dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 18. november 2022
Viit
1.1-11/9127-1
Registreeritud
18. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
25. november 2022

Failid

  • 📎8-18047 18.11.2022 Väljaminev kiri.bdoc1498 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

10.11.2022 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ei näe ette, et kandidaat peaks oskama volikogu töökeelena nõutavat eesti keelt. Eelnõuga on kavas seadusesse sisse viia täiendav kandideerimisnõue eesti keele oskamise näol, samuti sätestada keelenõude sisu, selle tõendamise kord ning täpsustada järelevalvega seonduvaid sätteid. Kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste volikogude istungid toimuksid eesti keeles. Muudatused on ajendatud praktikas ilmnenud probleemist, et mitte kõik kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmed ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks volikogu töös eesti keeles osaleda. Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa eesti keele kasutamisele peamise suhtluskeelena ning seeläbi tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni Eesti ühiskonnas. Kokkuvõte eelnõuga kavandatud muudatustest:  kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerimisele kehtestatakse eesti keele valdamise nõue;  kehtestatakse keelenõue volikogu liikme eesti keele oskusele, mille kohaselt peab volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus võimaldama tal osa võtta volikogu tööst;  sätestatakse keelenõude tõendamise kord volikogusse kandideerimisel – kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama eesti keele valdamist ettenähtud tasemel ning esitama andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta;  sätestatakse selgelt Keeleameti pädevus riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel kohaliku omavalitsuse keelenõuete ja keelekasutuse nõuete täitmise üle. Kavandatud muudatused puudutavad eelkõige neid kohalikke omavalitsusi, mille elanike hulgas on muust rahvusest elanike osakaal keskmisest suurem. Enim mõjutatud sihtrühma moodustavad kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerida soovivad Eesti või Euroopa Liidu kodanikud, kellel puudub eesti keele oskust tõendav dokument (nt lõputunnistus, tasemeeksami tunnistus). Muudatused mõjutavad vähesel määral Keeleameti, riigi valimisteenistuse ning valdade ja linnade valimiskomisjonide töökoormust ja -korraldust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ([email protected]; 620 8195) ja avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko ([email protected], 620 8207). Olulisel määral on eelnõu valmimisse panustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti ametnikud. Eelnõu mõjude osa on kirjutanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome ja korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected], 620 8221). Eelnõu keeletoimetaja on sama talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1 1.3. Märkused Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 p 4 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus, kuna tegemist on konstitutsioonilise seadusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadusega (663 SE)1. Eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust (RT I, 03.01.2020, 11) ja keeleseadust (RT I, 16.06.2020, 5). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskus tasemel, mis võimaldab osaleda volikogu töös riigikeeles. Keeleoskuse nõude kehtestamine aitab kaasa põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärgi saavutamisele, milleks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise tagamine läbi aegade. Samuti aitab volikogu liikmetele keeleoskuse nõude kehtestamine tagada kooskõla põhiseaduse § 52 lõikega 1, mille kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel, ning põhiseaduse § 51 lõikega 1, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eelnõu § 1 punktis 1 täiendatakse KOVVS § 5 lg-t 5 eesti keele oskamise nõudega. Põhiseaduse § 156 lg-s 1 on sätestatud: “Kohaliku omavalituse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.“ Üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi.2 Üldiste valimiste põhimõtte riivamine on lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse, ja kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas.3 Õigus valitud saada on demokraatia aluspõhimõte. Ka kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte on Eesti põhiseaduse kohaselt üheks demokraatia põhimõtteks. Seetõttu peab piirangute kehtestamine valimisõiguse teostamisel kohalike omavalitsuste valimistel olema eriti kaalukas.4 Passiivset valimisõigust (kandideerimisõigust) PS § 156 ei käsitle. PS jätab passiivse valimisõiguse reguleerimise seadusandja ülesandeks, kes peab seda tegema KOVVS-s. Kuigi PS § 156 jätab kandideerimisõiguse sisustamise seadusandjale, ei tähenda see, et seadusandja ei ole selle instituudi 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0fe30ba8-1aaf-437e-83b0- cee440d46fa5/Kohaliku%20omavalitsuse%20volikogu%20valimise%20seaduse%20muutmise%20seadus 2 Riigikohtu üldkogu 19.05.2005 otsus nr 3-4-1-1-05, punkt 15. 3 Samas, punkt 24. 4 Samas, punkt 30. 2 kujundamisel seotud PS-ga ja Eestile kohustuslike välislepingutega (RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1- 47-13, p 17).5 Kaalutlusõiguse teostamisel võib seadusandja sätestada nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse täiendavaid piiranguid, kui need on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud (proportsionaalsed) muude põhiseaduslike väärtuste kaitsmiseks. Põhiõiguse riivel peab olema legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks peab riive olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas (alates põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. oktoobri 1997. a otsusest asjas nr 3-4-1-3-97; Riigikohtu üldkogu viimatisest 21. juuni 2019. a otsusest asjas nr 5-18-5/17, punkt 65).6 Passiivse valimisõiguse piiramine täiendava kandideerimispiiranguga, milleks on eesti keele oskamise nõue kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel, vastab põhiseaduslikule eesmärgile tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, samuti põhiseaduse § 51 lg-s 1 ja § 52 lg-s 1 sätestatud keelekasutusnõuete alustele. Seega on piirangul legitiimne eesmärk. Selline kitsendus ei tohi samal ajal moonutada põhiseaduse § 154 lg-st 1 ja § 156 lg-st 1 tulenevaid kohaliku omavalitsuse aluseid – kõiki kohaliku elu küsimusi otsustava ja korraldava kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Volikogu liikmed peavad volikogu töös osalemiseks oskama vajalikul tasemel eesti keelt, sest volikogu istungid toimuvad eesti keeles ning volikogu liikmel ei ole võimalik oma mandaati teostada eesti keelt oskamata. Volikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu toimimine on põhiseaduslik väärtus, kuna see aitab kaasa kohaliku elu küsimuste demokraatlikule otsustamisele (PS § 154 lõige 1 ja § 10). Seega on piirangu legitiimseks eesmärgiks ka kohaliku esinduskogu ning laiemas mõttes demokraatia toimimise tagamine. Keeleoskuse nõue on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele (sh Riigikogu liikmetele) Eestis varem ka kehtinud. 1996. aastal jõustunud ning kuni 2002. aastani kehtinud KOVVS-i kohaselt pidi kandidaat valdama eesti keelt keeleseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt (§ 3 lg 3), keeleoskust kinnitama kandideerimisel (§ 26 lg 7 p 1 – kandidaadi allkirjaga tõendatud vormikohane nõusolek tema registreerimiseks esitamiseks ja kandideerimiseks vastavas valimisringkonnas registreerimiseks esitaja nimekirjas või üksikkandidaadina. Nõusolekus märgitakse ära kinnitus, et kandidaat on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas ja valdab eesti keelt vähemalt keeleseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tasemel) ning juhul, kui volikogu liige siiski ei vastanud kandideerimisnõuetele, oli Vabariigi Valimiskomisjonil õigus esitada protest kohtule (§ 12 p 8 – esitab halduskohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta seaduses sätestatud tingimustele). Tulenevalt Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendist 7 võttis Riigikogu 1998. aastal vastu RKVS ja KOVVS muutmise seaduse8, millega mõlemat seadust täiendati eesti keele nõude regulatsiooniga, muudatused jõustusid 1999. aasta 1 mail. 2002. aastal jõustunud kohaliku 5 PS § 156 kommentaarid – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. 6 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.052020 otsus nr 5-19-45, punkt 55. 7 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 04.11.1998 otsus nr 3-4-1-7-98. 8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d15eac2a-1c66-3a44-bbcd- 533d949f2431/Riigikogu%20valimise%20seaduse,%20kohaliku%20omavalitsuse%20volikogu%20valimise%20sead use%20ja%20keeleseaduse%20muutmise%20ja%20t%C3%A4iendamise%20seadus 3 omavalitsuse volikogu valimise seadus eesti keele oskust kandideerimistingimusena enam ette ei näinud.9 Riigikohus on leidnud, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. Põhiseaduse § 1 deklareerib, et Eesti on demokraatlik vabariik. Demokraatia täidab oma eesmärki siis, kui ta toimib. Demokraatia toimimise üks tingimus on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi. Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud.10 Seega on Riigikohus pidanud keelenõude kehtestamist esinduskogu liikmetele vähemasti KOV volikogu puhul põhimõtteliselt õigustatuks ning keeleoskuse puudumise tõttu on tühistatud valimiskomisjoni otsuseid isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks.11 Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KOVVS-i volikogu liikmelt nõutava eesti keele oskuse kirjeldusega ning lisatakse seadusesse loetelu isikutest, kelle puhul saab eeldada keeleoskust. Loetelu kehtestamisel on lähtutud keeleseadusest. Nendeks on esiteks isikud, kes on sooritanud tasemeeksami vähemalt tasemel B1, ning teiseks isikud, kes saavad keeleoskust tõendada keeleseaduse §-s 26 loetletud tõendiga. Seega on edaspidi need kaks kehtivas õiguses reguleeritud keeleoskuse tõendamise kategooriat ka volikokku kandideerimise eeltingimuseks. Isikud, kes soovivad kandideerida, kuid kellel ei ole eelnimetatud keeleoskust tõendavaid dokumente, peaksid sooritama keeleoskustaseme testi keeleseaduses sätestatud tingimustel ja korras vähemalt B1- tasemel. Testi sooritamisega kaasnevad kulud katab isik ise. Eesti keele tasemeeksami sooritamise nõue vähemalt B1-tasemel lähtub kodakondsuse taotlemisel nõutavast keeleoskuse tasemest, milleks on samuti B1. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 näevad ette, et kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama vajalikul tasemel eesti keele oskust ning lisama eesti keele oskust tõendava dokumendi andmed, näiteks haridusasutuse nimi ja lõpetamise aasta ning lõputunnistuse number. Dokumenti ennast lisama ei pea. Eesti keele oskust tõendava dokumendi andmete lisamise eesmärk on võimalike hilisemate vaidluste korral isiku reaalse keeleoskuse üle järelevalve teostamisel kontrollida isiku varasemat keeleoskuse omandamist. Samuti aitab see kohustus välistada nende isikute kandideerimist, kellel ei ole keeleseaduses sätestatud keeleoskust tõendavat dokumenti. Keeleoskust tõendavate andmete esitamise nõude proportsionaalsus Keeleoskuse tõendamiseks tuleb kandideerijal kandideerimisavalduses ära näidata täiendav teave selle kohta, kas tal on eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse omandamist või vastava tasemeeksami sooritamist kinnitav dokument. Nagu iga piirava abinõu materiaalse õiguspärasuse kontrollimisel, tuleb ka keelenõude tõendamiseks täiendavate andmete esitamise kohustuse sätestamisel hinnata selle vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Seda tehakse nelja sammuna: esmalt uuritakse, kas abinõul on legitiimne eesmärk ning seejärel kas meede on sobiv, vajalik ja mõõdukus. Eelnõu koostaja on vastava hinnangu teinud ning jõudnud tulemusele, et nõue vastab proportsionaalsuse nõudele ehk eesmärk on legitiimine, sobiv, vajalik ja mõõdukas. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/95225 10 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.02.1998 otsus nr 3-4-1-1-98. 11 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.10.1998 määrus nr 3-3-1-33-98. 4 - Eesmärgi legitiimsus. Meede järgib legitiimset eesmärki, sest see tagab valimistulemuste usaldusväärsuse. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerimisel keeleoskuse tõendamise eesmärk on selgitada välja juba enne valimisi, kas kandidaat oleks valituks osutumisel suuteline riigikeeles volikogu töös osalema. Sätte eesmärk tuleneb PS § 156 lõike 1 esimesest lausest, mille järgi valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu vabadel valimistel. Valimiste vabaduse tagamiseks peab kõigil valimistel osalejatel olema võimalik veenduda hääletamise ja selle tulemuste usaldusväärsuses. Kui pärast valimisi selguks, et valituks osutunud kandidaat ei saa puuduliku keeleoskuse tõttu asuda volikogu liikme ülesandeid täitma, kahjustaks see valimistulemuste usaldusväärsust. Keeleoskuse nõudmise üldine vajadus tuleneb PS §-st 6, mille kohaselt on eesti riigikeele eesti keel. Samuti tuleneb keelenõude sätestamise eesmärk põhiseaduse preambulist, mille järgi peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. - Sobivus. Keeleoskuse tõendamiseks andmete esitamise nõue on ka sobiv riiklik meede, sest selle abil on võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Oluline on, et meede on igal juhul sobiv ka siis, kui selle abil on taotletav eesmärk saavutatav või meede aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Seega valitud meede ei pea olema parimal võimalikul kujul sobiv, vaid piisab, kui see toetab taotletava eesmärgi saavutamist. Meede on üldjuhul sobiv juba siis, kui see kasvõi osaliselt toetab taotletavat eesmärgi, s.t ta on samm õiges suunas. Praegune nõue, millega kohustatakse kandidaate esitama enda keeleoskust näitavaid andmeid, kindlasti suurendab võimalust, et valituks ei osutu puuduva riigikeele oskusega kandidaat. - Vajalikkus. Kõnesolev abinõu on kandidaadi ja üldsuse jaoks leebeim võimalik meede, millega taotletavat eesmärki saavutada. Kuivõrd keeleoskusest sõltub ka valimistulemuste usaldusväärsus, on enne valimisi kandidaadilt keeleoskust tõendavate andmete küsimine möödapääsmatu. Kindlasti oleks kandidaadi jaoks koormavam, kui enne valimisi viidaks läbi tema keeleoskuse sisuline hindamine (mitte ei piirdutaks andmete formaalse küsimisega). Isegi, kui leida, et keeleoskuse hindamine pärast valimisi oleks leebem meede, saab andmete esitamise nõuet pidada vajalikuks abinõuks. Nimelt isegi olukorras, kus keeleoskust tõendavate andmete nõudmine ei anna sama head tulemust, kui seda annaks pärast valimisi toimuv iga kandidaadi sisuline keelekontroll, on andmete esitamine haldusmeetmena vajalik, sest vajalikkuse tingimus on täidetud ka juhul, kui on olemas küll võimalik leebem meede, mis ei anna sama head tulemust. Järelikult on praegune riiklik meede vajalik, sest puuduvad teised meetmed, mis aitaksid vähemalt sama tõhusalt sama eesmärki saavutada, kuid mis oleksid isikule vähem koormavad. - Mõõdukus (proportsionaalsus kitsamas tähenduses). Meede on ka mõõdukas, sest see ei too isikule kaasa seda sorti ebasoodsat tulemust, mis oleks taotletava eesmärgi suhtes kandidaadi seisukohalt ebaproportsionaalselt koormav. Vahend ja eesmärk on siinkohal tasakaalus, sest kandidaadi puudutatud huvi ei kaalu oluliselt üles meetme taga seisvat eesmärki ja avaliku huvi (valimistulemuste usaldusväärsus). Seega on taotletav eesmärk (s.h selle taga olev väärtus) kooskõlas sekkumise intensiivsusega. Ülemäärane (ebaproportsionaalne) on meede, kui sellega taotletav eesmärk ei kaalu selgelt üle sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Võttes arvesse praeguse eesmärgi kaalukust, saab asuda seisukohale, et kandidaadil tuleks isegi taluda ka praeguse eelnõuga võrreldes raskema kaaluga koormavaid tagajärgi. Meetme mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Kokkuvõttes on kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijalt avalduses eesti keele tasemeeksami tunnistuse andmete või eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse omandamist kinnitava dokumendi andmete esitamine proportsionaalne abinõu taotletava eesmärgi suhtes. 5 Eelnõu §-ga 2 muudetakse keeleseadust. Eelnõu § 2 punkti 1 muudatused seonduvad järelevalvega. Punktis 1 lisatakse keeleseadusesse selgesõnaline pädevusnorm Keeleametile kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 52 sätestatud keelenõuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamiseks. Asjaajamine kohalikus omavalitsuses toimub eesti keeles (§ 41 lg 1) ning volikogu istungid toimuvad eesti keeles (§ 41 lg 2). KOKS ei täpsusta, mida peetakse ajaajamise all silmas, kuid PS-st tulenevalt peetakse selle all silmas igasugust ametlikku suhtlust, sõltumata selle ajast ja vormist. Keeleamet teostab nii riiklikku järelevalvet volikogu liikme üle kui ka haldusjärelevalvet volikogu kui kollegiaalorgani üle. Keelenõuete täitmise eest eelkõige asjaajamiskeele järgimise kontekstis vastutavad nii volikogu kui ka volikogu liikmed eraldi, st volikogu kui kollegiaalorgan peab oma töö korraldama eesti keeles ning volikogu liikmed peavad kasutama volikogu töös eesti keelt. Volikogu ei saa vastutada iga konkreetse volikogu liikme eesti keele kasutamise või mittekasutamise eest – selle eest vastutab volikogu liige ise. Vastav kohustus tuleneb nii põhiseadusest kui ka muudest seadustest ning seda tuleb järgida vaatamata sellele, kas valimisseaduses seda nõuet korratakse või mitte. Järelevalve teostamisel on Keeleametil õigus teha ettekirjutusi nii volikogule (kollegiaalorgan, keda esindab volikogu esimees) kui ka igale volikogu liikmele ning määrata vajadusel sunniraha. Järelevalvemeetmete eesmärgiks on tagada eesti keele kasutamise nõude järgimine volikogu töös. Juhul kui volikogu liige ei soovi jätkata volikogu liikmena puuduliku eesti keele oskuse tõttu, on tal võimalik esitada tagasiastumise avaldus ning sellega lõppevad volikogu liikme volitused ennetähtaegselt (KOKS § 18 lg 1 p 2). Sellega lõppeb ka tema suhtes tehtav järelevalvemenetlus. Õigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse, et haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 753 sätestatut. Kui järelevalvemenetluses selgub, et isiku keeleoskus ei vasta nõutud tasemele, edastab Keeleamet oma hinnangu Vabariigi Valimiskomisjonile. KOVVS § 12 lg 2 p 6 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus esitada Riigikohtule protest valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta KOVVS § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Paragrahvi 2 punkti 2 muudatuse eesmärk on laiendada Keeleametile antavaid volitusi järelevalve teostamisel, kuna kehtiva seaduse ammendav loetelu ameti õigustest võib osutuda järelevalve teostamisel liialt piiravaks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6 Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 22 lõikes 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 40 on sätestatud, et liidu kodanikel on õigus hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigi kohalikel valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. ELTL artiklis 22 on sätestatud, et seda õigust kasutatakse vastavalt nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvõetud üksikasjalikule korrale.12 Eespool nimetatud valimisõigus on sätestatud ELTL-s Euroopa Liidu (EL) kodanike õiguste osana. Nende õiguste kasutamist reguleeriv õigusraamistik hõlmab nii EL-i kui ka liikmesriikide õigusnorme. Liikmesriigid võtavad vastu valimisi reguleerivad õigusaktid, EL-i tasandil ei ole kehtestatud kandideerimistingimusi. EL-i kodanikule kohalduvad kandideerimisel samad tingimused, mis on kehtestatud selle riigi kodanikele, kus nad kandideerivad. EL-i liikmesriikidest on keeleoskuse nõue kehtestatud muuhulgas Lätis. Läti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse13 § 17 kohaselt peab kandidaat lisama kandideerimisavaldusele hinnangu oma keeleoskuse kohta.14 Lätis kehtestatud keeleoskuse nõuet on Euroopa Inimõiguste Kohus pidanud lubatavaks.15 6. Seaduse mõju 6.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerivad isikud. Eelnõuga kavandatud muudatusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerivatele kodanikele eesti keele valdamise nõue. Praegu on kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on 18-aastane ja kelle elukoht asub vastavas vallas või linnas. Sihtrühma suuruse hindamisel saab aluseks võtta 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikute arvu, milleks oli 10 02516. Neist 30 olid teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud17. Euroopa Liidu kodanike arv kandidaatide seas on seega marginaalne (0,3%) ning võib eeldada, et muudatuse tulemusel väheneb veelgi. Edaspidi peab iga kandidaat kandideerimisavalduses kinnitama, et valdab eesti keelt ettenähtud tasemel, ning esitama andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta. Kavandatud keelenõuded, mille valdamist tuleb kinnitada, näevad ette, et volikogu liige oleks võimeline osa võtma volikogu tööst – mõistaks õigusaktide keelelist sisu, suudaks teha ettekandeid päevakorraküsimustes, avaldada arvamust kõne ja sõnavõtu vormis, esitada küsimusi, teha ettepanekuid ning suhelda valijatega. Lisaks keeleoskuse kinnitamisele tuleb kandideerimisel esitada andmed keeleoskust tõendava dokumendi kohta18. Selleks võib olla: 12 Nõukogu direktiiv 94/80/EÜ, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31994L0080&from=ET; 13 Inglisekeelne tõlge kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/57839-law-on-the-election-of-local-government- councils 14 § 17 lg 3 p g) self-assessment of the Latvian language proficiency 15 EIKo 46726/99, Podkolzina vs. Läti, 09.04.2002, p 34. 16 Andmed Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebilehelt, https://kov2021.valimised.ee/et/candidates. 17 Valituks osutus kaks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku. 18 Andmeteks võivad olla näiteks dokumendi number, lõpetamise aasta, haridusasutuse nimi. 7  eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav dokument;  eesti keele tasemeeksami tunnistus;  eestikeelse kutseeksami sooritamist tõendav tunnistus. Kandidaatidele, kellel on olemas keeleoskust tõendav dokument (nt lõputunnistus, tasemeeksami tunnistus), tähendab muudatus vähest halduskoormuse lisandumist infokohustuse näol – suureneb info hulk, mille kandidaat peab kohaliku omavalituse volikogusse kandideerimisel esitama. Arvestades, et ka kehtiva õiguse kohaselt tuleb kandideerimisavalduses esitada andmed hariduse kohta, on lisanduv koormus marginaalne. Võimalik ebasoovitav risk võib ilmneda olukorras, kus volikogusse soovib kandideerida isik, kellel puudub vähemalt põhiharidust tõendav dokument, kuid ta valdab eesti keelt nõutud tasemel. Risk on siiski väike, arvestades põhihariduse kohustuslikkust Eestis ning kandideerimisele kehtestatud vanuselist piirangut. Muudatusest on enim mõjutatud aga isikud, kellel keeleoskust tõendav dokument puudub ning kes peavad kandideerimiseks sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt tasemel B1. Puuduvad täpsed andmed, kui palju selliseid isikuid kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on osalenud või kui palju nõuetele mittevastava eesti keele oskusega isikuid on praegu volikogudes. Võib siiski üldistada, et puuduliku eesti keele oskusega kandidaadid moodustavad kõigist kandidaatidest väikse osa. 2021. aasta valimistel valiti volikogudesse üle Eesti kokku 1717 liiget 19. Eelnõukohane seadus on kavandatud jõustuma oktoobris 2024 ehk aasta enne järgmisi kohaliku omavalitsuse valimisi. Kuigi kehtiv õigus näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu istungid toimuvad eesti keeles (KOKS § 41 lg 2), siis on nõude täitmine praktikas mõnedes volikogudes problemaatiline20. Küsimus on eriti teravalt esile kerkinud just viimasel ajal tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast. Kuigi keelenõude kehtestamine ei tohiks praeguseid volikogude liikmeid mõjutada, siis ei ole välistatud, et muudatuse tulemusel, millega antakse Keeleametile selge alus järelevalve teostamiseks, suureneb ka riikliku ja haldusjärelevalve maht keele- ja keelekasutusnõuete täitmise üle. Mõju on siiski raskesti prognoositav, sõltudes suuresti Keeleameti praktikast järelevalve teostamisel. 6.2. Regionaalne mõju Sihtrühm: elanikkond, kohalikud omavalitsused Eelnõuga kavandatud muudatuste mõju on piirkonnaspetsiifiline, puudutades neid kohalikke omavalitsusi, kus on suurem muust rahvusest elanike osakaal. Eelkõige on tegemist Põhja- ja Kirde- Eestis asuvate kohalike omavalitsustega, kuhu on koondunud suur osa venekeelsest elanikkonnast ja kus peamine suhtluskeel on vene keel. Eesti 79-st kohalikust omavalitsusest mõjutab keelenõude kehtestamine ja järelevalve tõhustamine hinnanguliselt seitset omavalitsust (tabel 1). Joonisel 1 on välja toodud Eesti kohalikud omavalitsused muust rahvusest elanikkonna osakaalu järgi kogu elanikkonnast. 19 Andmed Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebilehelt, https://web.archive.org/web/20211002154210/https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021 20 Vt näiteks õiguskantsleri 23.08.2022 seisukoht kohaliku omavalitsuse volikogu töökeele osas, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kohaliku%20omavalitsuse%20volikogu%20t%C3% B6%C3%B6keel_0.pdf. 8 Joonis 1. Eesti kohalikud omavalitsused muust rahvusest elanike osakaalu järgi kogu elanikkonnast21 Tabel 1. Eesti kohalikud omavalitsused, kus üle poole elanikest on vähemusrahvusest Muust rahvusest KOV-i volikogu Kandidaatide arv Elanike arv elanike osakaal (%) liikmete arv 2021. a valimistel Sillamäe linn 12 439 94% 21 73 Narva linn 53 955 94% 31 255 Kohtla-Järve linn 33 499 84% 25 174 Narva-Jõesuu linn 4 175 84% 17 79 Maardu linn 16 170 77% 21 111 Loksa linn 2 615 68% 15 43 Jõhvi vald 11 948 62% 21 152 Kokku 134 801 151 887 Allikas: andmed Statistikaameti ja Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebilehtedelt Keelenõude kehtestamine volikogusse kandideerimisel mõjutab enim venekeelse elanikkonnaga omavalitsusi – eelkõige Sillamäe, Narva, Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linna ja nende elanikke. Kokku elab neis omavalitsustes ligikaudu 104 000 inimest, kellest 581 kandideerisid viimastel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Probleemistik on siiski mõnevõrra laiem kui üksnes volikogu liikmete keeleoskus. Tuleb arvestada, et mitme omavalitsuse asjaajamine, aga ka istungid on siiani toimunud valdavalt vene keeles või kakskeelsena ning kuigi eelnõuga kavandatud keelenõude kehtestamine aitab kaasa eesti keele laiemale kasutamisele, siis eesti keelt mittevaldavate elanike jaoks võib see tähendada volikogu tööst info saamise halvenemist, kui info kättesaadavusele ei pöörata eraldi tähelepanu. Ebasoovitav risk 21 Statistikaameti andmed 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse põhjal (tabel RL21429). Muust rahvusest elanike arv sisaldab kõiki, kes ei ole enda rahvuseks märkinud „eestlane“, sh neid, kelle rahvus on teadmata. Omavalitsuste piirid: Maa-Amet, 01.11.2020. 9 on ka sisuliste arutelude vähenemine volikogudes22. Mõju on tervikuna siiski kaudne ning puudutab väikest osa kogu elanikkonnast. 6.3. Riigivalitsemine – mõju keskvalitsuse korraldusele Sihtrühm: Keeleamet Eelnõuga sätestatakse keeleseaduses Keeleametile selge pädevusnorm järelevalve teostamiseks – ameti pädevuses on edaspidi teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet KOVVS §-s 52 sätestatavate keelenõuete ning KOKS §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise üle. Keeleamet on teadlik probleemist, et kohaliku omavalitsuse ja volikogu istungid ei toimu alati eesti keeles, ning on seda korduvalt ka kontrollinud. Amet on juhtinud ka tähelepanu keelenõude puudumisele volikogusse kandideerimisel, mis takistab tõhusat järelevalvet. Keeleametis töötas 2021. aastal 19 inimest, kellest 11 tegelesid otseselt keeleseaduse täitmise järelevalvega23. Muudatuste jõustumisel võib Keeleameti töökoormus järelevalve teostamisel mõnevõrra suureneda. 2021. aastal koostas Keeleamet kokku 2514 kontrollakti, millest 818 puhul oli tegemist töötaja esmakontrolliga ning 1696 puhul järelkontrolliga24. Võib siiski eeldada, et mõju Keeleameti koormusele ei ole märkimisväärne, küll aga võib suureneda – vähemalt ajutiselt – Keeleametile esitatud kaebuste hulk seoses volikogu liikmete keeleoskusega. Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamine ei vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Sihtrühm: riigi valimisteenistus, valdade ja linnade valimiskomisjonid Eelnõuga täiendatakse infot ja andmeid, mis kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerida sooviv isik peab kandideerimisavalduses esitama. Esiteks tuleb kandideerimisavalduses edaspidi kinnitada, et kandidaat valdab eesti keelt nõutud tasemel, ning teiseks tuleb esitada andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta. Kandideerimisavaldused esitatakse valla või linna valimiskomisjonile, kes peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust ning kontrollib esitatud dokumente, sh kandideerimisavaldust. Riigi valimisteenistuse ülesandeks on muu hulgas valmistada ette ja avaldada kandideerimisdokumentide näidised ning tagada võimalus esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt (KOVVS § 321). Muudatused suurendavad vähesel määral valdade ja linnade valimiskomisjonide töökoormust seoses eesti keele oskust tõendava info olemasolu kontrollimisega. Mõju on tervikuna väike ning ei eelda ümberkorraldusi valimiskomisjonide töös ega täiendavaid ressursse. Kontrollitavate kandideerimisavalduste arv on küll suur (2021. aasta valimistel ligikaudu 10 000), kuid ajakulu üldjuhul väike. Kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad iga nelja aasta tagant, sageduselt on mõju seega harv. Sihtrühm: Haridus- ja Noorteamet 22 Praktikat, kus sisulised arutelud toimuvad enne istungit ära, on meedias nentinud ka kohalike volikogude juhid, https://www.postimees.ee/7591880/seadus-nouab-volikogudelt-eesti-keeles-tootamist-kuid-liikmed-seda-oskama-ei- pea. 23 Keeleameti 2021. aasta tegevuse aruanne. Kättesaadav veebis: https://www.keeleamet.ee/keeleameti-tegevused-ja- eesmargid/keeleseaduse-ja-teiste-keeleoskust-ja-keelekasutust-3?view_instance=0&current_page=1. 24 Ibid, lk 1. 10 Eelnõuga kavandatud muudatused võivad kaudselt mõjutada Haridus- ja Noorteametit, kelle ülesandeks on eesti keele tasemeeksamite koostamise, korraldamise, hindamise ja analüüsimise korraldamine (KeeleS § 24 lg 4). Võib prognoosida, et valimistele eelneval perioodil suureneb huvi B1-taseme eksami sooritamise vastu, seda eelkõige Ida-Virumaal. Puuduvad paraku andmed, milline on Ida-Virumaa elanike ning sealsetes kohalikes omavalitsustes kandideerivate isikute tegelik eesti keele oskuse tase ning kui paljudel on olemas keeleoskust tõendav dokument. Seega ei ole sihtrühma täpne suurus prognoositav. Taustainfona võib välja tuua, et näiteks 2015. aastal valdas umbes 67% põhikooli lõpetajatest, kelle emakeel ei olnud eesti keel, eesti keelt vähemalt tasemel B125. 6.4. Hinnang halduskoormusele Õigusloomepoliitika põhialused aastani 203026 sätestab vajaduse hinnata ja seirata seaduseelnõudega kaasnevat mõju halduskoormusele. Halduskoormusena võib mõista kulu kodanikule või ettevõtjale, mis tuleneb õigusaktis määratud kohustuse täitmisest.  Eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad nende kodanike halduskoormust, kes soovivad kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valdavale osale kandidaatidest on mõju väga väike (seisnedes vaid täiendavas infokohustuses), kuid kandidaatidele, kellel puudub eesti keele oskust tõendav dokument, võivad kaasneda olulised vastavuskulud seoses tasemeeksami sooritamisega.  Muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust.  Muudatused suurendavad vähesel määral Keeleameti, riigi valimisteenistuse ning linnade ja valdade valimiskomisjonide töökoormust. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele kulusid ega tulusid. Muudatusi tuleb kandidaatidele ja valimisi korraldavatele üksustele selgitada, tuleb teha suuremat teavitustööd järgmiste KOV volikogude valimiste eel. 8. Rakendusaktid Muudatusega seoses ei ole vaja rakendusakte kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada. 9. Seaduse jõustumine Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeksi 27 kohaselt on vaja tagada valimisseaduse stabiilsus ning seega peavad olulisemad valimisseaduste muudatused, mis võivad mõjutada valimistulemust, olema kehtestatud vähemalt aasta enne valimisi. 25 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus. Haridus- ja Teadusministeerium, 2016, lk 4, https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/hmin_b1_keele_tase.pdf. 26 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 heakskiitmine, https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002. 27 https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-AD(2002)023rev2-cor-e , II osa, 2b. 11 Järgmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 2025. aasta oktoobris. Seega peavad muudatused olema vastu võetud hiljemalt 2024. aasta 1. oktoobril ning neid rakendatakse esimest korda 2025. aasta KOV volikogu valimistel. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks esitatakse eelnõu riigi valimisteenistusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule. Algatab 12 EELNÕU 10.11.2022 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus § 1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse sõnadega “ning kes valdab eesti keelt käesoleva seaduse §-s 52 ettenähtud tasemel”; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 52 ja 53 järgmises sõnastuses: “§ 52. Keelenõuded Volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus peab tal võimaldama osa võtta volikogu tööst, see tähendab: 1) mõista üldjoontes õigusaktide ja teiste volikogu tegevust reguleerivate dokumentide sisu; 2) teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu vormis; 3) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid; 4) suhelda valijatega ja vastata nende pöördumistele. § 53. Keelenõuetele vastavus ja selle tõendamine (1) Käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud keelenõuetele vastavat eesti keele oskust eeldatakse isikult: 1) kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt tasemel B1 või 2) kes ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama keeleseaduse §-s 26 nimetatud juhtudel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesti keele oskust tõendab eesti keele tasemeeksami tunnistus või eesti keeles põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse või eestikeelse kutseeksami sooritamist tõendav tunnistus.“; 3) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) kinnitab, et valdab eesti keelt käesoleva seaduse §-s 52 ettenähtud tasemel;“; 4) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „ 71) eesti keele oskust tõendava dokumendi andmed.“. § 2. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Ameti pädevuses on teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 52 sätestatud keelenõuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. 1 (22) Käesoleva paragrahvi alusel haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 753 sätestatut.“; 2) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) rakendada teisi seaduses sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve meetmeid.“. § 3. Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril. ___________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a 2 Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.11.2022 nr 8-1/8047 Rahandusministeerium Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastusi või arvamusi esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 25. novembriks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister /*Lisaadressaadid: Riigi valimisteenistus Eesti Linnade ja Valdade Liit Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-1402 - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de838e63-de41-4d90-8b39-a75750005c5b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de838e63-de41-4d90-8b39-a75750005c5b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel