dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele

Rahandusministeerium · 16. november 2022
Viit
15-5/7197-2
Registreeritud
16. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põltsamaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-57197-2 16.11.2022 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Põltsamaa Vallavalitsus Teie 07.09.2022 nr 7-1/2022/44-1 [email protected] Meie 16.11.2022 nr 15-5/7197-2 Ettepanekud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Põltsamaa Vallavalitsus esitas 07.09.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 103 lõike 1 alusel taotluse ettepanekute saamiseks Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade (edaspidi LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Samuti teavitati LS ja KSH VTK avalikust väljapanekust 19.09-20.11.2021. Põltsamaa vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koos vajalike uuringute läbiviimisega algatas Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega nr 1-3/2021/59. Planeeringuala on kogu Põltsamaa valla territoorium suurusega 889,56 km². Tutvunud esitatud materjalidega peame oluliseks välja tuua järgmist. 1. 13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste „KSH väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneering ja KSH algatati 20.12.2021 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist. Arvestades, et planeering kehtestataks haldusaktiga, mis peab kehtestamisel vastama kehtivale õigusele, samuti lähtudes asjaolust, et KSH väljatöötamiskavatsuse ja KSH programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga, teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua, et KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes. 2. LS ja KSH VTK peatükis 1.1. „Eriplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus“ on öeldud, et eriplaneeringu I etapi ehk asukoha eelvaliku raames määratakse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu põhimõtteline lahendus ja võimalikud trasside asukohad, sealhulgas juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos võimalike liitumiskohtadega, samuti tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne arv valitud asukohas. Tuulepargi ala sisest taristut eelvaliku raames ei kavandata, vaid mõeldud on tuulepargi aladest väljapoole jäävat taristut. Taristu lahendus on eelvaliku etapis üldine ning põhimõtteline ja see lahendatakse täpsemalt detailse lahenduse raames. Juhime siinkohal tähelepanu, et määratleda tuleb ka juurdepääsuteede ja elektriühendusliinide kavandamise kriteeriumid ning põhimõtted, millest lähtutakse asukoha valimisel. Palume selles osas dokumenti täiendada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 3. LS ja KSH VTK peatükis 1.2. „Tuulepargi kirjeldus“ on öeldud, et tuulepark koosneb tuulegeneraatoritest ehk tuulikutest, tuuleparki ja tuulikuid teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust, alajaamadest jm taristust. Palume siinkohal lisada viide Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003 määruses nr 184 „Võrgueeskiri” toodud tuulepargi määratlusele. 4. LS ja KSH VTK peatükis 1.5. „Eriplaneeringu protsess“ on joonisel 2 toodud eriplaneeringu koostamise protsessi skeem. See on küll planeerimisseaduse alusel lihtsustatud, kuid samas korrektset infot mitte andev. Juhime tähelepanu, et etapis 1.3 „Ametkondade seisukohtade küsimine LS ja VTK eelnõule“ tuleks nimetada ka isikuid. PlanS § 99 lõigetes 1 ja 2 on toodud isikud ja asutused, kellele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK ettepanekute saamiseks. Etapp 2.4 „Kooskõlastamine ametkondadega“ tuleks nimetada ümber näiteks järgmiselt: „Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine“. PlanS § 105 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos KSH esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kohta arvamust. Lisaks tuleks pikendada joonisel kujutatud rohelist noolt kuni etapini 1.4 ning sinist noolt kuni etapini 2.5. 5. LS ja KSH VTK peatükis 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“ on elektriliini puhvervööndina ekslikult kirjutatud 290 m, kuigi mõeldud on 250 m. 6. LS ja KSH VTK peatükis 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“ on öeldud, et välistavatest kriteeriumitest lähtuvalt moodustuvad planeeringualale ebasobivad alad, mis kaardilt eemaldatakse. See tähendab, et neid alasid mõjude hindamise käigus ei hinnata ja asukohavaliku aladena ei käsitleta, sest need on tuulepargi aladena juba välistatud. Palume siinkohal kaaluda võimalust, et kui tehakse uuringud, mille tulemusel selgub, et puhvertsooni vajadus on teistsugune või näiteks ei ole ringikujuline, siis oleks võimalik vastava välistava kriteeriumi ruumikuju vms täpsustada. 7. LS ja KSH VTK peatükis 5.1. „Ajakava“ toodud eeldatavat ajakava tuleks täiendada lisades etappi „LS ja VTK kohta seisukohtade küsimine ametkondadelt“ täienduse „ja isikutelt“. Samuti tuleks täiendada etappi „Asukoha eelvaliku I etapi ja mõjude hindamise aruande kooskõlastamine“ täiendusega „ja arvamuse küsimine“. 8. LS ja KSH VTK-s on läbivalt viidatud vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringule. Juhime tähelepanu, et planeeringu koostamisel on küll võimalik arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringuga, kuid eelkõige tuleb lähtuda hetkel kehtivatest üldplaneeringutest. Palume täiendada kehtivate üldplaneeringute info osas dokumenti läbivalt. 9. LS ja KSH VTK peatükis 3.10 „Maavarad ja maardlad“ on öeldud, et kuna mäeeraldistel on tuulepargialade kavandamine välistatud, siis otsest olulist negatiivset mõju tuuleparkidest lähtuvalt neile eeldada ei ole. Nõustume, et mäeeraldisel, mis on kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud maapõue osa, pole võimalik tuulikuid ehitada. Juhime siinkohal tähelepanu, et Riigikogus on menetlemisel Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE, mille § 5. „Maapõueseaduse muutmine“ kohaselt maapõueseaduses tehakse muudatused, mis võimaldavad teatud tingimustel ja teatud ajaks taastuvenergia ehitise ehitamist nö vahekasutusena maavaravarudele. Eeltoodule tuginedes 2 teeme ettepaneku koheselt mitte välistada maavaravarude alasid tuuleparkide asukohtadena. Tuuleparkide kavandamise võimalikkus maavaravarudele tuleks välja selgitada planeerimisprotsessis. 10. Palume täpsustada LS ja KSH VTK peatüki 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“ nimetust selliselt, et oleks aru saada, milliseid maastikke on mõeldud. 11. LS ja KSH VTK peatükis 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“ on öeldud, et Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt. Otsene mõju võib kaasneda tuulepargi kavandamisega kultuuriväärtuslikule alale või objektile, samuti selle kaitsevööndisse. Kaevetööd võivad mõjutada maa sees olevaid arheoloogiaväärtusega objekte arheoloogiamälestiste esinemise piirkonnas ja potentsiaalsetel arheoloogiaväärtusega aladel. Eeltoodud mõjud on seotud nii tuuleparkide kui ka neid teenindava taristu ehitamisega. Kaudne mõju on seotud eeskätt vaadete muutumisega. Väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike alade puhul võivad tuulepargid mõjutada vaateid. Kaudne mõju kultuuriväärtuslikele objektidele võib samuti avalduda vaadete muutumise kaudu. Mõju vaadetele on seotud ennekõike tuulepargi kasutusetapiga, aga ka sulgemistapiga, mille käigus maastikus pikka aega domineerinud objektid eemaldatakse ning vaated taaskord muutuvad. Juhime tähelepanu, et lisaks kultuuriväärtustele võib otsene mõju kaasneda ka väärtuslikele maastikele. Palume selles osas dokumenti täiendada. 12. LS ja KSH VTK peatükis 6.1 „Jõgeva maakonnaplaneering 2030+“ on öeldud, et tuuleparkide rajamisel tuleb arvesse võtta maakonnaplaneeringus antud tingimusi, mis tänaste teadmiste ja kokkulepete alusel on asjakohased. Juhime tähelepanu, et Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ on kehtiv dokument, mis kehtib terviklikult. See tähendab, et kõiki selles sätestatud tingimusi tuleb arvesse võtta. Kui eriplaneeringu koostamisel selgub, et mõne maakonnaplaneeringu tingimusega ei ole võimalik, või muutunud olusid arvestades vms põhjusel otstarbekas arvestada, siis on põhjendatud juhul võimalik teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Rahandusministeerium võib põhjendatud juhul anda nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks (vt PlanS § 95 lg 81). Lisame siinkohal, et maakonnaplaneeringu muutmise vajaduse selgudes on vajalik koheselt selles osas alustada Rahandusministeeriumiga koostööd. Juhime siinkohal tähelepanu, et oleme tuvastanud LS ja KSH VTK võimaliku vastuolu järgnevate maakonnaplaneeringu tingimustega:  LS ja KSH VTK-s on mitmes kohas mainitud, et tuulikute rajamiseks metsamaale on vajalik metsa raadamine. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.3.3. "Taastuvenergia" on taastuvenergia arendamise põhimõtete all öeldud, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna põline metsamaa peaks jääma metsa kasvatamiseks ja väärtuslike põllumaade aladele.  LS ja KSH VTK peatükis 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“ on öeldud, et tuuleparkideks esialgselt valitud võimalikest aladest nähtub, et kattuvust esineb pärandkultuuriobjektidega ning vähesel määral ka kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikega (kattumine servaaladel). VTK etapis ei ole teada tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad, mistõttu ei saa välistada kattumist mõne kultuurimälestise või muu kultuuriväärtusliku objektiga. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.1. „Väärtuslikud maastikud“ on väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste 3 suurendamiseks seatud üheks tingimuseks, et väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga ehitisi.  LS ja KSH VTK peatükis 3.6. „Rohevõrgustik“ on öeldud, et tuuleparkide kattumine rohevõrgustikuga ei ole automaatselt välistatud ning nagu nähtub võimalikest tuuleparkideks esialgselt välja valitud aladest (vt veebikaart), siis kattuvad neist peaaegu kõik rohevõrgustikuga. Kattumust on nii tugialade kui ka rohekoridoridega. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.7. „Roheline võrgustik“ on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seas toodud, et tuumalale ei rajata tööstus- ja tootmisehitisi. 13. LS ja KSH VTK peatükis 5.2 „Kaasamine ja koostöö“ on toodud asutused, kellega tehakse eriplaneeringu koostamisel koostööd. Tabelis on Rahandusministeeriumi koostöö eesmärgiks märgitud järelevalve teostaja. Juhime tähelepanu, et PlanS kohaselt on Rahandusministeerium heakskiidu andja. Palume tabelit vastavalt korrigeerida. 14. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/ Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis eriplaneeringu ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel