dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seemnevilja kinnistu detailplaneeringust

Rahandusministeerium · 18. november 2022
Viit
15-4/8358-3
Registreeritud
18. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. detsember 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Seemnevilja kinnistu detailplaneeringust (ranna ehituskeeluvöönd).asice225 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.11.2022 14:31 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Seemnevilja kinnistu detailplaneeringust (ranna ehituskeeluvöönd) Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi &quot;Seemnevilja kinnistu detailplaneeringust (ranna ehituskeeluvöönd)&quot;, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.11.2022 14:09 numbriga 6- 2/22/22004-2.LugupidamisegaKeskkonnaametwww.keskkonnaamet.ee Hiiumaa Vallavalitsus Teie 09.11.2022 nr 15-4/8358-2 [email protected] Meie 18.11.2022 nr 6-2/22/22004-2 Seemnevilja kinnistu detailplaneeringust (ranna ehituskeeluvöönd) Rahandusministeerium edastas Keskkonnaametile vastamiseks pöördumise, milles palute seisukohta Seemnevilja kinnistu detailplaneeringuga1 kavandatud ehitustegevuse võimalikkusele. Seemnevilja kinnistu detailplaneering on koostatud toonase Seemnevilja katastriüksuse katastritunnusega 36803:001:0341 kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva katastriüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 400 m2. Pärast detailplaneeringu kehtestamist Seemnevilja katastriüksus jagati ning alale on moodustatud viis kinnistut: Jõenurga2, Lillevälja3, Seemnevilja4 ja Tulika5. Rajatud on ka juurdepääsutee ja tuletõrje veevõtukoht. Seemnevilja ja Tulika kinnistud jäävad tervikuna ning Jõenurga ja Lillevälja kinnistud osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit6. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest7. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest8. Käina valla üldplaneeringuga9 korduva üleujutusega ala piiri ei määratud. Samuti ei taotletud üldplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Sellest tulenevalt tuleb Jõenurga, Lillevälja, Seemnevilja ja Tulika kinnistutel ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). 1 DAGOpen Arhitektuuribüroo töö nr 14-34 „Seemnevilja kinnistu detailplaneering“, kehtestatud Käina Vallavalitsuse 18.02.2015 otsusega nr 32 2 Katastritunnus 36801:001:0681 3 Katastritunnus 36801:001:0682 4 Katastritunnus 36801:001:0683 5 Katastritunnus 36801:001:0684 6 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p 1 7 LKS § 35 lg 4 8 LKS § 35 lg 31 9 Kehtestatud Käina Vallavolikogu 31.05.2006 määrusega nr 13 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Käina Vallavalitsuse 14.05.2014 korraldusega nr 78 kinnitatud Seemnevilja kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadest nähtub, et tegemist on Käina üldplaneeringule vastava detailplaneeringuga ning detailplaneeringu eesmärgiks ei ole üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi osas. Samuti ei ole detailplaneeringu seletuskirjas kehtivate piirangute loetelus nimetatud ranna ehituskeeluvööndit. Seega detailplaneeringu menetluse käigus korduva üleujutusega ja sellest tuleneva ehituskeeluvööndi ulatusega ei arvestatud. Võrreldes Seemnevilja kinnistu detailplaneeringu kehtestamise ajaga ei ole looduskaitseseadus muutunud, kuid muutunud on selle rakendamise praktika. Looduskaitseseadus ütleb, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduse §- des 37–39 sätestatud vööndi laiusest10. Kuni 2020. aastani rakendati Keskkonnaministeeriumi suunistel praktikat, kus asjaolu, kas tegemist on korduva üleujutusega alaga, tuli esmalt välja selgitada. Korduva üleujutusega ala väljaselgitamise kohustus oli Keskkonnaametil. Keskkonnaamet andis hinnangu korduva üleujutusega ala olemasolule, lähtudes ala mullastikust, taimestikust ning muudest kättesaadavatest andmetest, sh Maa-ameti ortofotodest. 2020. aastal koostas Keskkonnaagentuur analüüsi „Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine“, mis näitab, et korduv kõrgvesi esineb kogu Eesti mereranniku piirkonnas. Tuginedes sellele analüüsile on Keskkonnaministeerium asunud seisukohale11, et kui korduva üleujutusala piiri üldplaneeringuga määratud ei ole, asub see kogu Eesti mererannal, kus rakendub ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi arvestamisel lähtejoonena looduskaitseseadusest tulenev ühe meetri piir kaldajoone kõrgusväärtusest. Seega on Keskkonnaministeerium seisukohal, et Keskkonnaametil puudub vajadus hinnata korduva üleujutuse olemasolu ning ehituskeeluvööndi ulatust tuleb igal pool (väljaarvatud aladel, kus üldplaneeringuga on korduva üleujutuse piir määratud) arvestada 1 meetri kõrgusjoonest. Keskkonnaamet kooskõlastas Seemnevilja kinnistu detailplaneeringu oma 20.11.2014 kirjaga nr 6-5/14/24707-2. Sellest kirjast ei selgu, kas Keskkonnaamet on hinnanud korduva üleujutusega ala olemasolu või mitte. Arvestades, et antud piirkonna rannaalal (Käina lahe äärsel alal) levivad sooldunud gleimullad (ArG), mis on iseloomulikud mereveega sageli üleujutatud alale ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik rannaniidu taimestik, on ilmselge, et tegemist on piirkonnaga, kus esineb korduv üleujutus. Ei ole põhjust arvata, et Keskkonnaameti hinnangul ei olnud 2014. aastal tegemist korduvalt üleujutatava rannaga. On tõenäoline, et ei eeldatud ehituskeeluvööndi ulatumist planeeringualale, sest planeeringuala asub rohkem kui 700 meetri kaugusel rannajoonest. Lisaks ei olnud sel ajal kõrgusandmete kättesaadavus infosüsteemides sama hea kui nüüd. Keskkonnaamet on seisukohal, et tegemist oli nii Seemnevilja kinnistu detailplaneeringu menetluse ajal kui praegu piirkonnaga, kus rannal esineb korduv üleujutus ning puuduvad faktid, mis kinnitaks, et Keskkonnaamet oleks kunagi olnud vastupidisel seisukohal. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kõnealuses piirkonnas ranna ehituskeeluvööndi piiri arvestada Maa- ameti poolt kaardistatud korduva üleujutusega ala piirist12, milleks on üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud13. 10 LKS § 35 lg 4 11 Keskkonnaministeeriumi 12.05.2020 kiri nr 8-2/20/2084 12 Korduva üleujutusala piir on nähtav Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 13 LKS § 38 lg 3 2 (3) Tulenevalt ranna ehituskeeluvööndist ning seal kehtivatest kitsendustest ei ole Seemnevilja kinnistu detailplaneeringu elluviimine Lillevälja, Seemnevilja ja Tulika kinnistutel võimalik. Lillevälja, Seemnevilja ja Tulika kinnistutele ehitamiseks on vajalik koostada nende kinnistute ulatuses uus detailplaneering, millega taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest14. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul15 ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Jõenurga kinnistu hoonestusala jääb väljapoole kehtivat ranna ehituskeeluvööndit ning sellel kinnistul on planeeritud ehitustegevus lubatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Teadmiseks: [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 14 LKS § 40 lg 1 15 LKS § 40 lg 3 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel