
Eelised
• Ühisprogrammi loomine aitab erinevatel valitsemisaladel sõnastada ühised
valdkondlikud eesmärgid. TERE raamistik loob aluse eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste
ning teenuste defineerimiseks. Teenuste kaudu on võimalik detailselt määratleda vastutavad osapooled.
See omakord loob selgust osapoolte vastutustest eesmärkide saavutamisel.
• Selleks, et rakendada ühisprogrammi tulemuslikult, on valitsemisaladel vajalik mõtestada ning
sõnastada teenused sarnasel tasemel/detailsusastmel. Kuigi see on lisatöö, annab see
võimaluse teenuste korrigeerimiseks püstitatud eesmärgist lähtuvalt. Selgelt sõnastatud eesmärgi
korral on võimalik ka teenuseid avalikkusele (sh kodanikele) sobivamaks ning vajalikumaks.
Puudused (riskid)
• Kuigi ühisprogramme on võimalik luua ka täna, on huvi nende loomise vastu olnud
kesine. Teadaolevalt on tänaseks loodud vaid üks ühisprogramm: kalanduse ühisprogramm, mistõttu
ei ole täpselt teada, millised rakenduslikud probleemid võivad ühisprogrammi loomisel ning
valitsemisel esineda. Eesmärkide, tegevuste ning teenuste (sh vastutuse) mõistlik jaotus nõuab
süvenemist ning valitsemisalade vahelist läbirääkimist, milleks ei pruugi valitsemisaladel olla piisavalt
aega ja/või teavet. Samas on selline eesmärkide läbirääkimine ja kokkulepete tegemine vajalik igal
juhul, ka teiste valitsemismudelite kontekstis, et tagada ühendametile asjakohane valdkonnaülene
kokkulepe poliitikakujundajate vahel.
• Ühisprogrammi loomise üks eeldustest on programmiga seonduva asjakohase
arengukava olemasolu. Arengukavas on üldjuhul sõnastatud ka valdkondlik eesmärk, mis on oma
olemuselt ka ühisprogrammi eesmärk. Praegu selline arengukava puudub, mistõttu on ühisprogrammi
loomiseks vaja esmalt see luua.
• Kuna ministeeriumid on strateegilise planeerimise küpsuse vaatest erinevatel tasanditel, võib olla
keeruline ka sarnasel planeerimistasandil mõelda, mis muudab ka ühtsete eesmärkide seadmise
keerulisemaks. Kuigi tegevuspõhine riigieelarve on ühtlustanud ministeeriumite
strateegilise planeerimise võimekust, ei pruugi strateegiline küpsus olla ühiste
eesmärkide sõnastamiseks veel vajalikul tasemel.
• Ühisprogrammi tulemuslikuks rakendamiseks on valitsemisaladel vaja mõtestada ning
sõnastada teenused sarnasel tasemel/detailsusastmel. Selleni jõudmine võib kaasa tuua
vajaduse täiendava töö ning koordinatsiooni järele. Kui osapooltel puudub praegu vajalik võimekus
koostöö loomiseks, tuleb valitsemisalades võimekust teadlikult arendada.
PwC 47
Lõpparuanne
5. Õiguslik arvamus: ühendameti
valitsemismudelite
põhiseaduspärasus ja õiguslik
raamistik
Advokaadibüroo PwC Legal analüüsib arvamuses ühendameti valitsemismudeli alternatiivide põhiseadus-
pärasust (ptk 5.1), Vabariigi Valitsuse seaduse (ptk 5.2) ja kaasnevate õigusaktide muutmise vajalikkust (ptk
5.3).
Analüüsi esemeks on järgmised alternatiivid:
1) ühendamet kuulub mitme ministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisorganid: Ministrite Nõukogu,
Nõukoda, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor (alternatiiv 1);
2) ühendamet kuulub kõigi nelja ministeeriumi valitsemisalasse, kuid valitsemisorganiteks on üksnes
Ministrite Nõukogu, Administreeriv Ministeerium, ühendameti peadirektor – s.t juhtimismudelisse ei
kaasata Nõukoda (alternatiiv 2);
3) ühendamet kuulub ühe ministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisorganiteks on Ministrite Nõukogu,
valitseva ministeeriumi minister, ühendameti peadirektor (alternatiiv 3).
5.1. Ühendameti valitsemismudelite põhiseaduspärasus
Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseadusega (PS) kooskõlas olevate
seaduste alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1 lg 1 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat
riigivõimu PS ja seaduste alusel. PS-st võib tuleneda valitsusasutuste loomisele ja tegevuse korraldamisele
piiranguid. Kui ühendamet kuulub korraga mitme ministeeriumi valitsemisalasse, võib tekkida riive PS §-ga 94.
PS § 94 sätestab: „Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse /…/ ministeeriumid. Minister juhib
ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel
ja korras.“ Minister on ministeeriumi valitsemisala juht. Ministri pädevus valitsemisala juhtimisel on praktikas
seadustega ulatuslikult reguleeritud (eelkõige VVS-s). VVS § 46 lg 2 kohaselt on ministeerium oma
valitsemisalas olevate ametite kõrgemalseisev organ.
VVS § 70 lg 1 kohaselt on amet seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus,
millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet. Ametid on loetletud VVS-s iga ministeeriumi
valitsemisalaga koos (nt on VVS § 60 lg 1 kohaselt Kaitseministeeriumi valitsemisalas kutsealuste kutsumine
ajateenistusse ning sama paragrahvi lõikega 2 on määratud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse
Kaitseressursside Amet). VVS ei näe praegu ette ühendameteid, mis kuuluksid korraga mitme ministeeriumi
valitsemisalasse. Ühendametite moodustamise õiguslik raamistik eeldab VVS-i muutmist.
Põhimõtteliselt on võimalik VVS-i muutmine eesmärgiga täiendada valitsusasutuste regulatsiooni ja lisada
valitsusasutuseks ühendamet, kui seadusandja peab seda otstarbekaks. VVS § 39 lg 3 sätestab otsesõnu, et
seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.
Ühendameti kuulumine mitme ministeeriumi valitsemisalasse ei ole meie hinnangul vastuolus
PS §-ga 94. Põhiseaduspärased on kõik kolm alternatiivi.
PwC 48
Lõpparuanne
PS nõuab, et minister juhiks ministeeriumi. Amet, sh loodav ühendamet, ei ole ministeerium, vaid eraldiseisev
valitsusasutus (VVS § 70 lg 1). PS ei eelda, et minister juhiks oma valitsemisalasse kuuluvaid ameteid. Minister
korraldab küll valitsemisala küsimusi, kuid valitsemisalas olevaid ameteid juhivad peadirektorid (VVS § 70 lg
2).
PS ei lange ministeeriumide valitsemisala korralduslikes küsimustes detailidesse. Ameteid, nende kuulumist
valitsemisaladesse ega ametite juhtimisega seotud küsimusi ei kirjuta PS üldse seadusandjale ette. Piirava
regulatsiooni kehtestamata jätmine viitab, et PS koostajad on soovinud jätta seadusandjale ja täidesaatvale
võimule paindlikkuse täidesaatva võimu teostamise ja haldusülesannete täitmise korraldamiseks.
PS § 94 eeldab, et minister korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Oma valitsemisala
korraldamine on võimalik ka siis, kui valitsemisalas on ühendamet, mis samaaegselt kuulub teise ministeeriumi
valitsemisalasse. See, et amet kuulub mitme ministeeriumi valitsemisalasse (ja osutab tuge mitmele
ministeeriumile), on pigem otstarbekuse küsimus. Minister saab ka ühendameti puhul oma valitsemisala
korraldada. Nende ülesannete osas, milles ühendamet on selle ministeeriumi valitsemisalas, peab ministril
säilima võimalus valvata ühendameti ülesannete täitmise üle (VVS § 49 lg 1 p 4).
Ühendameti juhtimine mitme ministri poolt ühiselt Ministrite Nõukogu kaudu ei tohiks tekitada olukorda, kus
üks minister hakkab tegema otsuseid teise ministri valitsemisalasse kuuluvates küsimustes. Seda saab vältida,
sätestades valitsemisalad piisava täpsusega VVS-is ja peaministri VVS § 3 lg 2 alusel antavas korralduses 3.
Asjaolu, et ühendametit ennast puudutavad küsimused (ühendameti põhimääruse kinnitamine, eelarve
vastuvõtmine jmt) on ministrite ühises pädevuses, ei ole oma valitsemisala ülesannete korraldamise
takistuseks.
Eeltoodut toetab ka asjaolu, et ministri pädevus oma valitsemisala juhtimisel ei ole kunagi olnud piiramatu
Vabariigi Valitsuse ees, kes PS § 87 p 2 alusel valitsusasutuste tegevust suunab ja koordineerib.
Õiguskirjanduses on leitud, et see tähendab valitsuse otsustusõigust kõikides täidesaatva riigivõimu küsimustes
ning sellega kaasnevat sekkumisõigust (vt PS komm vlj, § 87, alap 3). PS § 93 lg 1 alusel on peaministril õigus
juhtida valitsuse tegevust. Nii määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutus-
valdkonnad peaminister oma korraldusega (VVS § 3 lg 2). Kõik juhile omased õigused on ministril vaid osas,
mis on seaduse, valitsuse või peaministri poolt piiramata (PS komm vlj, § 94, alap 9). Ministri pädevuse
võimalike piirangutega arvestab ka VVS § 49 lg 1 p 1, mille alusel juhib minister ministeeriumi kooskõlas VVS-i
ja peaministri korralduses sätestatud piirangutega. Juhul, kui ministrite valitsemisalad on puutumuses, peab
minister saama asjassepuutuva ministri kooskõlastuse. Kooskõlastus on siduva iseloomuga, selle saamata
jäämisel lahendab patiseisu Vabariigi Valitsus (VVS § 49 lg 2, vt ka § 57 lg 3). Seega on tänases valitsemis-
korralduses mööndud valitsemisalade kattuvuse võimalikkust ja sellest johtuvalt vajadust ministri pädevust ka
oma valitsemisala küsimuste otsustamisel piirata.
5.2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Õiguslikus analüüsis esitatud muudatusettepanekud arvestavad Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr
180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. Lähtutud on põhimõttest, et muudatused oleksid võimalikult
minimaalsed. VVS on konstitutsiooniline seadus (PS § 104 p 8), mis sätestab täidesaatva riigivõimu teostamise
üldise struktuuri. Seetõttu tuleks vältida ülereguleerimist ja sätestada VVS tasemel üksnes ühendameti üldine
õiguslik raamistik. Ühendametiga seotud nö igapäevase tööga seotud juhtimisküsimusi tuleb täpsustada
põhimääruses, peaministri korralduses ja halduse siseaktides, kui konkreetset ühendametit moodustama
hakatakse.
3 VVS § 3 lg 2: Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma
korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni
või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni.
PwC 49
Lõpparuanne
5.2.1. Alternatiiv 1
VVS § 40 lg 1 kohaselt moodustatakse ametid seaduse alusel. Ühendamet on jätkuvalt amet VVS § 70
tähenduses. Ühendametit eristab nö tavapärasest ametist juhtimisstruktuur: ühendamet kuulub mitme
ministeeriumi valitsemisalasse ja ühendametiga seotud põhimõttelised otsused teeb Ministrite Nõukogu. Iga
konkreetse ühendameti moodustamine on Riigikogu pädevuses. Ühendamet asutatakse ja see saab
valitsusasutuse staatuse seadusega (üldjuhul VVS muutmise kaudu). Kuivõrd kehtiv VVS ühendameteid ei
käsitle, tuleb enne konkreetsete ühendametite loomist sätestada VVS tasemel abstraktne ühendameti mõiste,
pädevus ja juhtimine. Seda on kõige mõistlikum teha VVS 4. peatüki 5. jagu täiendades, lisades sinna
ühendameti kui uue valitsemisasutuse. Samuti tuleb tagada, et ühendamet haakub ülejäänud VVS loogikaga.
Osas, milles VVS-s pole ühendameti eriregulatsiooni, peaks kohalduma ameti kohta sätestatu.
Alternatiivis nr 1 on sätestatud ühendameti loomisega kaasnevate juhtorganite pädevused abstraktsuse
astmega, mis on VVS-le kui konstitutsioonilisele seadusele kohane. Ministrite Nõukogu pädevus koosneb nö
tuumikülesannetest, mis tuleb VVS-is ammendavalt sätestada. Ministrite Nõukogu toetab Nõukoda, kes tagab
materjalide ja otsuste ettevalmistamise. Kuidas ja kellega koostöös Nõukoda oma eesmärgid saavutab, ei ole
enam VVS regulatsiooni esemeks. Nõukoja tegevuse regulatsioon on mõistlik sätestada alama astme
õigusaktidega (nt põhimääruses). Sama kehtib administreeriva ministeeriumi kohta. Peadirektoril on
ühendametis samad volitused, mis ameti peadirektoril. Täiendada on vaja VVS §-i 73 osas, mis reguleerib
peadirektori ja ministri koostööd.
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse §-dega 701 – 704 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Ühendamet
(1) Ühendamet on seaduses sätestatud ning kahe või enama ministeeriumi valitsemisalas tegutsev
amet.
(2) Ühendametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu
Nõukoja ettepanekul.
(3) Ühendametile kohaldatakse ameti kohta sätestatut, arvestades ühendameti erisusi.
§ 702. Ministrite Nõukogu
(1) Ühendameti kõrgemalseisev organ on Ministrite Nõukogu.
(2) Ministrite Nõukogu liikmed on ministrid, kelle valitsemisalasse on ühendamet määratud.
(3) Ministrite Nõukogu:
1) nimetab ametisse ühendameti peadirektori;
2) kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid;
3) kinnitab ühendameti eelarve;
4) kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse;
5) kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu või annab selleks volitused peadirektorile;
6) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
ühendametis;
7) määrab peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
(4) Ministrite Nõukogu teeb otsused konsensuslikult. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus
otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
PwC 50
Lõpparuanne
§ 703. Nõukoda
(1) Nõukoda on nõuandev organ Ministrite Nõukogule. Iga minister, kelle valitsemisalasse ühendamet
kuulub, nimetab ühe Nõukoja liikme.
(2) Nõukoda toetab Ministrite Nõukogu tööd ja korraldab Ministrite Nõukogu otsuste
ettevalmistamise. Nõukoja ülesanded ja asjaajamise kord sätestatakse ühendameti põhimääruses.
§ 704. Administreeriv ministeerium
(1) Administreeriv ministeerium tagab ühendameti raamatupidamise, finantsjuhtimise ja muude
korralduslike küsimuste igapäevase koordineerimise. Administreeriv ministeerium korraldab
Nõukoja ja Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Administreeriva ministeeriumi
ülesanded ja asjaajamise kord täpsustatakse ühendameti põhimääruses.
(2) Administreeriva ministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus.“
Nõukoja ülesannete täpsustamine toimub ühendameti põhimääruses, kuivõrd sõltuvad konkreetsed ülesanded
ühendameti tegevusvaldkonnast ja valitsemisaladest, kuhu amet kuulub. VVS tasemel piisab viitest, et Nõukoda
toetab Ministrite Nõukogu tööd ja korraldab otsuste ettevalmistamist (sellega on hõlmatud igasuguste
operatiivsete korralduslike küsimustega tegelemise pädevus).
Nõukoja instituudi reguleerimisest VVS tasemel võib sootuks loobuda ja sätestada Nõukoda tervikuna
põhimääruses. Nõukoda on üksnes abistava funktsiooniga, millel ei ole täidesaatva võimu struktuuris iseseisvat
otsuste tegemise pädevust. Mitte ükski praegu VVS-s või muus seaduses sätestatud pädevus ei liigu Nõukoja
pädevuste hulka. VVS-s ei pea sätestama valitsusasutuse sisemise korralduse küsimusi, sh kes valmistab ette
otsuste projektid ja juhib tehnilist või koordineerivat tööd.
Kui loobuda Nõukoja regulatsioonist VVS-s, siis tuleb kustutada eeltoodud VVS muutmise ettepanekus
paragrahv 703 tervikuna ja teistest paragrahvidest viited Nõukojale:
• § 701 lg-s 2 tuleb kustutada lauseosa „Nõukoja ettepanekul“
• § 704 muutub paragrahviks 703 ning lg 1 lausest 2 tuleb kustutada lauseosa „Nõukoja ja“.
VVS § 39 lg 3 lause 1 sätestab valitsusasutuste loetelu: ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei, ametid,
inspektsioonid ning nende kohalikud asutused. Loetelu täiendamine ühendametiga ei ole tingimata vajalik.
Ühendamet on teistsuguse juhtimisstruktuuriga amet, millele kohalduvad eriregulatsiooni puudumisel ametile
sätestatud reeglid. Samuti ütleb teine lause, et seadusega võib ette näha ka teisi valitsemisasutusi, mida esimese
lause loetelus pole. Kui soovitakse VVS § 39 lg-t 3 muuta, tuleks ühendameti täiendus lisada ka § 40 lg 1
analoogsesse loetellu). Paragrahvi 39 lõike 3 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Valitsusasutused on ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, ametid, ühendametid ja inspektsioonid
ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.“
VVS § 40 lg 2 sätestab ministri pädevuse ametite ja inspektsioonide kohalike asutuste moodustamisel.
Ühendameti puhul võiks kohalike asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise
otsustada Ministrite Nõukogu. Sellisel juhul tuleks pädevus lisada § 70 2 lg 3 loetellu.
VVS § 41 lg 7 sätestab ministri pädevuse oma valitsemisalas olevate ametite eelarve kinnitamisel. Sätet ei ole
vaja muuta, sest see ei kohaldu ühendametile. Eelarvega seotud pädevus on antud eriregulatsiooniga Ministrite
Nõukogule (VVS § 702 lg 3 p 3).
VVS § 42 lg 1 teise lause kohaselt kinnitab ameti ning selle kohalike asutuste põhimäärused minister. Sätet ei
ole vaja muuta, sest see ei kohaldu ühendametile. Ameti põhimääruse kehtestamise pädevus on antud
eriregulatsiooniga Ministrite Nõukogule (VVS § 702 lg 3 p 4). Ministrite Nõukogu pädevust võiks siiski VVS §
702 lg 3 p-s 4 täiendada ühendameti kohalike asutuste põhimääruse kinnitamise osas.
VVS § 49 lg 3 kohaselt pöörduvad ministeeriumi valitsemisalas olevad asutused Vabariigi Valitsuse poole
ministri kaudu. Säte ei vaja muutmist. See tähendab, et ka ühendameti puhul pöördutakse Vabariigi Valitsuse
PwC 51
Lõpparuanne
poole ühe (asjassepuutuva) ministri, mitte Ministrite Nõukogu kaudu. Vabariigi Valitsus koosneb kõigist
ministritest, mistõttu jõuab küsimus kõigi Ministrite Nõukokku kuuluvate ministriteni.
Konkreetse ühendameti moodustamisel tuleb ühendamet määrata iga ministeeriumi valitsemisalasse, kuhu
ühendamet kuulub. See eeldab VVS 4. peatüki 4. jao muutmist vastavas osas.
VVS § 73 sätestab ameti peadirektori pädevuse. Paragrahv eeldab täiendamist osas, mis puudutab koostööd
ministriga, kuivõrd ühendameti kõrgemalseisvaks organiks on Ministrite Nõukogu. Põhimõttelisel tasandil on
vajalik kokku leppida, kelle ees on peadirektoril aruandekohustus. Võimalik on VVS §-s 73 sätestatud ministriga
koostööd puudutavad pädevused (lg 1 p-d 2, 5, 6 ning lg-d 3 ja 4) anda üle Ministrite Nõukogule. Samas
aruandekohustuse (lg 1 p 2) puhul on võimalik jääda termini „asjaomane minister“ juurde. Sellisel juhul on
peadirektoril aruandekohustus ministri ees, kelle valitsemisalasse konkreetne küsimus kuulub. Näiteks kui
konkreetne küsimus puudutaks kultuurimälestisi, siis oleks peadirektoril selles küsimuses aruandekohustus
kultuuriministri ees. Sama põhimõte võiks kehtida ka lg 1 p 6 osas – peadirektor esitab ettepanekuid ühenda-
meti tegevusvaldkonna korraldamiseks ministrile, kelle valitsemisalas see tegevusvaldkond on. Selline käsitlus
annaks struktuurile paindlikkuse ja tagaks ministri õiguse korraldada oma valitsemisala küsimusi iseseisvalt.
Kuivõrd on eelarve kinnitamine Ministrite Nõukogu pädevuses, siis vajab täiendust VVS § 73 lg 1 p 5.
Paragrahvi 73 lõige 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) esitab ministrile või ühendameti korral Ministrite Nõukogule ettepanekud ameti ja inspektsiooni
ning nende kohalike asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise
üle;“
VVS § 73 lg-d 3 ja 4 sätestavad ministri õiguse otsustada peadirektori kõrvaltegevuse lubatavuse üle. Võimalik
on jätta selles osas eriregulatsioon kehtestamata, millise juhul on kõrvaltegevuse lubatavuse üle otsustamine iga
ministri, mitte Ministrite Nõukogu pädevuses. Teine võimalus on täiendada VVS § 70 2 lg 3 loetelu õigusega
otsustada peadirektori kõrvaltegevuse lubatavuse üle analoogselt § 73 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga.
VVS § 95 sätestab ministri teenistusliku järelevalve pädevuse, sh on ministril õigus tunnistada kehtetuks ameti
peadirektori akte ja toiminguid. Teenistusliku järelevalve ulatus tuleks sätestada Ministrite Nõukogu
pädevusena VVS § 702 lg-s 3. Teenistusliku järelevalve ameti peadirektori aktide ja toimingute üle võib
Ministrite Nõukogu delegeerida ühe ministri ülesandeks või jaotada järelevalve mitme ministri vahel
valdkondade alusel.
5.2.2. Alternatiiv 2: puudub Nõukoda
Ühendameti õiguslik raamistik VVS-s ei muutu oluliselt, kui valitsemismudelis puudub Nõukoda. Võrreldes
esimese alternatiiviga seisneks ainus muudatus VVS § 703 ära jätmises. Peadirektori valib seejuures Ministrite
Nõukogu ilma Nõukoja ettepanekuta (vrdl VVS § 701 lg 2).
VVS 4. peatüki 3. jagu, mis käsitleb kantslerite pädevust, ei ole vastuolus ühendameti sätetega ega vaja
muutmist. VVS § 53 lg 1 kohaselt koordineerib kantsler ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste
tegevust ja korraldab asjaajamist. Vajadusel saab kantslerite volitused, mis seonduvad ühendameti tegevuse
koordineerimisega või asjaajamisega, sätestada põhimääruse tasemel.
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse §-dega 701 – 703 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Ühendamet
(1) Ühendamet on seaduses sätestatud ning kahe või enama ministeeriumi valitsemisalas tegutsev
amet.
(2) Ühendametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Ministrite Nõukogu.
PwC 52
Lõpparuanne
(3) Ühendametile kohaldatakse ameti kohta sätestatut, arvestades ühendameti erisusi.
§ 702. Ministrite Nõukogu
(1) Ühendameti kõrgemalseisev organ on Ministrite Nõukogu.
(2) Ministrite Nõukogu liikmed on ministrid, kelle valitsemisalasse on ühendamet määratud.
(3) Ministrite Nõukogu:
1) nimetab ametisse ühendameti peadirektori;
2) kinnitab ühendameti strateegilised eesmärgid;
3) kinnitab ühendameti eelarve;
4) kinnitab ühendameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse;
5) kinnitab ühendameti teenistuskohtade koosseisu või annab selleks volitused peadirektorile;
6) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise
ühendametis;
7) määrab peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
(4) Ministrite Nõukogu teeb otsused konsensuslikult. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus
otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
§ 703. Administreeriv ministeerium
(1) Administreeriv ministeerium tagab ühendameti raamatupidamise, finantsjuhtimise ja muude
korralduslike küsimuste igapäevase koordineerimise. Administreeriv ministeerium korraldab
Ministrite Nõukogu materjalide ettevalmistamise. Administreeriva ministeeriumi ülesanded ja
asjaajamise kord täpsustatakse ühendameti põhimääruses.
(2) Administreeriva ministeeriumi määrab Vabariigi Valitsus.“
5.2.3. Alternatiiv 3: ühendamet on ühe ministeeriumi valitsemisalas,
kuid olulised otsused teeb Ministrite Nõukogu
See valitsemismudel eeldab VVS tasemel kõige vähem muudatusi. Vajalik on sätestada üksnes võimalus, et
seadusega (või peaministri korraldusega, vt järgnev lõik) võib anda ameti oluliste otsuste tegemise Ministrite
Nõukogu pädevusse. Kaob vajadus isegi ühendameti definitsiooni järele.
VVS § 3 lg 2 kohaselt määrab peaminister oma korraldusega ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja
vastutusvaldkonnad. Seetõttu võib kaaluda, kas Ministrite Nõukogu loomine mis tahes ameti valitsemismudeli
juurde võiks olla seaduse alusel hoopis peaministri otsustada.
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Ministrite Nõukogu
(1) Ameti juhtimiseks võib käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 sätestatud otsuste tegemise anda mitmest
ministrist koosneva Ministrite Nõukogu pädevusse. Ministrite Nõukokku kuuluvad ministrid
otsustab peaminister korraldusega. Ministrite Nõukokku peab kuuluma minister, kelle
valitsemisalas amet on.
(2) Ministrite Nõukogu:
1) nimetab ametisse ameti peadirektori;
2) kinnitab ameti strateegilised eesmärgid;
PwC 53
Lõpparuanne
3) kinnitab ameti eelarve;
4) kinnitab ameti põhimääruse, struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse;
5) kinnitab ameti teenistuskohtade koosseisu või annab selleks volitused peadirektorile;
6) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis;
7) määrab peadirektori teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra.
(3) Ministrite Nõukogu teeb otsused konsensuslikult. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus
otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
PwC 54
Lõpparuanne
5.3. Teiste õigusaktide muutmise vajadus
Ühendameti õigusliku raamistiku loomine VVS-s ei eelda teiste seaduste muutmist. Ametit kui valitsusasutust
reguleerib üksnes VVS. Teised seadused sätestavad konkreetsetele ametitele pädevusi ja kohustusi ehk
tegelevad juba moodustatud ametite õigusliku regulatsiooniga. Näiteks riigivara seaduse § 4 lg 3 kohaselt täidab
riigivara valitseja ülesandeid seaduses sätestatud juhtudel Maa-amet; planeerimisseaduse § 126 lg 7 kohaselt
annab loa ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaamet jne. See tähendab, et teiste seaduste muutmise
analüüs on võimalik ja otstarbekas alles siis, kui:
1) valminud on ühendameti loomise õiguslik raamistik (s.o valitsemismudeli alternatiivide seast on tehtud
valik ja vastavas osas VVS-i muudetud);
2) on üheselt selge, mis ülesanded ühendametile delegeeritakse ja millises osas tuleb ümber korraldada
olemasolevate ametite töö.
Näiteks juhul, kui ümber korraldatakse Maa-ameti tegevus, tuleb VVS 8. peatükis (rakendussätted) otsustada
Maa-ameti lõpetamine ja õigusjärglusega seotud küsimused. Kui Maa-ameti ülesanded liiguvad uuele
moodustatud ametile, tuleb muuta kõiki õigusakte, kus Maa-amet on nimetatud. Maa-ametit nimetatud lisaks
VVS-le veel 12 seaduses:
• maakorraldusseadus;
• ruumiandmete seadus;
• maa hindamise seadus;
• kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus;
• maakatastriseadus;
• maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus;
• keskkonnajärelevalve seadus;
• maareformi seadus;
• maamaksuseadus;
• ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
• riigivaraseadus;
• maapõueseadus.
Nende seaduste muutmise vajaduse maht oleneb sellest, millised ülesanded lähevad üle uuele moodustatavale
ametile. Kui Maa-ameti ülesanded lähevad kõik eranditult üle uuele ametile, siis on muutmisklausel VVS-s
lakooniline: „Õigusaktides sätestatud Maa-ameti õigused ja kohustused lähevad alates /kuupäev/ üle /millisele
ametile/. Kuni vastava muudatuse sisseviimiseni loetakse õigusaktides sõna „Maa-amet“ asendatuks sõnaga
„/uue ameti nimetus/“ vastavas käändes“. Kui uue ameti loomisel korraldatakse ümber ka teiste ametite töö ja
ülesanded jagatakse ametite vahel ümber, siis tuleb vastavad muudatused teha ka eriseadustes.
PwC 55
Lõpparuanne
www.pwc.com
© 2020 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kõik autoriõigused kaitstud. “PwC” viitab Eesti seaduste alusel
asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers Advisors või kontekstist lähtuvalt teistele
PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks on eraldiseisev ja
sõltumatu juriidiline isik
RUUMILOOME TÖÖRÜHMA
LÕPPARUANNE
ruumiloome töörühm
november 2019
Sisukord
1. Tegevuskava .................................................................................................................................... 5
2. Töörühmas käsitletud teemad ja protsess ........................................................................................ 6
2.1 Arendustegevused ......................................................................................................................... 6
2.1.1. Ruumilise planeerimise roheline raamat ............................................................................... 6
2.1.2. Talumishuvi mõjuanalüüs ..................................................................................................... 6
2.1.3. X-GIS 2 arendus .................................................................................................................... 7
2.1.4.Maakatastripidajale esitatud detailplaneeringute haldamine .................................................. 7
2.1.5.Planeeringute registri arendus ................................................................................................ 7
2.1.6.Riigi maareservi analüüs ja riigi maavajaduste ajakohastamine ............................................ 8
2.1.7.Ehituse pikk vaade .................................................................................................................. 8
2.1.8.Ehitisregistri arendused .......................................................................................................... 8
2.1.9.E-ehituse platvorm ja ehitatud keskkonna digitaalne kaksik .................................................. 8
2.1.10.Transpordi ja liikuvuse arengukava ...................................................................................... 9
2.1.11. Riigi hoonestatud kinnisvarasse investeerimisega seotud arendustegevused ...................... 9
2.2 Ruumiloome protsess .................................................................................................................. 11
2.3 Ülesannete jaotus......................................................................................................................... 12
2.3.1 Osapoolte ülesannete kaardistus ........................................................................................... 12
2.3.2.TERE .................................................................................................................................... 12
2.3.3. Eesti 2035 ............................................................................................................................ 12
3. Ettepanekud institutsionaalseteks ümberkorraldusteks ruumiloome valdkonnas .......................... 14
3.1.Ruumiandmete arenduse ja halduse funktsiooni konsolideerimine ............................................ 14
3.2. Maa- ja regionaalameti (MaRe) moodustamine ......................................................................... 15
3.3. Ruumipoliitika kujundamise konsolideerimine .......................................................................... 17
3.3.1. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine KeMis .............................................................. 17
3.3.2. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine MKMis ............................................................. 18
3.3.3. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine RaMis ............................................................... 20
3.3.4. KuM arh- ja disaininõuniku ametikoha viimine RaM PLO või MKM EEO koosseisu ...... 22
3.3.5. Ruumiloome poliitika kujundamiseks uue koostöömehhanismi väljatöötamine ilma
institutsionaalsete muudatusteta .................................................................................................... 22
3.3.6. Poliitika kujundamise üksuste killustatud paiknemise jätkamine ....................................... 23
3.4 Riigi kinnisvarapoliitika konsolideerimine ........................................................................... 23
4. Tulemused ..................................................................................................................................... 25
4.1 Tõhusam koostöö ........................................................................................................................ 25
4.2 Ettepanek MaRe loomiseks ......................................................................................................... 25
4.3. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted .............................................................................................. 26
4.4 Ruumiloome koolitusprogramm .................................................................................................. 27
1
Riigikantselei juures tegutses 2017. aasta juulist 2018. septembrini ruumiloome ekspertrühm,
mille ülesandeks oli kaardistada ehitamise, ruumilise planeerimise ja arhitektuuriga seotud
tegevuse olukorda riigis ning teha ettepanekuid asjade paremaks korraldamiseks. Töö lõppedes
esitas ekspertrühm aruande, millest nähtub, et riik peaks oma ruumilist keskkonda senisest
tunduvalt rohkem väärtustama. Ruumiloome ekspertrühma lõpparuandega on võimalik tutvuda
Riigikantselei veebilehel https://www.riigikantselei.ee/et/ekspertruhmad.
Vabariigi Valitsus otsustas 07.02.2019 kabinetiistungil, et aruandes esitatud ettepanekute
elluviimiseks tuleb moodustada Rahandusministeeriumi juhtimisel töörühm. Töörühma töö
eesmärgiks on reaalsete ruumiloomeprotsesside täpne kaardistamine leidmaks korralduslikult
parimad võimalused protsessi mõjususe ja efektiivsuse suurendamiseks. Samuti oli töörühma
ülesandeks analüüsida ja teha ettepanekuid sobivaima lahenduse osas, mis suurendab
ruumikaalutluse arvestamist otsuste ette valmistamisel.
Ruumiloome juhtrühma kuulusid:
Rahandusministeerium: Raigo Uukkivi, juhtrühma juht, asekantsler
Rahandusministeerium: Kaia Sarnet, asekantsler
Kultuuriministeerium: Hillar Sein, asekantsler
Keskkonnaministeerium: Margit Martinson, asekantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Jüri Rass, asekantsler
Ruumiloome töörühma kuulusid:
• Rahandusministeerium: Nele Nõu, töörühma juht, riigihalduse- ja avaliku teenistuse
osakonna nõunik
• Rahandusministeerium: Katri-Liis Ennok, planeeringute osakonna juhataja
• Rahandusministeerium: Veronika Ilsjan, riigivara osakonna nõunik
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ivo Jaanisoo ehitus- ja elamusosakonna
juhataja
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EEO: Jaan Saar, ehitus- ja
elamusosakonna digitaalehituse valdkonnajuht
• Keskkonnaministeerium: Silver Jakobson, riigivaraosakonna juhataja
• Keskkonnaministeerium: Taimo Aasmaa, looduskaitse osakonna juhataja
• Kultuuriministeerium: Veronika Valk-Siska, arhitektuuri- ja disaininõunik
• Kultuuriministeerium: Liina Jänes, muinsuskaitsenõunik
+ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Liis Vahter
21. mai 2019. a töörühma kohtumisel huvirühmadega osales ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna nõunik Liis
Vahter, kelle vastutusvaldkonnas on transpordi investeeringutega seonduvad tegevused ning
uue liikuvuse arengukava koostamine. Alates kohtumisest huvirühmadega on Liis osalenud ka
ruumiloome töörühma töös ning sellega aidanud kaasa ruumiloomes tervikliku vaatenurga
loomisele, milles käsitleme hoonete ja rajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamise kõrval ka
transpordi objekte ning sellega seonduvalt liikuvuse temaatikat.
Ruumiloome seminaridel huvirühmadega osalesid lisaks töörühma liikmetele erinevate
huvirühmade esindajad:
2
09. mai 2019
Triin Talk Muinsuskaitse ekspert
Katrin Koov EAL
Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühing
Tiiu Pärn Eesti Planeerijate Ühing
Kalle Toomet ELVL
Angelika Kallasmaa-Kapsta ELVL
Indrek Riisand HTM
Jüri Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Liis Vahter Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maria Karus Keskkonnaministeerium
Maris Malva Keskkonnaministeerium
Tiit Oidjärv Rahandusministeerium
Tiit Hion Hades Geodeesia AS
Peeter Pere EAL
Jaak-Adam Looveer Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Johann-Aksel Tarbe EKEL
Toomas Paaver EAL
Kärt Vabrit Riigi Kinnisvara AS
09. oktoober 2019
Indrek Riisaar HTM
Angelika Kallakmaa ELVL
Triin Talk Kunstiakadeemia
Merlin Rehema RaM
Priit Pääso ESPLAN
Veiko Veerpalu T-Model OÜ
Maila Kuusik EPÜ
Heiki Kalberg EPÜ
Silver Salla RaM
Kalle Toomet ELVL
Siim Raie Muinsuskaitseamet
Hele-Mai Metsal AS Tallinna Sadam
Toomas Paaver EAL
Aet Ader EAL
Janno Veskimets RaM
Katrin Solvak RaM
Tiit Hion Digitaalehituse klaster/Hades Geodeesia
Andres Levald RaM PLO
3
Maili Hirlak Maa-amet
Kristi Kivimaa Maa-amet
Keit Parts SoM, ligipääsetavuse rakkerühm
Liis Vahter MKM
Kaupo Kuusik EKHÜ
Eleri Kautlenbach RaM PLO
Sulev Õispuu Maa-amet
Tiit Oidjärv RaM
Andres Lindemann Maa-amet
Jaak-Adam Looveer Arhitektide Liit
Indrek Gailan MKM
4
1. Tegevuskava
Riigi ruumiloome kujundamise korrastamise juhtrühma ja töörühma tegevuskava.
Aeg Teema Osalejad
14.03.2019 JUHTRÜHMA eelkohtumine: töökorralduslikud Juhtrühm
kokkulepped, lahendamisele võetava probleemi
defineerimine
28.03.2019 Töörühma esimene kohtumine – seotud projektide ja töörühm
9.00-11.00 arenduste tutvustus, kokkulepped edasise töö fookuse osas
11.04.2019 Ruumiandmed: planeeritavate IT arenduste tutvustus, Töörühm
9.00-11.00 koostöökohtade tuvastamine + teised osapooled
25.04.2019 Ruumiloome protsess - protsessi AS-IS olukorra kaardistus: töörühm
9.00-16.30 osapoolte tegevused ja töökorraldus
09.05.2019 Ruumiloome protsess - protsessi AS-IS olukorra kaardistus: töörühm +
9.00-16.30 suur pilt – probleemide defineerimine huvirühmad
22.05.2019 Osapoolte ülesanded ja võimalike ümberkorralduse kohtade töörühm
9.00-12.00 leidmine
05.06.2019 Protsess – eesmärkide seadmine ja lahenduste valik töörühm
9.00-12.00
20.06.2019 Institutsionaalsed ümberkorraldused Töörühm
9.00-16.30
27.06.2019 JUHTRÜHMA KOOSOLEK – protsessi kaardistuse ja
lahendatavate probleemide, eesmärkide valideerimine
21.08.2019 JUHTRÜHMA KOOSOLEK – 1. augusti kabineti istungi
16.00-17.00 tulemuste ülevaade ning edasiste tegevuste planeerimine
29.08.2019 - MaRe analüüsi lähteülesande arutelu Töörühm + RaM
9.00-12.00 - kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted REHO + Maa-amet
05.09.2019 - KOV koolitused ruumiloome pädevuse tõstmiseks, sisend Töörühm + KEKO,
9.00-12.00 KEKO 2020 koolitusplaani A. Laido
- RaM RVO tutvustus riig äriühingutele ja sihtasutustele T. Porgand
ootuste/tellimuste seadmise võimalustest
26.09.2019 MaRe analüüsi fookused Töörühm
10.00-12.00
03.10 .2019 JUHTRÜHMA KOOSOLEK Juhtrühm
9.00-11.00 MaRe projektijuhi valimine
MaRe töörühma käskkiri
MaRe analüüsi fookused
09.10.2019 Huvirühmadega tulemuste arutelu ja ettepanekud ning Töörühm +
9.00-16.00 arvamused muudatusteks: huvirühmad
- Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted – arutelu
- Ülevaade inst. ümberkorralduste plaanist (MaRe)
- Ruumiloome koolitusprogramm
10.10.2019 Huvirühmade kohtumise tulemuste valideerimine Töörühm
10.00-12.00 Edasised tegevused ja kokkuvõtte tegemine
5
2. Töörühmas käsitletud teemad ja protsess
2.1 Arendustegevused
Töörühm on tutvustanud, läbi arutanud ja leidnud koostöökohti osapoolte käimasolevate
arendustegevuste osas. Ühiselt jõuti tõdemusele, et mitmete ruumiloome ekspertrühmas
väljatoodud probleemidega tegeletakse üksustes juba käivitatud protsesside raames. Otsustati,
et neid teemasid, mis eeldatavalt saavad lahenduse teiste protsesside käigus, ei võeta
põhiteemana ruumiloome töörühmas ette. Nendega tegeletakse juba käimasolevate protsesside
raames edasi, tehes selleks omavahel eesmärkide saavutamiseks koostööd. Üksuste poolt
veetavate arendusprotsesside juures mõisteti vajadust pöörata senisest suuremat tähelepanu
seostele kogu ruumiloome valdkonnaga ning kaasates laiemat ringi huvirühmi (võttes arvesse
ruumiloome töörühma osapoolte ja huvirühmade paljusust). Koostöö ja sünergia kohad, mis
arendustegevustega põhjalikumalt tutvudes tekkisid, olid üheks sisendiks institutsionaalsete
ümberkorralduste ettepanekute tegemisel.
2.1.1. Ruumilise planeerimise roheline raamat
Rahandusministeerium, planeeringute osakond
Ruumilise planeerimise rohelise raamatu koostamise eesmärk on analüüsida valdkonna
probleemkohti ja pakkuda välja võimalikke lahendusi järgmistes valdkondades:
I Planeeringuprotsessides osalejate rollid;
II Kaasamine, planeeringuinfo edastamine koostamise ajal ja kehtestamise järgselt;
III Planeerija roll ja pädevus;
IV Ruumiline ja strateegiline planeerimine;
V Kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse planeeringuinstrumendid;
VI Majanduslik tulu ja kulu;
VII Korruptsioonioht ruumilises planeerimises;
VIII Planeeringumenetluste kestus;
IX Mõjude hindamine planeeringute koostamisel;
X Planeeringute koostamise rahastamine.
Ruumilise planeerimise rohelise raamatu väljund on omada selget ülevaadet valdkonna
kitsaskohtadest ning fikseerida muudatusvajadused, et võimaluse avanedes ning asjakohastel
puhkudel kiiremini vajalikke muudatusi ellu kutsuda - seda kas õigusloome, metoodiliste
juhiste, kompetentside loomise vmt kaudu. Link Ruumilise planeerimise rohelise raamatu
tööversioonile ja lisamaterjalile on kättesaadav https://planeerimine.ee/prr/prr-materjalid/
Ruumilise planeerimise roheline raamat valmib jaanuariks 2020.
2.1.2. Talumishuvi mõjuanalüüs
Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Keskkonnaministeerium
Eesmärk on analüüsida ettevõtte tegevuskoha kohaliku omavalitsuse, kohaliku kogukonna ja
kohaliku elaniku rahalise kasu (kohaliku kasu) instrumente ning kokkulepete seadustamise
mõju kohaliku kasu realiseerimisele ning leida parim õiguslik lahendus probleemi
lahendamisel.
Analüüsitakse järgnevaid juhtumeid:
6
• Maatulundusmaa või metsamaa muutmine elamumaaks või äri-toomismaaks
detailplaneeringuga.
• Olulise ruumilise mõjuga ehitise, nt. suurem tehas rajamine (nt. ettevõtte rahaline
panustamine väljaspool planeeringuala paikneva taristu rajamisse)
• Mobiilside masti rajamine eramaale.
• Kaevandamine. Kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksuse või naaberkinnistute omanike
ja ettevõtte vahel kaevandamisloa menetluse käigus juhtudel, mil kaevandamisel ei maksta
keskkonnatasusid (näiteks kruusa, liiva kaevandamisel eraomandis oleval kinnistul).
• Tuulepargi rajamine.
Talumishuvi käsitleva uuringu valmimise tähtaeg on kevad 2020 ning kooskõlas VVTP p
annab riigihalduse minister ülevaate uuringu tulemustest VVsele mais 2020.
2.1.3.X-GIS 2 arendus
Maa-amet
Olulisemad uuendused X-Gis 2 osas on universaalne otsingukast, kihtide kataloog, minu
kaardirakendus, järjehoidja, minu kihid, nutiseadmete tugi, eksport, kaartide võrdlemine,
kaardigruppide eelvaade.
