dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Kantsleri põhitegevuse käskkiriAvalik

Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi väljakuulutamine, statuudi kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine

Rahandusministeerium · 14. november 2022
Viit
91
Registreeritud
14. november 2022
Dokumendi liik
Kantsleri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-6 Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-6/2022
Vastutaja
Reelika Vahopski (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja arendusosakond)

Failid

  • 📎91 14.11.2022 Kantsleri põhitegevuse käskkiri.asice989 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 14.11.2022 nr 91 Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi väljakuulutamine, statuudi kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõigete 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2011 määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punkti 4, § 13 lõike 1 ja § 33 lõigete 2 ja 3 alusel ning lähtudes teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 153: 1. Kuulutan välja konkursi sihttoetuse andmiseks eesmärgiga arendada Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudelit ja määran taotluste esitamise tähtajaks 30.11.2022 kell 17:00. 2. Kinnitan Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi statuudi (lisatud, edaspidi „statuut“). 3. Moodustan 3-liikmelise hindamiskomisjoni konkursile laekunud lahenduste hindamiseks ning määran komisjoni liikmeteks Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna esindajad ja teadusnõuniku. Komisjoni täpsemad ülesanded ja töökord on sätestatud statuudi punktis 4. (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler KINNITATUD Kantsleri 14.11.2022 käskkirjaga nr 91 Lisa Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi statuut 1. Sihttoetuse konkursi eesmärk ja toetuse suurus 1.1. Rahandusministeerium kuulutab välja konkursi sihttoetuse andmiseks eesmärgiga töötada välja Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli testversioon/prototüüp. 1.2. Sihttoetus antakse uurimismeeskonnale, kes esitab parima kontseptsiooni püstitatud uurimiseesmärgi lahendamiseks. 1.3. Välja antakse üks sihttoetus. 1.4. Sihttoetuse suurus on 100 000 eurot (bruto). Sihttoetus makstakse välja ühekordse maksena pärast toetuslepingu allkirjastamist. Toetuse kasutamist hinnatakse tuginedes tegevus- ja finantsaruannetele atesteerimiskoosolekutel, mis toimuvad projektiperioodi vältel toetuse saajaga kokku lepitud graafiku alusel, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. 2. Rahandusministeeriumi ootused uurimistegevuse kontseptsioonile Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudel põhineb Excelil ning on soo ja vanusekohordi põhine. Mudel koosneb rahvastiku prognoosist, tööturu prognoosist ja pensionisüsteemi prognoosist. Täiendavalt on sisenditeks makromajanduse näitajad (palgakasv, THI, majanduskasv jm). Mudel põhineb vanusekohortide keskmistel väärtustel ja ka tulemused on vanusekohortide ning süsteemi/rahvastiku keskmised. Mudel on tänaseks olnud kasutusel umbes 20 aastat. Kuigi seda on pidevalt uuendatud, vajab prognoosimudel sisulist ülevaatamist ning tänapäeva tehnilised võimalused sellise mudeli ülesehitamiseks on kindlasti oluliselt paremad. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium seadnud endale eesmärgiks arendada lähiaastatel välja uus pensionimudel, mis võimaldab pikaajalisi pensionisüsteemi prognoose erineva detailsusega. Mudel peab olema multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja lihtsalt uuendatav nii alusandmete kui ka süsteemi reeglite osas. Sihttoetuse raames tehtava uurimistegevuse eesmärk on uue pensioni prognoosimudeli testversiooni/prototüübi välja töötamine. Uurimistegevuse eelduslikud osad: 2.1. Koostöös rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga prognoosimudeli eelduste ja vajaduste tuvastamine. 2.2. Teiste riikide praktika ja selle võimaliku rakendamise analüüs. 2.3. Mudeli metoodika kirjelduse koostamine. 2.4. Andmestike ja mudeli tehnilise lahendusega seotud analüüs, sh alternatiivide kirjeldus koos kuluanalüüsiga. Valminud tööd vormistatakse tegevusaruannetes, mis peavad olema eestikeelsed. Valminud töid kasutab Rahandusministeerium sisendiks pensioni prognoosimudeli arendustöödes. 3. Konkursi väljakuulutamine ja taotluste esitamine 3.1. Teade konkursi väljakuulutamise, avalduste esitamise tähtaja ja muude tingimuste kohta avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Ministeerium võib teate konkursi toimumisest avaldada täiendavalt ka teistes meediakanalites, sh edastada osalemise kutsed e-maili teel. 3.2. Sihttoetust saab taotleda kollektiivselt. Uurimistegevuse läbiviimiseks peab komplekteerima vähemalt 2-liikmelise uurimismeeskonna, kellel on: 3.2.1. sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamise kogemus, sh pikaajaliste mudelite või trendianalüüside kogemus; 3.2.2. programmeerimiskeele mõistmine ja kasutamise kogemus. 3.3. Sihttoetuse taotlemiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada: 3.3.1. uurimismeeskonna liikmete elulookirjeldused; 3.3.2. uurimismeeskonna liikmete seniste konkursitööga sarnaste uurimuste, publikatsioonide ning projektide nimekiri (sarnaseks loetakse sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisega tegelevaid töid, mudelite väljatöötamisi, trendianalüüse ning mudelite IT-programmeerimisi); 3.3.3. uurimistegevuse kontseptsiooni kirjeldus (eesmärk, uurimisküsimused, uurimismetoodika); 3.3.4. potentsiaalsete kasutatavate allikate/andmestike ülevaade; 3.3.5. uurimistegevuse eelarve, kust on uurimistegevuse etapid ja alametapid eristatavad; 3.3.6. teave uurimismeeskonna vastutava projektijuhi kohta, kes vastutab kõigi uurimistegevuse etappide toimimise ja kvaliteedi eest ja annab Rahandusministeeriumi määratud esindajale ülevaate projekti edenemise kohta. Samuti koordineerib finants- ja tegevusaruande koostamist ning annab ülevaate tehtud töödest ja tulemustes atesteerimiskoosolekutel; 3.3.7. uurimistegevuse ajakava (maksimaalselt 1 aasta lepingu sõlmimisest). 3.4. Taotlused tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 30.11.2022 kell 17:00. 3.5. Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel [email protected]. Rahandusministeerium vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Esitatud küsimused ja vastused edastatakse samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek konkursil osalemiseks või kes on konkursil osalemise soovist Rahandusministeeriumi muul viisil teavitanud. 4. Sihttoetuse konkursi valikukomisjoni moodustamine ja tegutsemise põhimõtted 4.1. Konkursi raames sihttoetuse saaja valimiseks on moodustatud nõuandva õigusega valikukomisjon (edaspidi „komisjon“). 4.2. Komisjoni liikmed on Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna esindajad ning teadusnõunik. 4.3. Komisjoni ülesandeks on sihttoetuse taotluste läbivaatamine, hindamine ja Rahandusministeeriumi kantslerile põhjendatud ettepaneku tegemine konkursi tulemuste kinnitamiseks ning sihttoetuse määramiseks, juhindudes statuudis toodud kriteeriumitest. 4.4. Komisjon hindab esitatud sihttoetuse taotlusi, moodustab paremusjärjestuse ja valib neist parima lähtudes järgmistest kriteeriumitest: 4.4.1. uurimistegevuse kontseptsiooni kirjeldus ja põhjendatus vastavalt punktis 2 kirjeldatud kontseptsioonile; 4.4.2. kasutada plaanitud allikate/andmete sobivus uurimistegevuse kontseptsiooni elluviimiseks; 4.4.3. uurimismeeskonna senised uurimused, publikatsioonid ja projektid, eelistatult sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisega, mudelite väljatöötamisega, trendianalüüsiga ning mudelite IT-programmeerimisega seotud teemadel; 4.4.4. töö- ja ajakava teostatavus. 5. Konkursi tulemused ja lepingu sõlmimine 5.1. Konkursi tulemused kinnitab Rahandusministeeriumi kantsler käskkirjaga tuginedes komisjoni põhjendatud ettepanekule. 5.2. Konkursitulemused tehakse teatavaks Rahandusministeeriumi kodulehel pärast statuudi punktis 5.1. nimetatud käskkirjaga kinnitamist. 5.3. Sihttoetuse saaja ja Rahandusministeerium sõlmivad omavahel toetuslepingu, milles sätestatakse sihttoetuse väljamaksmise tähtaeg, aruandluse perioodid ja uurimistöö valmimise täpsem ajakava ning muud kokkulepped, järgides seejuures, et ei ületataks punktis 3.3.7. viidatud maksimaalset ajakava. 6. Konkursi luhtumine 6.1. Konkurss loetakse luhtunuks, kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust või ükski esitatud uurimistegevuse kontseptsioon ei vastanud ilmselgelt esitatud nõuetele. 6.2. Konkursi luhtumisel otsustab uue konkursi korraldamise vajaduse üle Rahandusministeeriumi kantsler. Sihttoetuse andmise leping Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Merike Saks (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva sihttoetuse andmise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine “ (edaspidi konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on Rahandusministeeriumi kantsleri ..11.2022 käskkirjaga nr … kinnitatud konkursidokumendid, toetuse saaja taotlus, Rahandusministeeriumi kantsleri ...2022 käskkiri konkursi tulemuste kinnitamise kohta, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – sihttoetuse kasutamise aruande vorm; 1.3.2. Lisa 2 – …; 1.3.3. Lisa 3 – …. 1.4. Leping sõlmitakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153 alusel. 2. Lepingu ese 2.1. Toetuse saaja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi uurimistegevuse, mille eesmärk on uue pensioni prognoosimudeli testversiooni/prototüübi väljatöötamine, mis võimaldab pikaajalisi pensionisüsteemi prognoose erineva detailsusega. Mudel peab olema multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja lihtsalt uuendatav nii alusandmete kui ka süsteemi reeglite osas (edaspidi töö). 2.2. Uurimistegevuse ja töö täpsem kirjeldus ja nõuded on toodud konkursidokumentides ja toetuse saaja taotluses ning neid on täpsustatud lähteraportis. 3. Sihttoetuse väljamaksmise tingimused 3.1. Toetuse andja annab toetuse saajale sihttoetuse kogusummas 100 000 (ükssada tuhat) eurot (bruto). Sihttoetus sisaldab mh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.2. Sihttoetuse väljamakse aluseks on leping. 3.3. Toetuse andja kannab sihttoetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 14 (kümne) tööpäeva jooksul alates lepingu jõustumisest. 4. Sihttoetuse kasutamise periood ja aruandlus 4.1. Sihttoetuse kasutamise lõpptähtpäev on 27.12.2023. 4.2. Sihttoetuse kasutamise kohta esitab toetuse saaja finants- ja tegevusaruande. 4.3. Sihttoetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised1: 4.3.1. …. –… [kuupäev]; 4.3.2. … – …; 1 Kuupäevad lisatakse lepingusse sõltuvalt taotluses esitatud metoodikast enne lepingu sõlmimist. 4.3.3. … 4.4. Toetuse kasutamist hinnatakse tuginedes tegevus- ja finantsaruannetele atesteerimiskoosolekutel, mis toimuvad projektiperioodi vältel toetuse saajaga kokku lepitud graafiku alusel, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. 4.5. Kui on olulisi muudatusi uurimistegevustes ja eesmärkides võrreldes algse taotlusega, siis tuleks aruandes kirjeldada põhjuseid ja teha muudatusettepanekuid tegevuste korrigeerimiseks. 4.6. Toetuse andja esindajal on esitatud aruannete põhjal õigus anda toetuse saajale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Toetuse andja esindajal on koosolekutel edastatud info ja esitatud aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid uurimistegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 4.7. Toetuse saaja esitab aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist. 4.8. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 5. Uurimistegevuse läbiviimise tingimused 5.1. Uurimistegevuse läbiviimise ja töö üleandmise tähtaeg on maksimaalselt üks (1) aasta lepingu sõlmimisest. Uurimistegevus ja töö üleandmine toimuvad vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud ajakavale. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et see ei ületa kogukestust (maksimaalselt üks aasta). Toetuse saaja kohustub2: 5.1.1. koostama koostöös rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga prognoosimudeli eelduste ja vajaduste kaardistuse; 5.1.2. analüüsima teiste riikide praktikat ja selle võimalikku rakendamist; 5.1.3. koostama prognoosimudeli metoodika kirjelduse; 5.1.4. läbi viima andmestike ja mudeli tehnilise lahendusega seotud analüüsi, sh alternatiivide kirjeldus koos kuluanalüüsiga. 5.2. Toetuse saaja kohustub uurimistegevuse läbi viima tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. 5.3. Toetuse saaja vastutab igas uurimistegevuse etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 5.4. Toetuse saaja peab uurimistegevuse läbi viima vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Toetuse saaja peab tagama, et uurimistegevuse viivad läbi taotluses nimetatud uurimisrühma liikmed. 5.4.1. Toetuse saaja võib kaasata uurimistegevuste läbiviimisele toetuse saajaga seotud teadlasi ja teisi asjatundjaid, kes tegutsevad taotluses esitatud uurimisrühma juhendamisel ja vastutusel. 5.4.2. Kui uurimistegevuse käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks, peab toetuse saaja selle eelnevalt toetuse andjaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et uurimisrühma uute liikmete kvalifikatsioon ja kogemused on vähemalt samaväärse taotluses esitatud isikutega. 5.5. Toetuse saaja kohustub lepingutingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta uurimistegevusega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud uurimistegevusega seotud ülesannete täitmisse. 2 Vajadusel täpsustada tegevused vastavalt taotlusele 5.6. Vajadusel annab toetuse andja esindaja toetuse saajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni kümne tööpäeva jooksul, arvates toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest toetuse andja poolt. 5.7. Toetuse andjal on õigus kontrollida uurimistegevuse käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel toetuse saajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 5.8. Toetuse saaja kohustub kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: - projekti pealkiri eesti ja inglise keeles; - projekti algus- ja lõppkuupäev; - vastutav täitja; valdkond ja eriala; - projekti läbi viiv asutus; - finantseerivad asutused: Rahandusministeerium; - projekti maksumus; - annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; - tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring; - projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus - toetuse saajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 5.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt rikkumise asjaoludest jms). Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 6.3. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle osa tagastamist. 6.4. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 6.5. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 6.5.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu alusel toetuse saaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel toetuse andja poolt vastuvõetud mistahes uurimistegevuse resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle toetuse andjale ning kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab toetuse saaja toetuse andjale tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Toetuse saaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. 7.2. Uurimistegevuse läbiviimise käigus toetuse saajale üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste andmed annab toetuse saaja üle toetuse andjale. Toetuse saaja kohustub talle makstud sihttoetuse arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele autoritasud. 7.3. Toetuse andjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole toetuse saaja. Kui see ei ole selge, peab toetuse andja toetuse saajat eelnevalt teavitama ning andma toetuse saajale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Toetuse saaja annab lepingu täitmise käigus valminud prognoosmudeli testverisooni/ prototüübi autoriõigused üle toetuse andjale ning toetuse andjal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult sellele edasiarendusi ja muudatusi. 7.5. Toetuse saajal ei ole ilma toetuse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a teadus-, arendus- ja õppetöös mitte-ärilistel eesmärkidel. 7.6. Toetuse andja ja toetuse saaja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Rahandusministeeriumile kui toetuse andjale ning toetuse saajale kui uuringu läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Tõnu Lillelaid, tel. 611 3786, e-post [email protected], või teda asendav isik. 8.4.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress]. 9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. 9.2. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega. 9.3. Toetuse andjal on õigus leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel. 9.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 9.7. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks 9.8. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt Sihttoetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne3 Tegevusaruanne peab sisaldama informatsiooni järgmiste punktide lõikes:  Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, mahud, jms;  Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused;  Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). II osa: Finantsaruanne Jrk Töö sisu Töö teostamise Ajakulu Summa Summa nr periood tundides käibemaksuga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Tegevusaruande juurde tuleb lisada uurimistegevuse käigus tekkinud täiendavad failid või materjalid.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →