Teie 09.11.2022 nr 9-4/100-3
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 16.11.2022 nr 12.2-1/8838-3
[email protected]
Järelevalvemenetluse lõpetamine
Austatud härra Saat
07.11.2022 kirjaga nr 12.2-1/8838-1 alustas Rahandusministeerium, juhindudes riigihangete
seaduse (RHS) § 205 lg 1 p-st 1, järelevalvemenetlust seoses Lääne-Harju Vallavalitsuse,
registrikood 77000200, (edaspidi: hankija) poolt väljaspool riigihangete registrit läbiviidava
alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega ehitustööde riigihanke menetlusega "Paldiski linnas
asuvalt Rae tänavalt sissesõitude osaline rekonstrueerimine" (edaspidi: riigihange).
Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitanud ettevõtja (InfraRoad OÜ) nägi RHS-i rikkumist
selles, et vaatamata sellesisulisele pöördumisele ei teinud hankija temale kui riigihankes pakkumuse
esitamisest huvitatud ettevõtjale teatavaks pakkumuse koostamiseks vajalikke andmeid, s.o
riigihanke tehnilist kirjeldust. Järelevalveteatele lisatud kirjavahetuses põhjendas hankija pakkumuse
esitamiseks vajalike andmete esitamata jätmist järgmiste väidetega: ehitustööde riigihanke eeldatav
maksumus jääb alla 20 000 euro; pakkumuse esitamise ettepanek on tehtud kolmele ettevõtjale
ning hankija ei pea vajalikuks täiendavate pakkumuste küsimist; riigihanke alusandmete vastu
huvi tundunud ettevõtja ei ole varasemates sama hankija riigihangetes osutunud nn odavama
segmendi pakkujaks.
Hankija dokumendiregistri avalikust vaatest nähtuvalt oli hankija teinud e-posti teel edastatud
kirjadega pakkumuse esitamise ettepaneku kolmele ettevõtjale: Abetone Ehitus OÜ-le (31.10.2022
nr 4-14/55-1); Altos Teed OÜ-le (31.10.2022 nr 4-14/55-2); AS-le TREV-2 Grupp (31.10.2022
nr 4-14/55-3). Pakkumuse esitamise ettepaneku kohaselt pidid ettevõtjad lähtuma pakkumuste
koostamisel ning esitamisel hankija e-kirjale lisatud tehnilisest kirjeldusest ja tööala skeemist.
Nimetatud dokumente ei olnud dokumendiregistri avalikus vaates avaldatud, mistõttu pelgalt
dokumendiregistris avaldatud pakkumuse esitamise ettepaneku (ilma selle lisadeta) pinnalt polnud
võimalik nõuetele vastavat pakkumust koostada ja esitada. Pakkumused tuli esitada e-posti teel
hiljemalt 07.11.2022 kell 12:00. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim hind ning
riigihanke esemeks olevate ehitustööde teostamise tähtpäevaks oli märgitud 15.12.2022.
Järelevalvemenetluse alustamise teates selgitas Rahandusministeerium hankijale, et riigihanke
korraldamise üldpõhimõtetest tulenevalt ei tohi hankija meelevaldselt piirata pakkumuse
esitamise õigust ettevõtja suhtes, kes on huvitatud riigihankes osalemisest, kuid kellele hankija ei
ole eelnevalt teinud pakkumuse esitamise ettepanekut. Alla lihthanke piirmäära jäävates
riigihangetes ei ole hankija kohustatud tegema pakkumuse esitamise ettepanekut kõigile turul
tegutsevatele või kõigile hankijale teadolevatele ettevõtjatele, kuid kui mõni pakkumuse esitamise
ettepanekut algselt mitte saanud ettevõtja peaks riigihanke vastu huvi tundma, siis hankija ei saa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
meelevaldselt keelduda sellisele ettevõtjale pakkumuse koostamiseks vajalike andmete esitamisest
ja tema pakkumuse läbivaatamisest.
Ettevõtjalt ei saa võtta pakkumuse esitamise võimalust ja õigustada pakkumuse arvestamata
jätmist pelgalt sellega, et ettevõtja ei ole hankijalt saanud pakkumuse esitamise ettepanekut.
Ka alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega ehitustööde tellimine on riigihange ja
hankelepingu sõlmimiseni jõudmine peab toimuma kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega
ning hankija asutusesiseses hankekorras ette nähtud kohase menetluse teel.
RHS § 4 p 16 sätestab, et riigihange on mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi
saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke
definitsioon ei ole seotud soetuse maksumusega, st et ka hankija 1-eurone ost on riigihange.
Lääne-Harju Vallavalitsus peab ehitustööde tellimisel järgima RHS-ist tulenevaid kohustusi.
RHS ei sätesta konkreetseid menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära (< 60 000 eurot km-ta)
jäävate ehitustööde tellimiseks, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga ja et
hankija saaks käituda hankelepingu sõlmimisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke piimäära
jäävates riigihangetes peab hankija tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise
(vt ka RaM selgitusi KKK rubriigis: Väikehange).
Nõnda sätestab RHS § 3, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud: (p 1) tegutsema
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; (p 2) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle
elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majandus-
piirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA)
ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; (p 3) tagama konkurentsi
efektiivse ärakasutamise riigihankel; (p 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
(p 5) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmides hankelepingu parima
võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
Allapoole piirmäära jäävates riigihangetes, mille puhul hankijal ei ole kohustust avaldada
hanketeateid või muid andmeid riigihangete registris, on hankija siiski üldjuhul kohustatud
võimaldama pakkumuse esitamist enda huvist hankijale teada andnud ettevõtjatele, kes omavad
eelduslikult hankelepingu täitmiseks vajalikku kompetentsi (kvalifikatsiooni). Hankija peaks
avaldama alla piirmäära jäävas riigihankes osalemise tingimused ja lubama pakkumuse esitamist
ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hanke-
lepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav ning kes on pöördunud hankija poole
sooviga tutvuda riigihanke tingimustega või esitanud (tingimustele vastava) pakkumuse ilma
hankijalt tingimusi saamata. Hankija vastupidine käitumine ei pruugi olla kooskõlas riigihanke
üldpõhimõtetega ja riigihanke hea tavaga ning võib kätkeda endas tajutavaid korruptsiooniriske.
Hankija ei pea ise aktiivselt tegutsedes tekitama kõikidele lihthanke piirmäärast allapoole jäävast
riigihankest huvitatud ettevõtjatele võimalust pakkumuse esitamiseks. Ent ühe täiendava
pakkuja kaasamisega ja tema pakkumuse menetlemisega tekkivad rahalised kulud hankija
jaoks ei ole siiski sedavõrd suured, et need õigustaksid pakkumuse esitamise ettepanekut
mittesaanud ettevõtjale riigihanke tingimuste avaldamisest keeldumist ja sellise ettevõtja
esitatud pakkumuse kõrvale jätmist. Hankija keeldumine sellisele ettevõtjale riigihanke tingimusi
sisaldava teabe väljastamisest või tema pakkumuse vastu võtmisest võib olla vastuolus riigihanke
korraldamise üldpõhimõtetega, sh RHS § 3 p-dega 2, 3 ja 5.
RHS § 9 lg 4 p 4 kohaselt peab hankija sätestama oma organisatsioonisiseses hankekorras
muu hulgas alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise
korra. Hankekorrast peab selguma, milline on alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega
hankelepingu sõlmimiseni jõudmise täpsem menetlus ja korraldus. Teisisõnu peab hankija
hankekorras sisustama, millised menetlusreeglid kehtivad alla lihthanke piirmäära jääva hanke-
2
lepingu sõlmimisele (vt RaM. Hankekordade analüüs. Näited heast ja halvast hankepraktikast.
2014).
Lääne-Harju valla hankekord on kehtestatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 06.03.2018 määrusega
nr 1 [RT IV, 04.12.2021, 35], mis on avaldatud Riigi Teatajas ja sellele on viidatud hankija
veebilehel. Alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ja teenuste ning ehitustööde tellimise
kord on sätestatud hankekorra §-s 11. Hankekorra § 11 lg 1 kohaselt valib hanke korraldaja alla
lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmisel ja teenuste ning ehitustööde tellimisel riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid arvestades ning lähtuvalt hanke objektist sobivaima menetluse.
Vastavalt hankekorra § 11 lg-le 2 tuleb konkurentsi olemasolu korral tagada erinevate pakkumiste
võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhe. Ettepanek pakkumuse esitamiseks tuleb
teha võimalusel vähemalt kolmele isikule. Ostmine või tellimine võib olla vormistatud ka hinna-
päringuna. Hankekorra § 11 lg 4 järgi avaldab hanke korraldaja konkurentsi olemasolu korral valla
veebilehel hanketeate, mis sisaldab vähemalt: 1) hanke objekti kirjeldust, hanke tingimusi või teavet
tingimuste väljastamise või tutvumise koha kohta; 2) pakkumuste esitamise tähtaega; 3) hanke
korraldaja kontaktandmeid.
Osundatud hankekorra sätetest ei tulene Rahandusministeeriumi arvates keeldu võimaldada
tutvuda (alla lihthanke piirmäära) riigihanke tingimustega ja esitada pakkumus ettevõtjal, kes
ei olnud eelnevalt saanud hankijalt pakkumuse esitamise ettepanekut. Vastupidi, riigihanke
korraldamise üldpõhimõtetest, iseäranis kõikide pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS §
3 p 2), tulenevalt lasub hankijal üldjuhul kohustus avaldada pakkumuse koostamiseks vajalikud
riigihanke tingimused ka sellisele ettevõtjale. Kui hankija hankekord ei võimaldaks pakkumuse
esitamise ettepanekut mittesaanud ettevõtjale riigihanke tingimusi, sh tehnilist kirjeldust, avaldada
ega tema pakkumust arvestada, siis oleks hankekord vastuolus RHS §-ga 3 ning tuleks seadusega
kooskõlla viia. Rahandusministeeriumi hinnangul aga ei ole hankija hankekorraga vastuolus,
kui hankija avaldaks pakkumuse koostamiseks riigihanke tingimused ka ettevõtjale, kes on
näiteks hankija dokumendiregistriga tutvumisel saanud teada alla lihthanke piirmäära jääva
maksumusega riigihanke menetluse läbiviimisest, kuid kellele pakkumuse esitamise ettepanekut
hankija omal algatusel esitanud pole.
Rahandusministeerium selgitas hankijale, et pakkumuse koostamiseks vajaliku teabe väljastamisest
keeldumisel ei ole asjakohane hankija väide, mille kohaselt riigihanke alusandmete vastu huvi
tundnud ettevõtja ei ole varasemates sama hankija riigihangetes osutunud nn odavama segmendi
pakkujaks. Asjaoluga, et ettevõtja pakkumused eelnevates riigihangetes ei ole olnud madalaima
hinnaga, saab põhjendada kõnealusele ettevõtjale algselt hinnapäringu saatmata jätmist, kuid sellest
asjaolust ei saa mõistlikult järeldada, et see ettevõtja ei võiks esitada konkurentsivõimelist või
koguni edukat pakkumust pooleliolevas riigihankes. Veel vähem saab nimetatud asjaolust tuletada,
et ettevõtjal puuduks hankelepingu kohaseks täitmiseks vajalik suutlikkus (majanduslik ja
finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus).
09.11.2022 kirjas nr 9-4/100-3 teatas hankija, et aja kokkuhoiu huvides tunnistas ta 08.11.2022
protokollilise otsusega järelevalvealuse riigihanke menetluse omal algatusel kehtetuks ning on
alustanud uut samaesemelist riigihanke menetlust, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku ja
edastades pakkumuse koostamiseks vajalikud algandmed kahele kehtetuks tunnistatud hankes
pakkumuse esitanud ettevõtjale ja eelnevas hankes pakkumuse esitamise soovi väljendanud
ettevõtjale.
Hankija avalikust dokumendiregistrist nähtub, et esimeses hankes laekus tähtaegselt kaks pakkumust
(Altos Teed OÜ pakkumust ei esitanud). Kordushankes on hankija teinud e-posti teel edastatud
kirjadega pakkumuse esitamise ettepaneku: Abetone Ehitus OÜ-le (09.11.2022 nr 4-14/56-1);
InfraRoad OÜ-le (09.11.2022 nr 4-14/56-2); AS-le TREV-2 Grupp (09.11.2022 nr 4-14/56-3).
Dokumendiregistris on lisaks pakkumuse esitamise ettepanekule avaldatud ka tehniline kirjeldus
koos teelõikude asukoha kaartidega. Pakkumused tuleb esitada e-posti teel hiljemalt 15.11.2022
3
kell 09:00. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaim hind ning riigihanke esemeks
olevate ehitustööde teostamise tähtpäevaks on jätkuvalt 15.12.2022.
Siiski ei nõustunud hankija oma 09.11.2022 vastuskirjas sellega, et oleks pidanud võimaldama
pakkumuse esitamiseks vajalike algandmetega tutvumist esimeses hankes ka järelevalveteate
esitanud ettevõtjale.
Hankija selgitas, et küsis algselt pakkumusi ettevõtjatelt, kes teevad tee-ehitustöid käesoleval
ajal antud piirkonnas või kellega on hankijal varasem koostöökogemus. Hankijale teadaolevalt
ei tee järelevalveteate esitaja käesoleval ajal tee-ehitustöid piirkonnas ja tema juriidiline aadress on
Pärnu maakonna Vändra alevis, mis on piisavalt kaugel Paldiski linnast, et teha majanduslikult
põhjendatud võrreldavat hinnapakkumist võrdluses antud piirkonnas töid teostavate ette-
võtjatega. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisel lähtus hankija RHS § 3 p-st 5, mille
kohaselt on hankija kohustatud kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmides
hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi
mõistliku aja jooksul.
Järelevalveteate esitajale täiendavalt materjalide väljastamiseks puudus hankijal kindlus, et
soovitakse üldse pakkumust esitada ja pikendada oleks tulnud pakkumuste esitamise tähtaega.
Arvestades asjaoluga, et algamas on novembrikuu teine dekaad, mis seab tööde tähtaegse
teostamise tehnoloogiliselt kahtluse alla, siis on hankija tegevus kooskõlas RHS § 3 p-ga 5.
Täiendavalt isikutele, kes soovivad pakkumust esitada, pakkumuse koostamiseks dokumentide
väljastamine koos tähtaja pikendamisega võib viia olukorrani, kus pakkumuste esitamise
lõpptähtpäev ei saabugi. See ei oleks kuidagi kooskõlas riigihanke läbiviimisega mõistliku aja
jooksul. Järelevalveteate esitaja ei ole senistes hankija korraldatud hangetes olnud nn
odavama hinnasegmendi pakkuja. Tegelikult puudub hankijal temaga üldse koostöökogemus.
Hankija hinnangul küsis ta pakkumusi kooskõlas hankekorraga ning ei ole kohelnud ebavõrdselt
isikuid ja tagatud on konkurents hetkeolukorras.
Järgnevalt põhistab Rahandusministeerium järelevalvemenetluse lõpetamist ning seejärel vastates
repliigi korras hankija vastuskirjas toodud hinnangutele esitab soovitused riigihangete seaduse
paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks tulevikus.
RHS § 205 lg 4 p-st 1 tulenevalt lõpeb (RHS § 205 lg 1 p 1 järgi juhtumipõhiselt alustatud)
järelevalvemenetlus kirjaliku teatega järelevalvemenetlust välistavate asjaolude esinemise
kohta. RHS § 206 lg 1 p-s 4 sätestatud absoluutse menetlustakistuse kohaselt (juhtumipõhiselt)
alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3
p 6 (alt II) kohaselt, mis on analoogia korras kohaldatav ka alla piirmäära riigihanke menetlustele,
lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel hankija enda otsusega põhjendatud
vajaduse korral omal algatusel. Riigihanke menetluse (lõppemise) järgselt ei ole juhtumipõhise
järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane (vt RHS-i eelnõu. 450 SE
I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139), mistõttu enne riigihanke menetluse lõppemist alustatud
järelevalvemenetlus kuulub vastavalt RHS § 206 lg 1 p-le 4 lõpetamisele ilma hankijale ette-
kirjutust tegemata.
Järelevalvemenetluse kestel ei ole hankijal keelatud tunnistada riigihanke menetlust kehtetuks
hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Kuivõrd riigihanke menetluse
lõppemine on absoluutne menetlustakistus, on perspektiivitud ka järelevalveteated riigihanget
lõpetavate hankija otsuste suhtes (RHS § 73 lg 3 p-d 2-4, p 6 alt II), mida asjaomasel ettevõtjal
on aga võimalik vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 185 lg 2 p-d 2, 4, 6, 8)
(vt M. Antonov. RHS § 206 komm.-d 13-15 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
4
Järelikult on riigihanke menetluse lõppemine, sh RHS § 73 lg 3 p 6 alt-s II sätestatud alusel,
absoluutne menetlustakistus, mille korral kuulub juhtumipõhiselt RHS § 205 lg 1 p-s 1 toodud
alusel alustatud järelevalvemenetlus lõpetamisele.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 73 lg 3 p-st 6, § 205 lg 4 p-st 1 ja § 206 lg 1
p-st 4, teatab Rahandusministeerium, et lõpetab Lääne-Harju Vallavalitsuse riigihanke
menetluse "Paldiski linnas asuvalt Rae tänavalt sissesõitude osaline rekonstrueerimine"
(31.10.2022 nr 4-14/55-1; nr 4-14/55-2; nr 4-14/55-3) seaduslikkuse kontrollimiseks alustatud
järelevalvemenetluse.
Vaatamata järelevalvemenetluse lõpetamisele peab Rahandusministeerium vajalikuks vastata
repliigi korras hankija 09.11.2022 vastuskirjas esitatud subjektiivsele õigustõlgendusele. RHS
§ 210 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks
järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks.
Rahandusministeerium jääb 07.11.2022 kirjas nr 12.2-1/8838-1 väljendatud seisukoha juurde, et
alla lihthanke piimäära jääva maksumusega riigihanke menetlusest ei saa meelevaldselt välistada
ettevõtjat, kellele hankija ei teinud pakkumuse esitamise ettepanekut, kuid kes on avaldanud soovi
tutvuda riigihankes osalemiseks ja pakkumuse koostamiseks tehnilise kirjeldusega. Hankija
selgitused, miks ei tehtud riigihanke alustamisel koheselt pakkumuse esitamise ettepanekut hiljem
järelevalveteate esitanud ettevõtjale, on arusaadavad. Seejuures ei ole Rahandusministeerium
hankijale ette heitnud kõnealusele ettevõtjale algselt pakkumuse esitamise ettepaneku tegemata
jätmist. Vastupidi, selgitasime, et hankijal puudub kohustus alla lihthanke piirmäära riigihankes
edastada pakkumuse kutset kõigile talle teadaolevatele ettevõtjatele. Hankija kaalutlused, kellele
väikehanke alustamisel pakkumuse ettepanek teha, tunduvad esmapilgul mõistlikud ja objektiivselt
põhjendatud. Ent see ei tähenda, et hankija võiks ebakohastel motiividel või kaalutlustel jätta
algselt mittekaastatud ettevõtjale väljastamata ettevõtja poolt taotletud pakkumuse koostamiseks
vajaliku teabe.
Omal initsiatiivil ei pea hankija aktiivselt kõiki turul tegutsevaid või kõiki temale teadaolevaid
ettevõtjaid kaasama, kuid kui selline ettevõtja, kelle kvalifikatsioon on lepingu nõuetekohaseks
täitmiseks eelduslikult piisav ja kes on ise näidanud huvi riigihankes osalemiseks, tuleks üldjuhul
küsitud teave väljastada ja anda võimalus pakkumuse esitamiseks. Objektiivsetel ja põhjendatud
asjaoludel on siiski võimalik ka siin erandite tegemine – oluline, et hankija kaalutlused oleksid
kohased ning riigihankes konkurentsi riivav tegevus poleks meelevaldne. Jättes kõrvale
küsimuse RHS § 3 p-des 1-5 sätestatud põhimõtete hierarhilisest struktureeritusest, ei saa
abstraktselt välistada hankija tuginemist RHS § 3 p-s 5 toodud mõistliku aja kriteeriumile.
Tõepoolest, kui hankevajadus ja hankelepingu esemeks olevate asjade ostmine, teenuste või
ehitustööde tellimine on kiireloomuline, sh. kui see on seotud hankijast sõltumatu ettenägematu
sündmuse tagajärjel tekkinud äärmise vajadusega (nt. loodusõnnetuse põhjustatud liiklustakistuse
vms. kõrvaldamine), võib hankija leida ennast olukorrast, kus tal ei ole objektiivselt võimalik
võimaldada pakkumuse esitamist algselt mittekaasatud ettevõtjale, kes on avastanud hankekutse
pakkumuste esitamise päeval või vahetult enne seda ja soovib pakkumuse koostamiseks hankijalt
lisainfot.
Praegusel juhul eelkäsitletud olukorraga siiski tegemist ei olnud, mida kinnitab hankija enda
käitumine nii esimese riigihanke läbiviimisel kui ka selle kehtetuks tunnistamise järgselt.
Esiteks, kui hankija oleks koheselt väljastanud huvitatud ettevõtjale soovitud (hankijal olemas-
oleva) teabe, puudunuks hankijal vajadus pakkumuste esitamise tähtaja ja ehitustööde teostamise
tähtaja pikendamiseks. RHS ei sätesta alla lihthanke piirmäära riigihankes pakkumuste esitamiseks
kohustuslikku minimaalset päevade arvu.
5
Alla piirmäära hankes on pakkumuste esitamise tähtaeg riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega
kooskõlas, kui see on ettevõtjatele pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks vähemalt mõistlikult
piisav e. minimaalselt vajalik. Hankija alustas riigihanget pakkumuse esitamise ettepanekute
tegemisega 31.10.2022. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 07.11.2022. Ehitustööde teostamise
tähtpäevaks oli märgitud 15.12.2022.
Rahandusministeeriumile esitatud kirjavahetusest selgub, et huvitatud ettevõtja avaldas soovi
tutvuda tehnilise kirjeldusega esmakordselt juba järgmisel päeval pärast riigihanke alustamist ja
pakkumuste esitamise tähtaja kulgema hakkamist – s.o 01.11.2022. Hankija vastas samal päeval,
et kuna tegu on alla lihthanke piimäära hankega, ei soovi hankija täiendavate pakkumuste
esitamist. Huvitatud ettevõtja jäi enda soovile kindlaks ning 02.11.2022 e-kirjas palus hankijal
väljastada "hankedokumendid, et oleks võimalik hankes osaleda".
Seega pidi hankijale olema selge, et ettevõtja soovib esitada pakkumust ning kui hankija oleks
küsitud teabe väljastanud 01. või 02.11.2022, siis sellise ettevõtja kaasamisel puudunuks negatiivne
mõju riigihanke menetluse kestusele ning riigihanke esemeks olevate ehitustööde alustamisele ja
lõpetamisele.
Teiseks, hankija tunnistas 08.11.2022 esimese riigihanke menetluse kehtetuks, alustas 09.11.2022
uut samaesemelist riigihanget, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku ka esimesest riigihankest
välistatud ettevõtjale, määrates pakkumuste esitamise tähtpäevaks 15.11.2022, kuid jättes seejuures
muutmata ehitustööde teostamise lõpptähtpäeva 15.12.2022. Mööname, et hankijal ei pruukinud
olla ajaliselt võimalik pikendada pärast Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse alustamise
teatega tutvumist pakkumuste esitamise tähtaega esimeses riigihankes ning seetõttu võis hankijal
puududa esimese riigihanke kehtetuks tunnistamisele muu õiguspärane alternatiiv. Sellegipoolest
ei ole hankijal vaatamata riigihanke uuesti alustamisele tekkinud vajadust ehitustööde toestamise
lõpptähtpäeva edasilükkamiseks.
Nimetatud põhjustel ei ole hankija Rahandusministeeriumi hinnangul olnud olukorras, kus hanke-
eseme pakilisusest ja kiireloomulisest tingitult ei olnud objektiivselt võimalik tagada esimeses
riigihanke menetluses pakkumuse esitamise võimalust riigihankes osalemise vastu huvi tundud
ettevõtjale. Isegi esimese riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei ole avaldanud negatiivset
mõju hankija poolt riigihanke tehnilises kirjelduses ette antud ehitustööde lõpetamise tähtpäevale.
Palume hankijal edaspidi arvestada ülaltoodud selgituste ja soovitustega. Samuti tasuks kaaluda
hankekorra § 11 lg-s 4 sätestatud menetluskorra kohaldamist (alla lihthanke piimäära riigihankes
hanketeate avaldamine valla veebilehel) või lahendust, mida kasutati kordushankes – kõik pakkumuse
koostamiseks vajalikud dokumendid avaldati koos pakkumuse esitamise ettepanekuga valla
dokumendiregistri avalikus vaates. Kui tehniline kirjeldus, mis oli pakkumuse esitamise ette-
panekut sisaldanud kirja lisaks, oleks ka esimeses riigihankes dokumendiregistris avaldatud, siis
puudunuks huvitatud ettevõtjal takistused pakkumuse koostamiseks.
Lisaks on hankijal võimalus alla lihthanke piirmäära riigihanke alustamiseks ja läbiviimiseks
riigihangete registris. Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastases tegevuskavas 2021-2025 (lk 10, p
18) on leitud, et hankeprotsessi on võimalik muuta läbipaistvamaks ka väikeostude puhul (asjad ja
teenused alla 30 000 euro, ehitustööd alla 60 000 euro) ilma bürokraatiat suurendamata – see eeldab
selliste ostude korraldamist riigihangete registri kaudu. Riigihangete registri senisest suurem
kasutamine väikeostude puhul eeldab asutuste hankekordadesse vastava nõude sisseviimist ja
registri võimaluste tutvustamist hankijatele.
6
Järelevalvemenetluse lõpetamist puudutavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda Rahandus-
ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i (tel 611 3468, e-post
[email protected]) poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Lisaadressaat:
Elmar Luha, riigihanke eest vastutav isik
Mihhail Antonov 611 3468
[email protected]
7