Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 14.11.2022 nr 1.4-3/919
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise
üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja
toetus” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_pohisissetulekutoetus.docx;
2. SK_pohisissetulekutoetus.docx.
Veronika Vallner-Kranich
+372 625 6253
[email protected]
Mari-Liis Kivipõld
+372 625 6283
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
SELETUSKIRI Maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” eelnõu 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 8 lõike 2, § 15 lõike 2 , § 16 lõike 3, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186) artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastest ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1, standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–94) artikli 2 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183 8.7.2022 lk 23–34) artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1 punkti a, artikli 8 lõike 3 punkti i alusel. Määrusega kehtestatakse otsetoetuste saamise üldised nõuded, jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava põhisissetuleku toetuse (edaspidi põhisissetuleku toetus ), jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava täiendava ümberjaotava toetuse (edaspidi ümberjaotav toetus ) ja noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse (edaspidi noore põllumajandustootja toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Aastatel 202 3 -2027 viivad liikmesriigid Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (edaspidi ÜPP ) ellu riiklike strateegiakavade raames. Strateegiakava (edaspidi ÜPP kava ) on riiklik strateegiadokument, mis seob üheks seni eraldi kavandatud ÜPP I samba toetused ja turukorraldusmeetmed (otsetoetused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) ja II samba toetused (maaelu arengu toetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja riigi eelarvest). Seeläbi on liikmesriikidel senisest enam võimalusi planeerida ja rakendada strateegiakavade raames ÜPP -d võttes arvesse kohalikke olusid ja vajadusi. Määrusega kehtestatud kolm toetus t on eelkõige välja töötatud selleks, et aidata kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime le ja soodustada põlvkondade vahetus t põllumajandussektoris. Põhisissetulekutoetuse, mis asendab perioodil 2014-2020 rakenda tud ühtse pindalatoetuse (edaspidi ÜPT toetus ) , kaudu tagatakse, et põllumajandusmaid kasutatakse jätkuvalt põllumajandusliku tegevuse elluviimiseks. Põllumajandusliku tegevusena mõistetakse põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikuks tootmiseks (taimekasvatuseks, loomade pidamiseks jne) ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ehk hooldamist. Lisaks põhisissetulekutoetusele on kohustuslik perioodil 2023-2027 kohustuslik rakendada ka ümberjaotavat toetust, mille eesmärgiks on suunata suurematelt põllumajandus tootjatelt teatud osa toetusest väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele . Varem ei ole Eesti rakendanud ümberjaotavat toetust , kuna perioodil 2014-2020 oli tegemist liikmesriigile vabatahtlikult rakendatava toetusega . Kolmanda toetusena reguleeritakse määrusega n oore põllumajandustootja toetuse andmist ja korda. Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris toetades põllumajandustootjaid , kes alustavad põllumajandusliku tegevusega . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste valdkonnajuht Reno Paju (625 6144;
[email protected]), sama osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (625 6253,
[email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Birgit Pai (625 6146; b
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283,
[email protected] ) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb n eljast peatükis t, sealhulgas kahekümne kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse otsetoetuste saamise üldised nõuded, jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava põhisissetuleku toetuse (edaspidi põhisissetuleku toetus ), jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava täiendava ümberjaotava toetuse (edaspidi ümberjaotav toetus ) ja noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse (edaspidi noore põllumajandustootja toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse nõuded otsetoetuse taotlejale Lõikes 1 sätestatakse, et otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isikule või isikute ühendusele , kes tegeleb sama artikli punktis 2 nimetatud põllumajanduslikus majapidamises käesoleva määruse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud aktiivse põllumajandustootja nõuetele (edaspidi koos taotleja ). Põllumajanduslikke otsetoetuseid võivad taotleda nii juriidilised isikud kui ka füüsilised isikud või isikute ühendused. Piiranguid ettevõtlusvormidele ei seata. Küll aga peavad isikud täitma toetuse saamise nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (edaspidi ELÜPS ) ja selles määruses. Põllumajanduslikuks tegevuseks määruse (EL) nr 2021/2115 ja sama määruse §-i 3 alusel loetakse maaharimine, sealhulgas märgalaviljelus, tavapärased põllutööd ja saagikoristus, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine. Taotleja põllumajandusliku majapidamise moodustavad kõik tema juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad Eesti territooriumil. Pindalatoetuste taotlemiseks esitab taotleja oma majapidamise põllumajandusmaa kohta ühe taotluse Lõikes 2 sä testatakse, et aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot (edaspidi aktiivne tootja ) . Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikele 5 võivad liikmesriigid lugeda aktiivseteks põllumajandustootjateks põllumajandustootjaid, kelle saadud otsetoetused ei ületanud eelneval aastal teatavat summat, ei tohi selline summa olla suurem kui 5 000 eurot. Piirmäära seadmisel maksimaalses ulatuses lähtuti eelkõige administratiivse koormuse optimieerimise vajadusest, kuna aktiivse tootja nõue dele vastavust tuleb kontrollida kõigi otsetoetuste taotlejate (2021. aastal ligi 14 000) puh ul. Lõikes 3 sätestatakse, et taotleja, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000 eurot, loetakse aktiivseks tootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad; 2) taotluse esitamise kalendriaastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle saadud otsetoetuste summa ei ületanud eelneval aastal 5 000 eurot. Kui eelneval aastal saadud otsetoetuste summa on suurem kui 5000 eurot, siis füüsiline isik või juriidiline isik loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks, kui taotleja taotlemise aastal kasutuses oleva põllumaa suurus on vähemalt 1,00 hektar või tema nimel on põllumajandusloomade registris 1 loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või 1 mesilaspere. 2021. aastal oli selliseid otsetoetuste taotlejaid, kelle otsetoetuste summa ületas 5000 eurot kokku 3944, kellest omakorda 71 taotlejal ei olnud vastavalt põllumajandustoetu ste ja põllumassiivide registri andmetele 1 ha põllumaad ning nendest omakorda 54 toatlejal ei olnud vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele 1 loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või 1 mesilasperet. Taimekasvatusega tegelevatele isikutele seati aktiivse tootja mõistele vastavuse tõendamiseks võimalus teha seda läbi taotluse aastal taotleja kasutuses oleva põllumaa , mida üldjuhul kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks . Loomakasvatajatele vastavalt põllumajandusloomade registris taotleja nimel olevate loomade kaudu, keda peab minimaalselt olema 1 loomühikule vastaval hulgal või peab taotleja nimel olema 1 mesilaspere. T aotlejatele, kes põllumajandusliku toot mistegevusega ei tegele, vaid hoiavad p õllumajandusmaa d karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ehk hooldavad seati aktiivse põllumajandustootj a nõudele vastavuse tõendamise tingimuseks põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu, mis peab vähemalt olema 60 eurot hektari kohta. Kulu piirmäära seadmisel võeti peamiselt aluseks Eesti Maaülikooli 2016. aastal teostatud uuringus „Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016“ nimetatud hinnangulist kaalutud keskmist kulu, mis kulub rohttaimede niitmisele ja hekseldamisele, arvestatuna ka tänast hinnavääringut. Põllumaa ja põllumajandusloomade ning mesilaspere andmeid kontrollitakse vastavalt põllumajandustoetu ste ja põllumassiivide registrist ja põllumajandusloomade registrist. P õllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu tõendamiseks esitab taotleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti le (edaspidi PRIA ) vastavad kuludokumendid PRIA järelepärimise peale . Eelnõu §-s 3 sätestatakse põllumajanduslik tegevus Lõike 1 kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tegevuseks põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Põllumajandusliku tegevuse määratlemisel on lähtutud Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 sätestatust, milles nähakse ette tingimused, millega liikmesriikidel on riigisiseste nõuete kehtestamisel kohustuslik arvestada. Lõike 2 kohaselt loetakse põllumajandustoodete tootmiseks selliste põllumajandustoodete tootmist, mis on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas, välja arvatud kalandustooted ja puittaimed, mida kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil ja turustatakse enne nende raieküpseks saamist, aga ka maaharimist , sealhulgas märgalaviljelus t , tavapärase id põllutöi d ja saagikoristus t, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist ning lühikese ra ieringiga madalmetsa kasvatamist . L õige 3 sätestab üldreegli põllumajandusmaa hoidmiseks karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras hoidmiseks, ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, loetakse asjakohaseid tegevusi, mis välistavad põllumajandusmaa võsastumise. Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta Lõike 1 kohaselt antakse toetust vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,3 hektarit. Otsetoetuseid on võimalik taotleda, kui taotleja kasutuses on vähemalt üks hektar toetusõiguslikku põllumajandusmaad . Põllumajandusmaa peab olema taotleja kasutuses taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Nimetatud säte on vajalik juhul, kui põllumajandusmaa kasutusõigus läheb üle teisele isikule. Toetuse taotlemise õigus jääb sellele isikule, kellel oli õigus kasutada maad 15. juuni seisuga. Ühe hektari põllumajandusmaa arvestamisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,3 hektarit. Põllu pindala hulka arvestatakse seal asuvad kuni kahe meetri laiused hekid, kraavid, piirded, maastikuobjektid ja muud maastikule iseloomulikud vormid. L õikes 2 sätestatakse, et t oetust antakse sama paragrahvi l õikes 1 nimetatud põllumajandusmaa kohta, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS ). Perioodil 2023-2027 on toetusõiguslikud lisaks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaade ka EELISesse kantud pärandniidud, mille kohta on võimalik t aotleda põhisissetulekutoetust ning mis peab samuti vastama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. L õikes 3 sätestatakse, et põllumajandusmaa, mis on taotleja kasutuses, peab olema hooldatud, kasutades selliseid meetodeid või asjakohaseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Tegemist on üldreegliga seisundi kohta, millele põllumajandusmaa peab vastama sõltumata sellest, millise põllumajandusliku tegevusega seal tegeletakse. Kogu taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta kehtib üld ine nõue, et see peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Nõuetele vastav hoolduse tase on võimalik saavutada, kasutades järgmisi tegevusi: põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa niitmine, sööti jäetud maa hooldamine niitmise või hekseldamise teel, põllumaa hoidmine musta k esana jm sobilik tegevus, vältimaks põllumajandusmaa otstarbe muutust, rohumaa või sööti jäetud maa maade võsastumist. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad kultuurtaimede saaki. Ebasoovitava taimestiku levikuna käsitatakse eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed. Kui putkede ja puittaimedega on kaetud vaid osa põllust, siis see põllu osa ei vasta toetuse saamise nõuetele. Ilma lisakuludeta kasutusele võtmine tähendab, et taimekasvu ettevalmistamiseks tehakse lisaks rohumaa niitmisele või põllumaa kündmisele täiendavaid tegevusi. Agrotehniliste võtete kohaldamis t toetab ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostatud juhendmaterjal „Hea põllumajandustava“, mis on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik ja koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. Lõikes 4 sätestatakse , millisel tingimusel vastab põllumajandusmaa, millel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega , § 4 lõikes 3 sätestatud nõudele, ehk millal on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutataval põllumajandusmaal välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. P õllumajandustootmise iseloomu või intensiivsuse kohta on liikmesriigil võimalik konkreetsemaid lisanõudeid kehtestada ainult lähtudes kohalikest kliima- ja mullastiku tingimustest , tavapärasest kohalikust agrotehnilisest praktikast ja loomakasvatuse tehnoloogiatest . Seetõttu nähakse ette, et põllumajandusmaa vastab § 4 lõikes 3 sätestatud nõudele , kui tootmistegevuse puhul kasutatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Lõike 5 sätestatakse, millisel tingimusel vastab põllumajandusmaa, mida hoitakse karjatamiseks või h arimiseks sobilikus seisukorras , § 4 lõikes 3 sätestatud nõudele. Põllumajandusmaa , mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, vastab § 4 lõikes 3 sätestatud nõudele , kui seal tegeletakse vähemalt üle aasta asjakohaste tegevustega , mis välistavad põllumajandusmaa võsastumise. Lõikes 6 sätestatakse nõuded põllumajandusmaale, millel kasvata takse viljapuid ja marjapõõsaid , kuid mida ei kasutata põllumajandustoodete tootmiseks , vaid seda maad hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peavad puud ja põõsad olema heas vegetatiivses seisundis ning võraalused ja reavahed peavad olema niidetud või muul viisil hooldatud. Reavahede ja võraaluste hooldamise võtted sõltuvad taimkattest. Hooldamise tähtsaimaks eesmärgiks on vältida umbrohu levikut. Reavahed, kus kasvavad rohttaimed , peavad olema hooldatud, et välistada erinevate haiguste kandumist rohttaimedelt puuvilja- ja marjakultuuridele. Samuti pidurdab õige hooldus kahjurputukate levikut. Lõike 7 kohaselt on põllumajandusmaa mida kasutatakse alates taotluse esitamisest kuni taotluse esitamise kalendriaasta lõpuni lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi mittepõllumajanduslikuks tegevuseks , on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Liikmesriikidele on ette nähtud kehtestada eelkõige toetusõigusliku hektari määratluse raames k riteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks. Tingimuste seadmisel on lähtu tud paljustki senisest praktikast, mille kohaselt l ubatavad mittepõllumajanduslikud tegevused ei tohi rikkuda põllumajandusliku tegevuse eesmärgipärasust ning tekita da põhjendamatuid lisakulutusi. Sellest lähtuvalt on põllumajandusmaal lubatud laatade, näituste, spordivõistluste, oksjonite ja meelelahutusü rituste korraldamine, talvisel ajal lumekatte olemasolul suusa-, jää- ja ralliraja vm talispordiala harrastamiseks asjakohase ala rajamine ja kasutamine ning metsamaterjali ajutine ladustamine (väljaspool taimekasvuperioodi). M ittepõllumajanduslik tegevus ei tohi kahjustada põllumajanduskultuuri kasvatamist ning rohukamarat või mullapinda ning seda maad peab olema võimalik uuesti põllumajanduslikuks tegevuseks kasutusele võtta ilma lisakuludeta. Lõikes 8 sätestatakse tingimused põl lumajandusmaa le , millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju ( Salix ) madalmetsa, mis on toetusõiguslik, kui ridade vaheline kaugus üksteisest on kuni 10 meetrit ning sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Kui hiljemalt viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimasest raiest uut raiet ei tehta, loetakse, et põllumajandusmaa ei ole olnud toetusõiguslik ka eelmisel neljal aastal. Nimetatud madalmetsa rajamine ja kasvatamine peab olema kooskõlas maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatuga. Võrreldes perioodiga 2014-2020 on uue nõudena sisse toodud madalmetsa kasvatamise ting imu s , mille kohaselt tuleb edaspidi järgida kehtestatud ridade vahelist kaugust üksteisest. Lõike s 9 sätestatakse tingimused toetusõigusliku kanepi kasvatamise kohta. Lõike 9 kohaselt on põllumajandusmaa, millel kasvatatakse kanepit ( Cannabis ) toetusõiguslik, kui kasutatav sort vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 2 sätestatud nõuetele ja kanepi kasvatamisel täidetakse sama määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid. Kanepi õitsemise algusest tuleb viivitamata teavitada PRIA ning kanepit tuleb kasvatada vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva. Juhul, kui taotlusele kantaval põllumaal kasvatatakse kanepit, peab kasvatatav sort olema kantud EL ühtsesse sordilehte ning tetrahüdro kann a binooli ( THC ) sisaldus ei tohi Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teise lõigu kohaselt ületada 0,3%. Ühtne põllukultuuride sordileht on kättesaadav Euroopa Taimesortide Kataloogist . Kanepi õitsemisest teada andmine on oluline seetõttu, et kanepitaimedelt on vaid piiratud ajal võimalik võtta THC analüüside tegemiseks vajalikke proove. Juhul, kui analüüside tulemusena on THC sisaldus lubatust suurem, ei ole põld, millel kasvatatakse kanepit, toetusõiguslik. Lõike 10 kohaselt avaldatakse toetusõiguslike kanepisortide nimed PRIA veebilehel hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 2. maiks , mis on toetuse taotlemiseks sobilikud . Artikli 3 lõike 5 kohaselt peavad l iikmesriigid tagama, et kanepitootjatele teatatakse õigeaegselt nende kanepisortide nimed, mille THC sisaldus on lubatust suurem ja millisel juhul ei ole sellist sorti kanepi kasvatamiseks kasutatav maa Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teise lõigu kohaselt toetusõiguslik ning selline teave tuleb avalikustada mitte hiljem kui ühtse taotluse esitamise kuupäeval. Lõike 11 kohaselt lähtutakse toetusõigusliku põllumaja ndusmaa määratlemisel maaeluministri „ Põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord ” §-s x sätestatust. Toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põllumajandusmaa (va püsikultuurid), kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puude maksimaalne tihedus ei kehti püsirohumaade hulgas olevatele pärandniitudele. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad. Eelnõu §-s 5 sätestatakse tingimuslikkuse nõuded Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid “ sätestatud nõudeid. Nõudeid tuleb täita kogu taotluse esi tamise kalendriaasta vältel. Uuel perioodil asendatakse varasematel perioodidel kehtinud nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemi ga. Tingimuslikkuse süsteemi aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks otsetoetuste ja teatud maaelu arengu toetuste täies mahus maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimis ega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ühise põllumajanduspoliitika põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisun di, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaol u valdkonnas. Tingimuslikkuse alla kuuluvad Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 lõikes 1 nimetatud kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded. Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega nõuetele vastavuse süsteemist lähtuvalt ehk tegemist on vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Liikmesriigid peavad tagama, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Tulenevalt ELi liikmesriikide erinevatest looduslikest, kliima- jm tingimustest ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärast ei ole võimalik kehtestada ELi määrusega kõikidele liikmesriikidele kohalduvaid ühtseid tingimusi. Vastavalt EL määruses liikmesriigile antud kohustusele kehtestatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil maa heas põllum ajandus- ja keskkonnaseisundiga miinimumnõuded maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määrusega nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“. Juhul, kui nõuded ei ole täidetud, vähendatakse makstavaid otsetoetuseid või jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Eelnõu §-s 6 sätestata kse põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse [piiripunktide määruse …] sätestatut. Eelnõu §-s 7 sätestatakse põhisissetuleku toetuse ja ümberjaotava toetuse saamise nõuded Lõike s 1 ja 2 sätest atakse nõuded põhisissetuleku toetuse taotlejale ja nõuded põllumajandusmaa kohta. Lisaks peab taotleja täitma tingimuslikkuse süsteemi nõudeid. Lõikes 2 ja 3 kohaselt antakse ümberjaotavat toetust taotlejale, kellele antakse sama kalendriaas ta kohta põhisissetuleku toetust. Ü mberjaotavat toetust antakse maksimaalselt kuni 130 hektari põllumajandusmaa kohta. Eelnõu §-s 9 sätestatakse noore põllumajand ustootja toetuse saamised nõuded . Lõige 1 sätestab, et noore põllumajandustootja toetust antakse taotlejale, kes taotleb põhisissetuleku toetus t ning kes vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ja täidab sama määruse §-s 6 nõudeid. Seega peab taotleja taotlema põhisissetuleku toetust ning t äitma põhisissetuleku toetuse nõudeid . Nooreks põllumajandustootjaks loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu mä äruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 6 kohaselt taotleja , kes on 35-40- aastane isik ning kes on põl l umajandusliku majapidamise juht ja kes omab asjakohast koolitust või vajalikke oskusi. Liikmesriigid sätestavad siseriikliku õigusega asjakohase koolituse või vajalikke oskuste nõuded ning samuti noore põllumajandustootja vanuse ülempiiri. Eesti kavatseb jätkata vanuse nõudega nii nagu see on sätestatud perioodil 2014 – 2020, mis tähendab, et taotluse esitamise aastal peab noor põllumajandustootja olema kuni 40 - aastane ning ei tohi saad a taotluse esitamise aastal 41. Toetu st makstakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtja le ja juriidilisele isikule kuni viis aastat eeldusel, et taotleja on alustanud põllumajandusliku tegevusega maksimaalselt kuni viis kalendriaastat enne kui ta esitas esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse . Seega kui taotleja esitab esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse , siis tema põllumajandusliku tegevuse alustamise algusaasta saab olla mitte hilisem kui 2018. aasta. Kui toetust tao tleb juriidiline isik, siis peavad kõik juriidilise isiku üle kontrolli teostavad ja juhtimises osalevad füüsilised isikud vastama noore põllumajandustootja toetuse nõuetele samamoodi nagu toetust taotlevad füüsilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Samad nõuded kehtivad ka prokuristile. Prokurist on volitatud isik, kelle on õigus esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes. Lõikega 2 täpsustatakse põllumajandusala s e haridus e ja töökogemus e nõudeid. Vähemalt üheaastase põllumajandusalase töökogemuse all mõistetakse seda, et taotlejal peab olema praktiline ehk tegelik põllumajandusalane töökogemus Euroopa Parlamendi ja nõukogu mä äruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 2 põllumajandusliku tegevuse valdkonnas. Hariduse nõude täitmisel võetakse arvesse põllumajandusharidus, kas põllumajandusalane keskeri- või kõrgharidus või kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 4. tase põllumajandustootmise valdkonnas või Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav põllumajandusalane kutsekeskharidus. Lõike ga 3 reguleeritakse põllumajandusliku tegevusega alustamise üksikasjad noore põllumajandustootja toetuse tähenduses. Põllumajandusliku tegevusega alustamiseks loetakse seda kalendriaastat, mil taotleja taotles mõnda ÜPP abinõuna rakendatavat põllumajandustoetust. Samuti loetakse põllumajandusliku tegevusega alustamise ajaks seda kui taotleja asus iseseisvalt tegelema põllumajandusliku tegevusega. Siinkohal on mõeldud nii füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana kui ja juriidilise isikuna tegutsemisega alustamist. Järgmise juhuna loetakse põllumajandusliku tegevusega alustamiseks aega, mil taotleja asus põllumajandusl iku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmena või omandas osaluse põllumajandusl iku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Lõikega 4 sätestatakse täiendav nõue juriidilistele isikutele, mille kohaselt n oore põllumajandustootja toetust võib anda juriidilisele isikule, kelle iga osanik, aktsionär ja liige on sama juriidilise isiku juhatuse liige. Lõige 5 k ohaselt antakse noore põllumajandustootja toetust kuni 100 hektari põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 3 sätestatud nõuetele. See tähendab seda, et toetuse taotleja põllumajandusmaa suurust ei ole piiratud aga toetust an takse maksimaalselt kuni 100 hektari eest. Eelnõu §-s 10. sätestatakse t oetuse taotlemisega seotud tingimused Lõikes 1 sätestatakse , et põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse või noore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab toetuse taotluse PRIAle ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonna kaudu strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel, mis sisaldab toetuse menetlemiseks vajalike andmeid ja dokumente. Liikmesriikidele on EL õigusega antud suuremad volitused rakendada uuel perioodil senise st suuremat paindlikkust toetuse taotluse süsteemi (taotluste esitamine, muutmine, tagasi võtmine) rakendamisega seoses , mida kohaldatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi IAKS ) raames. Võrreldes varasema perioodiga ei kehtestata uuel perioodil enam nn h ilinenud taotluste esitami s t ning ei kohaldata ka 1%list vähendamist iga hilinenud tööpäeva kohta. Seega on perioodil 2023-2027 kehtestatud ü ks taotluse esitamise periood, mille kohaselt saavad eelpool nimetatud toetuse taotlejad esitada ühtse taotluse ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonna kaudu . Lõikes 2 ja 3 sätestatakse tingimused taotluse muudatuste esitamise kohta. Nimelt saab t aotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohaselt esitada muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta taotleb lõikes 1 nimetatud ajavahemikul esitatud taotluse kohaselt põhisissetuleku toetust, hiljemalt taotluse esitamise aasta 15 . augustiks. Kuni 15. augustini on lubatud ainult olemasolevate taotlusaluste põllu pindalade suurendamine ja uute põldude lisamine ilma taotlemise märketa. Toetuse taotlemise märgete lisamine olemasolevatele põldudele ei ole lubatud, toetuse taotlemise märke lisamine ei ole lubatud täiesti uuetele põldudele. Lubatud ei ole ka täiesti uue toetuse taotlemise märke lisamine olemasolevale põllule. Lubatud muudatuste tegemise võimalus on antud eelkõige seetõttu, et taotleja saaks oma taotluse vastavusse viia tegeliku olukorraga. Maakasutuse näitamist arvestatakse eelkõige tingimuslikkuse raames. Tingimuslikkuse raames on põllumajanduskultuuride info vajalik eelkõige HPK 1, HPK 7, HPK 8 ja HPK 9 jaoks. Arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi, siis 15. august on kuupäev, mis ajal peaks enamus põllumajanduskultuure veel kasvama ning mida kontrolliasutusel oleks võimalik veel kuni vegetatsiooniperioodi lõpuni tuvastada pinnaseire või kohapealse kontrolli teel. Muudatuste tegemise tähtaeg on optimaalne tagamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikkel 69 ja 70 kvaliteedi hindamise nõuetekohase rakendamise. Lisaks on võimalik t aotleja l esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Perioodil 2023-2027 on võimalik muudatusi teha pikema perioodi jooksul, kui see oli lubatud eelmise programmperioodi raames, mis on osaliselt tingitud ka pinnaseiresüsteemi rakendamisest, mis võimaldab süstemaatiliselt ja automaatselt seirata põllumajandustegevusi põllumajandusmaal. Kui tähtaega ei ole määratud teisiti, on taotlejal võimalus muuta taotlust pinnaseire süsteemis osalevate nõuete osas ja mitteseiratavate nõuete osas. Muutmine ja tagasivõtmine ei ole lubatud mitteseiratavate nõuete osas pärast seda, kui taotlejat on teavitatud kavatsusest läbi viia kohapealne kontroll või kui ta saab mittevastavusest teada kontrolli tulemusena. Lõike 4 kohaselt on taotlejal kohustus esitada nõutavad andmed ja dokumendid nii taotleja kui ka põllumajandusmaa koh ta elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Eelnõu §- s 11 sätestatakse andmed toetuse taotleja kohta Lõike 1 kohaselt peab taotlus sisaldama haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed ja taotleja registri- või isikukood i. Haldusmenetluse seaduse § 14 reguleerib taotlustega seonduvat üldiselt. Sama paragrahvi lõike 3 punktide 1−4 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ning haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontak t andmeid. Lõike 2 ja 3 kohaselt esitab noore põllumajand ustootja toetuse taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka andmed oma põllumajandusalase hariduse või töökogemuse kohta. Vastavad andmed on vajalikud noore põllumajandustootja toetuse taotleja vastavuse toetuse nõuetele välja selgitamiseks. Lisaks sätestatakse, et käesoleva määruse p aragrahv 9 lõike 1 punktis 2 nimetatud noore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab samas punktis nimetatud füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, ning andmed nende põllumajandusalase hariduse või töökogemuse kohta. Teatud juriidiliste isikute nagu näiteks mittetulundusühingu puhul on teatud juhtudel vajalik liikmete andmeid, et kontrollida toetuse nõuetele vastavust. Eelnõu §- s 12 sä testatakse taotlusel esitatav a d andmed põllumajandusmaa kohta Lõike 1 kohaselt esitatakse taotlusel kogu taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida taotlejal on õigus kasutada, iga põllu kohta: 1) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa põllumassiivi tunnus . Põllumassiivi tunnuseks on 11- kohaline unikaalne numberkood. 2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa katastritunnus maakatastris. Taotlusele tuleb märkida kogu põllumajandusmaa kasutus ka nende põldude osas, mille kohta toetust ei taotleta, sealhulgas ka vähemalt 0,3 hektarilised põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,3 hektarilise maa-ala. Juhul, kui taotlejal on sellist põllumajandusmaad, mida tal on õigus kasutada, kuid ta ei soovi sellele toetust taotleda, siis tuleb ka selline põllumajandusmaa koos põllumassiivi tunnusega või katastritunnusega taotlusele märkida, kuid selle põllumajandusmaa põldude kohta ei tee taotleja märget toetuse taotlemise kohta, kuna taotlej a peab täitma tingimuslikkuse nõudeid kogu tema kasutuses oleval põllumajandusmaal. 3) pärandniidu identifikaatorkood ja elupaiga tüübi nimetus . Alates 2023. aastast sisalduvad pärandniitude andmed kahes andmekogus : - Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register (põllumassiivid) - EELIS (pärandniidud) Infotehnoloogilises võtmes jõuavad pärandniidud samasse geoinfosüsteemi, kus hoitakse ka põllumassiive. See aga ei tähenda seda, et pärandniitude andmed kantakse teise andmekogusse. Selle eesmärk on teostada erinevaid kattuvuste kontrolle, anda neile pindalatoetuste menetlemise seisukohast unikaalsed identifikaatorid, kuvada taotlusele jms. Sarnaselt jõuavad samasse geoinfosüsteemi ka katastrid, NATURA 2000 piir, kinnismälestised, looduse üksikobjektid, pärandkultuuriobjektid, loomade registri tegevuskohad, veekaitsevööndid, ni traaditundlikud alad jms . Kõik loetle tud andmekihid on erinevate andmekogude andmed ja ei muutu sellega, et neid kasutatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetega samas geoinfosüsteemis, selle andmekogu andmeteks. 4) Põllu number ja pindala taotluse esitamise aastal 0,01 hektari täpsusega. Põllu kohta saab toetust taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga, seejuures peab põllu p indala olema vähemalt 0,30 ha. Põhisissetuleku toetuse taotlemisel loetakse üheks põlluks samal põllumassiivil kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi (ühtne maa-ala) ja mis kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha. Põllu number peab ühtima taotleja põlluraamatusse kirjutatud põllu numbriga. Toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põllumajandusmaa (va püsikultuurid), kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puude maksimaalne tihedus ei kehti püsirohumaade hulgas olevatele pärandniitudele. Niisamuti arvatakse p õllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad . 5) Maakasutuse õiguslik alus. Veergu märgitakse kas O – omandis, KR – kirjalik rendileping, SR – suuline rendileping, KV – kasutusvaldus või M – muul alusel. Kui suurel põllul on mitu maa kasutamise õiguslikku alust, siis piisab, kui märkida õiguslik alus, millega on hõlmatud suurem osa põllust. Põldu ei pea taotlusel kasutusõiguse alusel osadeks jagama. 6) Andmed, kas põld on kasutuses põllumaana, püsirohumaana, tagasirajatud püsirohumaana või kasvavad põllul püsikultuurid. Põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa (P) - põllumajanduskultuurid on teraviljad, õli- ja kiukultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljakultuurid ning ravim- ja maitsetaimed. Lühiajaliseks rohumaaks loetakse maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni 5 aastat. Püsirohumaa (PR) püsirohumaaks nimetatakse kõiki üle 5 aastaseid heintaimede põlde, mille maakasutuse tüübiks on taotlusel põldude loetelus märgitud püsirohumaa. Tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) tagasirajatavat püsirohumaad käsitletakse alates tagasirajamisest püsirohumaana. Tagasirajatavat püsirohumaad tuleb hoida samal kohal kuni rohumaa vanuselise püsirohumaaks muutumiseni. Püsikultuurid (PK) – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets. 7) Põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus. Kasvatatav põllumajanduskultuur tuleb märkida vastavalt PRIA kodulehel avaldatavale põllumajanduskultuuride loetelule. Teatud põllumajanduskultuuride puhul, näiteks muude rühvelkultuuride, muude köögiviljade jms korral, peab täpsustama, milliste kultuuridega on tegemist. 8) Kesa tüübi nimetus, kui põldu hoitakse kesas. Kesana käsitletakse põllumaa külvikorras olev a t maa d, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks või mis on tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklitele 31 või 70 või III lisas loetletud HPK 8 standardile ning olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või ära võetava katte all. Püsirohumaa ei ole külvikorras olev maa ning seda ei saa nimetada kesaks. Kesa on taotlemise aastal üldjuhul saagitootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme liiki kesa: · haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; · mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; · sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud, taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud maa. Erandina ei loeta tingimuslikkuse süsteemi raames HPK 8 ja ökoalade ökokavade raames märgitud sööti jäetud maa ning 6–12 meetri laiused rohumaaribad peale kuuendat kuuendat aastat püsirohumaaks. Mustkesa ehk põllumajanduskultuurideta kesa märgitakse taotlusel maakasutustüübina M. Mustkesa on kesa, kus vegetatsiooniperioodil toimub maa ettevalmistamine järgnevate kultuuride külviks ning eelkultuure ei kasvatata. Mustkesa tuleb harida soovitavalt iga 2-3 nädala tagant, et umbrohutaimed ei kasvaks seal kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul, tulenevalt ilmastikust, aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. 9) Andmed, kas põldu hoitakse haljaskesas, ja kui hoitakse, siis haljaskesana kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus. HK märgitakse, kui põlde kasutatakse haljaskesana. 10) Andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri haljasväetiseks. HV märgitakse haljasväetisena kasvatatavate taimede puhul haljasmassi muldaviimise aastal. 1 1 ) Andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri heinaseemne tootmiseks. Heinaseemne kasvatamise korral tehakse märge HS. 1 2 ) Andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri energia tootmiseks . ENK märgitakse, kui põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri energia saamise eesmärgil. 1 3 ) Andmed, kas põllul kasvatatakse põl lumajanduskultuuri haljasmassi saamiseks . H märgitakse, kui põllul kasvatakse põllumajanduskultuuri haljassöödaks, mis üldjuhul tähendab haljalt koristatavaid taimi haljasmassi saamiseks, k.a haljaskultuure taastuvenergia tootmiseks. 14) Andmed, kas põldu kasutatakse loomade karjatamiseks. 15) Andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri katmikalal. K märgitakse, kui põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri katmikalal. Kui põllumajanduskultuuri kasvatatakse eesmärgiga saada saaki (teraks k.a. seemneks) või kasvatatakse põllumajanduskultuuri avamaal või madala katte all, siis jäetakse nii punktis 14 kui ka 15 lahter täitmata. 1 6 ) Kanepisordi nimi, kui põhilist sissetulekutoetust taotletakse põllumajandusmaa koh ta, millel kasvatatakse kanepit. 17) Andmed, kas põllu kohta taotletakse põhisissetuleku toetust. 18) A ndmed, kas põllul kasutatakse taimekaitsevahendit. Lõike 2 kohaselt esitatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta põldude piirid põllumassiivi kaardil. Lõige 3 sätestab, et põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta esitatakse lõikes 2 nimetatud andmed katastrikaardil. Seega märgib taotleja sellise põllumajandusmaa puhul vajalikud andmed põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardile. Eelnõu §-s 13 sätestatakse andmed tingimuslikkuse kohta Taotluses esitatakse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmisega seoses andmed selle kohta kas taotleja: 1) kasutada oleval põllumajandusmaal on maastikuelemente, mida tuleb säilitada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena; 2) kasutab põllumajandusmaa niisutamiseks vett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või 10 kuupmeetrit ööpäevas või pinnavett rohkem kui 30 kuupmeetrit ööpäevas; 3) kasutab mineraalväetist; 4) hoiab sõnnikut sõnnikuhoidlas või aunas; 5) hoia b silo silohoidlas või maa peal; 6) kasutab reoveesetet; 7 ) kasutab taimekaitsevahendit; 8 ) tegeleb loomsete esmatoodete tootmise ja turustamisega, ning sellega tegelemise korral nimetab taotleja loomse esmatoote, mille tootmise ja turustamisega ta tegeleb; 9 ) tegeleb mitteloomsete esmatoodete tootmise ja turustamisega, ning sellega tegelemise korral nimetab taotleja mitteloomse esmatoote, mille tootmise ja turustamisega ta tegeleb ; Taotleja peab P RIA teada andma, millised tingimuslikkuse süsteemiga seotud nõuded ja standardid tema puhul kohalduvad. Andme te küsimine on kooskõlas määruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõikega 3. Tegemist on varasemalt kehtinud nõuetele vastavuse küsimustikuga, mis on kehtinud alates 2012. aastast ja mille eesmärgiks on saada ülevaade nende taotlejale rakenduvate nõuete kohta, mille kohta ei ole võimalik saada piisavat infot olemasolevate registrite kaudu. Alates 2015. aastast on küsimustik olnud ühise taotlusvormi osa , mis esi ta ta kse PRIA e-teenuse keskkonnas, kus taotlejale esitatakse väited. Taotleja ei saa jätta lahtreid tühjaks, vaid peab valima, millised esitatud väidetest on tema puhul asjakohased. Alates 2023. aastal küsitakse andmeid seitsme olukorra kohta. Näiteks esmalt tuleb märkida, kas taotleja valduses on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena määratletud maastikuelemente, mida tuleb säilitada. Taotleja teeb märke, kui tema valduses on vähemalt üks maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“ § xx lõigetes xx kirjeldatud ja kriteeriumitele vastav põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav, kiviaed, puhastuslodu, settebasein, looduse üksikobjekt, kinnismälestis või pärandkultuuriobjekt. Edasi teeb taotleja märke selle kohta, kas ta kasutab põllumajandusmaa nii sutamiseks põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või 10 kuupmeetrit ööpäevas või pinnavett rohkem kui 30 kuupmeetrit ööpäevas . Põllumajandusmaa niisutamiseks loetakse niisutus- ehk vihmutussüsteemi ja altniisutussüsteemi kasutust. Maaparandusseaduse § 3 lõike 5 järgi on niisutussüsteem maatulundusmaa niisutamiseks ettenähtud maaparandussüsteem, mille kaudu vesi ammutatakse veekogust või põhjaveekihist ja jaotatakse niisutatavale maale. Taotleja, kelle ettevõtte või majapidamise või põllumajandusliku majapidamise territooriumil kasutatakse mineraalväetisi, teeb märke, et ta kasutab mineraalväetisi. Tegemist on tingimuslikkuse süsteemis kohustuslike majandamisnõuete põhja- ja pinnavee kaitse (KM 1) ja nitraadireostuse vältimise (KM 2) hulka kuuluva nõudega. Taotleja, kelle ettevõttes või majapidamises või põllumajanduslikus majapidamises on sõnnikut , teeb märke selle kohta, kas sõnnikut hoitakse sõnniku hoidlas või maa aunas . Tegemist on veeseaduse § 164 sätestatud nõuetega sõnniku ja virtsa hoidmisele ja mis on tingimuslikkuse süsteemi kohustuslike majandamisnõuete veekaitse nõueteks (KM 1 nõue 10 ning KM 2 nõue 11 ). Taotleja, kelle ettevõttes või majapidamises või põllumajanduslikus majapidamises on silo, teeb märke selle kohta, kas silo hoitakse silo hoidlas või maa peal. Tegemist on veeseaduse § 167 lõikes 1 sätestatud nõuetega sõnniku ja virtsa hoidmisele ja mis on tingimuslikkuse süsteemi kohustuslike majandamisnõuete veekaitse nõueteks ( KM 1 nõue 12 ning KM 2 nõue 13). Taotleja, kelle ettevõtte või majapidamise või põllumajandusliku majapidamise territooriumil kasutatakse reoveesetet , teeb märke, et ta kasutab reoveesetet . Tegemist on on veeseaduse § 154 lõikes 5 sätestatud nõuetega ja mis on tingimuslikkuse süsteemis kohustuslike majandamisnõuete põhja- ja pinnavee kaitse (KM 1 nõue 4 ) ja nitraadireostuse vältimise (KM 2 nõue 5 ) hulka kuuluva nõudega. Taotleja, kelle ettevõttes või majapidamises või põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse taimekaitsevahendeid, teeb märke, et kasutab taimekaitsevahendeid. Tegemist on taimekaitseseaduse § 78 lõikes 1 sätestatud nõu de ga, mis on ühtlasi kohustuslike majandamisnõuete taimekaitsevahendite kasutamise nõudeks (KM 7-8 ). Märge tehakse juhul, kui taimekaitsevahendi kasutaja on taotleja enda ettevõttest või kui töö on tellitud teenuse osutajalt . Kohustuslike majandamisnõuete toidu- ja söödaohutuse valdkonna (KM 5 ) nõuete kohaldumise määramiseks on vajalik teada andmeid taotlejate kohta, kes antud taotlusaastal tegelevad loomsete ja taimsete esmatoodete tootmise või turustamisega. Esmatootmise ja turustamisega seotud nõuded on sätestatud mitmetes Euroopa Liidu otsekohalduvates õigusaktides, riigisisestest õigusaktidest toiduseaduses ja söödaseaduses ning mitmetes muudes õigusaktides, mis on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga ja mille täpsed nõuded leiab kohustuslike majandamisnõuete toidu- ja söödaohutuse (KM 5 ) nõuete loetelust. Seega taotleja, kes tegeleb loomsete esmatoodete (toorpiim, munad, mesi, muu) või mitteloomsete esmatoodete (teravili, köögivili, muu) tootmise ja turustamisega, teeb selle kohta märke. Kui taotleja toodab esmatooteid ainult enda tarbeks, siis ta märget ei tee. Esmatootmine on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks teravilja, puuvilja, köögivilja ja maitsetaimede kasvatamine ja sellega seonduvad tegevused (saagi koristamine, puhastamine, hoiustamine jne). Loomsete esmatoodete tootmine on nt munade tootmine ja kogumine tootja juures v.a munade pakkimine; mesindusega seonduvad tegevused, mida teostatakse mesiniku enda juures, nagu mee kogumine, vurritamine; lüpsiloomade lüpsmine ja piima hoiustamine piimafarmis; kalade kasvatamine vesiviljelusettevõtetes ning nende vedu töötlemisettevõttesse; toiduainete saamiseks kasvatatavate loomade pidamine põllumajandusettevõttes ning sellega seotud toimingud, kaasa arvatud lihaloomade vedu turule, tapamajja või loomade vedu põllumajandusettevõtete vahel. Loomsete esmatoodete hulka kuuluvad muu hulgas näiteks munad, toorpiim, mesi, kalatooted, teod jms. Värske liha ei ole esmatoode, kuna see saadakse pärast tapmist. Turuleviimine on toidu või sööda valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki tasu eest või tasuta üleandmine ning müük, turustamine ja muud liiki üleandmine. L õike 2 kohaselt esitab t aotleja andmed selle kohta, millisel viisil ta täidab maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“ § … nõuet. E elnõu §-s 14 nimetatakse taotluse osaks olevad dokumendid. Lõike 1 kohaselt esitab noore põllumajandustootja toetuse taotleja koos taotlusega põllumajandusliku õppekava läbimist tõendava dokumendi ärakiri või töösuhet tõendava dokumendi ärakiri, millest nähtub põllumajandusalal tegutsemise töökogemus. Nimetatud dokumendid on üldjuhul olemas elektroonilisel kujul ja üles laetav ad PRIA e-teenuse keskkonda. Lõike 2 kohaselt peab taotleja, kes taotleb põhisissetuleku toetust põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse kanepit, esitama külvatud kanepiseemne müügipakendi originaaletiketid ajavahemikul 2 . maist kuni 15. juunini. L õige 3 sätestab, et kui põhisissetuleku toetust taotletakse põllu kohta, mis asub kaitstaval loodusobjektil ja millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju ( Salix ) madalmetsa, esitab taotleja koos taotlusega PRIA e-teenuse keskkonnas looduskaitseseaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaitstava loodusobjekti valitseja nõusoleku. Valitseja (näiteks Keskkonnaamet või kohalik omavalitsus) poolt antav nõusolek peab olema elektroonilisel kujul ja üles laetav PRIA e-teenuse keskkonda. Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA t aotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. PRIA vaatab taotluse koos esitatud andmete ja dokumentidega läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust , vajadusel esitab järelepärimisi, mille põhjal otsustab taotleja vastavuse toetuse saamise nõuetele. Lõike 2 kohaselt kontrollib Põlluma jandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) lühikese raieringiga paju ( Salix ) madalmetsa kasvatamise vastavust maaparandusseadusele 14 tööpäeva jooksul põldude loetelu saamisest arvates . Kui eelmise programmperioodi raames oli madalm etsa kasvatamine seotud mulla perspektiivboniteedi ga ( kõrgem kui 35 hindepunkti ), mille määramisel lähtuti PTA andmetest , on u uel perioodil antud tingimus eemaldatud. Lõike 3 kohaselt p aragrahvis 5 sätestatud tingimuslikkuse nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. Nendeks asutusteks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet Lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotleja esitatud kanepiseemne müügipakendi originaaletiketile märke kontrolli kohta ning tagastab seejärel etiketi . PRIA kontrollib THC-sisalduse vastavust komisjoni delegeeritud määruse nr (EL) 2022/126 lisale 1. Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetuse ühikumäär a kehtestamine Lõikes 1 kohaselt otsustab PRIA toetuse ühikumäära põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. Lõike 2 kohaselt otsustab PRIA põhisissetulekutoetuse, ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära taotluse esitamise kalendriaasta 1. detsembriks. Ühikumäär tehakse teatavaks PRIA peadirektori käskkirjaga. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse ü mberjaotava toetuse ühikumäär hektari kohta. Toetust makstakse vastavalt taotleja toetusõigusliku põllumajandusmaa suurus ele. Koefitsiendiga 1,0 taotlejale, kelle toetusõigusliku põllumajandusmaa suurus on üle 10 hektari ja koefitsiendiga 0,43 taotlejale, kelle toetusõigusliku põllumajandusmaa suurus on kuni 10 hektarit. Maa kasutuse suurusgruppide lõikes on ettevõtlustulu koos tööjõukuludega ha kohta oluliselt kõrgem kuni 10 hektariga majapidamistes, kuhu kuuluvad muuhulgas ka väga vähese maaga, kuid suurte karjadega tootjad. Samas ei peaks väiksema maakasutusega majapidamistelt toetust suurematele suunama, mistõttu kujuneb 1-10 ha majapidamiste ühikumäär põhisissetuleku ja ümberjaotava toetuse summa alusel, jäädes madalamaks kui 10 ja enama ha majapidamistes. Ümberjaotava toetuse ülempiiri seadmisel on võetud aluseks FADN 2019. aasta keskmine ettevõtte suurus (130 ha) ning asjaolu, et suurim kahjum tekiks ilma toetusteta maa suurusgrupis 75-130 ha (-100 €/ha), kus peretööjõud asendub juba enam palgatööjõuga. Samal ajal ei teenita kahjumit pigem üle 500 ha maaga suurusgrupis. Eestis on üle 500 ha maakasutusega isikuid 416 ehk 4% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest. Seetõttu on planeeritud üle 10 ha suurustel majapidamistel kõrgema ühikumääraga toetus kui alla 10 ha suurustel majapidamistel esimeste 1-130 ha eest. Eelnõu §-s 17 sätestatakse t oetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine L õikes 1 ja 2 sätestatakse , et t oetuse vähendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 1 3 lõi kes 3 sätestatut ning ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Vähendamise kohaldamisel arvestatakse taotleja ja põllumajandusmaa vastavust toetuse saamise nõuetele ning taotlusel deklareeritud põllumajandusmaa pindala vastavust kontrolli käigus kindlaks tehtud pindalale. IAKS süsteemi üheks elemendiks on jätkuvalt karistuste süsteem, mille raames rakendatakse ka toetuste vähendamist. Senini on vähenduste kohaldamisel tuginetud peamiselt komisjoni detailsele reeglistikule ning erinevatele regu latsioonidele, kuid mis uuel perioodil muutub. Nimelt on perioodil 2023-2027 karistuste süsteemi kohaldamisel senisest rohkem paindlikkust , m istõttu vastava reeglistiku välja töötamine ning selle kohaldamine on jäetud liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 72 kohaselt ning lähtudes sama määruse artiklist 59. Siiski, on komisjon juhtinud liikmesriikide t ähelepanu võimalusel kasutada juba olemasolevat süsteemi, mi llega on võimalik maandada riske ning ohtu fondidele. Sellest tulenevalt ei ole v õrreldes perioodiga 2014-2020 vähendamiste aluspõhimõtted muutunud. Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta 10. detsembriks. Nimetatud tähtaja määramisel on arvestatud toetuste administreerimise keerukust ja mahukust ning asjaolu, et põllumajanduslikke otsetoetuseid võib vastavalt EL õigusele välja maksta alates taotluse esitamise aasta 1. detsembrist. Põllumajanduslike otsetoetuste menetlemise käigus tuvastatud rikkumiste korral tuleb vastavalt EL määrustele kas toetust vähendada või jätta taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . Eelnõu §-s 19 sätestatakse toetuse maksmine Põhisissetulekutoetus, ümberjaotav toetus ja noor põllumajandustootja toetus makstakse hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Vastavalt Euroopa P arlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 44 lõi kele 2 tehakse toetuse saajatele 2 makseid kuni 30. juunini taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal. Eelnõu §-s 20 sätestatakse andmete avalikustamine PRIA l on kohustus teavitada toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-s 21 sätestatakse määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Eelnõu §-s 2 2 esitatakse rakendussätted Lõike 1 kohaselt loetakse 2023. aastal paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud aktiivseks põllumajandustootjaks taotleja , kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti 2022. kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot samal aastal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et k äesolevas määruses sätestatud noore põllumajandustootja toetust antakse maksimaalselt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 30 lõikes 2 viidatud ajavahemiku nende aastate kohta, mille kohta ei ole taotlejale enne 2023. aastat antud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 14 sätestatud noore põllumajandustootja toetust. Eelnõu §-a 23 esitatakse määruse kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” tunnistatakse kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ( ELT L 435, 6.12.2021, lk 1—186 ); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 ( ELT L 435, 6.12.2021, lk 187—261 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu ( ELT L 20 , 31.1.2022 , lk 52—94 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7. 2022 , lk 12—22) ; Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022ja1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022 , lk 23—34 ) . 4. Määruse mõjud Tuginedes PRIAst saadud andmetele, on 2022. aastal Eestis kokku h innanguliselt 13 600 ühtse pindalatoetuse taotlejat ning noore põllumajandustootja taotlejaid ligikaudu 640. Aastate lõikes on ÜPT toetuse taotlejate arv pisut kõik uv ning pigem kahanenud, kuid see-eest taotletav põllumajandusmaa pindala kasvanud. Näiteks, 2005. aastal oli Eestis kokku ligikaudu 18 000 ÜPT toetuse taotlejat, kogupindalaga 846 000 hektarit. A astatel 2009-2011 lan ges ÜPT taotlejate arve 16 000 taotlejani, kuid põllumajandusmaa pindala seejuures kasvas võrreldes 2005. aastaga ligikaudu 50 000 hektarit . Alates 2017. aastast kuni käesoleva perioodi lõpuni , on eelpool nimetatud taotlejate arv vahemikus 13 000-14 000 , mis on suhteliselt stabiilne . Küll aga on põllumajandusmaa pindala kasvanud ligikaudu miljoni hektarini (970 000 ha). Programmperioodil 2023-2027 asendata kse senine ühtne pindalatoetus uue toetusega, põhisissetuleku toetusega. A lates 2015. aastast seoti ÜPT toetuse taotlemine kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetusega, millega lisandusid kolm uut kliimat ja keskkonda säästvat põllu majandustava nagu põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade säilitamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa- alade määratlemine. Uuel perioodil on varasemad rohestamise tavad saanud osaks uuest tingimuslikkuse süsteemist, mi s on edaspidi baasnõuded kõikidele põllumajandustootjatele ning mille eest tulevikus eraldi toetust ei maksta . Sellest tulenevalt võib öelda, et põhisissetulekutoetuse saamiseks on leevendatud nõuete täimisega seotud tingimusi. Kui varasemal perio odil oli ette nähtud iga-aastased tähtajalised tegevuse d põllumajandusmaade karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmiseks ehk hooldamise ks, siis alates 2023. aastast on oluline säilitada nö avatud maastik . T eisisõnu tähendab seda, et põllumajandusmaa, mis on taotleja kasutuses, peab vähemalt igal teisel aastal olema hooldatud, kasutades selliseid meetodeid või asjakohaseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Põhisissetulekutoetuse raames kindlakstehtud põllumajandusmaa alusel antakse noortele põllumajandustootjatele toetust maksimaalselt kuni 100 ha eest. Võttes arvesse 100 ha piirmäära, siis on kaetud sellega 78% noorte põllumajandustootjate kogu põllumajandusmaast. Noorte otsetoetuse maksmise põhimõtteks toetada kõiki noori põllumajandustootjaid läbi esimeste hektarite, mis tähendab, et toetust taotledes saavad toetust kõik toetuskõlblikud noored põllumajandustootjad kuni esimese 100 ha eest. Selline lähenemisviis on taotlejasõbralikum ning võimaldab paremini kaasa aidata põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris. Uue ja kohustusliku toetusena rake ndatakse ümberjaotavat toetust. Ka perioodil 2014-2020 võimaldas komisjon liikmesriikidel vabatahtlikkuse alusel rakendada ümberjaotavat toetust , kuid siis otsustati seda mitte rakendada. 2021. a pindalatoetuse taotluste andmete alusel on ümberjaotava toetuse sihtgrupis ca 441 644 ha, millest 8% on suurusgrupis alla 10 ha suurustes majapidamiste ja 47% on üle 130 ha suurustes majapidamistes. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumil e ning arvamuse avaldamiseks PRIAle .
-536575 -159385 0 0 3690620 1189355 EELNÕU 14 .11.2022 0 0 EELNÕU 14 .11.2022 Määrus xx.xx. 2023 nr Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2 , § 8 lõike 2, § 15 lõike 2 , § 16 lõike 3 , § 38 lõike 3, § 39 lõike 3 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1 – 186) artikli 4 lõigete 1, 2 , 4 ja 5 , artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3 , komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 20 22/ 126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastest ajavahemikuks 2023 – 2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1, standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52 – 94) artikli 2 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põl lumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183 8.7.2022 lk 23 – 34 ) artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1 punkti a , artikli 8 lõike 3 punkti i alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määru sega kehtestatakse otsetoetuste saamise üldised nõuded, jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav a põhisissetuleku toetus e (edaspidi põhisissetuleku toetus ) , jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav a täiendav a ümberjaotav a toetus e (edaspidi ümberjaotav toetus ) ja noore põllumajandustootja täiendava sissetulekutoetuse (edaspidi noore põllumajandustootja toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord . 2. peatükk Otsetoetuste andmise üldised tingimused § 2. Nõuded otse toetuse taotlejale (1) Otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isik ule või isikute ühendus ele , kes tegeleb sama artikli punktis 2 nimetatud põllumajanduslikus majapidamises käesoleva määruse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja vastab käesoleva paragrahvi lõik es 2 või 3 sätestatud aktiivs e põllumajandustootja nõuetele (edaspidi koos taotleja ). (2) Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot (edaspidi aktiivne tootja ) . (3) Taotleja, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000 eurot, loetakse aktiivseks tootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) taotluse esitamise kalendri aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad; 2) taotluse esitamise kalendri aastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) taotluse esitamise kalendri aastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta. § 3. Põllumajanduslik tegevus (1) Põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. (2) P õll umajandustoodete tootmiseks loetakse : 1) selliste põllumajandustoodete tootmist , mis on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas, välja arvatud kala ndus tooted ja puittaimed , mida kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil ja turustatakse enne nende raieküpseks saamist ; 2) maaharimine, sealhulgas märgalaviljelus, tavapärased põllutööd ja saagikoristus, põllumajand usloomade aretamine ja pidamine ning lühikese raie ringiga madalmetsa kasvatamine . (3) P õllumajandusmaa hoidmiseks karjatamiseks või h arimiseks sobilikus seisukorras, ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, loetakse asjakohaseid tegevusi, mis välistavad põllumajandusmaa võsastumise. § 4 . Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta (1) Toetust antakse vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. P õllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,3 hektarit. (2) Toetust antakse l õikes 1 nimetatud põllumajandusmaa kohta, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS ). (3) Põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega , peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. (4 ) Põllumajandusmaa vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse § 3 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega , kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. (5 ) P õllumajandusmaa, millel tegeletakse § 3 lõikes 3 nimetat ud põllumajandusliku tegevusega , vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse igal teisel aastal asjakohaste tegevustega, mis välistavad põllumajandusmaa võsastumise. ( 6 ) Põllumajandusmaal, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid, peavad puud ja põõsad § 3 lõikes 3 nimetatud põllumajandusliku tegevuse korral olema heas vegetatiivses seisundis ning võraalused ja reavahed peavad olema niidetud või muul viisil hooldatud. (7) Põllumajandusmaa, mida kasutatakse alates taotluse esitamisest kuni taotluse esitamise kalendriaasta lõpuni lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi mittepõllumajanduslikuks tegevuseks , on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. ( 8 ) Põllumajandusmaa , millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju ( Salix ) madalmetsa , on toetusõiguslik, kui ridade vaheline kaugus üksteisest on kuni 10 meetrit ning sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Kui hiljemalt viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimasest raiest uut raiet ei tehta, loetakse, et põllumajandusmaa ei ole olnud toetusõiguslik ka eelmisel neljal aastal. Nimetatud madalmetsa rajamine ja kasvatamine peab olema kooskõlas maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatuga. ( 9 ) Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse kanepit ( Cannabis ), on toetusõiguslik, kui kasutatav sort vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 2 sätestatud nõuetele ja kanepi kasvatamisel täidetakse sama määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid . Kanepi õitsemise algusest tuleb viivitamata teavitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA ) ning kanepit tuleb kasvatada vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva. (10) K omisjoni delegeeritud m ääruse (EL) nr 2022/126 artikli 3 lõikes 5 sätestatud juhul avaldatakse kanepisortide nimed PRIA veebilehel hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 2. maiks. ( 11 ) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri „Põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s x sätestatust. § 5 . Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu p õllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseis undis hoidmise nõudeid “ sätestatud nõudeid . (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel . § 6 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse [piiripunktide määruse …] sätestatut. 3 . peatükk Põhi sissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ning noore põllumajandustootja toetus § 7 . Põhisissetuleku toetuse ja ümberjaotava toetuse saamise nõuded (1) Põhi sissetuleku toetust antakse taotlejale, kes vastab §-s 2 sätestatud nõuetele ning täidab §-s 5 sätestatud nõudeid. (2) Põhi sissetuleku toetust antakse põllumajandusmaa kohta, mis vastab §-s 4 sätestatud nõuetele. (3) Ümberjaotavat toetust antakse taotlejale, kellele antakse sama kalendriaasta kohta põhisissetuleku toetust . (4) Ümberjaotavat toetust antakse kuni 130 hektari põllumajandusmaa kohta . § 9 . Noore põllumajandustootja toetus (1) Noore põllumajandustootja toetust võib anda taotlejale, kellele antakse sama kalendriaasta kohta põhisissetuleku toetust ja kes on : 1) taotluse esitamise kalendriaastal kuni 40-aastane põllumajandusalase hariduse või töökogemusega füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on alustanud põllumajandusliku tegevusega kuni viis kalendri aastat enne seda kalendriaastat , kui ta esitas esimest korda noore põllumajandustootja toetuse taotluse ; 2) juriidiline isik, kelle iga osanik , aktsionär, liige, juhtimis- ja kontrol l organi liige ning prokurist on füüsiline isik, kes vastab punktis 1 sätestatud nõuetele. ( 2 ) Lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul on põllumajandusalane haridus või töökogemus, kui tal on : 1) vähemalt üheaastane põllumajandusalane töökogemus või 2) põllumajandusalane keskeri- või kõrgharidus või 3) kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 4. tase põllumajandustootmise valdkonnas või Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav põllumajandusalane kutsekeskharidus. (3 ) Lõike 1 punktis 1 nimetatud isik loetakse põllumajandusliku tegevusega alustanuks, alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda: 1) taotles põllumajandustoetust või 2) asus iseseisvalt tegelema põllumajandusliku tegevusega või 3 ) asus põllumajandusl iku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks või 4 ) omandas osaluse põllumajandusl iku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle liikmeks. (4) Noore põllumajandustoo tja toetust võib anda juriidilisele isikule, kelle iga osanik, aktsionär ja liige on sama juriidilise isiku juhatuse liige. ( 5 ) Noore põllumajandustootja toetust antakse kuni 100 hektari põllumajandusmaa kohta . 4 . peatükk T oetuse taotlemine, toetuse ühikumäär ja taotluse menetlemine § 10 . Toetuse taotlemine (1) Põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse või noore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab toetuse taotluse PRIAle ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonna kaudu strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel , mis sisaldab §-des 11– 14 nimetatud andmeid ja dokumente. (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta taotleb lõikes 1 nimetatud ajavahemikul esitatud taotluse kohaselt põhisissetuleku toetust, hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks. (3) T aotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. ( 4 ) Paragrahvides 11 – 13 nimetatud andmed ning § 14 lõi getes 1 ja 3 nimetatud dokumendid esitatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. § 1 1 . Andmed taotleja kohta (1) Taotluses esitatakse taotleja kohta: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed; 2) taotleja registri- või isikukood ; (2) Paragrahv 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud n oore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka andmed oma põllumajandusalase hariduse või töökogemuse kohta. ( 3) Paragrahv 9 lõike 1 punktis 2 nimetatud noore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab samas punktis nimetatud füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist , ning andmed nende põllumajandusalase hariduse või töökogemuse kohta. § 1 2 . Andmed põllumajandusmaa kohta (1) Taotluses esitatakse kogu taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada, iga põllu kohta: 1) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa põllumassiivi tunnus (edaspidi põllumassiivi tunnus ); 2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa katastritunnus maakatastris (edaspidi katastritunnus maakatastris ); 3) pärandniidu identifikaatorkood ja elupaiga tüübi nimetus ; 4 ) põllu number ja pindala taotluse esitamise aastal 0, 01 hektari täpsusega; 5 ) maakasutuse õiguslik alus; 6 ) andmed, kas põld on kasutuses põllumaana, püsirohumaana, tagasirajatud püsirohumaana või kas põllul kasvavad püsikultuurid; 7 ) põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus; 8 ) kesa tüübi nimetus, kui põldu hoitakse kesas; 9 ) andmed, kas põldu hoitakse haljaskesas, ja kui hoitakse, siis haljaskesana kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus; 10 ) andmed, kas põldu kasvatatakse põllumajanduskultuuri haljasväetiseks; 11 ) andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri heinaseemne tootmiseks; 12 ) andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri energia tootmiseks; 13 ) andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri haljasmassi saamiseks; 14 ) andmed, kas põldu kasutatakse loomade karjatamiseks; 15 ) andmed, kas põllul kasvatatakse põllumajanduskultuuri katmikalal; 16 ) kanepisordi nimi, kui põhilist sissetulekutoetust taotletakse põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse kanepit; 1 7 ) andmed, kas põllu kohta taotletakse põhi sissetuleku to etust ; 18) andmed, kas põllul kasutatakse taimekaitsevahendit. (2) Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta esitatakse põldude piirid põllumassiivi kaardil. (3) Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta esitatakse lõikes 2 nimetatud andmed katastrikaardil. § 1 3 . Andmed tingimuslikkuse kohta (1) Taotluses esitatakse § 5 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmisega seoses andmed selle kohta kas taotleja: 1) kasutada oleval põllumajandusmaal on maastikuelemente, mida tuleb säilitada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena; 2 ) kasutab põllumajandusmaa niisutamiseks vett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või 10 kuupmeetrit ööpäevas või pinnavett rohkem kui 30 kuupmeetrit ööpäevas; 3 ) kasutab mineraalväetist; 4 ) hoiab sõnnikut sõnnikuhoidlas või aunas; 5 ) hoiab silo silohoidlas või maa peal ; 6 ) kasutab reoveesetet; 7 ) kasutab taimekaitsevahendit; 8 ) tegeleb loomsete esmatoodete tootmise ja turustamisega, ning sellega tegelemise korral nimetab taotleja loomse esmatoote, mille tootmise ja turustamisega ta tegeleb; 9 ) tegeleb mitteloomsete esmatoodete tootmise ja turustamisega, ning sellega tegelemise korral nimetab taotleja mitteloomse esmatoote, mille tootmise ja turustamisega ta tegeleb ; (2) Taotleja esitab andmed selle kohta, millisel viisil ta täidab maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“ § … nõuet. § 1 4 . Taotluse osaks olevad dokumendid (1) Noore põllumajandustootja toetuse taotleja esitab koos taotlusega põllumajandusliku õppekava läbimist tõendav a dokumendi ärakiri või töösuhet tõendava dokumendi ärakiri , millest nähtub põllumajandusalal tegutsemise töökogemus. ( 2 ) Kui põhi sissetuleku toetust taotletakse põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse kanepit, esitab taotleja külvatud kanepiseemne müügipakendi or iginaaletiketid hiljemalt §- s 10 lõikes 1 ettenähtud tähtajal. (3 ) Kui põhi sissetuleku toetust taotletakse põllu kohta, mis asub kaitstaval loodusobjektil ja millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju ( Salix ) madalmetsa, esitab taotleja looduskaitseseaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaitstava loodusobjekti valitseja nõusoleku. § 1 5 . Taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib lühikese raieringiga paju ( Salix ) madalmetsa kasvatamise vastavust maaparandusseadusele. (3) Paragrahvis 5 sätestatud tingimuslikkuse nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. ( 4 ) Paragrahvi 11 lõike 1 kohaselt esitatud kanepiseemne müügipakendi originaaletiketile teeb PRIA märke kontrolli kohta ning tagastab seejärel etiketi . § 1 6 . Toetuse ühikumäär (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) otsustab põhisissetuleku toetuse, ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. ( 2 ) PRIA otsustab põhisissetuleku toetuse , ümberjaotava toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära taotluse esitamise kalendriaasta 1. detsembriks. (3 ) Ümberjaotava toetuse ühikumäär hektari kohta, kui toetuse saaja toetusõigusliku põllumajandusmaa suurus on üle 10 hektari, on võrdne lõike 1 alusel otsustatud ümberjaotava toetuse ühikumääraga. (4 ) Ümberjaotava toetuse ühikumäär hektari kohta, kui toetuse saaja toetusõigusliku põllumajandusmaa suurus on kuni 10 hektarit , saadakse lõike 1 alusel otsustatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,43. § 1 7 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Toetuse vähendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 1 3 lõi kes 3 sätestatut. (2) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 1 8 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta 10. detsembriks . (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . § 1 9 . Toetuse maksmine Põhisissetulekutoetus , ümberjaotav toetus ja noor põllumajandustootja toetus makstakse hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . § 2 0 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 2 1 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. § 2 2 . Rakendussäte (1) 2023. aastal loetakse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud aktiivseks põllumajandustootjaks taotleja , kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti 2022. kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot samal aastal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e alusel . ( 2 ) Käesolevas määruses sätestatud noore põllumajandustootja toetust antakse maksimaalselt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 30 lõikes 2 viidatud ajavahemiku nende aastate kohta, mille kohta ei ole taotlejale enne 2023. aastat antud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 14 sätestatud noore põllumajandustootja toetust. § 2 3 . Määruse kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1389 - Maaeluministri määrus „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/414ad35d-934c-4563-afd9-d50488a68ba6
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/414ad35d-934c-4563-afd9-d50488a68ba6?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main