dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 16. november 2022
Viit
14-1/8577-2
Registreeritud
16. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
I. O.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Eliko Saks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎14-18577-2 16.11.2022 Väljaminev kiri.asice483 KB

Sisu (failidest)

Irina Orlova Teie 26.10.2022 [email protected] Meie 16.11.2022 nr 14-1/8577-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud proua Orlova Esitasite 26.10.2022 Justiitsministeeriumile teabenõude, milles soovite vastust küsimusele, kas kohaliku omavalitsuse üksus võib tasuda volikogu liikme keelekoolituse kulud. Justiitsministeerium saatis Teie pöördumise vastamiseks Rahandusministeeriumile. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) on Rahandusministeeriumi vastutusvaldkonna seadus ja seetõttu on ministeeriumil õigus anda ka seaduse tõlgendamise ja rakendamise kohta selgitusi. Lähtudes MSVS § 2 lõikest 2 on Teie pöördumise puhul tegemist selgitustaotlusega, mitte teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes. 27.10.2022 teavitasime Teid, et vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Kindlasti tunnustame Teie soovi õppida eesti keelt. Selgitame, et keelekasutus kohalikes omavalitsustes on reguleeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 52 ja KOKS §-s 41, mille kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Asjaajamine on igasugune ametlik suhtlemine ning ametlike dokumentidega seonduv tegevus, sh ka koosolekute, nõupidamiste ja istungite pidamine ning dokumentide koostamine, kasutamine ja säilitamine. Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles1. Ka Peipsiääre valla põhimääruse § 57 lõige 6 sätestab valla ametiasutuse ja selle hallatavate asutuste asjaajamiskeelena eesti keele. Õiguskantsler selgitas hiljuti Narva Linnavolikogule, et volikogu liikme keeleoskuse omandamine on ikka eeskätt isiku enda tagada. Volikogu esimees peab välistama, et istungil 1 KOKS § 41 lõigetes 1 ja 2 sätestatud reeglitest, mille järgi asjaajamiskeel on eesti keel ning volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles, sätestab sama sätte lõige 3 erandi. KOKS § 41 lõike 3 esimene lause teeb võõrkeelte, sh vähemusrahvuste keelte kasutamise kohta viite keeleseadusele (KeeleS). KeeleS § 11 sätestab: „Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 võetakse sõna võõrkeeles. Õiguskantsler selgitab: "Volikogu liige võib tõlki kasutada, kuid sel juhul tuleb tal tõlk endal leida ja talle tasuda. /.../ Volikogusse kandideerija peab teadma, et volikogu töökeel on eesti keel, ja sellega aegsasti arvestama. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd ja juhatab volikogu istungeid (KOKS § 42 lõike 1 punkt 1). Ta peab oma pädevuse piires rakendama vajalikke abinõusid, et istung toimuks korrakohaselt. Kui volikogu liige eirab volikogu töökeele nõuet, tuleb istungi juhatajal tema esinemine katkestada. Kui volikogu liige ei suuda või ei soovi volikogus eesti keeles tegutseda, ei saa ta paraku oma mandaati täiel määral teostada. Kui ta seetõttu leiab, et ei saa oma valijaid esindada, on tal võimalik tagasi astuda või peatada parema keeleoskuse omandamise ajaks oma volitused.".2 Volikogu liige ei saa küll keelekoolituse kulude tasumist kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda, kuid teisalt ei tulene õigusaktidest piirangut, et kohaliku omavalitsuse üksus ei saaks neid kulusid vabatahtlikult hüvitada, kui sellise kulu hüvitamise võimaluse on kohaliku omavalitsuse üksus oma korra või otsusega ette näinud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Eliko Saks 715 5832 [email protected] 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Volikogu%20t%C3%B6%C3%B6keel.pdf 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →