dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted

Rahandusministeerium · 16. november 2022
Viit
1.1-10.1/9044-1
Registreeritud
16. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, FinanceEstonia MTÜ, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Krüptoraha Liit, Audiitorkogu
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Märt Emil Belkin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.19044-1 16.11.2022 Väljaminev kiri.asice1132 KB

Sisu (failidest)

Rahapesu Andmebüroo Meie 16.11.2022 nr 1.1-10.1/9044-1 Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“ Austatud härra Mäeker Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“ eelnõu. Palume arvamus esitada nädala jooksul kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisad: Määruse eelnõu Määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon FinanceEstonia Audiitorkogu Eesti Raamatupidajate Kogu Eesti Krüptoraha Liit Märt Emil Belkin 611 3035 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄÄRUS Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 722 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted. § 2. Püsivate üldkulude arvutamise aluseks olevad andmed Virtuaalvääringu teenuse pakkuja arvutab eelmise majandusaasta püsivad üldkulud majandusaasta aruande alusel. § 3. Püsivate üldkulude arvutamine (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks kõik aastaaruandes esitatud kulud raamatupidamise seaduse § 3 punkt 5 tähenduses. (2) Lõike 1 alusel arvutatud kogukulust lahutatakse järgmised kulukirjed: 1) töötajate tulemustasud ja muud tasud, kui need sõltuvad virtuaalvääringu teenuse pakkuja vastava aasta kasumist või muudest majandusnäitajatest, sealhulgas töötajate ja juhatuse liikmete kasumiosad; 2) muud muutuvtasud ja -kulud, kui need on välja makstud virtuaalvääringu teenuse pakkuja omal äranägemisel; 3) erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud. (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Rahandusministri määruse „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 722 lõige 3 sätestab, et kui virtuaalvääringu teenusepakkuja osutab üksnes virtuaalvääringu rahakotiteenust või virtuaalvääringu väljastamisega seotud finantsteenust, ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olla väiksemad 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Määrusega kehtestatakse majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted. Üldkulude arvestamine on oluline tagamaks, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal on piisavalt omavahendeid teenuse ülalpidamiseks ja käitamiseks, sealhulgas juhul, kui teenusepakkuja osutatavate teenuste mahud kõiguvad oluliselt. Määruse koostamisel on aluseks võetud Euroopa Liidu omavahendeid käsitlevate õigusaktide põhimõtted, sealhulgas komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) (edaspidi ühisrahastuse määrus) ning Euroopa Komisjoni 24. septembri 2020. a ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (edaspidi MiCA ettepanek). Ehkki virtuaalvääringu teenusepakkujate äritegevus ei ole otseselt samastatav krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, esineb neis sarnaseid jooni – näiteks on tuludes ja kuludes suur osakaal komisjonitasudel ning klientidele võidakse maksta varade arvelt intressi. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014 sätestab põhimõtte, et püsivaid üldkulusid arvestatakse äriühingu kogukulu baasilt, lahutades sellest sektorispetsiifilised kõikuva iseloomuga kulud. Ka RahaPTS § 722 võtab omavahendite käsitlusel aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, püsivate üldkulude arvutamine on aga mitmel juhul aluseks omavahendite suuruse leidmisele. Ühisrahastuse määrus pakub täiendavat konteksti uudsete finantsinstrumentide vahendamisega seotud kulude mõistmisel. Määruse peamine lähteallikas on MiCA ettepanekus toodud arvutusmetoodika püsivate üldkulude arvutamiseks, kuna MiCA jõustumise järel kohaldub see ka Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Märt Belkin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 722 lõike 5 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtete kehtestamine. Üldkulude arvestamine on oluline tagamaks, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal on piisavalt 1 omavahendeid teenuse ülalpidamiseks ja käitamiseks, sealhulgas juhul, kui teenusepakkuja ärimahud kõiguvad oluliselt. Eelnõu § 2 sätestab, et eelmise majandusaasta püsivate üldkulude arvutamiseks peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtma aluseks majandusaasta aruande andmed. Seejuures on tegu auditeeritud andmetega, kuna vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (RahaPTS) § 723 lõikele 1 on virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik. RahaPTS § 722 lõige 4 sätestab, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad. See tähendab, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkujale saavad teatavaks majandusaasta aruande andmed, tuleb tal esitada uus aruanne. Eelnõu § 3 sätestab püsivate üldkulude arvutamise metoodika. Järgitakse põhimõtet, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtab aluseks aruandeperioodi kogukulu vastavalt perioodi kasumiaruandele. Kogukulust arvutatakse maha kulukirjed, mis ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse jaoks püsiva iseloomuga ja teenusepakkujal on võimalik neid oma tegevuses vältida. Euroopa Liidu finantsõiguses, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 241/2014 ning selle eelkäijaks olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ehk niinimetatud CRR-määruses on valitud seesugune lähenemine lihtsuse kaalutlusel. Kuna EL-is on kasutusel mitmeid finantsstandardeid, sealhulgas siseriiklikke standardeid, oleks niinimetatud positiivse nimekirja ehk üldkulude alla arvatavate kirjete loetelu loomine ning haldamine ebamõistlikult keerukas ülesanne. Põhimõte on kandunud üle teistesse EL-i õigusaktidesse, mis võimaldavad äriühingutel kasutada omavahendite arvestuse pidamisel teatud juhtudel püsivate üldkulude meetodit. Näiteks lähtub kogukulust ning korrigeerivatest kirjetest ühisrahastuse määrus, mis tegeleb sarnaselt virtuaalvääringutele uudsete finantsteenustega. Sama lähenemist kasutab ka MiCA ettepanek. Määruse kompromisstekst ei ole veel avalik, ent Rahandusministeeriumile teadaolevalt ühtib see üldkulude metoodikat puudutava asjus ettepanekuga ning EL-i virtuaalvääringuid reguleeriv seadusandlus ei eemaldu juba EL-i finantsõiguses juurdunud põhimõttest. Kuna MiCA ettepanek hakkab jõustumise korral kohalduma ka Eesti tegevusloa alusel tegutsevatele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, siis on otstarbekaks ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele õiguskindlust pakkuvaks lahenduseks püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted, mis lähtuvad EL-i kavandatavast õigusest. Lisaks on ka Eestis vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 17 lõikele 1 kasutusel kaks finantsaruandluse standardit. RPS § 141 sätestab küll aruandevormid ja skeemid, ent need ei ole järgimiseks kohustuslikud. Seetõttu on ka Eesti siseriiklikus õiguses keerukas anda ammendavat positiivset suletud loetelu kuludest, mida saab pidada püsivateks üldkuludeks. Seetõttu on valitud lähenemine, kus kogukulust arvestatakse maha lõikes 2 nimetatud kulude kirjed. Paragrahvi 3 lõige 1 sätestab põhimõtte, et aluseks võetakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõik aastaaruandes esitatud kulud raamatupidamise seaduse § 3 punkt 5 tähenduses.. Lõige 2 sätestab kulud, mille kirjed arvestatakse kogukuludest korrigeerimise teel maha. Nendeks on: 1) töötajate tulemustasud ja muud tasud, niivõrd kui need sõltuvad virtuaalvääringu teenuse pakkuja vastava aasta kasumist või muudest majandusnäitajatest, sealhulgas töötajate ja juhatuse liikmete kasumiosad. Kasumist või muudest majandusnäitajatest – näiteks 2 müügitöötajate puhul käibest – sõltuvad kulutused on olemuslikult muutliku iseloomuga ning nende suurus oleneb ettevõtte käekäigust; 2) muud muutuvtasud ja -kulud, kui need on välja makstud virtuaalvääringu teenuse pakkuja omal äranägemisel. See tähendab mittepüsiva iseloomuga kulusid, mille suurus varieerub, ent mis sõltuvad ettevõtte enda äranägemisest; 3) erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud, mis on olemuslikult mittepüsiva iseloomuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu omavahendeid käsitlevate õigusaktide põhimõtetega, sealhulgas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 241/2014. Eelnõu on kooskõlas ka MiCA ettepanekuga. Seega on eelnõu kooskõlas juba kehtiva ning ka kavandatava Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus kehtestab püsivate üldkulude arvutamise metoodika, mis võimaldab virtuaalvääringu teenuse pakkujal pidada tõhusamat arvestust omavahendite üle - RahaPTS § 722 lõike 3 alusel ei tohi teatud teenuseid osutavate virtuaalvääringu teenuse pakkujate omavahendid olla väiksemad kui 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Määruse kehtestamine tagab, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatel on võimalik täita seadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas omavahendite piisavuse osas. See aga aitab kaasa stabiilse ja kindla ettevõtluskeskkonna saavutamisele. Samuti võimaldab määruse kehtestamine virtuaalvääringu teenuse pakkujatele arvestusalaseid teenuseid osutavatel isikutel, sealhulgas raamatupidajatel ja audiitoritel, asjakohaselt hinnata ettevõtte finantsvahendite vastavust seaduse nõuetele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Üldkulude arvestuspõhimõtete õigusaktiga kehtestamine lihtsustab mõnevõrra järelevalveasutuse tööd, kuna vähendab sellealaste õigusvaidluste tekkimise riske. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, FinanceEstoniale, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule ja Eesti Krüptoraha Liidule. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel