Rahapesu Andmebüroo
Meie 16.11.2022 nr 1.1-10.1/9044-1
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta
püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted
„Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta
püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“
Austatud härra Mäeker
Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Virtuaalvääringu teenuse
pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“ eelnõu. Palume arvamus
esitada nädala jooksul kirja saamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
Määruse eelnõu
Määruse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
FinanceEstonia
Audiitorkogu
Eesti Raamatupidajate Kogu
Eesti Krüptoraha Liit
Märt Emil Belkin 611 3035
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja
majandusaasta püsivate üldkulude
arvutamise põhimõtted
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 722 lõike 5
alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude
arvutamise põhimõtted.
§ 2. Püsivate üldkulude arvutamise aluseks olevad andmed
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja arvutab eelmise majandusaasta püsivad üldkulud
majandusaasta aruande alusel.
§ 3. Püsivate üldkulude arvutamine
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamisel võetakse
aluseks kõik aastaaruandes esitatud kulud raamatupidamise seaduse § 3 punkt 5 tähenduses.
(2) Lõike 1 alusel arvutatud kogukulust lahutatakse järgmised kulukirjed:
1) töötajate tulemustasud ja muud tasud, kui need sõltuvad virtuaalvääringu teenuse pakkuja
vastava aasta kasumist või muudest majandusnäitajatest, sealhulgas töötajate ja juhatuse
liikmete kasumiosad;
2) muud muutuvtasud ja -kulud, kui need on välja makstud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
omal äranägemisel;
3) erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Rahandusministri määruse „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate
üldkulude arvutamise põhimõtted“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 722 lõige 3 sätestab, et kui
virtuaalvääringu teenusepakkuja osutab üksnes virtuaalvääringu rahakotiteenust või
virtuaalvääringu väljastamisega seotud finantsteenust, ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja
omavahendid olla väiksemad 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest.
Määrusega kehtestatakse majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted. Üldkulude
arvestamine on oluline tagamaks, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal on piisavalt
omavahendeid teenuse ülalpidamiseks ja käitamiseks, sealhulgas juhul, kui teenusepakkuja
osutatavate teenuste mahud kõiguvad oluliselt.
Määruse koostamisel on aluseks võetud Euroopa Liidu omavahendeid käsitlevate õigusaktide
põhimõtted, sealhulgas komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste
standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.03.2014, lk 8–26), Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse
osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT
L 347, 20.10.2020, lk 1–49) (edaspidi ühisrahastuse määrus) ning Euroopa Komisjoni 24.
septembri 2020. a ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, mis käsitleb
krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (edaspidi MiCA ettepanek).
Ehkki virtuaalvääringu teenusepakkujate äritegevus ei ole otseselt samastatav krediidiasutuste
ja investeerimisühingutega, esineb neis sarnaseid jooni – näiteks on tuludes ja kuludes suur
osakaal komisjonitasudel ning klientidele võidakse maksta varade arvelt intressi. Komisjoni
delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014 sätestab põhimõtte, et püsivaid üldkulusid arvestatakse
äriühingu kogukulu baasilt, lahutades sellest sektorispetsiifilised kõikuva iseloomuga kulud. Ka
RahaPTS § 722 võtab omavahendite käsitlusel aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 575/2013, püsivate üldkulude arvutamine on aga mitmel juhul aluseks omavahendite
suuruse leidmisele. Ühisrahastuse määrus pakub täiendavat konteksti uudsete
finantsinstrumentide vahendamisega seotud kulude mõistmisel. Määruse peamine lähteallikas
on MiCA ettepanekus toodud arvutusmetoodika püsivate üldkulude arvutamiseks, kuna MiCA
jõustumise järel kohaldub see ka Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.
Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist
Märt Belkin (
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
(
[email protected]).
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 722 lõike 5
alusel.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on virtuaalvääringu teenuse pakkuja
majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtete kehtestamine. Üldkulude
arvestamine on oluline tagamaks, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal on piisavalt
1
omavahendeid teenuse ülalpidamiseks ja käitamiseks, sealhulgas juhul, kui teenusepakkuja
ärimahud kõiguvad oluliselt.
Eelnõu § 2 sätestab, et eelmise majandusaasta püsivate üldkulude arvutamiseks peab
virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtma aluseks majandusaasta aruande andmed. Seejuures on
tegu auditeeritud andmetega, kuna vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse
(RahaPTS) § 723 lõikele 1 on virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande
audiitorkontroll kohustuslik.
RahaPTS § 722 lõige 4 sätestab, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem
kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose
tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on
kättesaadavad. See tähendab, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkujale saavad teatavaks
majandusaasta aruande andmed, tuleb tal esitada uus aruanne.
Eelnõu § 3 sätestab püsivate üldkulude arvutamise metoodika. Järgitakse põhimõtet, et
virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtab aluseks aruandeperioodi kogukulu vastavalt perioodi
kasumiaruandele. Kogukulust arvutatakse maha kulukirjed, mis ei ole virtuaalvääringu teenuse
pakkuja tegevuse jaoks püsiva iseloomuga ja teenusepakkujal on võimalik neid oma tegevuses
vältida.
Euroopa Liidu finantsõiguses, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 241/2014
ning selle eelkäijaks olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ehk
niinimetatud CRR-määruses on valitud seesugune lähenemine lihtsuse kaalutlusel. Kuna EL-is
on kasutusel mitmeid finantsstandardeid, sealhulgas siseriiklikke standardeid, oleks
niinimetatud positiivse nimekirja ehk üldkulude alla arvatavate kirjete loetelu loomine ning
haldamine ebamõistlikult keerukas ülesanne. Põhimõte on kandunud üle teistesse EL-i
õigusaktidesse, mis võimaldavad äriühingutel kasutada omavahendite arvestuse pidamisel
teatud juhtudel püsivate üldkulude meetodit. Näiteks lähtub kogukulust ning korrigeerivatest
kirjetest ühisrahastuse määrus, mis tegeleb sarnaselt virtuaalvääringutele uudsete
finantsteenustega. Sama lähenemist kasutab ka MiCA ettepanek. Määruse kompromisstekst ei
ole veel avalik, ent Rahandusministeeriumile teadaolevalt ühtib see üldkulude metoodikat
puudutava asjus ettepanekuga ning EL-i virtuaalvääringuid reguleeriv seadusandlus ei eemaldu
juba EL-i finantsõiguses juurdunud põhimõttest.
Kuna MiCA ettepanek hakkab jõustumise korral kohalduma ka Eesti tegevusloa alusel
tegutsevatele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, siis on otstarbekaks ja virtuaalvääringu
teenuse pakkujatele õiguskindlust pakkuvaks lahenduseks püsivate üldkulude arvutamise
põhimõtted, mis lähtuvad EL-i kavandatavast õigusest. Lisaks on ka Eestis vastavalt
raamatupidamise seaduse (RPS) § 17 lõikele 1 kasutusel kaks finantsaruandluse standardit. RPS
§ 141 sätestab küll aruandevormid ja skeemid, ent need ei ole järgimiseks kohustuslikud.
Seetõttu on ka Eesti siseriiklikus õiguses keerukas anda ammendavat positiivset suletud loetelu
kuludest, mida saab pidada püsivateks üldkuludeks. Seetõttu on valitud lähenemine, kus
kogukulust arvestatakse maha lõikes 2 nimetatud kulude kirjed.
Paragrahvi 3 lõige 1 sätestab põhimõtte, et aluseks võetakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja
kõik aastaaruandes esitatud kulud raamatupidamise seaduse § 3 punkt 5 tähenduses..
Lõige 2 sätestab kulud, mille kirjed arvestatakse kogukuludest korrigeerimise teel maha.
Nendeks on:
1) töötajate tulemustasud ja muud tasud, niivõrd kui need sõltuvad virtuaalvääringu teenuse
pakkuja vastava aasta kasumist või muudest majandusnäitajatest, sealhulgas töötajate ja
juhatuse liikmete kasumiosad. Kasumist või muudest majandusnäitajatest – näiteks
2
müügitöötajate puhul käibest – sõltuvad kulutused on olemuslikult muutliku iseloomuga ning
nende suurus oleneb ettevõtte käekäigust;
2) muud muutuvtasud ja -kulud, kui need on välja makstud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
omal äranägemisel. See tähendab mittepüsiva iseloomuga kulusid, mille suurus varieerub, ent
mis sõltuvad ettevõtte enda äranägemisest;
3) erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud, mis on olemuslikult mittepüsiva
iseloomuga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu omavahendeid käsitlevate õigusaktide põhimõtetega,
sealhulgas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 241/2014. Eelnõu on kooskõlas ka MiCA
ettepanekuga. Seega on eelnõu kooskõlas juba kehtiva ning ka kavandatava Euroopa Liidu
õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrus kehtestab püsivate üldkulude arvutamise metoodika, mis võimaldab virtuaalvääringu
teenuse pakkujal pidada tõhusamat arvestust omavahendite üle - RahaPTS § 722 lõike 3 alusel
ei tohi teatud teenuseid osutavate virtuaalvääringu teenuse pakkujate omavahendid olla
väiksemad kui 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Määruse
kehtestamine tagab, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatel on võimalik täita seadusest
tulenevaid kohustusi, sealhulgas omavahendite piisavuse osas. See aga aitab kaasa stabiilse ja
kindla ettevõtluskeskkonna saavutamisele. Samuti võimaldab määruse kehtestamine
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele arvestusalaseid teenuseid osutavatel isikutel, sealhulgas
raamatupidajatel ja audiitoritel, asjakohaselt hinnata ettevõtte finantsvahendite vastavust
seaduse nõuetele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Üldkulude
arvestuspõhimõtete õigusaktiga kehtestamine lihtsustab mõnevõrra järelevalveasutuse tööd,
kuna vähendab sellealaste õigusvaidluste tekkimise riske.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile,
FinanceEstoniale, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule ja Eesti Krüptoraha Liidule.
3