Terje Talv
tegevjuht Meie 16.11.2022 nr 15-4/9072-1
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
[email protected]
Sisendinfo küsimine lähtekohtade
analüüsi koostamiseks
Austatud proua Talv
Pöördume Teie poole seoses Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kiirendada tuuleparkide
planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) protsessi kestvust. Selleks on vajalik mh välja töötada tuulepargi1
planeeringu ja KSH (keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega) lähtekohad, mis
asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi
koostamise kohustuse. Oleme valmis Teiega kohtuma, et saaksime selgitada ja täpsustada,
millist sisendit Teilt ootame ning saaksime vastata Teie küsimustele. Lähtekohtade
väljatöötamiseks viiakse läbi analüüs, mille edukaks läbiviimiseks soovime kaasata maismaa
tuuleparkide arendajad. Kirjalikku tagasisidet käesolevas kirjas toodud küsimustele ootame
hiljemalt 25.11.2022.
A. Taustainfo
Euroopa Liit ja Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks
kliimaneutraalsuse. Seejuures on Euroopa rohelises kokkuleppes puhtale energiale ülemineku
keskmesse seatud energiatõhusus ja taastuvenergia arvestades, et energiasektor vastutab kõige
suurema osa kasvuhoonegaaside heitest Euroopas. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on
geopoliitiline olukord ja kõrged energiahinnad veelgi süvendanud vajadust kiirendada
energiatõhususe parandamist ning taastuvenergia kasutuselevõttu. Kiirendades üleminekut
taastuvenergiale ja suuremale energiatõhususele saab vähendada heitkoguseid ja sõltuvust
imporditud fossiilkütustest ning tagada taskukohased energiahinnad.
2020. aastal moodustas taastuvelektri osakaal Eesti elektri summaarsest lõpptarbimisest 22%
(toodang 2,84 TWh), transpordisektori osakaaluks oli 12,16% (1,1 TWh koos kordajatega)
ning soojusmajanduses 57,89% (10,13 TWh). Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe2 järgi on
1
Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest
seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega hõlmab tuulepark endas ka juurdepääsuteed ja
elektriühendust põhivõrguga.
2
Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-
2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest
lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud
alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest
(100%), osakaal transpordis (14%) ning soojusmajanduses (63%). Taastuvenergias on
suurima kasvupotentsiaaliga tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi
saavutamiseks aastaks 2030 ligikaudu üheksakordistuma. See eeldab täiendavaid tuuleenergia
tootmisvõimsusi maismaale ligikaudu 1 GW ning merele 1 GW.
Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe3 järgi on eesmärgiks lühendada tuulepargi planeeringute
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) pikkust. Selleks, et oleks võimalik aastal
2030 toota Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht, on
vajalik kiirendada taastuvelektrile üleminekut, sh lühendada tuuleparkide planeeringute ja
planeeringutega paralleelselt läbiviidava KSH protsessi kestvust. Vajalik on luua õiguslik
raamistik (ennekõike tuleb PlanSi ja KeHJSi täiendada) tuulepargi planeeringu ja KSH
koostamiseks senisest kiiremas ajaraamis. Selleks on vaja mh välja töötada tuulepargi
planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu
planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise
kohustuse.4
Maismaa tuulepargi lähtekohtade väljatöötamiseks viiakse läbi analüüs (väikeostu
„Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs“ lähteülesanne on
toodud lisas). Analüüs viiakse läbi Rahandusministeeriumi tellimusel koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga (taastuvenergeetika poliitikakujundaja) ja
Keskkonnaministeeriumiga (KSH ja KMH poliitikakujundaja). Konsultatsioonipartneriks on
Skepast&Puhkim OÜ. Analüüsi valmimise tähtaeg on 31.12.2022.
Analüüsis otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:
1. Milline on info (ülesande, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, planeeringu
koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta
tuulepargi planeeringu koostamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?
2. Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (ülesande, mida on vaja lahendada, uuringud
ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi planeeringu
koostamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?
3. Milline on info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste planeerimisdokumentidega,
eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus,
mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis
tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel
ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?
4. Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega, eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad
mõjuallikad, mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika,
uuringud ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi
eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise
kogumaht.“.
3
Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-
2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 5 „Lühendame planeeringute ja lubade
menetlusprotsesside pikkust“ alapunkt b) „Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide
menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga.“.
4
Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit on leitav siit: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-
tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine.
2
planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel ja mida pole võimalik koondada
lähtekohtadesse?
5. Milline on info (mõjuala suurus, mõjutatavad, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid
jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete,
majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida on võimalik
koondada lähtekohtadesse?
6. Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (mõjuala suurus, mõjutatavad,
hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta
tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja
looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?
7. Millised erisused kaasnevad piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega?
Analüüsi koostamisel viiakse läbi järgnevad tegevused:
1. dokumendianalüüs – töötatakse läbi vähemalt 6 ehitusõiguse aluseks olevat tuulepargi
planeeringut ja 6 KSHd või KMHde olemasolul 4 KSHd ja 2 KMHd saamaks sisendinfo
lähtekohtade koostamiseks;
2. küsitlus – viiakse läbi küsitlus saamaks puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja
huvitatud isikutelt sisendinfo lähtekohtade koostamiseks;
3. töögrupi kohtumised – viiakse läbi vajaduspõhiselt töögrupi kohtumised selgitamaks ja
täpsustamaks, millist sisendit on vaja puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja huvitatud
isikutelt lähtekohtade koostamiseks;
4. fookusgrupi kohtumine – viia läbi vähemalt 1 fookusgrupi kohtumine valitsusasutuste ja
huvitatud isikutega valideerimaks saadud sisendit lähtekohtade koostamiseks.
B. Sisendinfo küsimine
Planeerimisseaduse kohaselt kaastakse planeeringu ja selle KSH koostamisesse isikud ja
asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või
planeeringu elluviimise vastu. Seega soovime Teid kaasata analüüsi koostamisesse ja
palume teil anda omapoolne sisend analüüsi läbiviimiseks.
Eeltoodule tuginedes palume vastata alljärgnevatele küsimustele lähtudes Teie
pädevusvaldkonnast:
1. Milline võiks olla mistahes kavandatava tuulepargi kirjeldus, mis ei eelda asukohapõhist
teavet ja saaks olla lähtekohana ette antud üle Eesti?
2. Millised ehitised ja taristu peavad alati kuuluma ühe tuulepargi juurde?
3. Millised võiksid olla maksimaalsed tuulepargi parameetrid (nt kõrgus, tuulikute
vahekaugus, minimaalne pargi suurus), mida saab universaalselt üle Eesti maismaal
lähtekohana arvestada?
4. Kui mitu tuulepargi alternatiivi (erinevad stsenaariumid kõrguste, arvu, võimsuste jmt
osas) tuleks ette anda? Millised võiksid olla maksimaalsete parameetrite kõrval
alternatiivstsenaariumid?
5. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide ühendusvõimalusi ja milliseid põhimõtteid tuleks
ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda? Milline on ühendusvõimalusi puudutav
informatsioon, mis on universaalne mistahes tuulepargis, mistahes asukohas?
6. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide juurdepääsuteid ja milliseid põhimõtteid tuleks
nende kavandamiseks ette anda? Milline on juurdepääsuteid puudutav informatsioon, mis
on universaalne mistahes tuulepargis, mistahes asukohas?
7. Millised on täna teadaolevad uuringud, mis tuleb iga tuulepargi kavandamisel praegusest
praktikast lähtuvalt alati läbi viia? Milline neist uuringutest tuleb kindlasti läbi viia
planeeringu ja mõjuhindamise protsessi koostamise käigus?
3
8. Milline on asukohaspetsiifiline info (tuulepargi parameetreid, uuringuid vmt), mida ei ole
mõistlik standardiseerida ja peaks jääma iga projekti spetsiifiliseks?
9. Kas on veel midagi, millega tuleb arvestada?
C. Ettepanek töögrupi kohtumiseks ja tagasiside tähtaeg
Teeme ettepaneku esimesel võimalusel omavaheliseks kohtumiseks, et saaksime
selgitada ja täpsustada, millist sisendit Teilt ootame ning saaksime vastata Teie
küsimustele.
Kohtumiseks pakume välja järgmised ajad:
1. 18.11.2022 kell 9.00-10.00, 10.00-11.00, 16.00-17.00.
2. 21.11.2022 kell 10.30-11.30, 13.00-14.00.
3. 22.11.2022 kell 8.00-9.00, 9.00-10.00.
4. 23.11.2022 kell 9.00-10.00, 11.00-12.00, 12.00-13.00, 13.00-14.00, 14.00-15.00.
Teile sobiliku aja kokkuleppimiseks palume ühendust võtta Eleri Kautlenbachiga alltoodud
kontaktidel.
Kirjalikku tagasisidet eelnimetatud küsimustele ootame hiljemalt 25.11.2022. Lühike
tähtaeg on tingitud asjaolust, et taastuvenergia ehitiste kavandamist kiirendavate õigusaktide
muudatuste eelnõud peavad valmima hiljemalt veebruaris 2023.5 Õigusakti muudatuste
eelnõude tähtaegseks valmimiseks peab analüüs valmima hiljemalt 31.12.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Lähtekohtade analüüsi lähteülesanne
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
5
Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-
2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 5 „Lühendame planeeringute ja lubade
menetlusprotsesside pikkust“ alapunkt b) „Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide
menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga.“ tegevuseks on
REPowerEU paketist lähtuvad õigusaktide muutmise eelnõud või uue õigusakti eelnõu, et kiirendada riigi jaoks
oluliste ja piiriüleste taastuvenergia projektide menetlusprotsessi. Tähtaeg veebruar 2023.
4
Lisaadressaadid:
Sunly AS
OÜ Utilitas Wind
Enefit Green AS
Eesti Taastuvenergia Koda
Tuuletehnoloogia Liit
AS Vestman Energia
Teadmiseks:
Riigikantselei
5
Väikeostu „Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade
analüüs“ lähteülesanne
Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.
1. Lepingu soovitav sõlmimise kuupäev töö teostajaga (pp/kk/aa)
Esimesel võimalusel.
2. Lepingu lõppemise, tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäev (pp/kk/aa)
Tööd tuleb teostada hiljemalt 31.12.2022, töö tuleb üle anda hiljemalt 13.01.2023.
3. Taustainfo, probleemi kirjeldus, uuringu/analüüsi vajadus
Analüüs viiakse läbi Rahandusministeeriumi tellimusel koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga (taastuvenergeetika poliitikakujundaja) ja
Keskkonnaministeeriumiga (KSH ja KMH poliitikakujundaja).
Analüüs panustab taastuvenergeetika ehitiste rajamise kiirendamise tegevustesse, mis on
Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi prioriteet. Aluseks on järgmised dokumendid:
Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
koostöölepingu, aastateks 2022-2023 osa IV „Energeetika ja elektriturureform“:
- punkt 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030
toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“;
- punkt 5 „Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust“ alapunkt b)
„Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess,
sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga.“;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi (EL)
2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta,
direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles
käsitletakse energiatõhusust. Eesmärgiks on kiirendada taastuvenergia ehitiste
menetlemist, sh planeeringute koostamist.
Selleks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane
tarbimise kogumaht, on vajalik rajada u 1 GW võimsuses meretuulikuid ja u 1 GW võimsuses
maismaatuulikuid. Selleks, et oleks võimalik aastal 2030 toota Eestis sama palju taastuvelektrit,
kui on meie aastane tarbimise kogumaht, on vajalik kiirendada taastuvelektrile üleminekut, sh
lühendada taastuvenergia ehitiste planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava
KSH protsessi kestvust. Vajalik on luua õiguslik raamistik (ennekõike tuleb PlanSi ja KeHJSi
täiendada) taastuvenergia ehitise planeeringu ja KSH koostamiseks senisest kiiremas ajaraamis.
Selleks on vaja mh välja töötada tuulepargi1 planeeringu ja KSH (KMH täpsusega)
lähtekohad, mis asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja
KSH programmi koostamise kohustuse.2 Lähtekohtade väljatöötamiseks on vajalik koostada
käesolev analüüs.
1
Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest
seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega hõlmab tuulepark endas ka juurdepääsuteed ja
elektriühendust põhivõrguga.
2
Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit on leitav siit: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-
tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine.
4. Analüüsi eesmärk ja põhilised uurimisküsimused
Analüüsi eesmärk on luua alusmaterjal, mis on sisendiks õigusliku aluse loomiseks sätestamaks
tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad, mis asendavad
planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustus
lühendamaks tuulepargi planeeringu ning KSH (KMH täpsusega) koostamise ajakulu. Samuti
lühendamaks asjakohaste sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude
hindamise ajakulu.3
Analüüsi peamised uurimisküsimused:
Milline on info (ülesande, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, planeeringu
koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta
tuulepargi planeeringu koostamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?
Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (ülesande, mida on vaja lahendada, uuringud
ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi planeeringu
koostamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?
Milline on info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste planeerimisdokumentidega,
eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus,
mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis
tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel
ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?
Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega, eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad
mõjuallikad, mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika,
uuringud ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi
planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel ja mida pole võimalik koondada
lähtekohtadesse?
Milline on info (mõjuala suurus, mõjutatavad, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid
jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete,
majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida on võimalik
koondada lähtekohtadesse?
Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (mõjuala suurus, mõjutatavad,
hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta
tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja
looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?
Millised erisused kaasnevad piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega?
5. Analüüsi metoodika
Uurimismeetodid:
Dokumendianalüüs – läbi tuleb töötada vähemalt 6 ehitusõiguse aluseks olevat tuulepargi
planeeringut ja 6 KSHd või KMHde olemasolul 4 KSHd ja 2 KMHd saamaks sisendinfo
lähtekohtade koostamiseks.
Küsitlus – läbi tuleb viia küsitlus saamaks puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja
huvitatud isikutelt sisendinfo lähtekohtade koostamiseks.
Töögrupi kohtumised – läbi tuleb viia vajaduspõhiselt töögrupi kohtumised selgitamaks ja
täpsustamaks, millist sisendit on vaja puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja huvitatud
isikutelt lähtekohtade koostamiseks.
Fookusgrupi kohtumine – läbi tuleb viia vähemalt 1 fookusgrupi kohtumine valideerimaks
saadud sisendit lähtekohtade koostamiseks.
3
Asjakohaste mõjude osas hetkel õigusaktide muudatusi plaanis pole, kuid need on hõlmatud analüüsi, et ka
nendega seotud ajakulu optimeerida.
Analüüsi koostamisel küsitakse sisendit kõigilt valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt (nt
arendajad, keskkonnaorganisatsioonid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju
Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing), kellel on puutumus tuuleparkide planeerimisega ja
selle KSH (KMH täpsusega) koostamisega, sh ajakohaste sotsiaalsete, majanduslike,
kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisega.
6. Tööjaotus ja indikatiivne ajakava
Rahandusministeeriumi kohustus on:
läbi viia küsitlus;
korraldada ja läbi viia töögrupi kohtumised;
korraldada ja läbi viia fookusgrupi kohtumine;
protsessi juhtimine.
Konsultatsioonipartneri kohustus on:
esitada ettepanekud indikatiivse ajakava täiendamiseks;
läbi viia dokumendianalüüs;
esitada ettepanekuid uurimusküsimuste täiendamiseks;
anda sisendinfot fookusgrupi kohtumise korraldamiseks;
läbi viia küsitluse, töögrupi kohtumiste ja fookusgrupi tulemuste analüüs;
koostada ja vormistada analüüs koos lisadega, mis võtab arvesse dokumendianalüüsi,
küsitluse, töö- ja fookusgrupi kohtumiste sisendi;
esitada ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks jms.
Indikatiivne ajakava
Leping Hiljemalt 45. nädalal
Dokumendianalüüs 45-47. nädalal
Küsimustik huvitatud isikutele Hiljemalt 45. nädalal
Töökohtumised huvitatud isikutega 46.-47. nädalal
Fookusgrupi kohtumine Hiljemalt 49.-50. nädalal
Analüüsi koostamine 45.-52. nädalal
Analüüsi üleandmine Hiljemalt 31.12.2022
Vajadusel vaegtööd 1.-2. nädalal
7. Ootus tööde väljundile/tulemile.
Töö tulemuseks on analüüs, mis vormistatakse ja antakse üle tekstina, millele on lisatud
vajadusel skeemid jms illustreeriv materjal. Analüüs vormistatakse viisil, mis võimaldab seda
hõlpsasti kasutada sisendina õigusakti eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel.
Analüüsi lisaks on valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt saadud sisend tabeli vormis koos
algfailidega, koosolekute ja töökohtumiste protokollid jms töö teostamise käigus koostatud
materjalid.
8. Nõuded analüüsi teostaja kompetentsile
Analüüsi koostamisel peab konsultatsioonipartneri meeskonnas osalema vähemalt:
üks planeerimisseaduse nõuetele vastav planeerija.
KeHJS § 34 lg 4 nõuetele vastav KSH juhtekspert, kellel on ka KMH litsents.
9. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus
Pakkumuses esitab pakkuja:
pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, lisa 1);
meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid, mis tõendavad punktis 8 nimetatud nõuetele
vastavust.
Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse
tähtaegse esitamise riski.
Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 14 päeva alates pakkumuste esitamise
tähtpäevast.
Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 29 500 eurot (ilma käibemaksuta).
Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 03.11 kell 11.00 e-posti
aadressile
[email protected].
Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või
osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei
vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
10. Pakkumuste menetlemine
Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste
vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.
Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija
pakkumuse tagasi.
Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust (kuni
29 500 eurot (ilma käibemaksuta)).
Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim so madalaima kogumaksumusega pakkumus.
Parima pakkuja välja valimisel edukaks tunnistamise otsust ei tehta, vaid tehakse lepingu
sõlmimise õigusega isikule ettepanek lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimisega loetakse, et
pakkumus on edukaks tunnistatud. Lepingu sõlmimise järel teavitatakse teisi pakkujaid eduka
pakkujaga lepingu sõlmimisest mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.
Kui pakkumus lükati tagasi või pakkuja jäeti kvalifitseerimata, esitatakse põhjendused.
11. Lepingutingimused
Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on
kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/ministeerium-
uudised-ja-kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked. Lepingu eritingimused on
lisatud pakkumuskutsele (lisa 2).
12. Töö eest tasumine
Töö eest tasumine toimub ühes osas üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.