Mustjala külas Sirgu detailplaneeringu ärakuulamise P R O T O K O L L 13. oktoober 2022 , Saaremaa vallamajas Ärakuulamine algas kell 13. 05 Ärakuulamine lõppes kell 14.05 Juhatas: Tiiu P ä rn Rahandusministeeriumi r uumilise planeerimise osakon na nõunik Protokollis: Aire Müürsepp Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Ärakuulamisel osalesid: Saaremaa valla planeeringuteenistuse juhataja Siim Kuusik , Saaremaa valla planeeringuspetsialist Kätlin Kallas, Sirgu kinnistu omanik Sergei Beljohin ja veebi kaudu arvamuste esitaja Kaido Kolter . Sirgu detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamuse esitanud isiku Saaremaa Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine viidi läbi lähtuvalt planeerimisseaduse § 90 lõike 3 punktist 2. Kätlin Kallas tutvustas Sirgu detailplaneeringut ja selle menetluse käiku. Sirgu detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Mustjala valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas kirjaliku vastuväite 30 . 0 7. 2022 Kaido Kolter. Saaremaa Vallavalitsus andis talle kirjaliku vastuse 03 .0 8 .202 2 ja korraldas avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu 04.08.2022 . Esitatud arvamused ja täiendavad selgitused: Kaido Kolter on arvamusel, et p laneeringuala sisse peaks olema võetud juurdepääsutee. Kätlin Kallas Tänaseks on tee munitsipaalomandis, seega pole tee servituudi seadmine vajalik. Kaido Kolter : J ään oma seisukoha juurde, teel ei ole servituuti. Kaido Kolter: Detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus minimaalse krundi suuruse osas. Üldplaneering on selleks, et kõik saaks üheselt aru valla arengust. Mis põhjendusel seda vähendatakse. Detailplaneeringuga antakse ebaseaduslikult ehitatud hoonetele ehitusõigus. Sirgu maaüksus asub kompensatsiooni alal. Minul ei lubatud kopensatsioonialale ehitada. Krundile on ehitatud kiviaed isetegevuslikult. Kätlin Kallas : Vallavolikogu on algatamisel leidnud, et ü ldplaneeringu muutmine on võimalik. Tegemist on väikesemahulise ehitustegevusega, mille puhul k ompensatsiooniala saab toimida edasi. Detailplaneeringus on kirjas, et krunt on piiratud olemasoleva kiviaiaga. Sergei Beljohin : Olemasolev kiviaed on 80 cm ja kõrgemat ei plaani teha. Muid ehitisi sinna ei kavanda. Kaido Kolter: Mina soovisin samamoodi ehitada oma kinnistule , kuid Mustjala vald minul ei luba nud seda teha, lubati ehitada ainult vanale talukohale. Jään oma seisukoha juurde. V arasemalt oli kokkulepe , et sinna ei ehitata ja ei anta ehitusõigust nii väiksele krundile. Antud hetkel vald seadustab ebaseaduslikku ehitust. Kaido Kolter : Mille põhjal on vallavalitsusel arvamus, et Sirgu elamud sobivad antud asukohta. Üldplaneeringu muutmine ei vasta valla ruumilise arengu eesmärkidele. Siim Kuusik : Ü ldplaneering ütleb, et vältida kompensatsioonialadele ehitamist , kuid ei ole otseselt keelatud. Kätlin Kallas: On õige, et tegemist on ebaseadusliku ehitusega. Kui oleks omanik tulnud ehitusluba küsima, oleksime ilmselt keeldunud. Vallavalitsus on kaalunud variante, kas peab hooned lammutama, kuid oleme leidnud, et läbi detailplaneeringu on võimalik hooned seadustada. Seda me oleme praegu teinud. Sergei Beljohin : Mustjala vallas öeldi, et 20 m 2 maja võib ehitada, selleks pole vaja luba ega ka teavitada. Kui olin mer e l ära, on ehitajad hooned natuke suuremaks ehitanud. Küsisin ka Saaremaa vallast ja mulle öeldi sama. Kätlin Kallas : Tegemist on vaba ehitusega, mille puhul pole vaja teavitada, see tule b ehitusseadustikust. Ehitatud on kolm hoonet, mis on terrassiga ühendatud, seega on hoone suurus 70 m 2 . Vald on leidnud, et üldplaneeringu muutmine on võimalik, moodustab väikse osa kompensatsiooni alast. Ümber ringi on maatulundusmaa ja see säilib. Saaremaa Vallavalitsus leidis, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna tegemist on väiksemahulise ehtistega. Üldplaneeringus pole otseselt välja toodud, mida võib kompensatsioonialal teha. Siim Kuusik : Meie soovime, et inimesed lähevad sinna, kus on olemas elamised ja t aristud. Ehitustegevus ei ole toimunud nii suures ulatuses, et rikuks kompensatsiooniala toimimist. Kaido Kolter : Saaremaa vald pole esitanud põhjapanevaid põhjendusi . Jään oma seisukoha juurde. Kaido Kolter : Vastuolu on üldplaneeringuga, algatamine pole põhjendatud. Vald loob ise pretsedendi, kas ka edaspidi hakatakse kopeerima seda mudelit. Sergei Beljohin : Kaido Kolteril oli ka endal soov ehitada. K ui ma oleks tema planeeringu kinni maksnud, siis ta oleks detailplaneeringuga nõus olnud. K uidas siis oleks üldplaneeringu muutmine põhjendatud olnud? Kätlin Kallas : Oleme arvamuse esitajale selgitanud, et tal on võimalus algata da üldplaneeringut muutva detailplaneering ning vald kaalub ka Kaido Kolteri puhul läbi detailplaneeringu ehitusõigus e andmist . Sirgu detail planeeringu menetlus oli juba liiga kaugel . Praegusel juhul oleks me pidanud kordama menetlusetappe. Siim Kuusik : K ui oleks info soovist ehitada juba detailplaneeringu algatamise juures tulnud, oleks saanud kaaluda ühise planeeringu algatamist . Kaido Kolter : N aaber on ehitanud oma hooned piirile liiga lähedale. Kätlin Kallas: Kindlasti oleme valmis Kaido Kolteri avalduse menetlusse võtma ja kaaluma detailplaneeringu algatamist . Arutame selliseid asju planeeringuteenistuse koosolekul, kuhu kuuluvad maakorraldaja, arhitektid, planeerijad, kaasame ka keskkonnaosakonna ja nii kujuneb seisukoht. Seda, kas detailplaneering algatatakse, ei saa ainuisikuliselt otsustada, otsuse teeb vallavalitsus. Seega otsustada ja lubad usi anda ma üksi ei saa. Kaido Kolter : Mõtlen siin kogu Mustjala küla inimeste riivet, kes oleks vastu, kes pole saanud kompensatsiooni alale ehitada või krunt on olnud liiga väike või krundi täisehitamise protsent on liiga väike, millest tulenevalt pole saanud ehitamiseks luba. Kätlin Kallas : Ükski teine Mustjala küla elanik pole esitanud Sirgu detail planeeringule vastuväiteid . Siis ei saa väita, et on suur avalik vastuseis. Kaido Kolter : Jään oma arvamuse juurde, et need hooned ei sobi kompensatsioonialale. Sergei Beljohin: Kas r ohkem ehitisi, kui detailplaneeringus on ette nähtud, pole plaanis ehitada ja mida tähendab E4 üldplaneeringus . K as Sirgu kinnistule võib ehitada kuni 4 korruseliseid hooneid. Tiiu Pärn : Kehtestatud detailplaneeringu alusel saab muuta krundi sihtotstarve, antud juhul elamumaaks ja lubatud on ehitada maksimaalselt 5 m kõrguseid ühekordseid hooneid. D etailplaneeringu kehtestamine määrab kõik tegevused ära ja suurema id hooneid ehitada ei saa. Kaido Kolter : Juhtotstarve E4 on detailplaneeringus eksitav, sellest tekkis küsimus , et l ubatud on kuni 4 korruselisi elamuid. Siim Kuusik : E4 on tihedama asustuse maa, mis lubab väiksemaid krunte või ka kuni 4 - korruselisi hooneid. Kaido Kolter: Küsimus on veel, k as vallal on plaanis teed paremaks teha, ehitada, laienda. Päästeameti nõudmine peaks olema, et tee laius on 3,5 m. Kätlin Kallas : Seda peab küsima majandusosakonnast, selle kohta info puudub. Sergei Beljohin : Praegu on tee sõidetav. Teel o n all kruus, pealt on kattunud mullaga. Kuna arvamuste esitaja ja vallavalitsuse esindajad ärakuulamisel kokkuleppele ei jõudnud, siis lähtuvalt planeerimisseaduse § 90 lõikest 4 annab Rahandusministeerium kirjalikud seisukohad kokkuleppeta jäänud arvamusete osas.
Saaremaa Vallavalitsus Teie 05.08.2022 nr
[email protected] Meie 14.11.2022 nr 15-3/6342-6
Mustjala külas Sirgu
detailplaneeringu heakskiitmine
Saaremaa Vallavalitsus esitas 05.08.2022 kirjaga nr 5-2/4471-1 Rahandusministeeriumile
Mustjala küla Sirgu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS)
§ 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Taotlusele on lisatud
detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal arvestamata jäänud arvamused ning Saaremaa
Vallavalitsuse vastused.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad
osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta.
1. Asjaolud ja menetluse käik
Detailplaneeringu eesmärk on Sirgu katastriüksusel (suurus 2386 m2, sihtotstarve
maatulundusmaa) olemasolevate hoonete seadustamine ja ehitusõiguse andmine elamu ja
abihoonete püstitamiseks ning võimalikuks juurdeehituseks. Detailplaneeringuga määratakse
ehitusõigus ühe elamu (kõrgusega kuni 5 m) ja kahe kõrvalhoone (kõrgusega kuni 5 m)
ehitamiseks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev krundi suuruse osas.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Saaremaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud Osaühing Klotsid, kelle vastutav planeerija Pille Hein vastab PlanS § 6 punktis 10
planeerijale esitatud nõuetele.
Detailplaneeringu koostamine algatati Saaremaa Vallavolikogu 30.09.2021 otsusega nr 1-
3/60. Sama otsusega kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ning jäeti algatamata
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Keskkonnaamet on 10.09.2021 kirjas nr 6-
5/21/17763-2 seisukohal, et lähtudes detailplaneeringu eesmärkidest ja planeeringuala
keskkonnatingimustest ei kaasne teadaoleva informatsiooni alusel planeeritava tegevusega
KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju, mistõttu ei ole KSH algatamine eeldatavalt
vajalik.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek toimus ajavahemikul 18.02.‒20.03.2022
Saaremaa vallamajas ja Saaremaa valla veebilehel. Detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu
toimus 22.03.2022 Saaremaa vallamajas. Saaremaa Vallavalitsus on 02.02.2022 kirjalikult
teavitanud avalikustamisest ja avalikust arutelust Maa-ametit, Rahandusministeeriumi ja
piirinaabreid. Avaliku väljapaneku jooksul esitas arvamuse Kaido Kolter. Saaremaa
Vallavalitsus saatis arvamuse esitajale vastuskirja 22.03.2022.
Saaremaa Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 1-3/47 võeti detailplaneering vastu. Enne
vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet 14.04.2022 kirjaga nr 7.2-
3.4/1793-2.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 30.06.‒30.07.2022 Saaremaa
vallamajas ja Saaremaa valla veebilehel. Avaliku väljapaneku toimumisest teavitati
ajalehtedes Saarte Hääl 07.06.2022 ja vallalehes Saaremaa Teataja 16.06.2022 ning Saaremaa
valla veebilehel. Samuti teavitati sellest 13.06.2022 kirjaga koostöötegijaid ja kaasatavaid.
Avaliku väljapaneku jooksul esitas arvamusi üks isik, kellele Saaremaa Vallavalitsus vastas
03.08.2022. Avalik arutelu toimus 04.08.2022.
Avaliku väljapaneku jooksul esitas detailplaneeringu kohta arvamusi, mis jäeti arvestamata,
Kaido Kolter. Arvestamata jäänud arvamuste esitajate ja Saaremaa Vallavalitsuse esindajate
ärakuulamiseks viis Rahandusministeerium lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõike 3
punktist 2 läbi ärakuulamise, mis toimus 13.10.2022 Saaremaa vallamajas. Ärakuulamise
protokoll on lisatud käesolevale kirjale. Ärakuulamisel osalesid Saaremaa Vallavalitsuse
esindajad Kätlin Kallas ja Siim Kuusik, Sirgu kinnistu omanik Sergei Beljohi ning
Rahandusministeeriumi ametnikud. Veebi teel osales arvamuse esitaja Kaido Kolter.
Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku
omavalitsuse vastusetest, ärakuulamise tulemustest ning PlanS § 90 lõikest 4 annab
Rahandusministeerium seisukoha kokkuleppeta jäänud arvamuste osas.
2. Esitatud arvamused, kohaliku omavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi
seisukoht
2.1. Kaido Kolter on leidnud, et Sirgu detailplaneeringu algatamise otsuses on määratud
planeeringuala piir, mis piirdub ainult Sirgu kinnistuga. Põllu tee katastriüksus ei kuulu
planeeringualasse. Seega on detailplaneeringuga lahendamata üks detailplaneeringu olulisi
ülesandeid, milleks on juurdepääsutee avalikule teele. Juurdepääsutee lahenduseks ei saa
pidada seletuskirja punktis 3.3 olevat lauset, et planeeritud on teeservituudi seadmise vajadus.
Põllu tee katastriüksus ei ole üldse Sirgu detailplaneeringu alas, mistõttu ei saa sinna ka antud
detailplaneeringuga midagi planeerida.
Saaremaa Vallavalitsus on selgitanud, et tegemist ei ole uue tee planeerimisega, vaid
juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat juurdepääsuteed. Seega detailplaneeringuga ei
planeerita uut teed. Detailplaneeringuga on näidatud avalikule teele juurdepääsu asukoht ning
näidatud vajadus servituudi seadmiseks. Servituudi seadmise vajaduse märkimiseks ei pea see
ala olema planeeringualas. Detailplaneering määrab servituudi seadmise vajaduse, kuid
konkreetne kokkulepe servituudi seadmiseks tuleb omanikel peale planeeringu kehtestamist
saavutada.
2
Ärakuulamisel selgitas vallavalitsuse esindaja, et tänaseks on juurdepääsutee (Põllu tee)
munitsipaalomandis, millest tulenevalt puudub ka teeservituudi seadmise vajadus.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kui juurdepääsutee on valla munitsipaalomandis, on
tegemist avaliku teega ja juurdepääs planeeringualale on tagatud, mistõttu saab küsimuse
lugeda sisuliselt lahendatuks.
2.2. Kaido Kolter tõi välja detailplaneeringu algatamise vastuolu PlanS § 128 lõike 2 punktiga
1, mille kohaselt detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt
vastuolus üldplaneeringuga. Detailplaneering on vastuolus Mustjala valla Külade
üldplaneeringuga, kus on sätestatud kompensatsioonialad ehk rohealade säilimine.
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et detailplaneeringut ei algatata tõepoolest eelkõige juhul, kui
algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Samas annab PlanS § 142 võimaluse
detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringu põhilahendust. Põhilahenduse
muutmiseks peetakse muu hulgas krundi minimaalsuuruse vähendamist. Lisaks soovitakse
Sirgu detailplaneeringuga muuta maakasutuse juhtotstarvet, kuid tegemist ei ole ulatusliku
juhtotstarbe muutmisega, kuna Sirgu katastriüksus moodustab väikese osa kogu
kompensatsioonialast. Detailplaneeringut algatades on vallavalitsus leidnud, et
üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe ja krundi miinimumsuuruse vähendamise
osas on põhjendatud. Kuna Sirgu katastriüksusel on tegemist väikesemahulise hoonestusega
ning ümberkaudsed alad on endiselt maatulundusmaana kasutusel, siis on kompensatsiooniala
toimimine tagatud. Detailplaneeringu koostamisel on vallavalitsus leidnud, et Sirgu
katastriüksuse hoonestamine Mustjala küla hoonestuse serval on põhjendatud ja ruumiliselt
sobilik. Sirgu katastriüksus ei ole varasemalt olnud hoonestatud, kuid see ei tähenda, et peale
detailplaneeringu õiguspärast menetlust seda õigust ei saa anda.
Ärakuulamisel vallavalitsuse esindaja selgitas, et arvamuse esitaja on samuti huvitatud
kompensatsioonialale ehitamisest. Selleks on arvamuse esitajal võimalus esitada taotlus
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks ning siis saab vallavalitsus kaaluda ka
arvamuse esitaja kinnistu puhul läbi detailplaneeringu koostamise ehitusõiguse andmist. Sirgu
detailplaneeringu menetlus oli juba liiga kaugel, et planeeringuala laiendada, sest siis oleks
pidanud kordama menetlusetappe. Kui arvamuse esitaja avaldab soovi detailplaneeringu
algatamiseks, siis kaalutakse ka tema puhul detailplaneeringu algatamist.
Rahandusministeerium on seisukohal, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on kohalikul
omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral õigus algatada üldplaneeringu põhilahendust
muutev detailplaneering. Samas tuleb rõhutada, et üldplaneeringu muutmine
detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse
muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Samas on
planeeringute sisulise lahenduse otstarbekuse üle ainupädev otsustama kohalik omavalitsus,
kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu
küsimuste, sh ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus
kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kohalik omavalitsus on
detailplaneeringu algatamise otsuses selgitanud detailplaneeringu koostamise vajadust ja
võimalust. Saaremaa Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 1-3/47 on üldplaneeringut muutva
Sirgu detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et detailplaneering vastab
3
õigusaktidele ja see on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ehk pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks (PlanS § 86 lg 2).
2.3. Kaido Kolter ei nõustunud detailplaneeringu algatamise otsuses toodud põhjendusega, et
kuna detailplaneeringuga seadustatavad hooned on väikesemahulised, siis on minimaalse
krundi suuruse vähendamine Sirgu katastriüksuse osas võimalik. Samuti ei nõustunud
põhjendusega, et kuna läheduses on üksikelamute hoonestused, siis planeeritav
üksikelamumaa sobib Mustjala külla üldplaneeringu kompensatsioonialale arvestades
lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust.
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega. Kui omanik oleks
ehitusluba küsinud, oleks ilmselt keeldutud. Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu
algatamise otsuse tegemisel kaalunud erinevaid variante (sh hoonete lammutamist), kuid leiti,
et läbi detailplaneeringu on võimalik hooned seadustada. Selleks algatati detailplaneering.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse
esimene etapp ja selles staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas milline planeering
kehtestatakse. Detailplaneeringu lahendus kujuneb selle koostamise käigus. Antud juhul on
kohalik omavalitsus kaalunud ja leidnud, et detailplaneeringu algatamine on otstarbekas.
Kuna tegemist on detailplaneeringuga, millega muudetakse Mustjala valla Külade
üldplaneeringut, siis on detailplaneeringu algatamise otsuse teinud Saaremaa Vallavolikogu.
Detailplaneeringu koostamine on läbi viidud lähtuvalt üldplaneeringule sätestatud
menetlemise nõuetest (PlanS § 142 lg 2). Saaremaa Vallavolikogu on detailplaneeringu vastu
võtnud, millega on kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele ning et on koostatud
vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega ehk hinnanud koostatud
planeeringulahenduse sobivaks ja otstarbekaks. Selgitame, et nii krundi minimaalsuuruse
vähendamise kui ka üksikelamumaa sobivuse puhul on tegemist sisulise lahenduse
hindamisega, mille üle saab otsustada üksnes kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
2.4. Kaido Kolter leidis, et planeerimisseaduse kohaselt ei algatata detailplaneeringut juhul,
kui selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või planeeringu elluviimisega
kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive. Kehtestatud Mustjala valla
Külade üldplaneeringut on käsitletud kui ühte tervikut ning selle üksikute maaüksuste
muutmine detailplaneeringuga ei ole kohalike elanike suhtes õiglane, pigem diskrimineeriv.
Vähendatakse kruntide suurust ning suurendatakse täisehitamise mahtu krundil. Inimeste
õiguspärane ootus on tulenenud ja tuleneb Mustjala valla Külade üldplaneeringust.
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et Sirgu detailplaneeringule ei ole avalikustamise perioodil
vastuväiteid esitanud rohkem ükski Mustjala küla elanik, seega ei ole alust väita, et küla
elanikud oleksid detailplaneeringu vastu.
Rahandusministeerium on kontrollinud ja tuvastanud, et detailplaneeringu menetlus on läbi
viidud vastavalt PlanS-s sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemise
nõuetega. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku läbiviimisel on kohalik omavalitsus täitnud
PlanS §-s 87 toodud nõuded – planeeringu avaliku väljapanek kestis 31 päeva, avaliku
väljapanekus toimumisest teavitati ajalehtedes Saarte Hääl 07.06.2022 ja vallalehes Saaremaa
Teataja 16.06.2022 ning Saaremaa valla veebilehel, koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati
4
kirjalikult. Avalikustamise perioodil kirjalikke arvamusi rohkem ei esitatud. Esitatud
arvamusest ei ilmne, milles seisneb elanike diskrimineerimine ja kuidas kahjustatakse
kohalike elanike huve. Märgime, et Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud lahendis
märkinud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust
sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida
võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Lähtudes eeltoodust ja arvestades,
et avalikul väljapanekul rohkem arvamusi ei esitatud, saab Rahandusministeerium asuda
seisukohale, et planeeringuga ei riivata kolmandate isikute subjektiivseid õigusi, ning seega
puudusid alused detailplaneeringu algatamata jätmiseks.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sirgu detailplaneeringuga
tehakse ettepanek Mustjala valla Külade üldplaneeringu muutmiseks, kuna
detailplaneeringuga soovitakse muuta krundi maakasutuase juhtotstarvet ja üldplaneeringuga
määratud krundi minimaalset suurust. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohaliku
omavalitsuse kaalutlused üldplaneeringu muutmise osas piisavalt põhjendatud ning need on
toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“.
2.5. Kaido Kolter leidis, et detailplaneeringuga tutvumisel jäid ebaselgeks järgmised punktid,
mis vajavad täpsustamist:
Kui palju hooneid on juba platsil ja kui palju hooneid soovitakse juurde ehitada ning
millistes mõõtmetes? Kas külg külje kõrval kokku ehitatud hoone on üks tervik ühik või kolm
ühikut?
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on krundil olemas
2 hoonet, mis on terrassiga ühendatud: 74 m2 suurune suvila ja 3 m2 suurusega välikäimla,
seega olemasolevat hoonet loetakse 1 hooneks. Detailplaneeringuga on lubatud kokku 3
hoonet, sh olemasolevad hooned ja juurde võib ehitada ühe hoone.
Kui suur on Sirgu maaüksuse täisehitamise protsent praegu ja kui suur saab see olema
detailplaneeringuga?
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et hetkel on krundi täisehituse protsent 3,2%.
Detailplaneeringuga on lubatud krundi suurim ehitisealune pind 100 m2 ja see sisaldab ka
olemasolevaid hooneid. Seega krundi täisehituse protsent on 4,2%.
Detailplaneeringust saab välja lugeda, et üks olemasolev ebaseaduslikult ehitatud hoonetest
on suvila ning kasutusel suveperioodil, milline neist?
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et olemasolev 74 m2 suurune hoone on detailplaneeringu
seletuskirja kohaselt kasutatav hooajaliselt.
Varasemalt on mainitud, et soovitakse muuta Sirgu maaüksus elamumaaks tähisega E4, mis
võimaldaks krundile ehitada kuni kolmekordsed hooned, kas seda kohaldatakse?
5
Saaremaa Vallavalitsus selgitas, et detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.2 kohaselt on
lubatud rajada maksimaalselt 5 m kõrguseid ja 1-korruselisi hooneid. Seega E4 juhtotstarbest
tulenevat tingimust ei kohaldata ja 3-korruselist hoonet Sirgu maaüksusele rajada ei saa.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus arusaadavalt selgitanud, milline
detailplaneeringu lahendus on koostatud. Oluline on rõhutada, et detailplaneering on
lähiaastate ehitustegevuse aluseks (PlanS § 124 lg 2) ja ehitusprojekti koostamise aluseks
(PlanS § 124 lg 4). Olenemata sellest, et Mustjala valla Külade üldplaneeringu kohaselt on
tegemist maakasutuse juhtotstarbega E4, tuleb ehitamisel lähtuda kehtivast
detailplaneeringust. Seega kohalikul omavalitsusel ei ole õigus anda ehitusluba hoonetele, mis
erinevad detailplaneeringus sätestatud nõuetest, sh hoonestusala paiknemine ja ehitusala
suurus, hoonete arv ja kõrgus. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama
planeeringuala hõlmav detailplaneering (PlanS § 140 lg 7).
3. Õiguslikud järeldused
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS
§ 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse
üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega,
on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuste esitaja olnud teadlik
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise
käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste
esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega
on arvamuste esitaja saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi
olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi
vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning
täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu
ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu
koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt
6
põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning
detailplaneering vastab õigusaktidele.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 määrusega nr 14 kehtestatud Mustjala
valla Külade üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta krundi
maakasutuase juhtotstarvet ja üldplaneeringuga määratud krundi minimaalset suurust.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohaliku omavalitsuse kaalutlused üldplaneeringu
muutmise osas piisavalt põhjendatud ning need on toodud detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 5 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek“.
PlanS § 142 lõige 8 näeb ette, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, teeb kohaliku omavalitsuse üksus 30 päeva jooksul
pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Saaremaa Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
arvamusi planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega.
Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan Mustjala küla Sirgu
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
7
detailplaneeringule heakskiidu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga3.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik
kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Ärakuulamise protokoll 13.10.2022
Lisaadressaadid:
S. Beljohin
K. Kolter
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
8