10.11.2022
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ei näe ette, et kandidaat peaks oskama
volikogu töökeelena nõutavat eesti keelt. Eelnõuga on kavas seadusesse sisse viia täiendav
kandideerimisnõue eesti keele oskamise näol, samuti sätestada keelenõude sisu, selle tõendamise
kord ning täpsustada järelevalvega seonduvaid sätteid.
Kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste volikogude istungid
toimuksid eesti keeles. Muudatused on ajendatud praktikas ilmnenud probleemist, et mitte kõik
kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmed ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks
volikogu töös eesti keeles osaleda. Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa eesti keele kasutamisele
peamise suhtluskeelena ning seeläbi tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni Eesti
ühiskonnas.
Kokkuvõte eelnõuga kavandatud muudatustest:
kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerimisele kehtestatakse eesti keele valdamise
nõue;
kehtestatakse keelenõue volikogu liikme eesti keele oskusele, mille kohaselt peab volikogu
liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus võimaldama tal osa võtta volikogu tööst;
sätestatakse keelenõude tõendamise kord volikogusse kandideerimisel – kandidaat peab
kandideerimisavalduses kinnitama eesti keele valdamist ettenähtud tasemel ning esitama
andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta;
sätestatakse selgelt Keeleameti pädevus riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel kohaliku
omavalitsuse keelenõuete ja keelekasutuse nõuete täitmise üle.
Kavandatud muudatused puudutavad eelkõige neid kohalikke omavalitsusi, mille elanike hulgas on
muust rahvusest elanike osakaal keskmisest suurem. Enim mõjutatud sihtrühma moodustavad
kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerida soovivad Eesti või Euroopa Liidu kodanikud, kellel
puudub eesti keele oskust tõendav dokument (nt lõputunnistus, tasemeeksami tunnistus).
Muudatused mõjutavad vähesel määral Keeleameti, riigi valimisteenistuse ning valdade ja linnade
valimiskomisjonide töökoormust ja -korraldust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse
juhataja Illimar Pärnamägi (
[email protected]; 620 8195) ja avaliku õiguse talituse nõunik
Mariko Jõeorg-Jurtšenko (
[email protected], 620 8207). Olulisel määral on eelnõu
valmimisse panustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti ametnikud. Eelnõu
mõjude osa on kirjutanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome ja korralduse
talituse nõunik Pilleriin Lindsalu (
[email protected], 620 8221). Eelnõu keeletoimetaja on
sama talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected]).
1
1.3. Märkused
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 p 4 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu
poolthäälteenamus, kuna tegemist on konstitutsioonilise seadusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud
Riigikogu menetluses oleva kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadusega
(663 SE)1.
Eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust (RT I, 03.01.2020, 11) ja
keeleseadust (RT I, 16.06.2020, 5).
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskus tasemel, mis
võimaldab osaleda volikogu töös riigikeeles. Keeleoskuse nõude kehtestamine aitab kaasa
põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärgi saavutamisele, milleks on eesti rahvuse, keele ja
kultuuri säilitamise tagamine läbi aegade. Samuti aitab volikogu liikmetele keeleoskuse nõude
kehtestamine tagada kooskõla põhiseaduse § 52 lõikega 1, mille kohaselt riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel, ning põhiseaduse § 51 lõikega 1, mille kohaselt on
igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles
ja saada eestikeelseid vastuseid.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust.
Eelnõu § 1 punktis 1 täiendatakse KOVVS § 5 lg-t 5 eesti keele oskamise nõudega.
Põhiseaduse § 156 lg-s 1 on sätestatud: “Kohaliku omavalituse esinduskoguks on volikogu, kes
valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.“ Üldiste
valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse
valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi.2 Üldiste valimiste põhimõtte riivamine on
lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse, ja kui piirang on
vajalik demokraatlikus ühiskonnas.3 Õigus valitud saada on demokraatia aluspõhimõte. Ka kohaliku
omavalitsuse autonoomia põhimõte on Eesti põhiseaduse kohaselt üheks demokraatia põhimõtteks.
Seetõttu peab piirangute kehtestamine valimisõiguse teostamisel kohalike omavalitsuste valimistel
olema eriti kaalukas.4
Passiivset valimisõigust (kandideerimisõigust) PS § 156 ei käsitle. PS jätab passiivse valimisõiguse
reguleerimise seadusandja ülesandeks, kes peab seda tegema KOVVS-s. Kuigi PS § 156 jätab
kandideerimisõiguse sisustamise seadusandjale, ei tähenda see, et seadusandja ei ole selle instituudi
1
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0fe30ba8-1aaf-437e-83b0-
cee440d46fa5/Kohaliku%20omavalitsuse%20volikogu%20valimise%20seaduse%20muutmise%20seadus
2
Riigikohtu üldkogu 19.05.2005 otsus nr 3-4-1-1-05, punkt 15.
3
Samas, punkt 24.
4
Samas, punkt 30.
2
kujundamisel seotud PS-ga ja Eestile kohustuslike välislepingutega (RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1-
47-13, p 17).5
Kaalutlusõiguse teostamisel võib seadusandja sätestada nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse
täiendavaid piiranguid, kui need on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud (proportsionaalsed)
muude põhiseaduslike väärtuste kaitsmiseks. Põhiõiguse riivel peab olema legitiimne eesmärk,
mille saavutamiseks peab riive olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas (alates
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. oktoobri 1997. a otsusest asjas nr 3-4-1-3-97;
Riigikohtu üldkogu viimatisest 21. juuni 2019. a otsusest asjas nr 5-18-5/17, punkt 65).6
Passiivse valimisõiguse piiramine täiendava kandideerimispiiranguga, milleks on eesti keele
oskamise nõue kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel, vastab põhiseaduslikule eesmärgile
tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, samuti põhiseaduse § 51 lg-s 1 ja § 52 lg-s 1
sätestatud keelekasutusnõuete alustele. Seega on piirangul legitiimne eesmärk.
Selline kitsendus ei tohi samal ajal moonutada põhiseaduse § 154 lg-st 1 ja § 156 lg-st 1 tulenevaid
kohaliku omavalitsuse aluseid – kõiki kohaliku elu küsimusi otsustava ja korraldava kohaliku
omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel
valimistel. Volikogu liikmed peavad volikogu töös osalemiseks oskama vajalikul tasemel eesti keelt,
sest volikogu istungid toimuvad eesti keeles ning volikogu liikmel ei ole võimalik oma mandaati
teostada eesti keelt oskamata. Volikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu toimimine on
põhiseaduslik väärtus, kuna see aitab kaasa kohaliku elu küsimuste demokraatlikule otsustamisele
(PS § 154 lõige 1 ja § 10). Seega on piirangu legitiimseks eesmärgiks ka kohaliku esinduskogu ning
laiemas mõttes demokraatia toimimise tagamine.
Keeleoskuse nõue on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele (sh Riigikogu liikmetele) Eestis
varem ka kehtinud.
1996. aastal jõustunud ning kuni 2002. aastani kehtinud KOVVS-i kohaselt pidi kandidaat valdama
eesti keelt keeleseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt (§ 3 lg 3), keeleoskust kinnitama
kandideerimisel (§ 26 lg 7 p 1 – kandidaadi allkirjaga tõendatud vormikohane nõusolek tema
registreerimiseks esitamiseks ja kandideerimiseks vastavas valimisringkonnas registreerimiseks
esitaja nimekirjas või üksikkandidaadina. Nõusolekus märgitakse ära kinnitus, et kandidaat on
kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas ja valdab eesti keelt
vähemalt keeleseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tasemel) ning juhul, kui volikogu liige siiski ei
vastanud kandideerimisnõuetele, oli Vabariigi Valimiskomisjonil õigus esitada protest kohtule (§ 12
p 8 – esitab halduskohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas,
millega registreeriti isik kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see
volikogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele).
Tulenevalt Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendist 7 võttis Riigikogu 1998.
aastal vastu RKVS ja KOVVS muutmise seaduse8, millega mõlemat seadust täiendati eesti keele
nõude regulatsiooniga, muudatused jõustusid 1999. aasta 1 mail. 2002. aastal jõustunud kohaliku
5
PS § 156 kommentaarid – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.
6
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.052020 otsus nr 5-19-45, punkt 55.
7
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 04.11.1998 otsus nr 3-4-1-7-98.
8
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d15eac2a-1c66-3a44-bbcd-
533d949f2431/Riigikogu%20valimise%20seaduse,%20kohaliku%20omavalitsuse%20volikogu%20valimise%20sead
use%20ja%20keeleseaduse%20muutmise%20ja%20t%C3%A4iendamise%20seadus
3
omavalitsuse volikogu valimise seadus eesti keele oskust kandideerimistingimusena enam ette ei
näinud.9
Riigikohus on leidnud, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja
riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate
sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. Põhiseaduse § 1 deklareerib, et Eesti on
demokraatlik vabariik. Demokraatia täidab oma eesmärki siis, kui ta toimib. Demokraatia toimimise
üks tingimus on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad
asjaajamises ühte märgisüsteemi. Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele
kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus
õigustatud.10
Seega on Riigikohus pidanud keelenõude kehtestamist esinduskogu liikmetele vähemasti KOV
volikogu puhul põhimõtteliselt õigustatuks ning keeleoskuse puudumise tõttu on tühistatud
valimiskomisjoni otsuseid isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks.11
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KOVVS-i volikogu liikmelt nõutava eesti keele oskuse
kirjeldusega ning lisatakse seadusesse loetelu isikutest, kelle puhul saab eeldada keeleoskust.
Loetelu kehtestamisel on lähtutud keeleseadusest. Nendeks on esiteks isikud, kes on sooritanud
tasemeeksami vähemalt tasemel B1, ning teiseks isikud, kes saavad keeleoskust tõendada
keeleseaduse §-s 26 loetletud tõendiga. Seega on edaspidi need kaks kehtivas õiguses reguleeritud
keeleoskuse tõendamise kategooriat ka volikokku kandideerimise eeltingimuseks. Isikud, kes
soovivad kandideerida, kuid kellel ei ole eelnimetatud keeleoskust tõendavaid dokumente, peaksid
sooritama keeleoskustaseme testi keeleseaduses sätestatud tingimustel ja korras vähemalt B1-
tasemel. Testi sooritamisega kaasnevad kulud katab isik ise.
Eesti keele tasemeeksami sooritamise nõue vähemalt B1-tasemel lähtub kodakondsuse taotlemisel
nõutavast keeleoskuse tasemest, milleks on samuti B1.
Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 näevad ette, et kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama
vajalikul tasemel eesti keele oskust ning lisama eesti keele oskust tõendava dokumendi andmed,
näiteks haridusasutuse nimi ja lõpetamise aasta ning lõputunnistuse number. Dokumenti ennast
lisama ei pea. Eesti keele oskust tõendava dokumendi andmete lisamise eesmärk on võimalike
hilisemate vaidluste korral isiku reaalse keeleoskuse üle järelevalve teostamisel kontrollida isiku
varasemat keeleoskuse omandamist. Samuti aitab see kohustus välistada nende isikute
kandideerimist, kellel ei ole keeleseaduses sätestatud keeleoskust tõendavat dokumenti.
Keeleoskust tõendavate andmete esitamise nõude proportsionaalsus
Keeleoskuse tõendamiseks tuleb kandideerijal kandideerimisavalduses ära näidata täiendav teave
selle kohta, kas tal on eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse omandamist või
vastava tasemeeksami sooritamist kinnitav dokument. Nagu iga piirava abinõu materiaalse
õiguspärasuse kontrollimisel, tuleb ka keelenõude tõendamiseks täiendavate andmete esitamise
kohustuse sätestamisel hinnata selle vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Seda tehakse nelja
sammuna: esmalt uuritakse, kas abinõul on legitiimne eesmärk ning seejärel kas meede on sobiv,
vajalik ja mõõdukus. Eelnõu koostaja on vastava hinnangu teinud ning jõudnud tulemusele, et nõue
vastab proportsionaalsuse nõudele ehk eesmärk on legitiimine, sobiv, vajalik ja mõõdukas.
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/95225
10
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.02.1998 otsus nr 3-4-1-1-98.
11
Riigikohtu halduskolleegiumi 30.10.1998 määrus nr 3-3-1-33-98.
4
- Eesmärgi legitiimsus. Meede järgib legitiimset eesmärki, sest see tagab valimistulemuste
usaldusväärsuse. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerimisel keeleoskuse
tõendamise eesmärk on selgitada välja juba enne valimisi, kas kandidaat oleks valituks
osutumisel suuteline riigikeeles volikogu töös osalema. Sätte eesmärk tuleneb PS § 156 lõike
1 esimesest lausest, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel valimistel.
Valimiste vabaduse tagamiseks peab kõigil valimistel osalejatel olema võimalik veenduda
hääletamise ja selle tulemuste usaldusväärsuses. Kui pärast valimisi selguks, et valituks
osutunud kandidaat ei saa puuduliku keeleoskuse tõttu asuda volikogu liikme ülesandeid
täitma, kahjustaks see valimistulemuste usaldusväärsust. Keeleoskuse nõudmise üldine
vajadus tuleneb PS §-st 6, mille kohaselt on eesti riigikeele eesti keel. Samuti tuleneb
keelenõude sätestamise eesmärk põhiseaduse preambulist, mille järgi peab riik tagama eesti
rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
- Sobivus. Keeleoskuse tõendamiseks andmete esitamise nõue on ka sobiv riiklik meede, sest
selle abil on võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Oluline on, et meede on igal juhul
sobiv ka siis, kui selle abil on taotletav eesmärk saavutatav või meede aitab eesmärgi
saavutamisele kaasa. Seega valitud meede ei pea olema parimal võimalikul kujul sobiv, vaid
piisab, kui see toetab taotletava eesmärgi saavutamist. Meede on üldjuhul sobiv juba siis, kui
see kasvõi osaliselt toetab taotletavat eesmärgi, s.t ta on samm õiges suunas. Praegune nõue,
millega kohustatakse kandidaate esitama enda keeleoskust näitavaid andmeid, kindlasti
suurendab võimalust, et valituks ei osutu puuduva riigikeele oskusega kandidaat.
- Vajalikkus. Kõnesolev abinõu on kandidaadi ja üldsuse jaoks leebeim võimalik meede,
millega taotletavat eesmärki saavutada. Kuivõrd keeleoskusest sõltub ka valimistulemuste
usaldusväärsus, on enne valimisi kandidaadilt keeleoskust tõendavate andmete küsimine
möödapääsmatu. Kindlasti oleks kandidaadi jaoks koormavam, kui enne valimisi viidaks
läbi tema keeleoskuse sisuline hindamine (mitte ei piirdutaks andmete formaalse
küsimisega). Isegi, kui leida, et keeleoskuse hindamine pärast valimisi oleks leebem meede,
saab andmete esitamise nõuet pidada vajalikuks abinõuks. Nimelt isegi olukorras, kus
keeleoskust tõendavate andmete nõudmine ei anna sama head tulemust, kui seda annaks
pärast valimisi toimuv iga kandidaadi sisuline keelekontroll, on andmete esitamine
haldusmeetmena vajalik, sest vajalikkuse tingimus on täidetud ka juhul, kui on olemas küll
võimalik leebem meede, mis ei anna sama head tulemust. Järelikult on praegune riiklik
meede vajalik, sest puuduvad teised meetmed, mis aitaksid vähemalt sama tõhusalt sama
eesmärki saavutada, kuid mis oleksid isikule vähem koormavad.
- Mõõdukus (proportsionaalsus kitsamas tähenduses). Meede on ka mõõdukas, sest see ei too
isikule kaasa seda sorti ebasoodsat tulemust, mis oleks taotletava eesmärgi suhtes kandidaadi
seisukohalt ebaproportsionaalselt koormav. Vahend ja eesmärk on siinkohal tasakaalus, sest
kandidaadi puudutatud huvi ei kaalu oluliselt üles meetme taga seisvat eesmärki ja avaliku
huvi (valimistulemuste usaldusväärsus). Seega on taotletav eesmärk (s.h selle taga olev
väärtus) kooskõlas sekkumise intensiivsusega. Ülemäärane (ebaproportsionaalne) on meede,
kui sellega taotletav eesmärk ei kaalu selgelt üle sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.
Võttes arvesse praeguse eesmärgi kaalukust, saab asuda seisukohale, et kandidaadil tuleks
isegi taluda ka praeguse eelnõuga võrreldes raskema kaaluga koormavaid tagajärgi. Meetme
mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
Kokkuvõttes on kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijalt avalduses eesti keele tasemeeksami
tunnistuse andmete või eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse omandamist
kinnitava dokumendi andmete esitamine proportsionaalne abinõu taotletava eesmärgi suhtes.
5
Eelnõu §-ga 2 muudetakse keeleseadust.
Eelnõu § 2 punkti 1 muudatused seonduvad järelevalvega. Punktis 1 lisatakse keeleseadusesse
selgesõnaline pädevusnorm Keeleametile kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 52
sätestatud keelenõuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 41 sätestatud
kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve
teostamiseks. Asjaajamine kohalikus omavalitsuses toimub eesti keeles (§ 41 lg 1) ning volikogu
istungid toimuvad eesti keeles (§ 41 lg 2). KOKS ei täpsusta, mida peetakse ajaajamise all silmas,
kuid PS-st tulenevalt peetakse selle all silmas igasugust ametlikku suhtlust, sõltumata selle ajast ja
vormist.
Keeleamet teostab nii riiklikku järelevalvet volikogu liikme üle kui ka haldusjärelevalvet volikogu
kui kollegiaalorgani üle. Keelenõuete täitmise eest eelkõige asjaajamiskeele järgimise kontekstis
vastutavad nii volikogu kui ka volikogu liikmed eraldi, st volikogu kui kollegiaalorgan peab oma
töö korraldama eesti keeles ning volikogu liikmed peavad kasutama volikogu töös eesti keelt.
Volikogu ei saa vastutada iga konkreetse volikogu liikme eesti keele kasutamise või mittekasutamise
eest – selle eest vastutab volikogu liige ise. Vastav kohustus tuleneb nii põhiseadusest kui ka
muudest seadustest ning seda tuleb järgida vaatamata sellele, kas valimisseaduses seda nõuet
korratakse või mitte.
Järelevalve teostamisel on Keeleametil õigus teha ettekirjutusi nii volikogule (kollegiaalorgan, keda
esindab volikogu esimees) kui ka igale volikogu liikmele ning määrata vajadusel sunniraha.
Järelevalvemeetmete eesmärgiks on tagada eesti keele kasutamise nõude järgimine volikogu töös.
Juhul kui volikogu liige ei soovi jätkata volikogu liikmena puuduliku eesti keele oskuse tõttu, on tal
võimalik esitada tagasiastumise avaldus ning sellega lõppevad volikogu liikme volitused
ennetähtaegselt (KOKS § 18 lg 1 p 2). Sellega lõppeb ka tema suhtes tehtav järelevalvemenetlus.
Õigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse, et haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi
Valitsuse seaduse §-s 753 sätestatut.
Kui järelevalvemenetluses selgub, et isiku keeleoskus ei vasta nõutud tasemele, edastab Keeleamet
oma hinnangu Vabariigi Valimiskomisjonile. KOVVS § 12 lg 2 p 6 kohaselt on Vabariigi
Valimiskomisjonil õigus esitada Riigikohtule protest valla või linna valimiskomisjoni otsuse
tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei
vasta KOVVS § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele.
Paragrahvi 2 punkti 2 muudatuse eesmärk on laiendada Keeleametile antavaid volitusi järelevalve
teostamisel, kuna kehtiva seaduse ammendav loetelu ameti õigustest võib osutuda järelevalve
teostamisel liialt piiravaks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
6
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 1 ning
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 40 on sätestatud, et liidu kodanikel on õigus hääletada ja
kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel.
ELTL artiklis 22 on sätestatud, et seda õigust kasutatakse vastavalt nõukogu poolt pärast
konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvõetud
üksikasjalikule korrale.12
Eespool nimetatud valimisõigus on sätestatud ELTL-s Euroopa Liidu (EL) kodanike õiguste osana.
Nende õiguste kasutamist reguleeriv õigusraamistik hõlmab nii EL-i kui ka liikmesriikide
õigusnorme. Liikmesriigid võtavad vastu valimisi reguleerivad õigusaktid, EL-i tasandil ei ole
kehtestatud kandideerimistingimusi.
EL-i kodanikule kohalduvad kandideerimisel samad tingimused, mis on kehtestatud selle riigi
kodanikele, kus nad kandideerivad.
EL-i liikmesriikidest on keeleoskuse nõue kehtestatud muuhulgas Lätis. Läti kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse13 § 17 kohaselt peab kandidaat lisama kandideerimisavaldusele hinnangu
oma keeleoskuse kohta.14 Lätis kehtestatud keeleoskuse nõuet on Euroopa Inimõiguste Kohus
pidanud lubatavaks.15
6. Seaduse mõju
6.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerivad isikud.
Eelnõuga kavandatud muudatusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
kandideerivatele kodanikele eesti keele valdamise nõue. Praegu on kandideerimisõigus igal
hääleõiguslikul Eesti ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on 18-aastane ja kelle elukoht asub vastavas
vallas või linnas. Sihtrühma suuruse hindamisel saab aluseks võtta 2021. aasta kohaliku
omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikute arvu, milleks oli 10 02516. Neist 30 olid
teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud17. Euroopa Liidu kodanike arv kandidaatide seas on
seega marginaalne (0,3%) ning võib eeldada, et muudatuse tulemusel väheneb veelgi.
Edaspidi peab iga kandidaat kandideerimisavalduses kinnitama, et valdab eesti keelt ettenähtud
tasemel, ning esitama andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta. Kavandatud
keelenõuded, mille valdamist tuleb kinnitada, näevad ette, et volikogu liige oleks võimeline osa
võtma volikogu tööst – mõistaks õigusaktide keelelist sisu, suudaks teha ettekandeid
päevakorraküsimustes, avaldada arvamust kõne ja sõnavõtu vormis, esitada küsimusi, teha
ettepanekuid ning suhelda valijatega. Lisaks keeleoskuse kinnitamisele tuleb kandideerimisel
esitada andmed keeleoskust tõendava dokumendi kohta18. Selleks võib olla:
12
Nõukogu direktiiv 94/80/EÜ, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31994L0080&from=ET;
13
Inglisekeelne tõlge kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/57839-law-on-the-election-of-local-government-
councils
14
§ 17 lg 3 p g) self-assessment of the Latvian language proficiency
15
EIKo 46726/99, Podkolzina vs. Läti, 09.04.2002, p 34.
16
Andmed Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebilehelt,
https://kov2021.valimised.ee/et/candidates.
17
Valituks osutus kaks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku.
18
Andmeteks võivad olla näiteks dokumendi number, lõpetamise aasta, haridusasutuse nimi.
7
eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav dokument;
eesti keele tasemeeksami tunnistus;
eestikeelse kutseeksami sooritamist tõendav tunnistus.
Kandidaatidele, kellel on olemas keeleoskust tõendav dokument (nt lõputunnistus, tasemeeksami
tunnistus), tähendab muudatus vähest halduskoormuse lisandumist infokohustuse näol – suureneb
info hulk, mille kandidaat peab kohaliku omavalituse volikogusse kandideerimisel esitama.
Arvestades, et ka kehtiva õiguse kohaselt tuleb kandideerimisavalduses esitada andmed hariduse
kohta, on lisanduv koormus marginaalne. Võimalik ebasoovitav risk võib ilmneda olukorras, kus
volikogusse soovib kandideerida isik, kellel puudub vähemalt põhiharidust tõendav dokument, kuid
ta valdab eesti keelt nõutud tasemel. Risk on siiski väike, arvestades põhihariduse kohustuslikkust
Eestis ning kandideerimisele kehtestatud vanuselist piirangut.
Muudatusest on enim mõjutatud aga isikud, kellel keeleoskust tõendav dokument puudub ning kes
peavad kandideerimiseks sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt tasemel B1. Puuduvad
täpsed andmed, kui palju selliseid isikuid kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on osalenud
või kui palju nõuetele mittevastava eesti keele oskusega isikuid on praegu volikogudes. Võib siiski
üldistada, et puuduliku eesti keele oskusega kandidaadid moodustavad kõigist kandidaatidest väikse
osa.
2021. aasta valimistel valiti volikogudesse üle Eesti kokku 1717 liiget 19. Eelnõukohane seadus on
kavandatud jõustuma oktoobris 2024 ehk aasta enne järgmisi kohaliku omavalitsuse valimisi. Kuigi
kehtiv õigus näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu istungid toimuvad eesti keeles (KOKS §
41 lg 2), siis on nõude täitmine praktikas mõnedes volikogudes problemaatiline20. Küsimus on eriti
teravalt esile kerkinud just viimasel ajal tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast. Kuigi
keelenõude kehtestamine ei tohiks praeguseid volikogude liikmeid mõjutada, siis ei ole välistatud,
et muudatuse tulemusel, millega antakse Keeleametile selge alus järelevalve teostamiseks, suureneb
ka riikliku ja haldusjärelevalve maht keele- ja keelekasutusnõuete täitmise üle. Mõju on siiski
raskesti prognoositav, sõltudes suuresti Keeleameti praktikast järelevalve teostamisel.
6.2. Regionaalne mõju
Sihtrühm: elanikkond, kohalikud omavalitsused
Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju on piirkonnaspetsiifiline, puudutades neid kohalikke
omavalitsusi, kus on suurem muust rahvusest elanike osakaal. Eelkõige on tegemist Põhja- ja Kirde-
Eestis asuvate kohalike omavalitsustega, kuhu on koondunud suur osa venekeelsest elanikkonnast
ja kus peamine suhtluskeel on vene keel. Eesti 79-st kohalikust omavalitsusest mõjutab keelenõude
kehtestamine ja järelevalve tõhustamine hinnanguliselt seitset omavalitsust (tabel 1).
Joonisel 1 on välja toodud Eesti kohalikud omavalitsused muust rahvusest elanikkonna osakaalu
järgi kogu elanikkonnast.
19
Andmed Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebilehelt,
https://web.archive.org/web/20211002154210/https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021
20
Vt näiteks õiguskantsleri 23.08.2022 seisukoht kohaliku omavalitsuse volikogu töökeele osas,
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kohaliku%20omavalitsuse%20volikogu%20t%C3%
B6%C3%B6keel_0.pdf.
8
Joonis 1. Eesti kohalikud omavalitsused muust rahvusest elanike osakaalu järgi kogu
elanikkonnast21
Tabel 1. Eesti kohalikud omavalitsused, kus üle poole elanikest on vähemusrahvusest
Muust rahvusest KOV-i volikogu Kandidaatide arv
Elanike arv
elanike osakaal (%) liikmete arv 2021. a valimistel
Sillamäe linn 12 439 94% 21 73
Narva linn 53 955 94% 31 255
Kohtla-Järve linn 33 499 84% 25 174
Narva-Jõesuu linn 4 175 84% 17 79
Maardu linn 16 170 77% 21 111
Loksa linn 2 615 68% 15 43
Jõhvi vald 11 948 62% 21 152
Kokku 134 801 151 887
Allikas: andmed Statistikaameti ja Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebilehtedelt
Keelenõude kehtestamine volikogusse kandideerimisel mõjutab enim venekeelse elanikkonnaga
omavalitsusi – eelkõige Sillamäe, Narva, Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linna ja nende elanikke.
Kokku elab neis omavalitsustes ligikaudu 104 000 inimest, kellest 581 kandideerisid viimastel
kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
Probleemistik on siiski mõnevõrra laiem kui üksnes volikogu liikmete keeleoskus. Tuleb arvestada,
et mitme omavalitsuse asjaajamine, aga ka istungid on siiani toimunud valdavalt vene keeles või
kakskeelsena ning kuigi eelnõuga kavandatud keelenõude kehtestamine aitab kaasa eesti keele
laiemale kasutamisele, siis eesti keelt mittevaldavate elanike jaoks võib see tähendada volikogu tööst
info saamise halvenemist, kui info kättesaadavusele ei pöörata eraldi tähelepanu. Ebasoovitav risk
21
Statistikaameti andmed 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse põhjal (tabel RL21429). Muust rahvusest elanike
arv sisaldab kõiki, kes ei ole enda rahvuseks märkinud „eestlane“, sh neid, kelle rahvus on teadmata. Omavalitsuste
piirid: Maa-Amet, 01.11.2020.
9
on ka sisuliste arutelude vähenemine volikogudes22. Mõju on tervikuna siiski kaudne ning puudutab
väikest osa kogu elanikkonnast.
6.3. Riigivalitsemine – mõju keskvalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Keeleamet
Eelnõuga sätestatakse keeleseaduses Keeleametile selge pädevusnorm järelevalve teostamiseks –
ameti pädevuses on edaspidi teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet KOVVS §-s 52 sätestatavate
keelenõuete ning KOKS §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise üle.
Keeleamet on teadlik probleemist, et kohaliku omavalitsuse ja volikogu istungid ei toimu alati eesti
keeles, ning on seda korduvalt ka kontrollinud. Amet on juhtinud ka tähelepanu keelenõude
puudumisele volikogusse kandideerimisel, mis takistab tõhusat järelevalvet.
Keeleametis töötas 2021. aastal 19 inimest, kellest 11 tegelesid otseselt keeleseaduse täitmise
järelevalvega23. Muudatuste jõustumisel võib Keeleameti töökoormus järelevalve teostamisel
mõnevõrra suureneda. 2021. aastal koostas Keeleamet kokku 2514 kontrollakti, millest 818 puhul
oli tegemist töötaja esmakontrolliga ning 1696 puhul järelkontrolliga24.
Võib siiski eeldada, et mõju Keeleameti koormusele ei ole märkimisväärne, küll aga võib suureneda
– vähemalt ajutiselt – Keeleametile esitatud kaebuste hulk seoses volikogu liikmete keeleoskusega.
Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamine ei vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid.
Sihtrühm: riigi valimisteenistus, valdade ja linnade valimiskomisjonid
Eelnõuga täiendatakse infot ja andmeid, mis kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerida sooviv
isik peab kandideerimisavalduses esitama. Esiteks tuleb kandideerimisavalduses edaspidi kinnitada,
et kandidaat valdab eesti keelt nõutud tasemel, ning teiseks tuleb esitada andmed eesti keele oskust
tõendava dokumendi kohta. Kandideerimisavaldused esitatakse valla või linna valimiskomisjonile,
kes peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust ning kontrollib esitatud
dokumente, sh kandideerimisavaldust. Riigi valimisteenistuse ülesandeks on muu hulgas valmistada
ette ja avaldada kandideerimisdokumentide näidised ning tagada võimalus esitada
kandideerimisdokumendid elektrooniliselt (KOVVS § 321).
Muudatused suurendavad vähesel määral valdade ja linnade valimiskomisjonide töökoormust seoses
eesti keele oskust tõendava info olemasolu kontrollimisega. Mõju on tervikuna väike ning ei eelda
ümberkorraldusi valimiskomisjonide töös ega täiendavaid ressursse. Kontrollitavate
kandideerimisavalduste arv on küll suur (2021. aasta valimistel ligikaudu 10 000), kuid ajakulu
üldjuhul väike. Kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad iga nelja aasta tagant, sageduselt on mõju
seega harv.
Sihtrühm: Haridus- ja Noorteamet
22
Praktikat, kus sisulised arutelud toimuvad enne istungit ära, on meedias nentinud ka kohalike volikogude juhid,
https://www.postimees.ee/7591880/seadus-nouab-volikogudelt-eesti-keeles-tootamist-kuid-liikmed-seda-oskama-ei-
pea.
23
Keeleameti 2021. aasta tegevuse aruanne. Kättesaadav veebis: https://www.keeleamet.ee/keeleameti-tegevused-ja-
eesmargid/keeleseaduse-ja-teiste-keeleoskust-ja-keelekasutust-3?view_instance=0¤t_page=1.
24
Ibid, lk 1.
10
Eelnõuga kavandatud muudatused võivad kaudselt mõjutada Haridus- ja Noorteametit, kelle
ülesandeks on eesti keele tasemeeksamite koostamise, korraldamise, hindamise ja analüüsimise
korraldamine (KeeleS § 24 lg 4). Võib prognoosida, et valimistele eelneval perioodil suureneb huvi
B1-taseme eksami sooritamise vastu, seda eelkõige Ida-Virumaal.
Puuduvad paraku andmed, milline on Ida-Virumaa elanike ning sealsetes kohalikes omavalitsustes
kandideerivate isikute tegelik eesti keele oskuse tase ning kui paljudel on olemas keeleoskust
tõendav dokument. Seega ei ole sihtrühma täpne suurus prognoositav. Taustainfona võib välja tuua,
et näiteks 2015. aastal valdas umbes 67% põhikooli lõpetajatest, kelle emakeel ei olnud eesti keel,
eesti keelt vähemalt tasemel B125.
6.4. Hinnang halduskoormusele
Õigusloomepoliitika põhialused aastani 203026 sätestab vajaduse hinnata ja seirata
seaduseelnõudega kaasnevat mõju halduskoormusele. Halduskoormusena võib mõista kulu
kodanikule või ettevõtjale, mis tuleneb õigusaktis määratud kohustuse täitmisest.
Eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad nende kodanike halduskoormust, kes
soovivad kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valdavale osale
kandidaatidest on mõju väga väike (seisnedes vaid täiendavas infokohustuses), kuid
kandidaatidele, kellel puudub eesti keele oskust tõendav dokument, võivad kaasneda
olulised vastavuskulud seoses tasemeeksami sooritamisega.
Muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust.
Muudatused suurendavad vähesel määral Keeleameti, riigi valimisteenistuse ning
linnade ja valdade valimiskomisjonide töökoormust.
Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele kulusid ega tulusid.
Muudatusi tuleb kandidaatidele ja valimisi korraldavatele üksustele selgitada, tuleb teha suuremat
teavitustööd järgmiste KOV volikogude valimiste eel.
8. Rakendusaktid
Muudatusega seoses ei ole vaja rakendusakte kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada.
9. Seaduse jõustumine
Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeksi 27 kohaselt on vaja tagada
valimisseaduse stabiilsus ning seega peavad olulisemad valimisseaduste muudatused, mis võivad
mõjutada valimistulemust, olema kehtestatud vähemalt aasta enne valimisi.
25
Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus. Haridus- ja Teadusministeerium, 2016, lk 4,
https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/hmin_b1_keele_tase.pdf.
26
Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 heakskiitmine, https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002.
27
https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-AD(2002)023rev2-cor-e , II osa, 2b.
11
Järgmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 2025. aasta oktoobris. Seega peavad
muudatused olema vastu võetud hiljemalt 2024. aasta 1. oktoobril ning neid rakendatakse esimest
korda 2025. aasta KOV volikogu valimistel.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks
esitatakse eelnõu riigi valimisteenistusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liidule.
Algatab
12
EELNÕU
10.11.2022
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse
muutmise seadus
§ 1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse sõnadega “ning kes valdab eesti keelt käesoleva seaduse
§-s 52 ettenähtud tasemel”;
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 52 ja 53 järgmises sõnastuses:
“§ 52. Keelenõuded
Volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus peab tal võimaldama osa võtta volikogu
tööst, see tähendab:
1) mõista üldjoontes õigusaktide ja teiste volikogu tegevust reguleerivate dokumentide sisu;
2) teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu
vormis;
3) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid;
4) suhelda valijatega ja vastata nende pöördumistele.
§ 53. Keelenõuetele vastavus ja selle tõendamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud keelenõuetele vastavat eesti keele oskust eeldatakse
isikult:
1) kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt tasemel B1 või
2) kes ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama keeleseaduse §-s 26 nimetatud juhtudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesti keele oskust tõendab eesti keele
tasemeeksami tunnistus või eesti keeles põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse või
eestikeelse kutseeksami sooritamist tõendav tunnistus.“;
3) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) kinnitab, et valdab eesti keelt käesoleva seaduse §-s 52 ettenähtud tasemel;“;
4) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„ 71) eesti keele oskust tõendava dokumendi andmed.“.
§ 2. Keeleseaduse muutmine
Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Ameti pädevuses on teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse §-s 52 sätestatud keelenõuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise õiguspärasuse
ja otstarbekuse üle.
1
(22) Käesoleva paragrahvi alusel haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse
seaduse §-s 753 sätestatut.“;
2) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) rakendada teisi seaduses sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve meetmeid.“.
§ 3. Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril.
___________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ „…………………“ 2022. a
2
Siseministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Meie 18.11.2022 nr 8-1/8047
Rahandusministeerium
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise
seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse
eelnõu
Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Palume kooskõlastusi või arvamusi esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 25. novembriks 2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Danilson-Järg
Minister
/*Lisaadressaadid:
Riigi valimisteenistus
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/22-1402 - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse
muutmise seaduse eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de838e63-de41-4d90-8b39-a75750005c5b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de838e63-de41-4d90-8b39-a75750005c5b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main