dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tümpsu detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine

Rahandusministeerium · 15. november 2022
Viit
15-3/9027-1
Registreeritud
15. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. detsember 2022

Failid

  • 📎Kehtestamisest teavitamine (Tümpsu); Rahandusministeerium.asice5419 KB

Sisu (failidest)

HIIUMAA VALLAVALITSUS EMMASTE OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] koopia: Urve Pill [email protected] 15.11.2022 nr 8-4.1/474 Tümpsu detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine Hiiumaa Vallavalitsus kehtestas 02.11.2022 korraldusega nr 658 „Tärkma küla Tümpsu detailplaneeringu kehtestamine.“ Tärkma külas asuva Tümpsu katastriüksusel, katastritunnusega 17501:004:0254, detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on ca 0,7 ha. Detailplaneeringu algatamise eesmärkideks on: hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ühe majapidamise tarbeks, infrastruktuuri määratlemine. Korraldusega ei algatatud keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei olnud vaja teostada. Detailplaneeringuga ei muudetud Emmaste valla üldplaneeringut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Reha osavallavanem Lisad: 1. Hiiumaa Vallavalitsuse 02.11.2022 korraldus nr 658; 2. Tümpsu kinnistu detailplaneering Pilvi Post maa- ja ehitusspetsialist [email protected], 462 2445 Vallamaja Telefon: 372 462 2444 92001 Emmaste Faks: 372 462 2440 reg nr 77000571 E–post: [email protected] A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101 Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus Hiiu maa kond , Hiiumaa vald, Tärkma küla Tümpsu katastriüksuse DETAILPLANEERING TELLIJA: Emmaste Osav alla V ali tsus Vallamaja Emmaste küla 92 001 Hiiumaa vald 46 2 2 444 ; HUVITATUD ISIK : Eesti Trib o loogia Intstituut OÜ ( reg.kood 11249228) Nurga, Emmaste küla, Hiiumaa vald 92001 Raul Ernes [email protected] 50 19422 PROJEKTEERIJA : Maarja Style OÜ (äriregistrikood 1 2 364279 ) MTR reg . nr EEP000601 Narva mnt 2 -7, 101 1 7 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik [email protected] 56 642622 KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Planeeringu koostamise alused PAGEREF _Toc56671415 \h 3 2. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA KOKKULEPPED PAGEREF _Toc56671416 \h 3 3. PLANEERITAVA ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc56671417 \h 4 3.1. Planeeringuala asukoht ja suurus PAGEREF _Toc56671418 \h 4 3.2. Krundijaotus PAGEREF _Toc56671419 \h 4 3.3. Olemasolevad hooned PAGEREF _Toc56671420 \h 4 3.4. Kasutusotstarbed PAGEREF _Toc56671421 \h 4 3.5. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc56671422 \h 4 3.6. Haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc56671423 \h 4 3.7. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc56671424 \h 4 3.8. Tehnovõrkudega varustatus PAGEREF _Toc56671425 \h 4 3.9. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc56671426 \h 4 3.10. Ruumilise keskkonna analüüs ja planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc56671427 \h 5 3.10.1. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc56671428 \h 5 4. Planeeringulahenduse põhjendus PAGEREF _Toc56671429 \h 5 5. Planeeringu ettepanek PAGEREF _Toc56671430 \h 6 5.1. Krundijaotus PAGEREF _Toc56671431 \h 6 5.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc56671432 \h 6 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc56671433 \h 6 5.4. Piirded PAGEREF _Toc56671434 \h 7 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc56671435 \h 7 5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc56671436 \h 7 5.7. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc56671437 \h 8 5.8. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc56671438 \h 8 5.9. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc56671439 \h 8 5.10. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc56671440 \h 9 5.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc56671441 \h 9 5.10.2. Elektrivarustus PAGEREF _Toc56671442 \h 10 5.10.3. Sidevarustus PAGEREF _Toc56671443 \h 11 5.10.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc56671444 \h 11 6. Keskkonnatingimused ja võimalikU keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc56671445 \h 11 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc56671446 \h 11 8. Planeeringu elluviimise tegevuskava PAGEREF _Toc56671447 \h 11 9. VASTAVUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGULE PAGEREF _Toc56671448 \h 12 10. Kehtiva detailplaneeringu muutmine PAGEREF _Toc56671449 \h 13 11. PLANEERINGUALA NÄITAJAD PAGEREF _Toc56671450 \h 13 LISAD Tehnilised tingimused: Telia Eesti AS poolt 29.04.2021 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35118459 ; Imatra Elekter AS poolt14.05.2020. a väljastatud t ehnilised tingimused nr 132-20. Teostatud uuringud: geodeetiline alusplaan M=1: 10 00 on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 20 . 04 .20 20 , töö nr M060420 . JOONiSED AS-01 Asukohaskeem M 1: ~ AS-0 2 Tugiplaan M 1:1000 AS-0 3 Põhijoonis M 1:1000 AS-0 4 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 AS-05 Illustratsioon KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA seletuskiri Planeeringu koostamise alused Koostamise alused P laneerimisseadus ; Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 13. november 2019 nr 628 „ Tümpsu d etailplaneeringu koostamise alga tamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine ”. Koostamise lähtedokumendid Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 20.03.2018 , riigihalduse ministri käskkiri nr 1.1-4/65 ); Emmaste valla üldplaneering (kehtestatud 30.09.2005 Emmaste Vallavolikogu määrusega nr 39); Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Hiiumaa Vallavolikogu määrusega 18.10.2018. nr 37); Eesti s ta ndard EVS 843:2016 „Linnatänavad ” ; Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (siseministri 16. veebruar 2021. a määrus nr 17 ); Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord (siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10) ; „ Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus ”, Keskkonnamini stri 31.07. 2019 määrusel nr 31 ; „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73; Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud Geodeesia 24 OÜ ( reg.nr 12135099) Hiiumaa vallas Tärkma külas Tümpsu katastriüksuse geodeetiline maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 3282-19, 04.11.2019.a. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA KOKKULEPPED Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Võimalikud t egevuskava etapid on järgmised: kinnistu ja lähiala maa-ala koos tehno võrkude trassi koridoride mõõdistuse tellimine; tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine; teede rajamine ja nähtavust piiravate takistustekõrvaldamine (enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist). PLANEERITAVA ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Pla neeringuala asub Hiiumaa vallas Tärkma külas . Planeeringuala asub Tärkma küla keskosa s . Tärkma küla jääb Soela väina äärde . Planeeringualal on ühine p iir avalikult kasutatava 1750012 Ranna teega loodes ja elamumaa sihtotstarbega kinnistutega k irdes ning edelas. Planeeringualal asub hooldatud põllumaa (looduslik rohumaa) . Kinnistut läbib kraav, mis suubub kirdepiiril paiknevasse kraavi. Planeeringuala suurus on 0 , 7 0 ha. Krundijaotus Planeeritav al a koosneb : o sa kinnistust Tümpsu ( 17501:004:0254 ), osa suurus 70 00 m² . l ähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Olemasolevad hooned Plane eritav maa-ala on hoonestamata. Kasutusotstarbed Tümpsu kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on s uures osas tasane, tõusuga loode sse. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 3 . 1 0 – 4.6 0 m . Planeeringuala kirde- ja kagupiiril on madalad kraavid, mille sügavused jäävad 0,5 – 1,2m. Haljastus ja keskkond Planeeritav ala on suures osa looduslik rohumaa. Vähene kõrghaljastus jääb planeeringuala idaossa, milleks on lehtpuud . Ü ksikud männid jäävad Ranna tee äärde. Madalad k raavikohad on kohati võsastunud . Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs u pl aneeritaval e alale tagab kohalik Ranna valla tee (tee nr 1750012) , mis ühendab piirkonn a suuremate riigi maanteedega (kõrvalmaantee 12132 Emmaste-Tohvri tee, tugimaanteed 83 Suuremõisa- Käina- Emmaste tee ja 84 Emmaste- Luidja tee). Tehnovõrkudega varustatus Planeeringuala paikneb piirkonnas, kus puuduvad tsentraalsed tehnovõrgud. Planeer ingu ala läbib madalpinge õhuliin ja sideõhuliin. Madalpinge õhuliini posti l paikneb kahepoolse toitega elektriliitumiskilp. Lähim alajaam jääb planeeringu alast 185m kaugusele, kinnistule Möldrimetsa (17501:004:1962). Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad piirangud on tehnorajatiste kaitsevööndid: e lektriõhuliin alla 1kV , kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini; side õhuliin , kaitsevöönd 1m mõlema poole liini ; a valikult kasutatava tee kaitsevöönd Ranna tee (tee nr 1750012 , kohalik tee) kuni 10m äärmise sõiduraja välimisest servast ; Kehtivad servituudid: 0,4 kV el.õhuliini isiklku kasutuse õigus mõlemale poole liini 2m Elektrilevi OÜ kasuks; Sidekaabli isiklik kasutuse õigus mõlemale poole kaablit 1m Telia Eesti AS kasuks . Ruumilise keskkonna analüüs ja planeeringu eesmärk Planeeritav maa-ala paikneb Hiiumaa vallas Emmaste osavallas Tärkma külas , jäädes merest 7 00m kaugusele põhja. Tärkma küla asub Hiiumaa lõunaosas Soela väina ääres. Antud piirkonda iseloomustab väärtuslik külamiljöö . Ajalooliselt paiknevad tihedalt asustatud Tärkma küla majapidamised vallatee ääres. Planeeringuala piirneb elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, mis hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega ( Teviku ja Olmi-Matse kirdes, Parvepoiste edelas). Planeeringualast loodes teisel pool vallateed paiknevad suuremad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis samuti on hoonestatud üksikelamutega ja abihoonetega (kinnistud Inno, Singi, Paali jt). E lumajad on piirkonnas arhitektuuriliselt huvitavad. Levinud on - niinimetatud kaptenimajad viilkatusega 1-korruselise d verandaga elamud , madalad palkmajad, mis kohati kaetud laudisega. Emmaste külakeskus jääb u 1km kaugusele, kus paikneb osa valla valitsus. Emmastes asuvad põhikool , lasteaed ja avatud noortekeskus. Seal tegutsevad raamatukogu ja apteek. Lisaks asuvad Emmastes perearstikeskus, kirik , kalmistu , söögikohad ja majutuskohad . Kohalik kruusakattega tee Ranna ühendab küla suuremate riigiteedega, mis annavad hea ühenduse lähipiirkondadega , Käina alevikuga ja ka Kärdla linnaga. Piirkonda iseloomustab metsa ja katastike ga kaetud rannikuala. Leidub omapärased kadastik k e, puis- ja rannan iite. R annikule jäävad laiud, kus pesitseb palju merelinde. R annikuala jääb Väinamere hoiuala le, Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Viiri-Emmaste-Tilga I kl kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Maakonnaplaneeringujärgseks hooldussoovituseks antud piirkonnas on teega piirnevate külapõldude ja rohumaade kasutuses hoidmine, et säilitada esteetilist ja ajaloolist väärtust ning vaadet. Ühe majapidamise tarbeks määratud hoonestusala on paigutatud tee äärde nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Piirkond on sobilik el amute ehitamiseks: olemas olev tihedalt asustatud küla , millel hea ühendus nii valla kes kuse kui ka sotsiaalobjektidega ja mitmekesine puhkamisvõimaluste olemasolu . Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolev ale maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu le määrata ühe majapidamise tarbeks ehitusõigus, hoonestustingimused, krundi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõtt elised asukohad, lahendada krundile juurd epääs , haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorraldus. Planeeringu ettepanek Krundijaotus Säilib olemasolev olukord, maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut Tümpsu ei jagata ja ei muudeta maa sihtotstarvet; Pos 1 kinnistu Tümpsu, suurusega 12332m² sihtotstarve maatulundusmaa 100%. Krundi ehitusõigus P os 1 Krundi kasutamise sihtotstarve maatulundus maa Hoonete suurim arv krundil 4 (elamu + 3 abihoone t ) Hoonete suurim lubatu d ehiti s e alune pind 30 0 m² Hoonete suurim lubatud kõr gus 8,0 m elamu; 5m abihoone Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 1 0– 45 ° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 8 ,0 m – elamu; 5 m – abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – elamu; 1 – abihoone Välisviimistlus: puit, klaas, tellis, krohv , kivi, palk Katusematerjal: katusekivi, rullmaterjal, plekk, roog, puit- või bituumensindel jms. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imit eerivate materjalide kasutamine, nt hoonete fassaadidel plastvooder , katusel kivi-immitatsiooniga plekk . Hoone fassaadide värvitoonid valida naturaalsed. Hoonete arhitektuurne lahendu s täpsus tad a eraldi eskiisprojektina , eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ühel krundil peavad hooned moodustama terviku, olema ühe arhitektuurse laadiga. Piirded Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1, 5 m . Õuealadele rajada piirdeaiad looduslikust materjalist, soovitatav taastada vanad kiviaiad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist j a naaberkinnistute lahendusest. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine piki trassi on keelatud. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeerita vale alale vallateelt Ranna tee, mis on kohalikku liiklust teenindav tee . Vastavalt Emmaste valla üldplaneeringule on kohalikele maanteedele kaitsevööndi laius mõlemale poole sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 m kuni 50 m. Detailplaneeringu lahenduses tehakse ettepanek kohaliku tee Ranna tee (tee nr 1750012 ) teekaitsevööndi vähendamiseks 5 meetrile teemaa piirist . Juurdepääs planeeringualasse jäävale kinnistule on ette nähtud Ranna teelt . Mahasõit tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti s ta ndard i EVS 843:2016 nõudeid. Parkimine: Ehitise otstarve Norm arvutus Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv Väike elamute ala Planeeritud eramu 1 × 3 = 3 3 3 Ü ksi kelamule on planeeritud 3 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse koos elamu projektiga. Parkimiskohad võib projekteerida õue või hoonesse. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti s tandard i EVS 843:2016 nõuetele. Haljastuses tuleb säilitada maksimaalselt säilitamiskõlblik ja likvideerida võsa. Säilitada heas korras puud, kadastikud ja piiriäärne haljastus. Puude ja põõsaste mahavõtmine on lubatud hoonete , moodustuval õuealal , teede ja tehnovõrkude alal . Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele, ehitustegevuse käigus ei tohi pinnast kuhjata juurekaela ümber. Planeeritud kruntide haljastamisel istutada erinevaid põõsa- ja puuliike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob atraktiivse elukeskkonna. Hoonestuse iseloomust lähtuvalt oleksid aiakujundus e lahendused looduslähedased (maakivid, puidust aiainventar, pindakatvad igihaljad põõsad). Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite asukoht täpsu statakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt jäätme käitlejat ega sõlmitud lepingutele. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud kompostris või aunas oma kinnistu piirides. Vertikaalplaneerimine Elamu e hituse käigus vajadusel maapinda tõstetakse. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja korrastatakse. Vertikaalplaneerimise ga tuleb tagada sademevee mittev al g umine naaberkinnistutele. Vältim a ks sademe- ja pinnasevee va lgumist naaberkruntidele, vajadusel paigaldada kruntide piirile drenaažto rustik . Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Sissesõidut ee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16.02.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitistetuleohutus. Osa 6 „Tuletõrje veevarustus ja EVS 812-7:2008/AC:2016. Osa 7:Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed: minimaalne tuleohuklass TP 3 Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides. kasutusviis I kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad tunnevad hoones paiknevaid ruume ning kasutajatel on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, kuid neilt ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Sellised hooned ja ruumid on kasutusotstarbelt näiteks: üksikelamu, kaksikelamu, kaksikelamu sektsioon, suvila, aiamaja; elamu abihooned (kuur, saun, individuaalgaraaž). kasutamisotstarbed 11000 - Elamud 11101 - Üksikelamu 12000 – Mitte elamud 12744 - Elamu, kooli vms abihoone korruste arv 1 - 2 hoonete maksimaalne kõrgus 8,0 m Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul peab juurdepääsukaugus päästetehnikale olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust. Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Ranna teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Välistule kustutusvee vajadus on 10 l/s tunni jooksul, mille tagamiseks on planeeritud ki nnistule tuletõrje veevõtusüsteem (kuivhüdrant ühendatud tuletõrje veevõtutiigiga ). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Hüdrant on planeeritud sissesõidutee äärde, mitte kaugemale kui 2,5m. Põhimõtteline lahendus vt. joonis nr 4 Tehnovarustuse koondplaan. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ võib esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus, tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk, tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. P laneeritud veevõtukoha le juurdepääsu tagamiseks peab tee kandma kuni 25 tonnist ja kuni 3,5 meetri laiust tuletõrjeautot. Lähim ad olemasolev ad tulekustutusvee saamise võimalus ed asuvad u 1 km kaugusel, veevõtukoht Kopli tee ääres kinnistul Pääste (17501:004:1190), planeeringualast põhjas ja looduslik veevõtukoht Jäätrassi tee ääres kinnistul Kastani (17501:004:0510), planeeringualast lõunas ( Tärkma sadam). Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus ei ole tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Olemasolevad servituudid ja kasutusõiguse ga alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel nr 4 ja kirjeldatud joonise nr 3 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendus es t tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimu stega. Vaadeldavas piirkonnas ei ole vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike, lähim olemasolev alajaa m Tärkma 2: (Hiiu) jääb plan eeringuala st läände , Mõldrimetsa kinnistut läbiva tee äärde. P laneeringuala le jääv k innistu Tümpsu (17501:004:0254 ) on liitunud elektrivõrguga. Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude ja rajatiste paiknemise põhimõtteline lahendus. Ehitusprojekti koostamise käigus täpsu stuvad tehnovõrkude lahendused. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus saadakse planeeringualale kavandatud puurkaevust. Puurkaevu täpsed karakteristikud määratakse projekteerimistööde järgmistes etappides. Puurkaevu rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid ” . Planeeritud puurkaevude hooldusala Ø 10. Puurkaevu hooldusalas keelatud tegevused on antud Veeseaduses §154 lg5. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine; maavara kaevandamine. Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Planeeritud on reovee omapuhasti ja imbsüsteem. Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringuid. Reoveepuhasti asukoha valikul arvestada: kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett; kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes asulast allatuult; mida ei ohusta üleujutused; maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Väljaku asukohta võib planeeringus projektdokumentatsiooni koostamisel muuta lähtuvalt hoonete projekteeritud asukohast. Reovete käitlus hajaasustuses toimub Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 29.11.2012 „ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ” alusel. §7 lg 1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal võihooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Sademete- ja pinnasevee ära juhtimine Planeeringualasse jääval alal immutatakse sademeveed pinnasesse oma krundil. Elamukrundi l on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne sademevee kogus minimaalne. Planeeritu väljaehitamisel on soovitav kasutada nn jätkusuutliku sademeveesüsteemi meetmeid, st tagada lahendustega sademe- ja liigvee perioodidel vee kogumin e ja immutamine planeeringualal. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu . Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Sademevee vooluhulga vähendamiseks kasutada krundisiseste katete projekteerimisel vett läbilaskvaid teekattematerjale, näiteks betoonkivi, murukivi ning peenkillustikku, vältida asfaldikatet. Välistada tuleb naaberkinnistute niiskusrežiimi halvendamine. Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule. Lahendus täpsustada ehituse eelprojekti koostamise staadiumis. Elektrivarustus Planeeringu alal paiknev kinnistu Tümpsu on liitunud elektrivõrguga ja olemasolev liitumiskilp asub kinnistu t läbival madalpinge õhuliin i ma stil. Liitumiskilp on vabalt teenindatav, elektriõhuliinil on reaalservituut võrguvaldaja kasuks. Elektrilevi OÜ-ga on sõlmi tud liitumisleping nr 343707 14.04.2020 .a. Elektrilevi OÜ-ga sõlmi tud liitumisleping nr 343707 on sõlmitud lisaks elektrienergiaga varustamise tagamiseks ka mikrotootmisseadme nimivõimsusega 15,0 kW ühendamiseks jaotusvõrku . Detailplaneeringu lahenduses on määratud päikesepaneelide paiknemise asukoht v.t joonis nr 3 ja 4. Elektripaigaldise projekteerimisel, ehitamisel ning kasutusele võtmisel tuleb lähtuda tehnilistest tingimustest alla 500 kW maksimumvõimsusega elektrienergia tootjale ning seadme ohutuse seaduses, ehitusseadustikus, võrgueeskirjas, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas ja EL komisjoni määruses EL 2016/631 (edaspidi viidatud kui RfG – Requirements for Generators , nõuded generaatoritele) toodud nõuetest. Elektrijaama projekteerimisel ja ehitamisel peavad tootmismooduli tootmisüksused olema ohutud ning vastama elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavalt määrusele „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt koostatud 29.04.2021 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35118459 . Planeeringual a läbib Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised (õhuliin ja sidepostid) . Side õhuliini kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemale poole side õhuliini. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelvalvega. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Juhul kui siderajatised jäävad ehitustegevusele ette, siis asendusrajatisena rekonstrueerimisega haarataval alal teostada olemasolevate siderajatiste e hitusalast välja tõstmine ja/ v õi ümberpaigutamine samas mahus olemasolevaga. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud telekommunikatsioonialas tele tehnilistele tingimus tele puudub piirkonnas kaabelvõrguga liitumise võimalused. Olemasolevale Telia Eesti AS-le kuuluvale sidevõrgule ei ole määratud perspektiivi. Alternatiivina on antud piirkonnas klientidel võimalik liituda AS Telia Eesti mobiilse 4G võrguga, mis võimaldab pakkuda telefoni-, TV- ja internetiühendust. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja n ende kombinatsioon, tahke küte. Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või päikesekütte elemendid). Kütteallikan a võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Õli- ja kivisöekütte kasutamine planeeritud hoonete kütmiseks ei ole soovitavad, et tagada keskkonna säästlikku kasutamist. Keskkonnatingimused ja võimalik U keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Planeeringulahenduses on kavandatud infrastruktuuri ehitamine ja hilisem selle kasutamine, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuste alla. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamisevaldkonnas muu hulgas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projektide arendamise korral. Antud detailplaneeringuga kavandatakse üksnes ühe lisanduva majapidamise tehnovõrkude lahendust , mistõttu on kavandatava tegevuse mõju väga väike. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Hiiumaa vallavalitsus on koostanud eelhinnangu Hiiumaa vallas Tärkma külas asuva Tümpsu katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegil ise hindamise vajalikkuse kohta, mille järeldus on: et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega ol ulist negatiivset keskkonnamõju v.t Hiiumaa Vallavalitsuse 13.11.2019 korraldusele nr 628 Lisa 2 . Kavandatav t egevus on oma iseloomult (üksik elamu planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta kes kkonnas pöördumatuid muudatusi. Maa-ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega ohtlike objektide rajamist ning seepärast olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette näha ei ole. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine ” . Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine ; hea va lgustus hoonele, sissepääsudele; territooriumi korrashoid; vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; tulekindlate materjalide kasutamine; paigaldada tulet õrje- ning valvesignalisatsioon; s oovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga . VASTAVUS EMMASTE VALLA ÜLDPLANEERINGULE Planeeringuala paikneb vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Üldplanee ringu kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel pere- ja ridaelamutealal (EV ), mis on detailplaneeringu kohustusega ala. Detailplaneeringu lahendusega nä h akse ette olemasolevale hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks ja määratakse rajatiste (päikesepaneelid) paiknemise ala. Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Väljavõte kehtivast Emmaste valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Plan.ala PLANEE RINGU ALA NÄITAJAD Planeeritava maa-ala suurus 0 , 7 0 ha Kavandatud kruntide arv - Planeeringuala maa bilanss: maatulundus maa 7 0 00 m² 10 0 , 0 % Külli Samblik arhitekt Maarja Style O Ü 18 . 04 .20 22
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →