Saatja: "Yana Toomi büroo" <
[email protected]>
Saaja: "Elina Kink" <
[email protected]>
Teema: Yana Toomi büroo päring
Kuupäev: 2022-11-14 15:59
Tere,
Olen Nikolai Retškin, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo
nõunik. Meil on päring Rahandusministeeriumi poole seoses artikliga
„Euromiljardeid ei jagu: Eesti peab oma sõjapõgenikega üksi toime tulema“,
mis ilmus ERRis 11.11.22. a.:
https://www.err.ee/1608785494/euromiljardeid-ei-jagu-eesti-peab-oma-sojap
ogenikega-uksi-toime-tulema
Nimelt on artiklis öeldud, et „üleüldse saab Eesti põgenike aitamiseks
kuni kümme miljonit eurot lisaraha“ (mida juba taotleti, aga veel ei
saada) ning kõik ülejäänu, millest räägib Euroopa Komisjon, on
põhimõtteliselt mitte raha, mida saame tõesti kätte saada, vaid eelmise
EL-i eelarve jäägid, mis Eesti puhul on kõik juba ammu muude kohustustega
kaetud.
Meie küsimused:
1. Avalikult ja pärast seda, kui EL-i 2014-2020 eelarves olevat raha oli
võimalik taotleda ja kohustustega katta, Riigi Tugiteenuste Keskus teatas,
et „96% of the European funds allocated to Estonia for the 2014-2021
period has been assigned to projects, and 68% of the planned amounts have
been disbursed.“
(https://www.rtk.ee/en/news/estonia-concluded-ending-eu-funding-period-con
ference-and-gala-event) Seega kohustustega oli kaetud mitte 100% raha,
vaid ainult 96%, ja Eesti puhul, kui võtta arvesse kogu eelarve summa, see
4% on päris suur jääk. Nagu selgub dokumendist „State of execution of net
payments per Member State (2014-20)“ (Euroopa Parlamendi ja Euroopa
Nõukogu Eelarvekomisjonide aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, seisuga
30.09.22), „Total allocation of programmes“ Eesti jaoks on 4,627 mlrd. Kui
see on 96%, siis ülejäänud 4% on u 192 mln.
Miks ei saa(nud) Eesti see summa taotleda ja kasutada põgenike jaoks
Euroopa Komisjoni tingimusel?
Ülalmainitatud artiklis on öeldud, et „Eesti puhul on siin olukord
selline, et eelmise perioodi vahendeid oleme me juba väga hästi ära
kasutanud“ ja seega jääb mulje, et kasutasime tõesti 100%, jääke pole ja
raha, mida Komisjon mainib, ei saa ka taotleda. Kas 4% jääk siiski on või
ei ole? Kui on, mis on selle jäägi kasutamise takistuseks?
2. Tänavu aprillis ilmus ametlikult uudiseid, et Komisjon on välja
maksnud 3,5 mlrd just põgenikega seotud kulutuste katteks ja sellest
summas oli Eesti osa 60 435 724 €:
https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/news/2022/04/28-04-2022-
ukraine-commission-paid-more-than-eur3-5-billion-of-pre-financing-to-membe
r-states-welcoming-refugees-from-ukraine
https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/news/2022/04/27-04-2022-
ukraine-first-cohesion-funding-payments-made-to-member-states-under-care
Tegemist on REACT-EU programmiga. Rääkisime sellest reedel telefonitsi
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingaga,
aga siiski pean seda täpsustama. Pr Tomingas selgitas, et ka see raha on
ainult Komisjoni kommunikatsioon, mitte enam, et needki oli juba kaetud
teiste kohustustega nagu meditsiinilised investeeringud ja meetmed
ettevõtete toetuseks (kuna REACT-EU on algustest peale COVIDiga seotud)
ning nendest kohustustest lepiti kokku enne, kui põgenike temaatika üldse
päevakorda tuli.
Komisjoni eelarveametnik Alonso Rodriguez vastas meile selle kohta:
"Indeed, under CARE (2022/613) Estonia received EUR 60 mn additional
pre-financing for 2022 from REACT-EU, representing 4% of its REACT-EU
resources allocated for the year 2021. This provides additional liquidity
by frontloading REACT-EU payments and does not affect the earmarked
resources."
Kuna, nagu mainib esimene Komisjoni uusid, „[t]he payments for REACT-EU
were made under the EU’s Cohesion’s Action for Refugees in Europe (CARE)“,
teatavasti ei saanud Eesti neid eelnevalt katta kohustustega, mis pole
põgenikega seotud. See oli vist lisaraha ja „the expenditure that can be
covered is retroactively eligible from the date of the invasion of
Ukraine“. Tõsi küll, tegemist on ressurssiga, mis on „available resources
from cohesion policy within the 2014-2020 programmes“, aga Eestil oligi 4%
jääk.
Need 60 mln ei ole ERRi artiklis mainitud. Mis juhtus selle rahaga? Kas
Eesti neid sai? Kui jah, miks me ei saanud neid põgenikega seotud kulude
katmiseks suunata?
Täname ette vastuste eest!
tervitades,
Nikolai Retškin
53487095
Saatja: Triin Tomingas </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=cb9ab28fafac4ed982a57c727d72a10c-Triin Tomingas>
Saaja: Siiri Suutre
Teema: RE: Yana Toomi büroo päring
Hei,
Saadan vastused:
Veelkord, Vabariigi Valitsus otsustas REACT-EU vahendite kasutuse ära kogu toetuse ulatuses enne põgenike kriisi –7.12.2020 ja 20.01.2022 ning leppis Euroopa Komisjoniga kokku vastavates rakenduskava muudatustes, kus on täpselt fikseeritud, millisteks tegevusteks, mis mahuga ja millistes eesmärkides REACT-EU vahendeid Eestis kasutatakse. Me ei saa kulutada REACT-EU raha (ka ettemaksetena) millekski muuks, kui tegevusteks, mis rakenduskavas kirjas on – need kulud oleksid mitteabikõlblikud (isegi siis, kui eesmärk on õilis). Euroopa Komisjon hüvitab ainult rakenduskavaga kooskõlas olevate kulude tegemist, mh tuleb ka ettemaksed tõendada rakenduskava vaatest abikõlblike kuludega.
2022.a. aprilli lõpu seisuga oli 2014-2020 perioodi rakenduskava kogumahust kohustustega kaetud 99%. Kuigi 1% ulatuses toetuse mahust ei olnud aprilli lõpu seisuga projektide tasandil rahastuotsuseid tehtud, siis eelarve oli 100% ulatuses ära planeeritud ja otsused nende vahendite kasutamiseks valitsuse tasandil ja rakenduskavas tehtud. 1% ümberplaneerimine oleks eeldanud plaanitud meetmetelt, investeeringutelt vastava summa ära võtmist ning uute meetmete loomist, läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ja rakenduskava muutmise protsessi.
Kuna seoses põgenikega seotud kuludeks toetuse mahtu ei suurendatud, siis polnud mingit põhjust hakata kokkuleppeid uuesti lahti võtma, kui endiselt aktuaalsed REACT-EUst kavandatud meetmed olid juba käivitatud. Rakenduskavade muudatuste läbirääkimine ja kokkulepete ametlik fikseerimine võtab kuid. Antud juhul ei oleks see meie võimalusi kuidagi suurendanud. Meie eelistus oli mitte hakata rakenduskava (teatud olukordades piiravatel) tingimustel põgenikega seotud kulusid rahastama- kuna oli väga kiire, siis kasutati riigieelarvelisi vahendeid, kus on paindlikkust rohkem.
Kevadine ettemaks andis lihtsalt riikidele likviidsust raskel ajal juurde- siseriiklikke ressursesse, mida muidu kasutaks struktuuritoetuste eelrahastamiseks, sai nüüd põgenike jaoks vajalike tegevuste rahastamiseks kasutada. Mingit kohustust EL toetustest põgenikke toetada liikmesriikidel ei ole. Antud ettemakset (mis pole lisaraha) kasutatakse liikmesriikides rakenduskavas ette nähtud toetusteks, mis võivad aga ei pruugi sisaldada põgenike toetamist. Eesti puhul vastavaid meetmeid rakenduskavas ei sisaldu.
Punktis 3 viidatud raporteerimiskohustus lõpparuande näol ei tähenda põgenike toetamise kohustust. Kui kulud on olnud REACT-EU vahenditest 0, siis seda raporteerimegi. Komisjoni huvi on lõpparuannete kaudu info kokku koguda, kui palju liikmesriikide peale kokku lõpuks põgenikele raha läks.
Tervitustega,
Triin
From: Siiri Suutre <
[email protected]>
Sent: Wednesday, November 16, 2022 1:43 PM
To: Triin Tomingas <
[email protected]>
Subject: RE: Yana Toomi büroo päring
Hei
Saaga kahjuks jätkub ja tuli hunnik täpsustavaid küsimusi. ☹
Siiri
Meil on täpsustavaid küsimusi.
1. Teie kirjutate ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse kohta, et „31. oktoober 2022. aasta seisuga oli eelarvest kohustustega kaetud 101%.“ Kas saab teada, mis maht oli kohustustega kaetud 2022. a. aprilli seisuga? Kas tol hetkel jääki samuti juba polnud?
2. Eurokomisjon oma uudises kirjutas nende 60,5 mln kohta, mis maksti meile ettemaksena, et „[t]he payments for REACT-EU were made under the EU’s Cohesion’s Action for Refugees in Europe (CARE).“ Nagu ma saan aru, see tähendab, et Eesti ei saanud ega saa seda raha kasutada ükskõik milleks peale nende kulutuste, mis on seotud ukrainlastest põgenikega. Kas see asjaolu, et raha tuli CARE programmi all, seda ei tähenda?
3. Eelmise väite kinnitamiseks. Dokumendiga „Regulation (EU) 2022/613 of the European Parliament and of the Council of 12 April 2022 amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 223/2014 as regards increased pre-financing from REACT-EU resources and the establishment of a unit cost“ (https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/613) tegi Euroopa Parlament muuhulgas paragrahvisse 92b lg 7 sellist korrektiivi:
„When submitting the final implementation report required under Article 50(1) and Article 111, Member States shall report on the use made of the additional initial pre-financing provided for in the second subparagraph of this paragraph to address the migratory challenges faced as a result of the military aggression by the Russian Federation and the contribution of that additional initial pre-financing to the recovery of the economy.“
Seega Eesti peab lõpp-lõpuks anda aru just selles, kuida kasutame 60,5 mln just Ukraina põgenikele. Kui me kasutame seda teistele asjadele, kuidas kavatsetakse selle raporti teha?
4. Teie kirjutasite, et „Meile ette nähtud REACT-EU vahenditest tehti 2022. aasta kevadel kõnealune ettemaks 60 miljonit, mis pakkus riikidele ajutist leevendust kulude tegemisel, kuid sellest sai katta ainult rakenduskavas kokku lepitud eelpool loetletud meetmetega seotud kulusid (st Eesti puhul mitte põgenikega seotud kulusid).“
Kuna 2022. a. aprillis oli teada, et meil on suurejooniline põgenike kriis ja Komisjon maksab raha CARE all, kas ei olnud võimalusi ümbersuunata osa juba kohustustega kaetud ressursse just põgenike kriisi lahendamiseks? Vähemalt neid ressursse, mille kasutamise tähtaeg oli veel tulevikus, 2022 ja 2023. aastatel? Nt “turismisektori elavdamise programm, ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute programm, korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ ei pruukinud näida olevat tõesti tähtsamateks kui põgenike massiline vool.
From: Triin Tomingas <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, November 15, 2022 10:06 AM
To: Siiri Suutre <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Yana Toomi büroo päring
Hei,
Siin meie poolt vastused:
1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse kogumaht on Eestile perioodil 2014-2020 kokku 3,7 mld eurot. Abikõlblikkuse periood lõppeb 31. detsembril 2023. 31. oktoober 2022. a seisuga oli eelarvest kohustustega kaetud 101%. Seega ei ole meil lõppeva eelarveperioodi kasutamata jääke.
2. EL Taastepaketi raames loodi 2020.a lõpus REACT-EU instrument, mis ei ole uus rahastamisvahend, vaid sellega täiendati Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi 2014.–2020. eelarveperioodi vahendeid. Eesti jaoks lisandus 207, 42 mln eurot, mida saab kasutada sarnaselt algsete eraldistega kuni 2023. aasta lõpuni. Vabariigi Valitsus otsustas REACT-EU vahendite kasutuse ära kogu toetuse ulatuses enne põgenike kriisi –7.12.2020 ja 20.01.2022. Seejärel lepiti nende otsuste alusel Euroopa Komisjoniga kokku 2014-2020 rakenduskava täiendamises ning järgmiste meetmete rahastamises: COVID-19 kriisiks valmisolek, vaktsineerimine, COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse, üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, turismisektori elavdamise programm, ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute programm, korterelamute rekonstrueerimise toetamine, tööturuteenuste pakkumine, COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi, toiduabi.
Meile ette nähtud REACT-EU vahenditest tehti 2022.a. kevadel kõnealune ettemaks (60 mln), mis pakkus riikidele ajutist leevendust riigi kulude tegemisel, kuid sellest sai katta ainult rakenduskavas kokku lepitud eelpool loetletud meetmetega seotud kulusid (st Eesti puhul mitte põgenikega seotud kulusid). Kuna REACT-EU eelarve on kasutatav 2023.a.a lõpuni ja see oli ennekõike mõeldud COVID kriisi lahendamiseks ning rakenduskava muutmine EK-ga ja uute meetmete väljatöötamine nii lühikeses ajaraamis oleks riskantne, samas kui mõlemad kriisid vajasid niikuinii lisaraha, siis põgenike kriisile reageerimiseks tehti lisaeelarve (kiirem ja paindlikum), mitte ei hakatud juba tehtud otsuseid ümber vaatama.
Oluline on mainida, et ajutise kaitse saanud põgenikud saavad osaleda nö tavapärastes tööturumeetmetes, mida toetatakse nii REACT-EU-st kui ka 2021-2027 eelarveperioodi vahenditest.
Tervitustega,
Triin
From: Siiri Suutre <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Monday, November 14, 2022 10:51 PM
To: Triin Tomingas <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: FW: Yana Toomi büroo päring
Tere
Selline päring Yana Toomi büroolt. Sa vist juba küll suhtlesid nendega, aga küsimusi tuli veel.
Siiri
________________________________
From: Yana Toomi büroo <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Monday, 14 November 2022, 17:59
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Yana Toomi büroo päring
Tere,
Olen Nikolai Retškin, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik. Meil on päring Rahandusministeeriumi poole seoses artikliga „Euromiljardeid ei jagu: Eesti peab oma sõjapõgenikega üksi toime tulema“, mis ilmus ERRis 11.11.22. a.:
https://www.err.ee/1608785494/euromiljardeid-ei-jagu-eesti-peab-oma-sojapogenikega-uksi-toime-tulema
Nimelt on artiklis öeldud, et „üleüldse saab Eesti põgenike aitamiseks kuni kümme miljonit eurot lisaraha“ (mida juba taotleti, aga veel ei saada) ning kõik ülejäänu, millest räägib Euroopa Komisjon, on põhimõtteliselt mitte raha, mida saame tõesti kätte saada, vaid eelmise EL-i eelarve jäägid, mis Eesti puhul on kõik juba ammu muude kohustustega kaetud.
Meie küsimused:
1. Avalikult ja pärast seda, kui EL-i 2014-2020 eelarves olevat raha oli võimalik taotleda ja kohustustega katta, Riigi Tugiteenuste Keskus teatas, et „96% of the European funds allocated to Estonia for the 2014-2021 period has been assigned to projects, and 68% of the planned amounts have been disbursed.“ (https://www.rtk.ee/en/news/estonia-concluded-ending-eu-funding-period-conference-and-gala-event) Seega kohustustega oli kaetud mitte 100% raha, vaid ainult 96%, ja Eesti puhul, kui võtta arvesse kogu eelarve summa, see 4% on päris suur jääk. Nagu selgub dokumendist „State of execution of net payments per Member State (2014-20)“ (Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Eelarvekomisjonide aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, seisuga 30.09.22), „Total allocation of programmes“ Eesti jaoks on 4,627 mlrd. Kui see on 96%, siis ülejäänud 4% on u 192 mln.
Miks ei saa(nud) Eesti see summa taotleda ja kasutada põgenike jaoks Euroopa Komisjoni tingimusel?
Ülalmainitatud artiklis on öeldud, et „Eesti puhul on siin olukord selline, et eelmise perioodi vahendeid oleme me juba väga hästi ära kasutanud“ ja seega jääb mulje, et kasutasime tõesti 100%, jääke pole ja raha, mida Komisjon mainib, ei saa ka taotleda. Kas 4% jääk siiski on või ei ole? Kui on, mis on selle jäägi kasutamise takistuseks?
2. Tänavu aprillis ilmus ametlikult uudiseid, et Komisjon on välja maksnud 3,5 mlrd just põgenikega seotud kulutuste katteks ja sellest summas oli Eesti osa 60 435 724 €:
https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/news/2022/04/28-04-2022-ukraine-commission-paid-more-than-eur3-5-billion-of-pre-financing-to-member-states-welcoming-refugees-from-ukraine
https://ec.europa.eu/regional_policy/en/newsroom/news/2022/04/27-04-2022-ukraine-first-cohesion-funding-payments-made-to-member-states-under-care
Tegemist on REACT-EU programmiga. Rääkisime sellest reedel telefonitsi Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingaga, aga siiski pean seda täpsustama. Pr Tomingas selgitas, et ka see raha on ainult Komisjoni kommunikatsioon, mitte enam, et needki oli juba kaetud teiste kohustustega nagu meditsiinilised investeeringud ja meetmed ettevõtete toetuseks (kuna REACT-EU on algustest peale COVIDiga seotud) ning nendest kohustustest lepiti kokku enne, kui põgenike temaatika üldse päevakorda tuli.
Komisjoni eelarveametnik Alonso Rodriguez vastas meile selle kohta: "Indeed, under CARE (2022/613) Estonia received EUR 60 mn additional pre-financing for 2022 from REACT-EU, representing 4% of its REACT-EU resources allocated for the year 2021. This provides additional liquidity by frontloading REACT-EU payments and does not affect the earmarked resources."
Kuna, nagu mainib esimene Komisjoni uusid, „[t]he payments for REACT-EU were made under the EU’s Cohesion’s Action for Refugees in Europe (CARE)“, teatavasti ei saanud Eesti neid eelnevalt katta kohustustega, mis pole põgenikega seotud. See oli vist lisaraha ja „the expenditure that can be covered is retroactively eligible from the date of the invasion of Ukraine“. Tõsi küll, tegemist on ressurssiga, mis on „available resources from cohesion policy within the 2014-2020 programmes“, aga Eestil oligi 4% jääk.
Need 60 mln ei ole ERRi artiklis mainitud. Mis juhtus selle rahaga? Kas Eesti neid sai? Kui jah, miks me ei saanud neid põgenikega seotud kulude katmiseks suunata?
Täname ette vastuste eest!
tervitades,
Nikolai Retškin
53487095