Põltsamaa Vallavalitsus Teie 07.09.2022 nr 7-1/2022/44-1
[email protected]
Meie 16.11.2022 nr 15-5/7197-2
Ettepanekud Põltsamaa valla
tuuleparkide eriplaneeringu
lähteseisukohtadele ja KSH
väljatöötamise kavatsusele
Põltsamaa Vallavalitsus esitas 07.09.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 103 lõike 1 alusel taotluse ettepanekute saamiseks Põltsamaa valla
tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade (edaspidi LS) ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Samuti teavitati
LS ja KSH VTK avalikust väljapanekust 19.09-20.11.2021.
Põltsamaa vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ning planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koos
vajalike uuringute läbiviimisega algatas Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega
nr 1-3/2021/59. Planeeringuala on kogu Põltsamaa valla territoorium suurusega 889,56 km².
Tutvunud esitatud materjalidega peame oluliseks välja tuua järgmist.
1. 13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste
„KSH väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Põltsamaa valla tuuleparkide
eriplaneering ja KSH algatati 20.12.2021 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist.
Arvestades, et planeering kehtestataks haldusaktiga, mis peab kehtestamisel vastama
kehtivale õigusele, samuti lähtudes asjaolust, et KSH väljatöötamiskavatsuse ja KSH
programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga, teeme ettepaneku seletuskirjas
välja tuua, et KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes.
2. LS ja KSH VTK peatükis 1.1. „Eriplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus“ on
öeldud, et eriplaneeringu I etapi ehk asukoha eelvaliku raames määratakse tuulepargi ja selle
toimimiseks vajaliku taristu põhimõtteline lahendus ja võimalikud trasside asukohad,
sealhulgas juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos võimalike
liitumiskohtadega, samuti tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne
arv valitud asukohas. Tuulepargi ala sisest taristut eelvaliku raames ei kavandata, vaid
mõeldud on tuulepargi aladest väljapoole jäävat taristut. Taristu lahendus on eelvaliku etapis
üldine ning põhimõtteline ja see lahendatakse täpsemalt detailse lahenduse raames. Juhime
siinkohal tähelepanu, et määratleda tuleb ka juurdepääsuteede ja elektriühendusliinide
kavandamise kriteeriumid ning põhimõtted, millest lähtutakse asukoha valimisel. Palume
selles osas dokumenti täiendada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3. LS ja KSH VTK peatükis 1.2. „Tuulepargi kirjeldus“ on öeldud, et tuulepark koosneb
tuulegeneraatoritest ehk tuulikutest, tuuleparki ja tuulikuid teenindavatest teedest,
pargisisesest elektrivõrgust, alajaamadest jm taristust. Palume siinkohal lisada viide
Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003 määruses nr 184 „Võrgueeskiri” toodud tuulepargi
määratlusele.
4. LS ja KSH VTK peatükis 1.5. „Eriplaneeringu protsess“ on joonisel 2 toodud
eriplaneeringu koostamise protsessi skeem. See on küll planeerimisseaduse alusel
lihtsustatud, kuid samas korrektset infot mitte andev. Juhime tähelepanu, et etapis 1.3
„Ametkondade seisukohtade küsimine LS ja VTK eelnõule“ tuleks nimetada ka isikuid. PlanS
§ 99 lõigetes 1 ja 2 on toodud isikud ja asutused, kellele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
koostamise korraldaja esitab eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK ettepanekute
saamiseks. Etapp 2.4 „Kooskõlastamine ametkondadega“ tuleks nimetada ümber näiteks
järgmiselt: „Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine“. PlanS § 105 sätestab,
et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos KSH esimese
etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud
asutustele ning teavitatakse § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi
aruande kohta arvamust. Lisaks tuleks pikendada joonisel kujutatud rohelist noolt kuni etapini
1.4 ning sinist noolt kuni etapini 2.5.
5. LS ja KSH VTK peatükis 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“ on elektriliini
puhvervööndina ekslikult kirjutatud 290 m, kuigi mõeldud on 250 m.
6. LS ja KSH VTK peatükis 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“ on öeldud, et välistavatest
kriteeriumitest lähtuvalt moodustuvad planeeringualale ebasobivad alad, mis kaardilt
eemaldatakse. See tähendab, et neid alasid mõjude hindamise käigus ei hinnata ja
asukohavaliku aladena ei käsitleta, sest need on tuulepargi aladena juba välistatud. Palume
siinkohal kaaluda võimalust, et kui tehakse uuringud, mille tulemusel selgub, et puhvertsooni
vajadus on teistsugune või näiteks ei ole ringikujuline, siis oleks võimalik vastava välistava
kriteeriumi ruumikuju vms täpsustada.
7. LS ja KSH VTK peatükis 5.1. „Ajakava“ toodud eeldatavat ajakava tuleks täiendada
lisades etappi „LS ja VTK kohta seisukohtade küsimine ametkondadelt“ täienduse „ja
isikutelt“. Samuti tuleks täiendada etappi „Asukoha eelvaliku I etapi ja mõjude hindamise
aruande kooskõlastamine“ täiendusega „ja arvamuse küsimine“.
8. LS ja KSH VTK-s on läbivalt viidatud vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringule.
Juhime tähelepanu, et planeeringu koostamisel on küll võimalik arvestada ka koostamisel
oleva üldplaneeringuga, kuid eelkõige tuleb lähtuda hetkel kehtivatest üldplaneeringutest.
Palume täiendada kehtivate üldplaneeringute info osas dokumenti läbivalt.
9. LS ja KSH VTK peatükis 3.10 „Maavarad ja maardlad“ on öeldud, et kuna
mäeeraldistel on tuulepargialade kavandamine välistatud, siis otsest olulist negatiivset mõju
tuuleparkidest lähtuvalt neile eeldada ei ole. Nõustume, et mäeeraldisel, mis on
kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue osa, pole võimalik tuulikuid ehitada.
Juhime siinkohal tähelepanu, et Riigikogus on menetlemisel Elektrituruseaduse ja teiste
seaduste muutmise seadus 696 SE, mille § 5. „Maapõueseaduse muutmine“ kohaselt
maapõueseaduses tehakse muudatused, mis võimaldavad teatud tingimustel ja teatud ajaks
taastuvenergia ehitise ehitamist nö vahekasutusena maavaravarudele. Eeltoodule tuginedes
2
teeme ettepaneku koheselt mitte välistada maavaravarude alasid tuuleparkide asukohtadena.
Tuuleparkide kavandamise võimalikkus maavaravarudele tuleks välja selgitada
planeerimisprotsessis.
10. Palume täpsustada LS ja KSH VTK peatüki 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“
nimetust selliselt, et oleks aru saada, milliseid maastikke on mõeldud.
11. LS ja KSH VTK peatükis 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“ on öeldud, et
Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt.
Otsene mõju võib kaasneda tuulepargi kavandamisega kultuuriväärtuslikule alale või
objektile, samuti selle kaitsevööndisse. Kaevetööd võivad mõjutada maa sees olevaid
arheoloogiaväärtusega objekte arheoloogiamälestiste esinemise piirkonnas ja
potentsiaalsetel arheoloogiaväärtusega aladel. Eeltoodud mõjud on seotud nii tuuleparkide
kui ka neid teenindava taristu ehitamisega. Kaudne mõju on seotud eeskätt vaadete
muutumisega. Väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike alade puhul võivad tuulepargid
mõjutada vaateid. Kaudne mõju kultuuriväärtuslikele objektidele võib samuti avalduda
vaadete muutumise kaudu. Mõju vaadetele on seotud ennekõike tuulepargi kasutusetapiga,
aga ka sulgemistapiga, mille käigus maastikus pikka aega domineerinud objektid
eemaldatakse ning vaated taaskord muutuvad. Juhime tähelepanu, et lisaks
kultuuriväärtustele võib otsene mõju kaasneda ka väärtuslikele maastikele. Palume selles osas
dokumenti täiendada.
12. LS ja KSH VTK peatükis 6.1 „Jõgeva maakonnaplaneering 2030+“ on öeldud, et
tuuleparkide rajamisel tuleb arvesse võtta maakonnaplaneeringus antud tingimusi, mis
tänaste teadmiste ja kokkulepete alusel on asjakohased. Juhime tähelepanu, et Jõgeva
maakonnaplaneering 2030+ on kehtiv dokument, mis kehtib terviklikult. See tähendab, et
kõiki selles sätestatud tingimusi tuleb arvesse võtta. Kui eriplaneeringu koostamisel selgub,
et mõne maakonnaplaneeringu tingimusega ei ole võimalik, või muutunud olusid arvestades
vms põhjusel otstarbekas arvestada, siis on põhjendatud juhul võimalik teha ettepanek
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Rahandusministeerium võib põhjendatud juhul anda
nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks (vt PlanS § 95 lg 81). Lisame siinkohal, et
maakonnaplaneeringu muutmise vajaduse selgudes on vajalik koheselt selles osas alustada
Rahandusministeeriumiga koostööd.
Juhime siinkohal tähelepanu, et oleme tuvastanud LS ja KSH VTK võimaliku vastuolu
järgnevate maakonnaplaneeringu tingimustega:
LS ja KSH VTK-s on mitmes kohas mainitud, et tuulikute rajamiseks metsamaale on
vajalik metsa raadamine. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.3.3.
"Taastuvenergia" on taastuvenergia arendamise põhimõtete all öeldud, et vältida tuleb
tuuleenergeetika arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna
põline metsamaa peaks jääma metsa kasvatamiseks ja väärtuslike põllumaade aladele.
LS ja KSH VTK peatükis 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“ on öeldud, et
tuuleparkideks esialgselt valitud võimalikest aladest nähtub, et kattuvust esineb
pärandkultuuriobjektidega ning vähesel määral ka kohaliku tähtsusega väärtuslike
maastikega (kattumine servaaladel). VTK etapis ei ole teada tuuleparkidega kaasneva
taristu asukohad, mistõttu ei saa välistada kattumist mõne kultuurimälestise või muu
kultuuriväärtusliku objektiga. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.1.
„Väärtuslikud maastikud“ on väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste
3
suurendamiseks seatud üheks tingimuseks, et väärtuslikele maastikele ei rajata olulise
ruumilise mõjuga ehitisi.
LS ja KSH VTK peatükis 3.6. „Rohevõrgustik“ on öeldud, et tuuleparkide kattumine
rohevõrgustikuga ei ole automaatselt välistatud ning nagu nähtub võimalikest
tuuleparkideks esialgselt välja valitud aladest (vt veebikaart), siis kattuvad neist peaaegu
kõik rohevõrgustikuga. Kattumust on nii tugialade kui ka rohekoridoridega. Jõgeva
maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.7. „Roheline võrgustik“ on rohelise võrgustiku
toimimist tagavate tingimuste seas toodud, et tuumalale ei rajata tööstus- ja tootmisehitisi.
13. LS ja KSH VTK peatükis 5.2 „Kaasamine ja koostöö“ on toodud asutused, kellega
tehakse eriplaneeringu koostamisel koostööd. Tabelis on Rahandusministeeriumi koostöö
eesmärgiks märgitud järelevalve teostaja. Juhime tähelepanu, et PlanS kohaselt on
Rahandusministeerium heakskiidu andja. Palume tabelit vastavalt korrigeerida.
14. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste
planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi
soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis eriplaneeringu
ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringu
asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks
ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4