Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 17.11.2022 16:56
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 6-1/10525-1 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu esitamine
heakskiitmiseks
TereEdastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.LugupidamisegaRae
VallavalitsusTelefon: 6056 750E-mail:
[email protected]: www.rae.ee
Juhkentali 8 Tallinn 10132
Tel: +372 6270 551
e-post:
[email protected] www.eipre.ee
Rae Vald
Rae Vallavolikogu
Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa
Saadetud:
[email protected]
21.06.2021
Vaide esitaja I: Taavi Antson
isikukood 37907134246
Andrese tee 11, Rae vald, Harju mk
Esindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla
Advokaadibüroo Eipre & Partnerid
Juhkentali 8-9, 10132 Tallinn
e-post:
[email protected]
tel: 6270551
Vaide esitaja II: Mari Viisileht
ik 43707070223
Vana-Järveküla tee 21, Rae vald, Harju mk
Esindaja: Villu Viisileht
ik 36709120220
Vaide esitaja III: Annika Näär
ik 48211230242
Andrese tee 7, Rae vald, Harju mk
Vaide esitaja IV: Erik Puskar
Ik 36608070225
Vana-Järveküla tee 25, Rae vald, Harju mk
Vaide esitaja V: Kaidi Kuusmann
Ik: 46508230234
Vana-Järveküla tee 23
Vaide esitaja VI: Epp Beilmann
Ik 45204180385
Vana-Järveküla tee 19
VAIE
Rae Vallavolikogu 20.04.2021 korralduse nr 151 (Rae valla põhjapiirkonna
üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine)
kehtetuks tunnistamiseks
1. Vaidlustatud korralduse sisu
Rae Vallavolikogu algatas 15.11.2016 otsusega nr 171 (muudetud Rae Vallavolikogu
21.02.2017 otsusega nr 186) Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise. 20.04.2021 otsustas Rae Vallavolikogu korraldusega
nr 151 võtta vastu Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ning suunata see avalikule
väljapanekule (edaspidi kaebuses ka „Otsus“; Lisa 1).
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr
462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut Rae valla põhjaosas ligikaudu 26300 ha suurusel
alal. Rae Vallavalitsuse 04.07.2017 korraldusega nr 930 kinnitati põhjapiirkonna
üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsus.
2. Vaidlustatud korraldusest teada saamine
Otsus koostati 20.04.2021. Vaide esitajad said Otsusest teada pärast selle kohta teate
elektronkirjaga postitamist 21.05.2021 ning nende postkasti jõudis kiri 22.05.2021 (Lisa 2 –
Rae Vallavalitsuse 21-05-2021 e-kiri). Vaide esitamise 30 päevane tähtaeg lõpeb seega
21.06.21, seega on vaie esitatud tähtaegselt.
3. Otsuse õigusvastasus
3.1. Kaebajad leiavad, et Otsus on sisuliselt õigusvastane, kuivõrd selle aluseks olev planeering
ei ole koostatud seadusepäraselt. Planeeringu koostamisel ei ole omavalitsus lähtunud valla
elanike huvidest ega ole isegi püüdnud neid kaardistada ning hinnata. Üldpõhimõtted, mille
vastu Rae Vallavalitsus ja volikogu on eksinud, on järgmised:
3.1.1. Üheks planeeringuga hõlmatud alaks on Tallinna väike ringtee. Üldplaneeringu kaardile
on kantud Tallinna väikese ringtee võimalik asukoht joonobjektina koos mõjuala koridoriga
150m. Perspektiivsele Tallinna väikesele ringteele on üldplaneeringu kohaselt määratud 150 m
laiune mõjuala. Täpne teekoridori laius ja ruumivajadus selgub planeeringu seletuskirja
2
kohaselt tee projekteerimise käigus1. Riiklike kõrvalmaanteede õgvendustele, ühendusteedele
ja teistele perspektiivsetele teelõikudele on planeeritud 60m laiune mõjuala ulatus.
Kaebajad leiavad, et planeeritava Tallinna väikese ringtee koridoriga on omavalitsus
meelevaldselt jätnud oma valla elanike huvidega arvestamata. Tallinna väikese ringtee
trassikoridori suurendamine planeeritavas ulatuses ei ole faktiliselt teostatav. Lisaks on
üldplaneeringus märgitud ringtee kui perspektiivne tee, kuid selle elluviimise aega ning ka
seda, kas see üldse ellu viiakse, ei ole täpsemalt käsitletud. Seejuures aga on Tallinna väikese
ringtee planeerimisel arvestatud, et paljudes kohtades jääb Tallinna väikese ringtee koridor
valla elanike olemasolevate kinnistute peale.
3.1.2. Vallavalitsus on teadlikult lubanud koostada uusi elamuühikud mis jäävad isegi 1+1 tee
+ kergliiklustee mõjualadesse. Sellise tegevusega tekitab vallavalitsus Järveküla püsiasumis
(Andrese tee ja Vana järveküla piirkond) elanikele arvestatava ja mõõdetava materiaalse ja
mittevaralise kahju. Vallaelanikud, kelle kodud jäävad Tallinna väikese ringtee mõjualasse
väga tugevalt, ei ole seni saanud isegi võimalust avaldada oma arvamust.
3.1.3. Vallavalitsus ei ole planeerimisel arvestanud, et kavandatud suurusega trassikoridori
loomisega tükeldatakse Järveküla asum mitmeks osaks, mis kokkuvõttes mõjub lõhestavalt,
lisaks tuleb arvestada ka kavandatava Rail Balticu raudteetrassi mõju elanikele. Järveküla asum
toimib ühtse tervikuna ning selle lõhestamine jätaks elanikud ilma asumiidentiteedi tundest
ning paljudel juhtudel raskendaks väljakujunenud infrastruktuuri kaudu avalike teenuste
saamise võimaluse.
3.1.4. Trammitee kui autonoomse ühistranspordiraja jaoks tegelik vajadus puudub. Seejuures
seisneb ka üldplaneeringu seletuskirjas, et suuremahuliste või oluliselt autoliiklust mõjutavate
detailplaneeringute käigus on vajalik liiklusuuringute koostamine.2 Seega on omavalitsus
üldplaneeringus ka tunnistanud, et uuringuid tehtud ei ole.
3.1.5. Kaebajad leiavad, et asumeid läbivad teed võiksid olla maksimaalselt 1+1 radadega teed,
mille lõikumiskohad on lahendatud ringristmikena, mis rahustaks liiklust ja tagaks kokkuvõttes
turvalisema ala elamute vahetus läheduses.
3.1.6. Üldplaneering sisaldab sisulisi vastuolusid. Planeeringu seletuskirja kohaselt on
üldplaneeringu strateegiline eesmärk saavutada kaasaegne ja turvaline elukeskkond ning üheks
alameesmärgiks taristu, mis on kaasajastatud ja elanike vajadustele vastav.3 Seejuures aga ei
1
Vt. üldplaneeringu seletuskiri, lk 73.
2
Üldplaneeringu seletuskiri, lk 70.
3
Üldplaneeringu seletuskiri, lk 5.
3
ole omavalitsus üldplaneeringu menetlemisel elanikke sisuliselt kaasanudki ning kaebajate kui
elanike jaoks on arusaamatu, kuidas on hinnatud elanike vajadusi ja neile vastavat lahendust.
3.1.7. Kaebajad leiavad, et vallavalitsus ning -volikogu on üldplaneeringu menetlemisel
pannud toime olulise eksimuse, mis on viinud ebaõigeid diskretsiooniotsuseid sisaldava
planeeringuni, mis on väga suures vastuolus kohalike elanike huvidega.
3.1.8. Vana-järveküla tee, Liiva tee sulgemine elanikele ei ole otstarbekas, sellega ei tehta
paremaks ega soodusta liiklust mitte millegi moel, seevastu lõhutakse üksnes asumi
terviklikkust.
3.1.9. Kaebajad leiavad, et nende ning eelduslikult terve asumi elanike huvidele vastaks
eelkõige lahendus, kus kinnistutelt väljasõidud jääksid alles Vana-Järveküla teele. Tallinna
väike ringtee tuleks planeerida 1+1-rajalisena, lisaks kergliiklustee. Samuti tuleks Liiva tee ja
Vana-Järveküla tee lõikumiskoht teostada ringristmikuna. Sellisel juhul ka langeks ära vajadus
võõrandada või koormata elanike kinnistuid ning oleks olemas võimalus ligipääsuks ka koos
Tallinna väikese ringtee rajamisega.
3.1.10. Üheks planeeritavaks tegevuseks üldplaneeringu kohaselt on Uuesalu asumi ja Andrese
tee ühendamine kogumisteega. Antud lahendus ei oleks kooskõlas Andrese tee elanike
huvidega ning sellele puuduks mõistlik vajadus ka Uuesalu elanikel.
3.1.11. Kokkuvõtvalt heidavad kaebajad Rae Vallavolikogule ette, et üldplaneeringu
menetlemise käigus ei ole elanike huve uuritud ega nendega arvestatud. Kogu üldplaneerimise
menetlus on toimunud eelkõige vallavalitsuse poolt elanike jaoks läbipaistmatult. Sellise
tegevusega on omavalitsus rikkunud oluliselt planeerimise ning eelkõige üldplaneeringu
menetlemise üldpõhimõtteid: jättes ära koostöö ja kaasamise üldplaneeringu koostamisel.
3.2. Kaebajad leiavad, et eriti intensiivselt on nende õigusi rikutud järgmisega:
3.2.1. Andrese tee/Järveküla sõidutee on kitsas. Ridaelamute detailplaneeringu järgi ette
nähtud kõvakattega kahekihiline asfalttee on tänaseni rajamata. Tee on Liiva tee ristmikult
kuni tee lõpuni Andrese 9 tavaline pinnastee (põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee,
mis on teeks rajatud või sõidukite looduslikul pinnasel liikumise tulemusena selleks
kujunenud).
On ilmselge, et üldplaneeringu elluviimisega algava ehitustegevuse käigus suureneb
liikluskoormus niigi kitsal ja pimedal teelõigul ning ehitamise käigus lõhutakse niigi juba
kehvas seisus tee ehitustegevuse käigus kasutatavate raskete veokitega täielikult ning see
muutub sisuliselt läbimatuks.
4
3.2.2. Üldplaneeringus nimetatud teede- ja rajatiste ehitamine eeldab teeäärse kõrghaljastuse
likvideerimist, mis omakorda lõhub väljakujunenud miljööala.
3.2.3. Andrese tee vahetusse lähedusse magistraalide rajamine tähendab praeguse
elukeskkonna muutumist määral, mis on käsitatav miljööväärtuse hävitamisena.
3.2.4. Arvestades eeltoodut, on üldplaneeringu väljakuulutamine põhjendamatu ja
õigusvastane, kuna riivab vaide esitajate õigust juurdepääsule oma kinnistutele (lõhutakse
olemasolev niigi kehva kvaliteediga tee), ohutule liiklemisele, miljööväärtuse säilimisele ning
liikluskoormuse kasvamisega kannatab ka elukvaliteet. Miljööväärtuse hävimise puhul tuleb
eeldada omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust, kuna see toob endaga kaasas
planeeringust mõjutatud kinnisasjade hinna languse.
4. Õiguslik põhjendus
HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt
andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta
ning vastab vorminõuetele.
HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida
kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda
põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud
eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).
Olulise menetlusnormi rikkumisena toovad kaebajad välja nende kaasamata jätmise. HMS § 6
sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega
asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Selle põhimõtte teostamine
kätkeb endas ka kõigi planeeringuga puudutatud isikute kaasamist haldusmenetlusse juba selle
algstaadiumis. See on vajalik eelkõige erinevate huvide tasakaalustamiseks ja võimalike vigade
vältimiseks. Veelgi enam, PlanS § 76 lg 3 esimese lause kohaselt võib üldplaneeringu
koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Käesoleval juhul on
omavalitsus kohaldanud diskretsiooniõigust jätta üldplaneeringuga otseselt puudutatud isikud
kaasamata, ebaõigesti. Arvestamata on jäetud üldplaneeringu suur mõju elanikele, mistõttu
5
oleks omavalitsus pidanud elanikud kaasama menetluse võimalikult varases etapis. Sama
põhimõtet on korduvalt jaatanud ka Riigikohus.
Riigikohus on leidnud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on
haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema
õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest.4
Käesoleval juhul pidanuks omavalitsusel üldplaneeringut menetledes tekkima mõistlik kahtlus
kõikide kaebuse punktis 3 nimetatud asjaolude suhtes. Veelgi enam, üldplaneering sisaldab
läbivalt PS § 32 omandipõhiõiguse riivet. Üldplaneeringu seletuskirjast ilmneb, et selle üheks
eesmärgiks on planeeringus nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või
sundvalduse seadmise vajaduse märkimine.5
Üldplaneeringus seisneb muu hulgas: „Üldplaneeringuga on määratud koolide ja lasteaedade,
avalike pargi- ja haljasalade, keskusealade ning olulised kohaliku tähtsusega piirkonda
teenindavate teede ning autonoomne ühistranspordikoridori ja peatuste asukohad. Nende
maade osas tegeleb kohalik omavalitsus avalikes huvides omastamisega peale üldplaneeringu
kehtestamist ja vastavalt vajadusele.“ Seega on üldplaneeringu vastuvõtmisega ette nähtud
eraomandis olevate kinnistute omandamine avalikes huvides vastavalt omavalitsuse enda
äranägemisele. Lauses märgitud „vajadus“ on väga laia diskretsioonipiiriga mõiste ning
ainuüksi üldplaneeringu kehtestamine praegusel kujul võiks kehtestamise järel anda
omavalitsusele liigsed õigused nõuda sundvõõrandamist või -valduse seadmist. Veelgi enam,
üldplaneeringust ei selgu mitmete olulist riivet sisaldavate projektide (Tallinna väike ringtee,
trammitee jms) tegelik vajalikkus, nende väljaehitamine üldse või väljaehitamise aeg. Selline
olukord on kaebajate kui kinnistuomanike jaoks ebaõige ja -õiglane. Arvestamata on jäetud, et
taoline „hõljuv aeg“ vähendab märkimisväärselt kaebajate ja teiste planeeringuga hõlmatud
alade elanike kinnisvara väärtust. On ilmne, et suur väärtus ei saa olla kinnisvaral, mis asub
olemasoleva või kavandatava magistraali ääres või ka kinnisvaral, mille suhtes on oht, et igal
ajahetkel võib omavalitsus vajalikuks pidada ja nõuda kinnistu või selle osa sundvõõrandamist.
Kaebajad on veendunud, et üldplaneeringus märgitud eesmärgid on saavutatavad ka vähem
intensiivse põhiõiguste riivega. Muu hulgas on õiguskirjanduses jõutud järgmisele järeldusele:
„Ka omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise kui põhiõiguse piirangu osas võiks asuda
4
Vt RKHKm 3-3-1-56-02, p-d 9 ja 11.
5
Üldplaneeringu seletuskiri, lk 4.
6
seisukohale, et see ei ole lubatud, kui konkreetsel juhul on kättesaadavad muud, õiguslikult ja
majanduslikult vähem koormavad meetmed. Nii sätestab ka näiteks KAHOS § 4 lg 2, mis
määrab, et kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise
isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on
otstarbekam seada sundvaldus.“6 Käesoleval juhul oleks võimalik vältida omandipõhiõiguste
riivet eelkõige sellega, kui muuta üldplaneeringus taristut puudutavat osa ning planeerida
Tallinna väike ringtee väiksemas mahus. Seega sätestab PS siiski omavalitsuse
diskretsiooniõigusele konkreetse sisu ka üldplaneeringu menetlemisel. sama põhimõtet on
jaatanud ka Riigikohus, sedastades järgmist: „Küll aga leiab kolleegium, et lubades
mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja
sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust
võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus
mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu /…/.“7 Ehkki lahend käsitleb
mobiilsidemasti, on potentsiaalsete ostjate vastumeelsus eeldatavalt ühesugune mürarikka
magistraali ja mobiilsidemasti vastu. Käesoleval juhul on omavalitsus jätnud
diskretsiooniotsused üldse põhjendamata.
Kaebajate õiguste intensiivne riive oleks olnud väiksem kui kaebajate suhtes oleks toimunud
õigeaegne kaasamine. Kaasamise olulist tähendust planeerimismenetluses on rõhutanud
Riigikohus.8
Antud juhul on haldusakti põhjendamisel mööda mindud üldplaneeringu koostamise ja
vastuvõtmise eeldustest ning põhjendused puuduvad ka muude punktis 3. toodud oluliste
asjaolude osas, mida haldusorgan peab ette nägema ja kaaluma juba planeeringu algatamisel
ning millele puudutatud isikud peavad tähelepanu juhtima juba planeerimismenetluse alguses.
5. Vaide esitajate taotlus
PALUME:
6
PS. Komm. vlj, § 32.
7
RKHKo 3-15-2232, p. 8.3.
8
RKHKo 3-15-2232, p. 8.
7
Tunnistada Rae Vallavolikogu 20.04.21 otsus nr 151 kehtetuks.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Raul Ainla
Vandeadvokaat
Taavi Antsoni esindaja
Villu Viisileht
Mari Viisilehe esindaja
Annika Näär
Erik Puskar
Kaidi Kuusmann
Epp Beilmann
Lisad:
1) Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsus nr 151;
2) Rae Vallavalitsuse 21.05.2021 e-kiri;
3) Taavi Antsoni antud volikiri;
4) Villu Viisilehe antud volikiri.
8
OTSUS
Jüri 24. august 2021 nr 159
Vaideotsus
Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusele nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna
üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks
tunnistamine“ esitatud vaide lahendamiseks
Juhindudes haldusmenetluse seaduse § 73 lõikest 2, § 85 punktist 4, § 86 lõigetest 1 ja 2
ning tulenevalt vaidemenetluses väljaselgitatud asjaoludest, annab Rae Vallavolikogu
vaideotsuse alljärgnevas.
1. Resolutsioon
Jätta rahuldamata vaie Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 „Rae valla
põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks
tunnistamine“ kehtetuks tunnistamise nõudes.
2. Vaidemenetluse asjaolud ja vaide esitajate seisukohad
2.1. Vaidemenetluse asjaolud
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (edaspidi Üldplaneering) koostamine ja selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Rae Vallavolikogu 15.11.2016
otsusega nr 171, mida on muudetud Rae Vallavolikogu 21.02.2017 otsusega nr 186.
Üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus
01.-30.09.2019 ning tulemuste avalik arutelu toimus 12.11.2019.
Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu
vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ (edaspidi Otsus) võeti
Üldplaneering vastu võetud ja suunati avalikule väljapanekule.
Üldplaneeringu vastuvõtmisest teavitati avalikkust Rae valla Facebooki lehel ning
21.05.2021 ilmunud ajalehes Harju Elu ja 16.05.2021 ilmunud ajalehes Rae Sõnumid.
Puudutatud isikuid teavitati elektron- ja tavaposti teel alates 21.05.2021.
21.06.2021 esitasid T.Antson, M.Viisileht, A.Näär, E.Puskar, K.Kuuman ja E.Beilman
(edaspidi vaide esitajad) vandeadvokaat Raul Ainla vahendusel vaide Otsuse kehtetuks
tunnistamiseks. Vaie on registreeritud Rae valla dokumendihaldussüsteemis 22.06.2021.
02.06.2021 anti vaide esitajatele tähtaeg vaide puuduse kõrvaldamiseks.
05.07.2021 kõrvaldasid vaide esitajad vaide puuduse.
13.07.2021 pikendati vaide läbivaatamise tähtaega.
2.2. Vaide esitajate seisukohad
Vaide esitajad soovivad otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaide esitajad leiavad, et Otsus
on õigusvastane ja põhjendavad vaiet järgmiste seisukohtadega, mis käesolevas
vaideotsuses on esitatud lühendatud ning osaliselt ümbersõnastatud ja -struktureeritud
kujul.
1) Vaide esitajad on seisukohal, et Otsusest on jäetud neid teavitamata. Otsus koostati
20.04.2021, kuid vaide esitajad said Otsusest teada pärast selle kohta 21.05.2021
saadetud elektronkirja kättesaamist 22.05.2021.
2) Vaide esitajad leiavad, et Otsus on sisuliselt õigusvastane, kuivõrd selle aluseks olev
planeering ei ole koostatud seadusepäraselt. Planeeringu koostamisel ei ole
omavalitsus lähtunud valla elanike huvidest ega ole isegi püüdnud neid kaardistada
ning hinnata.
3) Vaide esitajad märgivad, et Üldplaneeringu kaardile on kantud Tallinna väikese
ringtee (edaspidi TVR) kui perspektiivse tee võimalik asukoht joonobjektina koos
mõjuala koridoriga 150 m. Vaide esitajad leiavad, et planeeritava TVR-i koridoriga on
omavalitsus meelevaldselt jätnud oma valla elanike huvidega arvestamata. TVR-i
trassikoridori suurendamine planeeritavas ulatuses ei ole faktiliselt teostatav. TVR-i
kui perspektiivse tee elluviimise aega ning ka seda, kas see üldse ellu viiakse, ei ole
täpsemalt käsitletud. Seejuures aga on TVR-i planeerimisel arvestatud, et paljudes
kohtades jääb selle koridor valla elanike olemasolevate kinnistute peale. Kuid
vallaelanikud, kelle kodud jäävad TVR-i mõjualasse, ei ole seni saanud isegi
võimalust avaldada oma arvamust.
4) Vaide esitajad leiavad et Üldplaneeringus ei ole arvestatud, et kavandatud suurusega
trassikoridori loomisega tükeldatakse ühtse tervikuna toimiv Järveküla asum mitmeks
osaks, mis kokkuvõttes mõjub lõhestavalt ja jätaks elanikud ilma asumiidentiteedi
tundest ning paljudel juhtudel raskendaks väljakujunenud infrastruktuuri kaudu
avalike teenuste saamise võimalusi.
5) Vaide esitajad on seisukohal, et Üldplaneeringus kavandatud trammitee kui
autonoomse ühistranspordiraja jaoks tegelik vajadus puudub, kuna uuringuid selleks
tehtud ei ole.
6) Vaide esitajad leiavad, et asumeid läbivad teed võiksid olla maksimaalselt 1+1
radadega teed, mille lõikumiskohad on lahendatud ringristmikena, mis rahustaks
liiklust ja tagaks kokkuvõttes turvalisema ala elamute vahetus läheduses.
