dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeerium · 18. november 2022
Viit
15-3/9124-1
Registreeritud
18. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. jaanuar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Lisa 1_Rae Vallavolikogu üldplaneeringu otsuse vaie 21 06 21.pdf78 KB
  • 📎Lisa 2_Vallavolikogu otsus 159.pdf178 KB
  • 📎Lisa 3_3-21-2166 määrus.pdf184 KB
  • 📎Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu esitamine heakskiitmisek.asice175 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 17.11.2022 16:56 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 6-1/10525-1 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks TereEdastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.LugupidamisegaRae VallavalitsusTelefon: 6056 750E-mail: [email protected]: www.rae.ee Juhkentali 8 Tallinn 10132 Tel: +372 6270 551 e-post: [email protected] www.eipre.ee Rae Vald Rae Vallavolikogu Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa Saadetud: [email protected] 21.06.2021 Vaide esitaja I: Taavi Antson isikukood 37907134246 Andrese tee 11, Rae vald, Harju mk Esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroo Eipre & Partnerid Juhkentali 8-9, 10132 Tallinn e-post: [email protected] tel: 6270551 Vaide esitaja II: Mari Viisileht ik 43707070223 Vana-Järveküla tee 21, Rae vald, Harju mk Esindaja: Villu Viisileht ik 36709120220 Vaide esitaja III: Annika Näär ik 48211230242 Andrese tee 7, Rae vald, Harju mk Vaide esitaja IV: Erik Puskar Ik 36608070225 Vana-Järveküla tee 25, Rae vald, Harju mk Vaide esitaja V: Kaidi Kuusmann Ik: 46508230234 Vana-Järveküla tee 23 Vaide esitaja VI: Epp Beilmann Ik 45204180385 Vana-Järveküla tee 19 VAIE Rae Vallavolikogu 20.04.2021 korralduse nr 151 (Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine) kehtetuks tunnistamiseks 1. Vaidlustatud korralduse sisu Rae Vallavolikogu algatas 15.11.2016 otsusega nr 171 (muudetud Rae Vallavolikogu 21.02.2017 otsusega nr 186) Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. 20.04.2021 otsustas Rae Vallavolikogu korraldusega nr 151 võtta vastu Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ning suunata see avalikule väljapanekule (edaspidi kaebuses ka „Otsus“; Lisa 1). Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut Rae valla põhjaosas ligikaudu 26300 ha suurusel alal. Rae Vallavalitsuse 04.07.2017 korraldusega nr 930 kinnitati põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 2. Vaidlustatud korraldusest teada saamine Otsus koostati 20.04.2021. Vaide esitajad said Otsusest teada pärast selle kohta teate elektronkirjaga postitamist 21.05.2021 ning nende postkasti jõudis kiri 22.05.2021 (Lisa 2 – Rae Vallavalitsuse 21-05-2021 e-kiri). Vaide esitamise 30 päevane tähtaeg lõpeb seega 21.06.21, seega on vaie esitatud tähtaegselt. 3. Otsuse õigusvastasus 3.1. Kaebajad leiavad, et Otsus on sisuliselt õigusvastane, kuivõrd selle aluseks olev planeering ei ole koostatud seadusepäraselt. Planeeringu koostamisel ei ole omavalitsus lähtunud valla elanike huvidest ega ole isegi püüdnud neid kaardistada ning hinnata. Üldpõhimõtted, mille vastu Rae Vallavalitsus ja volikogu on eksinud, on järgmised: 3.1.1. Üheks planeeringuga hõlmatud alaks on Tallinna väike ringtee. Üldplaneeringu kaardile on kantud Tallinna väikese ringtee võimalik asukoht joonobjektina koos mõjuala koridoriga 150m. Perspektiivsele Tallinna väikesele ringteele on üldplaneeringu kohaselt määratud 150 m laiune mõjuala. Täpne teekoridori laius ja ruumivajadus selgub planeeringu seletuskirja 2 kohaselt tee projekteerimise käigus1. Riiklike kõrvalmaanteede õgvendustele, ühendusteedele ja teistele perspektiivsetele teelõikudele on planeeritud 60m laiune mõjuala ulatus. Kaebajad leiavad, et planeeritava Tallinna väikese ringtee koridoriga on omavalitsus meelevaldselt jätnud oma valla elanike huvidega arvestamata. Tallinna väikese ringtee trassikoridori suurendamine planeeritavas ulatuses ei ole faktiliselt teostatav. Lisaks on üldplaneeringus märgitud ringtee kui perspektiivne tee, kuid selle elluviimise aega ning ka seda, kas see üldse ellu viiakse, ei ole täpsemalt käsitletud. Seejuures aga on Tallinna väikese ringtee planeerimisel arvestatud, et paljudes kohtades jääb Tallinna väikese ringtee koridor valla elanike olemasolevate kinnistute peale. 3.1.2. Vallavalitsus on teadlikult lubanud koostada uusi elamuühikud mis jäävad isegi 1+1 tee + kergliiklustee mõjualadesse. Sellise tegevusega tekitab vallavalitsus Järveküla püsiasumis (Andrese tee ja Vana järveküla piirkond) elanikele arvestatava ja mõõdetava materiaalse ja mittevaralise kahju. Vallaelanikud, kelle kodud jäävad Tallinna väikese ringtee mõjualasse väga tugevalt, ei ole seni saanud isegi võimalust avaldada oma arvamust. 3.1.3. Vallavalitsus ei ole planeerimisel arvestanud, et kavandatud suurusega trassikoridori loomisega tükeldatakse Järveküla asum mitmeks osaks, mis kokkuvõttes mõjub lõhestavalt, lisaks tuleb arvestada ka kavandatava Rail Balticu raudteetrassi mõju elanikele. Järveküla asum toimib ühtse tervikuna ning selle lõhestamine jätaks elanikud ilma asumiidentiteedi tundest ning paljudel juhtudel raskendaks väljakujunenud infrastruktuuri kaudu avalike teenuste saamise võimaluse. 3.1.4. Trammitee kui autonoomse ühistranspordiraja jaoks tegelik vajadus puudub. Seejuures seisneb ka üldplaneeringu seletuskirjas, et suuremahuliste või oluliselt autoliiklust mõjutavate detailplaneeringute käigus on vajalik liiklusuuringute koostamine.2 Seega on omavalitsus üldplaneeringus ka tunnistanud, et uuringuid tehtud ei ole. 3.1.5. Kaebajad leiavad, et asumeid läbivad teed võiksid olla maksimaalselt 1+1 radadega teed, mille lõikumiskohad on lahendatud ringristmikena, mis rahustaks liiklust ja tagaks kokkuvõttes turvalisema ala elamute vahetus läheduses. 3.1.6. Üldplaneering sisaldab sisulisi vastuolusid. Planeeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu strateegiline eesmärk saavutada kaasaegne ja turvaline elukeskkond ning üheks alameesmärgiks taristu, mis on kaasajastatud ja elanike vajadustele vastav.3 Seejuures aga ei 1 Vt. üldplaneeringu seletuskiri, lk 73. 2 Üldplaneeringu seletuskiri, lk 70. 3 Üldplaneeringu seletuskiri, lk 5. 3 ole omavalitsus üldplaneeringu menetlemisel elanikke sisuliselt kaasanudki ning kaebajate kui elanike jaoks on arusaamatu, kuidas on hinnatud elanike vajadusi ja neile vastavat lahendust. 3.1.7. Kaebajad leiavad, et vallavalitsus ning -volikogu on üldplaneeringu menetlemisel pannud toime olulise eksimuse, mis on viinud ebaõigeid diskretsiooniotsuseid sisaldava planeeringuni, mis on väga suures vastuolus kohalike elanike huvidega. 3.1.8. Vana-järveküla tee, Liiva tee sulgemine elanikele ei ole otstarbekas, sellega ei tehta paremaks ega soodusta liiklust mitte millegi moel, seevastu lõhutakse üksnes asumi terviklikkust. 3.1.9. Kaebajad leiavad, et nende ning eelduslikult terve asumi elanike huvidele vastaks eelkõige lahendus, kus kinnistutelt väljasõidud jääksid alles Vana-Järveküla teele. Tallinna väike ringtee tuleks planeerida 1+1-rajalisena, lisaks kergliiklustee. Samuti tuleks Liiva tee ja Vana-Järveküla tee lõikumiskoht teostada ringristmikuna. Sellisel juhul ka langeks ära vajadus võõrandada või koormata elanike kinnistuid ning oleks olemas võimalus ligipääsuks ka koos Tallinna väikese ringtee rajamisega. 3.1.10. Üheks planeeritavaks tegevuseks üldplaneeringu kohaselt on Uuesalu asumi ja Andrese tee ühendamine kogumisteega. Antud lahendus ei oleks kooskõlas Andrese tee elanike huvidega ning sellele puuduks mõistlik vajadus ka Uuesalu elanikel. 3.1.11. Kokkuvõtvalt heidavad kaebajad Rae Vallavolikogule ette, et üldplaneeringu menetlemise käigus ei ole elanike huve uuritud ega nendega arvestatud. Kogu üldplaneerimise menetlus on toimunud eelkõige vallavalitsuse poolt elanike jaoks läbipaistmatult. Sellise tegevusega on omavalitsus rikkunud oluliselt planeerimise ning eelkõige üldplaneeringu menetlemise üldpõhimõtteid: jättes ära koostöö ja kaasamise üldplaneeringu koostamisel. 3.2. Kaebajad leiavad, et eriti intensiivselt on nende õigusi rikutud järgmisega: 3.2.1. Andrese tee/Järveküla sõidutee on kitsas. Ridaelamute detailplaneeringu järgi ette nähtud kõvakattega kahekihiline asfalttee on tänaseni rajamata. Tee on Liiva tee ristmikult kuni tee lõpuni Andrese 9 tavaline pinnastee (põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite looduslikul pinnasel liikumise tulemusena selleks kujunenud). On ilmselge, et üldplaneeringu elluviimisega algava ehitustegevuse käigus suureneb liikluskoormus niigi kitsal ja pimedal teelõigul ning ehitamise käigus lõhutakse niigi juba kehvas seisus tee ehitustegevuse käigus kasutatavate raskete veokitega täielikult ning see muutub sisuliselt läbimatuks. 4 3.2.2. Üldplaneeringus nimetatud teede- ja rajatiste ehitamine eeldab teeäärse kõrghaljastuse likvideerimist, mis omakorda lõhub väljakujunenud miljööala. 3.2.3. Andrese tee vahetusse lähedusse magistraalide rajamine tähendab praeguse elukeskkonna muutumist määral, mis on käsitatav miljööväärtuse hävitamisena. 3.2.4. Arvestades eeltoodut, on üldplaneeringu väljakuulutamine põhjendamatu ja õigusvastane, kuna riivab vaide esitajate õigust juurdepääsule oma kinnistutele (lõhutakse olemasolev niigi kehva kvaliteediga tee), ohutule liiklemisele, miljööväärtuse säilimisele ning liikluskoormuse kasvamisega kannatab ka elukvaliteet. Miljööväärtuse hävimise puhul tuleb eeldada omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust, kuna see toob endaga kaasas planeeringust mõjutatud kinnisasjade hinna languse. 4. Õiguslik põhjendus HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Olulise menetlusnormi rikkumisena toovad kaebajad välja nende kaasamata jätmise. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Selle põhimõtte teostamine kätkeb endas ka kõigi planeeringuga puudutatud isikute kaasamist haldusmenetlusse juba selle algstaadiumis. See on vajalik eelkõige erinevate huvide tasakaalustamiseks ja võimalike vigade vältimiseks. Veelgi enam, PlanS § 76 lg 3 esimese lause kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Käesoleval juhul on omavalitsus kohaldanud diskretsiooniõigust jätta üldplaneeringuga otseselt puudutatud isikud kaasamata, ebaõigesti. Arvestamata on jäetud üldplaneeringu suur mõju elanikele, mistõttu 5 oleks omavalitsus pidanud elanikud kaasama menetluse võimalikult varases etapis. Sama põhimõtet on korduvalt jaatanud ka Riigikohus. Riigikohus on leidnud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest.4 Käesoleval juhul pidanuks omavalitsusel üldplaneeringut menetledes tekkima mõistlik kahtlus kõikide kaebuse punktis 3 nimetatud asjaolude suhtes. Veelgi enam, üldplaneering sisaldab läbivalt PS § 32 omandipõhiõiguse riivet. Üldplaneeringu seletuskirjast ilmneb, et selle üheks eesmärgiks on planeeringus nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine.5 Üldplaneeringus seisneb muu hulgas: „Üldplaneeringuga on määratud koolide ja lasteaedade, avalike pargi- ja haljasalade, keskusealade ning olulised kohaliku tähtsusega piirkonda teenindavate teede ning autonoomne ühistranspordikoridori ja peatuste asukohad. Nende maade osas tegeleb kohalik omavalitsus avalikes huvides omastamisega peale üldplaneeringu kehtestamist ja vastavalt vajadusele.“ Seega on üldplaneeringu vastuvõtmisega ette nähtud eraomandis olevate kinnistute omandamine avalikes huvides vastavalt omavalitsuse enda äranägemisele. Lauses märgitud „vajadus“ on väga laia diskretsioonipiiriga mõiste ning ainuüksi üldplaneeringu kehtestamine praegusel kujul võiks kehtestamise järel anda omavalitsusele liigsed õigused nõuda sundvõõrandamist või -valduse seadmist. Veelgi enam, üldplaneeringust ei selgu mitmete olulist riivet sisaldavate projektide (Tallinna väike ringtee, trammitee jms) tegelik vajalikkus, nende väljaehitamine üldse või väljaehitamise aeg. Selline olukord on kaebajate kui kinnistuomanike jaoks ebaõige ja -õiglane. Arvestamata on jäetud, et taoline „hõljuv aeg“ vähendab märkimisväärselt kaebajate ja teiste planeeringuga hõlmatud alade elanike kinnisvara väärtust. On ilmne, et suur väärtus ei saa olla kinnisvaral, mis asub olemasoleva või kavandatava magistraali ääres või ka kinnisvaral, mille suhtes on oht, et igal ajahetkel võib omavalitsus vajalikuks pidada ja nõuda kinnistu või selle osa sundvõõrandamist. Kaebajad on veendunud, et üldplaneeringus märgitud eesmärgid on saavutatavad ka vähem intensiivse põhiõiguste riivega. Muu hulgas on õiguskirjanduses jõutud järgmisele järeldusele: „Ka omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise kui põhiõiguse piirangu osas võiks asuda 4 Vt RKHKm 3-3-1-56-02, p-d 9 ja 11. 5 Üldplaneeringu seletuskiri, lk 4. 6 seisukohale, et see ei ole lubatud, kui konkreetsel juhul on kättesaadavad muud, õiguslikult ja majanduslikult vähem koormavad meetmed. Nii sätestab ka näiteks KAHOS § 4 lg 2, mis määrab, et kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus.“6 Käesoleval juhul oleks võimalik vältida omandipõhiõiguste riivet eelkõige sellega, kui muuta üldplaneeringus taristut puudutavat osa ning planeerida Tallinna väike ringtee väiksemas mahus. Seega sätestab PS siiski omavalitsuse diskretsiooniõigusele konkreetse sisu ka üldplaneeringu menetlemisel. sama põhimõtet on jaatanud ka Riigikohus, sedastades järgmist: „Küll aga leiab kolleegium, et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu /…/.“7 Ehkki lahend käsitleb mobiilsidemasti, on potentsiaalsete ostjate vastumeelsus eeldatavalt ühesugune mürarikka magistraali ja mobiilsidemasti vastu. Käesoleval juhul on omavalitsus jätnud diskretsiooniotsused üldse põhjendamata. Kaebajate õiguste intensiivne riive oleks olnud väiksem kui kaebajate suhtes oleks toimunud õigeaegne kaasamine. Kaasamise olulist tähendust planeerimismenetluses on rõhutanud Riigikohus.8 Antud juhul on haldusakti põhjendamisel mööda mindud üldplaneeringu koostamise ja vastuvõtmise eeldustest ning põhjendused puuduvad ka muude punktis 3. toodud oluliste asjaolude osas, mida haldusorgan peab ette nägema ja kaaluma juba planeeringu algatamisel ning millele puudutatud isikud peavad tähelepanu juhtima juba planeerimismenetluse alguses. 5. Vaide esitajate taotlus PALUME: 6 PS. Komm. vlj, § 32. 7 RKHKo 3-15-2232, p. 8.3. 8 RKHKo 3-15-2232, p. 8. 7 Tunnistada Rae Vallavolikogu 20.04.21 otsus nr 151 kehtetuks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Raul Ainla Vandeadvokaat Taavi Antsoni esindaja Villu Viisileht Mari Viisilehe esindaja Annika Näär Erik Puskar Kaidi Kuusmann Epp Beilmann Lisad: 1) Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsus nr 151; 2) Rae Vallavalitsuse 21.05.2021 e-kiri; 3) Taavi Antsoni antud volikiri; 4) Villu Viisilehe antud volikiri. 8 OTSUS Jüri 24. august 2021 nr 159 Vaideotsus Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusele nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ esitatud vaide lahendamiseks Juhindudes haldusmenetluse seaduse § 73 lõikest 2, § 85 punktist 4, § 86 lõigetest 1 ja 2 ning tulenevalt vaidemenetluses väljaselgitatud asjaoludest, annab Rae Vallavolikogu vaideotsuse alljärgnevas. 1. Resolutsioon Jätta rahuldamata vaie Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamise nõudes. 2. Vaidemenetluse asjaolud ja vaide esitajate seisukohad 2.1. Vaidemenetluse asjaolud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (edaspidi Üldplaneering) koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171, mida on muudetud Rae Vallavolikogu 21.02.2017 otsusega nr 186. Üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 01.-30.09.2019 ning tulemuste avalik arutelu toimus 12.11.2019. Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ (edaspidi Otsus) võeti Üldplaneering vastu võetud ja suunati avalikule väljapanekule. Üldplaneeringu vastuvõtmisest teavitati avalikkust Rae valla Facebooki lehel ning 21.05.2021 ilmunud ajalehes Harju Elu ja 16.05.2021 ilmunud ajalehes Rae Sõnumid. Puudutatud isikuid teavitati elektron- ja tavaposti teel alates 21.05.2021. 21.06.2021 esitasid T.Antson, M.Viisileht, A.Näär, E.Puskar, K.Kuuman ja E.Beilman (edaspidi vaide esitajad) vandeadvokaat Raul Ainla vahendusel vaide Otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on registreeritud Rae valla dokumendihaldussüsteemis 22.06.2021. 02.06.2021 anti vaide esitajatele tähtaeg vaide puuduse kõrvaldamiseks. 05.07.2021 kõrvaldasid vaide esitajad vaide puuduse. 13.07.2021 pikendati vaide läbivaatamise tähtaega. 2.2. Vaide esitajate seisukohad Vaide esitajad soovivad otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaide esitajad leiavad, et Otsus on õigusvastane ja põhjendavad vaiet järgmiste seisukohtadega, mis käesolevas vaideotsuses on esitatud lühendatud ning osaliselt ümbersõnastatud ja -struktureeritud kujul. 1) Vaide esitajad on seisukohal, et Otsusest on jäetud neid teavitamata. Otsus koostati 20.04.2021, kuid vaide esitajad said Otsusest teada pärast selle kohta 21.05.2021 saadetud elektronkirja kättesaamist 22.05.2021. 2) Vaide esitajad leiavad, et Otsus on sisuliselt õigusvastane, kuivõrd selle aluseks olev planeering ei ole koostatud seadusepäraselt. Planeeringu koostamisel ei ole omavalitsus lähtunud valla elanike huvidest ega ole isegi püüdnud neid kaardistada ning hinnata. 3) Vaide esitajad märgivad, et Üldplaneeringu kaardile on kantud Tallinna väikese ringtee (edaspidi TVR) kui perspektiivse tee võimalik asukoht joonobjektina koos mõjuala koridoriga 150 m. Vaide esitajad leiavad, et planeeritava TVR-i koridoriga on omavalitsus meelevaldselt jätnud oma valla elanike huvidega arvestamata. TVR-i trassikoridori suurendamine planeeritavas ulatuses ei ole faktiliselt teostatav. TVR-i kui perspektiivse tee elluviimise aega ning ka seda, kas see üldse ellu viiakse, ei ole täpsemalt käsitletud. Seejuures aga on TVR-i planeerimisel arvestatud, et paljudes kohtades jääb selle koridor valla elanike olemasolevate kinnistute peale. Kuid vallaelanikud, kelle kodud jäävad TVR-i mõjualasse, ei ole seni saanud isegi võimalust avaldada oma arvamust. 4) Vaide esitajad leiavad et Üldplaneeringus ei ole arvestatud, et kavandatud suurusega trassikoridori loomisega tükeldatakse ühtse tervikuna toimiv Järveküla asum mitmeks osaks, mis kokkuvõttes mõjub lõhestavalt ja jätaks elanikud ilma asumiidentiteedi tundest ning paljudel juhtudel raskendaks väljakujunenud infrastruktuuri kaudu avalike teenuste saamise võimalusi. 5) Vaide esitajad on seisukohal, et Üldplaneeringus kavandatud trammitee kui autonoomse ühistranspordiraja jaoks tegelik vajadus puudub, kuna uuringuid selleks tehtud ei ole. 6) Vaide esitajad leiavad, et asumeid läbivad teed võiksid olla maksimaalselt 1+1 radadega teed, mille lõikumiskohad on lahendatud ringristmikena, mis rahustaks liiklust ja tagaks kokkuvõttes turvalisema ala elamute vahetus läheduses. 7) Vaide esitajate hinnangul sisaldab Üldplaneering sisulisi vastuolusid. Seletuskirja kohaselt on Üldplaneeringu strateegiline eesmärk saavutada kaasaegne ja turvaline elukeskkond ning üheks alameesmärgiks taristu, mis on kaasajastatud ja elanike vajadustele vastav. Seejuures aga ei ole Üldplaneeringu menetlemisel elanikke sisuliselt kaasatudki ning vaide esitajate kui elanike jaoks on arusaamatu, kuidas on hinnatud elanike vajadusi ja neile vastavat lahendust. 8) Vaide esitajad leiavad, et Üldplaneeringu menetlemisel on tehtud eksimusi, mis on viinud ebaõigeid diskretsiooniotsuseid sisaldava planeeringuni, mis on väga suures vastuolus kohalike elanike huvidega. 9) Vaide esitajad on seisukohal, et Vana-järveküla tee, Liiva tee sulgemine elanikele ei ole otstarbekas, kuna sellega ei tehta paremaks ega soodusta liiklust mitte millegi moel, seevastu lõhutakse üksnes asumi terviklikkust. Vaide esitajate hinnangul vastaks nii nende kui eelduslikult terve asumi elanike huvidele eelkõige lahendus, kus kinnistutelt väljasõidud jääksid alles Vana-Järveküla teele. TVR tuleks planeerida 1+1-rajalisena, lisaks kergliiklustee. Samuti tuleks Liiva tee ja Vana-Järveküla tee lõikumiskoht teostada ringristmikuna. Sellisel juhul ka langeks ära vajadus võõrandada või koormata elanike kinnistuid ning oleks olemas võimalus ligipääsuks ka koos TVR-i rajamisega. 10) Vaide esitajad on seisukohal, et üheks planeeritavaks tegevuseks Üldplaneeringu kohaselt on Uuesalu asumi ja Andrese tee ühendamine kogumisteega. Antud lahendus ei oleks kooskõlas Andrese tee elanike huvidega ning sellele puuduks mõistlik vajadus ka Uuesalu elanikele. 11) Vaide esitajad leiavad, et eriti intensiivselt on nende õigusi rikutud, kuna Andrese tee/Järveküla sõidutee on kitsas. Ridaelamute detailplaneeringu järgi ette nähtud kõvakattega kahekihiline asfalttee on tänaseni rajamata. On ilmselge, et Üldplaneeringu elluviimisega algava ehitustegevuse käigus suureneb liikluskoormus niigi kitsal ja pimedal teelõigul ning ehitamise käigus lõhutakse niigi juba kehvas seisus tee ehitustegevuse käigus kasutatavate raskete veokitega täielikult ning see muutub sisuliselt läbimatuks. Samuti eeldab Üldplaneeringus nimetatud teede- ja rajatiste ehitamine teeäärse kõrghaljastuse likvideerimist, mis omakorda lõhub väljakujunenud miljööala. Lisaks tähendab Andrese tee vahetusse lähedusse magistraalide rajamine praeguse elukeskkonna muutumist määral, mis on käsitatav miljööväärtuse hävitamisena. 12) Vaide esitajad on seisukohal, et eriti intensiivselt on nende õigusi rikutud, kuna Üldplaneeringu vastuvõtmine on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna riivab vaide esitajate õigust juurdepääsule oma kinnistutele (lõhutakse olemasolev niigi kehva kvaliteediga tee), ohutule liiklemisele, miljööväärtuse säilimisele ning liikluskoormuse kasvamisega kannatab ka elukvaliteet. 13) Vaide esitajad leiavad, et Otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis on kohaselt põhjendamata. 3. Rae Vallavolikogu seisukoht vaide läbivaatamisel 3.1. Vaie on esitatud ja vaide puudus on kõrvaldatud tähtaegselt. 3.2. Rae Vallavolikogu ei nõustu vaide esitajatega ning on seisukohal, et Otsus on õige ja õiguspärane. 3.3. Rae Vallavolikogu põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 3.3.1. Üldplaneeringuga ei kavandata uut TVR-i teekoridori. TVR-i koridor on planeeritud juba hetkel kehtiva Rae valla üldplaneeringuga (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) ja sellesse Üldplaneeringusse on üle võetud varem kavandatud lahendus. Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse TVR-i koridorile mõjuala koridor, ms tähendab, et selle mõjuala ulatuses on taristu koridorist tulenev mõju tunduvalt suurem ning seda tuleb arvesse võtta eelkõige tulevase maakasutuse planeerimisel ja juba väljaehitatud keskkonnas uuest taristust tulenevate negatiivsete häiringute tõkestamiseks leevendusmeetmete kasutuselevõtuks. TVR-i koridori mõjuala määramine ei tähenda ilmtingimata selle alla jääva maa avalikes huvides omandamist või et sellel alal on ilmtingimata võimatu erinevaid tegevusi, sh ehitustegevust, planeerida. Transpordiameti tellimisel juba koostatakse Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik- Tallinn, s.o TVR-i eelprojekti, mistõttu on ekslik väide, et selle rajamine on faktiliselt teostamatu. Projekti eesmärgiks on projekteerida uus tee, mis ühendab Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maantee kaudu Tallinna linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjaosa elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivseid teid mööda. Projektiga lahendatakse maksimaalselt vajaminev teemaa 2+2 sõidurajaga ja ristmikega maavajadus, lahendatakse ohutud mahasõidud ja juurdepääsud kõigile olemasolevatele elamualadele, tagatakse normidele vastav müratase, rajatakse kergliiklusteed ja ühistranspordipeatused ning täiendavat kõrghaljastust. Projekt valmib lõplikult 2022. a alguses. Projekti elluviimine on kantud riiklikusse teehoiukavasse 2021- 2030 [Teehoiukava aastateks 2021–2030 | Maanteeamet (mnt.ee)]. Seega on ekslik väide, et teada ei ole, millal teed rajama asutakse. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 11 kohaselt toimub perspektiivsete riigimaanteede väljaehitamine transpordi arengustrateegia ja teehoiukava alusel. 3.3.2. Rae Vallavolikogu ei nõustu vaide esitajatega selles nagu Üldplaneeringuga kavandatav tegevus ei oleks piirkonna elanikkonda teenindava iseloomuga. Rae Vallavolikogu on seisukohal, et TVR-i kavandamine elamualade vahetus läheduses asuval alal on igati kohane, kuna see teenindab muuhulgas piirkonna elanikkonda ega halvenda nende elamistingimusi. 3.3.3. Rae valla üldplaneeringu alusel on detailplaneeringuid menetletud alates 2013. aastast ja kõikides detailplaneeringutes on arvestatud perspektiivse TVR-i teekoridoriga. TVR-i mõjualas elamine ei ole keelatud, kuid sellel alal on vajalik arvestada teest tuleneva võimaliku mõjuga ning vajadusel kasutusele võtta vastavad meetmed negatiivsete mõjude tõkestamiseks. 3.3.4. Üldplaneeringu koostamise käigus on OÜ Hendrikson&Ko poolt koostatud töö nr 2926 „Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring“ (edaspidi Liikuvusuuring), milles on TVR-i vajalikkust täiendavalt uuritud. Liikuvusuuringu tulemustest lähtuvalt on autotranspordi osas juba praeguse elanike arvu juures selge, et olemasolevad transpordivõimalused (eelkõige Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kaudu) on ammendunud. TVR-i rajamine või osaline rajamine võimaldab Rae valla põhjapiirkonna elanikel Tallinna linna suunduda alternatiivseid teid mööda, sellest lähtuvalt on selle rajamine piirkonna teenindamiseks äärmiselt vajalik. Teetrassi äärde/koosseisu on planeeritud ka ühistranspordi koridor, mis võimaldab elanikel liikuda perspektiivselt Nõmme ja Lasnamäe suunal. Ühistranspordi koridor seejuures on planeeritud nö transpordikoridorina, mis võib olla nii eraldiseisev kergrööbastransport kui ka bussirada. TVR-i uue tugimaantee koridori vajalikkus on põhjendatud nii riiklikul tasemel vähendades liiklust Tallinna linnas ning Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kui ka kohalikul tasemel tagades alternatiivse liikumisviisi ühenduses Tallinna linnaga ning perspektiivselt tervikliku ja erinevates suundades toimiva ühistranspordivõrgustiku tekke. TVR-i teekoridor pigem võimaldab inimestel kasutada alternatiivseid liikumisviise kui vähendab võimalusi liikumiseks. TVR-i erinevatele pooltele jäävad külaosad ühendatakse ära Sõnajala tee ristmikuga, mis kujuneb perspektiivis teiseks oluliseks tuiksooneks. Üldplaneeringuga on piirkonna jalakäijatele täiendavalt ette nähtud kaks kahetasandilist ületuskohta. Seega on ekslik väide, et tee olemasolu raskendaks liiklemist ja erinevate teenuste kättesaadavust. 3.3.5. Üldplaneering arvestab Liikuvusuuringu ettepanekutega ning nendest lähtuvalt on Üldplaneeringu üks peamisi eesmärke välja toodud seletuskirja p-s 4 „Ruumilise arengu põhimõtted ja üldplaneeringu lahendus“. Selles antakse teada eelkõige pikema perspektiiviga strateegilistest arenguvõimalustest. Esimene eesmärk seejuures on transpordile suunatud areng. Liikumisvõimaluste ja nende kättesaadavuse parandamine ning mobiilsusvajaduse vähendamine läbi teenuste ja infrastruktuuri läbimõelduma planeerimise. Selle eesmärk on suurendada ühistranspordi läbilaskevõimet, vähendades erasõidukite kasutamist ja edendades valla jätkusuutlikku kasvu. Ühistransport ühendab omavahel mugavalt elamute, äri- ja vaba aja veetmise alad. Eeltoodust tulenevalt on ekslik vaide esitajate väide, et uuringuid ei ole koostatud või et need ei ole olnud Üldplaneeringu koostamisel aluseks. Liiklusuuringud tuleb vajadusel koostada ka järgmistes planeerimise etappides, s.o detailplaneeringu koostamise käigus, mis on oma olemuselt täpsem dokument ja mis käsitleb edasist ruumilist arengut kinnistute või väiksemate piirkondade kaupa. Detailplaneeringute koostamise käigus lahendatakse ära konkreetse piirkonna liikumisvajadused, Üldplaneeringu koostamise käigus vaadeldakse kogu põhjapiirkonda kui tervikut. 3.3.6. Üldplaneeringu eesmärk on anda teada eelkõige pikema perspektiiviga strateegilistest arenguvõimalustest ja see on ca 10-20 aastat ette vaatav plaan, kusjuures selle koostamisel arvestatakse ka teiste valdkondade, sh keskkonna vajaduste ja avalikkuse huviga. Arvestades Rae valla prognoositavat elanikke arvu, ei ole edasivaatavalt mõistlik planeerida vaid 1+1 sõidurajaga TVR-i, mistõttu tuleb maavajadus ette näha perspektiivi arvestades. Tänaseks on selgunud, et 2+2 sõiduteega lahenduse vajadus tuleneb otseselt prognoositavast tuleviku liikluskoormusest ning sellest tulenevalt ei ole 1+1 lahendus perspektiivikas. Üldplaneeringus on vaja tähelepanu pöörata võimaluste loomisele transpordivõrgu arenguks ja kavandada selleks vajalikku teedevõrku. Oluline on nii olemasolevate kui ka uute arendusalade puhul analüüsida, kas nende teenindamiseks vajalik teedevõrk (mahasõidud, kogujateed, juurdepääsud vms) on piisav ja vajab ühendust suurema maanteega. Linnalise ja maalise asustusega piirkondades on teedevõrgu ja juurdepääsude vajadus väga erinev. Linnalise asustusega uute alade planeerimisel tuleb läbi mõelda lisanduv liikluskoormus, et ka teised kohalikud elanikud teaksid arvestada võimalike kaasnevate mõjudega. Seega elamu-, teenindus- ja tootmisalade planeerimisel tuleb seada põhimõtted ning tagada piisav ruum vajalike liikluslahenduste (juurdepääsud, liiklussõlmed, kogujateed vms) elluviimiseks. Vastavalt Üldplaneeringu täpsusastmele võib kirjeldada nii põhimõtteid (kus ja kuidas lahendatakse) kui ka kajastada lahendust joonisel konkreetsemalt koos reserveeritud maa-alaga. Üldplaneeringuga reserveeritakse maksimaalselt vajalikud koridorid analüüsitud liikumisviiside paremaks toimimiseks. 3.3.7. Üldplaneeringu koostamise käigus enne Üldplaneeringu vastuvõtmist ja avalikustamisele suunamist toimusid 07.05.2018 Peetri koolis ja 14.07.2018 Assaku Lasteaias Üldplaneeringu alusuuringute ja esmase planeeringulahenduse tutvustused. Üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 01.-30.09.2019 ning tulemuste avalik arutelu toimus 12.11.2019 Peetri koolis. Kuulutused nende ürituste toimumise kohta on avaldatud ajalehtedes Rae Sõnumid ja Harju Elu ning Rae valla Facebooki lehel. Lisaks on avaldatud pikemaid Üldplaneeringut tutvustavaid artikleid ajalehes Rae Sõnumid. Kirjadega on Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalikustamisest ning avalikust arutelust teavitatud puudutatud isikuid, kes on selleks menetluse käigus soovi avaldanud või kelle õigusi kitsendatakse/maakasutust muudetakse võrreldes kehtiva üldplaneeringu lahendusega. Kogu Üldplaneeringut puudutav info alates Üldplaneeringu algatamisest, sh koostööd puudutavad tabelid, on avalikult kättesaadavad Rae valla kodulehel - rae.ee/pohjapiirkond. Avalikustamisest teavitati kõiki Üldplaneeringuga hõlmatud ala maaomanikke kirja teel 21.05.2021. Seega on ekslik väide, et Üldplaneeringu koostamisse ei ole vallaelanikke kaasatud. 3.3.8. Üldplaneeringuga ei ole ette nähtud Vana-Järveküla tee sulgemist. Üldplaneeringuga nähakse ette Vana-Järveküla tee ümberehitamine TVR-iks ja lisaks kavandatakse liiklussõlmed (ringteed) nii Sõnajala tee kui ka riigimaanteega nr 11330 Järveküla-Jüri tee. Kõik juurdepääsud olemasolevatele hoonetele säilivad või lahendatakse mõne teise tee kaudu TVR-i projekteerimise käigus. 3.3.9. Rae Vallavolikogu märgib, et Üldplaneeringu eesmärk ei ole Andrese tee ja Uuesalu asumi ühendamine. Üldplaneeringuga lahendatakse teedevõrku üldises plaanis ja kavandatud on Liiva tee kui olulise jaotusmagistraaltee ühendamine Sõnajala teega. Andrese tee ühenduse näol on tegemist kohaliku jaotusteega, mis on piirkonna sisest liiklust võimaldav ja mis ühendab kvartalisiseseid teid riigi- ja kohalike magistraalteedega. 3.3.10. Üldplaneering ei riku vaide esitajate õigusi, kuivõrd see ei ole ehitustegevuse aluseks, vaid näeb ette Rae valla põhjapiirkonna ruumilise arengu põhisuunad. Vaide esitajatele kuuluvate kinnistute piirkond ei ole määratud miljööväärtuslikuks alaks ja selle miljööväärtuslikuks alaks määramist ei ole ette nähtud ka Üldplaneeringus. Üldplaneering ei näe ka nendele kinnistutele ette sundvõõrandamist või sundavalduse seadmist, mis võiksid vaide esitajate omandiõigust intensiivselt rikkuda. Rae Vallavolikogu peab vajalikuks märkida, et ümbritsev miljöö ei ole selline väärtus, mille säilitamist on vaide esitajatel õigus nõuda. 3.3.11. Rae Vallavolikogu ei nõustu vaide esitajatega selles, et Otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis peab olema kohaselt põhjendatud. Kuivõrd Üldplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, ei laiene sellele haldusakti põhjendamise nõuded. Rae Vallavolikogu märgib, et Üldplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, mis ei saa rikkuda vaide esitajate subjektiivseid õigusi ega avalikkuse huve, kuivõrd Üldplaneeringu vastuvõtmisel puudub nii negatiivne kui positiivne mõju vaide esitajatele ja avalikkusele ning see ei tingi vältimatult vaide esitajate õigusi või avalikkuse huve rikkuva Üldplaneeringu kehtestamist. Rae Vallavolikogu on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaide esitajate seisukohtadest lähtuvalt ei ole põhjendatud Otsuse kehtetuks tunnistamine. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab Rae Vallavolikogu, et vaie Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. 4. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavakstegemisest arvates. Vaideotsuse saab halduskohtus vaidlustada koos vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamisega. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kõiv vallavolikogu esimees KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2166 Haldusasi Taavi Antsoni, Mari Viisilehe, Annika Nääri, Erik Puskari, Kaidi Kuusmanni ja Epp Beilmanni kaebus Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad Taavi Antson, Mari Viisileht, Annika Näär, Erik Puskar, Kaidi Kuusmann ja Epp Beilmann, esindaja Raul Ainla Vastustaja Rae Vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.09.2021 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Taavi Antsoni, Mari Viisilehe, Annika Nääri, Erik Puskari, Kaidi Kuusmanni ja Epp Beilmanni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta Taavi Antsoni, Mari Viisilehe, Annika Nääri, Erik Puskari, Kaidi Kuusmanni ja Epp Beilmanni määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.09.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2166 menetlusse. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.09.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-2166 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae Vallavolikogu otsustas 20.04.2021 otsusega nr 151: 1) võtta vastu Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu ning suunata see avalikule väljapanekule; 2) tunnistada nõuetele vastavaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 01.03.2021 töö nr 17/PA/33 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne“; 3) 3-21-2166 korraldada üldplaneeringu väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu; 4) teavitada Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust planeerimisseaduse § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asutusi ja isikuid ning avaldada vastav teade ajalehtedes Rae Sõnumid ja Harju Elu ning Rae valla kodulehel; 5) teavitada otsuse punktis 2 nimetatud aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ja isikuid, keda kavandatav tegevus võib mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldada vastav teade Ametlikes Teadaannetes. 2. Üldplaneeringu vastuvõtmisest teavitati avalikkust Rae valla Facebooki lehel ning 21.05.2021 ilmunud ajalehes Harju Elu ja 16.05.2021 ilmunud ajalehes Rae Sõnumid. Puudutatud isikuid teavitati elektron- ja tavaposti teel alates 21.05.2021. 3. Taavi Antson, Mari Viisileht, Annika Näär, Erik Puskar, Kaidi Kuusmann ja Epp Beilmann esitasid Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 peale vaide, mille Rae Vallavolikogu jättis 24.08.2021 vaideotsusega nr 159 rahuldamata. 4. T. Antson, M. Viisileht, A. Näär, E. Puskar, K. Kuusmann ja E. Beilmann esitasid 23.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 tühistamiseks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras otsuse nr 151 täitmise peatamist. Vaidlustatud otsus on haldusakt, kus peavad olema ka kaalutlused. Kaebajad kui planeeringust puudutatud isikud on jäetud menetlusse kaasamata. Tallinna väikese ringtee koridori planeerimisel on jäetud valla elanike huvidega arvestamata ja koridori suurendamine ei ole faktiliselt teostatav. Trammitee jaoks tegelik vajadus puudub. Asumit läbivad teed peaksid olema maksimaalselt 1+1 radadega ning Liiva ja Vana-Järveküla tee lõikumiskoht tuleks teostada ringristmikuna. Kaebajate jaoks on arusaamatu, kuidas on hinnatud nende vajadusi. Vana-Järveküla ja Liiva teede sulgemine ei ole otstarbekas. Uuesalu asumi ja Andrese tee ühendamine kogumisteega ei ole kooskõlas Andrese tee elanike vajadustega ja selleks puudub mõistlik vajadus ka Uuesalu elanikel. Üldplaneeringu vastuvõtmisele eelnenud tutvustustele ja avalikule väljapanekule ei saa omistada olulist tähendust, sest tegemist on alusuuringute ja esmase planeeringulahendusega. Üldplaneeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus ja senine kehvas seisus tee tehakse sisuliselt läbimatuks. Teede ehitamine toob kaasa kõrghaljastuse likvideerimise, mis lõhub väljakujunenud miljööala. Uuesalu asumi ja Andrese tee ühendamine eeldab võõrandamise küsimuses kokkulepet kinnistuomanikega, kelle poole ei ole pöördutud. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 27.09.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajate kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. PlanS § 86 sätestab, et pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitab, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, eeltoodu alusel vajalike muudatuste tegemine, heakskiitmine ja seejärel kehtestamine (PlanS §-d 87–91). Üldplaneering on kõigile järgimiseks haldusaktina kohustuslik alles pärast kehtestamist, mitte alates vastuvõtmisest. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsusest ei tulene tingimata, et samasugune üldplaneering ka lõplikult kehtestatakse, kuna muudatused võivad tuleneda nii avaliku väljapaneku, avaliku arutelu kui ka heakskiitmise menetlusetappide läbimisest. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus ei ole seega lõplik haldusakt, 2(6) 3-21-2166 millega oleks kindlaks määratud kaebajate õigused ja kohustused, sh ka sundvõõrandamise kohustus või vajadus. Riigikohus leidis 14.12.2015 määruses nr 3-3-1-71-15, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab vaidlustada, kui tegu on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Samuti on planeeringu vastuvõtmise otsus vaidlustatav, kui isiku õigusi riivab planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest. Planeeringuala naaberkinnisasja omaniku planeerimismenetlusse kaasamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis vältimatult tingiks õigusvastase planeeringu kehtestamise. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalikustamine ja avalik arutelu, mille tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Vajaduse korral saab muuta ka planeeringu põhilahendusi, korrates seejärel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid. Planeeringu vastuvõtmise otsus sarnaneb menetlustoimingule, mille kaebeõiguse piirangud on sarnased HKMS § 45 lg-s 3 sätestatule. Vastuvõtmise otsus ei riku kaebajate mittemenetluslikke õiguseid. PlanS sätted näevad ette, et nõutav ei ole iga üldplaneeringu ala kinnistuomaniku või elaniku isiklik teavitamine, vaid teavitamine on nõutav, kui üldplaneering võib puudutada isiku õigusi (rohkem kui asumine üldplaneeringu alal) või ilmneb sundvõõrandamise vajadus. Kaebusest nähtub kaebajate ärakuulamise riivena, et nende kinnistud jäävad Tallinna väikese ringtee äärde ning jaotustee ehitamine (Andrese tee pikendamisel) võib kaasa tuua sundvõõrandamise. Kaebajad on ise möönnud, et nende varasem kaasamine ei oleks omanud olulist tähendust. Tallinna väikese ringtee magistraali maanteetrass on Rae valla üldplaneeringusse kehtestatud 21.05.2013 otsusega nr 462. Sama trass on ära toodud ka riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Hetkel toimub Tallinna väikese ringtee osas keskkonnamõju hindamise menetlus, mida korraldab Transpordiamet. Seega on tegemist juba vähemalt 8 aastat kehtinud ettenähtava piirangu ja arendustegevusega, mitte vastuvõetud üldplaneeringust tuleneva uusarendusega. Lisaks kinnitab see kaudselt ka väikese ringtee projekti realiseeritavust. Jaotusteega kaasneva sundvõõrandamise osas nähtub põhjapiirkonna üldplaneeringu menetlusest, et kaebajate kinnistute lähistel asuv jaotustee on lisatud alles ÜP vastuvõetud versiooni, st see puudus varasemates eskiislahendustes, algatamisel või muudel kaartidel. Seega on sundvõõrandamise vajadus ilmnenud alles vastuvõetud ja avalikustatud versioonis. Vastustaja on küll tõenäoliselt otsusest teavitamisel (otsus võeti vastu 20.04, kuid isikuid teavitati 21.05) PlanS § 77 lg 8 toodud tähtajad ületanud, kuid see ei mõjuta kaebajate õigust esitada oma seisukohti mõistliku aja jooksul. Ka ei saa pärast vastuvõtmist tehtud toimingud mõjutada vastuvõtmise otsuse õiguspärasust. Lisaks ei ole nõutav, et üldplaneeringu menetluse käigus otsustataks sundvõõrandamine, sh hüvitise maksmine, vaid üldplaneeringus märgitakse ära üksnes vajadus (PlanS § 75 lg 1 p 29). Küll on nõutav sellise vajaduse kaalumine, mille kohta ongi kaebajatel võimalik pärast vastuvõtmist ja isiklikult teavitamist oma seisukoht esitada. Vastuvõtmise otsusega ei ole vältimatult kindlaks määratud kehtestatava üldplaneeringu sisu. Ainuüksi vaideotsuses kaebajatega mittenõustumine seda ei kinnita, sest vastuvõtmise otsuse peale vaide esitamine ei ole planeeringumenetluses seisukohtade esitamiseks sobivaim vahend. Sealjuures ei saa kaebajad nõuda vallalt kaebajate seisukohtadega nõustumist, vaid nende kaalumist. Nagu nähtub ka üldplaneeringu varasemate ettepanekute kokkuvõtetest (samal veebilehel), on kohalik omavalitsus üldplaneeringu lahendust jooksvalt muutnud. Ainuüksi kahtlus või hirm, et kohalik omavalitsus ei pruugi oma kaalutlusõigust teostada ega igakülgselt 3(6) 3-21-2166 kaaluda, ei ole piisav üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse osas kaebeõiguse möönmiseks. Üldise praktika kohaselt esitavad isikud oma seisukohad avaliku arutelu käigus ning nende arvestamata jätmisel vaidlustatakse planeeringu kehtestamise otsus. Seega valla võimalik argument, et kaebajad pidanuks vaidlustama vastuvõtmise otsuse, ei oleks eduväljavaadetega. Kaebajate väited mh omandiõiguse riivamise, miljöö muutumise, ehitustegevuse vajaduse puudumise jm kohta tuleb ennekõike esitada planeerimismenetluses. Vastustajal on võimalik kaebajate õiguste riive olemasolu ja kaalumise kohta võtta sisuline seisukoht. Kaebuse osad argumendid ei pruugi olla suunatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid laiemalt planeeringu seaduslikkuse tagamiseks. Ka ei hinda kohus halduse tegevuse otstarbekust ega arendustegevuse n-ö majanduslikku vajalikkust või mõistlikkust. Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS näeb ette populaarkaebuse esitamise õiguse üksnes erinevate planeeringute kehtestamise otsuste vaidlustamisel (PlanS §-d 54, 94, 123 ja 141). Seega ei ole kaebajatel kaebeõigust esitada avalikes huvides kaebust planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajatel on võimalik kõik kaebuses toodud argumendid esitada üldplaneeringu menetluse käigus, sh arutada nende üle koos kogukonnaga ja esitada oma seisukohti ka üldplaneeringu heakskiitmise menetluse raames Rahandusministeeriumile, kui kaebajate argumente varasemalt ei arvestata. Seejärel on kaebajatel õigus pöörduda pärast üldplaneeringu kehtestamist kohtusse nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka juhul, kui üldplaneering on vastuolus avaliku huviga (PlanS § 94). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga ning selle tühistamiseks piisab ainuüksi sellest, et vaidlustatud haldusakt ei sisalda diskretsiooniotsusena kaalutlusi. Kohus ei ole analüüsinud kaebajate välja toodud etteheiteid ega andnud esialgset hinnangut, kas kaebajate etteheited annavad aluse järeldada, et kaebajate subjektiivsed õigused ei ole rikutud. Vaidlustatud korraldus rikub iseseisvalt kaebajate õigusi ainuüksi kaasamiskohustuse rikkumise tõttu. Kui lähtuda detailplaneeringute režiimist, siis lasub kohustus teavitada kinnisasja omanikku detailplaneeringu algatamisest alates hetkest, mil ilmneb sundvõõrandamise vajadus ning planeeringu algatamise korral juhul, kui sellel hetkel on sundvõõrandamise vajadus teada (PlanS § 128 lg 9). Käesoleval juhul oli maa sundvõõrandamise vajadus teada juba planeeringu algatamisel. Kaasamine on vajalik eelkõige erinevate huvide tasakaalustamiseks ja võimalike vigade vältimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 252 lg 7). 8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, ei korda kohus kõiki põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). 4(6) 3-21-2166 9. Asjas vaieldakse selle üle, kas üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga või menetlustoiminguga ja kas kaebajatel on kaebeõigus sellise otsuse vaidlustamiseks. 10. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus sarnaneb menetlustoimingule. Kuigi pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse (PlanS § 86 lg 1) ning üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega (PlanS § 86 lg 2), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (PlanS § 87) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 87). Avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus üldplaneeringus vajalikud muudatused (PlanS § 89 lg 2) ning vajaduse korral saab muuta ka üldplaneeringu põhilahendusi korrates seejärel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid (PlanS v.r. § 21 lg 5). Planeerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et eelnõu koostamise käigus kaaluti üldplaneeringu puhul vastuvõtmise reguleerimata jätmist, kuna tegemist on haldusesisese toiminguga, mis üldjuhul eraldi vaidlustamisele ei kuulu, kuid mida on vaja selleks, et suunata planeering avalikustamisele (planeerimisseaduse eelnõu nr 571 seletuskiri (lk 121–122). Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab seega olemuslikult kõige rohkem oma õiguslikult iseloomult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2015 otsus nr 3-3-1-71-15). 11. Põhjendatud on seega lähtuda menetlustoimingute vaidlustamist reguleerivatest normidest, s.o HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoimingute vaidlustamise kohta vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna pärast planeeringu vastuvõtmist pole lõplikult teada, kas ja kui jah, siis millisena planeering kehtestatakse. 12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudub vaidlusaluse üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebajatel on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis, sh üldplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitatavas kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused ja võimalikud viited õiguste riivele tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses. Kaebajate väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba üldplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase üldplaneeringu kehtestamise. Kaebajate õigusi ei riku iseenesest asjaolu, et neil tuleb oma huvide kaitseks osaleda üldplaneeringu menetluses (vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 10). 13. Kaebajaid pole jäetud planeerimismenetlusest kõrvale ja neil on võimalik planeerimismenetluses oma õigusi seaduses sätestatud korras teostada. Asjaolu, et kaebajaid ei teavitatud vahetult isiklikult, nagu nende arvates PlanS § 128 lg 9 ette näeb, ei väära asjaolu, et faktiliselt on nad menetlusest teadlikud, mida kinnitab mh vaidemenetluses ja praeguses 5(6) 3-21-2166 kohtumenetluses osalemine. Menetluse lõpptulemuse õiguspärasuse aspektist lähtudes pole tähtis niivõrd kaebajate teavitamise viis kui selline, kuivõrd nende menetlusest osavõtu võimaldamine. Üldplaneeringu menetlus on pooleli ja kaebajad on selle toimumisest teadlikud. Järelikult pole tegemist kaebajate viidatud olukorraga, mida Riigikohus lahendas 12.06.2008 määruses asjas nr 3-3-1-27-08, kus jaatati planeeringualasse jäänud maa tagastamise õigustatud subjekti kaebeõigust planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks põhjusel, et ta jäeti planeerimismenetlusse kaasamata. Kaebeõigus planeerimistoimingute vaidlustamiseks võib olla juhul, kui planeerimisalast puudutatud isik on jäetud üleüldse planeerimismenetlusest kõrvale (vt nt Riigikohtu 14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15; Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 11), kuid praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Planeeringumenetluse jätkumine üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga ei saa rikkuda kaebajate õigusi pöördumatult ka juhul, kui tõepoolest oleks toimunud mingi menetluslik minetus. 14. Kaebeõiguse puudumine on praegusel juhul ilmselge ja halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud. 15. Kuigi kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale, siis ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu taotluse õiguspäraselt rahuldamata. 16. Kaebajate määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6) Rahandusministeerium [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-1/10525-1 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks täiendavad menetlusdokumendid Rae Vallavalitsus on esitanud 08.11.2022 kirjaga nr 6-1/10525 planeerimisseaduse § 90 lõike 1 kohaselt Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu heakskiitmiseks. Oleme unustanud menetlusdokumentide hulka lisada üldplaneeringu käigus esitatud vaide Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusele nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ ja nimetatud vaidega seotud materjalid. Lisame need dokumendid käesolevale kirjale ja täiendavalt http://rae.ee/pohjapiirkond asuvate menetlusdokumentide hulka. Täiendavalt selgitame ja anname teada, et oleme menetlenud nimetatud vaiet vastavalt haldusmenetluse seaduse ptk 5 kohase vaidemenetlusena mitte planeerimisseaduse § 87 lg 2 kohaselt esitatud arvamusena. Oleme seisukohal, et kui vaide esitajad oleksid soovinud esitada üldplaneeringu avalikustamise käigus arvamusi, oleks pidanud sellekohane seisukoht olema selgelt tuvastatav vaide sisust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Sarik vallavanem Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank Lisad: Lisa 1. 21.06.2021 T.Antson, M.Viisileht, A.Näär, E.Puskar, K.Kuuman ja E.Beilman vandeadvokaat Raul Ainla vahendusel esitatud vaie Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 (Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine) kehtetuks tunnistamiseks, pdf-vormingus Lisa 2. Rae Vallavolikogu 24.08.2021 otsuse nr 159 „“Vaideotsus Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusele nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ esitatud vaide lahendamiseks“, pdf-vormingus Lisa 3. Ringkonnakohtu 12.11.2021 lõppmäärus haldusasjas nr 3-21-2166, pdf- vormingus Stina Metsis 651 3921 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel