Marie Reinson Teie 20.10.2022 nr 6-1/18-7
Häädemeeste Vallavalitsus Meie 23.11.2022 nr 15-3/6769-4
[email protected]
Seisukoht Salu, Sõeru-Lepa ja
Sõeru-Männi kinnistute
detailplaneeringu algatamise kohta
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 20.10.2022 kirjaga nr 6-1/18-7 Rahandusministeeriumile
taotluse seisukoha saamiseks Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on
palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud
lähteseisukohad, KSH eelhinnang ning Häädemeeste Vallavolikogu otsuse „Kabli külas Salu,
Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade
kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.
Planeeringuala, suurusega ca 6,5 ha, ei piirne merega, kuid jääb osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada 15 elamumaa krundiks
ning üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe
elamu ja ühe abihoone rajamiseks.
Planeeringuala jääb Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2018;
edaspidi osaüldplaneering) määratud rohelise võrgustiku alale, kus minimaalne krundi suurus
on 3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanek antud asukohas muuta
osaüldplaneeringuga määratud minimaalset krundi suurust ning teha ettepanek
ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust
muutva detailplaneeringuga.
Esmakordselt esitas Häädemeeste Vallavalitsus detailplaneeringu algatamise materjalid
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks 25.08.2022. Rahandusministeerium
12.10.2022 kirjas nr 15-3/6769-2 palus detailplaneeringu algatamise materjale täiendada
üldplaneeringu muutmise vajaduse ning juurdepääsu tee osas. Häädemeeste Vallavalitsus
20.10.2022 kirjas kinnitab, et Rahandusministeeriumi seisukohtade põhjal on eelnõud ja selle
juurde kuuluvaid lähteseisukohtasid ja KSH eelhinnangut täiendatud.
Tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõuga, märgime, et üldplaneeringu
muutmise vajadust ei ole detailplaneeringu algatamise materjalides siiski piisavalt
põhjendatud. Selgusetuks jääb, miks just 15 elamumaa krunti on vajalik planeeringualale
kavandada ja miks just krundi suurus peaks olema 2500 m2. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on
detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud
vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Seega, detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmise vajadus peab olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud ning seda
juba detailplaneeringu algatamise otsustamisel. Üldplaneeringu muutmine
detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse
muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).
Kruntide suuruse kavandamisel palume arvestada, et Keskkonnaministeerium (31.05.2017
kiri nr 8-2/16/7973-6) osaüldplaneeringu koostamise raames ei andnud nõusolekut Merelaane
elamupiirkonna arendamiseks tiheasustuse põhimõttel ja jäi seisukohale, et piirkonda tuleb
kavandada hajaasustuse põhimõttel. Rahandusministeerium on seisukohal, et piirkonda
täiendava 15 uue 2500 m2 suurusega elamukrundi kavandamisel ei järgita hajaasustuse
põhimõtet.
Rõhutame, et planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada PlanS 2. peatükis sätesatud
planeerimise põhimõtteid, sh elukeskkonna parendamise põhimõtet. Selle kohaselt tuleb
planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Kui kohalik omavalitsus kaalutlemise tulemusena leiab, et antud piirkonda on otstarbekas ja
vajalik planeerida uusi elamukrunte, peab detailplaneeringu koostamisel lähtuma
osaüldplaneeringus ning PlanS-s toodud põhimõtetest. Rahandusministeerium on seisukohal,
et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus
on põhjendatult jõutud seisukohale, et kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Küll aga tuleb vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 detailplaneeringu
koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,
sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Märgime, et ka vastavalt PlanS § 126
lõike 1 punktile 12 on üheks detailplaneeringuga lahendatavaks ülesandeks
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2