2.1.4.Maakatastripidajale esitatud detailplaneeringute haldamine
Maa-amet
Vastavalt Planeerimisseaduse § 139 lg saab maakatastri pidaja koos kehtestatud
detailplaneeringuga andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud
maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Maa-ameti baasis on 2019. aasta
seisuga kokku 16 796 planeeringuala ning 2184 planeeringu dokumendid on avalikult
kättesaadavad. Alates 01.01.2016 on lausaliselt üle Eesti kõik kehtestatud ja kehtetuks
tunnistatud detailplaneeringud korrastatud kujul olemas. Kui 2016. aastal esitati 25%
detailplaneeringutest Maa-ametile paberil, siis 2019. aastal esitati paberkandjal planeeringuid
2 tk.
2.1.5.Planeeringute registri arendus
Rahandusministeeriumi planeeringute osakond
2018. aasta seisuga tehtud uuringu alusel ei ole Eestis kehtivad planeeringud (ca 15 000 tk)
kättesaadavad ühtsest andmekogust ning nendest ainult ligikaudu kolmandik on kättesaadavad
digitaalsena töödeldaval ja kasutataval kujul. Kohalikud omavalitsused säilitavad/avaldavad
oma planeeringuid kodulehtedel, dokumendihaldussüsteemis ning tihtipeale ei viida
planeeringutesse sisse kehtestamise järgselt tehtud muudatusi. Sellest tuleneb kõigile
planeeringuandmete kasutajatele täiendav ajakulu kehtivate planeeringuandmete hankimisel.
Oluline samm eeltööna registri tarbeks on planeeringutele ühtsete nõuete esitamine nende
digitaalse vormistamise kohta. PlanS § 3 lg 6 alusel on sellekohane ministri määrus jõustunud
1. novembrist 2019. Teiseks on vajalik alustada keskse riikliku kohustusliku andmekogu
loomist, mis sisaldaks avaandmetena kehtivaid ja ajakohaseid digitaalseid
planeeringuandmeid ning oleks ristkasutatav muude andmekogudega. Eeltöö andmekogu
loomiseks on käimas ning selleks tehakse tihedat koostööd nii MKM-i ehitisregistri arendajate
kui ka Maa-ameti esindajatega.
7
Andmekogu eeldatav käivitamise aeg on 2022 aastal (eeldusel, et SF vahenditest tuleb
positiivne rahastamisotsus lähiajal).
2.1.6.Riigi maareservi analüüs ja riigi maavajaduste ajakohastamine
Keskkonnaministeeriumi riigivara osakond
Analüüsi eesmärgiks on välja selgitada riigi ülesanneteks vajalik maa (riigi maareserv),
samuti potentsiaalselt müügiks või rendiks sobilik riigimaa. Juulis 2018 oli
Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ca 36,6% Eesti Vabariigi maismaast (1,59 mln ha, 93%
riigimaast), RMK haldab sellest ca 1,42 mln ha ning Maa-amet ca 171 000 ha. 2019. aastaks
on kõik ministeeriumid teada andnud oma valitsemisalas strateegiliste eesmärkide
elluviimiseks lisamaa vajadustest (kohaliku omavalitsuse täpsusega) ning eesmärk on kanda
need Maa-ameti geoportaali loodud ministeeriumite huvide kaardirakendusse. Riigi
maavajaduste täpsustamine koostöös Maa-ameti ja RMK-ga jätkub.
2.1.7.Ehituse pikk vaade
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond
Ehituse pika vaate visioonidokumendis on plaanis käsitleda alljärgnevaid teemasid:
• E-ehitus
• Automatiseerimine
• Tehaseline ehitamine
• Eksport
• Kliimasäästlikud lahendused
• Elamumajandus
• Juhtimine ja koostöö
• Pädevus
Laiapõhjalist kaasava protsessi tulemusena peaks sündima visioonidokument, mis kirjeldab
ehituse pika vaate terviklikku kontseptsiooni, eesmärke, mõõdikuid, ajakava ja rakendamiseks
vajalikke tegevusi. Protsessi käigus hinnatakse majanduslikud mõjud (RE ja SKP) ning
valdkondliku teadlikkuse tõstmiseks kajastatakse info veebilehel.
2.1.8.Ehitisregistri arendused
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond
Ehitisregistris tehakse miljoneid otsepäringuid kuus, rohkem kui 32,5 tuhat menetlust aastas,
4500 kasutajat päevas ning 800 000 (siiani kuni 1 miljonit) X-tee päringut kuus. Registris on
üle 5M dokumendi, neid lisandub igas kuus 170 000.Ehitisregistri arendustega soovitakse
menetlusprotsessid muuta lihtsamaks, läbipaistvaks ja kasutajakesksemaks. Uuendada
planeeritakse ka kasutajatuge, kasutajaliidest ja EHRi andmekvaliteeti.
2.1.9.E-ehituse platvorm ja ehitatud keskkonna digitaalne kaksik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond
E-ehituse platvormi üheks eesmärgiks on integreerida omavahel kõik ehitistega seotud
avalikud andmebaasid ja registrid, võimaldades luua Eesti ehitatud keskkonnast terviklik
8
digitaalne kaksik. E-ehituse platvormi kaudu peaks tulevikus ehitise elukaarega seotud
standardiseeritud ja usaldusväärne info liikuma üle terve elukaare osapoolte vahel kadudeta.
E-ehituse platvorm on oma olemuselt integratsioonikeskkond, mille loomisega ei planeerita
muudatusi juba olemasolevatesse ja kasutatavatesse süsteemidesse, vaid luuakse eeldused
andmevahetuse realiseerimiseks. Nii muudetakse avaliku sektori tööprotsesse ja
informatsioonivahetust tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlasi loob see erasektorile
võimaluse ja eeskuju, et optimeerida protsesse ning arendada uusi lisandväärtusi pakkuvaid
tooteid ja teenuseid.
2.1.10.Transpordi ja liikuvuse arengukava
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute
osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös huvigruppide ja rahvaga
koostamas transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030. Arengukava
väljatöötamise eesmärk on tagada järgmiseks kümneks aastaks ohutu ja tehnoloogiliselt
uuenduslik transpordisektor, arendades samal ajal ka logistikasektori konkurentsivõimet.
Eelkõige soovitakse leida viise, kuidas pöörata rohkem tähelepanu keskkonnakaitsele,
digitaliseerimisele ja Eesti ühenduvusele maailmaga.
2.1.11. Riigi hoonestatud kinnisvarasse investeerimisega seotud arendustegevused
Rahandusministeeriumi riigivara osakond
Riigi kinnisvarategevuse strateegia (2007) kohaselt on riigi funktsioonide täitmiseks vajaliku
kinnisvara arenduse, haldamise ja korrashoiu kompleksse ning koordineeritud juhtimissüsteemi
loomine Rahandusministeeriumi ülesanne. Süsteemi toimimise õiguslikud alused on
riigivaraseaduses ja selle alamaktides (üürimäärus). Riigi omandis ja lepingutega kasutusse
võetud kinnisvara üle arvestuse pidamiseks on loodud riigi kinnisvararegister. Juurutamisel on
riigi hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsesse korrastav
juhtimissüsteem (HOPE).
Rohkem informatsiooni leitav siit:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi-
kinnisvararegister/strateegia/kinnisvara-koondaruanded
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi-
kinnisvararegister/strateegia/hope
HOPE rakendamisega tagatakse:
- Kinnisvaraotsustega seotud osapoolte õiguste, kohustuste ja vastutuse selgus ning
ühtne arusaam otsustusprotsessidest. Üldine suund on viia väiksemahulisemad
üksikotsused Vabariigi Valitsuse tasemelt valitsemisala tasemele, Vabariigi Valitsus
saaks keskenduda suurte strateegiliste investeeringute otsustamisele, kus tuleks
parandada otsustusprotsessi.
- Pikaajalisema planeerimise vaate (20 aastat) tekkimine riigi investeeringuvajadustest
kui seni riigi eelarvestrateegias (4 aastat).
- Kõikide protsessis osalejate informeeritus kinnisvara juhtimiskavades oleva infoga
varade prioriteetsusest, kasutusest, seisukorrast, investeeringuvajadusest, kuludest,
peamistest võtmenäitajatest jms, see võimaldab paremini diferentseerida
9
investeeringuid nende olulisus järgi. Varasemalt selline ülevaade puudus, esmakordselt
tekkis see 2018. aastal, mil alustati kinnisvara juhtimiskavade koostamist. Kinnisvara
kui ressursi planeerimisel tekib seos strateegilise planeerimisega (programmidega).
Ruumilise planeerimisega seost parandavad HOPE arendused selliselt, et
investeeringute otsustusprotsessidesse saab integreerida ruumimõjudega arvestamise
nõudeid ja juhtnööre.
Investeeringute diferentseerimist otsustusprotsessis nende olulisuse järgi ja
investeeringuprojektide süsteemsemat hindamist soovitasid Eestile ka Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) eksperdid, kes hindasid 2018. aastal Eestit PIMA (Public Investment
Management Assessment) projekti raames. Raportiga võimalik tutvuda siin:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigieelarve_majandus/estonia-pima-
final-report.pdf Samuti viitas IMF vajadusele oluliselt parandada tervikülevaadet portfellist ja
investeeringute sidumist strateegiliste arengukavadega, mis on ka peamised nn HOPE
juhtimissüsteemi nurgakivid.
Tervikliku juhtimissüsteemi (HOPE) projekti rakendamine täismahus on võimalik praeguse
ajakava järgi alates aastast 2023. Lõpptähtaeg sõltub infosüsteemide arenduste rahastamisest,
kuna eeldab riigi kinnisvararegistri uuendamist ja selle lisarakenduste väljaarendamist. HOPE
rakendamise eelduseks on ka õigusaktide muutmine ning töötajate kompetentside arendamine
(koolitused).
Vabariigi Valitsuse Tegevusprogrammis on riigi kinnisvara ja investeeringutega seotud
tegevused:
- Analüüs ja ettepanekud riigi kinnisvarapoliitika kohta (mai 2020, riigihalduse minister);
- Analüüs ja ettepanekud Eesti avaliku sektori investeeringute korraldamise tõhustamiseks
(september 2020, rahandusminister ja kõik ministrid oma valitsemisalas)
10
2.2 Ruumiloome protsess
Selleks, et edasi liikuda ekspertrühma esitatud probleemkohtade ning lahendusvariantide
aruandest konkreetsemate tegevuste juurde oli vajalik töörühma liikmete vaheline konsensuse
saavutamine ruumiloome protsessi, selle osade ja vastutajate osas. Ruumiloome protsessi
loomise läbirääkimiste tulemusena oli erinevatele osapooltele üheselt arusaadav probleemide
liigitumine, protsessi alamosade eest vastutavad osapooled ning protsessi alamosadesse
suhestuvad teised osapooled. Ruumiloome protsessi üldskeem on kirjeldatud alloleval joonisel.
Töörühma edasiste ettepankutel tegemisel ja arutamisel lähtuti kahest protsessi kaardistamisel
välja joonistunud probleemist. Esiteks, probleemid ehitistega, mis ei vasta kvaliteetse ruumi
põhimõtetele on sageli tekkinud skeemil märgitud nn hallis kastis, mille osas täna riigis poliitika
kujundajat, koordineerijat ei ole kokku lepitud. Riigiasutused lähtuvad oma investeeringute
planeerimisel eelkõige strateegilistest ehk valdkondlikest arengukavadest tulenevatest
vajadustest ruumi funktsionaalsusele, kuid ruumilise planeerimisega on investeeringuotsuste
seosed ebaühtlased (keskne koordineerija puudub, erinevatest allikatest rahastatud
investeeringutel on erinevad nõuded investeeringute analüüsile ja erinevad otsustusprotsessid).
Teiseks, ruumiloome protsess on killustunud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna
ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna vahel ning
ruumiloomel kui tervikprotsessil vastutajat ei ole.
11
2.3 Ülesannete jaotus
2.3.1 Osapoolte ülesannete kaardistus
Selleks, et välja pakkuda ettepanekuid institutsionaalseteks ümberkorraldusteks, kaardistati
esmalt osapoolte ruumiloomega seonduvad ülesanded, üksuste põhifunktsioonid, seonduvad
arengukavad ja strateegiadokumendid, strateegiline vaade tegevuspõhise eelarve programmide
kontekstis, tegevuskulud, kliendigrupid, partnerid ja huvirühmad, infosüsteemid ning
ruumiloomega seotud komisjonide töös osalemine. Kaardistuse tulemustega kokkuvõttev
võrdlustabel on lisatud lõpparuandele (lisa 1).
2.3.2.TERE
Kujundamaks ühtset nägemust kokkupuutepunktidest strateegilise planeerimise valdkonnas,
analüüsiti kõigi puudutatud osapoolte tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku raames
koostatud programmdokumente ning fikseeriti ruumiloomega seotud valdkondade killustatud
paiknemine TERE programmipuus. Samuti tuvastati, et kvaliteetse elukeskkonna arendamisel
puudub ühtne vastutaja – vastutus on hajutatud erinevate ministeeriumide vahel. Vastutuse
jagunemine erinevate osapoolte vahel võib olla lõppeesmärki arvestades ka positiivne. Kui
arvestada, et ruumiloome oma olemuselt ongi valdkondade ülene funktsioon, siis kui osapooli
on protsessis palju, on hea elukeskkond kõikide ühine vastutus ning seega peaks olema
märkamist ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamist oluliselt rohkem kui ühe vastutaja
määramisel.
2.3.3. Eesti 2035
Arutledes ühtse ruumiloome poliitika hetkeolukorra ning tuleviku plaanide üle, jõudis töörühm
arusaamisele, et strateegilisel tasandil on ühtse ruumiloome poliitika kõige valdkondade
ülesemaks visioonidokumendiks Eesti 2035 suund ühiskonna vajadustele vastava kvaliteetse
ruumi ja taristu kujundamine. Tõdeti, et kuigi erinevad valdkonnad annavad oma
funktsioonidega seotud sisendeid Eesti 2035 protsessi, on suur oht, et kvaliteetse ruumi teema
ei saa terviklikult käsitletud, sest puudub üks konkreetne vastutaja.
Lisaks käesoleval hetkel kehtivatele ruumi kvaliteedile suunatud strateegilistele dokumentidele
(sh. ÜRP 2030) on töörühmal ootus, et tulevikus on valdkondade üleseks oluliseks
visioonidokumendiks ka Eesti 2035+.
12
13
3. Ettepanekud institutsionaalseteks ümberkorraldusteks
ruumiloome valdkonnas
3.1.Ruumiandmete arenduse ja halduse funktsiooni konsolideerimine
Töörühm jõudis järeldusele, et oleks otstarbekas ruumiandmete infosüsteemide tehniline
haldamine ja edasine arendamine viia kokku ühte rakendusasutusse. Kõik ehitatud ja
loodusliku keskkonnaga seotud andmete/infosüsteemide haldamine peaks olema ühes
asutuses, et neid saaks omavahel võimalikult hästi integreerida. Samuti on tegemist selgelt
mitte poliitika kujundamise vaid rakendusliku iseloomuga tegevusega.
Ruumiandmete infosüsteemide registritena käsitleb töörühm eelkõige:
Maa-ameti infosüsteemid (geoportaal, maakataster.)
planeeringute register
ehitusregister
e-ehituse platvorm, 3D-kaksik
riigi kinnisvara register
kultuurimälestiste register
Lisaks on taustal vaja arvestada järgmiste ruumi andmeid loovate platvormidega, nt:
EELIS
Maanteeameti teeregister
KOVide teede registrid
jt.
Ümberkorralduse kavandamisel ja elluviimisel on oluline arvesse võtta, et ei planeerita nö
„mammut-infosüsteemi“, vaid lähenetakse pigem infoühiskonna arendamisel prioriteetse
mikroteenuste põhise arhitektuuri loogika kohaselt. Mikroteenuste põhine arhitektuur
võimaldab liikuda oluliselt tõhusamate andmebaaside ja infosüsteemide korralduseni, kui
riigis täna eksisteerib.
Infosüsteemide arendamise suunamise kaudu nii sisuliste otsuste kui ka rahastamise otsustega
kujundavad ministeeriumid valdkonna poliitikat. E-ehituse platvormi ja sealhulgas EHR-i
arendamine on poliitika kujundamine, et muuta sektorit tõhusamaks ja läbipaistvamaks
(sektori digitaliseerimise, automatiseerimise läbi). Sarnaselt annab ka tulevane planeeringute
infosüsteem võimaluse ühtlustada ning tõsta planeeringute kvaliteeti, tõhustada menetlusi ja
luua uut kvaliteeti. Mõistlik oleks säilitada ministeeriumis strateegiline juhtimine ning sisu
pädevus, et arendusi suunata (mida kellele ja milleks arendatakse), kuid infosüsteemide
jooksev arendamine ja haldamine korraldada ühtses kompetentsikeskuses.
Ruumiandmete infosüsteemide konsolideerimine võimaldab luua madalamate kuludega
suuremat kvaliteeti, vähendada menetlusvigade hulka ning teenindada erinevaid osapooli
kvaliteetsemate ja hõlpsamini kättesaadavate ruumiandmetega. Küsimus on maksumaksja
raha otstarbekas kasutamises selleks, et ühtsete ruumiandmete ja nende ühtse kasutamise abil
füüsilise keskkonna väärtust tõsta. Mida ühtsemalt eelnimetatu on korraldatud, seda tõhusam
on X-tee kasutamine. X-tee võimalusi kasutatakse täna laialdaselt nii suurte kui ka väikeste
14
infosüsteemide andmevahetuses. Lisaks oleks kliendi vaates parema teenuse pakkumise
huvides võimalik luua teenusena üks aken kodaniku ja ka ametnike jaoks, kust saab tema
rollist lähtuvaid päringuid kiiresti teha.
Ruumiandmete arendamise ja haldamise funktsiooni konsolideerimisel on võimalus pakkuda
kliendile senisest kvaliteetsemat teenust. Vajalik on läbi viia detailsem analüüs funktsioonide
konsolideerimise võimaluste kohta.
Otstarbekas on teha ülevaade erinevate ehitiste infot hoidvate andmebaaside ja registrite
kohta, et leida optimeerimise kohti.
Selleks, et infosüsteemide haldamine ja edasine arendus maksimaalset sünergiat ja kasu tooks,
on vaja läbi mõelda vastav strateegia ja ressursside jaotus. Maa-ameti olemasolev taristu ja
kompetents on küll väga hea, kuid uute vastutusvaldkondade lisandumisel tuleb teha läbi
põhjalik organisatsiooni muudatus. Uus loodav ühendamet peab kujunema
kompetentsikeskuseks ning ootus ametile on suurem kui vana Maa-ameti ja liidetavate
funktsioonide elluviimise summa.
Edasise analüüsi käigus on vajalik kriitiliselt hinnata ka registrite üle andmise võimalikku
aega. Osapooled on seisukohal, et registrite üle andmine saab toimuda mõistliku aja jooksul
kui kriitilisemad pooleliolevad ja juba rahastamisotsustega kaetud arendused on tehtud ehk
mitte enne 2022. aastat.
Lisaks on valitsemisala IT asutus – KEMIT, täna riigi IT asutustest kõige väiksem ning
töörühma hinnangul ei ole praeguses seisus võimeline võtma lisaks väljapakutud suuri
arenduse kohustusi. Ruumiandmete kompetentsikeskuse loomisel Maa- ja Regionaalameti
(MaRe) juurde on vajalik analüüsida KEMITi ümber korraldamise võimalusi ning kaalutleda
erinevaid keskse asutuse võimalusi (KEMIT, RIA, RIKS). Kui MaRe luuakse, võiks
konsolideeritud lahendus olla ka MaRe all (eeldusel, et on loodud vajalik IT-alane võimekus).
Vajalik on põhjalikumalt kokku leppida MaRe juhtimismudel, et kõigi valdkondade poliitika
kujundamise huvid oleksid rakendamistegevustes arvesse võetud.
3.2. Maa- ja regionaalameti (MaRe) moodustamine
Töörühma ettepanekuks on moodustada ruumiloome valdkonna kompetentsikeskus Maa- ja
Regionaalamet (MaRe), mis täidaks seniseid Maa-ameti funktsioone, millele antakse üle
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) funktsioonid ja lisatakse uued
ruumiloome funktsioonid, mida hetkel ei ole riigi tasandil täietud või on täidetud ebapiisavalt.
Regionaalarengu eesmärgi vaatest oleks suur väärtus sellel, kui lähendada üksteisele või tuua
kokku regionaalarengu, ruumi kvaliteedi/planeerimise, elamumajanduse arengu ja arhitektuuri
valdkonna kompetents. Uue ühendameti loomise käigus on otstarbekas see läbi viia selliselt,
et tekiksid tugevad planeerimise, arhitektuuri ja järelevalve/õiguse alased meeskonnad, kes on
võimelised ka tänasest enam ülesandeid kandma. Näiteks riigi strateegilistes dokumentides
talletatud huvide eest seismine planeeringute nõustamisel/järelevalve tegemisel, riigi
nõustamine regionaalarengu perspektiivist uute ehitiste kavandamisel ja toetusmeetmete (nt
elamuinvesteeringud või linnasüdamete tugevdamine) loomisel.
15
Riigis regionaalse tasandi ruumilise planeerimise eest vastutav üksus koos Maa-ameti
inimestega regioonides tekitaks tõenäoliselt suurema sünergia kui olukord, kus maaga ja
ruumiandmetega seotud info on ühes ametis ning ruumilise arengu eest vastutav üksus
omaette teises organisatsioonis.
Regionaalplaneerimise üksuse abiga oleks võimalik riigil ise oma maale ka planeeringuid
koostada, või miks mitte vajadusel taktikaliselt sobivalt tarvilikke maid eelnevalt ka
omandada. Strateegiline omandamine ja arendamine peaks olema üks oluline riigi regionaal-
ja majanduspoliitika meede. Ka olulise transpordisõlme kavandamisel võiks selle juures
koostöös kohaliku kogukonnaga tõsiselt kaaluda ettevalmistuste tegemist elu- või äripiirkonna
kujundamiseks.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) ülesannetest kaalutakse
ühendametisse järgmiste funktsioonide viimist:
- maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine
- järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute üle
- KOV üksuste nõustamine planeeringute küsimustes
- kohanimede korraldus
- asustus- ja haldusjaotuse korraldus
- punktis 3.1 viidatud registrite haldamine.
MaRe-sse tekkiv tugev ruumiloome valdkonna kompetentsikeskus saaks edaspidi täita ka
ülesandeid, mida hetkel ei ole riigi tasandil täietud või on täidetud ebapiisavalt:
planeeringute järelevalve;
kohalike omavalitsuste planeeringute alane nõustamine (sh nt regionaalplaneerimise
spetsialist, arhitekt ja valdkonda tundev jurist oleks minimaalne tiim, kes peavad olema
esindatud);
ettepanekute tegemine planeerimis- ja projekteerimisteenuste hangete (sh ideevõistluste)
korraldamiseks ning avaliku ruumi, taristu ja ühistranspordisüsteemi arendamiseks;
riigi ametiasutustele piirkondades ruumi otsuste tegemisel asjakohase toe ja teabe
pakkumine (tarvilikud ruumiandmete taustaanalüüsid, seisukohad ja arvamused objektide
asukohavalikute vmt kohta, arendustega seotud muude ruumi kvaliteedile suunatud
detailsemate soovituste andmine planeerimiseks, ehitamiseks, erinevate väärustega
arvestamise jälgimine loodus –ja muinsuskaitse, rohevõrgustikuga seonduv jne)
ruumipädevuse tõstmine avalikus sektoris läbivalt: ruumiloome probleemistiku ning
konteksti avamine elukeskkonna arendamise tervikvaatest lähtuvalt, ruumiloome
valdkondade uuringute ja projektide sidus koondamine ja analüüs, kogemustele tuginevalt
omavalitsustele ja arendajatele vastavate abi- ja juhendmaterjalide koostamine ning
koolituste korraldamine.
Arvestada tuleb, et funktsioonide ülevõtmisel ei pruugi ülesanded samaks jääda. Samuti ei
pruugi olla vajadust üle võtta kõiki töötajaid, võib-olla vajadus uute kompetentside järele.
16
3.3. Ruumipoliitika kujundamise konsolideerimine
MaRe loomise juures on oluline teha otsus millise või milliste valitsemisalade alla ühendamet
kuuluma hakkab. Maa-amet paikneb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kuid ameti
ümberkujundamisel Maa- ja Regionaalametiks lisanduvad ühendametisse olulised
rakendusfunktsioonid Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ning Kultuuriministeeriumi poliitika kujundamise üksuste koordineerimisvaldkondadest.
Ministeeriumid soovivad ümberkorralduste analüüsi käigus jõuda selgusele milline saab
olema MaRe juhtimismudel olukorras, kus üks amet saab poliitika kujundamise osas
suuniseid erinevatest ministeeriumidest. MaRe juhtimismudeli osas leidis töörühm, et
võimalus on kas luua uus juhtimismudel koostöö soodustamiseks või konsolideerida poliitika
kujundamine valdkondades, mis annavad MaRe rakenduslikele ülesannetele poliitika
soovitusi.
Analüüsiti viit stsenaariumi, vt p 3.3.1-3.3.6. Juhtrühm otsustas p 3.3.5 kirjeldatud
stsenaariumi kasuks (ruumiloome poliitika kujundamiseks uue koostöömehhanismi
väljatöötamine ilma institutsionaalsete muudatusteta). Koostöömehhanism ilma
institutsionaalse muudatuseta eeldab vastava alusdokumendi (näiteks arengukava) olemasolu,
mis suunab erinevate eesmärkidega valitsusasutused ühtselt kokku lepitud suunas.
3.3.1. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine Keskkonnaministeeriumis (KeM) (MKM EEO,
RAM PLO, KUM arh.nõunik)
Plussid:
• Lihtne juhtimismudel ühtseks ruumiloome poliitika kujundamiseks ning lihtne
ruumipoliitika suunaja MaRe-le.
• Arvestades, et Maa-ameti praegused funktsioonid - katastriteenuste ja -andmete
haldamise korraldamine; katastriandmete ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning
avalikkusele kättesaadavuse tagamine; maareformi läbiviimise suunamine,
koordineerimine ja kontrollimine ning maa riigi omandisse jätmine; ruumilise
planeerimisega seotud ülesannete täitmine; hoonestamata riigimaade haldamine; KeM
riigimaade üle arvestuse pidamine; maakorraldusega seotud ülesannete täitmine;
geoinformaatika-alase tegevus ja Eesti ruumiandmete infrastruktuuri haldamine;
topograafiliste nähtuste andmete kogumine ja haldamine; geodeesia, kartograafia ja
fotogramm-meetria alaste tegevuse korraldamine ning satelliitkaugseirel põhinevate
riiklike teenuste arendamine; geoloogia-alane tegevus; aeropildistamise korraldamine;
maa hindamisega seotud tegevuste korraldamine; riigi andmekogude arendamine ja
haldamine – jäävad moodustatavasse Maa- ja Regionaalametisse, siis ka edaspidi
täidab amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jäävaid funktsioone.
• KeM-i põhimäärusest tulenev eesmärk on tagada looduskasutuse ja keskkonnakaitse,
majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud areng, selle saavutamiseks vajaliku
hästitoimiva süsteemi tagamine ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite
sihipärane ja läbimõeldud kasutamine. Kattub tugevalt ruumiloome põhialustega.
• KeM-ile kuulub pindalaliselt ca 93% kogu riigi maaportfellist, ca 1/3 Eesti Vabariigi
territooriumist. Sellest pindalaliselt üle 90% haldab RMK, kelle poolt täidetavate
metsamajandamislike ja looduskaitseliste ülesannete planeerimist on keeruline ja
ebasoovitatav Keskkonnaministeeriumist lahti siduda
17
• KeM-is ja KeM-i valitsemisalas, sh Maa-ametis ja RMK-s on tugev planeerimisealane
ning oma valitsemisala sees maa- ja kinnisvarapoliitika kujundamise ja rakendamise
kompetents ning kvaliteetsed alusandmed heade ruumipoliitiliste otsuste tegemiseks
• Maareformi läbiviimise, riigimaa haldamise, riigimaa müügi ja kasutamiseks andmise
valdkondades on välja kujundatud tõhusad ja minimaalse bürokraatiaga
koostöövormid Maa-ameti ja RMK vahel
• Ruumipoliitiliste tegevuste liitmine KeM-i ja Maa-ametiga ei nõua suuri
ümberkorraldusi. Sh asuvad KeM-i valitsemisala asutused üle terve Eesti suuremates
keskustes, mis hõlbustab ruumipoliitika rakenduslike funktsioonide täitmist koha peal.
Side regioaalvaldkonnaga tugevneb.
• KeM-il on pikajaline tõhus koostöö KOV-ide, teiste riigiasutuste ja erasektoriga
seoses maakatastri pidamise, maareformi läbiviimise, planeerimise- ja maapoliiitka
alase tegevuse, riigimaade müügi ja kasutamiseks andmise, aadressiandmete
haldamise, kinnisvaratehingute andmebaasi pidamise jne valdkondades.
• KeM-i valitsemisalas toimub laialdane ruumiandmetega, maakatastriga, geoloogiaga,
valitsemisala-sisese kinnisvarapoliitikaga, geodeesiaga, geoinformaatikaga,
maareformiga seotud õigusloome, mis on vahetult seotud ruumiloome kujundamisega.
• KeM-i valitsemisalas asub riigi maakataster, mille pidamise eesmärk on kinnisasja
piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundi ja maa kasutamist
kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi,
säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
• KeM-i hallata oleva riigi maakatastri ja Eesti Topograafia andmekogu andmeid, sh
Maa-ameti kaarte ja geoinfoteenuseid ning kaardirakendusi kasutavad juba praegu
erinevad ministeeriumid (SiM, JuM, MKM, KuM jt) enda riiklike teenuste
pakkumiseks ja ruumiotsuste tegemiseks.
Miinused:
• Ühte kohta võib koonduda liiga palju valdkondlikke funktsioone ja kompetentsi
• Risk, et nõrgeneb side strateegilise planeerimisega ja investeeringute juhtimisega
• Risk, et planeerimise õigusloome ei ole enam nii tihedalt seotud regionaalpoliitika
valdkonnaga
• KeM-i põhimäärusest tulenev eesmärk on looduskasutuse ja keskkonnakaitse,
majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud areng, mis on küll seotud, kuid mitte hõlmav
eesmärk ehitatud keskkonna jätkusuutliku planeerimise, väljaarendamise ja vastavate
investeeringute juhtimise suhtes.
3.3.2. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) (MKM EEO, RAM PLO, KUM arh.nõunik)
Plussid:
• Lihtne juhtimismudel ühtseks ruumiloome poliitika kujundamiseks, lihtne
ruumipoliitika suunaja MaRe-le
• MKM-i põhimäärusest tulenev eesmärk on majanduse konkurentsivõime kasv ning
tasakaalukas ja jätkusuutlik areng. Kattub otseselt ruumiloome põhialustega. Ehitus- ja
elamuvaldkonna poliitikat kujundav visioonidokument näeb ette, et ehitusvaldkond
peab järgneva kümne aasta jooksul muutuma tootlikuks, säästlikuks ja nüüdisaegseks,
juhindudes sektoris kokku lepitud põhimõtetest ja tegevustest, mis panustavad
maksimaalselt majanduskasvu, heasse ruumiloomesse ja elukeskkonna kvaliteeti.
18
• MKM-l on tervikuna tugev kompetents ja pidev toimiv koostöövõrgustik valdava osa
ehitatud keskkonna teemade suhtes (ehitus- ja kinnisvarasektor, elamud, teed,
raudteed, lennujaamad, sadamad, energeetika, sidetaristu jms). Vähendame killustatust
ja loome terviklikuma ehitise elukaart mõjutavate poliitikakujundajate võrgustiku.
• MKM-l on toimiv ja järjepidev kontakt KOV-de ja valdkonna ettevõtlussektoriga
• Ehitusseadustiku haldamine on MKM-i ülesanne. Sellel on otsene mõju kõigile ehitus-
ja kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja seega on MKM-l
"ruumiloojatega" vahetu kontakt. MKM-l on mandaat ja kogemus, millega viia ellu
Eesti 2035 ühe strateegilise sihi „Eesti on parim koht elamiseks“ eesmärke. Nimelt,
Eestis on inimeste vajadusi arvestav, mugav, ligipääsetav, hästi ühendatud, turvaline ja
nutikalt korraldatud elukeskkond. Eesti 2035 töödokumendis "Ühiskonna vajadustele
vastava kvaliteetse ruumi ja taristu kujundamine" loetletud alateemad on valdavalt
MKM-i valitsemisalas
• MKM-l on olemasolev ning kiirelt arenev laiapõhjaline infoühiskonna ja
digitaliseerimise valdkonna kompetents, mille alusel on võimalik juhtida nii
ruumiandmete poliitikat kui ka suunata sektori digitaliseerimist ja automatiseerimist.
E-riigi poliitikat kujundab MKM.
• Suur osa ruumiandmetega seotud teenuste arendustest leiavad aset MKM-s (EHR, e-
ehituse platvorm, ehitatud keskkonna 3D kaksik, võrgurajatiste andmebaas, teede
infosüsteem TEIS ja teised ruumi käsitlevad infosüsteemid).
• MKM-l on ehitus- ja elamumajanduse valdkonna pidev rahvusvaheline
koostöökogemus, kontaktivõrgustik, ühised projektid ja erialateadmised
valdkondlikest trendidest.
• Tänu olemasolevale taristu (transporditaristu, energeetika, sidetaristu, vee-ehitised jne)
ja elamuvaldkonna kompetentsile on võimalus suuremas mahus kokku koondada
ehitatud keskkonna küsimustega igapäevaselt tegelev kompetents ja luua selle põhjal
alus täiendava lisaväärtuse loomiseks.
• MKM-i maapõuevaldkonna poliitikakujundamine ja MKM-i haldusalas oleva Eesti
Geoloogiateenistuse ülesanded koos perspektiivse ehitusgeoloogia suunaga omavad
suurt puutumust tulevase ühendameti ülesannetega.
• MKM-i ehitusvaldkonna riikliku järelevalve koordineerimine ning MKM-i haldusalas
oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve ja nõustamisalased
ülesanded omavad suurt puutumust tulevase ühendameti ülesannetega.
• MKM-i valitsemisalas toimub olulise ruumilise mõjuga suurobjektide (taristuobjektid,
Rail Baltic, Tallinna-Helsingi tunnel, Linnahall, elektritootmisrajatised jpt)
investeeringute või muude majanduslike küsimuste kavandamine, mis vajab vastava
ruumiloome kompetentsikeskuse pidevat ja otsest tuge.
• MKM-i haldusalas oleva SA KredExi üks peamiseid eesmärke on pakkuda
finantseerimisvõimalusi Eesti elamufondi kaasajastamiseks, millel on suur mõju
ehitatud keskkonna kvaliteedile.
• MKM-i eestvedamisel toimub keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja ligipääsetava
ehitatud keskkonna kujundamise poliitika.
• MKM-i eestvedamisel kavandatakse ehitatud keskkonna ja ehitussektori pikka
visiooni, millega luuakse eeldused elukeskkonna kvaliteedi tõusuks ja tõhusamaks
investeeringute kavandamiseks, sealhulgas kontratsüklilise investeerimispoliitika
tagamine. Vajalik on saavutada visioon järgmise 30a jooksul potentsiaalse 140
miljardi euro paigutamise osas Eesti ehitatud keskkonna terviklikku arengusse.
• Leheküljel 10 esitatud ruumiloome üldskeemi vastutaja roll on valdavas osas ehitise
elukaarega seonduvates ülesannetes MKM-l.
19
Miinused:
• Ühte kohta võib koonduda liiga palju valdkondlikke funktsioone ja kompetentsi, on
oht kalduda liigselt taristu ja elamuvaldkonna arenduste keskseks
• Side regionaalvaldkonnaga nõrgeneb oluliselt
• RAM PLO senine suurem seos on olnud koostöö MKM-i taristuobjekide teemade ja
energeetika osakonnaga, mitte niivõrd EEO-gaRisk, et nõrgeneb side strateegilise
planeerimisega ja riigi kinnisvarainvesteeringute juhtimisega.
• Planeerimise valdkond lahutatakse regionaalarengu valdkonnast ja see oleks halvasti
põhjendatav ning alahindaks planeerimist kui vahendit riigi ja kohaliku arengu
edendamiseks. Kui riiklikul tasandil lahutada teineteisest planeerimisalase tegevuse
korraldamine/poliitika kujundamine ning riigi tasandi planeeringute koostamise
koordineerimine (hetkel suures osas REHO talituste pädevuses), tekiks täiendava
bürokraatliku koostöö vajadus senise integreeritud tegevuse asemel. Ettepanek tooks
endaga kaasa valdkonna killustamist, hajutaks ruumilise planeerimise alast vastutust
ning tõstaks tõenäoliselt administratiivkulu.
• Konsolideerimise asemel on koostööd võimalik tõhustada registrite koostoime ja
arendamise kaudu ning nt ka elamumajanduse valdkonnas eelkõige kahanemisega
kohanduva planeerimise ja ehitamise kontekstis. Õigusaktide tasandil on RAM PLO ja
MKM EEO koostöö toimiv ja õigusaktide vahelised seosed üldiselt selged. Seega on
funktsioonid täna loogiliselt jaotunud ning vajadus ruumilise planeerimise valdkonna
üleviimiseks MKMi puudub. Siiski on valdkonna koondamisega ühe valitsusasutuse
alla võimalik lähtuda ühtsest poliitikast ja sarnaste pädevustega meeskondade liitmise
ning tõhustamisega luua uut lisaväärtust, milleks võiks olla terviklik ruumiloome
kvaliteedi fookus. Hea ruumiloome saavutatakse üksnes siis, kui kavandatud keskkond
ehitatakse füüsiliselt valmis. Seega on planeerimise lõppeesmärgiks ehitamine, mis on
MKM-i valitsemisala ülesanne.
3.3.3. Ühtne ruumiloome poliitika kujundamine Rahandusministeeriumis (RAM) (MKM EEO,
RAM PLO, KUM arh.nõunik)
Plussid:
• Lihtne juhtimismudel ühtseks ruumiloome poliitika kujundamiseks, lihtne
ruumipoliitika suunaja MaRe-le
• Ruumi teemad oleksid lähemalt seotud eelarvepoliitikaga
• Riigi ruumilise planeerimise ja strateegilise planeerimise poliitika oleks ühes
ministeeriumis
• Selgema avaliku sektori investeeringupoliitika tekkimisel oleks ruumipoliitika sellele
lähedal.
• Tihedam seos riigivara valdkonnaga, võimalik suurendada sünergiat. Piirid erinevate
valdkondade tegevuses on hägusad, nt nn loovutatud korterite pilootprojekt on praegu
RAM RVO juhtimisel, kuid sellel on tihe seos MKM EEO (eelkõige elamupoliitika
osas) ja RAM PLO-ga.
• Ruumilise planeerimise kaudu kujundab RaM mh regionaalarengut. Regionaalarengu ja
regionaalhalduse suuna tegevused on lahutamatult seotud kavandatava riigireformi ja
haldusreformi eesmärkide saavutamisega, mistõttu valdkondade terviklik ja
koordineeritud juhtimine ning ekspertteadmise koondamine loovad eeldused
eesmärkide saavutamiseks.
• Ruumiline planeerimine on horisontaalne valdkond, mis koondab erinevate
valdkondade, sh keskkonna kasutuse ja keskkonna kaitsega seotud arenguvajadused,
20
ning tasakaalustatult läbi avaliku ja demokraatliku protsessi jõuab soovitud arengusuuna
ruumilise väljundi määratlemiseni. Vastava ülesande sisuliseks täitmiseks on oluline, et
otsustusprotsessis ei antaks täiendavat eeldust ühegi valdkonna eelisarendamiseks. Seda
eriti valdkondades, mille puhul seaduslikult on juba tagatud jõuline kaitse ja
prevaleerimine muude huvide üle (nt looduskaitse ja loodusvarade kasutus KeM) või on
vajadused suurte taristuobjektide rajamiseks-energeetika ja taristu valdkonna
arendamises (MKM).
• Ruumilisel planeerimisel on seos riigi- ja haldusreformi jätkamisega, sest nii
üleriigilisel kui maakonnaplaneeringute tasandil tegeletakse toimepiirkondade,
ettevõtluse, teenuskeskuste tasandite määramise, suuremate taristu objektide arenduse
ja asutuste suunamise teemadega. Kõigis 15 maakonnas on koostatud uued
maakonnaplaneeringud, et tagada riigi ruumilise arengu vajaduste kajastamine kohalike
omavalitsuste üleselt ning tasakaalustada erinevaid huve. Keskseteks teemadeks on
asustuse arengu kestlik suunamine, toimepiirkondade määramine ning teenuseid ja
töökohti toetava keskuste võrgustiku kavandamine, et tagada ka kahaneva elanikkonna
tingimustes elamisväärne elukeskkond ja säästlikud liikumisvõimalused kogu Eestis.
• Suurte investeeringute puhul (nt Rail Baltic, Tallinn-Helsingi tunnel, kõrgepingeliinid)
on planeeringute valdkond toiminud horisontaalse, valdkonnaga mitte seotud
osapoolena.
• Ruumilise planeerimise valdkonnas on välja kujundatud siseriiklikud ja
rahvusvahelised koostöövõrgustikud, milles RaM PLO osaleb. Seda nii Läänemere
piirkonnas kui laiemalt Euroopas, mis tegelevad ruumilise planeerimise kui
horisontaalse, mitte sektoritest tuleneva valdkonna arendamisega. Võrgustikes
osalemine ja sisuline kaasa töötamine on praegu RaM PLO oluline roll. (nt VASAB
Läänemeremaade ruumilise planeerimise koostöövõrgustiku liige, CEMAT ja lisaks
jooksev koostöö URBACT, Läänemere strateegia vmt raames).
Eraldi ploki moodustab samuti mahukat horisontaalset koostööd eeldav ja huvide
tasakaalustamisega (sh majandus/energeetika ja loodus ning kultuuriväärtused jne)
tegelev mereala planeerimise protsessi vedamine ja rahvusvaheline koostöö. RaM
PLO on Euroopa komisjoni MSP ekspertrühmas (MSEG MSP), riigi esindaja;
Euroopa komisjoni MS Expert Group on Integrated Maritime Policy, MSP direktiiviga
seonduvalt Eesti kontakt; Helcom-VASAB MSP grupp, riigi esindaja; Helcom-
VASAB MSP Data alamgrupp, riigi esindaja ning 4 mereala projekti partner.
• RaM PLO on tegev siseriiklikult laiema horisontaalse koostöö raames liikmena
Muinsuskaitse ekspertnõukogus (KuM), Eesti Geoloogiateenistuses (MKM),
Maastikukonventsiooni rakendamise töörühmas (KeM), Veekomisjoni liige (KeM),
Kliimamuutustega kohanemise arengukava juhtrühma liige (KeM) jmt.
• Selle lahenduse korral ei teki vajadust planeeringute valdkonna taaskordseks ümber
paigutamiseks. Planeeringute valdkond on olnud majandus-, keskkonna-, sise- ja
rahandusministeeriumis. Iga ümber paigutamine on põhjustanud kasutut töökoormust ja
katkestusi välja kujunenud töökordades ning koostöövõrgustikes.
Miinused
• RAM paisub suureks ja saab liigselt otsustusõigust
• RAM-i puhul on rahanduspoliitika prioriteetsem kui konkurentsivõimeline ruum ehk
suur osa majanduskeskkonnast – oht, et ruumiloome teemad ei saa piisavalt
tähelepanu
• Nõrgeneb keskkonnakaitseliste aspektidega arvestamine ning kontakt RMK kui
suurima riigimaa haldaja rolli täitva asutusega.
21
• MKM-i EEO kaotab vahetu kontakti ehitusvaldkonnaga seotud sisuosakondadega
(teed, sadamad, energeetika, sidetaristu jne)
• MKM-l väheneb otsene mõju majanduse konkurentsivõime (sh tootlikkuse tõusu)
arengu suunamiseks (ehitus ja kinnisvara 17% SKP-st)
3.3.4. Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku ametikoha viimine
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna või Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna koosseisu
Plussid:
• 3 poliitika kujundaja asemel 2
• MaRe-le ühtsete suuniste andmine planeerimis- ja arhitektuuri valdkonnas
• Punktide 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3 miinused ei ole ohuks
• KuM arhitektuurinõunik võiks paikneda RaMis, kus toimub riigi kinnisvarapoliitika
kujundamine ja ruumilise planeerimise alase poliitika kujundamine ning juhendite
välja töötamine jmt. Siis oleks võimalik tekitada suuremat sünergiat 3 valdkonna-
arhitektuur, riigi kinnisvarapoliitika ja ruumilise planeerimise vahel.
• MKMis paiknemise korral oleks riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika puhul
potentsiaal jõuda riigi hoonestatud kinnisvara tasandilt ka sügavamale erasektorisse ja
näiteks transporditaristu valdkondadesse.
Miinused
• Kultuuriministeeriumis on arhitektuuri- ja disaininõunikul lisaks otsestele laia pildi
ruumivaldkonna kujundamise ja Arhitektide liiduga koostöö korraldamisele ka muid
ülesandeid, mis ametikoha liigutamisel täitmata jääksid.
3.3.5. Ruumiloome poliitika kujundamiseks uue koostöömehhanismi väljatöötamine ilma
institutsionaalsete muudatusteta
Plussid:
• MaRe loomine juba tugevdab ruumiaspektidega arvestamist, loob uut võimekust ning
aitab erinevate arendusprojektide puhul ressursse kokku hoida.
• MaRe loomine võimaldab tuua rakenduslikud aspektid ametisse ja ministeeriumi
tasandil keskenduda poliitika kujundamisele.
• Ükski ministeerium eraldi ei saa liiga suurt otsusõigust, tekib nö sunnitud koostöö
efekt, mis võiks eelduslikult avaldada positiivset mõju ruumiotsuste kvaliteedile
• Ruumilisel planeerimisel tasakaalustatud lähenemine, ükski valdkond ei ole eelistatud
• Ka ilma institutsionaalsete ümberkorraldusteta on RAM ja MKMi ning KuMi vahel
poliitika kujundamise suunal võimalik teha suuremat koostööd:
o elamumajanduse teema osas. Takistuseks ei ole erinevates majades
paiknemine, vaid asjaolu, et see ei ole olnud prioriteet kummalegi osapoolele.
Kahanemise, kliimamuutuste, energiasäästu jmt väljakutsete raames tuleb
koostööd suurendada.
o rohkem koostööd teha RAM PLO ja MKM transpordi arengu ja
investeeringute osakondade vahel (ruumikasutuse suunamine läbi liikuvuse),
o rohkem koostööd teha RAM PLO ja MKM ettevõtluse (riigi poolt suurtele
asjadele asukohavalik + konkureeriv menetlus) valdkonnaga.
22
Miinused
• Väga keerukas juhtimismudel võib suureneda bürokraatiat ja pärssida ameti
enesemääramise ulatust, mis omakorda võib muuta ameti vähem efektiivseks.
• Koostöö võib jääda nõrgaks ja seisneda vaid ameti juhtimise korraldamise
administratiivsete küsimuste (personal, eelarve jagunemine) lahendamises, uut kvaliteeti
ruumiloome aspekist ei suudeta tekitada.
3.3.6. Poliitika kujundamise üksuste (RAM PLO, MKM EEO, KUM ahr nõunik) killustatud
paiknemise jätkamine
Plussid:
• Ei pea midagi muutma, ei teki otseseid tagasilööke või muutustest tingitud
tööseisakuid, puudub tarvidus muuta õigusakte jmt
• Stabiilsus ehk lühiajaliselt ei tekitata suuri muudatusi, probleeme ja võimalikku
segadust.
• Senised rahastusskeemid ja juhtimismudelid jäävad toimima, ei teki muudatustest
tingitud tööseisakuid
• Ümberstruktureerimisele ei kulutata ressursse, ei tule algatada uusi mahukaid
värbamisprotsesse
Miinused:
• Koostöö nõrk
• Killustatus jätkub
• Inimeste vahetumisel suureneb koostöö nõrgenemise risk
• Einstein: "Hullumeelsus on teha asju samamoodi üha uuesti ja oodata uusi tulemusi"
• Ruumivaldkonda kureerivad valitsusasutused jäävad konkureerima investeeringute,
sarnase kompetentsi jm ressursi nimel
• Ei toeta riigireformi ideed, jätkuvalt puudub üks eestvedaja regionaalsel tasandil ja on
vähem võimalusi luua kõrgemat kompetentsi vajavaid nn valgekraelisi töökohti
erinevates piirkondades
• Olukord jätkuvalt ei rahulda probleeme tõstatanud huvigruppe, mistõttu rahulolematus
valdkondade tegevusega suureneb isegi kui otsuste kvaliteet otseselt ei lange.
3.4 Riigi kinnisvarapoliitika konsolideerimine
Riigi kinnisvarapoliitika elluviimisel lähtutakse 2007. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks
kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegiast, mis näeb ette hoonestatud kinnisvara
valitsemise Riigi Kinnisvara AS-i kaudu. Strateegiadokumendiga on võimalik lähemalt
tutvuda siin: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi-
kinnisvararegister/strateegia
Viidatud strateegiadokumendis kirjeldatud eesmärgid, missioon ja visioon on jätkuvalt
asjakohased. Missioon rõhutab, et riigi kinnisvara on eelkõige riigi tegevuseks ja avalike
teenuste osutamiseks vajalik ressurss, mis peab olema juhitud kuluefektiivselt ja toetama
erinevate valdkondade arengukavade strateegilisi eesmärke ja tulemuslikkust. Visiooni järgi
on oluline, et riik järgib enda kehtestatud erinevaid nõudeid ja kinnisvaraga seotud poliitikaid
23
ning on ruumikujunduslikult eeskujuks teistele kinnisvara kasutajatele ja omanikele. Riik ei
ole seda alati olnud, kuid selle visiooni järgimine on ruumiloome seisukohast väga vajalik.
Riigi kinnisvarapoliitikal on üsna kitsas ulatus võrreldes ruumiloomet mõjutavate
investeeringutega:
- Riigi kinnisvarapoliitika, mida koordineerib RAM riigivara osakond, hõlmab vaid
hoonestatud vara, investeeringuid tehakse ka taristusse ja muudesse varadesse, mida
koordineerib valdavalt MKM TAIO, sh maanteed Maanteeameti kaudu. Terviklik
avaliku sektori taristusse investeerimise poliitika riigil praegu puudub, investeeringute
tegemist koordineerib RAM riigieelarve osakond.
- Riigi kinnisvarapoliitika hõlmab vaid keskvalitsuse asutusi, kelle kasutuses on ca 2,2
mln m² hoonete pinda, millest ca poolt juhitakse RKAS-i kaudu. Avalikul sektoril on
tervikuna ca 9-10 mln m² hoonete pinda, millest KOV-del Riigikontrolli andmetel 5,6
mln m². RAM arvestab riigi kinnisvara juhtimissüsteemi arenduste tegemisel (vt p
2.1.11), et neid oleks tehniliselt võimalik kasutada kõikide avaliku sektori üksuste
poolt, kuid selle rakendamiseks oleks vaja laiemat poliitilist kokkulepet.
Riigi maapoliitikat koordineerib, sh hoonestamata maareservi haldab KEM riigivara osakond,
peamiselt Maa-ameti kaudu.
Erinevate üksuste tegevuste ühisosa peaks edasise töö käigus detailsemalt analüüsima ja
koondama ühtse riigi (avaliku sektori) ülesannete täitmiseks vajaliku ehitatud keskkonna
planeerimise (sh investeeringute ja korrashoiu planeerimise) poliitika kujundaja rolli.
Edasises konsolideerimise analüüsis võiks kaaluda, et kuna ehitiste haldamisel on taristu osa
laiem kui hoonete osa ning ehitusalane pädevus on suurim MKM-s, siis see roll võiks sobida
MKM-i. Teisalt on riigi kasutuses hoonete puhul tegemist riigi põhitegevuseks vajaliku
tugitegevuse ja ressursiga (sarnaselt personalile ja IKT-le), mistõttu sobiks see RAM
halduspoliitika valdkonna alla, kus on ka personal. Samas on IKT juhtimine koordineeritud
MKM-i poolt.
Võimalik oleks eristada ka riigi kui kinnisvara kasutaja poliitika (praegune RAM
koordineeritud kinnisvarapoliitika) ja riigi kui kinnisvara omaniku poliitika. Viimast on maa
osas koordineerinud KEM, keskvalitsuse hoonete osas on riigi kui omaniku funktsiooni
loodud täitma RKAS, kuid keskvalitsuse hooned moodustavad väikese osa kogu avaliku
sektori hoonetest (ca ¼), RKAS-i kaudu juhitud on sellest umbes pooled. Enamik ülejäänud
avaliku sektori hooneid on erinevate avaliku sektori üksuste omandis, haldamine ja
arendamine ei ole keskselt koordineeritud, kuid teatav vajadus selleks on olemas, eelkõige
väiksemate ja kahaneva rahvastikuga KOV-des, kus süveneb kasutuseta jäävate hoonete hulk.
Suutmatus toime tulla enda omandis oleva kinnisvara juhtimisega on ilmnenud viimastel
aastatel varade riigile loovutamise aktiveerumisega. Ilmselt on vajalik KOV-de ja ka teiste
avaliku sektori üksuste (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) kinnisvara- ja ruumialast
nõustamist suurendada, kusjuures küsimus ei ole vaid hoonetes, vaid kogu maakasutuse
korraldamises kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seetõttu tuleks riigi kinnisvarapoliitikat
hakata vaatama terviklikult, mitte eristada maad, hooneid ja taristut.
24
4. Tulemused
4.1 Tõhusam koostöö
Töörühma kohtumiste raames on osapooltele saanud oluliselt selgemaks teiste osapoolte
tegevused nii igapäevasel tasandil kui ka arendustegevuste poolest.
Töörühma töös osalenud osapooled on kuude vältel toimunud kohtumiste kaasabil saanud
tööalastes küsimustes palju arutleda ning algatanud koostööd ka teistes seonduvates
küsimustes, hoidnud üksteist jooksvate ning ka uute arengutega kursis, arutlenud ja leidnud
võimalusi uuteks koostöö algatusteks. Võib öelda, et ruumiloome töörühma ühe tulemusena on
erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate poliitika kujundajate vahel oluliselt vähem
„silodesse“ jagunemist ja sellevõrra rohkem nähakse võimalusi koostöös.
Töörühma töö positiivseks pooleks võib kindlasti pidada valdkondade ülese koostöövormi
tekkimist. Kui varasemalt korraldati koostööd rohkem kahe osapoole vahel, näiteks RAM
planeeringute osakonna ja MKM ehitus- ja elamuosakonna või KuM arhitektuuri ja
disaininõuniku vahel või RaM riigivaraosakonna ja KeM riigivaraosakonna vahel, siis
ruumiloome töörühmas toodi kõik teemad ühiselt lauale, luues koostöö osas ristsuhtluse ning
kaasates ka horisontaalsemad teemad, nagu näiteks keskkonnakaitse, muinsuskaitse või
ruumiandmed.
4.2 Ettepanek MaRe loomiseks
Ruumiloome töörühm esitas 1. augusti 2019 riigireformi teemalisele vabariigi valitsuse
kabinetiistungile institutsionaalse ümberkorraldamise pakkumisena Maa- ja Regionaalameti
moodustamise ettepaneku. Kabinetiistungil anti ülesanne koostada 2020. aasta märtsiks maa-,
regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs.
Ruumiloome töörühm jõudis järelduseni, et institutsionaalse muudatuse üheks eesmärgiks on
Maa-ameti baasil moodustada uus ühendamet, liites Maa-ametiga Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonna ülesanded ning ruumiandmete arenduse ja halduse funktsioonid
ministeeriumidest (ehitisregister, e-ehituse platvorm, 3-d kaksik, planeeringute register, riigi
kinnisvararegister, muinsuskaitse register). Poliitika kujundamise konsolideerimise osas
kokkuleppele ei jõutud, tõhusam koostöö korraldus luuakse MaRe juhtimismudeli
väljatöötamise käigus ning selle rakendamise kaudu.
MaRe loomise analüüsi ja ühendameti moodustamise ettevalmistavate tegevuste läbiviimiseks
moodustati ruumiloome töörühma baasil MaRe loomise korraldamiseks uued töörühmad ning
tööle on võetud projektijuht. MaRe loomiseks ei osteta põhjendatud vajaduseta sisse
tervikanalüüsi. Analüüse viivad maksimaalselt võimalikus mahus läbi töörühmade liikmed
projektijuhi juhtimisel ning vajadusel kaasates valdkonna eksperte ja inimesi teistest asutustest.
MaRe loomiseks moodustatakse järgnevad töörühmad:
1. Ühendameti loomise ettevalmistamise ja kontseptsiooni loomisega hakkab tegelema
protsesside ja teenusete töörühm, kelle ülesanneteks on:
analüüsida, teha ettepanekuid, läbi rääkida ja kooskõlastada seotud osapooltega
sobivaim kontseptsioon ühendameti loomiseks ja selle alusel ameti funktsioonide
väljatöötamine ning vastavate ettepanekute tegemine juhtrühmale;
25
esitada ettepanekud ühendameti strateegiliste eesmärkide kohta;
koordineerida ministeeriumide ülesandeid ja töökorraldust reguleerivate muudatuste
elluviimiseks vajalike dokumentide muutmist;
ühendameti loomise organisatsioonilist korraldust puudutavate ettepanekute
tegemine;
ülesannete täitmiseks vajaliku personali ja muu ressursivajaduse määratlemine;
ühendameti protseduuride koostamise korraldamine;
analüüsida, teha ettepanekuid, läbi rääkida ja kooskõlastada seotud osapooltega
ühendametile sobivaim juhtimismudel, mis võimaldaks ameti juhtimist paralleelselt
mitme poliitikakujundaja poolt ning kirjeldaks detailselt osapoolte tegevusi
ministeeriumi ja allasutuse vahelises juhtimisahelas;
teha ettepanekuid Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuseks, et võimaldada allasutuse
juhtimist mitme ministeeriumi poolt ühiselt, arvestades kõigi osapoolte ootusi ning
vajadusi;
välja töötada alternatiivne juhtimismudel olukorraks, kus Vabariigi Valitsuse seaduse
ministeeriumi ja allasutuse vahelist töökorraldust reguleerivad sätted jäävad
muutmatuks.
2. Ühendameti loomise registrite koostoime ja IT-toe töörühm analüüsib ameti
ühendamise järgmisi aspekte:
analüüsida, teha ettepanekuid, läbi rääkida ja kooskõlastada seotud osapooltega
sobivaim registrite (maa-ameti infosüsteemid, loodav planeeringute register,
ehitusregister, E-ehituse platvorm, 3D-kaksik, kultuurimälestiste register ja riigi
kinnisvara register) koostoime lahendus ja sellega seonduvate funktsioonide jaotus;
tuvastada optimeerimiskohad registrite ühisele arendus- ja haldusteenuse pakkumisele
üleminekul;
analüüsida ühendametile IT-alase arendus- ja haldusfunktsiooni toe pakkumise
alternatiivseid võimalusi ning teha ettepanekud ümberkorralduste tegemiseks;
analüüsida kokkupuutepunkte teiste ruumiandmeid sisaldavate registritega (EELIS,
Maanteeameti teeregister jne) ja teha ettepanekuid koostoime parandamiseks.
Lisas 2 on ruumiloome töörühma ettepanek MaRe loomise analüüsi fookusvaldkondade osas.
4.3. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine
(ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist,
arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja
liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada
olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse
eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi
otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on leitavad lisas 3.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete koostamisega tegi algust Riigikantselei juures tegutsenud
ruumiloome ekspertrühm, kes koos lõpparuandega esitas lisas 4 kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid. Küll aga ei olnud see lisa ekspertrühma poolt konsensuslikult
26
kinnitatud ning seetõttu pidas ruumiloome töörühm oluliseks need põhimõtted uuesti üle
vaadata, täiendada ning põhjalikult huvirühmadega läbi arutada. Samuti pidas ruumiloome
töörühm oluliseks suurendada koosmõju teiste kvaliteetset ruumi kirjeldavate dokumentidega
ning konsensuslikult otsustati edaspidises kommunikatsioonis kasutada põhimõtete kogumi
nimetusena „kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ sõnastust.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente:
ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid
2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine
Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi
saavutamine
PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted
Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastust on arutanud ruumiloome töörühma oma
kohtumistel ning saanud tagasisidet ja parendusettepanekuid kirjalikul tagasiside küsimisel
ning 9. oktoobril toimunud ruumiloome töörühma seminaril huvirühmadega. Seminaril
huvirühmadega on koostatud läbiviidud rühmatööde raames ka esialgne rakendusplaan, et
põhimõtteid ühiskonnas vastavate sihtrühmadeni viia ning muuta need igasuguses ruumi
loomise protsessis arutelu lahutamatuks osaks.
Töörühma suunis on, et kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimise jooksvat seiret ja
analüüsi hakkaks tulevikus teostama MaRe ühendamet, kes kaasaks regulaarselt eriaühendusi,
ülikoole ning valdkondlikke ministeeriume (sh Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi
asutusi või partnereid konkreetsete töögruppide aruteludesse. Läbi tiheda koostöö erasektori
(projekteerijad, kinnisvaraarendajad, ehitajad jt) ning ülikoolidega kavandatakse tegevusi ja
tehakse ettepanekuid poliitikakujundajatele. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimise
kirjeldus on leitav lisast 4.
4.4 Ruumiloome koolitusprogramm
Ruumiloome ekspertrühma lõpparuande punktis 8.1 esitati ettepanek jätkata koolituste ja
teabepäevade korraldamist laiendades temaatikat kõigile ruumiloome valdkondadele ja
laiendades koolituste sihtrühma hõlmates nii avalikku- kui erasektorit, sealhulgas kolmandat
sektorit. Selle ettepaneku täitmise ühe meetmena otsustas töörühm koostada tervikliku
ruumiloome koolitusprogrammi, taotleda selleks rahastust EL Keskse Koolituse (KEKO)
meetmest ning käivitada koolitused alates sügisest 2020.
Loodav koolitusprogramm keskendub detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele,
millel on oluline mõju ruumi kvaliteedile, kus tuleb analüüsida erinevaid ruumiga seotud
aspekte, mis puudutab väga laia osaliste ringi – riiki ja KOV-i kui ruumipoliitika kujundajat ja
ka avalikku sektorit kui tellijat. Esialgse visiooni järgi koostatakse üks üldisemal tasemel
koolituspäev juhtidele, kes ei ole ruumiloome spetsialistid, üks 1-2 päevane baaskoolitus
27
ruumiloomega seotud spetsialistile ning mitmed spetsiifilisemaid teemasid käsitlevad
koolitusmoodulid erinevate valdkondade spetsialistidele.
Koolituste sihtrühmaks on eelkõige kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiloomega
seotud töötajad, huvi korral ka riigi ja kohalike omavalitsuste tellija rolli esindavad
kinnisvaratöötajad (eelkõige baaskoolitusel). Võimalusel kaasatakse erasektori ja kolmanda
sektori spetsialiste, kuid neile ei ole võimalik koolitusel osalemist tasuta korraldada.
Programmi kokkupanemiseks andsid sisendi kõik töörühma liikmed, kes on ka hiljem kaasatud
koolitusprogrammi koostamisse. Koolitusprogrammi kokkupanemise järel viiakse läbi
sihtrühma nõudluse uuring, et kaardistada kõige vajalikumad teemad ning seejärel koostatakse
rahastamistaotlus (2020. aasta alguseks).
Pilootprojektina on ruumiloome koolitusprogrammi koostamise eestvedajaks
Rahandusministeerium (planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach, riigivara osakonna
nõunik Veronika Ilsjan) ning peale MaRe loomist antakse koolitusprogrammide edasine
korraldamine ning võrgustikutöö koordineerimise funktsioon üle ühendametile, säilitades
tugeva sideme valdkondlike ministeeriumide poliitikakujundamise üksustega.
28
Väikeost „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi ajakohastamine“
Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.
1. Hanke üldandmed:
Hankija nimi: Rahandusministeerium
Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik
Hanke eest vastutav isik: Riin Kobin, telefon 611 3008, e-post:
[email protected]
Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 20 000 eurot
Hange on seotud Euroopa Liidu poolt rahastatava projekti või programmiga: 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ (R-10 ORGINST, SFOS tunnusega 3).
2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused
2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele,
tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille
hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,
päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega
samaväärne“.
2.2. Hanke objektiks on 2020. aastal koostatud maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna analüüsi
ajakohastamine ning edasiste tegevuste aja- ja tegevusplaani koostamine.
2.3. Täitmise koht: Eesti.
2.4. Tähtaeg ja/või ajakava: lepingu täitmise tähtaeg on 20. jaanuar 2023.
2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu
üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil:
https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked.
Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 3).
3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded
3.1. Pakkuja peab analüüsi teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulvad vähemalt 2 liiget, kes
vastavad järgmistele nõuetele (tingimusi võib täita meeskonnaliikmete peale kokku):
3.1.1.Vähemalt kolme (3) konsolideerimist analüüsiva/ muudatuste juhtimise projekti kogemus
avalikus sektoris analüüsi/projekti sisuliselt läbiviivas rollis antud väikeostu pakkumuste
esitamise tähtajale eelneva kolme (3) aasta jooksul.
3.1.2.Vähemalt kolme (3) finantsanalüüsi läbiviimist antud väikeostu pakkumuste esitamise
tähtajale eelneva kolme (3) aasta jooksul.
3.1.3.Vähemalt kolme (3) õigusanalüüsi läbiviimist antud väikeostu pakkumuste esitamise tähtajale
eelneva kolme (3) aasta jooksul.
3.1.4.Eelnevat (analüüsi, projekti)kogemust planeeringute ja arhitektuuri valdkonnas.
3.2. Üks meeskonnaliige täidab projektijuhi rolli (kommunikatsioon tellijaga, vastutus lepingu, sh
ajakava korrektse täitmise eest).
4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine
4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-
posti teel
[email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija
edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek
pakkumuse esitamiseks.
4.2. Pakkumuses esitab pakkuja:
4.2.1. Pakkumuse vormi, millest peab nähtuma mh vastavus väikeostu dokumenti punktis 3.1
sätestatud nõuetele (lisatud pakkumuskutsele, lisa 2);
4.2.2. Analüüsi läbiviimise kirjeldus (sh metoodilised lähenemised, analüüsi aja- ja tegevuskava,
koostöö kirjeldus erinevate osapooltega);
4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse
tähtaegse esitamise riski.
4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.5. Pakkumus tuleb esitada elektroonselt e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt 16.11.2022 kell
11.00.
1
eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh
tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate
lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.
4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.
4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.
4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või
osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei
vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid
5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust
väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.
5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija
pakkumuse tagasi.
5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt
toiminguid riigihangete registris.
5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi
esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi
pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.
5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste
käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate
ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele
ilma pakkuja nõusolekuta.
5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või
koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.
5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste
esitamiseks.
5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi
omavahel võrrelda.
5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes järgnevalt esitatud
hindamiskriteeriumitest.
5.9.1.Analüüsi läbiviimise kirjeldus (sh metoodilised lähenemised, analüüsi aja- ja tegevuskava,
koostöö kirjeldus erinevate osapooltega) – 60 punkti
5.9.2.Pakkumuse maksumus – 40 punkti
Analüüsi läbiviimise kirjelduse hindamine (40 punkti)
Kirjelduse hindamisel hinnatakse pakkumuse kvaliteeti, lähtudes väikeostu dokumentides esitatud
nõuetest ja selle alusel esitatud informatsioonist. Pakkumusi hinnatakse punktidega järgmiselt:
40 punkti Pakkumus vastab täielikult hankija ootustele või ületab neid ja sobib väga hästi töö
lähteülesandes seatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste täitmiseks. Analüüsi
sisu on väga hästi läbimõeldud, väga selge, loogiline ja asjakohane. Pakkujal on
väga selge ja täiesti reaalne kirjeldus analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskavast,
tulemustest, projektijuhi rollist ning koostööst erinevate osapooltega.
30 punkti Pakkumus vastab hästi hankija ootustele ja sobib hästi töö lähteülesandes seatud
eesmärkide ja oodatavate tulemuste täitmiseks. Töö sisu on hästi läbimõeldud,
selge, loogiline ja enamasti asjakohane. Pakkujal on pigem realistlik arusaam
analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskavast, tulemustest, koostööst osapooltega
ning projektijuhi rollist.
20 punkti Pakkumus vastab hankija ootustele, kuid selles on küsitavusi, mis ei anna täielikku
kindlust, et see võimaldab täiesti edukalt täita eesmärke ja oodatavaid tulemusi.
Töö sisu on üldjoontes läbimõeldud, kuid ei ole piisavalt selge, loogiline ja
asjakohane. Pakkuja kirjeldus aja- ja tegevuskavast, tulemustest, ja/või
projektijuhtimisest ei ole kohati asjakohane.
10 punkti Pakkumus vastab hankija ootustele vähesel määral ja ei anna kindlust, et see
võimaldab tööle tehnilises kirjelduses seatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste
täitmist. Töö sisu ei ole selgelt ja loogiliselt kirjeldatud, et oleks võimalik veenduda
selle läbimõelduses ja asjakohasuses. Pakkuja kirjeldus analüüsi läbiviimise aja- ja
tegevuskavast, tulemustest, osapooltega koostööst ning projektijuhtimisest jääb
ebaselgeks või ei ole asjakohane.
Lisapunktid (kuni 20 punkti)
20 punkti Hindajate konsensusliku seisukoha alusel on võimalik anda lisapunkte analüüsi
läbiviimise metoodika kirjeldusele, mis pakub täiendavat lisandväärtust analüüsi
eesmärkide täitmisel, mida hankija ei ole otseselt välja toonud, kuid mis aitavad
olulisel määral kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele. Lisaks pakkumiskutses
nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate
meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad eesmärkide täitmiseks
vajalikke ülesandeid efektiivsemalt lahendada). Lisaks on võimalik anda lisapunkte
kõrge pädevusega meeskonnale, mis on moodustatud arvestades parimal moel
analüüsi kiiret ajakava ja valdkondlikku spetsiifikat.
Pakkumuse maksumuse hindamine (40 punkti)
Madalaima tunnihinnaga pakkumus saab maksimaalsed punktid (40). Teised pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt vähem, kasutades valemit madalaima pakkumuse hind / konkreetse
pakkumuse hind x 40.
6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine
6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva
jooksul alates lepingu sõlmimisest.
6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.
Lisa 2
väikeostule
Pakkumuse vorm
Pakkuja üldandmed
Pakkuja ärinimi
Pakkuja registrikood
Pakkuja juriidiline aadress
Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel
Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel -
nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)
Meeskonnaliikmete eelnevad kogemused projektide/analüüside läbiviimisel (p 3.1 esitatud
nõuded) (vajadusel lisada ridu)
Meeskonnaliikme Analüüsi/projekti Projekt/analüüs: (1) konsolideerimise
nimi valmimise aeg analüüs/muudatuste juhtimise projektid; (2)
finantsanalüüsid; (3) õigusanalüüsid; (4)
planeeringute ja arhitektuuri valdkonna kogemus.
Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes
Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)
Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)
Käibemaks:
Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)
1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust
täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.
2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.
3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.
4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja
ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija
avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.
Lisa 3
väikeostule
TÖÖVÕTULEPINGU NR 9.5-1/8918-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja
perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt 2020. aastal koostatud maa-, regionaal- ja planeeringute
valdkonna analüüsi ajakohastamine ning edasiste tegevuste aja- ja tegevusplaani koostamine
lähtudes lähteülesandes toodud tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on esitatud
väikeostu lähteülesandes.
1.2. Teenust tellitakse ja rahastatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside
arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse
ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvest (eelarvetunnus 2014-2020.12.01.003.01.15-
0002).
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 20.01.2023 Tööde teostamise
täpsem ajakava on esitatud töövõtja (kuupäev) pakkumuses ja mida vajadusel täpsustatakse poolte
poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot koos
käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist.
3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:
4.1.1. osalema vajadusepõhiselt kohtumistel tellijaga ja analüüsi osapoolte esindajatega;
4.1.2. esitama juhtrühma tellimusel jooksvalt analüüsiga seotud aruandlust ja tagama valmisoleku
tutvustada analüüsi jooksvalt juhtrühmale ja vajadusel ministeeriumite kantsleritele;
4.1.3. töö teostamisel, vormistamisel, esitlemisel, seminaride korraldamisel jm järgima Vabariigi
Valitsuse 12. septembri 2014 määruses 146 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamine ning Euroopa Liidu osalusele
viitamise nõuded ja kord” alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 ) nõutud
sümboolikat;
4.1.4. järgima konfidentsiaalsuskohustust ja tellija juhiseid seoses valitsuskabinetile esitatava
dokumendi kavandi ametialase kasutamise piiranguga;
4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:
4.2.1. tagama juurdepääsu valdkondlikele materjalidele, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks, sh
analüüsi teostamiseks;
4.3. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.3. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],
tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik.
5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],
tel [number], e-post [aadress].
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 - [lepingu objekti kirjeldus];
6.2. Lisa 2 - [muud vajalikud lisad].
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download. Pooled
kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 611 3558 Tel: [number]
E-post:
[email protected] E-post: [aadress]