7) Vaide esitajate hinnangul sisaldab Üldplaneering sisulisi vastuolusid. Seletuskirja
kohaselt on Üldplaneeringu strateegiline eesmärk saavutada kaasaegne ja turvaline
elukeskkond ning üheks alameesmärgiks taristu, mis on kaasajastatud ja elanike
vajadustele vastav. Seejuures aga ei ole Üldplaneeringu menetlemisel elanikke
sisuliselt kaasatudki ning vaide esitajate kui elanike jaoks on arusaamatu, kuidas on
hinnatud elanike vajadusi ja neile vastavat lahendust.
8) Vaide esitajad leiavad, et Üldplaneeringu menetlemisel on tehtud eksimusi, mis on
viinud ebaõigeid diskretsiooniotsuseid sisaldava planeeringuni, mis on väga suures
vastuolus kohalike elanike huvidega.
9) Vaide esitajad on seisukohal, et Vana-järveküla tee, Liiva tee sulgemine elanikele ei
ole otstarbekas, kuna sellega ei tehta paremaks ega soodusta liiklust mitte millegi
moel, seevastu lõhutakse üksnes asumi terviklikkust. Vaide esitajate hinnangul
vastaks nii nende kui eelduslikult terve asumi elanike huvidele eelkõige lahendus,
kus kinnistutelt väljasõidud jääksid alles Vana-Järveküla teele. TVR tuleks planeerida
1+1-rajalisena, lisaks kergliiklustee. Samuti tuleks Liiva tee ja Vana-Järveküla tee
lõikumiskoht teostada ringristmikuna. Sellisel juhul ka langeks ära vajadus
võõrandada või koormata elanike kinnistuid ning oleks olemas võimalus ligipääsuks
ka koos TVR-i rajamisega.
10) Vaide esitajad on seisukohal, et üheks planeeritavaks tegevuseks Üldplaneeringu
kohaselt on Uuesalu asumi ja Andrese tee ühendamine kogumisteega. Antud
lahendus ei oleks kooskõlas Andrese tee elanike huvidega ning sellele puuduks
mõistlik vajadus ka Uuesalu elanikele.
11) Vaide esitajad leiavad, et eriti intensiivselt on nende õigusi rikutud, kuna Andrese
tee/Järveküla sõidutee on kitsas. Ridaelamute detailplaneeringu järgi ette nähtud
kõvakattega kahekihiline asfalttee on tänaseni rajamata. On ilmselge, et
Üldplaneeringu elluviimisega algava ehitustegevuse käigus suureneb liikluskoormus
niigi kitsal ja pimedal teelõigul ning ehitamise käigus lõhutakse niigi juba kehvas
seisus tee ehitustegevuse käigus kasutatavate raskete veokitega täielikult ning see
muutub sisuliselt läbimatuks. Samuti eeldab Üldplaneeringus nimetatud teede- ja
rajatiste ehitamine teeäärse kõrghaljastuse likvideerimist, mis omakorda lõhub
väljakujunenud miljööala. Lisaks tähendab Andrese tee vahetusse lähedusse
magistraalide rajamine praeguse elukeskkonna muutumist määral, mis on käsitatav
miljööväärtuse hävitamisena.
12) Vaide esitajad on seisukohal, et eriti intensiivselt on nende õigusi rikutud, kuna
Üldplaneeringu vastuvõtmine on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna riivab vaide
esitajate õigust juurdepääsule oma kinnistutele (lõhutakse olemasolev niigi kehva
kvaliteediga tee), ohutule liiklemisele, miljööväärtuse säilimisele ning liikluskoormuse
kasvamisega kannatab ka elukvaliteet.
13) Vaide esitajad leiavad, et Otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis on kohaselt
põhjendamata.
3. Rae Vallavolikogu seisukoht vaide läbivaatamisel
3.1. Vaie on esitatud ja vaide puudus on kõrvaldatud tähtaegselt.
3.2. Rae Vallavolikogu ei nõustu vaide esitajatega ning on seisukohal, et Otsus on õige
ja õiguspärane.
3.3. Rae Vallavolikogu põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
3.3.1. Üldplaneeringuga ei kavandata uut TVR-i teekoridori. TVR-i koridor on planeeritud
juba hetkel kehtiva Rae valla üldplaneeringuga (kehtestatud Rae Vallavolikogu
21.05.2013 otsusega nr 462) ja sellesse Üldplaneeringusse on üle võetud varem
kavandatud lahendus.
Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse TVR-i koridorile mõjuala koridor,
ms tähendab, et selle mõjuala ulatuses on taristu koridorist tulenev mõju tunduvalt
suurem ning seda tuleb arvesse võtta eelkõige tulevase maakasutuse
planeerimisel ja juba väljaehitatud keskkonnas uuest taristust tulenevate
negatiivsete häiringute tõkestamiseks leevendusmeetmete kasutuselevõtuks.
TVR-i koridori mõjuala määramine ei tähenda ilmtingimata selle alla jääva maa
avalikes huvides omandamist või et sellel alal on ilmtingimata võimatu erinevaid
tegevusi, sh ehitustegevust, planeerida.
Transpordiameti tellimisel juba koostatakse Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-
Tallinn, s.o TVR-i eelprojekti, mistõttu on ekslik väide, et selle rajamine on faktiliselt
teostamatu. Projekti eesmärgiks on projekteerida uus tee, mis ühendab Tallinna
linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas (Tartu
maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust
ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maantee kaudu Tallinna linna
sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel
suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjaosa elanikel suunduda
Tallinnasse alternatiivseid teid mööda. Projektiga lahendatakse maksimaalselt
vajaminev teemaa 2+2 sõidurajaga ja ristmikega maavajadus, lahendatakse
ohutud mahasõidud ja juurdepääsud kõigile olemasolevatele elamualadele,
tagatakse normidele vastav müratase, rajatakse kergliiklusteed ja
ühistranspordipeatused ning täiendavat kõrghaljastust. Projekt valmib lõplikult
2022. a alguses. Projekti elluviimine on kantud riiklikusse teehoiukavasse 2021-
2030 [Teehoiukava aastateks 2021–2030 | Maanteeamet (mnt.ee)]. Seega on
ekslik väide, et teada ei ole, millal teed rajama asutakse. Üldplaneeringu
seletuskirja ptk 11 kohaselt toimub perspektiivsete riigimaanteede väljaehitamine
transpordi arengustrateegia ja teehoiukava alusel.
3.3.2. Rae Vallavolikogu ei nõustu vaide esitajatega selles nagu Üldplaneeringuga
kavandatav tegevus ei oleks piirkonna elanikkonda teenindava iseloomuga. Rae
Vallavolikogu on seisukohal, et TVR-i kavandamine elamualade vahetus
läheduses asuval alal on igati kohane, kuna see teenindab muuhulgas piirkonna
elanikkonda ega halvenda nende elamistingimusi.
3.3.3. Rae valla üldplaneeringu alusel on detailplaneeringuid menetletud alates 2013.
aastast ja kõikides detailplaneeringutes on arvestatud perspektiivse TVR-i
teekoridoriga. TVR-i mõjualas elamine ei ole keelatud, kuid sellel alal on vajalik
arvestada teest tuleneva võimaliku mõjuga ning vajadusel kasutusele võtta
vastavad meetmed negatiivsete mõjude tõkestamiseks.
3.3.4. Üldplaneeringu koostamise käigus on OÜ Hendrikson&Ko poolt koostatud töö
nr 2926 „Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring“ (edaspidi Liikuvusuuring), milles
on TVR-i vajalikkust täiendavalt uuritud. Liikuvusuuringu tulemustest lähtuvalt on
autotranspordi osas juba praeguse elanike arvu juures selge, et olemasolevad
transpordivõimalused (eelkõige Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kaudu) on
ammendunud. TVR-i rajamine või osaline rajamine võimaldab Rae valla
põhjapiirkonna elanikel Tallinna linna suunduda alternatiivseid teid mööda, sellest
lähtuvalt on selle rajamine piirkonna teenindamiseks äärmiselt vajalik. Teetrassi
äärde/koosseisu on planeeritud ka ühistranspordi koridor, mis võimaldab elanikel
liikuda perspektiivselt Nõmme ja Lasnamäe suunal. Ühistranspordi koridor
seejuures on planeeritud nö transpordikoridorina, mis võib olla nii eraldiseisev
kergrööbastransport kui ka bussirada. TVR-i uue tugimaantee koridori vajalikkus
on põhjendatud nii riiklikul tasemel vähendades liiklust Tallinna linnas ning Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kui ka kohalikul tasemel tagades alternatiivse
liikumisviisi ühenduses Tallinna linnaga ning perspektiivselt tervikliku ja erinevates
suundades toimiva ühistranspordivõrgustiku tekke.
TVR-i teekoridor pigem võimaldab inimestel kasutada alternatiivseid liikumisviise
kui vähendab võimalusi liikumiseks. TVR-i erinevatele pooltele jäävad külaosad
ühendatakse ära Sõnajala tee ristmikuga, mis kujuneb perspektiivis teiseks
oluliseks tuiksooneks. Üldplaneeringuga on piirkonna jalakäijatele täiendavalt ette
nähtud kaks kahetasandilist ületuskohta. Seega on ekslik väide, et tee olemasolu
raskendaks liiklemist ja erinevate teenuste kättesaadavust.
3.3.5. Üldplaneering arvestab Liikuvusuuringu ettepanekutega ning nendest lähtuvalt on
Üldplaneeringu üks peamisi eesmärke välja toodud seletuskirja p-s 4 „Ruumilise
arengu põhimõtted ja üldplaneeringu lahendus“. Selles antakse teada eelkõige
pikema perspektiiviga strateegilistest arenguvõimalustest. Esimene eesmärk
seejuures on transpordile suunatud areng. Liikumisvõimaluste ja nende
kättesaadavuse parandamine ning mobiilsusvajaduse vähendamine läbi teenuste
ja infrastruktuuri läbimõelduma planeerimise. Selle eesmärk on suurendada
ühistranspordi läbilaskevõimet, vähendades erasõidukite kasutamist ja
edendades valla jätkusuutlikku kasvu. Ühistransport ühendab omavahel mugavalt
elamute, äri- ja vaba aja veetmise alad.
Eeltoodust tulenevalt on ekslik vaide esitajate väide, et uuringuid ei ole koostatud
või et need ei ole olnud Üldplaneeringu koostamisel aluseks. Liiklusuuringud tuleb
vajadusel koostada ka järgmistes planeerimise etappides, s.o detailplaneeringu
koostamise käigus, mis on oma olemuselt täpsem dokument ja mis käsitleb edasist
ruumilist arengut kinnistute või väiksemate piirkondade kaupa. Detailplaneeringute
koostamise käigus lahendatakse ära konkreetse piirkonna liikumisvajadused,
Üldplaneeringu koostamise käigus vaadeldakse kogu põhjapiirkonda kui tervikut.
3.3.6. Üldplaneeringu eesmärk on anda teada eelkõige pikema perspektiiviga
strateegilistest arenguvõimalustest ja see on ca 10-20 aastat ette vaatav plaan,
kusjuures selle koostamisel arvestatakse ka teiste valdkondade, sh keskkonna
vajaduste ja avalikkuse huviga. Arvestades Rae valla prognoositavat elanikke
arvu, ei ole edasivaatavalt mõistlik planeerida vaid 1+1 sõidurajaga TVR-i, mistõttu
tuleb maavajadus ette näha perspektiivi arvestades. Tänaseks on selgunud, et
2+2 sõiduteega lahenduse vajadus tuleneb otseselt prognoositavast tuleviku
liikluskoormusest ning sellest tulenevalt ei ole 1+1 lahendus perspektiivikas.
Üldplaneeringus on vaja tähelepanu pöörata võimaluste loomisele transpordivõrgu
arenguks ja kavandada selleks vajalikku teedevõrku. Oluline on nii olemasolevate
kui ka uute arendusalade puhul analüüsida, kas nende teenindamiseks vajalik
teedevõrk (mahasõidud, kogujateed, juurdepääsud vms) on piisav ja vajab
ühendust suurema maanteega. Linnalise ja maalise asustusega piirkondades on
teedevõrgu ja juurdepääsude vajadus väga erinev. Linnalise asustusega uute
alade planeerimisel tuleb läbi mõelda lisanduv liikluskoormus, et ka teised
kohalikud elanikud teaksid arvestada võimalike kaasnevate mõjudega. Seega
elamu-, teenindus- ja tootmisalade planeerimisel tuleb seada põhimõtted ning
tagada piisav ruum vajalike liikluslahenduste (juurdepääsud, liiklussõlmed,
kogujateed vms) elluviimiseks. Vastavalt Üldplaneeringu täpsusastmele võib
kirjeldada nii põhimõtteid (kus ja kuidas lahendatakse) kui ka kajastada lahendust
joonisel konkreetsemalt koos reserveeritud maa-alaga. Üldplaneeringuga
reserveeritakse maksimaalselt vajalikud koridorid analüüsitud liikumisviiside
paremaks toimimiseks.
3.3.7. Üldplaneeringu koostamise käigus enne Üldplaneeringu vastuvõtmist ja
avalikustamisele suunamist toimusid 07.05.2018 Peetri koolis ja 14.07.2018
Assaku Lasteaias Üldplaneeringu alusuuringute ja esmase planeeringulahenduse
tutvustused. Üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek
toimus 01.-30.09.2019 ning tulemuste avalik arutelu toimus 12.11.2019 Peetri
koolis.
Kuulutused nende ürituste toimumise kohta on avaldatud ajalehtedes Rae
Sõnumid ja Harju Elu ning Rae valla Facebooki lehel. Lisaks on avaldatud
pikemaid Üldplaneeringut tutvustavaid artikleid ajalehes Rae Sõnumid. Kirjadega
on Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalikustamisest ning avalikust arutelust
teavitatud puudutatud isikuid, kes on selleks menetluse käigus soovi avaldanud
või kelle õigusi kitsendatakse/maakasutust muudetakse võrreldes kehtiva
üldplaneeringu lahendusega. Kogu Üldplaneeringut puudutav info alates
Üldplaneeringu algatamisest, sh koostööd puudutavad tabelid, on avalikult
kättesaadavad Rae valla kodulehel - rae.ee/pohjapiirkond.
Avalikustamisest teavitati kõiki Üldplaneeringuga hõlmatud ala maaomanikke kirja
teel 21.05.2021. Seega on ekslik väide, et Üldplaneeringu koostamisse ei ole
vallaelanikke kaasatud.
3.3.8. Üldplaneeringuga ei ole ette nähtud Vana-Järveküla tee sulgemist.
Üldplaneeringuga nähakse ette Vana-Järveküla tee ümberehitamine TVR-iks ja
lisaks kavandatakse liiklussõlmed (ringteed) nii Sõnajala tee kui ka riigimaanteega
nr 11330 Järveküla-Jüri tee. Kõik juurdepääsud olemasolevatele hoonetele
säilivad või lahendatakse mõne teise tee kaudu TVR-i projekteerimise käigus.
3.3.9. Rae Vallavolikogu märgib, et Üldplaneeringu eesmärk ei ole Andrese tee ja
Uuesalu asumi ühendamine. Üldplaneeringuga lahendatakse teedevõrku üldises
plaanis ja kavandatud on Liiva tee kui olulise jaotusmagistraaltee ühendamine
Sõnajala teega. Andrese tee ühenduse näol on tegemist kohaliku jaotusteega, mis
on piirkonna sisest liiklust võimaldav ja mis ühendab kvartalisiseseid teid riigi- ja
kohalike magistraalteedega.
3.3.10. Üldplaneering ei riku vaide esitajate õigusi, kuivõrd see ei ole ehitustegevuse
aluseks, vaid näeb ette Rae valla põhjapiirkonna ruumilise arengu põhisuunad.
Vaide esitajatele kuuluvate kinnistute piirkond ei ole määratud miljööväärtuslikuks
alaks ja selle miljööväärtuslikuks alaks määramist ei ole ette nähtud ka
Üldplaneeringus. Üldplaneering ei näe ka nendele kinnistutele ette
sundvõõrandamist või sundavalduse seadmist, mis võiksid vaide esitajate
omandiõigust intensiivselt rikkuda.
Rae Vallavolikogu peab vajalikuks märkida, et ümbritsev miljöö ei ole selline
väärtus, mille säilitamist on vaide esitajatel õigus nõuda.
3.3.11. Rae Vallavolikogu ei nõustu vaide esitajatega selles, et Otsuse näol on tegemist
haldusaktiga, mis peab olema kohaselt põhjendatud. Kuivõrd Üldplaneeringu
vastuvõtmine on menetlustoiming, ei laiene sellele haldusakti põhjendamise
nõuded. Rae Vallavolikogu märgib, et Üldplaneeringu vastuvõtmine on
menetlustoiming, mis ei saa rikkuda vaide esitajate subjektiivseid õigusi ega
avalikkuse huve, kuivõrd Üldplaneeringu vastuvõtmisel puudub nii negatiivne kui
positiivne mõju vaide esitajatele ja avalikkusele ning see ei tingi vältimatult vaide
esitajate õigusi või avalikkuse huve rikkuva Üldplaneeringu kehtestamist.
Rae Vallavolikogu on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaide esitajate seisukohtadest
lähtuvalt ei ole põhjendatud Otsuse kehtetuks tunnistamine.
Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab Rae Vallavolikogu, et vaie Rae Vallavolikogu
20.04.2021 otsuse nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja
avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
nõuetele vastavaks tunnistamine“ kehtetuks tunnistamise nõudes tuleb jätta
rahuldamata.
4. Edasikaebamise kord
Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses
rikutud, on õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse
teatavakstegemisest arvates. Vaideotsuse saab halduskohtus vaidlustada koos vaide
esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamisega. Vaideotsuse peale võib ilma
vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see
rikub kaebaja õigusi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Kõiv
vallavolikogu esimees
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2021, Tallinn
Haldusasja number 3-21-2166
Haldusasi Taavi Antsoni, Mari Viisilehe, Annika Nääri, Erik
Puskari, Kaidi Kuusmanni ja Epp Beilmanni kaebus Rae
Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 tühistamiseks
Menetlusosalised Kaebajad Taavi Antson, Mari Viisileht, Annika Näär,
Erik Puskar, Kaidi Kuusmann ja Epp Beilmann, esindaja
Raul Ainla
Vastustaja Rae Vald
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.09.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus Taavi Antsoni, Mari Viisilehe, Annika Nääri, Erik
Puskari, Kaidi Kuusmanni ja Epp Beilmanni
määruskaebus
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta Taavi Antsoni, Mari Viisilehe, Annika Nääri, Erik Puskari, Kaidi Kuusmanni ja
Epp Beilmanni määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.09.2021 määruse peale
haldusasjas nr 3-21-2166 menetlusse.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.09.2021 määrus
haldusasjas nr 3-21-2166 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1
ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Rae Vallavolikogu otsustas 20.04.2021 otsusega nr 151: 1) võtta vastu Rae valla
põhjapiirkonna üldplaneeringu ning suunata see avalikule väljapanekule; 2) tunnistada nõuetele
vastavaks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 01.03.2021 töö nr 17/PA/33 „Rae
valla põhjapiirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne“; 3)
3-21-2166
korraldada üldplaneeringu väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu; 4)
teavitada Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avaliku
väljapaneku tulemuste avalikust arutelust planeerimisseaduse § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud
asutusi ja isikuid ning avaldada vastav teade ajalehtedes Rae Sõnumid ja Harju Elu ning Rae
valla kodulehel; 5) teavitada otsuse punktis 2 nimetatud aruande nõuetele vastavaks
tunnistamisest menetlusosalisi ja isikuid, keda kavandatav tegevus võib mõjutada või kellel
võib olla põhjendatud huvi selle vastu, ning avaldada vastav teade Ametlikes Teadaannetes.
2. Üldplaneeringu vastuvõtmisest teavitati avalikkust Rae valla Facebooki lehel ning
21.05.2021 ilmunud ajalehes Harju Elu ja 16.05.2021 ilmunud ajalehes Rae Sõnumid.
Puudutatud isikuid teavitati elektron- ja tavaposti teel alates 21.05.2021.
3. Taavi Antson, Mari Viisileht, Annika Näär, Erik Puskar, Kaidi Kuusmann ja Epp Beilmann
esitasid Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151 peale vaide, mille Rae Vallavolikogu jättis
24.08.2021 vaideotsusega nr 159 rahuldamata.
4. T. Antson, M. Viisileht, A. Näär, E. Puskar, K. Kuusmann ja E. Beilmann esitasid
23.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsuse nr 151
tühistamiseks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras otsuse nr 151 täitmise peatamist.
Vaidlustatud otsus on haldusakt, kus peavad olema ka kaalutlused. Kaebajad kui planeeringust
puudutatud isikud on jäetud menetlusse kaasamata. Tallinna väikese ringtee koridori
planeerimisel on jäetud valla elanike huvidega arvestamata ja koridori suurendamine ei ole
faktiliselt teostatav. Trammitee jaoks tegelik vajadus puudub. Asumit läbivad teed peaksid
olema maksimaalselt 1+1 radadega ning Liiva ja Vana-Järveküla tee lõikumiskoht tuleks
teostada ringristmikuna. Kaebajate jaoks on arusaamatu, kuidas on hinnatud nende vajadusi.
Vana-Järveküla ja Liiva teede sulgemine ei ole otstarbekas. Uuesalu asumi ja Andrese tee
ühendamine kogumisteega ei ole kooskõlas Andrese tee elanike vajadustega ja selleks puudub
mõistlik vajadus ka Uuesalu elanikel. Üldplaneeringu vastuvõtmisele eelnenud tutvustustele ja
avalikule väljapanekule ei saa omistada olulist tähendust, sest tegemist on alusuuringute ja
esmase planeeringulahendusega. Üldplaneeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus ja
senine kehvas seisus tee tehakse sisuliselt läbimatuks. Teede ehitamine toob kaasa
kõrghaljastuse likvideerimise, mis lõhub väljakujunenud miljööala. Uuesalu asumi ja Andrese
tee ühendamine eeldab võõrandamise küsimuses kokkulepet kinnistuomanikega, kelle poole ei
ole pöördutud.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 27.09.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel
kaebajate kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
PlanS § 86 sätestab, et pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste
lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise
otsuse, millega kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitab, et üldplaneering vastab õigusaktidele
ning et üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega.
Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud
arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek, avaliku väljapaneku tulemuste
avalik arutelu, eeltoodu alusel vajalike muudatuste tegemine, heakskiitmine ja seejärel
kehtestamine (PlanS §-d 87–91). Üldplaneering on kõigile järgimiseks haldusaktina
kohustuslik alles pärast kehtestamist, mitte alates vastuvõtmisest. Üldplaneeringu vastuvõtmise
otsusest ei tulene tingimata, et samasugune üldplaneering ka lõplikult kehtestatakse, kuna
muudatused võivad tuleneda nii avaliku väljapaneku, avaliku arutelu kui ka heakskiitmise
menetlusetappide läbimisest. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus ei ole seega lõplik haldusakt,
2(6)
3-21-2166
millega oleks kindlaks määratud kaebajate õigused ja kohustused, sh ka sundvõõrandamise
kohustus või vajadus.
Riigikohus leidis 14.12.2015 määruses nr 3-3-1-71-15, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab
vaidlustada, kui tegu on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba planeerimismenetluse käigus
on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane.
Samuti on planeeringu vastuvõtmise otsus vaidlustatav, kui isiku õigusi riivab
planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest. Planeeringuala
naaberkinnisasja omaniku planeerimismenetlusse kaasamata jätmine ei ole selline
menetlusviga, mis vältimatult tingiks õigusvastase planeeringu kehtestamise. Planeeringu
vastuvõtmisele järgneb selle avalikustamine ja avalik arutelu, mille tulemuste alusel teeb
kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Vajaduse korral saab
muuta ka planeeringu põhilahendusi, korrates seejärel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut
ja avalikke arutelusid.
Planeeringu vastuvõtmise otsus sarnaneb menetlustoimingule, mille kaebeõiguse piirangud on
sarnased HKMS § 45 lg-s 3 sätestatule. Vastuvõtmise otsus ei riku kaebajate
mittemenetluslikke õiguseid.
PlanS sätted näevad ette, et nõutav ei ole iga üldplaneeringu ala kinnistuomaniku või elaniku
isiklik teavitamine, vaid teavitamine on nõutav, kui üldplaneering võib puudutada isiku õigusi
(rohkem kui asumine üldplaneeringu alal) või ilmneb sundvõõrandamise vajadus. Kaebusest
nähtub kaebajate ärakuulamise riivena, et nende kinnistud jäävad Tallinna väikese ringtee äärde
ning jaotustee ehitamine (Andrese tee pikendamisel) võib kaasa tuua sundvõõrandamise.
Kaebajad on ise möönnud, et nende varasem kaasamine ei oleks omanud olulist tähendust.
Tallinna väikese ringtee magistraali maanteetrass on Rae valla üldplaneeringusse kehtestatud
21.05.2013 otsusega nr 462. Sama trass on ära toodud ka riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Hetkel toimub Tallinna väikese
ringtee osas keskkonnamõju hindamise menetlus, mida korraldab Transpordiamet. Seega on
tegemist juba vähemalt 8 aastat kehtinud ettenähtava piirangu ja arendustegevusega, mitte
vastuvõetud üldplaneeringust tuleneva uusarendusega. Lisaks kinnitab see kaudselt ka väikese
ringtee projekti realiseeritavust.
Jaotusteega kaasneva sundvõõrandamise osas nähtub põhjapiirkonna üldplaneeringu
menetlusest, et kaebajate kinnistute lähistel asuv jaotustee on lisatud alles ÜP vastuvõetud
versiooni, st see puudus varasemates eskiislahendustes, algatamisel või muudel kaartidel. Seega
on sundvõõrandamise vajadus ilmnenud alles vastuvõetud ja avalikustatud versioonis.
Vastustaja on küll tõenäoliselt otsusest teavitamisel (otsus võeti vastu 20.04, kuid isikuid
teavitati 21.05) PlanS § 77 lg 8 toodud tähtajad ületanud, kuid see ei mõjuta kaebajate õigust
esitada oma seisukohti mõistliku aja jooksul. Ka ei saa pärast vastuvõtmist tehtud toimingud
mõjutada vastuvõtmise otsuse õiguspärasust. Lisaks ei ole nõutav, et üldplaneeringu menetluse
käigus otsustataks sundvõõrandamine, sh hüvitise maksmine, vaid üldplaneeringus märgitakse
ära üksnes vajadus (PlanS § 75 lg 1 p 29). Küll on nõutav sellise vajaduse kaalumine, mille
kohta ongi kaebajatel võimalik pärast vastuvõtmist ja isiklikult teavitamist oma seisukoht
esitada.
Vastuvõtmise otsusega ei ole vältimatult kindlaks määratud kehtestatava üldplaneeringu sisu.
Ainuüksi vaideotsuses kaebajatega mittenõustumine seda ei kinnita, sest vastuvõtmise otsuse
peale vaide esitamine ei ole planeeringumenetluses seisukohtade esitamiseks sobivaim vahend.
Sealjuures ei saa kaebajad nõuda vallalt kaebajate seisukohtadega nõustumist, vaid nende
kaalumist. Nagu nähtub ka üldplaneeringu varasemate ettepanekute kokkuvõtetest (samal
veebilehel), on kohalik omavalitsus üldplaneeringu lahendust jooksvalt muutnud. Ainuüksi
kahtlus või hirm, et kohalik omavalitsus ei pruugi oma kaalutlusõigust teostada ega igakülgselt
3(6)
3-21-2166
kaaluda, ei ole piisav üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse osas kaebeõiguse möönmiseks.
Üldise praktika kohaselt esitavad isikud oma seisukohad avaliku arutelu käigus ning nende
arvestamata jätmisel vaidlustatakse planeeringu kehtestamise otsus. Seega valla võimalik
argument, et kaebajad pidanuks vaidlustama vastuvõtmise otsuse, ei oleks eduväljavaadetega.
Kaebajate väited mh omandiõiguse riivamise, miljöö muutumise, ehitustegevuse vajaduse
puudumise jm kohta tuleb ennekõike esitada planeerimismenetluses. Vastustajal on võimalik
kaebajate õiguste riive olemasolu ja kaalumise kohta võtta sisuline seisukoht.
Kaebuse osad argumendid ei pruugi olla suunatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks,
vaid laiemalt planeeringu seaduslikkuse tagamiseks. Ka ei hinda kohus halduse tegevuse
otstarbekust ega arendustegevuse n-ö majanduslikku vajalikkust või mõistlikkust. Teise isiku
õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
PlanS näeb ette populaarkaebuse esitamise õiguse üksnes erinevate planeeringute kehtestamise
otsuste vaidlustamisel (PlanS §-d 54, 94, 123 ja 141). Seega ei ole kaebajatel kaebeõigust
esitada avalikes huvides kaebust planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks.
Kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajatel on
võimalik kõik kaebuses toodud argumendid esitada üldplaneeringu menetluse käigus, sh
arutada nende üle koos kogukonnaga ja esitada oma seisukohti ka üldplaneeringu heakskiitmise
menetluse raames Rahandusministeeriumile, kui kaebajate argumente varasemalt ei arvestata.
Seejärel on kaebajatel õigus pöörduda pärast üldplaneeringu kehtestamist kohtusse nii oma
subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka juhul, kui üldplaneering on vastuolus avaliku huviga
(PlanS § 94).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist.
Üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga ning selle tühistamiseks
piisab ainuüksi sellest, et vaidlustatud haldusakt ei sisalda diskretsiooniotsusena kaalutlusi.
Kohus ei ole analüüsinud kaebajate välja toodud etteheiteid ega andnud esialgset hinnangut,
kas kaebajate etteheited annavad aluse järeldada, et kaebajate subjektiivsed õigused ei ole
rikutud. Vaidlustatud korraldus rikub iseseisvalt kaebajate õigusi ainuüksi kaasamiskohustuse
rikkumise tõttu. Kui lähtuda detailplaneeringute režiimist, siis lasub kohustus teavitada
kinnisasja omanikku detailplaneeringu algatamisest alates hetkest, mil ilmneb
sundvõõrandamise vajadus ning planeeringu algatamise korral juhul, kui sellel hetkel on
sundvõõrandamise vajadus teada (PlanS § 128 lg 9). Käesoleval juhul oli maa
sundvõõrandamise vajadus teada juba planeeringu algatamisel. Kaasamine on vajalik eelkõige
erinevate huvide tasakaalustamiseks ja võimalike vigade vältimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg
1, § 207 lg 1 ja § 252 lg 7).
8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja
põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu
määruse põhjendustega, ei korda kohus kõiki põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
4(6)
3-21-2166
9. Asjas vaieldakse selle üle, kas üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse puhul on tegemist
haldusaktiga või menetlustoiminguga ja kas kaebajatel on kaebeõigus sellise otsuse
vaidlustamiseks.
10. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus sarnaneb menetlustoimingule. Kuigi pärast
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb
kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse (PlanS § 86 lg 1) ning
üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneering
vastab õigusaktidele ning üldplaneering on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise
arengu eesmärkidega (PlanS § 86 lg 2), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena
planeering tuleb kehtestada. Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek
(PlanS § 87) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 87). Avaliku arutelu
tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus üldplaneeringus vajalikud muudatused (PlanS § 89
lg 2) ning vajaduse korral saab muuta ka üldplaneeringu põhilahendusi korrates seejärel
kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid (PlanS v.r. § 21 lg 5).
Planeerimisseaduse seletuskirjas on märgitud, et eelnõu koostamise käigus kaaluti
üldplaneeringu puhul vastuvõtmise reguleerimata jätmist, kuna tegemist on haldusesisese
toiminguga, mis üldjuhul eraldi vaidlustamisele ei kuulu, kuid mida on vaja selleks, et suunata
planeering avalikustamisele (planeerimisseaduse eelnõu nr 571 seletuskiri (lk 121–122).
Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab seega olemuslikult kõige rohkem oma õiguslikult
iseloomult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi
(vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2015 otsus nr 3-3-1-71-15).
11. Põhjendatud on seega lähtuda menetlustoimingute vaidlustamist reguleerivatest normidest,
s.o HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoimingute vaidlustamise kohta vt Riigikohtu 11.10.2018
määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma
haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja
mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui
menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise
või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine
halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata
(Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu
hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab
menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu
21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta,
kuna pärast planeeringu vastuvõtmist pole lõplikult teada, kas ja kui jah, siis millisena
planeering kehtestatakse.
12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudub vaidlusaluse
üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebajatel on võimalik
esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis, sh
üldplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitatavas kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused
ja võimalikud viited õiguste riivele tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses. Kaebajate
väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba üldplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid
menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase üldplaneeringu kehtestamise.
Kaebajate õigusi ei riku iseenesest asjaolu, et neil tuleb oma huvide kaitseks osaleda
üldplaneeringu menetluses (vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 10).
13. Kaebajaid pole jäetud planeerimismenetlusest kõrvale ja neil on võimalik
planeerimismenetluses oma õigusi seaduses sätestatud korras teostada. Asjaolu, et kaebajaid ei
teavitatud vahetult isiklikult, nagu nende arvates PlanS § 128 lg 9 ette näeb, ei väära asjaolu, et
faktiliselt on nad menetlusest teadlikud, mida kinnitab mh vaidemenetluses ja praeguses
5(6)
3-21-2166
kohtumenetluses osalemine. Menetluse lõpptulemuse õiguspärasuse aspektist lähtudes pole
tähtis niivõrd kaebajate teavitamise viis kui selline, kuivõrd nende menetlusest osavõtu
võimaldamine. Üldplaneeringu menetlus on pooleli ja kaebajad on selle toimumisest teadlikud.
Järelikult pole tegemist kaebajate viidatud olukorraga, mida Riigikohus lahendas 12.06.2008
määruses asjas nr 3-3-1-27-08, kus jaatati planeeringualasse jäänud maa tagastamise õigustatud
subjekti kaebeõigust planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks põhjusel, et ta jäeti
planeerimismenetlusse kaasamata. Kaebeõigus planeerimistoimingute vaidlustamiseks võib
olla juhul, kui planeerimisalast puudutatud isik on jäetud üleüldse planeerimismenetlusest
kõrvale (vt nt Riigikohtu 14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15; Tallinna Ringkonnakohtu
21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 11), kuid praegu sellise olukorraga tegemist ei ole.
Planeeringumenetluse jätkumine üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga ei saa
rikkuda kaebajate õigusi pöördumatult ka juhul, kui tõepoolest oleks toimunud mingi
menetluslik minetus.
14. Kaebeõiguse puudumine on praegusel juhul ilmselge ja halduskohus on kaebuse HKMS
§ 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud.
15. Kuigi kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata
jätmise peale, siis ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus esialgse õiguskaitse vajaduse
puudumise tõttu taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
16. Kaebajate määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning halduskohtu
määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Rahandusministeerium
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 6-1/10525-1
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks täiendavad
menetlusdokumendid
Rae Vallavalitsus on esitanud 08.11.2022 kirjaga nr 6-1/10525 planeerimisseaduse § 90
lõike 1 kohaselt Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu heakskiitmiseks. Oleme
unustanud menetlusdokumentide hulka lisada üldplaneeringu käigus esitatud vaide Rae
Vallavolikogu 20.04.2021 otsusele nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu
vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ ja nimetatud vaidega seotud
materjalid.
Lisame need dokumendid käesolevale kirjale ja täiendavalt http://rae.ee/pohjapiirkond
asuvate menetlusdokumentide hulka. Täiendavalt selgitame ja anname teada, et oleme
menetlenud nimetatud vaiet vastavalt haldusmenetluse seaduse ptk 5 kohase
vaidemenetlusena mitte planeerimisseaduse § 87 lg 2 kohaselt esitatud arvamusena.
Oleme seisukohal, et kui vaide esitajad oleksid soovinud esitada üldplaneeringu
avalikustamise käigus arvamusi, oleks pidanud sellekohane seisukoht olema selgelt
tuvastatav vaide sisust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Sarik
vallavanem
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post
[email protected] EE902200001120122757
Registrikood 75026106 Swedbank
Lisad:
Lisa 1. 21.06.2021 T.Antson, M.Viisileht, A.Näär, E.Puskar, K.Kuuman ja E.Beilman
vandeadvokaat Raul Ainla vahendusel esitatud vaie Rae Vallavolikogu 20.04.2021
otsuse nr 151 (Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule
väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele
vastavaks tunnistamine) kehtetuks tunnistamiseks, pdf-vormingus
Lisa 2. Rae Vallavolikogu 24.08.2021 otsuse nr 159 „“Vaideotsus Rae Vallavolikogu
20.04.2021 otsusele nr 151 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu vastuvõtmine ja
avalikule väljapanekule suunamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
nõuetele vastavaks tunnistamine“ esitatud vaide lahendamiseks“, pdf-vormingus
Lisa 3. Ringkonnakohtu 12.11.2021 lõppmäärus haldusasjas nr 3-21-2166, pdf-
vormingus
Stina Metsis 651 3921
[email protected]