Ingrid Niid Teie: 14.10.2022 nr 4-2/8237-1 Rahandusministeerium Meie: 1 7 .11.2022 Eelarvearenduste osakond
[email protected] Eelarvenõukogu a rvamus riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta Austatud Annely Akkermann Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) ko ht a. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on ette võetud väga laiahaardeline reform riigi finantsjuhtimise parandamiseks. Eelarvenõukogul pole oskusteavet kaasa rääkida selle kõigis osades, kuid kindlasti toetame seadusemuudatuse põhi eesmärke eelarveprotsesside tõhustamiseks ja riigirahanduse juhtimise seisukohalt oluliste eelarvedokumentide (nende seletuskirjade ) arusaadavuse, läbipaistvuse j a ülevaatlikkuse parandamiseks. Alljärgnev arvamus on koostatud lähtuvalt eelarvenõukogu mandaadist ja senis est kokkupuute st riigieelarve seaduse ja riigi finantsjuhtimisega . Alustuseks, eelarvenõukogul ei ole välja kujunenud tugevat seisukohta, millist tehnilist lahendust ( kassapõhine vs tekkepõhine; tegevuspõhine või mitte) peaks riigi eelarve või selle sisendiks olevate väiksemate osade koostamisel kasutama . Meie jaoks on oluline, et eelarveprotsessi lõpp tulemu s ehk valitsussektori tulude ja kulude mah t ning eelarvepositsiooni arvestus oleks arusaadav ja vigadeta. Oleme kindlad , et rahandusministeerium valib selleks parima rahvusvahelise praktika seast sellised metoodilised lahendused , mis sobivad kõige paremini Eesti eripärade , meie riigise ktori võimekuse ja ressursside ning ka poliitikategijate seatud ootustega eelarve sisule ja vormile. Küll aga on eelarvenõukogu nõus levinud seisukohaga , et riigirahandus t käsitlevate dokumentide läbipaistvuse ja arusaadavuse osas on veel arenguruumi, isegi kui need on tehniliselt korrektselt koostatud. Näiteks ilmus sel sügisel üheainsa ERR i uudise sees koguni 750 lehekülge tekstimaterjali Eesti järgmise nelja aasta riigirahanduse kohta ( uudis sisaldas nii riigieelarve kui ka riigi eelarvestrateegia seletuskirja ) . Paraku ei kajastata riigieelarves tulude ja kulude mahtu samamoodi kui riigi eelarvestrateegias , mistõttu ei anna uudise avalõi kudes kajastatud tulude ja kulude maht kokku hiljem mainitud eelarvepuudujäägi suurust. Raske on eelarvepoliitika huvilis t ele pahaks panna, kui s ell is e teksti mahu läbitöötamisel heidutab juba algusjärgus see, et isegi riigirahanduse põhin äitajad ei tundu omavahel klappivat . Ühtlasi tekib nii sood ne pinnas möödarääkivusteks nii meediakajastuses kui ka poliitdebattides . Eelarvenõukogu peab tähtsaks , et ka laiem üldsus saaks eelarveteemadel kaasa mõelda ja kaasa rääkida . Selleks on esmatähtis, et riigirahanduse põhinäitajate käsitlus oleks võimalikult läbipaistev – et kõik saaksid ühtemoo di aru, milline on näiteks valitsussektori tulude ja kulude kogu maht ja kasvumäär, kui palju on riigil kasutada maksutulu ja välisvahendeid ning milline on investeeringu te plaan , milliseks kujuneb eelarvepositsioon ja laenuvajadus ning mis on peamised muutused võrreldes eelmiste perioodide, prognooside või eelarvekavadega. Just selline info võiks kajastuda ka VTKs mainitud citizens budget ’i dokumendis, mille koostamist eelarvenõukogu kindlasti pooldab. Samuti pooldab e elarvenõukogu igati algatusi, mis võimaldaksid rahandusministeeriumil jooksva aasta tulu sid ja kulusid paremini seirata , isegi kui see tähendab riigis ektori allasutustele oma kulu aruandluses mõningast lisatööd . Parem ülevaade riigirahanduse hetkeseisust tuleb kasuks ministeeriumi regulaarsete l prognoosiuuenduste l, samuti võimaldaks tulude-kulude aastasisese dünaamika parem tundmine koostada edaspidi täpsemaid prognoose . Mida täpsemalt suuda ksime mõõta ja prognoosida nominaalset eelarvepositsiooni, s eda täpsemaid hinnanguid on võimalik koostada ka valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni kohta , mis vähemalt senimaani on olnud oluliseks mõõdikuks Eesti eelarvepoliitika kavandamisel . Eelarvenõukogu analüüs id on näidanud , et enne koroonakriisi (aastatel 2012 ‒ 2019) põhjustasid just nominaalse eelarvepositsiooni prognoosivead keskmiselt umbes pool e struktuurse eelarvepositsiooni es masest ümberhinnangust. Mis puudutab kodumaist struktuurse tasakaalu reeglit – mis pole küll praeguse seadusemuudatuse põhiteema , aga muutub peagi oluliseks , kui liikmesriigid hakkavad kaalum a Euroopa Komisjoni värskeid ettepanekuid Euroopa Liidu uue reeglistiku kohta – siis o leme võtnud seisukoha, et hoidume selle eelarvereegli ülesehituses kaasa rääkimast. Kuna nimetatud reegli täi tmis e järgimine on riigieelarve seadusega kehtestatud eelarvenõukogu ülesandeks , hoi ame seda põhimõtet järgides lahus reegli koostaja ja järel e valvaja rolli . Samas, ka reegli üksikasjade kujundamisse sekkumata on meil võimalik pakkuda nõuandeid, mis tuginevad Eesti senise l kogemuse l reeglipõhise raamistikuga. Hetkel sisaldab riigieelarve seadus eelarvereegli osasid (nagu kumulatiivse str uktuurse eelarvepositsiooni arve stus ja sellel tuginev kompenseerimismehhanism), mi lle nõudeid polnud mõnel varasemal valitsuse koosseisul kavaski täita ja mi da on pärast koroonakriisi praktil iselt võimatu täita. Leiame, et reeglistiku selguse mõttes ei peaks eelarveseadus sisalda m a sätteid, mi llel pole poliitikategijate silmis enam praktilist väärtust . Nii selle kui ka muude võimalike muudatuste kavandamisel kodumaises se eelarve reeglis se tuleks aga silmas pidada seda , millisena jõustuvad EL i taseme r eeglid vabastusklausli lõppedes, et tagada piisav kooskõla kahe reeglistiku vahel ja vältida riigieelarve seaduse liiga sagedast muutmis t. Kodumaised reeglid ei saa kujuneda l eebemak s, kui on Euroopa taseme reeglid. K üll aga võib osutuda põhjendatuks, et mõned kodumaise reegli komponendid on Euroopa nõuetest karmimad (n t VTKs esitatud vabastusklausli näide ) . Kuid loomulikult teadvustame eelarvenõukogus , et lõppude lõpuks on eelarve reegli sisu ja sellest kinnipidamine poliitiliste valikute ja tahtmise küsimus . Nagu ka VTK s öeldud , on viimasel viiel aastal riigi finantsjuhtimises t ehtud palju muudatusi ja mitte alati pole planeeritud reformide eesmärke täies mahus saavutatud . Eelarvenõukogu hinnangul ilmestavad seda hästi ka kodumaise eelarvereegli muudatused 2017 . aastal ning muutused riigi eelarve ja eelarvestrateegia koostamise ajastuses (algselt lahus, seejärel koos kevaditi, tänaseks koos sügiseti). Eelarvenõukogu usub endiselt reeglitepõhise eelarvepoliitika vajalikkusesse, mistõttu saame vaid soovitada, et järgmine kodumaine eelarve reegel peaks olema hoolikalt läbi mõeldud , saavutama võimalikult laia poliitilise toetuse ning jää ma paika pikemaks ajaks. R iigieelarve seadus sätestab ka eelarvenõukogu ülesannete sisu ja nende täitmise ajakava . Käesoleval aastal jõustus muudatus, mille kohaselt seab valitsus keskpika perioodi eelarve-eesmä rke nüüdsest kaks korda aastas: kevadel stabiilsusprogrammis ja uuesti sügisel riigi eelarvestrateegias. Ühtlasi tähendab see, et eelarvenõukogult oodatakse nüüd kaks korda aastas sarnase sisunõudega arvamust, s.t hinnangut selle kohta, kas valitsuse seatud eesmär gid vastavad eelarvereeg litele. Meie vaatest on siin kaks probleemi, nii uuem probleem eesmärkide seadmise liigsest sagedusest kui ka juba vanem probleem eelarven õukogu arvamuse paigutusest nende eesmärkide kinnitamisel. Esmapilgul tundub, et lahendus esimesele probleemile sisaldub Euroopa Komisjoni värsketes ettepanekutes uue EL i taseme reeglistiku kohta, mille kohaselt tuleb hoolikalt läbimõeldud keskpika perioodi riigirahanduse plaanid koostada j ust kevadel . See tähendaks tõenäoliselt vajadust tõsta ka Eestis eelarvestrateegia koostamise protseduur uuesti tagasi kevadesse. Teise probleemi lahendus eeldab juba teadlikke valikuid kodumaise eelarve seaduse kujundamisel . Senine kogemus kehtiva riigieelarve seadusega on näidanud, et info riigi eelarvestrateegias seatud eelarvepositsiooni eesmärkide kohta laekub eelarvenõukogule üldjuhul vaid mõned tööpäevad enne nende kinnitamist ning valitsus saab eelarvenõukogu arvamusest kuulda samal päeval, mil on kavandatud nende heakskiitmine ja avalikkusele tutvustus . See aga ei jäta sisulist võimalust eelarvenõukogu arvamusega arvestada, kui valitsusel peaks selleks soov olema. S enimaani ei ole RESis sisalduvaid eelarve- eesmärke kordagi muude tud vastavalt eelarvenõukogu soovitustele; isegi siis mitte , kui need pole eelarvenõukogu hinnangul k ehtivale riigieelarve seadusele vastanud. M ajandusprognooside hindamise l on eelarvenõukogul küll piisavalt aega sisuka arvam use koostamiseks , kuid eelarveprotsessi ajakavasse pole jäetud võimalust, et see arvamus võiks kujuneda negatiivseks ning rahandusministeeriumi prognoos vajada ülevaatust või täiendusi . P r aktika on näidanud , et valitsus alustab tööd eelarvedokumendi koostamisega kohe , kui värskete majandusnäitajatega ministeeriumi prognoos on valminud, ootamata ära eelarvenõukogu arvamust. Nii nagu riigisektoris tervikuna on oluline, et puuduks tööde dubleerimine, asjatu aruandlus või näiteks praktilise väljundita arengukavade koostamine , on eelarvenõukogu vaatest tähtis , et meie panus riigirahanduse paremasse juhtimisse avalduks hetkedel, mil sellega on võimalik ka sisuliselt arvestada. Soovime, e t olulisi riigirahanduse dokumente hakatakse koostama alles siis, kui eelarvenõukogu on nende aluseks oleva majandusprognoosi heak s kiitnud ning et keskpika perioodi eelarve-eesmärkide seadmisel jääks valitsusele ka sisuline võimalus eelarv enõukogu soovitustega arvestada. Lõpetuseks, kiidame rahandusministeeriumi algatust leid a probleem setes valdkondades paremaid lahendusi. Eelarvenõukogu on vajadusel valmis määrama oma esindaja töörühmadesse, mis asuvad tegelema selliste teemadega nagu eelarvereeglid ja -distsipliin , riigir ahanduse kuine seire ja analüüs ning eelarvedokumentide arusaadavus ja läbipaistvus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Eamets Eelarvenõukogu esimees Eelarvenõukogu Estonia pst 13, 15095 Tallinn Telefon 668 0661
[email protected]