Raul Ermel Teie 17.10.2022
Rõuge Vallavolikogu revisjonikomisjoni Meie 09.11.2022 nr 14-1/8269-2
esimees
Vastus pöördumisele
Austatud härra Ermel
Esitasite 17.10.2022 Rahandusministeeriumile pöördumise küsimustega revisjonikomisjoni
teabeõiguse ning volikogu liikme õiguste kaitsmise kohta.
1. Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha
kasutatakse ja eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil. Revisjonikomisjoni näol on tegemist
nn poliitilise kontrolliga, kes peab kriitiliselt jälgima poliitikate elluviimist.
Revisjonikomisjon on poliitilise kontrolli tööriist valitsejate üle, mille eesmärk on
tasakaalustada võimu, võimestada opositsiooni valitsejate vigade või varjamise suhtes, ning
selle kaudu muuta valitsemist läbipaistvamaks ja anda valijatele kindlus- ja usaldustunnet, et
valitsejad teevad õigeid asju õigesti. Opositsiooni suhtes aga saaksid valijad hinnata, kas nad
suudavad möödapanekuid välja tuua ja näidata, et nemad oleksid paremad valitsejad.
Kehtiva õiguse kohaselt on ainult revisjonikomisjonil võimalik kontrollida, kas vald või linn
kasutab oma käsutuses olevat vara heaperemehelikult ja õigeteks eesmärkideks ning teeb
mõistlikke kulutusi. KOVidel tuleb tagada, et revisjonikomisjoni käsutuses oleks piisavad
vahendid oma ülesannete täitmiseks, sealjuures auditite tellimiseks. Samuti tuleks valitsusel
aidata revisjonikomisjone tehnilise toega, professionaalse nõustamisega. Revisjonikomisjoni
liikmetel ei pruugi olla majandus- ega õigusalast haridust, seega peab neil olema võimalus
konsulteerida spetsialistidega ja saada oma töö toetamiseks professionaalset nõu.
Rõuge valla põhimääruse § 16 lõike 3 punkti 1 alusel on revisjonikomisjoni liikmetel
kontrolliülesande täitmiseks õigus saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike
dokumentidega ja saada nii suulisi kui ka kirjalikke seletusi. Ka kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse (KOKS) § 48 sätestab revisjonikomisjoni õiguse saada teavet ja kõiki oma
tööks vajalikke dokumente.
KOKS § 48 lõige 6 kohustab vallavalitsust volikogu liikmele teavet andma. Volikogu liikmele
asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele ja dokumentidele juurdepääsu andmata
jätmisel ei saa tugineda avaliku teabe seadusele, kui see on volikogu liikmele vajalik tema
seadusjärgsest staatusest tulenevate ülesannete täitmiseks, s.t avaliku võimu teostamiseks.
Volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist järelevalvet valla- ja linnavalitsuse tegevuse
üle. Seetõttu ei peagi volikogu liikmele laienema AvTSist tulenevad juurdepääsu piiramise
nõuded, mida rakendatakse üldiselt teabe andmisel avaliku võimu välistele isikutele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Volikogu liige ei ole „igaüks“ AvTSi mõttes ega kõrvaline isik, vaid kohaliku omavalitsuse
üksuse osa.[1]
Õiguspäraseks ei saa pidada revisjonikomisjonile teabele juurdepääsu andmata jätmist ega
piiramist s.h juurdepääsu andmata jätmist arvekeskusele Fitekin, kui revisjonikomisjon vajab
teavet tööplaani alusel või volikogu ülesandel talle pandud ülesannete täitmiseks.
2. Küsite kuidas saab revisjonikomisjon täita talle pandud ülesandeid kui vallavalitsus on
otsustanud komisjoniga koostööd mitte teha, vaid otsib võimalusi komisjoni töö
takistamiseks?
Omavalitsusorganite (volikogu ja valitsus) ja selle liikmete koostöö aluseks on
seaduskuulekus ja hea halduse tava järgimine, samuti üksteist austav, lugupidav ja arvestav
suhtlemine.
Vastavalt KOKS §-le 24 kontrollivad seaduste ja volikogu määruste ning korralduste täitmist
seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Õigusakti
kehtestanud KOV organ peab kontrollima ka selle täitmist.
Kehtiva õiguse kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogude sisesed õigusvaidlused
halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks kohtulik
kaebeõigus. Volikogu liikme õigused ei ole subjektiivsed õigused, s.t õigused põhiseaduse §
15 lõike 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lõike 1 tähenduses. Neis sätetes peetakse
silmas vaid õigusi erinevate isikute vahelistes suhetes. Kollegiaalorgani (volikogu) ja selle
liikme (volikogu liikme) vahel sisesuhetes tekkinud õigusvaidluse saab halduskohus läbi
vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Praegu seadus seda ei võimalda.
Mööname, et kui volikogu liikme õigusi rikutakse, ei saa ta oma õigusi tõhusalt kaitsta, sest
tal ei ole võimalik pöörduda kohtusse, samuti ei taga haldusorganisisene kaebemenetlus
volikogu liikme jaoks sageli piisavalt tõhusat kaitset.
Õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks
õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas kohaliku omavalitsuse asutus või organ järgib
põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
Eliko Saks 715 5832
[email protected]
[1]
Märgukiri volikogu liikmele vastamise kohta.pdf (oiguskantsler.ee).
2